X RIIGIKOGU STENOGRAMM

V ISTUNGJÄRK
Teisipäev, 3. mai 2005
Kell 10.00

Aseesimees A. Lipstok
Tere hommikust, head kolleegid! Alustame V istungjärgu 13. töönädala teisipäevast istungit. Juhatuse nimel olen valmis vastu võtma eelnõusid ja arupärimisi. Valitsus täna eelnõusid üle ei anna. Kas ma saan aru, et lugupeetud kolleegid ei soovi ka eelnõusid ja arupärimisi üle anda? Kui nii, siis läheme edasi teadete juurde. Põhiseaduskomisjoni esimees palub teatada, et põhiseaduskomisjoni tänane istung algab 13.15. Austatud kolleegid, aga nüüd kohaloleku kontroll. Aitäh! Kohale registreeris 83 saadikut, puudub 18 saadikut. Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene punkt on põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 607 teine lugemine. Paluks kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme kolleeg Kristiina Ojulandi.
K. Ojuland
Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Eelnõu esimene lugemine on läbitud, põhiseaduskomisjon arutas ka eile eelnõu 607 ja komisjon vaatas ka läbi muudatusettepanekud, mida oli kokku 4. Komisjonis olid 10 liiget muudatusettepanekute poolt, vastu ja erapooletuid ei olnud. Komisjoni ühine otsus oli see, et teine lugemine tuleks täna lõpetada. Kuivõrd eelnõu sisu ma tutvustasin teile põhjalikult esimese lugemise käigus, siis ma ei hakkaks täna siin seda üle kordama, kui aga kolleegidel on küsimusi, siis ma muidugi vastan neile. Aitäh!
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh, Kristiina Ojuland! Austatud kolleegid, kas on küsimusi? Janno Reiljan, esimene küsimus, palun!
J. Reiljan
Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Selle seadusega soovitakse sisse viia e-valimised ebademokraatlikul, Eesti põhiseaduse vastasel viisil ja meetodil, mida üheski maailma riigis ei ole rakendatud, niisiis, mitte salajane kodus hääletamine elektronvahendite abil. Kuidas te seletate seda, et kuskil maailmas, riikides, kus on tehniline areng tunduvalt kaugemale jõudnud, kus elektrooniline hääletus on juba ammu kasutusel, sellist ebademokraatlikku meetodit ei kasuta, aga meie tahame Eestis kasutada?
K. Ojuland
Aitäh selle küsimuse eest! Muidugi on seda teemat väga palju arutatud erinevates fraktsioonides, komisjonides. Kahtlemata on tegemist uuendusliku algatusega ning minu meelest need ohud ja kartused, mis paljudel kolleegidel võib-olla veel tänagi erinevatel põhjustel on, ometi nendele ohtudele-kartustele on infotehnoloogia spetsialistid üsna üheselt ja selgelt vastanud, et see süsteem on turvaline. Inimese, kes hääle annab, tema hääl on igal juhul salajane hääl, seda ei ole võimalik kellelgi teisel kõrvalt kuidagi muuta või tühistada. See, et Eesti on maailmas selles valdkonnas esirinnas, ma usun, see on kindlasti Eestile pigem positiivne märk kui negatiivne märk. Aitäh!
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh! Kolleeg Toomas Alatalu, palun!
T. Alatalu
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mis puutub uuenduslikesse algatustesse, siis tuleb mulle meelde, et 1992. aastal ühes riigis tuli vähemus võimule parlamendis. Siit minu küsimus, siin on ka üks kõva uuendus, on võimalik oma häält muuta ja seda koguni kahel viisil. Tähendab, kuidas te põhjendate seda, et sellega pannakse nüüd ühed hääletajad või valijad teiste suhtes täiesti ebavõrdsesse olukorda ja miks on kaks erinevat võimalust oma häält muuta? Aitäh!
K. Ojuland
Aitäh! Ma olen veendunud selles, et elektroonilise hääletamise sisseviimine on kahtlemata revolutsiooniline samm. See on kahtlemata ka mõtteviisi muutumine ja niisuguseid revolutsioonilisi muudatusi ikka ühiskonnaarengus aeg-ajalt toimub. Ja Eesti on täna sellises ajas, kus me loodetavasti oleme selleks muudatuseks valmis. Pigem ei olegi küsimus selles, kas nüüd ühel inimesel on õigus üks kord hääletada, kui ta läheb valimisjaoskonda, annab oma hääle paberlikul kujul ära ja sellega ta on oma otsuse teinud, ta ei saa seda muuta. Teine inimene, kes kodus hääletab, võib nö piltlikult öeldes hommikust õhtuni arvuti taga istuda ja seal oma häälega mängida ja klõpsida, kuid ta peab ka lõpuks oma viimase otsuse tegema. Selleks on seadus näinud ette täpsed regulatsioonid, kellaaja, see inimene ei saa näiteks võib-olla sarnaselt nende kodanikega, kes hääletavad valimisjaoskondades, enam õhtusel ajal oma aega kasutada, teatavasti kukub see kell kella 4 ajal. Aitäh!
Aseesimees A. Lipstok
Kolleeg Tiit Tammsaar, palun!
T. Tammsaar
Tänan, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja, sa väitsid, et teie valimised on turvalised. See tähendab siis seda, et nad peavad olema turvalisemad kui panga vastavad teenused. Teatavasti alatasa häkitakse meil panga kõikvõimalikesse serveritesse sisse, tehakse ülekandeid jne, jne. Alles oli siin eelmine nädal, mingi koolipoiss oli jälle pinkoodid teada saada. Millel põhineb see väide, et need valimised on turvalised? Aitäh!
K. Ojuland
Aitäh! Turvaküsimus on kindlasti selle muudatuse sisseviimisel üks olulisemaid küsimusi kodaniku põhiõiguslike õiguste realiseerimise küsimuse kõrval. Selleks ju, te teate väga hästi, lugupeetud küsija, et Eestis on tehtud ka väga põhjalikke turvauuringuid. On n.ö palgatud häkkerid, kes on püüdnud seda süsteemi murda, mis neil ei ole õnneks õnnestunud. Sajaprotsendilist garantiid loomulikult tänases maailmas ei ole ja ka kõige paremini kaitstud infosüsteemid satuvad vahetevahel rünnakute ohvriks. Selle eest me ei ole kunagi kaitstud. Kuid kui lähtuda sellest teie mõtteviisist, siis peaksime ka kogu e-panganduse näiteks ära lõpetama, sest mine tea, millal ühel päeval jälle keegi kuskile sisse murrab. Ma arvan, et see mõtteviis lihtsalt on pigem...
Aseesimees A. Lipstok
Kristiina Ojuland, ma korraks vabandan. Härra Leinatammel on protseduuriline küsimus. Palun, härra Leinatamm!
T. Leinatamm
Aitäh! Kõrvuti Riigikogu täiskogu istungiga toimub siin saalis hästi palju fraktsioonide ja erinevate komisjonide ja muude mitteformaalsete ühingute koosolekuid. Kas Riigikogu juhataja võiks juhtida tähelepanu sellele, et see saal on ikkagi täiskogu istungiteks? Aitäh!
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh, härra Leinatamm! Ühinen sinu tähelepanu juhtimisega ka juhataja poole pealt. Kolleegid, palun vaikust! Palun, Kristiina!
K. Ojuland
Ma tegelikult lõpetasin juba enam-vähem selle vastamise. See mõtteviis iseenesest on äraspidine ses mõttes, et siis peaks igasuguse e-panganduse ja muude uute tehnoloogiate kasutusele võtmise üldse sulgema, sest nad ei ole kunagi lõpuni 100% garanteeritult turvalised. Aitäh!
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh! Kolleeg Janno Reiljan, teine küsimus, palun!
J. Reiljan
Aitäh! Ma vabandan proua esineja ees, aga te ei saanud mu küsimusest ilmselt aru ja pean teile selle veel kord esitama. Ma ei tundnud huvi tehnilise poole vastu. See tehniline revolutsioon on ammu teostatud ja meil ei ole seda kuidagi võimalik teostada. Minu küsimus oli lihtne, miks teised riigid, kus on elektrooniline hääletus juurutatud, ei ole üheski riigis antud mittesalajast kodus hääletamise võimalust, vaid tuleb minna valimisjaoskonda ja seal saab elektrooniliselt hääletada. Ma küsin teie käest, mis põhjusel, milliste põhjendustega ei ole teised riigid, kus on kodudes hulga rohkem arvuteid ja võiks nagu arvata(?) tunduvalt enam inimesi valimistele saada, miks nemad seda ei ole rakendanud ja milles seisneb see meie uuenduslikkus? Ma väidan veel kord, see on ebademokraatlik ja põhiseaduse vastane ja toob kaasa väga palju proteste.
K. Ojuland
Aitäh! Ma mõistsin teie küsimust väga hästi ja ma mõistan ka seda, et see on teie isiklik seisukoht. Loomulikult on teil õigus oma seisukohale. See, et põhiseaduskomisjon on välja tulnud niisuguse ettepanekuga, see on põhiseaduskomisjoni ühine või ütleme laias laastus ühine arusaamine. Kusagil maailmas ei ole mingit ühtset reeglit kõikide riikide jaoks, iga riik otsustab oma seadusandluse üle ise, iga suveräänne riik teeb seda ise ja ka Eesti on antud eelnõu puhul praegu seda otsust tegemas. Aitäh!
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh! Kolleeg Jaak Allik, palun!
J. Allik
Lugupeetud, proua ettekandja! Mõned nädalad tagasi võisin ma ajakirjandusest lugeda, et Soome Vabariik, mis on nii Interneti arengult kui ka demokraatia arengult kahtlemata Eestist ees, põhimõtteliselt loobus e-hääletusest. Kas oli komisjonis ka see fakt arutlusel ja kas teil on andmeid, miks, mis põhjendusel Soome Vabariik nii käitus?
K. Ojuland
Selle kohta komisjonil andmeid ei ole, aga veel kord, tegemist on kahtlemata igas riigis poliitilise otsusega. Kui üks või teine riik on sellest teadlikult loobunud, siis see on olnud poliitilise otsustamise koht ja see poliitiline otsus seisab ka meil ees. Aitäh!
Aseesimees A. Lipstok
Kolleeg Igor Gräzin, palun!
I. Gräzin
Härra esimees! Austatud proua Ojuland! Siin saalis on piisavalt füüsika ja matemaatika haridusega inimesi, kes kinnitavad minu väidet -- absoluutselt turvalist hääletust ega mistahes absoluutselt turvalist küberneetilist süsteemi ei saa eksisteerida. Kahtlemata on Eestis praegu kehtiv paberilipakate ja komisjonidega valimissüsteem üks maailma kõige vähem turvalisi. Sellepärast ma tahaksin esitada niisuguse küsimuse, kas te olete nõus härra Reiljani väitega, et Eestis on tegemist salajase hääletamisega? Mäletatavasti Res Publica üks kõige radikaalsemaid uuendusi oli salajase hääletamise likvideerimine. Nimelt peaminister, kui ta hääletas euroreferendumil, lükkas selle kardinaeesriide kõrvale ja kutsus rahvast üles avalikule hääletusele, teatades, et need kes hääletavad Euroopa Liidu vastu, on Eesti riigi vastased. Mingisugust protesti sellele ei järgnenud. Kas te jagate härra Reiljani seisukohta, et Eestis üldse eksisteerivad mingisugusedki salajased valimised?
K. Ojuland
Aitäh selle küsimuse eest! Eestis on ju valimisi alates taasiseseisvumisest jälginud ka rahvusvahelised organisatsioonid, teiste parlamentide liikmed. Küllap Eesti, nii nagu ka ükskõik milline teine demokraatlik Euroopa riik, seisab aegajalt fakti ees, et tehakse mingisuguseid þeste. Kui eelmine peaminister taolise þesti tegi, siis ma usun, et see kindlasti Eesti demokraatia alustalasid ei kõigutanud ja salajase hääletuse põhimõtet muidugi ka keegi sellest tulenevalt kahtluse alla tookord ei seadnud. Aitäh!
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh! Kolleeg Jaanus Marrandi, palun!
J. Marrandi
Tänan! Lugupeetud ettekandja! Üks markantsemaid valimistega seotud juhtumeid on, kui eelmine president Lennart Meri soovis majaraamatuga hääletada. Kõik teadsid, et tegemist on Lennart Meriga, ometi ta hääletada ei saanud ja on loomulik, et ta ei saanud. Praeguse seadusemuudatuse valguses võib ju tekkida olukord, et näiteks üks sõbralik bürookollektiiv sõidab lõunasse puhkama, jätab oma ID-kaardid ühele kolleegile, kes siis nende eest hääletab või kodus arvutisõbralik noormees hääletab isa, ema, vanaisa, vanaema eest. Kas niisugune olukord võib tekkida selle seadusemuudatuse valguses ja kui võib tekkida, kas siis on teie arvates valimiste salajasus tagatud?
K. Ojuland
Aitäh selle küsimuse eest! Seda küsimust on samuti palju arutatud ja sellega sarnaseid, külgnevaid küsimusi samamoodi ikkagi, et kuidas tagada see, et inimene isiklikult ja ausalt oma ID-kaarti ikkagi kasutab, ainult ise ja ei jaga seda sõpradele, tuttavatele, sugulastele laiali. Tegelikult selle seaduseelnõu puhul ja selle uuenduse sisseviimisel meie seadusandjatena pigem peaksime mõtlema positiivses suunas ja eeldama, et Eesti kodanikud, kellel on ID-kaart, ei kasuta seda ID-kaarti, ei tarvita seda ID-kaarti ebaseaduslikult ja ei jaga seda kusagile kolmandate isikute kätte. Ma usun ka isiklikult, et Eesti kodanikud on täna piisavalt teadlikud. Kui me vaatama neid eelnevaid valimisi ja neid paljulevinud valimisjärgseid kuulujutte sellest, kuidas valimistel mõnes paikkonnas eriti on 25 või 30 krooni eest hääli saadud, siis ega ka praegu kehtiv süsteem ei ole kunagi 100% turvaline olnud. Nii et me ei saa ka kindlasti loota sellele, et kõik kodanikud ka tänase valimissüsteemi puhul on ausalt oma häält kasutanud. Aga me peame eeldama seda, et üha rohkem ja rohkem kodanikke tulevikus oma õigusi ja põhivabadusi ka õigesti suudavad ja tahavad kasutada. Aitäh!
Aseesimees A. Lipstok
Kolleeg Toomas Alatalu, teine küsimus, palun!
T. Alatalu
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mulle üldse ei meeldinud teie jutt revolutsioonilisusest. Ma võiks lihtsalt repliigi korras öelda, et Moldovas, rääkides Veneetsia komisjoni liikmetega, oli neile täielik üllatus, kuidas 1992 see revolutsioon tegelikult algas, sest neil oli sellest asjast millegi pärast teine ettekujutus, aga see selleks. Tähendab, ma püüan tabada selle eelnõu loogikat. Mujal maailmas soovitakse, et valija valik oleks lõplik ja seetõttu keelatakse ka näiteks valimiseelne propaganda päev enne, kaks päeva enne jne. Teie seadus aga tahab, et valija saaks pidevalt oma arvamust muuta. Kas see ei ava teie arvates võimalust korruptsiooniks, et päeva jooksul tuleb kolm pakkumist, et hääleta hoopis minu poolt näiteks? Aitäh!
K. Ojuland
Aitäh! Vastupidi, ka sellele väitele on tegelikult vastuargument, et isegi kui näiteks keegi päeva jooksul tõesti püüab ühte kodanikku mõjutada, siis sellel kodanikul ikkagi lõppude lõpuks just nimelt jääb see võimalus ja õigus ümber hääletada. Kui näiteks ta on andnud oma hääle selle tõttu, et keegi on teda varem mõjutanud, siis just nimelt ta saab hiljem selle hääle ümber muuta, kui ta seda ise õigeks peab. Aitäh!
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh! Kolleeg Sven Mikser, palun!
S. Mikser
Aitäh! Austatud ettekandja! Te nimetasite revolutsiooniliseks seda, et inimene saab kodus hääletada. Ma isiklikult olen kogu aeg arvanud, et on teatav rituaalne tähendus valimistel ka selles mõttes, et inimene tuleb iga paari aasta tagant korra pühapäeval välja, paneb ennast viisakalt riidesse, läheb valimisjaoskonda. Sellega ta demonstreerib ka oma respekti oma riigi või oma omavalitsuse vastu. Teine küsimus, et te ütlete, et seaduses on küll palju lünkasid, palju auke, palju turvaprobleeme, aga te eeldate, et inimesed on seadusekuulekad. Huvitav on märkida, et kui me näiteks valime Riigikogu juhatust, siis me peame kaasa võtma oma dokumendid, kuigi meie ametnikud kõiki meid nägupidi ilmselt teavad, vähemalt need, kes istuvad siin leti taga ja meie nimesid kontrollivad. Kui me eeldaksime, et me kõik oleme väga kuulekad ja hääletame ühe korra, siis ei oleks üle-üldse nimekirju ju vaja ega dokumente kaasa võtta. Võib-olla seda seadust ei oleks üldse vaja või oleks vaja paarirealist seadust, et iga inimene võib tulla ühe korra hääletada, teha seda näiteks e-maili teel või kuidas iganes, et me lihtsalt eeldame, et inimesed on niivõrd kuulekad, et nad ei hääleta kaks korda ega käi vales jaoskonnas ega hääleta kellegi teise eest, et võib-olla piisaks kõigest piibli kümnest käsust. Kas te pole selle peale mõelnud? Aitäh!
K. Ojuland
Aitäh selle küsimuse eest! Ma arvan, et selles küsimuses peitub väga hea idee ja küllap ka Riigikogus infotehnoloogia areneb edasi ning ühel heal päeval me võib-olla hääletamegi Riigikogu juhatust just nimelt sellisel viisil, nagu te siin praegu kirjeldasite. Aga see, mis revolutsioonilisust puudutab, siis eks vanasti sõideti näiteks hobusega sinna vallamaja ette, nüüd sõidetakse autoga vallamaja ette, et selles see revolutsioonilisus ja areng ju ongi, et elu läheb edasi ja kui tehnika selliseid võimalusi meile pakub, siis kindlasti ka Eestile laiemas plaanis on see märgiküsimus. Kui siin on eelnevalt olnud palju küsimusi selle kohta, et miks teised riigid nii ei tee, siis põhiseaduskomisjoni poole näiteks on mitmed riigid pöördunud küsimustega ja sooviga võtta meist eeskuju, saada teada, mismoodi ja kuidas elektroonilist hääletust kavatsetakse sisse viia. Kindlasti on õige pea ka Euroopas terve hulk riike, kes selle elektroonilise hääletuse kasutusele võtavad. Aitäh!
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh! Kolleeg Peeter Kreitzberg palun!
P. Kreitzberg
Tänan! Lugupeetud ettekandja! Kui te usute, et kõik inimesed on nii ausad ja sõltumatud, miks üle maailma kasutatakse hääletuskabiine, isegi e-valimiste puhul? Tänan!
K. Ojuland
Ei, igal pool ei kasutata ka päris kabiine selle sõna otseses mõttes. Ma olen ka ise Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liikmena 7 aasta jooksul, mil ma seal töötasin, käinud väga erinevates riikides valimisi vaatlemas ja mitte igal pool ei ole kabiinid sõna selle otseses mõttes. Võivad olla ka taolised puldid näiteks, mis on niisuguse 30-sentimeetrise piirdega lihtsalt üksteisest eraldatud ja ka seda peetakse tegelikult õiguspäraseks ja demokraatlikuks valimiseks. Aitäh!
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh! Kolleeg Jarno Laur, palun!
J. Laur
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Et valimised on üks põhilisi kodanikuõigusi, siis minu küsimus puudutab ennekõike inimeste võrdset võimalust nendel e-valimistel osaleda. Kas praeguse eelnõu teksti kohaselt ja ettevalmistatud niiöelda rakenduste kohaselt on tagatud kõigile niiöelda tarkvaraplatvormidele või õigemini nende kasutajatele võrdne võimalus e-valimistel osaleda?
K. Ojuland
Aitäh selle küsimuse eest! See võrdne võimalus on selles mõttes kindlasti tagatud, et igal Eesti kodanikul mitte ei ole õigus, vaid lausa kohustus omada ID-kaarti. See ID-kaart on siis see võti selle võrdsuse suunas. Teine pool sellest küsimusest kindlasti puudutab tehnika olemasolu ehk nende arvutite olemasolu ja ka selle koha pealt, arvestades vähemalt või uskudes seda statistikat, mis meil täna olemas on, siis see juurdepääs arvutitele peaks olema tagatud igas Eesti vallas, mille kaudu on võimalik hääletada. Aitäh!
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh! Kolleeg Jaak Allik, teine küsimus, palun!
J. Allik
Lugupeetud proua ettekandja! Kas selle loogika kohaselt, mida te esitate, saab elektrooniliselt hääletada ka välismaal olev Eesti kodanik? Ma pean silmas nii välismaal ajutiselt olevat kodanikku kohalikel valimistel kui edaspidi ka Riigikogu valimistel välismaal alaliselt elav Eesti kodanik, kes praegu peaks käima valimas saatkonnas või konsulaadis.
K. Ojuland
Aitäh! Kui inimesel on ID-kaart ja vastav arvutitehnoloogia, siis loomulikult ei ole selleks takistusi, nii nagu saab teha ükskõik missuguseid teisi elektroonilisi või õieti ükskõik missugust teist elektroonilist teenust saab ju kasutada üle ilma, kui on olemas Internet, mille kaudu süsteemi pääseda. Aitäh!
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh! Kolleeg Rein Randver, palun!
R. Randver
Aitäh! Lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Minu küsimus puudutab, millist häält siis inimesel arvestatakse, kui näiteks teoreetiliselt inimene läheb hommikupoole valimisjaoskonda ja hääletab hääletamissedeliga ning pärast toksib kella 4-ni eelvalimiste teel ja arvesse läheb ikkagi antud eelnõu suhtes hääletamissedel. Miks ei võiks olla teistpidi, et arvesse viimane läheb, kas elektrooniline või hääletussedel? Aitäh!
K. Ojuland
Aitäh, selle küsimuse eest! Selle on seaduseelnõu reguleerinud täpselt selliselt, et arvesse sel juhul läheb see hääl, mis on antud valimisjaoskonnas sedeli peal.
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh! Kolleeg Imre Sooäär, palun!
I. Sooäär
Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Koalitsioon on kestnud vaevalt nädalapäevad ja siin saalis me näeme juba väga suurt lahingut kahe olulise koalitsioonipartneri vahel. See veelahe paistab minevat just selle kohapealt pinkide ridade vahelt, kus teie praegu seisate. Millest see küll tuleb, et kuhu me niimoodi jõuame? Endise välisministrina oskate ka ehk öelda, millise signaali see väljapoole Eestit annab, kui Eesti, kes on aastaid rääkinud e-valitsusest ja digitaalsetest superlahendustest, nüüd vasakjõudude survel ei anna niivõrd olulist võimalust valijatele elektrooniliselt valida? Aitäh!
K. Ojuland
Aitäh selle välispoliitilise taustaga küsimuse eest! Ma usun, et kui me selle eelnõu siin ühel heal päeval suudame vastu võtta, loodetavasti üsna üksmeelselt, siis kindlasti saab see olema Eestile niisuguseks väga heaks välispoliitiliseks märgiks. Nii nagu näiteks on täna Eestile heaks välispoliitiliseks märgiks olnud tiigrihüppe programmi edukas realiseerimine, millest on nüüd teised riigid maailmas, nagu näiteks Gruusia, eeskuju võtmas. Ma isiklikult küll usun seda, et sellest e-valimiste seadusest tuleks rohkem kasu kui kahju. See, mis puudutab vaidlusi koalitsiooni sees, eks see on lihtsalt üks tavaline demokraatia märk, mis seal ikka! Aitäh!
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh! Kolleeg Jarno Laur, teine küsimus, palun!
J. Laur
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma tulen oma eelmise küsimuse juurde tagasi. Tõsi ta on, et põhimõtteliselt peaks ta olema kõigile ID-kaardi omanikele, kes on elektrooniliselt identifitseeritavad, võrdselt niiöelda kasutatav üle ilma. Nüüd minu küsimus puudutab seda, et kas see võimalus ka reaalselt on olemas näiteks Linuxi või muid mitte Microsofti tooteid kasutaval arvutikasutajal?
K. Ojuland
Aitäh selle küsimuse eest! Ma pean tunnistama, et sellisele tehnilisele küsimusele ma siit puldist küll jään praegu vastuse võlgu, aga kindlasti on seda küsimust võimalik enne kolmandat lugemist täpsustada. Aitäh!
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh! Kolleeg Mark Soosaar, palun!
M. Soosaar
Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma siiski kuulun nende inimeste kilda, kes usuvad, et kord aastas pühapäeval välja minna, puhtad riided selga panna on rituaal, mis seob meid oma riigiga ja oma omavalitsusega. Kui me läheme täielikult arvutite peale üle, siis võiksime ju ka oma lipuseadust täiustada ja edaspidi lippu arvutis heiskama hakata. Kuid ma küsiksin teie käest niimoodi, et kas te olete ka selle peale mõelnud, kuidas toimub rahvusvaheline vaatlemine, kas vaatlejad istuvad ka kodudes arvutite ees ja vaatlevad meie valimisi? Aitäh!
K. Ojuland
Aitäh selle küsimuse eest! Kindlasti on üks osa rahvusvahelistest vaatlusmissioonidest alati olnud seotud ka kodude külastamisega. Näiteks praeguse valimissüsteemi puhul, kus n.ö kastiga käiakse kodus, siis ei ole üldsegi ebatavaline, et ka rahvusvahelised vaatlejad on selle kastihoidjaga kaasas ja käiaksegi kodust-kodusse. Ka seda olen ma ise elus paar korda teinud. Muidugi, mis puudutab seda traditsiooni või rituaali, siis kindlasti see seadus ei kaota seda võimalust, ei võta kodanikelt seda võimalust panna endale paremad pühapäevariided selga ja minna kohalikku jaoskonda. Aitäh!
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh! Kolleeg Jaanus Marrandi, teine küsimus, palun!
J. Marrandi
Tänan! Lugupeetud ettekandja ja eelnõu autorid! Te olete selle eelnõu üles ehitanud sellises ilusas PR-võtmes, tehnikarevolutsioon, kaasaegne, see kõlab väga ilusasti. Aga selles ei ole kunagi küsimus olnudki. Selle vastu ei saagi vaielda, ei vaidle ja oleks väga hea meel, kui õnnestuks niimoodi täielikult salajased valimised korraldada. Minu küsimus on ikkagi selle sama salajasuse külje pealt, et tegelikult on põhimõtteliselt ette nähtud valimiskabiinid, kus tõmbad eesriide ette ja väga üksinda pead seal kabiinis olema. Kas te ei arva, et võiks siis ju tegelikult ära muuta üleüldse igasugused valimiskabiinid, et ei oleks keelatud kabiinis olla mitmekesi, oleks põhimõtteline revolutsiooniline muutus salajasuse tõlgendamisel üleüldse?
K. Ojuland
Aitäh! Küllap see kabiinide küsimus on ka riigiti erinev ja küllap on ka erinevates riikides erinevad traditsioonid. Mõnedes Lõuna-Euroopa riikides, mitte Euroopa Liidu liikmesriikides on tõesti ka täheldatud niisuguseid asju valimistel, et käiaksegi perekonniti kabiinides, kuna see on lihtsalt nende riikide traditsioon, mida võib-olla puhtalt formaalselt demokraatia reegleid jälgides ja vabade valimiste reegleid jälgides ei saa otseselt heaks kiita. Aga samas ei ole ka seda peetud rahvusvaheliselt nüüd nii jämedaks hääletamisvabaduse rikkumiseks, et sellepärast peaks valimisi tühistama. Nii et see olnud riigiti erinev. Mis puudutab Eestit, siis mina muidugi ei pooldaks seda, et me valimiskabiinid kaotaksime ja hakkaksime kollektiivselt valimisjaoskondades hääletama, seda kindlasti mitte. Iga riik jäägu oma väljakujunenud traditsioonide juurde ja ma arvan, et Eestil ei ole põhjust selle koha pealt muutusi teha. Aitäh!
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh! Kolleeg Tõnis Lukas, palun!
T. Lukas
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mitmes küsimuses on kõlanud mure, et enam ei antagi võimalust üks kord aastas puhtaid riideid selga panna ja välja minna. Ma arvan küll, et inimesel, kellel ainult üks kord aastas tuleb mõte puhtad riided selga panna, sellel ei saagi üldse puhtaid riideid olla. Väga hea, et te kõigile nendele küsimustele, mis inimeste eraelu puudutavad, siin vastama ei ole hakanud. Aga siiski üks oleks teie kohus, nimelt on siin levinud praegu hirm ja suur mure, nagu võetaks selle eelnõuga inimestelt üldse ära õigus valimiskastide juurde minna ja kohustada nad, kas kabiiniga või mitte, igaüks võib ju endale kodus ka kabiini ehitada, just kodus hääletama. Kas te kinnitate põhiseaduskomisjoni esindajana, et valimiskastide juurde minna valimisjaoskonda on inimestel õigus ka edaspidi?
K. Ojuland
Aitäh selle täpsustava küsimuse eest! Just paar küsimust tagasi, ma kinnitasin just nimelt seda üle, et see seadus ei võta kodanikult õigust, minna valimisjaoskonda ja hääletada nii, nagu ta on harjunud eluaeg hääletama. Aitäh!
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh! Kolleeg Margus Leivo, palun!
M. Leivo
Aitäh! Hea ettekandja! Ma tuleksin oma küsimusega natukene selle rahvusvahelise vaatlemise juurde tagasi. Inspiratsiooni oma küsimusele sai sellest, et sa võrdlesid seda valimiskastidega kodus käimisega. Nimelt, valimiskastid on eelnevalt registreeritud protseduur ja valimisjaoskondadele ja ka tegelikult erakondadele varem teada. Kuidas on ikkagi tagatud rahvusvaheline vaatlus nendes kodudes, kus hääletamine toimub arvuti kaudu Interneti teel, sest mingisugust eelregistreerimist ja üle-üldse, kes kavatseb hääletada ja kas kavatseb hääletada valimisjaoskonnas või Interneti teel, ju eelnevalt pole olemas? Ning arvestades meie arvutite levikut, võib see osatähtsus olla suhteliselt suur, siis ma arvan, et rahvusvaheliste vaatlejate võimalus seda jälgida on nullilähedane. Aitäh! Kas on nii?
K. Ojuland
Aitäh! Eks iga uue asja juurutamine toob endaga kaasa kindlasti niisuguseid ettenägematuid asjaolusid. Kindlasti ka elektroonilise hääletamise sisseviimine võib tõesti tuua kaasa selle, et näiteks valimiste päeval koputab su ukse taga üks rahvusvaheline seltskond, kes palub sisselaskmist just nimelt sooviga seda hääletamisprotseduuri näha. Ma usun, et Eesti kodanikud võiksid küll seda ka tutvustada nendele huvilistele, kes niimoodi peaksid käituma. Kindlasti ei saa, selles mõttes on teil kindlasti õigus, et kusagil valimisjaoskonnas ei saa olla täit ülevaadet ega nimekirju kodanikest, kes siis kavatsevad elektrooniliselt hääletada ja kes mitte. Nii et rahvusvahelistel vaatlejatel võib-olla lihtsalt tuleb rohkem sellevõrra tööd teha ja käia nii kaua ukse tagant ukse taha, kui neil kusagil õnnestub seda valimist oma silmaga lähemalt vaadata.
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh! Kolleeg Sven Mikser, teine küsimus, palun!
S. Mikser
Aitäh! Austatud ettekandja! Ma võtaksin teil nüüd sõnasabast kinni. Tähendab, kas te tõepoolest väidate põhiseaduskomisjoni esimehena, et valimiste päeval tekib rahvusvahelistel vaatlejatel või mistahes ka siseriiklikel vaatlejatel juurdepääs kõigile riigis asuvatele arvutitele, sealhulgas nendele, mis asuvad eraisikute kodudes? Kas teie arvates see teie väljaütlemine ei lähe väga teravasse vastuollu meie põhiseadusesse sissekirjutatud eraelu puutumatuse põhimõttega?
K. Ojuland
Kahtlemata, seda ma just ütlengi. Kui te panite täpselt tähele, mida ma ütlesin, siis ma ei öelnud seda, et a priori iga koputaja tuleb sisse lasta. Vaid ma just nimetasin, et käivad niikaua ukse tagant ukse taha, kui nad kuskile sisse lastakse. Ega ka tegelikult praegu on ju olukord selline, et kui näiteks rahvusvaheline vaatleja läheb näiteks valimisjaoskonnast koos selle valimiskastiga inimese, kodaniku majasse, tahab minna näiteks valimisi vaatama ja kui ikkagi Eesti kodanik ütleb, et ma ei soovi, et see rahvusvaheline vaatleja tuleb minu majja sisse, siis see rahvusvaheline vaatleja sinna majja sisse minna ei saa. Tegelikult samasugune loogika jääb ju kehtima ka selle elektroonilise hääletuse puhul, et siin ei saa lihtsalt mingisugust teistsugust lähenemist ollagi.
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh! Austatud kolleeg Peeter Kreitzberg, teine küsimus, palun!
P. Kreitzberg
Tänan! Lugupeetud ettekandja! Ma olen käinud ka päris paljudes riikides valimisi vaatlemas. Olge hea, nimetage selle riigi või riikide nimed, kus võib mitmekesi kabiinis koos märkida väljavalitut? Aitäh!
K. Ojuland
Ma veel ikkagi täpsustaksin seda. Ma ei öelnud kunagi siit puldist, et võib hääletada mitmekesi koos. Vaid, ütleme niimoodi, et traditsiooniliselt mõnes riikides on see niimoodi välja kujunenud, et kiputakse kabiinidesse mitmekesi koos ja niisuguseid fakte võib leida väga paljudest rahvusvahelistest vaatlemisraportitest, olgu see OSCE või Euroopa Nõukogu raport. Kui teil on täpsem huvi, siis saab ka nende raportitega tutvuda. Aitäh!
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh! Kolleeg Mark Soosaar, teine küsimus, palun!
M. Soosaar
Lugupeetud ettekandja! Mulle hästi meeldis see motiiv teie esinemisest, kuidas on võimalik ukse tagant ukse taha käia ja uksele koputada. Aga kujutame ette pilti, et sinna ei tule mitte Inglise, Itaalia või Jaapani vaatleja, vaid tuleb keegi Eestimaal elav inimene, tal on sülearvuti kaasas, istub kenasti kööki või elutuppa, kuhu ta siis kutsutakse, ja öeldakse, palun, hääletage nüüd siin, mis siis saab?
K. Ojuland
Vabandust, ma ei kuulnud küsimuse lõppu.
M. Soosaar
Küsimus on selline, et kui sellesse kodusse, kus on veel hääletamata, astub sisse külaline, kaasas sülearvuti, mis on ühenduses Internetiga ja teeb ettepaneku, et näete valimiskast on siin, hääletage palun. Mis siis saab? Aitäh!
K. Ojuland
Ma usun, et siis on sellel kodanikul vaja lihtsalt näidata üles kodanikujulgust ja ausust, teha see otsus, mida ta õigeks peab. Veel kord ma ütlen seda, et ka tänane valimissüsteem nii, nagu ta meil traditsioonilisena on, ei taga mingil juhul 100%-liselt lõplikult seda ausat hääletamist, sest ka tänapäeval, tänase süsteemi puhul on erinevaid mõjutusvõimalusi olemas. Nagu eelnevalt öeldud, on valimiste järgi alati olnud kuulda kuulujutte, kuidas neid erinevaid võimalusi kasutatakse. Aitäh!
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh! Kolleeg Imre Sooäär, teine küsimus, palun!
I. Sooäär
Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Kõigepealt suur tänu väga ammendava vastuse eest minu eelmisele küsimusele! Aga tundub küll, et teie koalitsioonipartnerid püüavad leida ettekäändeid, et seda Eesti riigi jaoks nii olulist protsessi pidurdada, kas või räägitakse vaatlemisest enne valimisi, tavalised vaatlejad käivad ikkagi valimiste päeval, mitte eelhääletusel jne. Tundub, et siin saalis on täna üsna palju hämamist, et seda protsessi kuidagi takistada. Mida te komisjoni esimehena saaksite öelda, mis on see kõige tugevam argument, miks see seadus on hea ja miks me peaksime selle vastuvõtmise poole liikuma? Aitäh!
K. Ojuland
Aitäh selle küsimuse eest! Võib-olla enne, kui sellele küsimusele vastata, siis tõesti kolleegide rahustamiseks tahaksin meelde tuletada seda, et Eesti on Euroopa Liidu ja NATO liikmesriik, kus ka rahvusvahelisi vaatlejaid valimistel jääb üha vähemaks. Pigem tullakse siia meie valimisi vaatlema, ma oletan, kui see seadus nüüd jõustub, pigem uudishimust, et näha ja saada kogemust, kuidas neid valimisi elektroonilisel viisil läbi viiakse. Kindlasti ei ole Eesti täna enam sellises olukorras, kus meile tulevad nii-ütelda rahvusvahelistest organisatsioonidest näpuga järje ajajad, et kas me suudame kõiki demokraatiareegleid täita.
Aga vastates sellele põhiküsimusele, siis tahaksin ütelda siiski seda, et Eesti jaoks sellise uuenduse sisse viimine on lihtsalt üks täiesti loogiline samm edasi meie arengus. Eesti on täna, mitte ainult Euroopas, ma julgeksin öelda, ka maailmas ikkagi esirinnas uute tehnoloogiate, eriti infotehnoloogiate kasutuselevõtus. See on igal juhul lihtsalt üks loomulik järgmine arenguetapp meie riigi ajaloos. Aitäh!
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh! Kolleeg Mart Opmann, palun!
M. Opmann
Hea koosoleku juhataja! Hea ettekandja! Mul on tegelikult selline küsimus, palju te prognoosite, kui nüüd see seadus peaks sellisel kujul vastu võetama, kui palju kasvab, kas omavalitsuste valimistel või järgmistel Riigikogu valimistel, tegelik valimisaktiivsus ehk osavõtjate protsent? Ja kui suur võiks olla nende osa või see protsent, kes ise tegelikult ei ole kas osalenud vahetult või isegi ei saa teada võib-olla, kas nad on osalenud valimistel või ei ole? Ma toon lihtsalt näite. Kui näiteks mingi spordipoe, kuhu me kõik oleme andnud oma ID-kaarti andmed, ei ole üldse välistatud, et keegi ei hääleta meie eest ja me ei pruugi isegi teada saada, et me osalesime hääletamisel, kuigi me tegelikult ei käinud hääletamas. Aitäh!
K. Ojuland
Aitäh! Ma nüüd ei suutnud sumina tõttu päris täpselt järgida selle teise poole mõtet. Aga mis puudutab osalemise suurenemist, siis ka seda on tõesti prognoositud ja eriti just noorte arvel. Me kõik teame siin väga hästi, et nii nagu teistes Euroopa riikides, nii on ka Eestis väga ilmne niisugune tendents, et just nooremad inimesed ei käi väga aktiivselt hääletamas. Pigem on need ikkagi eakamad inimesed, kes väga kohusetundlikult käivad ja mida aasta nooremaks, seda väiksem see kohusetunne on. Kindlasti see elektroonilise hääletamise võimalus, vähemalt prognoositavalt, toob ka siis nn valimiskastide juurde rohkem noori inimesi. Aitäh!
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh, Kristiina Ojuland, tundub, et rohkem küsimusi ei ole.
K. Ojuland
Aitäh! Vabandust, põhiseaduskomisjon on teinud ettepaneku teine lugemine lõpetada. Aitäh!*
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh! Nii, austatud kolleegid, avan läbirääkimised. Kes soovib kõnet pidada? Esimesena Igor Gräzin, palun!
I. Gräzin
Austatud härra esimees, lugupeetud kolleegid! Mul on millegipärast niisugune tunne, et me antud seaduse puhul räägime tagajärjest ja mitte põhjusest, me räägime näilikkusest ja mitte asjade sisust. Tõepoolest kodanlike revolutsioonide üks kõige põhimõttelisemaid nõudmisi oli ühetaolise otsese ja salajase hääletamise või valimissüsteemi sisseviimine. Ja tuletame meelde, mida selle salajasuse all mõeldi ja milleks see oli vajalik ja millistes ühiskondades salajasuse teema üldse üles kerkib. See kerkib üles nendel juhtudel, kus inimesel on piisav põhjendatud alus eeldada, et tema poliitiliste vaadete pärast, mida ta valimistel väljendab, võivad teda isiklikus, poliitilises ja tööalases elus tagada rasked tagajärjed.
Eestis on tõepoolest saanud praktikaks, et üks erakond püüab mitte tööle võtta teise erakonna töötajaid, vallandada, kätte maksta, ühesõnaga, tüüpiline Eesti omavalitsuste värk, nii nagu need asjad ikka käivad. Samal ajal ma arvan, et Eesti on siiski piisavalt demokraatlik riik, kus otsest hirmu oma poliitiliste vaadete pärast kellelgi ei ole. Mingisugused riskid võtab kodanik endale elus igal juhul ja järelikult hakata nüüd juurutama mingisugust maaniat ja mingisuguseid erilisi foobiaid seoses poliitiliste vaadete salajasuse tagamise ja muuga, minu arvates ei ole mõtet. Me oleme sellest maniakaalsest faasist üle. Kui juba isegi omaaegne peaminister julges öelda, et tema on Euroopa Liidu poolt, no mis siis meilgi karta!
Nüüd, mis puudutab võimalikke võltsinguid, järgitegemisi jne, need inimesed, kes on käinud USA ajaloomuuseumis, teavad saali, mis on natuke väiksem kui meie Riigikogu oma, kuhu on kokku kogutud ligi 3000 kasti näidistena selle kohta, kuidas teostatakse valimisvõltsinguid. Kahekordsed põhjad on selle juures kõige lihtsam variant. Sinna hulka kuuluvad ka selliste valimisvõltsingute kirjeldused, nagu kastide vahetamised, kodus hääletamised, transpordi organiseerimised ja korraldamised, küüthobused, heinad jne, inimestele, kes lähevad valima. Öelge, kas see kõik on meile kohutavalt võõras?
Järgmine moment. Me räägime sellest, kas uued elektroonilised valimised on turvalised või mitte. Vastan, kindlasti ei ole elektroonilised valimised turvalised, lihtsalt kas või sellepärast et kehtib füüsikas termodünaamika teine seadus ja entroopia ning absoluutselt turvalisi süsteeme lihtsalt ei eksisteeri. Järelikult me peame küsimuse esitama teistmoodi, kas see turvalisus on kõrgem ja suurem, kui praeguse 19. sajandi süsteemi puhul. Ma arvan, et proua ettekandja, samuti ka selle seaduseelnõu ja paranduste läbitöötajad, üldiselt keskmise ja noorema põlvkonna inimesed, kes tunnevad elektroonilisi süsteeme väga hästi, on andnud vähemalt minu jaoks absoluutselt veenva vastuse. Süsteem, elektrooniline süsteem tähendab mitte ainult seda, et me tõepoolest astume 21. sajandisse, vaid petmise võimalus väheneb oluliselt. Järelikult küsimus ei ole mitte ainult progressis, vaid küsimus on lihtsalt selles, et turvalised valimised, mis ei ole väga turvalised või mis ei ole absoluutselt turvalised, saavad turvalisemaks ja ärme esitame sellele süsteemile nõudeid, mida puht füüsikaliselt ei ole võimalik täita. Ja ärge kartke olla kodanikud ja väljendagem oma poliitilisi vaateid. Aitäh!
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh! Janno Reiljan, palun!
J. Reiljan
Palun lisaaega.
Aseesimees A. Lipstok
Palun 3 minutit.
J. Reiljan
Lugupeetud kolleegid! Me ei tohi segi ajada tehnilist progressi ja ühiskonna arengut. Tehniline progress ei ole mitte alati teeninud ühiskonna arengut, selleks peab väga tõsiselt tööd tegema, suuri pingutusi tegema, et tehnika oleks alati ühiskonna arengu teenistuses. Mõtleme kas või tuumareaktsioonide kasutamisele, saab sellest elektrienergiat, aga saab ka selle maailmakese õhku lasta. Niisamuti on tehniliste vahenditega valimistel, loomulikult, kõik, mis on võimalik tehniliselt paremaks teha, tuleb paremaks teha, selle vastu ei saa kellelgi midagi olla. Kuid demokraatia ja ühiskonna areng, seda ei ole võimalik tehniliste vahenditega iseenesest põhimõtteliselt parandada, küll on aga tihti ilmnenud, kuidas tehnilised vahendid demokraatia vastu töötavad.
Antud juhul olemegi sellises situatsioonis, kus ühed püüavad näidata, et elektroonilised küsimused, need on tehnilised probleemid ja mina siin olen selleks, et öelda, ei, elektroonilistel valimistel on tehniline külg täiesti teisejärguline. Nii nagu kolleeg Gräzin väga ilusti ütles, küsimus ei ole isegi mitte turvalisuses, absoluutselt turvalist süsteemi tõepoolest ei ole olemas ja ei saa ka kunagi tulevikus olemas olema. Küsimus on hoopis selles, kuidasmoodi seda tehnikat kasutatakse. Kolleeg Gräzin väga ilusti tõi välja aspektid meie ühiskonna teadvuse arengus. Kõik need ilusad jutud siin, et keegi klõbistab arvuti taga oma häälekestega ja küll ta muudab seda niipidi ja muudab seda naapidi, mõteldes seda- ja teistpidi, kõik see on rumal muinasjutt, mis puudutab võib-olla 10 või 5% ainult nendest hääletajatest. Suuremal jaol inimestest ei ole seda tehnoloogiat, ei saagi olema, kuid ID-kaardid on väga paljudel. Niipea kui me selle siin juurutame, nii töökohtades antakse, luuakse kohe kähku võimalused ID-valimisteks. Kohalikes omavalitsustes on vallavanema enda kabinetis võimalik kõigil ID-kaardi omanikel valida. Neil on loomulikult võimalus, keegi ei ähvarda neid millegagi, kuid kõik nad ka teavad ühte asja - kui nad seal valimistest läbi ei käi, siis on nende töökoht ohus, siis on nende positsioon ohus. Nad loomulikult täiesti vabatahtlikult lähevad, käivad kompuutri juures, kus juhuslikult seda vaadatakse ka, kuidas ta seal hääletab. Midagi ei ole teha, see on meie Eesti arengutase.
Kuid ka isegi mitte selles ei ole küsimus, ka selles ei ole mitte probleem ega hirm. Põhimõte on - põhiseadus näeb ette, et selliseid võimalusi ja selliseid mõtteidki ei tohi meil olla. Sellise võimaluse jälgigi ei tohi meie valimiste juures olla ja just seda tulebki arvesse võtta. See tuleb aluseks võtta. Niisiis, Rahvaliit ei ole elektrooniliste valimiste vastu, ta on nende poolt täpselt samal viisil, nagu on teistes riikides. Nii nagu kolleeg Ojuland ilusti ütles - on olemas puldid, nendel on olemas vahel sellised seinad, mis ei võimalda teise naabri ekraani vaadata ja see ongi salajane hääletamine elektrooniliselt. Rahvaliit pooldab seda elektroonilise hääletuse varianti põhimõtteliselt. Arvutada tuleb ja mõtelda tuleb ainult seda, kas meie arengutasemekene on sellest 19. sajandist nii kaugele ette jõudnud, 19. sajandit lihtsalt nimetas kolleeg Gräzin siin, et me võtame kohe ja hüppame üle 21. sajandi väga kallile hääletamise, kuidas öelda, valimisjaoskondade varustamise viisile, vastavale side ülesehitamisele. Me teame, maapiirkondades ei ole tihti Interneti side võimalik sellepärast, et tehniliselt ei ole see kindel, kompuutritega tuleb varustada kõik valimisjaoskonnad. Küsimus on selles, kas see on tehniliselt või ütleme niiviisi, et majanduslikult otstarbekas. Kuid probleem ei ole selles, kas see on majanduslikult otstarbekas, põhimõtteliselt on see võimalik ja seda me toetame. Kuid mitte mingil juhul ei anna ma mitte kunagi häält sellise seaduse poolt, mis viib sisse ebademokraatlikud põhiseadusvastased meetodid või mehhanismid meie valimiskorda. Ma võin kinnitada isegi veel enam, ühegi sellise erakonna, kes selle seaduse poolt hääletavad, ei anna ma tulevikus kunagi mitte ühtegi häält. Tänan!
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh! Kolleeg Tõnis Lukas, palun!
T. Lukas
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Nüüd, kus kahurid just ennist vaikisid, on aeg kõneleda teistel. (Naer saalis.) Osalusdemokraatia kui niisugune on tegelikult printsiip. Osalusdemokraatia on printsiip, mis nõuab laialdast osavõttu ja laialdase osavõtu võimaldamist, isegi sellele laialdasele osalemisele kihutamist, kui vaja. Huvi demokraatlike protsesside vastu, osaleda neis protsessides, võimalus kaasa lüüa, on asi, mida me peame arendama ja ärgitama Eesti ühiskonnas. Jah, e-valimised toovad rohkem noori valima. Aga mis selles siis halba on? Kas teised jätavad siis valima minemata? Või kas kelleltki võetakse see õigus ära? Mis sellest halba on, et meie erinevate ellusuhtumiste ja kujunemislooga inimesed siin ühiskonnas leiavad mingi kontaktpunkti ja leiavad selle kas või ühise osalemise näol valimistel.
Uute lahenduste pakkumine on meie ühiskonna niisugune kitsaskoht praegu. Me oleme neid pakkunud 90ndatel aastatel, oleme viimasel ajal pakkunud neid vähem. Jah, nii innovaatilised ei saa me oma dünaamilises ühiskonnas enam olla, kui me võib-olla enne olime. Neid võimalusi, kus silma paista, edasi liikuda enam võib-olla nii palju ei ole. Aga tähele peaksime panema, et ka üldises mõttes, ka uute lahenduste otsingutel on meie innovaatilisus jäänud toppama. Me peame kännu tagant välja saama ja mitte ainult selle e-valimisega, vaid paljude muude lahendustega. E-valimised näitavad ainult riigijuhtide suhtumist asja, kas antakse roheline tee uutele lahendustele, liikumistele. Muide, selle sajandi jooksul, härra Janno Reiljan, tuleb veel mitmeid uuendusi, võite selles kindel olla. Tehnilised vajakajäämised tuleb loomulikult kõrvaldada, tarkvaralised ja turvalisuse nõuetest lähtuvad vajakajäämised kahtlemata ka, aga poliitilist soovi edasi minna peame me näitama.
Muide, e-valimised ei keela kellelgi valimisjaoskonda, mitte kellelgi. Ei keela muide ka räägitud vanaemadel ja vanaisadel minna pärast üle hääletada ja kui on juhtunud, et nad lähevad valimisjaoskonda ja märkavad, et nende eest on justkui nende ID-kaardiga enne ära hääletatud, siis annavad oma hääle ja katavad sellega eelmise hääletuse. Muide, härra Reiljan, ka vallavanemad, kes on enne valimisi kogu vallaelanike ID-kaardid kokku kogunud ja annavad pärast valimisi need tagasi, saab vastutusele võtta teiste seaduste alusel. Paneme Eesti uuesti arenema ja selleks, et edasi liikuda, peab olema tahet seda teha. Meie huvides peaks olema, et riik ja rahvas areneksid.
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh! Järgmisena palun kõnepulti Sven Mikser! Kuni 3 minutit palun!
S. Mikser
Austatud kolleegid! Siin puldis ja ka saalis kõlanud küsimustes kajas vastu tihti selline PR-võte, püüti jätta muljet, et justkui need, kes oleksid e-hääletamise poolt, oleks tehnilise progressi ja arengu poolt ja need, kes on e-hääletuse vastu või kes on e-hääletuse suhtes skeptilised ja tõstatavad väga legitiimseid ja väga relevantseid küsimusi, justkui need oleksid tehnilise arengu vastu. See kahtlemata ei ole nii.
Üks eelkõneleja rääkis siin sellest, et salajasuse põhimõtet on vaja järgida totalitaarsetes reþiimides, tegelikult see päriselt ei vasta tõele. Sellistes reþiimides need kandidaadid, kes võiksid n-ö valitsevale reþiimile olla vastumeelsed, ei pääse ju tavaliselt üle-üldse kandideerimagi. Kui rääkida sellest, et kas see hobuste või heinte jagamine või võimaldamine valima minejatele, et kas see on meile võõras, see ei ole meile võõras, et seetõttu tekitame selliseid võimalusi veelgi juurde. See lähenemine meenutab mulle umbes taolist lähenemist, et kuna vargused, röövimised ja pättused tänavapildis ei ole meile võõras, siis kaotame politsei üle-üldse ära.
Kui me räägime valimiskasti koju toomisest kodanikele, siis me teame, mis on selle põhjuseks. Me räägime sellest, et võib-olla metsakülades elavad vanainimesed ei pääse valimispäeval valimisjaoskonda, kui on halb ilm või midagi muud taolist. Siin ei ole kõlanud ühtegi argumenti, mis selgitaks, mis on need põhjused, mis takistavad nendel noortel küberinimestel tulemast korra kahe või nelja aasta järel valimisjaoskonda valimispäeval. See oleks tegelikult filosoofiliselt ja psühholoogiliselt, selleks, et mõista üldse inimeste austust ja respekti oma riigi vastu, oleks huvitav teada, mis on see. Teine huvitav filosoofiline küsimus on kindlasti see, kas inimesed, kes ütlevad, et neil ei ole ühel pühapäeval nelja aasta jooksul aega minna valimisjaoskonda, kas need inimesed ilmtingimata üle-üldse kvalifitseeruvad n-ö teadlike valijatena. Siin on kirjeldatud mitut võimalust, näiteks seda, et abikaasa kodus hääletab oma abikaasa ID-kaardiga, nii nagu mõnikord, ja ma arvan, et selles ei ole mingit probleemi, nii nagu mõnikord abikaasa näiteks annab oma pangakoodi ja palub teha mingisuguse kommunaalmakse Interneti pangas. Samamoodi kindlasti saab hakata ka hääletama ja seda möönis ka ettekandja. Küsimus sellest, et ülemus töö juures ütleb näiteks, et tulge nüüd, head alluvad, tulge enne tööpäeva lõppu minu kabinetist läbi ja tehke hääletamisprotseduur ära. Ettekandja ei lükanud seda võimalust ümber, ta lihtsalt heauskselt arvas, et inimesed on sedavõrd seadusekuulekad, et nad nii ei tee.
Nüüd küsimus sellest, väga hea küsimus kolleeg Soosaarelt, et kui tuleb külla lap-top arvutiga inimene ja palub hääletada. Me teame ju kõik, kuidas suured tugevad kandidaadid praegu enne valimisi saadavad oma valimistiime, oma valimismeeskondi jagama postkaarte, kondoome, tikutoose, pastapliiatseid. Need inimesed käivad majast majja, koputavad ustele. Ma kujutan ette, kuidas niiöelda legitiimsel kampaania perioodil, mis ühtib eelvalimiste perioodiga, hakkavad nüüd käima Tallinna erinevates linnaosades, kindlasti ka väiksemates maavalitsustes majast majja needsamad noored valimistiimide liikmed. Aga tikutooside, kondoomide ja pastapliiatsite asemel on neil kaasas lap-top arvutid, milles palutakse inimestel sooritada oma valimistoimingud. See kindlasti saab niimoodi toimima, sest kindlasti juba praegu erakondade peakorterites, -kontorites analüüsitakse võimalusi, kuidas panna see väga innovatiivne, väga revolutsiooniline seadusemuudatus teenima oma partei eesmärki, oma partei huve ehk tootma parteile rohkem hääli.
Kui me räägime sellest, et taoline muudatus toob rohkem noori valima, kahtlemata, see on tõsi. Aga miks me piirdume siis e-hääletusega! Näiteks Eurovisiooni lauluvõistlusel on võimalik hääletada oma lemmiklaulu poolt ju ka mobiiltelefonil. Valid 700-ga algava numbri ja laulu numbri, aga nüüd siis kandidaadi numbri ja kuuled häält - "boing, oled hääletanud". See tooks kahtlemata veel rohkem noori valima, sest mobiiltelefoni omanikke on noorte hulgas veelgi rohkem kui arvuti omanikke.
Me räägime nende valimiste turvalisusest ja me segame kokku kaks erinevat asja. Üks on valimiste tehniline turvalisus juhul, kui hääletaja, valija, valimistel osaleja on aus ja järgib seadusandja mõtet või tahet. Kui inimene, kelle ID-kaart on arvutis, on see sama inimene, kes istub arvuti taga ja vajutab arvutiklahve ja tema õla taga ei seisa veel teist inimest, näiteks tema ülemust, kas sellisel juhul on tehniline süsteem turvaline? Ilmselt vastus on, jaa, sellisel juhul see tehniline süsteem on turvaline või vähemalt on võimalik teda turvaliseks muuta, suhteliselt turvaliseks. Sest nagu paljud eelkõnelejad on öelnud, absoluutselt turvalisi süsteeme ei ole. Teine küsimus on n-ö inimturvalisus. See, mille järele me valvame väga hoolsalt valimisjaoskondades. See, et inimene on kabiinis üksi, et keegi teda seal ei mõjuta. Ja see aspekt, tuleb tunnistada, ei ole tagatud piisava turvalisusega. Ei ole sama turvaline või isegi turvalisem, kui on valimisjaoskonnas hääletamine.
Lõpetuseks ma tahaks öelda, et tõepoolest, ma ei ole tehnilise progressi vastu. Ma aplodeerin valjusti sellele, kui laienevad meie elektroonilise infosüsteemi kasutamise võimalused, kui me saame deklareerida oma tulusid, kui me saame teha oma pangaoperatsioone, kui me saame teha mitmeid muid eluliselt vajalikke igapäevatoiminguid Internetis. Kindlasti ei ole ma ka elektroonilise valimise vastu, nende poole tuleb liikuda, neid tuleb juurutada, näiteks võiks alustada sellest, et inimesed saavad oma ID-kaardiga valimisjaoskonnas valimiskabiinis või valimispuldi taga hääletada elektrooniliselt. Aga enne kui me jõuame selleni, et inimesed kodudes, kontorites või töökollektiivides või miks mitte näiteks piduõhtul üheainsa lap-topi taga kuskil traadita Interneti areaalis saavad hääletada, enne selleni jõudmist, me peaksime vastused, väga konkreetsed ja lõplikud vastused andma kõigile neile väljatoodud küsimustele.
Tehnilise progressi koha pealt ma usun, et selle seaduse vastuvõtmine tehnilisele progressile annab kindlasti kaasa, sest suuremad linnavalitsused, omavalitsused, vallavalitsused asuvad kindlasti kibekiiresti katma oma territooriume traadita Interneti levialadega. See on kindlasti selle seaduse vastuvõtmise positiivne külg, aga ma kardan, et üks väga vähestest positiivsetest külgedest. Aitäh!
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh! Kolleeg Toomas Alatalu, palun kuni kolm minutit.
T. Alatalu
Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Ma julgeksin öelda, et siin on juba paljud probleemid ära räägitud, aga ma püüaksin juhtida paarile asjale tähelepanu, mida veel ei ole käsitletud või ei ole selle nurga alt käsitletud. Kõigepealt natukene retoorikast. Mind hakkab ausalt öeldes häirima see, kui me püüame igale uuendusele külge riputada silti revolutsiooniline, sest me teame ka ajaloost, et teinekord see, mis reklaamiti välja kui revolutsiooniline, tegelikult osutus, kasutame vastupidist terminit, kontrrevolutsiooniliseks. Me ei suuda kõike ette näha. Vaadake, mis puudutab valimisseadusi, siis järskude muutuste tegemine, sealjuures mitme asja korraga muutmine, võib tuua kaasa hoopis vastupidised tulemused. Ma siin juba kergelt viitasin 1992. aasta valimistele Eestis, ma ei nimetanud seda nime, aga ma tuletaksin teile meelde, et need, kes tollal said 51 kohta, nende poolt hääletas 185 000 inimest ja need, kes said 50 kohta, nende poolt hääletas 205 000 inimest. Tähendab, jõudude vahekord oleks ju pidanud lihtsa loogika põhjal olema hoopis teine. Või kui soovite teist näidet, Tallinna volikogu viimased valimised, üks erakond saab 8% hääli ja 5%-ga peaks olema esindatus, aga ta ei saa seda. Mul oli Strasbourgis huvitav jutuajamine Venemaa Riigiduuma väliskomisjoni esimehe Kossatðoviga, kes rääkis sellest, kuidas nemad näevad ette, et järgmises Riigiduumas võib olla kuni neli erakonda esindatud. Aga ka tema, kuna ta on politoloog, esitab küsimuse, aga mis siis juhtub, kui mass käitub teisiti, sest me muudame kolm asja valimisseaduses. Ja tuleb välja, et näiteks Riigiduumas saab olema ainult kolm erakonda.
Ma tahan selle näitega lihtsalt juhtida tähelepanu sellele, et mujal maailmas mõeldakse hoolikalt, kui muudetakse valimisseadust korraga mitmes aspektis. Minu arvates, kui te soovite, on see selle eelnõu üks kõige olulisemaid nõrku külgi, sest me ei tea ette, mismoodi rahvas käitub. On väga hea öelda, et see seadus toovat juurde noori valijaid. Olge kenad ja tõestage kõigepealt see ära. On teil tõestusmaterjali selle kohta? Ei ole ju. Ma julgen öelda, et meie keskmine Eesti kodanik on ju tegelikult igas vanusegrupis piisavalt hästi arvutite taga esindatud. Kui me viitame siin näiteks kas või üliõpilasesinduste valimistele, see oleks muide ka üks koht, kus oleks tasunud seda sama süsteemi kasutada. Miks seda siiani ei ole tehtud? Me räägime ainult paljusõnaliselt, et nii võib asi muutuda.
Tähendab, keegi ei ole tehnilise progressi vastu, aga on asju, kus ikkagi seda piiratakse. Ja tudengitele ma toon tavaliselt väga lihtsa näite. Concordia lennud ju lõpetati, kuigi ta oli niiöelda viimane sõna, aga ometi peeti vajalikuks sealt astuda samm tagasi. Ja ma kutsuks ka selle eelnõu autoreid tegema sedasama või siis vähemalt tulla välja niisuguste asjadega, kus nagu öeldakse on kindlus olemas.
Mis puutub antud eelnõusse, siis on siin veel kaks momenti, millele ma juhiksin tähelepanu. Valimine on rangelt siiski individuaalne tegevus ja kogu maailmas mõeldakse selle peale, kuidas valijat viia välja kõikvõimalikest mõjudest. On riike, kus keelatakse valimiskampaania kaks päeva enne valimisi, on riike, kus keelatakse samal päeval. Meil teatavasti on ette nähtud agitatsiooni mahavõtmine jne. Ja seda ei tehta mitte juhuslikult. Meie aga sisuliselt pakume välja teatud mõttes kamba tegutsemise. Mul on arvuti, minu perekond on see esimene kamp, siis ma kutsun oma sõbrad-tuttavad - teine kamp ja me nüüd kambana tegutseme. Vabandage, see on vastupidi sellele suunale, mis valitseb Euroopas.
Ja teine põhimõte, mille vastu ma juba siin oma küsimustega sõdisin, on see, et ma saan oma seisukohta muuta. Mis siis välja tuleb? Mul on valimiste eelsel päeval üks seisukoht, valimiste päeval teine seisukoht ja ma võin teda veel kord muuta. Huvitav on ka see, et selle eelnõu viimast paragrahvi, ma ei tea, kui paljud on lugenud, siin on isegi ette nähtud erinevad karistused nendele, kes hääletavad mitut korda. Kes on hääletanud elektroonilisel teel, nendega ei sünni mitte midagi. Nii et üldse me pakume siin välja väga omapärast filosoofiat. Seetõttu minu seisukoht on küll raudselt säärane, et säärasel kujul neid uuendusi, mis puudutavad elektroonilist valimist kodus ja n-ö arvamuse muutmist, ei saa kuidagi aktsepteerida. Aitäh!
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh! Kolleeg Urmas Reinsalu, palun!
U. Reinsalu
Aitäh, austatud Riigikogu istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Auruvedurite kasutusele võtuga kaasnes üks tõsine probleem, mida arutati. Nimelt see, et vedurite liigne liikumiskiirus toob kaasa õhu mahajäämise vagunitest, mille tulemusena on oht, et reisijad lämbuvad vagunites hirmsates piinades. Kuulates neid eelnevaid kõnesid, ka kolleeg Sven Mikser viitas sellele, et tegemist ei ole vaidlusega selle üle, et kas üks tehniline uuendus on mõistlik või mitte, n-ö masinapurustajate ja tehnilise revolutsiooni toetajate vahel, siis mul on tunne, et pigem, kuulates ka neid küsimusi, neid tehnilisi hirme, mis selle seaduseelnõuga kaasnevad, on tegemist just nimelt taolise probleemiga.
Ma tuletan meelde, et e-valimised sätestati juba eelmise Riigikogu koosseisu ajal, 2002. aastal. Me praegu selle eelnõuga ei sätesta e-valimisi kehtivasse õigusesse, vaid teeme tehnilisi täpsustusi, et need valimised oleksid laitmatud ja tehnoloogiliselt korrektselt läbiviidavad. Mis puudutas neid probleeme valimiste turvalisuse kohapealt, ma arvan, et siin on teiste riikide pilootprojektide kogemused, ka Eestis, Tallinnas läbiviidud pilootprojekti kogemus, piisavaks tagatiseks, et me suudame need läbi viia turvaliselt. Need infotehnoloogilised auditid on ulatuslikud ja kõigil huvilistel on võimalik nendega tutvuda. Mis puudutab seda, et tegemist on uuendusliku sammuga, siis tõepoolest see nõnda on. Üheski maailmariigis ei ole, ei viida läbi sellises ulatuses elektroonilisi valimisi ülemaaliselt, nagu Eesti planeerib seda teha 2005. aasta kohalikel valimistel. Neid vastava valdkonna eksperte, kes saabuvad ka kohalikele valimistele neid valimisi vaatlema Tallinnasse, tuleb arvukalt. Ma loodan, et valimiskomisjon ja Vabariigi Valitsus suudavad ka seda võimalust ära kasutada Eesti elektrooniliste lahenduste tutvustamiseks maailmas ja selle kaudu ka Eesti riigi tutvustamiseks maailmas.
Mis puudutas neid asju, kolleeg Mikser viskas nalja, et kas võib tekkida olukord, et mobiiltelefoni teel võiks kunagi hakata tulevikus hääletama ja mis siis saab. Ma võin väita ja öelda, et Inglismaal on vastavaid katseid tehtud, pilootprojektid kohalikel valimistel mobiiltelefoni hääletuse kohapealt. Need esialgu just nimelt mobiiltelefoni tehniliste võimaluste piiratuse tõttu kukkusid läbi või need külmutati. Aga ma arvan, et mingis tulevikus seisab ka see tehniline järgmine samm ees, selles ei ole ka midagi halba.
Kui me räägime valimiste ühetaolisusest, siis tegelikult ka kehtivas valimisõiguses on erinevad võimalused, kuidas oma valimisõigust teostada. See on üks lisavõimalus juurde, kui arvukalt seda kasutatakse, meil on olemas erinevad uuringud, ma julgen kahelda nende uuringutele vastanute optimismis, kas see ulatus tuleb nii laialdane, kui seda uuringud näitavad. Aga põhimõtteline probleem taandub selle juurde, et siin on viidatud sellele, et Eesti põhiseaduse järgi on rahvas kõrgema võimukandja, siis küsimus taandub sellele, et mõnedes kõnedes siin eelnevalt kõlas läbi otsekui rahvas ei oleks piisavalt usaldusväärne selle õiguse teostamiseks. Ma arvan, et see rahva usaldusväärsus saab tekkida just seeläbi, et rahvast usaldatakse ja see õigus rahvale antakse, siis on ka reaalselt võimalik rahval oma õigusi laiemalt teostada.
Kui kõnelda nüüd lõpuks sellest, et millised võiksid olla need riskid niiöelda häälte ostmise korral või hääletaja mõjutamise korral. Häälte ostmise võimalus on kahtlemata teoorias olemas, valetavad need, kes seda eitaksid. Häälte ostmise teoreetiline võimalus on olemas ka kehtivas valimisõiguses. Meil on olemas ka karistusõiguslike kaasusi ja pretsedente häälte ostmise menetlemise valdkonnas. Võimalik, et ka selles valdkonnas on vajalik teatav niisugune politseipoolne käsitlus, milline on see häälte ostmise tõlgendus ning hääletamise salajasuse rikkumine. Aga Res Publica toetab e-valimisi ja Res Publica ettepanek on see tehniline pakett sellel nädalal parlamendis vastu võtta.
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh! Kolleeg Jarno Laur, palun!
J. Laur
Lugupeetud eesistuja, head kolleegid! Tänane arutelu ei ole ju nii palju progressist, kuivõrd psühholoogiast. Selge on ka see, et uus on alati tundmatu ja selles mõttes hirmutav. Ja tõepoolest need mõned ohud, mis siin on välja toodud, ongi reaalsed, aga see ei tähenda, et me a priori ja koheselt peaksime igasugustest uuendustest n-ö kõrvale astuma. Ja prooviks kogu selle argumentatsiooni siiski üles ehitada mõningatele paralleelidele ja analoogidele, mis meil juba tänaseks päevaks on olemas. Tundub, et meie üpriski mammonakeskses ühiskonnas, kus võib-olla oma isiklikku rahakotti peetakse ka olulisemaks kui ühiskonna käekäiku, oleks võib-olla kõige kindlamaks näiteks vaadata, kuidas inimesed oma rahaga käituvad. Eesti on väga edukas riik just e-maksuameti rakendamisel, mis on ju otseselt seotud iga inimese sissetulekuga, oma tulude deklareerimisega, oma võib-olla tulude tagasi saamisega. Või võtame e-panganduse, valdav osa Eesti elanikest kasutab ühel või teisel viisil elektroonilist pangandust, usaldades oma isikliku raha juhtmetele, mingitele arusaamatutele süsteemidele, ühtedele ja nullidele, mis lõpmatuseni arusaamatult varieeruvad. Ja tõepoolest, ka seal on ju ohud. Ei ole olemas sellist panka ja turvasüsteemi, kuhu häkkerid sisse ei saaks. Pentagoni saadakse sisse, FSB-sse saadakse sisse, aga me millegipärast ikkagi usaldame oma raha nendele e-pankadele. Ja ei ole täheldada ka, et USA või Vene valitsus oleks loobunud Interneti või arvutipõhisest asjaajamisest.
Ma arvan, et meil ongi oluline vaadata seda, kas tehnoloogia ise on pettuse mootor ja ma ütlen, et tehnoloogia ei ole võimeline pettuseks. Pettuseks on inimene võimeline. Kui siin oli hea näide sellest, kuidas vallavanem või keegi suvaline inimene võib oma lap-topiga tulla kellegi juurde mõjutama, hääli ostma ja petma, siis ma ei näe seal mingit vahet sellega, kui seesama vallavanem viib oma autoga memme või taadi valimisjaoskonda, tehes talle eelnevalt kõva ajupesu või käib vastava valimiskastiga niiöelda kodust hääletamist korraldamas. Ega pettus ei tulene ju tehnoloogiast, igasuguse valimistehnoloogia juures on võimalik tõepoolest hääli osta. Ma arvan, et meie kõigi huvi on, ükskõik mis viisil toimub hääletame, need võimalused miinimumini viia.
Ma arvan, et e-valimiste võimalus ei jäta ju kedagi millestki ilma. Me ei räägi siin ju valimissüsteemi muutusest, me räägime teatud uute tehniliste võimaluste loomisest. Ma usun, et kui selle võimaluse andmisega me toome ühiskonnaasjade otsustamise juurde kas või mõned uued inimesed, kelle jaoks see on atraktiivne uus ja huvitav kogemus, mida nad ei ole varem mingitel põhjustel teinud, siis me oleme juba sellega võitnud ja selliselt oleks see asi ennast juba õigustanud. Ma ei usu, et see esialgu väga massiliseks saab, aga kindlasti ta mingeid uusi põlvkondi, kes paratamatult on rohkem infotehnoloogiaga läbi põimunud, kui siin saalis viibivad inimesed, teeb selle riigi ja selle demokraatliku protsessiga natukene lähedasemaks.
Muidugi ei saa jätta ütlemata seda, et tarkvaraliselt ja tehniliselt peab ka e-valimiste puhul olema tagatud kõigi kodanike võrdne kohtlemine. See tähendab seda, et ükskõik kas sa tarvitad PC-d või Maci, sul peab olema võrdselt võimalus neid võimalusi kasutada, ükskõik kas sinu operatsioonisüsteemiks on Linux või Junix või Windows. Siin peame meie väga tugevalt silma peale hoidma, et need tehnilised lahendused oleksid tõesti võrdseid võimalusi pakkuvad. Sotsiaaldemokraadid toetavad seda eelnõu ja arvavad, et sellest sünnib Eesti ühiskonnale kasu.
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh! Kolleeg Jaak Allik, palun!
J. Allik
Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud kolleegid! Mind innustas siia kõnepulti tulema ainult üks mõte, mille lugupeetud proua Ojuland oma ettekandes ütles. Nimelt tema arvamus, et me leiame rahvusvahelise tunnustuse kui demokraatia lipulaev, kui Eestis peaks see seadus vastu võetama ja taolised valimised käivituma. Ma rõhutan, et Eesti saaks ainsaks riigiks, kus toimuks e-hääletus kodus ja selle üle on mõningad väljaanded ja mõningad poliitikud olnud väga uhked.
Ma räägiksin ainult rahvusvahelise vaatlemise seisukohast. OSCE Parlamentaarne Assamblee on jõudnud selleni, et vaatlema peaks valimisi praegu mitte ainult arengumaades vaid kõigis riikides. Selline üleskutse ka viimasel peaassamblee täiskogul esitati. Ühelt poolt seepärast, et see tagaks võrdse kohtlemise erinevate riikide vahel, aga ka seetõttu, et ka arenenud demokraatiaga riikides on ilmunud uued aspektid, olgu või 2000. aasta USA presidendi valimistel toimunu, aga ka uusmigrantide õiguste kaitse või tagamine valimistel osaleda. Ja nii on ka nüüd läinud. Viimastele Ameerika Ühendriikide presidendi valimistel kutsuti rahvusvahelised vaatlejaid, professor Tulviste viibis seal Eesti poolt. Soome on kutsunud rahvusvahelised vaatlejad oma järgmistele valimistele ja ilmselt tuleks ka Eesti valimistele 2007. aastal kutsuda vaatlejad. Kui aga see seadus vastu võetakse, siis ma arvan, et Rahvaliit teeb kindlasti ettepaneku kutsuda rahvusvahelised vaatlejad ka 2005. aasta kohalikele valimistele sel sügisel.
Ja nüüd ma olen üsna kindel, et meid ei kiideta, vaid juhtub midagi täiesti vastupidist. Nimelt, rahvusvahelistel vaatlemistel ja üldse valimiste vaatlemisel on mõte, kui saab jälgida kõiki valimisprotseduure, ka kodus kastiga käimist ilmselt kõik vaatlejad, kes meilt on käinud erinevates riikides, on käinud seda asja vaatamas, kuni häälte lugemiseni peale valimisjaoskondade sulgemist ja ka protokollide edasisaatmise käiku valimiste keskkomisjoni. Kui mõni protseduur jääb põhimõtteliselt vaadeldamatuks, siis pole vaatlemisel mingitki mõtet. Meil aga see asi tekib, tähendab, kodus e-hääletamine, nagu siin paljud küsijad täpselt väitsid, on põhimõtteliselt kontrollimatu protseduur. Ja kujutleme nüüd ette neid vaatlejaid, kellele partei X ütleb, et osteti massiliselt hääli, et neid hääli kodus lap-topi kaudu osteti, aga kontrollida ja vaadelda, on seda täiesti võimatu. Jarno Lauri poolt toodud näide, et vallavanem toob memme oma autoga valimiste päeval valimisjaoskonda, see on põhimõtteliselt vaadeldav. Teised erakonnad näevad selle ära ega ta ei tule niimoodi korstnast sisse, põhimõtteliselt on ka see vaadeldav ja valimispäeval on kõik siiski vaadeldav. Aga see, mis toimub nädal aega enne kodus ette teatamata, sest kast, ma rõhutan, on etteteatatud protseduur, see on vaadeldamatu. Ilmselt muide tuleks praegu ju, kasti saab ka tellida ainult teatud meditsiinilistel näidustustel, kui e-hääletus muutub seaduslikuks, siis ilmselt peaks ka kasti saama alati igaüks koju kutsuda, kel ei ole viitsimist valimistele minna. See ukselt uksele koputamise jutt, millest rääkis proua Ojuland, ei ole muidugi eriti tõsiselt võetav. See ei ole võimalik lihtsalt, see on ka põhiseaduse vastane.
Ma võtsin praegu sõna lihtsalt selleks, et ka see aspekt jääks meid protokolli, siis kui pärast selle seaduse vastuvõtmist nii president kui ka Riigikohus hakkavad selle seaduse üle arutama. Aitäh!
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh! Järgmisena Jaanus Männik, palun!
J. Männik
Austatud juhataja! Head kolleegid! Ühinedes kõigi skeptikutega e-hääletuse suhtes, tuletaksin algallikatest meelde põhitõdesid. Põhiseaduse § 56 ütleb, et kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega ja rahvahääletusega. § 60 ütleb, et Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel, valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed, hääletamine on salajane. Samuti ütleb põhiseaduse § 156, et kohaliku omavalitsuse volikogu valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks, valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed, hääletamine on salajane.
Oleme Rahvaliidus veendunud, et e-hääletamisel pole tagatud ei salajasus ega ka ühetaolisus. Üldiselt me tikume ületähtsustama, et mitte öelda, müstifitseerima virtuaalmaailma, arvutiseerimist. Rahvaliit, nagu ka täna siin korduvalt kinnitatud, on kahtlemata samuti nagu teised progressi ja arvutiseerimise tuline pooldaja. Meile teeb aga muret see, et n-ö vahendist on kujunenud masseesmärk, et vahendit käsitletakse eesmärgina. Arvutimaailm peab võimaldama meil elu paremaks muuta, kvaliteetsemaks muuta, mitte muutuma vahendiks, vahendist eesmärgiks, mitte reaalset maailma virtuaalsega asendama.
Vastulauseks ühele eelkõnelejale osalusdemokraatiast ütleksin, et osalusdemokraatiat ei suurenda asjaolu, kui täiendavad meetmed ei kutsu ühiskonnaelus mitte reaalselt ja iseendana osalema, suhtlema, kaasa rääkima, vaid kutsuvad ja võimaldavad vastupidi reaalsust asendama virtuaalsusega. Miski ei võõranda, ma arvan, ühiskonda ja inimesi võimust ja üksteisest rohkem, kui reaalsuse asendamine virtuaalsusega. Oleme veendunud, et paari aasta tagant kord ühel pühapäeval, nii nagu siin ka üks kolleeg ütles ja nii nagu siinkõnelejagi on seda korduvalt öelnud, et paari aasta tagant kord ühel pühapäeval on igal demokraatlikult mõtleval kodanikul, igal oma riiki ja rahvast, riiklust ja rahvust oluliseks pidaval täiskasvanud kodanikul aega ja võimalik kõigi teistega ühetaoliselt, vabalt ja samas salajaselt panna puhtad riided selga, minna või sõita oma valimisjaoskonda ja teha seal oma valik. Teostada kõrgeimat riigivõimu ühetaoliselt presidendi ja peaministriga, Riigikohtu esimehe ja õiguskantsleriga, linnapea ja naabrinaisega.
Valimistel on muuhulgas sümboli tähendus, rituaalne tähendus, ühtekuuluvuse näitamise tähendus. Seetõttu Rahvaliidu fraktsiooni poolt me teeme ettepaneku asja üle juurelda, läbi mõelda ja konkreetne ettepanek on katkestada kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 607 teine lugemine täna. Aitäh!
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh! Veel kord aitäh, Jaanus Männik! Rohkem kõnesoove ei näi olevat. Sellega on läbirääkimised peetud ja lõpetatud, läheme kodukorra järgi edasi parandusettepanekute juurde. Neid on laekunud eelnõule 607 kokku neli ja alustame nende läbivaatamisega. Esimene on põhiseaduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Ka teine on põhiseaduskomisjoni parandusettepanek, mida juhtivkomisjon on arvestanud, samuti kolmas ja ka neljas. Sellega on parandusettepanekud läbi vaadatud ja läheme nüüd seisukoha kujundamise juurde. Juhtivkomisjoni seisukoht oli teine lugemine lõpetada, kuid laekus just Rahvaliidu fraktsioonilt ettepanek teine lugemine katkestada ja vastavalt meie kodukorraseadusele kuulub see ettepanek hääletamisele. Nüüd alustame selle hääletamisprotseduuri ettevalmistamisega. Austatud kolleegid, panen hääletamisele Rahvaliidu fraktsiooni ettepaneku katkestada kohaliku omavalitsuste volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun kujundada seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Aitäh! Selle ettepaneku poolt anti 52 häält, vastu oli 30 häält. Sellega on kohaliku omavalitsuste volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine katkenud. Juhtivkomisjon, kas parandusettepanekute tegemiseks, tähtaja määramiseks vajate vaheaega või ei? Tundub, et ei vajata. Sellega paluksin parandusettepanekud vastavalt kodukorraseadusele ... Vabandust. (Sumin saalis.)
K. Ojuland
Härra juhataja!
Aseesimees A. Lipstok
Jah, palun. Kristiina Ojuland, palun!
K. Ojuland
Põhiseaduskomisjon eile oma istungil tegi ka sellise otsuse, et juhul kui Riigikogu täissaalis katkestatakse see eelnõu, siis palutakse parandusettepanekuid 6. maiks kell 16.45. Aitäh!
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh! Vastavalt kodukorrale on juhtivkomisjoni otsus meile vastuvõetav, kui juhataja seda aktsepteerib. Antud juhul ma teatan, et muudatusettepanekute esitamise tähtaeg võiks olla siis 6. mai 2005 ja kellaaeg 16.45. Aitäh!
Läheme päevakorraga edasi. Päevakorrapunkt nr 2 on Riigikogu liikmete Väino Linde ja Ain Seppiku algatatud Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu, see on 613 SE. Alustame teise lugemisega ja kõnepulti palun põhiseaduskomisjoni liikme Koit Prantsu.
K. Prants
Austatud juhataja, head kolleegid! Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu 613 teist lugemist 18. aprillil. Märgiti, et kui parlamendi enamuse tahe on küsimuse juriidiline vormistamine, siis tuleks see 613 SE vastu võtta samal ajal kui eelnõu 407 ning ettepanek oleks eelnõu 613 teine lugemine lõpetada. Tehti ka ettepanek, et seaduseelnõu 613 kolmandal lugemisel seadusena vastu võtta, kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse. Tehti ka ettepanek eelnõu seadusena mitte vastu võtta. Hääletusel oli poolt 7, vastu 2, erapooletuid 1. Otsustati siis teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta seaduse eelnõu 613 teise lugemise arutelu Riigikogu täiskogu 3. mai 2005. aasta istungi päevakorda. Teha Riigikogu täiskogule ettepanek seaduseelnõu teine lugemine lõpetada. Juhul kui teine eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta seaduse eelnõu 613 kolmanda lugemise arutelu Riigikogu täiskogu 4. mai 2005. aasta istungi päevakorda ning teha siis Riigikogu täiskogule ettepanek seaduseelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh! Head kolleegid, palun küsimused ettekandjale. Tundub, et küsimusi ei ole. Veel kord aitäh, Koit Prants! Avan läbirääkimised, kes soovib sõna? Jaanus Männik, palun!
J. Männik
Aitäh! Rahvaliidu fraktsioon teeb ettepaneku Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu 613 teine lugemine katkestada. Aitäh!
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh, Jaanus Männik, seda ettepanekut ootaks ka kirjalikult. Aga nüüd kõnesoovide juurde. Andres Herkel, palun!
A. Herkel
Aitäh! Mul on heameel teatada, et Isamaaliidu fraktsioon teeb sarnase ettepaneku, kui Rahvaliidu fraktsioon äsja tegi. See muudatus, mis Riigikogu eelmise koosseisu ajal sisse viidi, et mitte ühitada Riigikogu liikme ja kohalike omavalitsuste volikogu liikmete ülesandeid alates 2005. aastast, me leiame, et see on õige. Esiteks aitab see kaasa laiema hulga inimeste kaasamisele poliitilisse protsessi. Võib-olla meil oli poliitikas inimdefitsiit iseseisvuse esimestel aastatel, praegu seda kindlasti ei ole.
Teine küsimus, aitaks see paremini tagada ka kohalike omavalitsuste sõltumatust. Vaadake, me oleme praegu jõudnud mitme sammuga olukorda, kus mitmed parlamendierakonnad, mulle näib, kujutavad kohalikke omavalitsusi ette mingi poolfeodaalse vasallsüsteemina, mida ülevalt alla juhtida, olgu siis sundparteistamise või mõne muu sammu kaudu, millest mõned on tänaseks ka tagasi kutsutud. Ma arvan, et see, kui me need funktsioonid lahku lööme, nagu väga kenasti mõni aeg tagasi Res Publica fraktsiooni liikmed Tallinna volikogus ka osutasid selle vajadusele, see on õige ja suurendab kohalike omavalitsuste sõltumatust ning arendab Eesti poliitilist kultuuri. Isamaaliidu fraktsiooni ettepanek katkestada, on sarnane Rahvaliidu ettepanekule. Aitäh!
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh! Rohkem kõne- ja sõnavõtusoove ei ole. Sellega on läbirääkimised peetud ja lõpetatud. Kuivõrd sellele eelnõule ka parandusettepanekuid ei ole, siis lähme katkestamisettepaneku tegemise juures tulenevate protseduuride, hääletamise juurde. Panen hääletamisele Rahvaliidu parandusettepaneku, mida toetab ka Isamaaliit, mis teeb ettepaneku katkestada Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu. Austatud kolleegid! Panen hääletamisele Rahvaliidu fraktsiooni ettepaneku katkestada Riigikogu töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu 613 teine lugemine. Palun kujundada seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Aitäh! Selle ettepaneku poolt anti 61 häält, vastu oli 1 hääl. Sellega on teine lugemine katkenud ja nüüd on jälle küsimus juhtivkomisjonile. Härra Reinsalu, milline on parandusettepanekute tähtaeg komisjoni arvates?
U. Reinsalu
Aitäh! Ma paluksin põhiseaduskomisjoni nimel 5 minutit vaheaega, et põhiseaduskomisjon saaks parandusettepanekute tähtaja otsustada ning ma paluksin komisjoniliikmetel koguneda ülevale saali nurka akna alla.
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh! Juhataja vaheaeg 5 minutit.
V a h e a e g
Aseesimees A. Lipstok
Austatud kolleegid, vaheaeg on lõppenud. Jätkame istungiga ja määran eelnõule 613 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. mai 16.45. Aitäh!
Läheme 3. päevakorrapunkti juurde, see on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse ,,Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni moodustamine" muutmise eelnõu 632. Alustame esimese lugemisega ja palun kõnepulti Eesti Keskerakonna fraktsiooni aseesimehe Ain Seppiku.
A. Seppik
Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsioon esitas 14. aprillil 2005. aastal Riigikogu otsuse eelnõu ,,Riigikogu korruptsioonivastse seaduse kohaldamise erikomisjoni moodustamine" muutmine, mille sisuks on erikomisjoni liikme Evelyn Sepa asendamine komisjonis Koit Pikaroga. Palun otsuse eelnõu toetada. Aitäh!
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Tundub, et küsimusi ei ole. Aitäh! Palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme Mait Klaasseni.
M. Klaassen
Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas Riigikogu otsuse "Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise komisjoni moodustamise" muutmise eelnõu 632 oma k.a 18. aprillil istungil. Kohal oli 10 põhiseaduskomisjoni liiget ja põhiseaduskomisjon otsustas teha Riigikogu juhatusele ettepaneku, võtta otsuse eelnõu 632 esimese lugemise arutelu Riigikogu täiskogule 3. mail 2005. aastal ja teha täiskogule ettepanek, otsuse eelnõu 632 esimene lugemine lõpetada. Poolt oli 10, vastu 0, erapooletuid 0. Samas teha Riigikogu juhatusele ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2 tundi peale esimese lugemise lõpetamist. Ja juhul kui esimene lugemine lõpetatakse, teha Riigikogu juhatusele ettepanek, võtta otsuse eelnõu 632 teise lugemise arutelu Riigikogu täiskogu 5. mai k.a istungi päevakorda. Aitäh!
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh! Kolleegid, palun küsimused. Tundub, et küsimusi ei ole, veel kord aitäh! Avan läbirääkimised, sõna võivad võtta fraktsioonide esindajad. Palun, kas on kõnesoove? Tundub, et kõnesoove ei ole, sellega on läbirääkimised peetud ja lõpetatud. Tagasilükkamise ega muid ettepanekuid saalist laekunud ei ole, sellega on eelnõu esimene lugemine lõppenud ja eelnõu 632 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määran 3. mai kell 14.00. Aitäh!
Läheme 4. päevakorrapunkti juurde, see on põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu kodukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu 624. Alustame esimese lugemisega ja kõnepulti palun põhiseaduskomisjoni liikme Jarno Lauri.
J. Laur
Hea juhataja, aulikud Riigikogu liikmed! Mul on heameel esitleda teile põhiseaduskomisjoni algatatud kodukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 624, mille sisuks on Riigikogu kodukorras infotunni instituudi moderniseerimine. Tahakski võib-olla alustada infotunni instituudi taustast. Mäletatavasti tekkis see instituut parlamendi kodukorda 99. aastal, kui Riigikogu IX koosseis alustas. Tema põhieesmärgiks oli tollase eelnõu seletuskirja kohaselt suuliste küsimuste esitamise võimaluse sätestamine selleks, et Riigikogu liikmed saaksid operatiivselt valitsusliikmetelt teavet aktuaalsete probleemide kohta. Taoline infotunni korraldus, nagu see sätestati ja hakkas kehtima IX koosseisule, on jõus praktiliselt muutmata kujul kuni tänaseni. Küll on vahepealgi olnud arutelusid ja katseid seda instituuti moderniseerida, kas tuues sisse kohapeal registreerunud Riigikogu liikmete võimaluse esitada küsimusi või infotunni kestvuse muutust või mitmeid teisi ettepanekuid, siis peab ütlema, et praktiliselt ükski neist ei ole toetust leidnud. Algsest tekstist eristab seda vaid Riigikogu infotunnis osalevate valitsusliikmete arv, mis on algselt neljalt kahanenud tänasele kolmele. Paraku aga näitab praktika, et infotund oma algset eesmärki, milleks on just nimelt operatiivne info saamine aktuaalsete probleemide kohta, oma tänasel kujul väga hästi ei täida. Sellele juhtis tähelepanu ka siin saalis korra menetluses olnud, selle koosseisu menetluses olnud Eiki Nestori eelnõu. Selle probleemi juurde on tulnud Riigikogu juhatus, kes on leidnud, et tõepoolest see instituut vajaks pisut paindlikumaks muutmist ja teinud sellekohase ettepaneku ka Riigikogu põhiseaduskomisjonile.
Kui nüüd rääkida natukene teile esitatud eelnõu 624 põhisisust, siis peaks selle eelnõu vastuvõtmisel infotund nägema välja selline, et siin osaleb alati kas peaminister või tema asendaja ning peaminister ise määrab ministrid, kelle ta endaga kaasa võtab. See on sarnane Soome parlamendis kasutusel olevale korrale, kus valitsus ise, nähes, mis on ühiskonnas aktuaalne, kust võivad küsimused tulla, võtab siis vastava meeskonna kaasa. Selge on ka see, et üldisematele küsimustele vastab peaminister ja spetsiifilisematele siis valdkonna ministrid.
Teine muudatus ja korraldus on see, et ei toimu enam küsimuste eelregistreerimist, nagu mäletatavasti praegu on, et teisipäeva keskpäevaks peavad olema Riigikogu liikmed registreerinud oma küsimused. Uue, pakutava korra kohaselt on Riigikogu liikmetel küsimuste esitamiseks vaja ennast infotunni alguses registreerida. Selles n-ö nobedate näppude voorus selgub ka tegelikult küsimuste esitamise järjekord, nii et Riigikogu juhatuselt langeb ära ilmselt üpriski keeruline ülesanne üritada järjestada erinevate Riigikogu liikmete küsimused, mis tihtipeale tekitab ikkagi neis, kes jäävad sinna natuke tahapoole, kas põhjendatud või põhjendamatut, pigem ilmselt põhjendamatut arvamust, et äkki see on kuidagi meelevaldselt niimoodi tehtud. See jääks Riigikogu liikmete enda otsustada, just nimelt siis selles järjekorras, nagu nad kohapeal on suutnud, kui kiiresti nad on suutnud nupule vajutada.
Tuuakse sisse ka juba käesolevas korras olev võimalus, et valitsuse liige võib põhjendatult keelduda, kui küsimus on seotud riigisaladusega. Teadupärast ei ole ühtegi keeldumist siiamaani infotunnis olnud, ilmselt Riigikogu liikmed ise tajuvad teemasid, mis on riigisaladusega kaitstud ja nendele vastuste saamiseks leiavad mingi teise tee.
See olekski laias laastus selle uue korralduse kirjeldus. Ta muutub märkimisväärselt lihtsamaks, lakoonilisemaks ja kindlasti aktuaalsemaks, kuna meil on alati võimalus selliseid üldpoliitilisi, tõsist ühiskondlikku debatti puudutavaid küsimusi peaministrilt või temaga kaasas olevatelt ministritelt igal nädalal küsida.
Nüüd meie põhiseaduskomisjoni protseduuride juurde, mida ma pean teile tutvustama. Saime jaanuarikuu 19. kuupäeval Riigikogu juhatuse poolse ettepaneku selline seadusemuudatus algatada. Oleme komisjoniga selle algatamist arutanud kolmel korral, 7. veebruaril, 4. aprillil ja 18. aprillil ning nende arutelude tulemusena oleme taolise variandi juurde jäänud. Komisjon on otsustanud määrata mind selle eelnõu ettekandjaks ja võtta ta tänase täiskogu istungi päevakorda ning teeme ettepaneku täiskogule selle eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 10 tööpäeva.
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh! Kolleeg Laur, teile on küsimusi. Esimesena Tarmo Leinatamm, palun!
T. Leinatamm
Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on selline küsimus või õigemini arvamuse küsimus. Arvamus on selline, et siis on teoreetiline võimalus, et jonnakas minister, ma ei hakka nime nimetama, võib meil olla selliseid põikpäiseid ministreid, kes ütleb, et ta ei tulegi kunagi infotundi ja kelle üle ei käi isegi peaministri võim, et teda siia tuua, rääkimata siis mujale kuskile saatmisest. Kas siis on olemas teoreetiline võimalus, et mõnda ministrit me infotunnis ei näegi? Kas ikkagi peaks Riigikogu liikmetel olema mingisugunegi võimalus meelitada selline jäärapäine isand või emad siia meie suure tähtsa kogu ette? Aitäh!
J. Laur
Selline teoreetiline võimalus uue seaduse regulatsiooni kohaselt või pakutava regulatsiooni kohaselt tõepoolest on olemas. See on jäetud nüüd mitte parlamendi korraldada või seaduse korraldada, vaid on jäetud valitsuse korraldada, millise institutsiooni sisemise töökorralduse küsimus tõepoolest see on, kes peaministriga või peaministri asendajaga siin kaasas käivad. Riikide praktika on väga erinev. Nendes riikides, kus infotunnid parlamentides eksisteerivad enam-vähem sarnasel kujul, ei ole probleemi, et ministreid oleks vähe infotunnis. Pigem on see tendents vastupidine. Soomes võib öelda, et kuskil ca kolmandik kabinetti on alati infotunnis, sama kehtib näiteks selle infotunni instituudi sellises kõige algsemas või ürgalges, mis on Briti parlamendi alamkoja küsimuste tund, kus on tegelikult kogu kabinet kohal.
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh! Kolleeg Toomas Alatalu, palun!
T. Alatalu
Aitäh! Lugupeetud ettekandja, mind huvitab selle 1. §-i lõpp, kus on märgitud, et on õigus põhjendatult keelduda, kui küsimus on seotud riigisaladusega. Minu arvates, kui on asi riigisaladuses, ei ole vaja üldse asja põhjendada. Miks siin niisugune kummaline formuleering kirjas on? Aitäh!
J. Laur
Põhjendus ongi riigisaladus. Põhjenduseks ongi selle küsimuse riigisaladuseks olemine. Juhin teie tähelepanu, et käesolevas instituudis on see natukene laiemalt sõnastatud. Põhiseaduskomisjon kitsendas seda keeldumise alust. Kui praeguses tekstis on keeldumise aluseks sellised asjad, nagu küsimus ei puuduta taotluses märgitud probleemi või on seotud riigisaladusega või kui sellele vastamine kahjustaks riigi julgeolekut. Me arutasime, et esimene põhjus kaob ära, kuna ette küsimusi enam esitada või teemasid anda ei ole vaja. Arutasime komisjonis ka pikalt, et millised võiksid olla teoreetiliselt riigi julgeolekut kahjustavad küsimused ja nende vastused, mis ei ole riigisaladus ning leidsime, et selliseid ei ole. Antud juhul jäi siia tõesti ainukene keeldumise alus, mis on riigisaladus. See põhjendus ongi see, et see asi on riigisaladusega kaitstud.
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh! Kolleeg Tarmo Leinatamm, teine küsimus.
T. Leinatamm
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea esineja! Ma tuleksin selle ajamõõte juurde, et kas põhiseaduskomisjon, kui ta selle eelnõuga tegeles, ei arutanud ka seda võimalust, et see aeg võiks olla ühe tunni asemel kaks tundi? Sest usina infotunni külastajana on praktika näidanud seda, et tuliseid probleeme jätkub siin rohkem kui tunniks. Selliseid pooleli jäänud ehk lõpuni kasutamata ajaga infotunde on olnud küllaltki vähe. Kui meil tekib tõesti selline võimalus, näha siin peaministrit üha tihemini, siis ma arvan, et see küsimuste laviin võib olla piisavalt pikk. Kas te ei ole arutanud ja kas oleks mõistlik ettepanek teha infotund kahetunniseks? Aitäh!
J. Laur
Me arutasime selle eelnõu algatamise juures väga suurt hulka erinevaid küsimusi, muuhulgas põgusalt ka selle infotunni pikkust. Nüüd infotunni pikkuse muutmist ei peetud otstarbekaks, kuivõrd esialgu oleks vaja vaadata, kuidas see uus süsteem tööle hakkab, kuidas kujuneb välja selline loomulik parlamentaarne tava selle uue süsteemi juures. Kui siis on selge, et tõepoolest ühest tund on pisut vähe, siis võime selle küsimuse juurde tagasi tulla. Võiks öelda, et näiteks Rootsis, Leedus on samamoodi üks tund. Ja me peame ilmselt arvestama ka seda, et me ei saa väga palju või väga pikalt jääda parlamendis selliste aktuaalsete küsimuste esitamise juurde, vaid peame laskma valitsusel tööd teha ja ka ise oma eelnõudega edasi minema. Aga lühike vastus on see, et vaatame, kuidas see uus süsteem toimima hakkab, milliseks kujuneb see tava. Kas terve tund aega räägitakse ühel teemal või räägitakse ühe minuti kaupa kõige erinevamatel teemadel ja siis on õigustatud küsimus tulla selle pikkuse juurde.
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh! Kolleeg Toomas Alatalu, teine küsimus.
T. Alatalu
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Praeguse infotunni üks peamisi hädasid on selles, et ministrid lihtsalt ei vasta küsimustele ja siis on võimalus esitada niiöelda täiendav küsimus ja kui juhataja lubab, siis ka kolmas täiendav küsimus. Aga praegu, ma saan aru, et teie poolt pakutud formuleeringu järgi võib sõnaõigus minna üle hoopis järgmisele Riigikogu liikmele ja niiöelda täiendava küsimuse esitamine lükkub ajaliselt edasi, on see nii?
J. Laur
Jah, see on nii uue eelnõu kohaselt.
Aseesimees A. Lipstok
Aitäh! Aitäh, Jarno Laur, rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kolleegid, kes fraktsioonide nimel soovivad sõna? Tundub, et kõne- ja sõnavõtusoove ei ole, sellega on läbirääkimised peetud ja lõpetatud. Vastavalt algatajate ja juhtivkomisjoni ettepanekule on esimene lugemine lõppenud ja parandusettepanekute esitamise tähtaeg on 17. mai 2005 kell 18.00. Aitäh! Sellega on teisipäevane istung lõppenud ja kohtume siin saalis homme. Aitäh!
Istungi lõpp kell 12.00