Esimees
Lugupeetud kolleegid! Võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu valimise seaduse eelnõu. Jätkame selle teist lugemist. Ettekandeks palun kõnepulti justiitsminister Märt Raski!
M. Rask
Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu!
Esimees
Kolleegid, kas ma tohin teid paluda olla vähem häälekad?
M. Rask
Muudatusettepanekud põhjustasid Riigikogu valimise seaduse eelnõu arutelul mitmes küsimuses väga põhimõttelisi vaidlusi. Üks vaidlusküsimus oli Virumaa valimisringkonna kaheks jagamine. On õige, et valimisringkondade suurus peaks olema võimalikult ühetaoline ja Ida-Virumaal on küllalt hääleõiguslikke kodanikke, et moodustada eraldi valimisringkond. Kui aga selline otsus tehtaks, jääks Lääne-Virumaa kõige väiksemaks valimisringkonnaks. Ta oleks poole väiksem kui Harju- ja Raplamaa ringkond kokku. Sellest tulenevalt ei ole mõistlik Ida- ja Lääne-Virumaad eraldada. See on vajalik eelkõige ühetaolisuse saavutamiseks.
Erinevalt põhiseaduskomisjonist leiab algataja, et ühe erakonna liikmel ei peaks olema lubatud kandideerida teise erakonna nimekirjas. See on seotud muudatusettepanekuga nr 16, mis puudutab § 29 lõiget 5. Kui valimisliidud pole lubatud, ei peaks olema lubatud ka erakondade varjatud valimisliidud.
Terviklikku lahendamist vajab valimiskulude aruandlusega seonduv. Eriti oluline on valimiskulude sisulise õiguse hindamine. Siin tuleb silmas pidada, et Riigikogu valimise seadus on põhiseaduslik seadus. Neid probleeme ja asjaolusid, mis puudutavad Riigikogu teket, ei saa reguleerida teistes seadustes. Seetõttu peavad erakondade rahastamise küsimused, mis puudutavad valimiskampaaniat ja sellega seonduvat, leidma adekvaatse, läbipaistva ja selge lahenduse just Riigikogu valimise seaduse eelnõus. Selles osas on kindlasti veel väga palju diskuteeritavaid aspekte. Üksnes ajakirjanduse ja teiste erakondade pärusmaaks ei saa seda tööd jätta, sest vajalik on juurdepääs erakonna raamatupidamisele ja muudele dokumentidele. Auditeerimise korraldamine Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu tähendab täiendavat riigieelarvelist kulu ning võib kahjustada valimiskomisjoni erapooletut mainet, eriti siis, kui auditeerimine toimub valikuliselt. Ilmselt on kõige õigem lahendus ikkagi see, kui Eesti põhiseadusele ja seadustele vastavad erakonnad üksteist kontrollides moodustavad tõeliselt demokraatlikel, vabadel valikuprintsiipidel tugineva kontrollmehhanismi, milles kõigi erakondade esindused saaksid kaasa rääkida. Erakondade töö, tegevuse ja ka valimisraha kontrolli funktsiooni panemine ükskõik millisele ametkonnale tekitab alati vastuolu erakonna kui poliitilise jõu ja ametniku kui riigiteenistuja vahel. Sellest konfliktist ei võida kumbki pool.
Algataja toetab juhtivkomisjoni ettepanekut teine lugemine lõpetada ja suunata eelnõu kolmandale lugemisele. Aitäh!
Aseesimees T. Kelam
Suur tänu! Kas on ettekandjale küsimusi? Kolleeg Ants Käärma.
A. Käärma
Suur tänu! Mul on üks küsimus nende ettepanekute kohta, mis taotlevad üleriigilise nimekirja ümberreastamist vastavalt saadud häälte arvule. Teie neid kardinaalseid ümberreastamisi ei toeta, aga olete nõus 5% määraga, mis absoluutarvudes tähendab ju umbes 240-250 häält. Kas teile ei tundu, et see ei ole sisuline muudatus, et see on tegelikult valija petmine? Valija taotleb, et tema eelistused oleksid ikkagi realiseeritud ja Riigikokku valitaks need, kellel on selgelt rohkem hääli, ja teie selle niisuguse, isegi mitte kosmeetilise parandusega püüate asja nagu leevendada. Kas te seletaksite, mis on need põhjused, et te 5% peale pidama jäite?
M. Rask
Aitäh küsijale! Pean ütlema, et minul isiklikult ja ka Vabariigi Valitsusel, keda ma esindan, ei ole siin väga selgepiirilisi, et mitte öelda dogmaatilisi eelistusi. Väga paljud asjad on poliitilise kokkuleppe küsimus. Ilmselt on see pahe, mille vastu kõik erakonnad võitlevad, väga lihtsalt defineeritav: Riigikogus ei tohiks olla väga vähese toetajaskonnaga esindajaid. Kas 250 on paras või mitte, on otsustamise küsimus. Sellest tulenevalt ma arvan, et ka see on üks nendest punktidest, mille üle tuleks põhiseaduskomisjonis kolmanda lugemise eel diskussiooni jätkata, sest Riigikogu liikmel peab olema selge mandaat. Milliste meetoditega seda saavutada, see ei ole mitte ainult ühe parandusettepaneku küsimus, see printsiip tuleb teksti läbivalt sätestada. Praegu on jäädud pidama selle peale, mida te kirjeldasite. Arvan, et alati saab paremini teha. Ka selles küsimuses ei ole eelnõu tänane lugemine mitte viimane.
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Tiit Toomsalu.
T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Austatud härra minister! Eelnõu, mille lõplik otsustamine äsja mõneks ajaks peatus, oli suunatud valimisprotseduuride parteistumisele kui sellisele, seda kohalikul tasandil. Käesoleva eelnõu kontekstis, see tähendab üleriigiliste valimiste kontekstis, arutati põhiseaduskomisjonis eelnõu ettevalmistamise käigus väga aktiivselt võimalust ka Riigikogu valimisi, see tähendab üleriigilisi valimisi veel enam parteistada. See tähendab anda erakondadele valimistel osaleja subjektsuse asemel tulevikus valimistel kandideerija subjektsus. Härra minister! Huvitav oli see, et paljud erakonnad tulevikku vaatavalt seda ideed toetasid. Kuidas härra minister suhtub Riigikogu valimistel erakondadele kandideerimissubjektsuse andmisse?
M. Rask
Ma iseloomustan seda ettepanekut täpselt samamoodi nagu põhiseaduskomisjonis: ettepanek on äärmiselt huvitav. Kui sellelt pinnalt soovitakse laiemat diskussiooni algatada, siis tuleks kindlasti välja tuua need motiivid, miks tuleks teha nii või teisiti. Kuid see oleks liialt äärmuslik abinõu parteide ehk erakondade poliitilise vastutuse, sealhulgas autoriteedi suurendamiseks.
Aseesimees
Tänan! Tiit Toomsalu, teine küsimus, palun!
T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Austatud härra minister! Teie vastus oli küll äärmiselt elegantne, kuid siiski pisut kauge reaalsetest hinnangutest. Täna esindate te selle eelnõuga kaksikliidu valitsust. Seetõttu huvitab mind väga kaksikliidu seisukoht Riigikogu valimise parteistumise kohta. Mida ma silmas pean? Kõigil senistel Riigikogu valimistel ja arvatavasti ka eelseisvatel valimistel sisuliselt ju petetakse lihtsat valijat, pakkudes talle ühe, teise või kolmanda suurema või väiksema erakonna eesotsas häältepüüdjana prominente. Parandusettepanekud, mis on esitatud eelnõu käesolevaks lugemiseks, näevad ette võimaluse muuta erakonnad valimistel kandideerijaiks, see tähendab, et valimisbülletäänile kantakse Reformierakonna, Isamaaliidu, Tööpartei, Keskerakonna või mõne muu erakonna nimetus. See tähendab, et valijal tekib võimalus hääletada erakonna poolt. Härra minister! Te toetasite väga jõuliselt kohalike valimiste parteistumist. Kuidas te siiski vaatate valijate petmise lõpetamisele Riigikogu valimistel?
M. Rask
Härra Toomsalu! Te võtsite praegu sõna kõigi erakondade nimel ja ütlesite kõigi erakondade nimel välja, et kõik erakonnad tegelevad valijate petmisega. Kas see ei ole liialt suure vastutuse võtmine? Ma ütlesin teie esimesele küsimusele vastates, et ettepanek muuta valimisnimekirjad isikulises mõttes täiesti anonüümseks, tuua välja erakond kui kaubamärk, erakond kui nimekiri, erakond kui poliitiline platvorm, on äärmiselt huvitav. Aga ma ei kujuta ette, et siis oleks võimalik rakendada kõiki neid poliitilise vastutuse elemente, mida me praegu varieerime isiku ja erakonna kontekstis. See tähendab, et kui subjektiks oleks erakond, siis ei oleks meil põhjust rääkida nimekirjast, mida tuleks registreerida, siis tuleb registreerida lihtsalt üks erakond. See on väga värske ja uus avang, vähemalt minu jaoks. Kas me peame täna seda arutama?
Aseesimees
Tänan! Ma saan aru, et kolleeg Toomsalu soovib sõna faktiliseks õienduseks. Palun, üks minut!
T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Just nimelt selleks ma palusingi sõna, sest minu meelest härra minister ilmselt liialdas, kui ta väitis, et ma esinen sellise ettepanekuga või selliste mõtetega kõigi parteide nimel. Ma kordan ja kinnitan, et ma esitan need Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei nimel, nii nagu on esitatud ka parandusettepanekud. Aga faktilise õiendusena tahan lisada, et härra minister eelnõu algataja esindajana ei ole ilmselt süüvinudki parandusettepanekutesse, sest need parandusettepanekute seeriad, mis käsitlevad erakondadest kaubamärgi tegemist, näevad ette nii ringkonnanimekirju kui ka üleriigilisi nimekirju. See tähendab, et vastavad nimekirjad koostatakse valimiste-eelselt ja need jaotatakse vastavalt kaubamärkidele antud häältele. Kui jutt on valijate petmisest, siis ma toonitan veel kord, et siis tõesti valitakse maailmavaateliselt erakonda, mitte aga prominente, olgu nendeks lauljad, poliitikud või mõned teised-kolmandad.
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Jaan Pöör.
J. Pöör
Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Eestimaa Rahvaliit on teinud ettepaneku vähendada kautsjoni määra praeguse kahe miinimumpalga pealt ühe miinimumpalga peale. Kui me vaatame, et nimekirjas võib olla 123 või 125 kandidaati, olenevalt valikutest, siis see teeb juba pool miljonit krooni nimekirja peale. Meie arvates on seda liiga palju. Riigikokku saanud saavad selle raha niikuinii tagasi ja toimub väga suurte summade edasi-tagasi maksmine. Algselt, kui see nõue sisse viidi, oli jutt sellest, et kuna on tegemist avatud nimekirjaga, siis kautsjoniga soovitakse piirata nimekirja pikkust. Nüüd sätestame me piiratud nimekirja. Miks valitsus ei toeta meie väga head ettepanekut, et vähendada neid summasid, mida makstakse ja pärast jälle tagasi makstakse? Meie arvates on 1800 või 1850 krooni, mis praegu alampalk on, piisav.
M. Rask
Kautsjoni suurus on kindlasti otsustuse küsimus. Härra Pöör! Teie arvates on piisav hoopis madalam summa. Kui Riigikogu teiega nõustub, siis ongi see piisav. Kui ei nõustu, siis järelikult ei ole piisav. Siin ei ole selget mõõdupuud. Mis aga puudutab kautsjoni tähendust, siis mina olen siiamaani sellest niimoodi aru saanud, et valimistele ei tulda nalja tegema. See summa peab olema paras just selleks, et tekiks ka mingisugune materiaalse vastutuse hoob. Alati on võimalik tuua põhjendusi selle poolt, et kautsjonisumma võiks väiksem olla. Aga sel juhul tuleks ilmselt tuua välja ka need ohud ja riskid, mis võivad sellega kaasneda.
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Ignar Fjuk.
I. Fjuk
Põhiseaduse § 60 ütleb ammendavalt, et Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt 21-aastane hääleõiguslik Eesti kodanik. Muid piiranguid ta ei sea ega anna ka võimalust neid seadusega lisada. Samas on eelnõu §-s 4 lisandunud lõige 6, mis ütleb, et liikmeks ei või kandideerida isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. Kas me nüüd rikume põhiseadust või ei riku?
M. Rask
Aitäh! Tegemist on piiranguga, mis on pandud kohtuotsusega. Siin me peame lähtuma põhiseaduse § 58 kahest sõnast: "osavõtt hääletamisest". Tunnistan, et tegemist on tõlgendamisega. Mis asi on osavõtt hääletamisest? Kui me loeme põhiseaduse § 57, kus räägitakse hääleõiguslikkusest, siis probleem ei ole selles, et me mõistame hääleõiguslikkust nii aktiivses kui ka passiivses vormis. Praegu on eelnõu § 4 lõikes 6 toodud sisse põhiseaduse § 58 väljendi "osavõtt hääletamisest" laiendav tõlgendus. Me peame andma sellele tõlgendusele hinnangu, kas see on põhiseadusega kooskõlas või mitte. Kui me vaatame põhiseaduse § 64, kus räägitakse Riigikogu liikme volitustest, siis lõike 2 punkt 2 sätestab: "Riigikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisel." See tähendab, et Riigikogu liige ei saa olla edasi rahvaesindaja isegi siis, kui ta on süüdi mõistetud, ei lähtuta mitte sellest aspektist, kas ta kannab süüdimõistmisejärgselt vabaduskaotuslikku karistust. Tõlgendamise aluseks saame võtta ikkagi põhiseaduse § 11 ja selle hinnangu andja kõnesolevas situatsioonis on ilmselt Riigikogu. See tõlgendus kõlab järgmiselt: "Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust." Sellest eelnevast jutust peame välja tooma, kas selline piirang isiku suhtes, kes kannab vabaduskaotuslikku karistust, on kooskõlas põhiseadusega, kas see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja kas see moonutab piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Kujutan ette, et inimene, kes on vangimajas, ei saa realiseerida oma õigust valimistel kandideerida,. Me ei saa talle anda põhiseaduslikke vabadusi oma õiguste realiseerimiseks, sest kuriteo toimepanemise tõttu on need juba teise seaduse alusel piiratud. Nii et sellest tulenevalt ei näe ma § 4 lõike 6 puhul vastuolu põhiseadusega. Sellist piirangut nende isikute suhtes, kes on kuriteos süüdi mõistetud ja kannavad vanglakaristust, on mõistlik rakendada selles osas, et nad ei saa ka seada üles oma kandidatuuri Riigikogusse kandideerimiseks. Lätis juhtus, et Rubiks, kes oli vist küll eeluurimise all, tuli praktiliselt otse vangimajast Läti parlamenti. Otsest vastust põhiseadus üksüheselt ei anna, küll aga tuleb seda tõlgendada sellesama volituste lõppemise kaudu, ilmselt § 11 kontekstis. Seetõttu toetan ma § 4 lõike 6 teksti jätmist.
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Sirje Endre.
S. Endre
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra Rask! Minu küsimus puudutab 8. peatükki, mis käsitleb hääletamist välisriigis ehk valijaid, kes on kantud alaliselt välisriigis elavate valijate nimekirja, teisisõnu, väliseestlasi. Minuni on jõudnud väliseestlastelt teave, nagu kavatsetaks selles eelnõus piirata alaliselt välisriigis elavate valijate nimekirja kantud valijate võimalust hääletada. Kas te, palun, kommenteeriksite seda ja kas te ütleksite, mis on selles eelnõus seoses hääletamisega välisriigis muutunud?
M. Rask
Ma võin ainult öelda nii töögrupi kui ka valitsuse tahte, et seda ei ole tahetud piirata. Siin peaks tegema 8. peatüki tekstilise analüüsi, võrreldes kehtivat seadust ja korrigeeritud, paremini sõnastatud uusi sätteid. Ma saan teile öelda, et sellist poliitilist suundumust ja tahet kolmikliit omal ajal, kui ta seda seadust välja töötas, mitte kuskil ei avaldanud. Siin ei ole ka parandusettepanekuid tehtud. Aga vaieldamatult vajab teie tõstatatud probleem põhiseaduskomisjonis kolmandal lugemisel kontrollimist.
Aseesimees
Suur tänu, härra minister! Küsimusi rohkem ei ole. Kuulame ära põhiseaduskomisjoni kaasettekande. Aseesimees Tiit Käbin, palun!
T. Käbin
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon on eelnõu teksti täpsustanud ning on seda ühtlustanud ka kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega. Samuti on käsitlemist leidnud mõned uued aspektid, mis olid varem jäänud tähelepanuta.
Muudatusettepanekud nr 41 ja 42, mis käsitlevad kompensatsioonimandaatide jaotamist, seavad tingimuseks, et mandaadi saavad need, kellele antud häälte arv oli vähemalt 5% oma valimisringkonna lihtkvoodist. Õhku jäi küsimus, mis saab siis, kui nimekirjal on rohkem mandaate, kui on kandidaate, kes said 5% lihtkvoodist. Ignar Fjuki ettepanek nr 41, mida komisjon toetas, ütlebki selgelt, et kui kandidaadid, kes said 5% lihtkvoodist, otsa saavad, siis saab kompensatsioonimandaadi oma valimisringkonna lihtkvoodist suurima häälteprotsendi kogunud sama nimekirja kandidaat ja häälte võrdsuse korral saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on esitatud nimekirjas eespool. Häälte võrdsus võib ette tulla ühes ja samas ringkonnas, muul juhul vaevalt. 42. ettepanek, mille esitas Vootele Hansen, lahendab sama küsimust, kuid lähtub teisest põhimõttest: kui erakonnas rohkem vajaliku häältearvuga kandidaate ei ole, siis jaotatakse täiendavad mandaadid teiste nimekirjade vahel. Tähendab, erakond jääks nendest kohtadest ilma. Komisjon seda ettepanekut ei toetanud.
On tehtud veel mõningaid teksti täpsustavaid muudatusi. Komisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada ja muudatusettepanekud esitada 8. aprilliks kella 12-ks. Tänan!
Aseesimees
Suur tänu! Kolleeg Ants Käärma, teine küsimus.
A. Käärma
Suur tänu! Lugupeetud kaasettekandja! Mul on küsimus kahe hääletamisvõtte kohta, kui nii võib öelda, üks on elektrooniline hääletamine ja teine on kodus hääletamine. Kas komisjon on arutanud, et nende kahe hääletamisvõtte puhul koheldakse valijaid täiesti erinevalt: kodus hääletajaid diskrimineeritakse, elektrooniliselt hääletajaid soodustatakse? Soodustamine algab juba sellega, et kui inimesel on digitaalallkirja sertifikaat, siis tekib tal võimalus kohalt liikumata hääletada. Kodus hääletada soovija peab kirjutama avalduse, tegema kirja postitamiseks materiaalseid kulutusi, ta peab kirja ka posti toimetama. Need kõik on lisakulutused. Elektrooniliselt hääletada soovijale kuvatakse nimekirjad, ta istub ennast liigutamata toolil ja kõik asjad on tal korraga tehtud. Kodus hääletajatele ei ole ette nähtud nimekirjade esitamist, §-s 39 selline säte puudub. Kas komisjon arutas võrdse kohtlemise printsiibi rikkumist, mis on nende kahe asja puhul ilmne?
T. Käbin
Otseselt ja võrdlevalt ei arutanud. Küll aga peatus komisjon mõlemal juhul protseduuridel. Kui §-s 39 ei ole tõepoolest kodus hääletamise puhul ette nähtud, et inimesele toodaks nimekiri, siis tuleb see ilmselt juurde lisada. Tänan selle märkuse eest! Aga elektrooniline hääletamine ei ole veel tehniliselt ette valmistatud. Kui me sinnamaani jõuame ja tõesti ilmneb, et seda on võimalik teha, kasutades moodsat infotehnoloogiat, siis võib-olla ei ole õige seada mingit kirjade saatmise või kirjalike pöördumiste nõuet, selleks et kasutada infotehnoloogilist hääletusviisi.
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Jaanus Männik.
J. Männik
Aitäh, härra juhataja! Härra Käbin! Minu küsimus on § 29 lõike 4 kohta ja seoses sellega Rahvaliidu muudatusettepaneku nr 15 kohta, mida komisjon ei ole millegipärast toetanud. Kas komisjon on sisuliselt arutanud seda olukorda, et Eesti riigis on võim väga vildakas ja pealinna võim on riigivõimuga n-ö ühte sulanud, kas ta on arutanud, et valimisringkond on piisavalt suur valijaskonna esindus selleks, et see vääriks Riigikogu valimistel samast valimisringkonnast pärit kandidaate? Kas te arutasite seda ja miks komisjon arvab, et kandideerimine ei peaks olema seotud isiku elukohajärgse valimisringkonnaga?
T. Käbin
Härra Männik! Komisjon arutab kõiki ettepanekuid sisuliselt, arutas ka seda. Muide, seda toetas 2 komisjoni liiget ja vastu oli 10, erapooletuid ei olnud. Tagasilükkamise põhjuseks oli eeskätt asjaolu, et kuigi valimised toimuvad eelkõige ringkonnas, võimaldab valimissüsteem samas ka seda, et isik saab kompensatsioonimandaadi tegelikult eeskätt teiste häälte alusel, mitte selle alusel, kui palju ta ise on saanud, vaid selle alusel, kui palju on erakond hääli saanud. Tähendab, tegemist on ikkagi terve riigi esinduskogu valimisega ja seetõttu leidis komisjon, et sel juhul elukohanõuet kehtestada ei ole õige. See on komisjoni seisukoht.
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Jüri Adams.
J. Adams
Aitäh, härra juhataja! Härra Käbin! Täna me võtsime vastu tsiviilseadustiku üldosa seaduse. Minul oli võimalus sealt puldist, kus te praegu olete, juhtida tähelepanu, et üks probleem on selles, et tsiviilseadustikust kaob ära mõiste "teovõimetu", mis on kasutusel ka selle eelnõu § 4 lõikes 2 ja lõikes 5. Oletatavasti selle aasta 1. juulist Eesti kohtud enam selliseid otsuseid tegema ei hakka ja hakkavad tegema mingisuguseid teisi otsuseid, mis kannavad hoopis teistsuguseid nimesid. Kas härra ministri meeskond on komisjonile andnud teada, et nendes kohtades peaks seaduses võtma veel enne vastuvõtmist ette n-ö moderniseerimise katse? Muidu kujuneb siin teatud absurdne tulemus.
T. Käbin
Komisjon on lähtunud põhiseadusest, kus täpselt nii on öeldud, ja kasutab siin põhiseaduse sõnastust. Justiitsminister on varasematel lugemistel seda probleemi selgitanud. Ette rutates ütlen, et kuna komisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu kolmandale lugemisele, siis on meil selles eelnõus veel aega korrektiive või täpsustusi teha, kui see vajalik on, ja me ootame ettepanekuid.
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Valve Kirsipuu.
V. Kirsipuu
Tänan, härra juhataja! Lugupeetud juhtivkomisjoni kaasesineja! Ma vaatan muudatusettepanekuid nr 7 ja 8. Need on sõna-sõnalt ja täht-tähelt identsed. Ühte on juhtivkomisjon arvestanud täielikult ja teise on jätnud arvestamata. Millega seda seletada?
T. Käbin
Siin on raske täpset vastust öelda. Üks võimalus on see, et lähtuti ettepaneku esitajast. Teine võimalus on see, et esimest ettepanekut ei arvestatud, siis hakati mõtlema ja üks komisjoni liige muutis oma meelt ning andis oma hääle ettepaneku toetuseks. Ma rohkem ei oska öelda.
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Vahur Glaase.
V. Glaase
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetav härra Käbin! Minu küsimus puudutab erakorralisi valimisi selles olukorras, kui Riigikogu ei võta vastu riigieelarvet ja on tulemas korralised Riigikogu valimised, mis teadupärast toimuvad märtsi esimesel pühapäeval. Kui veebruari lõpuks ei võeta vastu riigieelarvet, peab president välja kuulutama erakorralised valimised, mis teatavasti saavad toimuda mitte varem kui 20 päeva ja mitte hiljem kui 40 päeva pärast selle aluse tekkimist. Kuidas on siin kaitstud valija huvid, et Riigikogu ei saaks kunstlikke võtteid kasutades oma volitusi pikendada?
T. Käbin
Tõlgendus on järgmine. Kui korralised valimised on juba välja kuulutatud, tähendab, valimised niikuinii toimuvad, siis ei ole ka juhul, kui riigieelarve on vastu võtmata, alust ega põhjust erakorralisi valimisi välja kuulutada. Täielik lahendus oleks muidugi põhiseaduses, kus fikseeritaks mingi tähtaeg, näiteks et enne korralisi valimisi kuue või viie kuu jooksul (see on kokkuleppe küsimus) erakorralisi valimisi ei toimu või välja ei kuulutata. Võib olla ka küllaltki analoogne situatsioon, kus detsembris kuulutatakse erakorralised valimised välja, kuid eelarvet ei ole jõutud vastu võtta ja uus valitud parlament peab väga kiirelt ja lühikese ajaga hakkama eelarvega tegelema. Nii et lõpplahendus ja täielik garantii oleks põhiseaduse täiendamine.
Aseesimees
Tänan! Jüri Adams, teine küsimus, palun!
J. Adams
Aitäh, härra juhataja! Härra Käbin! Ma tulen tagasi selle suhteliselt kõrvalise küsimuse juurde, mis puudutab teovõimetust. Probleemi ei näe ma mitte põhiseaduses, mitte tsiviilseadustiku üldosas, mitte ka selles eelnõus, vaid kohtu tegevust käsitlevate seaduste muutmises. Oletatavasti selle aasta keskpaigast kaob kohtust selline protseduur nagu teovõimetuks tunnistamine. Need inimesed, kes juba on teovõimetuks tunnistatud, muidugi jäävad, kuid teatud kuupäevast alates seda protseduuri enam ei eksisteeri ja selle asemele tuleb mingit teist nime kandev protseduur. Kuidas sellises kohtu tööd käsitlevate seaduste muutuvas maailmas peaks selle eelnõuga edasi töötama, sest ilmselt need probleemid, mis viivad selleni, mis põhiseaduses on öeldud, et kohtul tuleb teatud inimestelt ka valimisõigus ära võtta, tõenäoliselt ei kao pärast seaduste muutumist käesoleva aasta 1. juulist?
T. Käbin
Ma mõistan. Ma ei saa muidugi kohe täpset ja selget vastust anda. Aga kindlasti töötab komisjon selle probleemi kallal edasi, sest mingi korrektne lahendus siin olema peab.
Aseesimees
Suur tänu, Tiit Käbin, kaasettekande ja vastuste eest! On võimalus osaleda läbirääkimistel. Kolleeg Vootele Hansen, kõne puldist.
V. Hansen
Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Tahan rääkida muudatusettepanekust nr 42, mis on minu esitatud. Me kujutame endale ette, et on tehtud otsus, et alla 5% oma valimisringkonna lihtkvoodist hääli saanud isik ei saa Riigikokku. Aga on võimalik, et üks nimekiri kogub endale üle Eesti piisavalt hääli ja tal oleks õigus kompensatsioonimandaatidele, aga tema nimekirjas ei ole enam isikuid, kes on saanud 5% oma valimisringkonna lihtkvoodist. Siis tuleb leida mingi lahendus. Väljapakutud lahendus on järgmine, et sellisel juhul antakse lisamandaadid teistele nimekirjadele, kus on isikuid, kes on saanud 5% lihtkvoodist. Me oleme niikuinii valinud suundumuse, et valimised muutuvad isikukesksemaks. Sellisel juhul tuleb leida lahendus ka nendele küsimustele, mis praktilises elus võivad esile tulla. Olengi sellesuunalise ettepaneku teinud. Toetun siin täielikult Eesti Keskerakonna ja Eesti Reformierakonna koalitsioonilepingule, mille I peatüki "Riiklus ja välispoliitika" punkti 2 alapunkt 1 on järgmine: "... kandidaadid, kes saavutavad alla 5% ringkonna lihtkvoodist, ei osale kompensatsioonimandaatide jaotamisel." Mul on ettepanek, eelkõige valitsuskoalitsiooni erakondadele: pidage oma koalitsioonilepingust kinni! Ärgem lubagem juhtumit, kus alla 5% valimisringkonna kvoodist saanud isik pääseb Riigikokku! Kui te toetate Ignar Fjuki ettepanekut nr 41, siis ma ütlen teile, et koalitsioonileping on muutunud sisutuks sõnavahuks ja koalitsioonileppe lubadused ei maksa mitte midagi. Toetagem seetõttu muudatusettepanekut nr 42! Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Tiit Toomsalu, kõne puldist.
T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Head kolleegid! Mul on vedanud. Vedanud sellega, et minust sai üks just nimelt käesoleva Riigikogu koosseisu 101 liikmest. Miks? Sest see kolmeaastane periood Riigikogus on olnud täidetud eri laadi reformidega. Küll reformis Eesti elu kolmikliit, küll reformib seda edasi kaksikliit. Ka eelnev eelnõu, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse eelnõu, ja praegune eelnõu, Riigikogu valimise seaduse eelnõu, on tegelikult järjekordsed kivikesed selles reformide müüris, millega soovitakse reformida valimissüsteemi. Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei on alati reformide poolt, kui nad tulevad kasuks ühiskonna arengule ja tulevad kasuks demokraatiale, tulevad kasuks õiglusele ja võrdsusele, nii nagu sotsiaaldemokraatia peabki sellega nõus olema. Seetõttu olen ma igati valimissüsteemi reformimise poolt.
Kuid tahan öelda, et käesolev eelnõu kui selline on kahjuks, kuigi seda on nimetatud reformiseaduseks, kaugel sellest, et reformida minu meelest üdini mäda Riigikogu valimise süsteemi. Valimissüsteemi, mis on tegelikult üles ehitatud tädi Maali petmisele, talle puru silma ajamisele, prominentide ettesokutamisele, selleks et üht või teist erakonda võimule tuua. Ja kui tädi Maali arvab, et vastutab lõppkokkuvõttes toosama Jüri või Jaan, st prominent, siis tegelikult vastutab ja peaks vastutama erakond, kelle poolt Maali ei hääletanud.
Head sõbrad! Seoses sellega olen ma selle eelnõu teise lugemise jätkamisele esitanud kolme liiki väga põhimõttelisi parandusettepanekuid. Ühed ettepanekud taotlevad tollesama minu arvates üdini mäda valimissüsteemi muutmist, korrigeerimist just nimelt selliseks, nagu me kõik sõnades räägime: üleminekuks isikuvalimistelt parteilisele valikule. Head kolleegid! Selle eelnõu kohta on olemas parandusettepanekud, mis senist valimissüsteemi korraldust muutmata on andnud ka erakondadele võimaluse valimistel kandideerida, mitte ainult valimistel osaleda, nagu praeguses eelnõus on sõnastatud. Kui praeguses eelnõus ja senini kehtinud süsteemis on parteid osalenud ning üksikisikud kandideerinud, siis nende parandusettepanekute kohaselt erakonnad kandideerivad. Samas esitavad nad juba valimiste-eelselt kandidaatide ringkonnanimekirjad, esitavad kandidaatide üleriigilised nimekirjad ja vastavalt sellele, kuidas ühes või teises ringkonnas ning ülemaaliselt saavad erakonnad hääli, jagunevad mandaadid ringkondades ja jagunevad üleriigilised kompensatsioonimandaadid. Põhimõtteliselt ei muutu süsteemis mitte midagi, aga poliitiline vastutus saab selgeks. Erakond (just erakond, mitte Kaljo Kiisk või Tiit Toomsalu või Tõnu Kauba või ükskõik kes meie headest kolleegidest) vastutab sellisel juhul poliitiliste otsustuste ja toimingute eest. Head kolleegid! Kui tulevad vastavad parandusettepanekud, siis mõtisklegem, kas minna poliitiliste reformidega, valimissüsteemireformiga sinnani, kuhu me jõudma peame. Kujundagem Eestis erakondlikud valimised ja lõpetagem isikuvalimiste jant, millega looritatakse parteide diktatuuri nende liikmetest Riigikogu liikmete üle!
Head kolleegid! On ka teine aspekt, mis minu meelest on äärmiselt oluline ja mis sisaldub parandusettepanekutes. Nimelt, valimistel on tsensuslikud piirangud kandideerimiseks kõrgemasse võimuorganisse. See on toosama kautsjoniprobleem, millest juba räägitud on. Võiks öelda, et kaks alampalka (1800 × 2 = 3600) ehk ei olegi suur summa. Kuid vastavalt ametlikule statistikale ületab ainult Tallinnas ja Harjumaal keskmine palk 3000 krooni. Jaa, rikkaid ja vägevaid on kõikjal, kuid kõikides teistes maakondades, enamikus maakondades (võib-olla üht-teist on muutunud viimastel kuudel) ei ületa keskmine 3000 krooni. See tähendab, et rõhuvas enamikus valimisringkondades on võimalus üksikkandidaadina kandideerida vaid rikastel ja vägevatel, rikastel ja ilusatel.
Head kolleegid! Seoses sellega tahan ma tulla kolmanda põhimõttelise probleemi juurde, mis kajastub minu parandusettepanekutes. See on põhiseaduslikkuse probleem ja see on elektrooniliste hääletuste probleem, millest on juba mitu korda räägitud. Hiljuti leidis Euroopas aset (maad ma täpselt ei oska nimetada, Tiit Käbin viibis seal) väga esinduslik sümpoosion, kus arutati elektroonilist hääletamist. Härra juhataja, ma palun lisaaega!
Aseesimees
Kolmanda põhiprobleemi selgitamiseks kuni kolm minutit.
T. Toomsalu
Aitäh! Sellel väga huvitaval ja esinduslikul sümpoosionil, kui meie hea kolleegi sõnu tsiteerida, oldi üksmeelsel arvamusel ja seisukohal, et elektrooniline hääletamine võib tuua kaasa ainult uusi probleeme, võib tuua kaasa pettust, võib tuua kaasa häälte ostmist, võib tuua kaasa seda, mida nimetatakse poliitiliseks korruptsiooniks. Teatavasti, kui me selle seadusega elektroonilise hääletamise seadustame, siis me oleme esimene maa maailmas, kus seda parlamendivalimistel rakendatakse. Ka Ameerika Ühendriikides on seda katsetatud vaid üksikutes osariikides presidendivalimistel või isegi presidendivalimiste eelvoorudes (siin ma võin eksida). Euroopas valmistus _veits 2002. aastal selleks, et kasutada elektroonilist hääletamist, kuid viimastel andmetel ei tee ta seda. Kas me peame olema igal pool pioneerid, eriti kui ei ole tagatud ka põhiseaduslik hääletamise salajasuse ja valimiste ühetaolisuse printsiip, mille sätestab Eesti Vabariigi põhiseadus? Head kolleegid! Mina leian, et tegemist on ei rohkem ega vähem kui Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus oleva seadussättega. See tähendab järjekordselt Eesti Vabariigi põhiseaduse ohvriks toomist poliitilisele otsusele. Daamid ja härrad! Kui kaua me saame teha poliitilisi otsuseid ilma õiguskorda ja põhiseaduslikkust arvestamata?
Kolleegid! Ka Eesti erksa peaga noored teadurid on teinud sel teemal ühe huvitava uurimuse. Seda uurimust levitati ka põhiseaduskomisjoni liikmete hulgas ja põhiseaduskomisjoni liikmed said sellega tutvuda. Selle uurimuse tulemus kattus rahvusvaheliste ekspertide arvamusega. Elektroonilise hääletamise seadustamine tähendab poliitilise korruptsiooni, häälte ostmise ja kõige sellise ergutamist. Järjekordselt tuleb see kasuks ainult rikastele ja ilusatele, seekord rikastele parteidele, rikaste klassi esindavatele parteidele, kes on suutelised ostma kokku kas või neidsamu ID-kaarte, et hääletada oma suva järgi. Eelmistel valimistel vist süüdistati Keskerakonda, et ta ostis viinapudeli eest hääli. Nüüd tekib võimalus osta ID-kaarte, hääletada ja pärast kaardid tagastada.
Head kolleegid! Ma kutsun teid veel kord üles mõtisklema eelnõu kontseptuaalsete lahenduste üle, sest meil on ees veel kolmas lugemine! Tänan tähelepanu eest!
Aseesimees
Suur tänu! Kolleeg Jüri Adams, kõne puldist.
J. Adams
Aitäh, härra juhataja! Eelmise päevakorrapunkti arutelul rääkisin ma siit puldist põhiseadusega kokkusobivuse teemal. Selle eelnõu puhul ei ole seda küsimust minu arvates praegu mõtet üles tõsta, sest hirmud on suhteliselt teoreetilised.
Põhimõtteliselt võiks tõstatada küsimusi kahes valdkonnas. Kõigepealt, nende inimeste kandideerimise õigus, kes on vanglas või välismaal. Euroopa riikide ajaloos on olnud küllalt palju näiteid, kus valimissüsteemi demokraatlikkuse seda poolt, nimelt kandidaadi ülesseadmise poolt on püütud ahistada kahel meetodil: kas surudes ebameeldivaid inimesi maalt välja või leides võimaluse neid vangi panna. Nendest kogemustest, põhiliselt 19. sajandi kogemustest lähtudes ei sea enamik riike selliseid piiranguid, kuigi on võimalikud kuritarvitused, nagu härra minister tähelepanu juhtis. Aga meil ei ole seda kogemust viimase kümne aasta jooksul olnud ja analoogilised kogemused, mis saadi enne Teist maailmasõda, tunduvad olevat unustatud. Tuleme selle küsimuse juurde tagasi siis, kui meil on Eestis olemas pretsedent.
Teine aspekt on küsimus erakondadest kui ainukesest kandidaatide ülesseadjast. Meil on üks kogemus, et hoolimata äärmiselt töömahukast protsessist, mida on vaja uue erakonna ellukutsumiseks, on see valimistevahelisel perioodil siiski võimalik. Meil ei ole õnneks veel ühtegi kogemust, et mingisuguste vägivaldsete võtete või juriidiliste nippidega oleks mõni olemasolev erakond ära kaotatud. Praegusel hetkel seda hirmu ka ei ole. Kuigi, ausalt öeldes, viimastel päevadel ajalehtedes ilmunud mõtteavaldused, et tuleks hakata näiteks mõtlema erakondade likvideerimisele olukorras, kus nende liikmeskonna nimekiri ei ole täpselt oludele vastav, tekitavad minus suurt hirmu, sest organisatsioonide puhul, mille liikmete arv ulatub tuhandetesse, ei ole ka tehniliselt kunagi võimalik, et kõik oleks igal hetkel tipp-topp. Aga jätkem see praegu kõrvale.
Mis mulle tõsisemalt muret teeb, on see, et 1992. aastal ... Tundub, et on vaja vaheaeg võtta.
Aseesimees
Ei, palun jätkata!
J. Adams
... valis Eesti Vabariik paljude võimalike hulgast äärmiselt raskepärase valimissüsteemi. Nüüd oleme me kolmed valimised selle süsteemiga läbi teinud ja hakkame minema neljandatele Riigikogu valimistele. Seda süsteemi on kerge kritiseerida ja seda on palju kritiseeritud. Millegipärast täna siin puldis seda kriitikat eriti ei kõlanud. Aga selle süsteemi pikemaajaline edu oleneb tegelikult sellest, kas seda on võimalik mõistlikult järk-järgult modifitseerida. Seda mõtet on Eestis aastate jooksul eriti propageerinud professor Taagepera. Mind teeb hetkel kurvaks, et praeguse nelja-aastase perioodi jooksul astutakse olemasoleva süsteemi modifitseerimisel ainult üks väikene kukesammukene. Ignar Fjuki ettepaneku järgi lisatakse § 62 lõige 61, samal ajal kui minu arvates oleks praegu vaja astuda tunduvalt olulisem samm, sest tundub, et meie süsteemi kõige olulisem kitsaskoht on praegu ... Kas tohib aega juurde saada?
Aseesimees
Jah, palun, kuni kolm minutit!
J. Adams
... erakondade üleriigiliste nimekirjade moodustamine. Tegelikult oleks vaja see erakonna poliitilisest tahtest lahti haakida ja panna suuremasse sõltuvusse valimistulemusest. See oleks õige samm. Kuigi ma isiklikult tahaksin (ilmselt ei ole see praegu võimalik), et me jõuaksime valimissüsteemiga niikaugele, et kas kõik või peaaegu kõik mandaadid jaotataks valimisringkondades ja vajadus üleriigilise nimekirja järele kaoks hoopis ära.
Kui me lähemate valimisperioodide jooksul ei tegele selle süsteemi mõistlikus tempos arendamisega, siis ma kardan, et me riskime sellega, et mingil muudetud kujul võivad meie ühiskonnas taas tekkida sellised protestimeeleolud, nagu olid kolmekümnendate aastate alguses, mis viisid tookord Eesti demokraatia kokkuvarisemisele. Annaks jumal, et me suudaksime tolleaegsetest kogemustest õppida ja seda vältida.
Aseesimees
Suur tänu! Kolleeg Jaanus Männik, kõne puldist. Kuni Jaanus Männik pulti saabub, on meil kõigil, ma usun, meeldiv võimalus üksteist õnnitleda. (Aplaus.)
J. Männik
Aitäh, härra juhataja! Austatud kolleegid! Nähtavasti on mõistlik korrata oma argumente. Täna on seda siin pikalt tehtud, nii eelmise eelnõu arutelul kui ka praegu. Valimisseadused on demokraatia aluseks ja selle aluseks, kas rahva kui kõrgeima võimu kandja roll realiseerub valimiste kaudu või ei realiseeru see mitte. Selle olukorra põhjust, et rahvas riigivõimust eriti midagi ei arva ja ka valimistel osalemine valimistelt valimistele üha väheneb, peame otsima kindlasti just valimisseadustes.
Võtmeküsimus on valimisseaduse, just nimelt Riigikogu valimise seaduse puhul kindlasti see, kui usaldusväärne on valija silmis isik, kes valituks osutub. Seejuures on täiesti kindlalt võtmeks see, kui palju on valituks osutunu ise suuteline hääli koguma. Ma arvan, et see ei ole meile kellelegi uudiseks. Valijatega kohtudes või ka ajakirjandust lugedes olen puutunud kokku võrdlemisi selgepiiriliselt väljendatud arvamusega, et kui ikka hääli ei kogu, siis ei saa ka usaldust olla. Olukord, kus mitukümmend Riigikogu liiget ei kogu ise märkimisväärselt hääli ja samas mitukümmend kandidaati koguvad üle tuhande hääle, kuni neli tuhat häält, ega osutu valituks, ei kõlba kindlasti kuskile.
Seetõttu on selline kosmeetika, mis üleriigilise nimekirja puhul valituks osutumiseks eeldab 5% lihtkvoodi kogumist ehk umbes 250 hääle kogumist kandidaadi enda poolt, sõna otseses mõttes täiesti ebapiisav ja sellega kindlasti nõustuda ei saa. Kui me tahame olla demokraadid, püüelda demokraatia poole ja eeskätt selle poole, et rahva usaldus võimukandja vastu taastuks, siis peame me kindlalt tegema selle sammu, et valituks võib saada ainult enda kogutud häälte alusel. On hädatarvilik kiita heaks Eestimaa Rahvaliidu korduvalt tehtud ettepanek. Aga vähe sellest, et selline ettepanek on tehtud selle eelnõu kohta, möödunud aasta 5. märtsist on olemas ka Eestimaa Rahvaliidu esitatud Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selles nähakse ette reastada kandidaadid ümber nende enda kogutud häälte järgi ka üleriigilises nimekirjas, selleks et valituks osutuksid ise kõige rohkem hääli kogunud isikud. Kui vaadata seda 5% lihtkvoodi künnise ületamise problemaatikat, siis Ignar Fjuki ettepanekut arvestades jõuame absurdini: näed, justkui oleks 5%, aga kui ka 5% ei ole, siis võib ikka ka ilma 5%-ta. Meie ettepaneku puhul sellist kunstlikku vigurdamist ei tekiks, valituks osutuksid isikud ikkagi neile antud häälte alusel ja vastavalt sellele, kuidas pingerida välja annab. Nii need kandidaadid valituks osutuksid.
Me oleme seisukohal, et praeguses olukorras, kus Riigikogus, seadusandlikus kogus on üle 60 liikme tallinlased, 11 valimisringkonnast, ja ainult Tartu on enam-vähem proportsionaalselt esindatud umbes kümne isikuga, on kindlasti mõistlik ja hädavajalik seostada kandideerimine ringkonnaga, kus ollakse valimisnimekirjas. Sellel eesmärgil oleme esitanud muudatusettepaneku nr 15. See on kahtlemata mõistlik ja riigi tasakaalukamaks arenguks hädavajalik.
Aseesimees
Kas kõneleja vajab lisaaega? Kuni kolm minutit.
J. Männik
Jah, palun! Imelik oli kuulata härra ministri argumenti selle kohta, kui suur peaks olema valimiskautsjon. Nähtavasti on Reformierakonnale või üldse sellele ideoloogiale, mõttelaadile sümboolne, et rahanumber hakkab umbes poolest miljonist. Valimiskautsjon kahekordse kuupalga alammäära puhul tuleks kokku pool miljonit krooni. Meie pakume poole väiksemat summat. Oleks hea, kui nõustutaks muudatusettepanekuga nr 18.
Loomulikult on meil kordusettepanek selle kohta, et need vanainimesed, kes soovivad kodus hääletada, ei peaks esitama kirjalikku avaldust, ja loomulikult protestime edasi siin ja praegu elektroonilise hääletussüsteemi rakendamise vastu. See on raudselt põhiseadusega vastuolus ja täiesti kohatu. Ka 2005. aastast ei ole selle rakendamine mõistlik. Lihtsam oleks see süsteem siit seaduseelnõust täiesti välja jätta.
Viimane muudatusettepanek on nr 57. Ma ei saagi aru, millega siin tegemist on. Juhtivkomisjon on kirjutanud, et ettepanek on arvestatud sisuliselt. Ettepanek puudutab seda, et Riigikogu liige ei saa olla kahes n-ö paadis korraga, Riigikogus ja kohaliku omavalitsuse volikogus. See on mõistlik ettepanek ja see oleks vaja ka kohe realiseerida. Arusaamatuks jääb juhtivkomisjoni väide, et juhtivkomisjon arvestab seda sisuliselt ning siinkohal viidatakse teisele seadusele, kus seda arvestatakse. Niisugune arvestamine kindlasti kodukorraseadusega kooskõlas ei ole. Ma saan aru, et seda ettepanekut on tegelikult ja täielikult arvestatud. Sisuline arvestus siinkohal minu arusaama järgi tähendabki täielikku arvestamist. Oleks tore, kui me kiidaksime heaks põhimõtte, et korraga saab olla valitud vaid ühte kohta, kas kohaliku omavalitsuse volikokku või Riigikokku, ja juba järgmistest valimistest alates. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Enn Tarto, kõne puldist.
E. Tarto
Aitäh, härra istungi juhataja! Austatud kolleegid! Meil on täna jälle põhjust rõõmu tunda meie sportlaste edu üle ja lubage teid kõiki selle puhul õnnitleda! Me oleme rõõmsad koos eesti rahvaga.
Kuna meeleolu on ülev, siis ma teen ettepaneku, et kui siin läheb muudatusettepanekute hääletamiseks, siis toetada kolmandat muudatusettepanekut, mille on teinud Isamaaliidu fraktsioon. Muudatusettepaneku eesmärk on keelata Eestis seadusandliku riigivõimu teostamine Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure või vastuluure endistel ja praegustel teenistujatel, agentidel, samuti isikutel, kes on osalenud kodanike jälitamisel ja represseerimisel nende poliitiliste veendumuste, ebalojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses olemise eest. Ma arvan, et see otsus on poliitiline. Isamaaliit oma seletuskirjas ka põhjendab, miks see ei ole juriidiline. Arvestades tänase päeva erakordsust, ülevat meeleolu, võtame selle poliitilise otsuse vastu, pole neid kagebiite siia vaja. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Tõnu Kauba, sõnavõtt kohalt.
T. Kauba
Aitäh! Lühikene repliik eelräägitu, st kagebiitide teemal. Ei ole enne ükski süümevanne takistanud inimestel kandideerimast ja saada valituks Riigikokku või kohalikku omavalitsusse, ei muuda ka see ettepanek midagi. Sellel ei ole sügavat mõtet. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Ekraan on tühi. Kas võib teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Läbirääkimised on lõpetatud.