Aseesimees P. Kreitzberg
Austatud kolleegid! Alustame Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine 1994. aastal Eesti Vabariigi territooriumilt sõjatehnika väljaveo asjaolude väljaselgitamiseks" eelnõu teist lugemist. Palun ettekandeks kõnepulti põhiseaduskomisjoni esimehe kolleeg Urmas Reinsalu!
U. Reinsalu
Austatud Riigikogu juhataja! Austatud rahvaesindus! Põhiseaduskomisjon arutas muudatusettepanekuid otsuse eelnõu 533 kohta oma 8. ja 14. märtsi istungil. Muudatusettepanekud jagunesid kahte masti. Esimesed puudutasid moodustatava uurimiskomisjoni liikmeskonda, mida kõiki komisjon arusaadavalt ka toetas. Teine ettepanekute plokk puudutas komisjoni töö objekti sõnastuse muutmist ja komisjoni sisulise ülesande muutmist ning need põhimõttelised muudatused on Riigikogu liikmetele esitatud seletuskirjas, mis on otsuse eelnõule lisatud. Kokku võttes võib öelda, et nende muudatuste sisu, mida komisjon hääletuse teel asus toetama ja mille tulemusena tõi otsuse eelnõu siia saali muudetud kujul, oli selgelt rõhutada, et moodustatav komisjon ei hakka tegelema mitte Estonia laeva traagilise katastroofiga, vaid sõjatehnika väljaveo küsimusega ning selles valdkonnas avalikkuse jaoks faktide tuvastamisega ja vajaduse korral ettepanekute tegemisega.
Nende ettepanekute ja muutmise üle oli komisjonis arutelu. Algatajad, Keskerakonna fraktsiooni esindajad, neid ettepanekuid ei toetanud. Ülejäänud komisjoni liikmed toetasid neid ja nõnda leidsid need siis häälteenamusega arvestamist otsuse eelnõus. Lisaks tegi algataja ettepaneku pikendada komisjoni volitusi 2006. aasta 15. septembrini. Komisjon arutas seda ja jõudis kompromissajani - 2006. aasta 1. jaanuar. Mäletatavasti oli algataja esitatud eelnõus selleks tähtajaks, kui ma ei eksi, 1. september k.a. See oleks lühidalt kogu ülevaade. Aitäh!
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Kas kolleegidel on küsimusi ettekandjale? Kolleeg Evelyn Sepp, palun!
E. Sepp
Aitäh! Vabariigi Valitsus on teadaolevalt 3. märtsil moodustanud selgelt püstitatud ülesandega omapoolse komisjoni ja selle komisjoni tööeesmärk on uurida välja asjaolud seonduvalt parvlaeval Estonia veetud relvadega. Selle moodustamisest on tänaseks möödas juba üle kahe nädala. Kas sul on aimu, milliseid samme see komisjon on astunud, milline on tema tulemuslikkus ja millega ta kavatseb lähiaegadel edasi tegelda?
U. Reinsalu
Aitäh! Ma vastan nendele küsimustele eitavalt. See küsimus kerkis üles ka põhiseaduskomisjonis. Me arutasime seda ning arutelu käigus kerkis esile küsimus, kas sellisel juhul on vajadust parlamendi uurimiskomisjoni järele. Arutelu käigus me leidsime, et on vajadus parlamendi uurimiskomisjoni järele ning et see valitsuse võimalik uurimiskomisjon muutub kindlasti selliseks töövahendiks või institutsiooniks, kelle kaudu on parlamendi uurimiskomisjonil võimalik saada just nimelt materjali ja teavet lähemate uurimiste läbiviimise kohta. Aga praktilist teavet selle valitsuse moodustatud komisjoni kohta ei ole. Ma arvan, et juhul kui parlamendi enamus toetab uurimiskomisjoni moodustamist, siis on selle üheks esimeseks ülesandeks kindlasti kontakti ja pideva töövahekorra loomine valitsuskomisjoniga.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Kolleeg Evelyn Sepp, palun, teine küsimus!
E. Sepp
Aitäh! Kui tuletada meelde komisjonis toimunud arutelu selle eelnõu muutmise üle, siis olid sa ise see, kes tegi erinevaid ettepanekuid, et muuta komisjoni töö ülesanne võimalikult ebamääraseks ja avalikkusele raskesti jälgitavaks ning et ülesande püstitus oleks võimalikult üldine. Kui valitsus on oma komisjoni moodustanud selleks, et väidetavalt aidata parlamendi loodud komisjoni töös kaasa väga kitsal võimalikul töösuunal, siis kas sul on teavet selle kohta, kas valitsus kavatseb moodustada komisjone ka kõikvõimalike muude 1994. aastal Eestist või Eesti kaudu toimunud relvavedude erinevate aspektide uurimisele kaasaaitamiseks?
U. Reinsalu
Aitäh! Vastates küsimuse viimasele osale: ei, mul ei ole selliseid andmeid. Vastates küsimuse esimeses osas toodud kommentaarile või hinnangule, võin ma öelda, et minu tehtud ettepanekud, mida komisjon häälteenamusega toetas, ei olnud kindlasti suunatud sellele, et muuta komisjoni ülesande püstitust ebamäärasemaks või, tsiteerides head küsijat, avalikkusele raskemini jälgitavaks. Asi on selles, et küsimuse asetus, mis puudutab õigusliku hinnangu andmist ja vajaduse korral ka poliitilise hinnangu andmist, on probleem, mis seondub võimaliku relvade veoga Eestist või transiitveoga. 1994. aastal lahkusid Eesti territooriumilt okupatsiooniväed ning nagu komisjonis ka küsimus püstitus, oleks ebaotstarbekas selle võimaliku moodustatava uurimiskomisjoni ülesande fookust kitsendada ainult ühele võimalikule transpordivahendile. Me võime rääkida väga erinevatest võimalustest. Me teame, et Eesti justiitspraktikas on olnud kohtuasju n-ö relvade salakaubaveo küsimuses. Ma arvan, et kui me tahame just nimelt saada ka järeldusi või üldistavaid järeldusi, oleks õige see, et komisjon vaatleb vajaduse korral, kui tal peaks esile kerkima põhjendatud kahtlusi, tervet 1994. aastat ning ei keskendu ainult ühele episoodile, sest ma juhin tähelepanu, et kogu see problemaatika kerkis esile ühe episoodi, fakti n-ö pooljuhuslikust avalikustamisest ühe endise Rootsi riigiteenistuja poolt. Nii et ma oleksin nõus süüdistusega selle võimaliku moodustatava uurimiskomisjoni töö halvamises siis, kui ma oleksin teinud komisjoni uurimisvälja kitsendavaid ettepanekuid, aga mina tegin seda uurimisvälja avardavaid ettepanekuid. Ma juhin tähelepanu, et komisjon paneb enda ette ise tööülesande ja n-ö praktiliste sammude püstituse, tal on selleks täielikult diskretsiooniõigus. Kui komisjon ise peaks leidma, et tal on vaja oma uurimisülesannet kitsendada, siis arusaadavalt parlamendi otsus seda ei piira.
Aseesimees P. Kreitzberg
Suur tänu, Urmas Reinsalu! Rohkem kolleegidel küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad osaleda läbirääkimistel? Kolleeg Jürgen Ligi, palun!
J. Ligi
Härra esimees! Austatud kolleegid! Selle komisjoni nimest ja sellest eelnõust on kadunud Estonia huku põhjuste teema, mis võiks olla ju tore. Kuid ma sain hiljuti kirja ühelt meremehe leselt, mis tõendab, et see signaal, mida eelnõu autorid on andnud avalikkusele, on täpselt pärale jõudnud. Seal räägitakse läbisegi Estonia hukust, relvaveost Estonial, huku põhjuste uurimisest, süüdlaste karistamisest ja poliitikute vandenõust nende põhjuste varjamiseks. Tähendab, elektroonika vedu mingil ajal, mis ei olnud see reis, on justkui seotud selle laeva hukuga. Me võime küll väita, et me oleme ausalt seda teemat käsitlenud, kuid tegelikult on eelnõu autorid suutnud saavutada täpselt vastupidist, seda, millest sai siin eelmine kord räägitud, et inimesi on petetud ja nende tunnetel on inetult mängitud.
Teine asi. Kuidas see mõjutab riigi mainet? Kui me meenutame seda aega, siis millised olid mured peale isiklike kaotuste? Mure oli see, et Eesti oli vähetuntud riik, ka praegu ei ole ta kuigi tuntud, ja ta kandis sama nime mis laev. Laev muidugi eelkõige riigi nime, niipidi. Kuid see sõnum, mis läks maailma selle laeva hukuga, oli ka laiemas mastaabis küllalt traagiline. See tähendab, et inimesed üle maailma said kuulda, et oli üks Estonia, oli ta riik või oli ta laev, mis läks põhja. Sellega seostub midagi väga ohtlikku, midagi väga traagilist ja midagi väga kahtlast. Olid mitmed vandenõuteooriad, mis läksid liikvele, ning kõik kokku põhjustas mitte ainult turismi languse, vaid ka üleüldise riigi maine languse. Kui me lisame siia eelnõu autorite jutud sellest, kuidas eriteenistused, jõustruktuurid ei ole usaldusväärsed asja uurima, kui me lisame need vandenõud, mis olid ka selles kirjas, et poliitikud mätsivad midagi kinni, siis kokku võttes me näeme, et teeme selle komisjoni moodustamisega ainult halba.
Meil ei ole väga palju õppida nendest vigadest, mida tehti 1994. aastal tollis ja tõenäoliselt politseis. Me teame, et need vead olid. Me ei pea põdema oma kunagiste püksipissimiste pärast, nagu peab praegu põdema näiteks Indrek Raudne, ja seda meenutama. Me olime mähkmete eas. Kuid praegu nende pattude pärast kahetseda ja maailma signaliseerida ei ole lihtsalt ilus. Ma arvan, et väga põhjendatud on võtta süda rindu ja hääletada selle eelnõu vastu. Seda võiksid teha ka isamaaliitlased, kes sel ajal olid võimul ja kelle vandenõu tegelikult arvatakse selle taga olevat, vähemalt lihtsamalt mõtlevate inimeste arvates. Nii et palun mehisust hääletamisel. Aitäh!
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan väga, Jürgen Ligi! Palun kõnepulti kolleeg Evelyn Sepa!
E. Sepp
Head kolleegid! Loomulikult on mul üsna selge ettekujutus, milliseks võib kujuneda täna nende parandusettepanekute hääletus siin saalis. Küll aga, Jürgen, ma tean ja mul on kahju, aga on asju, mida muuta ei saa, nii see paraku on. Tehes oma väga põhjalikku ettekannet eelnõu esimesel lugemisel ja ka hiljem, parandades eelkõneleja valeväiteid, rõhutasin ma üsna selgelt ja täiesti ühemõtteliselt, et selle loodava komisjoni mõte ei ole algatajate idee järgi mitte kunagi olnud see, et avada Estonia laevahuku põhjuste uurimine. Ma pean vajalikuks seda veel kord rõhutada. Selle komisjoni ülesanded olid väga selgelt sõnastatud eelnõu algses tekstis ja mitte ilmaasjata, vaid selleks, et anda avalikkusele just nimelt väga selge signaal sellest, mida uurima hakatakse, anda avalikkusele väga selge võimalus jälgida selle komisjoni tööd ja püstitada selle komisjoni ette väga selge ülesanne. Õigupoolest on üsna kummaline, et ajal, mil me peame väga oluliseks vaielda selle üle, kas selged ülesande püstitused, minupärast ka kvootide, mõõdikute süsteemi näol, on vajalikud või mitte, oleme me komisjonis eelnõusse sisse toonud muudatused, mis muudavad selle raskesti jälgitavaks, ebamääraseks ja selgusetuks. See ei ole siiras.
Keskerakonna fraktsiooni nimel on mul niipalju öelda, et tõepoolest, me palume kolleegidel hääletada korralageduse ja ebamäärasuse vastu ning selge ülesande püstituse poolt. Parem kord ja arusaadavus nendes küsimustes kui korralagedus. Aitäh!
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan väga! Rohkem kõnesoove ei ole, läbirääkimised on lõpetatud.
Asume läbi vaatama muudatusettepanekuid. Esimene muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt, seda on täielikult arvestatud. Kolleeg Evelyn Sepp, palun!
E. Sepp
Keskerakonna fraktsiooni nimel palun ma seda parandusettepanekut hääletada.
Aseesimees P. Kreitzberg
Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanek sai 37 poolthäält, vastu hääletas 14 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek on vastu võetud.
Teine muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon arvestab täielikult. Kolmas muudatusettepanek on Ühenduse Vabariigi Eest - Res Publica fraktsioonilt, juhtivkomisjon arvestab täielikult. Neljas muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt, on täielikult arvestatud. Samuti viies muudatusettepanek, ka kuues, seitsmes ja kaheksas. Kolleeg Evelyn Sepp, palun!
E. Sepp
Palun seda parandusettepanekut Keskerakonna fraktsiooni nimel hääletada.
Aseesimees P. Kreitzberg
Austatud Riigikogu, panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Kaheksanda muudatusettepaneku poolt anti 36 häält, vastu oli 14 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Üheksas muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt, on täielikult arvestatud. Kolleeg Evelyn Sepp, palun!
E. Sepp
Palun seda parandusettepanekut Keskerakonna fraktsiooni nimel hääletada.
Aseesimees P. Kreitzberg
Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt anti 37 häält, vastu oli 14 Riigilogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Kümnes muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt, on täielikult arvestatud. Kolleeg Evelyn Sepp, palun!
E. Sepp
Palun ka seda ettepanekut Keskerakonna fraktsiooni nimel hääletada.
Aseesimees P. Kreitzberg
Austatud kolleegid, panen hääletusele kümnenda muudatusettepaneku. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanek sai 39 poolthäält, vastu oli 14 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek on vastu võetud.
11. muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt, on täielikult arvestatud, samuti 12. muudatusettepanek. Sellega oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud.
Keskerakonna fraktsioonilt on tulnud soov võtta eelnõu menetlusest tagasi. Seega on eelnõu 533 menetlusest tagasi võetud.