Aseesimees P. Kreitzberg
Jätkame põhiseaduskomisjoni algatatud Eesti lipu seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandeks kõnepulti põhiseaduskomisjoni esimehe kolleeg Urmas Reinsalu!
U. Reinsalu
Austatud istungi juhataja! Austatud rahvaesinduse liikmed! Lipuseaduse eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekuid arutas põhiseaduskomisjon pärast teise lugemise katkestamist oma 8. märtsi istungil. Laekunud oli seitse muudatusettepanekut. Komisjon viis läbi oma hääletusmenetluse ja üldiselt võib väita, et need ettepanekud, mis esitati enne teist lugemist ja mis puudutavad lipu kasutamise korra muutmist või laiendamist erinevatel tähtpäevadel, ei leidnud komisjoni toetust ka hiljem, täiendaval menetlemisel 8. märtsi istungil. Nii et lipuseadus säilitas oma senise redaktsiooni, mis oli ka enne teist lugemist. Üks muudatusettepanek kiideti komisjonis ühehäälselt heaks ja see puudutas Eesti lipu heiskamise kohustust koolidele õppetöö ajal. Komisjon leidis, et kui üldiselt peaks see seadus rakenduma 1. jaanuarist 2006. aastal, kuna on seotud tehniliselt sellise tegelikkuses praktilise asjaga nagu kalendrid ja kalendrite trükkimine, siis see säte võiks jõustuda õppeaasta alguses ehk enne seaduse põhiteksti jõustumist, seega siis 1. septembril 2005. aastal.
Komisjon arutas juristidega probleemi, mis kerkis esile teisel lugemisel. See puudutas Euroopa päeva, 9. maid. Nagu juristid kinnitasid, ei tähenda see, et kehtivas tähtpäevade loetelus ei ole sees 9. maid, Euroopa päeva, et Euroopa päeval, 9. mail ei oleks Eestis vastavalt sellele seadusele kohustust seda tähtpäevana käsitleda ja ametiasutustel lippe heisata. Nimelt ütleb seaduse § 11 selgelt, et Euroopa päeval tuleb Eesti lipud koos Euroopa Liidu lipuga heisata. Juristid leidsid pärast konsulteerimist, et ilma kuupäeva märkimata on Euroopa päev üheselt tuvastatav ka Eesti õiguskorras rakendamiseks.
Nii et lühidalt kokku võttes oli menetluse käik selline. Argumendid, mida esitati erinevatele muudatusettepanekutele nii poolt kui vastu, olid sarnased teise lugemise ajal juba kõlanud argumentidega. Komisjoni liikmed väljendasid seisukohta, et mõistlik on eelnõu teine lugemine täna lõpetada ja vaadata siis n-ö ausas häälte jõukatsumises, milline tähtpäev jääb vastavalt vormistatuks. Ma tahaksin rõhutada seda, et komisjoni liikmete enamik ei toetanud ideed n-ö gradueerida tähtpäevi erinevalt. Euroopa Liidu kõigis liikmesriikides, välja arvatud Eestis, on selline põhimõte, et lipupäevad ei ole kohustuslikud eraisikutele. Lipupäevad on kohustuslikud avaliku võimu asutustele ning eraisikutel on õigus lippu heisata ja kogu seaduse filosoofia on kantud sellest mõttest. Nii et sellist lipupäevade astendamist kohustuslikeks lipupäevadeks ja muudeks lipupäevadeks komisjoni liikmete enamik ei toetanud. Ja see on olnud ka eelnõu algse ülesehituse üks lähtenurki. Aitäh!
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Kolleeg Toomas Alatalu, palun!
T. Alatalu
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Võib-olla on see küsimus natuke hilinenud, aga ehk te selgitaksite siiski suhet § 18 ja § 19 vahel? Ehk ma küsiksin teisiti: kas Eesti mereväe lipp on ka erimärgiga Eesti lipp või mitte?
U. Reinsalu
Jah, kahtlemata on Eesti mereväe lipp selle seaduse tähenduses erimärgiga lipu eritüüp, kui vaadata § 18 ja § 19 õigustehniliselt. Paragrahv 18 sätestab erimärgiga sinimustvalge lipu kasutamise teatavates valdkondades ja § 19 sätestab ühe kindla erijuhu.
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Rohkem kolleegidel küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad osaleda läbirääkimistel? Kolleeg Evelyn Sepp, palun, kõne puldist!
E. Sepp
Palun lisaaega!
Aseesimees P. Kreitzberg
Kaheksa minutit.
E. Sepp
Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Eesti lipp on sümbol. Trikoloor on värvikombinatsioon, mille ülesanne on siduda iga üksikisiku iseolemine ja sõltumatus kokku Eesti riigi identiteediga, tähistada mitmekesises ja multikultuurses ühiskonnas kõige olulisemat ühisosa - vabadust ja solidaarsust. Selles mõttes, head kolleegid, on nii 1. kui 9. mai seotud ühtviisi 24. veebruari, 23. juuni kui ka 20. augustiga. Need ei ole kõigest Keskerakonna fraktsiooni parandusettepanekud lipupäevade seadustamiseks. Need on märgid, mis mõjutavad nii iga inimest eraldi kui ka kollektiivset eneseteadvust, mille tervisega ei ole kaugeltki kõik korras. Kui soovite, on see katse raputada soikuvat ja manduvat ühiskonda ärksamale ja elutervemale arengule. See on katse minna edasi. Ajalugu tuleb tunda, aga sellest elamine ei vii meid edasi, ka poliitiliselt mitte.
Tänaseid viidatud parandusettepanekute hääletusi võiks võrrelda haiguste raviga, küll aga ei saaks me vist rahvuslikku eneseteadvust turgutada, kui meid endid vaevavad vanaaja haigused, kompleksid ja ebakindlus. Mulle meenub üks mõttevahetus põhiseaduskomisjonis, kus kolleeg Trivimi kaitses kirglikult positsiooni, et 9. mai, Euroopa päev, ei peaks leidma kohta Eesti lipupäevade loetelus. Tema põhjendus oli, et see teeb meile haiget. Mäletan, et küsisin üsna teraval toonil tema käest, et kes see "meie" on. Küsin ka täna, kes on see "meie", kellele teeb haiget teadmine, et 9. mai tähistab Euroopa rahvastele Euroopa Liidu idee sündi ja muu hulgas võitu fa_ismi üle? Ma arvan, et kui meil tuleks valida, kas takerduda oma kannatustesse, mis sõjas ei olnud ilmselt ei väiksemad ega suuremad kui ükskõik millisel teisel Euroopa rahval, või tunnustada nende rahvastega solidaarsust ja kuulumist ühte väärtussüsteemi nüüd ja tulevikus, siis Keskerakond valib kindlasti viimase. Vabadussõdu ei peeta mitte kannatuste pärast, vaid vabaduse võitmiseks. Seega väärtustagem ka võite, mitte kannatusi. Väärtustagem vabadust, mitte sambaid. Solidaarsus, ja seda mitte pelgalt sotsiaaldemokraatlikus mõttes, vaid julgeoleku tagamise mõttes ehk siis sallimatuse mittesallimise mõttes, on garantii tänasele ja homsele turvalisusele Euroopas. Muidugi seondub sellega veel mitu siseriiklikku kemplust, kindlasti ka see, kas Eesti president suudab käituda kui võrdne võrdsete seas. Aga ettevaatavate sümbolite ja süsteemide loomisel ei tohiks need määravaks saada. Aeg on edasi minna.
Mingist ebamäärasest identiteedist ja arusaamatust allaheitlikkusest veel üks näide. Rahvastikuministri juhtimisel on kokku pandud ministritest koosnev lähiajaloo propageerimise komisjon. Selle asemel aga, et aidata kaasa lähiajaloo väärtustamisele ning mingi uue positiivse alge tekkimisele, tegeleb see morbiidse ideologiseeritud märgi "Unustatud rahvad" konstrueerimisega. Ma tahaksin siinkohal hüüda: stopp! Me ei ole veel unustatud, me ei ole veel surnud. Kui me aga nii jätkame, siis on vähemalt sellel poliitilisel projektil kohe kindlasti edu oodata.
Sümbolid ja märgid rahva ühises eneseteadvuses surevad kiiremini, kui inimesed füüsiliselt kaovad, ja veel enne, kui meist saab unustatud rahvas, muutub see rahvas ajaloota rahvaks. Sellele vastu seismiseks on ka esitatud parandusettepanek, mis tähtsustaks Eesti ajaloos 20. sajandi kõiki kolme kõige olulisemat vabadust tähtsustavat tähtpäeva - 24. veebruari kui iseseisvuspäeva, 23. juunit kui võidupüha ning 20. augustit kui taasiseseisvumise päeva ühise tervikuna. See sümboliseerib võitu sakslaste üle, see sümboliseerib võitu iseenda üle ja see sümboliseerib võitu Venemaa üle. Just see on lähiajaloo väärtustamine, rahvusliku eneseuhkuse turgutamine, mida tuleks ka siin saalis toetada.
Kui vaadata seda paralleelselt tänase küsimusega, siis tuleb tunnistada, et isegi Eesti iseseisvumine on alles lähiajalugu, rääkimata siis taasiseseisvumisest. Samas aga rõhutada lipupäevade loetelu täiendamise vastases hoiakus seda, et seaduseelnõu kontseptsioon ei võimalda meil teha valikuid, toestada oma vabadusideaale kolme unikaalset tähtsust omava päevaga, on lihtsalt rumal. Ilma nende tähisteta Eesti ajaloos ei oleks ka iseseisvat Eestit, veelgi enam, Eesti lähiajaloo mittetähtsustamise õigustamiseks tuua näiteks teisi riike, kel väidetavalt on ka ainult üks kohustuslik lipupäev, on lihtsalt vastutustundetu.
Juhin tähelepanu sellelegi, et sõnapaariga "unustatud rahvad" ei ole võimalik Eestit ja eestlasi reklaamida kui elujõulist ja jätkusuutlikku ühiskonda. Sellega on võimalik vaid kinnistada teadmisi meist kui unustatud rahvast. Seega aitavad Keskerakonna fraktsiooni parandusettepanekud nii 1. kui 9. mai, nii 24. veebruari, 23. juuni kui ka 20. augusti kohta meid rahvana end määratleda uhke ja iseseisvana, kuid tunda end võrdselt võrdsete seas, lõpetada riiklikult toidetava enesehaletsuse ja hala ning näidata üles solidaarsust selle väärtussüsteemiga ja poliitilise ruumiga, Euroopa Liiduga, millega ühinemine ei jää loodetavasti meie viimaseks riiklikuks eesmärgiks üleüldse. Head kolleegid! Kutsun teid toetama väikese ja vaba rahva identiteeti. Keskerakonna fraktsiooni parandusettepanekute toetamine seda kahtlemata on. Aitäh!
Aseesimees P. Kreitzberg
Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole, läbirääkimised on lõpetatud. Vaatame järgnevalt läbi muudatusettepanekud. Esimene muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kolleeg Evelyn Sepp, palun!
E. Sepp
Aitäh! Palun seda Keskerakonna fraktsiooni nimel hääletada.
Aseesimees P. Kreitzberg
Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanek sai 45 poolthäält, vastu oli 20 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 1. Ettepanek leidis toetust.
Teine muudatusettepanek on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kolleeg Jaanus Männik, palun!
J. Männik
Aitäh! Me palume seda hääletada ja kinnitada oma head mõtet.
Aseesimees P. Kreitzberg
Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele teise muudatusettepaneku. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 16 Riigikogu liiget, vastu 26, erapooletuks jäi 3. Ettepanek ei leidnud toetust.
Kolmas muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Neljas muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kolleeg Evelyn Sepp, palun!
E. Sepp
Palun seda Keskerakonna fraktsiooni nimel hääletada.
Aseesimees P. Kreitzberg
Austatud Riigikogu, panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 23 Riigikogu liiget, vastu 41, erapooletuks jäi 2. Ettepanek ei leidnud toetust.
Viies muudatusettepanek on samuti Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kolleeg Evelyn Sepp, palun!
E. Sepp
Ma palun ka seda parandusettepanekut Keskerakonna fraktsiooni nimel hääletada.
Aseesimees P. Kreitzberg
Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele viienda muudatusettepaneku. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 39 Riigikogu liiget, vastu 26, 2 jäid erapooletuks. Ettepanek on vastu võetud.
Kuues muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kolleeg Evelyn Sepp, palun!
E. Sepp
Palun seda Keskerakonna fraktsiooni nimel hääletada.
Aseesimees P. Kreitzberg
Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 20 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid ei olnud. Ettepanek on tagasi lükatud.
Seitsmes muudatusettepanek on kolleeg Urmas Reinsalult, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult.
Sellega oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud ja eelnõu teine lugemine on lõpetatud.