Esimees T. Varek
Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Algatajate ettekandeks palun kõnetooli justiitsminister Rein Langi!
R. Lang
Väga lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Loomulikult on tegemist väga hea eelnõuga. Selle eelnõu põhieesmärgid on muuta halduskohtumenetlus tõhusamaks ja kiiremaks ning ühtlustada menetluspõhimõtted uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku põhimõtetega, mis jõustus teatavasti k.a 1. jaanuaril.
Kuna halduskohtumenetluse seadustiku näol ei ole tegemist halduskohtumenetlust tervikuna reguleeriva õigusaktiga, siis kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid. 1. jaanuaril jõustunud uus tsiviilkohtumenetluse seadustik kehtestab varasemaga võrreldes hulga uusi menetluspõhimõtteid. Uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku valguses vajab muutmist ka halduskohtumenetluse seadustik, ühelt poolt selleks, et tsiviilkohtumenetluses juba toimivaid, menetlust tõhustavaid ja kiirendavaid põhimõtteid saaks rakendada ka halduskohtumenetluses, ja teiseks selleks, et kaks halduskohtumenetluses kõrvuti kohaldatavat õigusakti lähtuksid samasugusest loogikast ja oleksid samasuguse mõisteaparaadiga.
Esmapilgul võib muudatuste maht näida suur, aga siiski tuleb tõdeda, et suurem osa muudatustest on pigem redaktsioonilist ning terminoloogilist laadi. Vaadeldes kõrvuti kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku ja uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid, selgub, et käesoleva eelnõu koostamisel on muu hulgas lähtutud põhimõttest, et nendes elementides, kus ei ole ühe menetlusliigi olemuslikke erisusi silmas pidades teisest erinev regulatsioon vajalik, peaks see olema täiesti ühesugune.
Kehtivat halduskohtumenetluse seadustikku iseloomustab see, et paljud küsimused on mõningal määral reguleeritud, ent enamasti mitte nii täielikult kui tsiviilkohtumenetluse seadustikus, sealhulgas ka näiteks eelmises, vanas tsiviilkohtumenetluse seadustikus. Halduskohtumenetluse seadustiku rakendamisel on siiani olnud sageli vaja eraldi välja selgitada, kas üks või teine küsimus on seadustikus reguleeritud ning kas ei ole vaja täiendavalt pöörduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete poole, või on küsimus mõnes osas siiski reguleerimata ning kohtul tuleb juhinduda täiendavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest. Sellise ebamäärasuse vähendamiseks lisatakse eelnõu mitmesse sättesse konkreetsed viited tsiviilkohtumenetluse seadustikule. See aitab kindlasti ka kodanikul, kes ei orienteeru kuigi hästi menetlusseadustikes, leida halduskohtumenetluses kehtiv, ent tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenev menetlusnorm.
Eelnõuga korrigeeritakse kohtualluvuse sätteid. Nii tuleb edaspidi esitada kinnipidamiskohas viibiva isiku kaebus kinnipidamiskoha asukoha järgi. Samuti tuleb vaidemenetluse läbimisel pöörduda kohtu poole algse haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani järgi, mitte aga vaideorgani asukoha järgi.
Eelnõuga luuakse kirjaliku menetluse võimalus esimese astme halduskohtus. Eelnõu kohaselt saab see toimuda menetlusosaliste nõusolekul ning juhul, kui kohus leiab, et asja on võimalik lahendada kirjalike tõendite ja menetlusosaliste kirjalike seisukohtade pinnalt ilma kohtuistungit korraldamata.
Eelnõuga luuakse ilmselgelt sisutute kaebuste tagastamise võimalus. Sarnaselt tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatule nähakse ka halduskohtumenetluses ette võimalus tagastada ilmselgelt mõttetu kaebus, näiteks kaebus selle peale, et Energiaturu Inspektsioon ei anna toetust kosmilise energia kasutamiseks Põlvamaa meresadamates. Selliseid kaebusi ei hakata edaspidi halduskohtus enam menetlema.
Eelnõuga nähakse ette regulatsioon, mille kohaselt võib halduskohus jätta oma määrusega kaebuse või protesti läbi vaatamata, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole ilmunud kohtuistungile mõjuva põhjuseta. Haldustoiminguks loa andmine hakkab eelnõu kohaselt toimuma määrusega, mitte otsusega nagu seni. Sisuliselt ei toimu haldustoiminguks loa andmisel õigusemõistmist ja seega ei ole otsus lahendi vormina üldse põhjendatud.
Eelnõuga uuendatakse apellatsioon- ja kassatsioonmenetluse sätteid. Välja jäetakse praegune apellatsiooniteate esitamise kohustus. Ka apellatsioon- või kassatsioonkaebuse vastavust seaduse nõuetele kontrollitakse sellest tulenevalt edaspidi ringkonna- või Riigikohtus. See tähendab, et apellatsioonkaebuse seadusele vastavust ei kontrollitaks enam halduskohtus ega kassatsioonkaebuse seadusele vastavust ringkonnakohtus. Erinevalt uuest tsiviilkohtumenetluse seadustikust jäädakse eelnõus halduskohtumenetluse seadustikus seni sätestatud apellatsioonitähtaja arvutamise aluste juurde. See tähendab, et apellatsioonkaebuse tähtaega hakatakse arvutama kohtuotsuse teatavaks tegemisest, mitte kättetoimetamisest. Halduskohtumenetluses otsustatakse olulise avaliku huviga asju, milles sageli on puudutatud ka kolmandate isikute põhiõigused. Sellistel juhtudel on vajalik kohtumenetluse kiire lõpuleviimine, sh edasikaebeõiguse tähtaja määramisel mitte üksnes menetlusosaliste huvidest lähtumine, vaid protsessiosalistele kohustuse panemine leida võimalus otsuse kiireks kättesaamiseks. Halduskohtumenetluses tooks kättetoimetamisest lähtumine viivituse tõttu kaasa iseäranis rasked tagajärjed teiste protsessiosaliste huvidele.
Eelnõuga muudetakse ja täiendatakse ka riigilõivuseadust. Riigilõivuseaduse täiendamine on tingitud eelnõuga halduskohtumenetluse seadustikus tehtavast muudatusest, mille kohaselt saab kohtule esitada kahjunõude ilma konkreetset kahjusummat näitamata, samuti esitada kohtule alternatiivseid nõudeid. Halduskohtule kaebuse esitamisel makstava riigilõivu määra suurendatakse 80 kroonile. Praegu kehtiv kümnekroonine riigilõiv on ilmselgelt põhjendamatu ning sageli kulub riigil ainuüksi selle kümnekroonise riigilõivu kättesaamiseks rohkem kui kümme krooni.
Eelnõus on ka terve hulk selliseid muudatusi, mis on valdavalt seotud halduskohtumenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõisteaparaadi ühtlustamisega.
Eelnõu algatanud Vabariigi Valitsuse esindajana toetan Riigikogu õiguskomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Suur tänu!
Esimees T. Varek
Aitäh! Riigikogu liikmetel on küsimusi. Palun, kolleeg Olev Laanjärv!
O. Laanjärv
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Tänan tõesti põhjaliku ettekande eest! Seda oli võimalik kuulata juba ka õiguskomisjonis. See on hea seadus. Ma tean, et kõik Riigikogu liikmed on väga põhjalikult tutvunud selle seaduseelnõuga ja õiguskomisjoni tuleb massiliselt parandusettepanekuid. Aga mida teie arvate, kas seda seadust on menetluse jooksul võimalik veel paremaks teha?
R. Lang
Suur tänu! Ei ole olemas valitsust, mille esitatud eelnõu ei oleks võimalik paremaks teha.
Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Meelis Atonen!
M. Atonen
Aitäh, austatud härra esimees! Hea härra minister! Rahanduskomisjoni esindajana tuleksin selle riigilõivu juurde, mille kohta seletuskirjas on kirjutatud, et praegu kehtiv kümnekroonine riigilõiv on ilmselgelt põhjendamatu. Ma sain nii aru, et tegelikult on mõeldud, et see on põhjendamatult madal. Edasi minnes küsin, kas selle põhjendamatult madala kümnekroonise lõivu tõstmine 80-le ei ole tegelikult veel ikka liiga vähe? Riigilõivu mõte on katta selle toimingu tegelikud kulud. Minu arvates ei ole ka 80 krooni piisav. Äkki võiksite oma spetsialistidelt veel üle küsida ja hakata õiget hinda võtma.
R. Lang
Suur tänu! Tõepoolest vastab tõele väide, et põhimõtteliselt peaksid riigilõivud olema kulupõhised. Kas nad peaksid olema kulupõhised ka sellisel juhul, kui see takistab inimeste juurdepääsu õigusemõistmisele, see on poliitilise otsuse küsimus. Tegelikult peaks riigilõiv kõnealusel juhul olema vähemalt 500 krooni, mis aga takistaks oluliselt teatavate elanikkonnakihtide ligipääsu õigusemõistmisele. Nii et ma ei pea seda antud juhul võimalikuks. See on see koht, kus maksumaksja raha tuleb paraku kulutada.
Esimees T. Varek
Palun, kolleeg Meelis Atonen, teine küsimus!
M. Atonen
Aitäh! Sellise pedantse rahalugejana tsiteerin seletuskirja: "Samas jääb endiselt alles võimalus kaebuse esitaja riigilõivust vabastada, kui kaebuse esitaja seda taotleb ja kohus leiab, et kaebuse esitaja on maksujõuetu või ei jõua maksta." Selles kontekstis küsin, kas nendelt, kes on maksuvõimelised, ei peaks võtma sellise kaebamise eest reaalset, kuludele vastavat riigilõivu.
R. Lang
Aitäh! Kui riigilõiv oleks tõesti 500 krooni, siis tähendaks see muidugi, et riigilõivust vabastamise taotlusi tuleks täiesti massiliselt. Ma ei ole eriti kindel, kas see on kohtumõistmise ja õigusemõistmise autoriteedi seisukohalt kõige mõistlikum tee.
Esimees T. Varek
Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, härra justiitsminister! Järgnevalt palun kõnetooli juhtivkomisjoni ettekandeks õiguskomisjoni esimehe kolleeg Väino Linde!
V. Linde
Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Teisipäeval, 4. aprillil aastal 2006 arutas õiguskomisjon käesolevat eelnõu ja valitsuse esindajana viibis kohal austatud justiitsminister, samuti justiitsministri nõunik ja Tallinna Halduskohtus töötav kohtunikukandidaat, eelnõu koostanud töögrupi liige Kristjan Siigur. Komisjon suhtus eelnõusse üldjoontes positiivselt ning kuulanud ära selle eelnõu valitsuspoolsed ettekandjad, otsustas teha ettepaneku täna eelnõu esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute tähtajaks määrata kümme tööpäeva, s.o neljapäev, 27. aprill kell 18, õiguskomisjoni.
Mul on hea meel, et eelkõneleja juba tegelikult selle eelnõu sisu avas. Seda korrata ei ole ehk tarvis. Õiguskomisjon tutvus eelnõu sisuga ja pidas oluliseks just seda, et selle eelnõuga viiakse halduskohtumenetluses sisse kohtumenetlust kiirendavad muudatused ja menetluspõhimõtted. Need kohtumenetlused, just nimelt selle eelnõuga halduskohtumenetlusse viidavad põhimõtted hakkavad samastuma tegelikult tsiviilkohtupidamise seadustikus olevate paljude põhimõtetega üldises osas.
Teine osa, millel samuti härra minister peatus, on see, et selle eelnõu kaudu, kui see eelnõu muutub seaduseks, on võimalik halduskohtul hiljem täiesti legaalsel teel tagasi tõrjuda ilmselgelt sisutud kaebused. Meile toodi õiguskomisjonis näide ja see on ka seletuskirjas olemas. Näiteks eelmisel aastal Tartu Halduskohtus ligi veerandi halduskohtu asjadest moodustasid kahe isiku kaebused, mis tegelikult jäid kogu aeg rahuldamata, kuid mida tuli ikka uuesti ja uuesti menetleda.
Ega rohkemat selle eelnõu menetlemise kohta õiguskomisjonis mul praegu teile, head kolleegid, öelda ei olegi. Usun, et kui keegi meie seast peab tarvilikuks esitada eelnõu kohta muudatusettepanekuid, siis, nagu ma ütlesin, on aega kümme tööpäeva, 27. aprilli kella kuueni õhtul olete teretulnud muudatusettepanekutega õiguskomisjoni. Aitäh!
Esimees T. Varek
Aitäh! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Väino Linde! Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Eelnõu 857 esimene lugemine on lõpetatud ja vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 27. aprill k.a kell 18.
14. Lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsiooniga ning selle protokollidega ühinemise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (865 SE) esimene lugemine
Esimees T. Varek
Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsiooniga ning selle protokollidega ühinemise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu esimest lugemist. Algatajatepoolseks ettekandeks palun kõnetooli justiitsminister Rein Langi!
R. Lang
Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Selle eelnõu kohaselt ratifitseeritakse ühinemiskonventsioon, mis näeb ette Euroopa Liidu kümne uue liikmesriigi ühinemise Rooma konventsiooniga ja täpsustab ka ühinemise tingimusi. Rooma konventsioon reguleerib rahvusvahelise eraõiguse valdkonda. Selle alusel määratakse, millise riigi õigust tuleb lepingule kohaldada, kui leping on seotud rohkem kui ühe riigi õigusega, näiteks on lepingupoolte elu- või asukohad eri riikides, pooled on kokku leppinud välisriigi õiguse kohaldamises, Eesti kohtus käib vaidlus töövõtulepingu alusel mõnes muus riigis teostatud tööde üle jne, jne.
Konventsioon ise lähtub lepinguvabaduse põhimõttest. Lepingule kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaldamises on pooled kokku leppinud. Nõrgema lepingupoole kaitseks kehtivad õiguse valiku piirangud tarbija- ja töölepingute sõlmimisel. Hoolimata õiguse valikust, kehtivad tarbija elukohariigi õiguse imperatiivsed sätted või selle riigi imperatiivsed sätted, kus töötaja tavaliselt tööd teeb.
Kui pooled ei ole kohaldatava õiguse kokkulepet sõlminud, kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, millega leping on eelduslikult kõige tugevamalt seotud. Konventsioon näeb ette eelduse, mille kohaselt on leping kõige tugevamalt seotud selle riigiga, kus asub või elab lepingupool, kes teeb lepingule iseloomuliku soorituse. Praktikas enam levinud müügi- ja teenuse osutamise lepingute puhul viib see reegel müüja või teenuse osutaja riigi õiguse kohaldamisele. Kui lepingu esemeks on kinnisasjaõigus, eeldatakse siiski tugevaimat seost kinnisasja asukohariigi õigusega. Kui aga asjaoludest ilmneb, et leping on tugevamalt seotud hoopis muu riigiga, samuti kui lepingule iseloomulikku sooritust ei ole võimalik määratleda, kohaldatakse selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud.
Lisaks ülalkirjeldatud põhireeglile sisaldab konventsioon ka sätteid lepingu sõlmimisel tõusetuvatele muudele küsimustele kohaldatava õiguse määramise kohta. Näiteks lepingu sisuline ja vormiline kehtivus, teovõime piiratusele tuginemise võimalused, nõude loovutamine jms.
Rooma konventsiooni sätted ei ole Eesti õiguskorrale üldsegi võõrad, konventsiooni eeskujul valmis 1. juulil 2002 jõustunud rahvusvahelise eraõiguse seaduse lepinguõiguse osa. Seega ei too konventsiooniga ühinemine kaasa sisulisi muudatusi. Küll aga tõstab kümne uue liikmesriigi liitumine konventsiooniga olulisel määral õiguskindlust Euroopas tervikuna, sealhulgas rahvusvahelise haardega Eesti ettevõtjate jaoks. Kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides lähtutakse lepingule kohaldatava õiguse määramisel samadest sätetest ja lepingule kohaldatav õigus ei saa olla erinev olenevalt sellest, millise Euroopa Liidu liikmesriigi kohtusse hagi esitatakse.
Valitsus toetab palavalt Riigikogu õiguskomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Tänan!
Esimees T. Varek
Aitäh! Riigikogu liikmetel on küsimusi. Kolleeg Olev Laanjärv, palun!
O. Laanjärv
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Järjekordselt ma tänan väga pika ja põhjaliku ettekande eest! Kujutades ette, et õhtul loeb seda stenogrammi umbes 150 000 sellest huvitatud isikut, lihtsamate sõnadega: kas võib öelda, et see on tegelikult Eesti eest, aga mitte vastu?
R. Lang
See on täiesti Eesti eest. Tegelikult kõik need põhimõtted on sajaprotsendiliselt Eesti seadustes tänasel päeval juba kirjas. Nii et selle konventsiooniga ühinemine on Eesti jaoks puhtalt formaalsus.
Esimees T. Varek
Rohkem küsimusi Riigikogu liikmetel ei ole. Aitäh, härra justiitsminister! Palun kõnetooli juhtivkomisjonipoolseks ettekandeks õiguskomisjoni liikme kolleeg Jaanus Rahumäe!
J. Rahumägi
Härra esimees! Riigikogu õiguskomisjon arutas seda eelnõu teisipäeval, 4. aprillil. Komisjoni tööd juhatas Väino Linde, osa võtsid Olev Laanjärv, Koit Pikaro, Ülle Rajasalu, Reet Roos, Ken-Marti Vaher, nõunikena Raini Laide, Linnar Liivamägi, Carina Rikart. Komisjon arutas eelnõu 865 neljanda päevakorrapunktina ning kuulas ära justiitsminister Rein Langi ja justiitsministri nõuniku Erik Salumäe selgitused lepingu vajalikkusest. Õiguskomisjonis väga pikka arutelu sellel teemal ei tekkinud, kuna härra Urmas Volensi selgitused lisaks Rein Langile olid piisavad ja põhjalikud.
Õiguskomisjon, kuulanud ära kõik seisukohad, tegi otsuse suunata eelnõu teisele lugemisele suurde saali 12. aprillil, palus muudatusettepanekute tähtajaks kaks tööpäeva, aga arvestades, et sellel nädalal on üks tööpäev vähem, siis on tähtaeg esmaspäeval kell 11, õiguskomisjonis. Sellega oli päevakorrapunkti arutelu õiguskomisjonis lõppenud.
Esimees T. Varek
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kas ettekandjale on küsimusi? Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Jaanus Rahumägi! Austatud Riigikogu fraktsioonide esindajad! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Eelnõu 865 esimene lugemine on lõpetatud ja eelnõu 865 muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 17. aprill k.a kell 11.
Meie tänane, kolmapäevane Riigikogu täiskogu istung on lõppenud.
Istungi lõpp kell 16.05.