X RIIGIKOGU STENOGRAMM

VIII ISTUNGJÄRK
Neljapäev, 21. detsember 2006
Kell 10.00

Esimees T. Varek
Tere hommikust, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 12. töönädala neljapäevase istungiga. Olen valmis juhatuse nimel, lugupeetud kolleegid, teilt vastu võtma eelnõusid ja arupärimisi. Ja samuti Vabariigi Valitsuselt. Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Nigulas!
H. Nigulas
Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks eelnõu. Esiteks keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu, ettekandega Riigikogus esineb haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Teiseks elatisabi seaduse eelnõu, ettekandega Riigikogus esineb justiitsminister Rein Lang. Rahulikke ja kenasid jõulupühi teile!
Esimees T. Varek
Aitäh! Järgnevalt palun kõnetooli kolleeg Marko Mihkelsoni.
M. Mihkelson
Lugupeetud Riigikogu juhataja! Head kolleegid! Annan kolleegide Ken-Marti Vaheri ja Andres Herkeli, Juhan Partsi, Trivimi Velliste, Helir-Valdor Seederi, Mihhail Lotmani ja Tiit Matsulevitði nimel üle arupärimise vabariigi peaministrile Andrus Ansipile. Arupärijad on mures Eesti välis- ja julgeolekupoliitika järjepidevuse pärast, mille ühe ohustajana näeme valitsuskoalitsioonis oleva Keskerakonna koostöölepet Venemaa ainuparteiks pürgiva Ühtse Venemaaga. Probleeme on siin mitmeid, mis kindlasti võivad õõnestada oluliselt Eesti kui Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigi usaldusväärsust ja tõsiselt võetavust. Siinkohal osundavad arupärijad, et 2004. aastal sõlmitud koostöölepe Keskerakonna ja Ühtse Venemaa vahel omab kahtlemata rohkem mõju kui lihtsalt kahe poliitilise jõu läbikäimine. Arupärijad osundavad ka, et viimastel nädalatel on Ühtse Venemaa initsiatiivil või toetusel toimunud mitmed Eesti-vastased algatused ja aktsioonid. 15. novembril 2006 võttis Venemaa Riigiduuma Ühtse Venemaa fraktsiooni ettepanekul vastu avalduse neonatslikest ja revanðistlikest meeleoludest Eestis, milles sisuliselt ähvardatakse katkestada ühepoolselt suhted Eesti parlamendiga. Viimastel nädalatel on Eesti diplomaatiliste esinduste juures Venemaal korraldatud terve rida Eesti-vastaseid aktsioone, kus enamikel juhtudel on organisaatoriteks olnud samuti Ühtse Venemaa noorteorganisatsioonid. 11. detsembril s.a Eesti Moskva saatkonna ees toimunud aktsioonil rüvetati ning süüdati põlema Eesti lipud. Selle provokatsiooni korraldajaks oli noorteorganisatsiooni Noor Venemaa liider Maksim Miðenko, kes ise kuulub Ühtse Venemaa ridadesse. Nende aktsioonide eesmärgiks on propageerida Venemaa avalikkuse silmis Eesti kui vaenlase kuvandit ja seetõttu esitame peaministrile Andrus Ansipile kuus küsimust vastamiseks. Aitäh!
Esimees T. Varek
Aitäh! Järgnevalt palun kõnetooli kolleeg Mart Opmanni.
M. Opmann
Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Esitan arupärimise justiitsminister härra Rein Langile seoses Eesti Ekspressis täna, 21. detsembril ilmunud artikliga. Kuna justiitsminister teostab järelevalvet Riigiprokuratuuri tegevuse üle ning Riigiprokuratuur omakorda teostab järelevalvet Kaitsepolitseiameti kriminaaluurimise üle. Siinkohal viitan tänasele Eesti Ekspressi artiklile ning selles avaldatud kahele faktilisele väitele seoses Kaitsepolitseiameti ja Riigiprokuratuuri tööga.
Et kaitsepolitsei on kuulanud pealt endise keskkonnaministri Villu Reiljani ja AS Merko juhi Toomas Annuse telefonivestlust nn maade vahetuse teemal ning selle lindistanud, seejuures ajakirjaniku vihjega, et võimalik, et ilma kohtu loata. Et Riigiprokuratuur kavatseb pärast 2. jaanuari 2007 taotleda Villu Reiljanilt Riigikogu liikme saadikupuutumatuse äravõtmist. Vesteldes täna hommikul härra Reiljani juuresolekul kaitsepolitsei peadirektoriga, saime üsna üheselt aru, et kaitsepolitsei peab Eesti Ekspressis avaldatut laimuks ning on seda kinnitanud ka Eesti Ekspressi ajakirjanikele, kes aga millegipärast ei pidanud vajalikuks seda tänases Ekspressis avaldada.
Eeltoodust palun teatada, kuidas peab justiitsminister vajalikuks Eesti Ekspressis avaldatule reageerida riigi jõustruktuuridest justkui menetlusinfo lekkimisele? Samuti palun alustada kriminaaluurimist informatsiooni lekitanud Kaitsepolitseiameti või Riigiprokuratuuri ametiisikute suhtes karistusseadustiku § 157 ehk § 289 ja § 315 alusel. Aitäh!
Esimees T. Varek
Aitäh! Järgnevalt palun kõnetooli kolleeg Helir-Valdor Seederi.
H.-V. Seeder
Head kolleegid! Isamaaliidu fraktsioon ja Res Publica fraktsioon esitavad Riigikogu menetlusse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse, mille eesmärgiks on edendada osalusdemokraatiat ja anda noortele inimestele rohkem võimalusi kohaliku elu mõjutamiseks. Seaduse ülesanne on anda kohalikele volikogudele võimalus moodustada noortekogusid ja reguleerida nende moodustamine.
Esimees T. Varek
Aitäh! Järgnevalt palun kõnetooli kolleeg Igor Gräzini.
I. Gräzin
Ilusat saabuvat jõuluaega! Eks ole siit puldist ja saalist siin ka aasta jooksul igat asja räägitud, aga anname üksteisele andeks, kui me saame ja püüame seda andestust kinnitada oma tegudega. Käesolevaga iseenda, aga ka kolleegide Ülle Rajasalu, Mark Soosaare ja Jüri Tamme nimel annan ma täielikult andeks Riigikogu juhatuse nõunikule, kelle juriidilise vea tõttu ma pean seda juttu rääkima siin juba kolmas kord ja esitama Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse, muutes seadust, mis on avaldatud Riigikogu Teatajas 1995/94 number 1628 ja 2006/14/111 ning menetleda seda vastavalt paragrahvile, mis on kodukorras selleks tõenäoliselt ette nähtud. Aitäh! Ilusaid jõule! Head uut aastat!
Esimees T. Varek
Aitäh! Järgnevalt palun kõnetooli kolleeg Jaanus Tamkivi.
J. Tamkivi
Austatud esimees! Lugupeetud kolleegid! Eesti Reformierakonna fraktsioon ja Keskerakonna fraktsioon esitavad Riigikogu menetlusse isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu eesmärgiks on andmekaitsenõuete viimine vastavusse Schengeni nõuetele enne Schengeni hindamismeeskonna kordusvisiiti, mis eeldatavalt toimub 2007. aasta aprillis. Ettepanekud tulenevad Eesti andmekaitse olukorra kohta Schengeni hindamisel väljatoodud probleemidest ning arvestatud on hindamismeeskonna ekspertide soovitustega. Aitäh!
Esimees T. Varek
Aitäh! Järgnevalt palun kõnetooli kolleeg Evelyn Sepa.
E. Sepp
Austatud eesistuja! Head kolleegid! Koos kümne kolleegiga annan üle arupärimise vabariigi peaministrile Andrus Ansipile. Arupärimine puudutab 19. detsembril avalikustatud nn Estonia erikomisjoni raportis Vabariigi Valitsusele tehtud ettepanekuid ja nende täitmist. Arupärimises on seitse küsimust ja ma luban endale neid lühidalt refereerida. Kui erikomisjon teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku, osaleda kõigis Estonia uurimistes, st olla neisse kaasatud, siis on küsimus, mida on Eesti Vabariigi valitsus selleks teinud või kavatseb teha, milliste ülesannetega ja eesmärgi püstitusega ning kes personaalselt on selliseks tööks saanud Vabariigi Valitsuse volitused. Kuidas kavatseb valitsus nimetatud ettepanekut täita? Riigikogu erikomisjon teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku jätkata ka päästetu ja siis kaotatud inimeste otsimist. Kuidas kavatseb Vabariigi Valitsus seda ettepanekut realiseerida? Mida on Eesti Vabariik seni teinud, et sellesse küsimusse selgust tuua, kelle poole, millal ja millises vormis on pöördutud. Millal ja kuidas kavatsetakse kadunud isikute otsimistööd intensiivistada? Kolmas küsimus, kuidas ja millal kavatseb Vabariigi Valitsus selgitada välja parvlaeva Estonia merekõlbulikkust tõendavate sertifikaatide vastavuse ostu-müügilepingutele ja tegelikkusele ning meresõiduohutust tagava Eesti ametkonna järelevalve otsustele. Kes vastutab nendes esinevate vastuolude eest? Kuidas kavatseb Eesti Vabariigi valitsus aidata kaasa parvlaeva õnnetusohvrite omakseid ühendava organisatsiooni tegevuse rahastamisele, mis on suunatud erinevate suurõnnetustega seotud kohtuasjade ajamisele ja õigusabi ostmisele erinevates rahvusvahelistes kohtuinstantsides?
Küsimusi on veel, kuid ma tahan peatuda viimasel, kas ja millise hinnangu annate laevahuku ning õnnetuse uurimise aegsete valitsuste tegevustele seonduvalt parvlaeva temaatikaga? Millise hinnangu annate olukorrale, kus Eesti Vabariigi parlamendis on isik, kes on 13. detsembril 2006 teatanud, et tema valitsuse liikmena on sõjatehnika vedudest olnud teadlik ning, et tsitaat: ,,See väide ei vasta tõele, et Eesti juhid, kes on siin, see tähendab komisjonis käinud tunnistusi andmas, et nad ei teadnud mitte midagi, see väide ei vasta tõele".
Esimees T. Varek
Aeg.
E. Sepp
Seitse küsimust, ootame vastust. Usun, et parlamentaarsele riigile on selline käitumine omane. Aitäh!
Esimees T. Varek
Aitäh! Järgnevalt palun kõnetooli kolleeg Imre Sooääre.
I. Sooäär
Aitäh, härra juhataja! Austatud kolleegid! Riigikogu saarte ühenduse liikmete poolt allakirjutanud Imre Sooäär, Jüri Saar, Trivimi Velliste, Avo Üprus ja Mark Soosaar, annan üle püsiasustusega väikesaarte seaduse, riigiteenistujate ametinimetuse ja palgaastmestiku seaduse muutmise seaduse. Seda seadust on väikesaarte töörühmas Siseministeeriumi juures arutatud juba kaks aastat ja ta oli tegelikult valmis juba suvel. Aga ta on takerdunud tehnilistesse probleemidesse ja seetõttu anname selle täna üle Riigikogu saarte ühenduse liikmete poolt. Eelnõu on valminud koostöös Siseministeeriumiga ja on läbi arutatud ka kõigi väikesaarte esindajatega ja peaks andma suuremad võimalused nendel väikesaartel saareelanikel paremini oma saare tuleviku eest seista. Loodetavasti julgustab see ka kodanikuaktiivsust sedavõrd, et leitakse üles üks kaduma läinud Ruhnu karu. Aitäh!
Esimees T. Varek
Juhatuse nimel olen vastu võtnud kuus eelnõu. Kui need eelnõud vastavad Riigikogu kodukorra seaduse sätetele, siis juhatus võtab nad töösse. Ja kolm arupärimist, juhatus edastab nad esimesel võimalusel adressaatidele.
Head kolleegid, järgnevalt palun tähelepanu, teated! Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse järgmised eelnõud ja määrata neile juhtivkomisjonid. Vabariigi Valitsuse poolt 2006. aasta 20. detsembril esitatud Riigikogu otsuse ,,Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 heakskiitmine" eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon. Vabariigi Valitsuse poolt 2006. aasta 20. detsembril algatatud loomade ja loomsete seadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on maaelukomisjon. Vabariigi Valitsuse poolt 2006. aasta 20. detsembril algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon. Vabariigi Valitsuse poolt 2006. aasta 20. detsembril algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt 2006. aasta 20. detsembril algatatud maapõue seaduse § 34 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon.
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Seoses 4. jaanuaril Riigikogu istungitesaalis toimuva noorte ühenduse ELO traditsioonilise istungiga, palun teil lauad oma vajalikest paberitest tühjaks teha. Pärast istungit loomulikult. Head kolleegid, palun kohaloleku kontroll! Kohaloleku kontroll. Kohale registreerus 84 Riigikogu liiget, puudub 17. Läheme tänase neljapäevase päevakorra juurde.
Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 58 muutmise seaduse eelnõu 989 kolmas lugemine. Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad, kas soovite avada läbirääkimised? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei ava, alustan lõpphääletuse ettevalmistamisega. Head kolleegid, kuna eelnõu 989 vajab seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele viime läbi kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll. Kohale registreerus 77 Riigikogu liiget, puudub 24.
Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 58 muutmise seaduse eelnõu 989. Palun võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletustulemused
Poolt hääletas 77 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Seega eelnõu 989 on seadusena vastu võetud.
Järgnevalt Vabariigi Valitsuse algatatud huvikooli seadus eelnõu 994 kolmas lugemine. Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad, kas soovite avada läbirääkimised? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei ava. Alustan lõpphääletuse ettevalmistamisega. Võime alustada lõpphääletusega. Austatud Riigikogu! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud huvikooli seaduse eelnõu 994. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 73 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu 994 on seadusena vastu võetud.
Järgnevalt Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 1005 kolmas lugemine. Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad, kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei ava. Võime minna lõpphääletuse juurde. Austatud Riigikogu! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud, seega eelnõu 1005 on seadusena vastu võetud.
Järgnevalt Vabariigi Valitsuse algatatud riigipiiri seaduse muutmise seaduse eelnõu 1004 kolmas lugemine. Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad, kas soovite avada läbirääkimised? Läbirääkimisi ei ava, alustame lõpphääletusega. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigipiiri seaduse muutmise seaduse eelnõu 1004. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 73 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud, seega eelnõu 1004 on seadusena vastu võetud.
Järgnevalt Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja ringhäälinguseaduse muutmise seaduse eelnõu 1024 kolmas lugemine. Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad, kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, võime minna lõpphääletuse juurde. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja ringhäälinguseaduse muutmise seaduse eelnõu 1024. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 75 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu 1024 on seadusena vastu võetud.
Järgnevalt Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu 1035 kolmas lugemine. Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad, kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei ava, võime minna lõpphääletuse juurde. Austatud Riigikogu! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu 1035. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 81 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Seega eelnõu 1035 on seadusena vastu võetud.
Järgnevalt Vabariigi Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 1016 kolmas lugemine. Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad, kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei ava, võime minna lõpphääletuse juurde. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 1016. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 78 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Seega eelnõu 1016 on seadusena vastu võetud.
Järgnevalt Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 995 kolmas lugemine. Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad, kas soovite avada läbirääkimised? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei ava, võime minna lõpphääletuse juurde. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 995. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 61 Riigikogu liiget, vastu 14, erapooletuid 4. Eelnõu 995 on seadusena vastu võetud.
Head kolleegid, sellega on meie tänane päevakord ammendatud. Head kolleegid, tänane istuvale koosseisule, X koosseisule on see meie viimaseks jõulueelseks istungiks. Ma tänan teid südamest selle tõhusa tubli töö eest, mis me oleme siin saalis teinud sellisel jõulueelsel, sügisesel, talve-eelsel semestril. Soovin teile ja teie peredele ilusat valget jõuluaega.
Kuid, jah, väikselt meeltesegaduses, sest tegemist on täna toomapäevaga, soovin teile ka kena toomapäeva, unustasin istungi rakendamisel ära veel ühe päevakorrapunkti. Nimelt juhatus nõustus täiendama tänast päevakorda ühe eriliselt olulise ja tähtsa küsimusega. See oluline küsimus peaks kohe saabuma meie saali, et natuke ooteaega. Sealt ta tuleb. (Aplaus saalis.)
Jõuluvana
Austatud Riigikogu! Lugupeetud meedia esindajad ja Eesti rahvas! Kui austatud Toomas Varek tegi teile teatavaks, et mul on siinkohal üks väga tähtis küsimus üle anda, siis tõepoolest, selle ma siinkohal ka üle tahaksin anda.
Ma tahaksin teha suulise arupärimise Riigikogu kultuurikomisjonile ja see puudutab nimelt seda, et minu käest on päris mitmed minu head kolleegid üle terve maailma soovinud teada saada, millises kontekstis hakkab olema järgmisel aastal jõulude puhul päkapikkude töö organiseerimine. See tähendab seda, et kas me võime päkapikkudena kasutada edaspidi ka ekspertide abi või me peame me kõik sunderakonnastama. Palun vastust hiljemalt selle aasta jooksul. Tänan teid!
Aga et see asi juba niimoodi on läinud, et rohkem sellisele jõulumeeleolule vastu minna ja teid ennekõike väikeste meenetega, selliste heade tegude eest sooritatud tänudega meeles pidada, siis siinkohal on mul loomulikult nagu varasematelgi aastatel kaasas väikene kingikott. Ma pean ütlema muidugi, et see kingikott ja selle koostamine läheb iga aastaga mul järjest raskemaks ja järjest keerulisem on seda sisu kokku panna. Seda sellel lihtsal põhjusel, et nii suures hulgas kohtade vahetusi ja vangerdusi, uute inimeste sisse- ja väljatulemisi ei ole Eesti taasiseseisvunud aja jooksul mitte kunagi olnudki. Kogunisti 76 inimest on selle aja jooksul sisse ja välja käinud. Uskuge, see lööb ka kogenud jõuluvanadel, ja mis seal rääkida väikestest päkapikkudest, selle kaardimajakese suhteliselt sassi. Aga see ei ole noomimine, on jõuluaeg ja ma tahan teile head rahulikku jõuluaega soovida.
Mul on sedapuhku, ma võin meediale kohe öelda, et täna saavad kingitused kõik Riigikogu liikmed ja ma annan need üle kohvikus. Sellepärast et võib-olla Ilves teile kõigile ei anna, siis annab jõuluvana, saate helkurid, et midagigi külge riputada. Aga mul on siin mõningad kingitused kaasas ja see järjekord ei olegi muud, kui ma vaatan, mis järjekorras ma nad siit kotist kätte saan.
Niimoodi, palju siin saalis jahimehi on? Tõstke käed püsti. Terve fraktsiooni jagu. Te ju teate küll, mis asi see on, eks ole ?  peibutuspart. Jah, see on peibutuspart ja ma tahaksin selle üle anda Ivari Padarile, sellepärast et teil on neid peibutusparte lähenevate valimiste eel kõige rohkem vaja, niisuguseid jutte olen ma kuulnud olevat. (Aplaus saalis.)
Isamaa ja Res Publica liit, Taavi- ja Tõnis-poiss tulge siia! Teie olete öelnud, et õnn ei ole rahas. Olge head, palju teil on, pange see kahepeale kohutud raha siia sisse ja vaadake, kaua te nüüd ilma selleta hakkama saate. (Aplaus saalis.)
Reformierakond, see on see erakond, kus on juba neli inimest, kellelt on saadikupuutumatus ära võetud. Ilmselt hakkate edaspidigi üsna korralikult kolki saama. See on selleks, et te saaksite oma nägu kaitsta. (Naer saalis.) Ja võib-olla sellel viiendal nii hästi ei lähe, et äkki on juba vaja hakata pildiga harjuma. (Aplaus saalis.)
Keskerakonna fraktsioon. Neid on ikka süüdistatud sellises idasuunalises liikumises. Mul on seepärast kaasas Ida-Hiina ketsid. (Aplaus ja naer saalis.) Ilusad punased ka, jah. Need on sellepärast teile, et ma olen lugenud ja vaadanud neid gallupeid, et te hakkate oravatest maha jääma. Nüüd peate, on kaks varianti, kas hakkame trenni tegema või lihtsalt jalatsid ära vahetama, et mugavamalt liikuda. Häid jõule! (Aplaus saalis.)
Lõppev aasta on olnud kõige raskema ja pisaraterohkem loomulikult Rahvaliidule. Siin on olnud ikka süüdistusi nii- ja naasuguseid, niipalju kui mina olen Jõulumaa meediat jälginud, siis siin samas majas pidi olema üks päris kuri inimene. Sibul, kes Rahvaliitu kiusab kohe nii, et kohe valus on sellest lugeda. Et ma tõin teile kingituseks koti sibulat (naer saalis), et saate aastavahetusel hakkida ja harjuda sellega, et see võtabki pisara silma. (Aplaus saalis.)
Siin on veel paar isiklikku asja ka. Kas Truu on siin saalis? Ma tõin sulle uued passikaaned. Mulle öeldi, et sa ei ole enam väga truu. (Aplaus ja naer saalis.) Ja mul on üks binokkel ka kaasas. See läheb minu lemmik Riigikogu liikmele, sellepärast et tema on jäänud hästi iseseisvaks ja pole veel n-ö kellegagi enda saba sõlme pannud. Liina Tõnisson, sulle, et sa saaksid sealt (aplaus saalis) vaadata,.... et mis nad teevad.... (Liina Tõnissoni vastust ei ole kuulda.)
Ja aasta populaarseim nali tuleb ikkagi ära teha, kas Tiit Niilo on siin? Näed, Tiit, tubli. Kuule ma sain defitsiidi korras leti alt. (Naer, aplaus saalis.) Ole hea, tee lahti ja ütle, kas tegemist on ehtsa kohukesega. (Repliik saalist ? Vaata säilimisaega.) No hammusta! Ma vaatan, kas mul, ei näe, vana silm ei näe, ongi vist kõik, ongi selleks korraks kõik.
Hääd Riigikogu liikmed, soovin teile, teie peredele, teie lähedastele, teie sõpradele ja kõikidele inimestele, kes teid armastavad, kes teid usaldavad ja kelle heaks te olete palju selle lõppeva aasta jooksul korda saatnud, aitäh, kõikide väikeste laste poolt. Aitäh, vanade inimeste poolt, aitäh, noorte perede poolt ja aitäh nende poolt, kes võib-olla on saanud teie vastuvõetud otsustest või teie mõtetest, omale mõne sellise mõttegi, mis on pannud teda mõnelegi asjale teistmoodi vaatama.
Suur aitäh teile teie ilusa ja tõhusa töö eest! Soovin teile ilusat ja rahulikku jõuluaega ja kutsun teid puhvetisse väikesele tervitusjoogile. Nagu ma alguses ka nimetasin, et võib-olla presidendil sel aastal ei jätku kõigile ordeneid, siis mina annan teile helkurid, et te oleksite valimiste eel ja sellel pimedal ajal kõigile kättesaadavad ja nähtavad ning mis peaasi, elusad ja terved. Aitäh teile veel kord ja ilusat, rahulikku jõuluaega teile ja teie peredele! (Aplaus saalis.)

Istungi lõpp kell 10.38