Aseesimees
Lugupeetud Riigikogu, võtame järgnevalt käsitlusele Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse eelnõu. Teise lugemise jätkamine. Palun ettekandeks kõnepulti justiitsminister Märt Raski!
M. Rask
Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Pärast põhimõttelisi vaidlusi põhiseaduskomisjonis on uuesti teie ees kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse eelnõu. Pärast eelmist arutelu siin suures saalis on eelnõust välja jäetud arvamusuuringute ja nende kommenteerimise keeld ning eelnõusse on lisatud keeld olla üheaegselt Riigikogu ja kohaliku volikogu liige. Vaieldi selle keelu jõustamistähtaja üle. Vajaliku kohanemisaja pikkus ongi alati poliitilise otsustuse küsimus, see on vaieldav. Kuid kõiki aspekte kaaludes jõudis algataja järeldusele, et käsitletaval juhul on just ühe valimisperioodi pikkune üleminekuaeg mõistlik aeg. Seega jõustuks piirang 2005. aasta kohalikest valimistest.
Erinevalt teistest palju räägitud teemadest, mis seonduvad valimisliitudega, pole siin küsimus ainult valimisprotseduuris, vaid konkreetsete inimeste võimaluses ühes või teises esinduskogus tegutseda. Algataja ei toeta jätkuvalt valimisliitude lubamist. Inimene, kelle isiklik vastutus ei ole jagatud erakonna kui püsiva poliitilise ühenduse vastutusega, ei peaks saama volikokku teiste üksikkandidaatidega nimekirjas ühiselt kogutud häälte alusel. Sel juhul peab see konkreetne inimene vastutama ise oma lubaduste eest ja selline võimalus kaheldamatult üksikkandidaadil on. Valimisliit ei ole püsiva poliitilise vastutuse kandja, ta on ju kokku pandud konkreetsete valimiste eel häälte saamiseks, seda võib, kui soovite, ka projektiparteiks pidada. Kui valimissüsteemi tahetakse muuta õiglasemaks ja selgemaks, ei saa valimisliitude jätkamist toetada. Valimisliitude kaotamine ei piira kellegi õigusi. On tõstatatud küsimus, kas see on siiski kooskõlas põhiseadusega, on ta heas või halvas kooskõlas. Võin siit puldist öelda: see on täielikus kooskõlas. Üksikkandidaadina või erakonna nimekirjas saab ka edaspidi kandideerida. Pikk üleminekuaeg ei ole seega vajalik. Muudatuste tulemusena peaks valija usaldus poliitilise süsteemi vastu kasvama. Erakond kui suuremat hulka inimesi ühendav maailmavaateline ühendus tagab, et selle liikmed suudavad ka valimisjärgsel ajal kinni pidada oma programmilistest lubadustest ja kanda poliitilist vastutust. Algataja ei toeta Isamaaliidu ettepanekut taastada selles seaduses süümevanne. Põhiseaduse rakendamise seaduses oli süümevanne kui Eesti kodanike kandideerimisõiguse piirang sätestatud tähtajalisena, see tähtaeg on möödas.
Juba varem oleme selgitanud valitsuse seisukohti elektroonilise hääletamise ja Euroopa Liidu kodanike kandideerimisõiguse küsimustes ning selgitanud, miks kodus hääletamiseks on vajalik esitada just kirjalik taotlus.
Ma arvan, et peatusin kõigil seni vaieldud teemadel. On hea, et üks eelnõu on jõudnud oma menetlemisel sellisesse staadiumi, kus tuleb langetada valikuid, kus probleemid on defineeritud ja erakonnad on saanud nii poliitilise seaduseelnõu puhul, nagu seda on kohalike valimiste seaduse eelnõu, kujundada oma seisukohad.
Austatud Riigikogu! Valimiste ettevalmistuseks on jäänud väga vähe aega ja seetõttu ma kutsun teid üles langetama oma otsust täna, et sellest eelnõust saaks seadus. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Kalle Jürgenson, palun!
K. Jürgenson
Aitäh, härra juhataja! Austatud härra justiitsminister! Ehkki on tegemist teoreetilise võimalusega, ma siiski küsin, kuidas käesolev seadus lahendab olukorra, kui mõnes vallas suvalistel põhjustel - oletame, et selleks põhjuseks võib olla näiteks erakondadevaheline pahatahtlik kokkulepe või kohalike inimeste omavaheline kokkulepe, mis, ütleme, Ruhnu saare elanike arvu arvestades on täiesti võimalik - ei teki ühtegi erakondlikku valimisnimekirja ja üksikkandidaadid lihtkvooti täis ei saa. Mis sel juhul saab?
M. Rask
Selleks on olemas seaduses rakendusvariant. Seda arutati ka põhiseaduskomisjonis. Sellist olukorda ei saa tekkida, et valimistel osaletakse ja volikogu ei teki. Ma lootsin, et te küsite selle variandi kohta - mida on ka arutatud -, kui ei kandideerita üldse, kas siis avalik võim tekib või mitte. See on päris huvitav lähenemisnurk, mida teoreetiliselt on võimalik arutada, sest praktikas ilmselt ei teki seda olukorda üheski riigis ega üheski kohalikus omavalitsuses. Isegi meie põhiseadus ei anna sellele lahendusvarianti, kui puudub selge tahe üldse juhtimisorganeid moodustada. Kui Eestis kunagi selline olukord tekib, võrdub see ilmselt rahvusliku enesetapuga. Usun ka, et Ruhnus seda olukorda ei teki. 63-st valijast, kes Ruhnus on, pannakse kindlasti üles need kandidaadid, kes sobivad Ruhnu valla elu suunama ja juhtima.
Aseesimees
Tänan! Tiit Toomsalu, palun!
T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Väga austatud härra minister! Täna hakatakse tõepoolest tegema väga olulist poliitilist otsustust, nimelt seda, kas süvendada ja tugevdada ühiskonna parteistumist kui sellist või tugevdada ja süvendada kodanikudemokraatiat ja kodanikualgatust. Valik on väga põhimõtteline. Kaheldamatult põhimõtteline, sest nii nagu mina avalikkuse reageeringutest aru saan, käib kõikide Eesti erakondade maine praegu üha alla ja väga-väga paljud tahaksid näha ikka oma head naabrit Jüri või Jaani või Maalit, mis ta nimi ka ei oleks, isiklikult sellena, keda valida, mitte Keskerakonda ega Reformierakonda ega Tööparteid veel takkaotsa.
Härra minister, minu küsimus on järgmine. Te olete korduvalt toonitanud vajadust kujundada olulisi poliitilisi otsustusi rahva arvamusest lähtuvalt. Kas te ei peaks õigeks panna enne, kui seda küsimust siin saalis hääletada, ta riikliku tähtsusega küsimusena rahvahääletusele?
M. Rask
Justiitsminister lähtub nendest volitustest, mida algataja, st Vabariigi Valitsus on temale andnud. Härra Toomsalu, teie tõstatatud küsimus on kaheldamatult oma lähenemisnurga poolest erakordselt huvitav. Ma rõhutasin, valimised on selle aasta oktoobris. Ma tean, et Riigikogu on väga tähtsate küsimuste arutelu käsitlenud kui jätkuvat protsessi. See tähendab, et Riigikogu seisukoht oleks justkui kujundamata. Ma kaldun arvama, et kogu kohaliku volikogu valimise seaduse eelnõu menetlemise ja ettevalmistamise protsess on olnud enam kui ükski teine eelnõu avalikkuse tähelepanu all, enam kui ükski teine eelnõu Riigikogus nii põhiseaduskomisjonis kui ka siin suures saalis juba läbi vaieldud. Seetõttu on kõik need küsimused ilmselt Riigikogus esindatud erakondadele selgeks saanud, nad on kujundanud oma seisukohad. Seepärast arvan, et ühe või teise valimisseadusesse puutuva küsimusteploki arutamine riiklikult tähtsa küsimusena ei ole praegu enam mõistlik.
Aseesimees
Tänan! Tõnu Kauba, palun!
T. Kauba
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Erinevalt ühest eelkõnelejast, kes rõhutas, et on olemas pahatahtlikud erakonnad, olen mina ausa poliitika poolt. Erinevalt nendest väga paljudest artiklitest, mis viimase nädala jooksul on Eestimaal ilmunud ja kus ausat poliitikat on võimatuks peetud, usun mina, et Eestimaal on siiski võimalik teha poliitikat ausamalt, kui arvavad paljud need, kes selle vastu kirjutavad. Mina sooviksin teie arvamust poliitiliste otsuste kohta. Ehk teisiti öeldes: kas need otsused, mida kohalike omavalitsuste volikogud väikestes ja suurtes, kõigis Eesti valdades teevad, on poliitilised otsused või mitte? Kui mõnes kohas, näiteks Ruhnus, Kihnus või kuskil mujal, tehtavad otsused ei ole poliitilised otsused, mis otsused need siis on, mida need inimesed seal teevad?
M. Rask
Härra Kauba, ma jagan teie arvamust, et sõna "poliitika" ei ole sõimusõna. Poliitilised otsustused ongi valikud nende realiteetide vahel, mida on võimalik seaduste raames teha. Demokraatliku ühiskonna tunnus on see, et valiku tegijad on saanud volitused nendelt inimestelt, kes neid on valinud. Ma ei kujuta ette, et Ruhnus või Kihnus või ükspuha kus mujal kohalikul tasandil võiks volikogu otsus olla apoliitiline, st et tal ei ole üldse mingisugust erakondlikku aspekti, maailmavaatelist aspekti, vaid see on ainult kohaliku elu küsimus. Seetõttu vajaks väljakujunenud maine, et kui midagi tehakse väga halvasti, siis öeldakse, ah, see on poliitika, selgeksrääkimist. Minu jaoks on poliitiline otsustus tark ja põhistatud otsustus. Kui seda tehakse lihtsalt sellepärast, et ennast esile kergitada, siis see ilmselt ei vääri hea poliitilise kombe, poliitilise tava hinnangut.
Aseesimees
Tänan! Vootele Hansen, palun!
V. Hansen
Aitäh! Tõepoolest, ka mina arvan, nii nagu üks erakond oma valimisloosungisse pani, et ausalt ja arukalt on mõnikord võimalik. Minu küsimus puudutabki kohaliku tasandi poliitikat. Oletame, et ühes omavalitsuses on vallavalitsus ja volikogu heakskiidu andnud ja Justiitsministeerium tahab ehitada sinna vangla. Selles omavalitsuses -oletame, et justiitsministriks on Reformierakonna liige - on hulk inimesi, nende hulgas ka mitu Reformierakonna liiget, kes on vangla ehitamise vastu. Nemad panevad oma valimisloosungiks "Ei vanglale selles omavalitsuses!". Tavapärases elus nad teeksid aktsiooni, nimekirja, kes läheks kolmeks aastaks volikokku, teeksid arengukava ümber ja ütleksid, et ei, nüüd ei ole see võimalik. Öelge, palun, millise erakonna nimekirjas te soovitate nendel reformierakondlastel, kes on vangla vastu, kandideerida?
M. Rask
Siin on kaks aspekti. Esimene aspekt on see, et ärme kontsentreerume näitele, kas ehitada vangla või mitte. Võib öelda ka, et kas ehitada ujula või mitte, tulemus on täpselt samasugune. Teiseks, on erakondliku demokraatia küsimus, kas erakond suudab demokraatlikult kujundada oma valimisplatvormi. Kui see on nii tähtis kohaliku elu küsimus, et erakonnaliikmete ühtset seisukohta ei ole võimalik kujundada, siis on tõesti keeruline. Ma arvan, et erakond peaks oma programmiliste põhimõtete, oma siseste demokraatiareeglite järgi panema paika iga valla, kus ta on esindatud, iga kohaliku omavalitsuse ja ka riigitasandi poliitika, mida toetada, mida mitte. Sedavõrd, kuivõrd see küsimus seondub kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega, on nendel vähemusse jäänutel, olgu nad siis Reformierakonna või Mõõdukate või kelle tahes liikmed, ju alati võimalus kandideerida volikogusse üksikkandidaadina, saavutada piisav toetus ja võidelda vangla vastu. Seadus ei takista seda.
Aseesimees
Tänan! Andres Tarand, palun!
A. Tarand
Aitäh! Seaduses on vist sedamoodi kirjas, et volikogus ja Riigikogus korraga olemise keeld jõustatakse aastast 2005 ja n-ö sundparteistamine ehk partei nimekiri aastast 2002. Kas selle puhta poliitilise konjunktuurluse seletuseks on kaksikliidul ka mingisugune mõistuspärane põhjendus? Kas see on sulle teada?
M. Rask
Aitäh hea küsimuse eest! Kummalgi neist ei ole selget teaduslikku põhjendust, see on poliitiliste valikute küsimus. Ma põhistasin oma ettekandes seda, miks peaks üheaegne kuulumine Riigikogusse ja volikogusse lõppema aastast 2005. Põhiargumendina tooksin välja, et need arvamusliidrid, need ühiskonnas tunnustatud inimesed, kes täna kannavad kaksikrolli, peaksid saama võimaluse oma valijatega läbi rääkida, valida endale jõukohase positsiooni. Ja nende inimeste valijad peaksid leppima selle olukorraga, et näiteks Andres Tarand ei ole mitte Padise Vallavolikogu väga tubli esindaja, vaid on hoopis Riigikogu liige. Ma arvan, et siin tuleb jõuda mõistliku otsustuseni.
Mis puudutab sundparteistamist, siis mul on käes 17. novembri 1998. aasta Riigikogu stenogramm, kus on arutatud täpselt sama küsimust, ja siin on pikalt sõna võtnud proua Liia Hänni. Kuna ma teadsin, et see küsimus tuleb, siis lubatagu mul tsiteerida mõned laused. Proua Hänni alustab: "Härra esimees! Austatud kolleegid! Ei tea juba mitmendat korda olen ma teie ees, et teatavaks teha Mõõdukate seisukoht, mis endiselt on kindel ja muutumatu - meie hääletamine valimisliitude lõpetamise poolt." Ma saan aru, et poliitikal on oma dimensioonid, poliitikal on alati mitmesuguseid tahke. Kuid ma loodan, et täna, kus tuleb langetada otsused ka selles küsimuses, tullakse mõistusega nende probleemide lahenduse juurde ja Riigikogu avaldab oma selget tahet selle seaduse vastuvõtmiseks.
Aseesimees
Tänan! Tiit Sinissaar, palun!
T. Sinissaar
Aitäh, härra juhataja! Austatud härra minister! Oma ettekandes sa põhjendasid, miks sa eelnõu algataja esindajana ei toeta valimisliitude säilimist, vaid pooldad nende kaotamist. Aga selle sisust käsitlesid sa üksnes n-ö kodanike valimisliite. Samas ei toeta eelnõu algataja ka erakondade valimisliitude säilimist. Millised oleksid eelnõu algataja põhjendused sellele mittetoetamisele?
M. Rask
Kogu see liitude temaatika taandub tegelikult ühele märksõnale, mida siin ka enne on korduvalt kasutatud selles kontekstis, justkui oleks tegemist sundparteistamisega. Kui me vaatame meie põhiseaduse regulatsiooni erakondade kohta, siis ega seal eriti palju kirjas ei ole. Aga niipalju kui mina olen Eesti demokraatia arengust aru saanud, on tegelikult erakondade selge poliitilise vastutuse väljatoomine olnud üks eesmärke. Erinevates situatsioonides ja erinevate nüanssidega on seda välja öelnud vist peaaegu kõik Riigikogus esindatud erakonnad. Seetõttu ma ei oskagi paremat põhjendust teile vastuseks ütelda, kui et see on üks võimalus poliitilise vastutuse selgitamiseks, poliitilise vastutuse suurendamiseks. Erakond peab olema võimeline täitma tema enda püstitatud eesmärke, antavaid lubadusi, ja ükspuha milline kooslus, ka erakondade kooslus põhimõtteliselt siiski ähmastab seda eesmärki.
Aseesimees
Tänan! Kalle Jürgenson, teine küsimus, palun!
K. Jürgenson
Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Te kasutasite väga huvitavat terminit, kõneldes, et ametite ühitamine ühelt poolt Riigikogus ja teiselt poolt kohalikes volikogudes keelustatakse või lõpetatakse aastast 2005. Te põhjendasite seda kohanemisajaga. Kas te võiksite selles tõepoolest poliitilist valikut eeldavas küsimuses selgitada, miks erakonnastamisel seda kohanemisaega vaja ei ole, millega nendes küsimustes on selline eristamine põhjendatud? Ma eeldan, et erakonnastamise küsimus on volikogudesse kuulumise kõrval vist tegelikult veelgi pikemat kohanemisaega nõudev asi. Ehk te seletaksite, mis nendes kohanemise aegades erinevat on?
M. Rask
Me teame, et poliitilises retoorikas hakkavad need terminid, mida kasutatakse, "erakonnastamine", "sunderakonnastamine", elama iseseisvat elu. Need terminid on kaugel sellest, mis on kirja pandud täna arutatavasse seadusesse. Kas me oleme jõudnud oma aruteluga sellele tasandile, et räägime selliste terminitega ja lausetega, kus me võtame ette mõõtu järgmiste valimiste kontekstis, või me tahame arutada selle terminoloogia ja selle mõisteaparaadiga seadust, nagu siin kirjas on? Jutt käib ju valimisliitude tegevuse lõpetamisest, mitte sunderakonnastamisest.
Aga mis puudutab üleminekuaega või kohanemisaega, siis ühelt poolt oleks esimene teoreetiline üleminekuaja lõpetamise võimalus valimistulemuste kindlakstegemine sel aastal. See tähendab, et mitte kelleltki ei saa võtta ära seda mandaati, mille ta on saanud nende valimiste käigus. Ilmselt oleks piirang, millega lõpetatakse üheaegne kuulumine Riigikogusse ja volikogusse seaduse vastuvõtmise hetkest, põhiseadusvastane. Esimene tähtaeg oleks minu arvates käesoleva aasta kohalike valimiste tulemuste kindlakstegemise päev.
Teine aspekt, mida ma selle juures rõhutaksin, on see, et tegelikult ei ole siin Riigikogu saalis selles küsimuses eriti suuri lahknevusi. On konsulteeritud erinevate poliitiliste jõududega ja täna tuleb teha poliitiline valik. Sellest tulenevalt ma arvan, et me võime kaua veenda üksteist ja ütelda, et ühele on tarvis üleminekuaega, teisele mitte. Kas Väino Linde suudab Riigikogust käia Pärnu volikogu juhtimas, kas Mõõdukate, Keskerakonna või Reformierakonna esindajad, kes on esindatud Tallinna volikogus, peaksid ka järgmine kord seal olema või mitte. Need on kõik konkreetsed küsimused, mis vajavad üksipulgi lahtiharutamist. Juhul kui me peame silmas riiklikku arengut, on mõistlik tänases rahulikus poliitilises arengus kehtestada selline üleminekuperiood.
Aseesimees
Tänan! Vambo Kaal, palun!
V. Kaal
Aitäh, härra juhataja! Austatud justiitsminister! Ma tulen tagasi Kalle Jürgensoni esimese küsimuse juurde, millest te väga sujuvalt üle läksite. Tema tõi Ruhnu näite. Muide, Ruhnus on 63 elanikku, mitte valijat, seal on 20 last. Aga ka mitmes teises omavalitsuses võib väga kergesti tekkida olukord, kus väikses vallas on üks või kaks väga tugevat arvamusliidrit, kes võivad koguda isegi sadu hääli, ja samal ajal, kui me vaatame eelmisi valimistulemusi, on väga palju kandidaate nulliga, ühe, kahe häälega. Seetõttu on nendes väikestes valdades kvoodi täissaamine, nii et tekiks volikogu, täiesti ebareaalne, see ei käi mitte ainult Ruhnu ja Piirissaare kohta, vaid tekivad ka teised variandid. Mis ikkagi sellisel juhul juhtub, kas valimised tühistatakse, tulevad uued või kuidas te seda näete?
M. Rask
Kui valimised tühistatakse, tulevad uued valimised. See on ka valimisseaduses kirjas, aga see on teoreetiline variant. Mina isiklikult olen konsulteerinud valimiste asjatundjatega. Kui minu vastus ei rahulda, siis võivad need inimesed, kes on aastaid valimisi organiseerinud, läbi viinud, konkreetsete arvude najal kindlasti selgitada ja tõestada, et see küsimusepüstitus on suhteliselt teoreetilist laadi. Aga loomulikult peab seadus lahendama ka need teoreetilised lähenemisnurgad. Kui valimistulemust ei tule, siis tulevad uued valimised.
Aseesimees
Tänan! Tiit Toomsalu, teine küsimus, palun!
T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Väga austatud härra minister! Ma tahaksin täna küsida teie arvamust mõne põhiseaduslikkuse probleemi kohta, mis on kätketud käesolevasse eelnõusse. Nimelt on sellesse eelnõusse tulevikku vaatavalt, Euroopa Liiduga ühinemise järgselt programmeeritud sisse välismaalaste ebavõrdne kohtlemine, mis on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dega 9 ja 12. Selles kontekstis oli mul hea meel ja au saada täna teie käest kiri, kus te viitate, et kõigis neis Euroopa Liidu maades, kus põhiseadus seda ei keela, antakse kõigile välismaalastele ka kandideerimisõigus ning on olemas isegi Euroopa Nõukogu sellesisuline konventsioon, millega Eesti Vabariik pole tänaseks ühinenud. Minu küsimus on selline. Kuna Eesti soovib saada Euroopa Liidu täieõiguslikuks liikmeks, kas Eesti Vabariik kavatseb siis eeloleval perioodil, kuni aastani 2005 ratifitseerida selle Euroopa Liidu konventsiooni ja tulla tagasi tänase ebameeldiva poliitilise otsuse annulleerimise juurde?
M. Rask
Härra Toomsalu, teie küsimus oli suunatud Euroopa Liiduga liitumise järgsesse perioodi. Eestil ei ole ka siis kohustust seda konventsiooni ratifitseerida, aga see on ilmselt sel ajal Riigikogus olevate poliitikute otsustuse küsimus. Me teame, et näiteks Itaalia, kes on selle konventsiooni nr 144 küll ratifitseerinud, tegelikult ei täida seda. Nii et see on päris kaugesse tulevikku suunatud diskussioon. Kui teie peate praegu seda seaduse lüngaks, siis ma arvan, et enne, kui selle küsimuse juurde päris tõsiselt tagasi tullakse, saavad läbi päris mitmed valimised.
Aseesimees
Tänan! Tõnu Kõiv, palun!
T. Kõiv
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud justiitsminister Märt Rask! Mind kui teie õigusalase talendi pikaaegset austajat nii sel perioodil, kui te olete olnud minister, kui ka advokaadina töötamise ajal, hämmastas tõsiselt teie sisulise vastuse puudumine ja vastuse peitmine demagoogilise, kontekstist väljarebitud repliigi taha. See ei ole ilus. Kuid küsimuse juurde. Teatavasti esitas eelmine valitsuskoalitsioon eelnõu eelmisel aastal ilma sundparteistamise nõudeta. Mind huvitab, kas kahe liberaalse erakonna - on ju üks Liberaalse Internatsionaali liige ja teine on peatselt sinna saamas - valitsuse poolt tänaseks eelnõusse sisseviidud muudatused on nende ühine arusaam või on see uusliberaalse erakonna ja Keskerakonna surve Reformierakonnale, millele Reformierakond on järele andnud.
M. Rask
Ma arvasin, et ma olen võib-olla esimene, kes kirjutab sellest pärast kolmikliidu lagunemist olukorras, kus Tallinnas oli ühesugune ja Toompeal teistsugune koalitsioon. Aga praegu ma enam nii ei arva, sest selles poliitilises situatsioonis tekitas see ajalehes Postimees avaldatud artikkel võib-olla tõesti uuesti selle mõtte. Ma ei pea sugugi demagoogiaks seda, kui ma pöördun algallikate juurde ja leian 1998. aasta Riigikogu stenogrammist sellelsamal teemal peetud väga tõsiselt võetava diskussiooni, kus erakonnad on oma seisukohad võtnud. Ma arvan, et see probleemistik ei ole täna üles kerkinud.
Kui te küsite nüüd selles kontekstis, kas see on Reformierakonna või Keskerakonna idee, siis ausalt öeldes, kui te pidasite silmas ka liberaalse maailmavaate rõhutamist, siis sellist programmilist lõiku ei ole, ma arvan, kummagi valitsuserakonna dokumentides. Küll aga vajab see probleem lihtsalt praktiliselt lahendamist. Ja et see probleem tõusetus kohaliku volikogu valimise seaduse menetluses, siis on see täna selge poliitilise valikuna Riigikogu ette ka pandud.
Aseesimees
Tänan! Vootele Hansen, teine küsimus, palun!
V. Hansen
Aitäh! Teie vastusest ma sain teada, et Riigikogu liikmel või kohaliku omavalitsuse volikogu liikmel on selle otsustamiseks, kummas kogus ta on, vaja kohanemisaega. Samas, nagu me oleme aru saanud valitsusliidu tahtest, ei vaja valijad, kes tahaksid võib-olla teha kodanike valimisliitusid, kohanemisaega. Öelge, palun, miks te arvate, et Eesti poliitikud on nii kohanematud ja vajavad pikemat kohanemisaega kui Eesti valijad?
M. Rask
Ega ma ei arvagi seda. Ma arvan, et teinekord suudavad poliitikud ennast väga kiiresti ümber orienteerida vastavalt sellele, kuidas valitsusliidud lagunevad või uued tekivad. Ma arvan, et sellest tulenevalt on poliitikute kohanemisvõime kindlasti isegi suurem kui valijatel. Aga ma pean silmas sellist üleminekuperioodi, mis annaks võimaluse kohaneda nii ühel kui teisel, et see ei segaks riigi elu.
Aseesimees
Tänan! Liia Hänni, palun!
L. Hänni
Aitäh, härra juhataja! Ma loodan, et minu õigus repliigiks ei ole aegunud. Ma kuulsin mõni hetk tagasi, et härra justiitsminister tsiteeris minu esinemist 1998. aastal, aga igaks juhuks ma esitan hiljem ka küsimuse. Tänan kõigepealt selle eest, härra minister, et te olete nii palju vaeva näinud ja selle tsitaadi leidnud, ja nagu tihti klassikuid tsiteerides kasutatakse nende tsitaate selleks, et ennast õigustada. Mina õnneks veel ei ole klassik, ma elan ning saan asja õiendada. Nimelt võtsin sõna Riigikogu valimiste seaduse arutelul ja tõepoolest oli Mõõdukate kindel seisukoht Riigikogu valimistel valimisliidud lõpetada. Nii ka Riigikogu ühisel otsusel läks. Praegu me arutame kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust ja see on hoopis teine temaatika. Aga kuna ma pean lõpetama küsimusega, siis ma küsin nii nagu Tõnu Kõivgi: kumma koalitsioonipartneri ettepanek oli kodanike valimisliidud keelustada? Ma tahan, et see signaal jääks ajalukku.
M. Rask
Proua Hänni! Ma olen teie talendi austaja olnud kogu aeg ja olen siiamaani. Selles mõttes ei ole meil ilmselt põhjust üksteisest mööda rääkida. Ma ei tsiteerinudki seda mitte konkreetse eelnõu kontekstis, vaid tsiteerisin seda kui Mõõdukate seisukohta. Omaette probleem on, kas me hakkame lahti rääkima seda, millisel seisukohal ühe või teise valimisseaduse kontekstis keegi oli. Eelnõu on täna siin otsustamiseks ja täna väljakujunenud seisukohtade järgi on pakutud Riigikogule otsustamiseks üks konkreetne variant. See põhimõte on sätestatud või kirja pandud valitsuskoalitsiooni lepingus. Ilmselt ei saa täna siit saalist, võimalik, et ka üldse Kesk- ega Reformierakonnast leida seda ühte autorit, kes sellise ideega oleks välja tulnud. Kui te soovite protokolli jaoks teada, kes sellise ideega välja tuli, siis ma pean ütlema, et see oli praegune valitsuskoalitsioon.
Aseesimees
Tänan! Tiit Sinissaar, teine küsimus, palun!
T. Sinissaar
Aitäh, härra juhataja! Austatud härra minister! Minu teine küsimus lähtub muudatusettepanekust nr 16, kus Isamaaliidu fraktsioon on teinud ettepaneku tõmmata kuhugi üleminekujoon. Me pakume näiteks, et kohalikus omavalitsuses, kus on alla kolme tuhande elaniku, võiksid säilida ka kodanike valimisliidud. Eesmärk suurendada kohalike omavalitsuste volikogude vastutust erakonna vastutuse kaudu on absoluutselt aktsepteeritav ja ma usun, et ka meie ühine eesmärk, aga see ei ole ainuke eesmärk. Igat asja tuleb vaadelda mingis kontekstis ja täna on siin väga palju kirjeldatud seda, missugune on olukord nendes kohalikes omavalitsustes, kus on vähe elanikke. Meie parteistumise aste ei ole veel nii kõrge. Kas nüüd, minnes ühest äärmusest absoluutselt teise, ei muutu see asi nagu natuke iseenese vastandiks, kas see ei vähenda demokraatiat Eesti ühiskonnas? On ju väga suur oht, et meil tekib märkimisväärne hulk kohalikke omavalitsusi, kus on ühe partei süsteem. Eelnõu algataja ei ole toetanud meie ettepanekut seada siia mingi piirjoon vahele, et seda teist asja vältida. Ma palun põhjendada eelnõu algataja seisukohta, miks ta ei toeta sellise pehmema ülemineku varianti!
M. Rask
Aitäh! Selle eelnõu menetlemisel on olnud arvulisi variante: 2000, 2500, 3000. Lõpptulemus, see, mis täna laudadele välja jagatud eelnõus on, on kogu diskussiooni tulemus. Kui põhiseaduskomisjonis erinevate variantide üle diskuteeriti ja arutleti, siis ühte kindlat piirjoont tegelikult paika ei pandudki. Ma möönan, et teie kirjeldatud oht on olemas, kuid täna on see nagu paljudel puhkudel prognoosi ja poliitilise otsustuse küsimus. Sellest tulenevalt, tuginedes põhiseaduskomisjonis esinenud valimisspetsialistide arvamusele, et valimiste läbiviimine kui demokraatlik protsess ei ole ohus, ei pidanud eelnõu algataja vajalikuks lõppstaadiumis mitmesuguseid arvulisi piiranguid toetada. See oleks avanud uue n-ö Pandora laeka, kus oleks hakanud pihta võimalik elukohamuudatuste rida, et piiri peal olevat kohaliku omavalitsuse elanikkonda, valijate hulka suurendada või vähendada. Me teame ilusaid näiteid mitmest linnast, kus valijad on tuhandete kaupa lihtsalt oma registrikandega elukohta muutnud. Teiseks, see oleks toonud kaasa võimaliku vaidluse eri volikogudes võrdse kohtlemise printsiibi rakendamise seisukohalt. Ka need on riskid, mida tuleb hinnata, ja seetõttu toetas eelnõu algataja ilma arvudeta puhast varianti.
Aseesimees
Tänan! Toomas Hendrik Ilves, palun!
T. H. Ilves
Lugupeetav härra minister! Läbi aastate olen ma pidanud teid üheks kõige sügavama õiglustundega inimeseks Eesti Vabariigis, üheks inimeseks, kellel on kõige parem filosoofiline arusaam demokraatiast. Mu küsimus on kahes osas ja puudutab just väikseid omavalitsusi. Üleriigiline erakonna registreerimise piirang on tuhat inimest, mis on täiesti mõistlik arv, aga kui me arvestame, kui palju on neid väikseid valdasid, siis ei ole võimalik ühes vallas vaba tahte alusel erakonda luuagi. See tähendab, et inimeste vaba tahe on pärsitud, neil ei ole seal võimalik erakonda luua, sest ei ole tuhandet inimest. Seetõttu nad on sunnitud astuma erakonda, et kandideerida. Kas see ei sega filosoofiliselt vaba tahet, assotsieerumise vaba tahet? Kas see ei ole mõttetu või üleliigne või ebademokraatlik piirang põhilisele demokraatlikule õigusele? Me vaidlesime ju omaaegse opositsiooniga selles küsimuses, kui olid keelenõuded, ja siis te olite minuga ühel meelel, et ei saa seada selliseid kunstlikke piiranguid. Kuidas te nüüd mõtlete? Teiseks, kas te olete saatnud selle seaduseelnõu ka ODIHR-i ehk OSCE juures olevasse demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste kontorisse, läbimaks ekspertiisi, vaatamaks, kas sellised piirangud vastavad euroopalikele demokraatia normidele?
M. Rask
Alustan lõpust. Teie kirjeldatud piirang ei ole rahvusvahelist ekspertiisi läbinud. Teiseks, olen endiselt härra Ilvese kui suure mõtleja talendi austaja ja pean seda täiesti normaalseks, et Riigikogu liige mõtleb hoopis laiemalt, mitte konkreetse seaduse kontekstis, mitte ainult sellest aspektist, kuidas need valimised läbi viia. Härra Ilves, teie küsimus oli hoopis laiapõhjalisem ja seetõttu ei ole mul põhjust arvata, et praegune eelnõu oleks kuidagi ebademokraatlikkust süvendav. Küll aga vajab siin selgeksrääkimist üks aspekt: Eesti erakonnad saavad olla ainult üle-eestilised. Ei saa olla Tartu erakonda, Tallinna erakonda või mõnda valla- või linnaerakonda. Seetõttu on erakonna, kui ta registreerib ennast erakonnana, tegutsemisterritoorium kogu Eesti. Paikkonnas, kus elab vähem kui 1000 inimest, on tõesti väga keeruline luua erakonda, soovides, et see erakond oleks ainult Võru või Tartu erakond. Sellest tulenevalt, arvestades Eesti väiksust, arvestades juba aastaid tagasi selgeks vaieldud printsiipi, et erakonna tegevus on üle-eestiline, ei näe ma seda ohtu, et valimiste eel peaks kindlasti uue erakonna looma, et saaks valimistest osa võtta.
Minu arvates see variant, mis tagab kodanikuõiguste kaitse, kodaniku õiguse oma maailmavaateliste tõdede väljaütlemiseks, kandideerimiseks, oma poolehoiu või vastuseisu demonstreerimiseks, on selle seaduse raames käsitletav üksikkandidaadi õigusena ennast üles seada ja oma põhimõtteid selgitada. Ma ei arva, et eelnõu 747 võiks teie poolt kirjeldatud aspektist minna vastuollu põhiseadusega või üldtunnustatud demokraatia põhimõtetega.
Aseesimees
Tänan! Mari-Ann Kelam, palun!
M.-A. Kelam
Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud härra minister! On kurb tõdemus, et Eesti valijate hulgas on üldine suur pettumus poliitikas, nad ei armasta poliitilisi erakondi. Seda näitab selgelt välja fakt, et nii vähe inimesi on astunud erakondade liikmeks. Inimestele ei meeldi survevahendid, seda me tõdesime eile ühe eelnõu arutelul. Siia on lisandunud üks kurb aspekt: viimasel ajal me kuuleme üha rohkem ja rohkem kaebusi, et inimesi sunnitakse ühesse või teisse erakonda astuma, et oma töökohta säilitada või töökohta saada. Kas te ei arva, et kui me sellises kliimas piirame inimeste vaba valikut, vaba tahet, siis teeme terve selle valimiste mehhanismi veelgi ebapopulaarsemaks? Osavõtt võib langeda, see võib üleriigiliselt tuua kaasa väga negatiivseid tagajärgi. See ei pea kohe juhtuma, aga see võib süveneda ja süveneda. Ma arvan, et esialgsed tagajärjed on päris kiired ennast näitama. See probleem on väga hästi lahti kirjutatud tänases Õhtulehes härra Adamsi artiklis. Ma arvan, selles on väga palju tõde sees, et tavaline inimene arvab, et ta on tõrjutud, et tal ei ole enam eriti võimalust osaleda poliitilises protsessis, mis meil Eestis on väga tähtis.
M. Rask
Aitäh, proua Kelam! Ma jagan teie muret ja teie kirjeldatud riskid on reaalselt olemas. Ma arvan, et kõigi erakondade ühine ülesanne on selgitada valijatele, et ainult erakondliku demokraatia kaudu saab täpsustada poliitilist vastutust. Kõikvõimalike juhuslike valimisühenduste, kõikvõimalike valimisliitude teke kas või valla või linna tasandil on tegelikult hetkehinnang. See ei pruugi nii lihtne olla. Mul oli alles hiljaaegu jutuajamine ühe põhjarannikul paikneva vallavolikogu liikmega, kes ütles, et mis siin viga teha poliitikat, kui riigikeelest saab aru vaevalt 1/3 inimestest, ja need 1/3 on omavahel kokku leppinud, et need kaks perekonda olid, on ja jäävad selles volikogus võimule. Selle inimese mure oli kantud sellest, et ülejäänud 2/3, olgu nad keevitajad, treialid või muud tublid inimesed, kes seal elavad, poliitiline aktiivsus oli väga madal. Nad oskasid ainult volikogu otsuseid kiruda, aga tegelikult ise selles osaleda ei soovinud, ei tahtnudki. Samaaegselt ei ole neil aga ka poliitilist valikut, sest selles konkreetses volikogus ühtegi erakonna põhimõtetel moodustatud fraktsiooni ei ole. Ja kui ma küsisin, miks see niimoodi on, miks sa ise ei näita aktiivsust üles, siis ta ütleski mulle selle peale vastuseks, et ta kategooriliselt eitab igasugust sunderakonnastamist. See tähendab, et see termin on hakanud oma elu elama, ja kui me tahame lasta sellel terminil elada ilma seletusteta, ilma lahtirääkimisteta, siis on see kaheldamatult äärmiselt negatiivse taustaga. Ma kaldun arvama, et iga tõsiselt võetav poliitiline erakond, kes on esindatud Riigikogus või kohaliku omavalitsuse tasandil, peab endale aru andma, et see on tõsine riigijuhtimise töö, mitte ühekordne aktsioon valimisvõidu saavutamiseks ja siis kas isiklike, perekondlike või ükspuha milliste korporatiivsete ambitsioonide rahuldamiseks. Seetõttu ma ei näe seda sammu riskivabana, aga samaaegselt ei oska ma selle protsessi asendamiseks ka mingit alternatiivi välja pakkuda, sest meie kümneaastane praktika on näidanud, et kohaliku omavalitsuse tasandil on piisavalt tihti siiski vastutustundetust. Ma ei hakka üles lugema nende valdade nimesid, kus on valitsuse reservi abirahadega kas talvekütust ostetud või kaunite arendusprojektide kaudu laenu võttes eelarve mitmeks aastaks tühjaks tehtud. Võimalik, et otseside parteilise valimissüsteemi või parteiliste nimekirjade vahel küll puudub, aga ma loodan, et ükski endast lugupidav erakond ei lase sellistel juhtumitel sündida, kui tema erakonnakaaslased on konkreetses volikogus, linna-, vallavolikogus võimul ja vastutajad.
Aseesimees
Tänan! Tõnu Kõiv, teine küsimus, palun!
T. Kõiv
Aitäh! Austatud minister! Vastates eespool küsimustele, olete korduvalt rõhutanud, et see on koalitsiooni tahe. Samas olete rõhutanud, et ka teil on põhjust jagada nii mõndagi muret, mida küsimuses on väljendatud. Sellest ma julgen järeldada, et koalitsiooni tahe on koalitsiooni ühe pisikese grupi inimeste kokkupandud tahe ja see on ülejäänud inimestele teatavaks tehtud. Seetõttu on mul kahju, et teie ei saa mõelda samamoodi laiemalt, samas peate lugu nendest inimestest Riigikogus ja opositsioonis, kes seda saavad teha. Mul on tegelikult väga lihtne küsimus: öelge, kumb on ajaliselt lühem, kas see, juhul kui kaine mõistus täna jalge alla tallatakse ja öeldakse, et poole aasta pärast peavad inimesed, kes tahavad kohalikus vallas volikogu tasandil kaasa lüüa, sundparteistuma, või see aeg, mida eelmine koalitsioon kulutas haldusreformi ettevalmistamiseks?
M. Rask
Ma kaldun arvama, et me peame ammutama kogemust omaenda praktikast ja oma minevikust ning tegema sellest tarku järeldusi, et tulevikus vigu vältida. Panna täna ühele kaalukausile haldusreformi ettevalmistamise probleemistik ja teisele kaalukausile teie kasutatud termin "sundparteistamine" - need on ilmselt võrdlemisi ebavõrdse kaaluga asjad. Kui te peate silmas haldusterritoriaalset reformi, siis olen jätkuvalt veendunud, et ka valdade võimalik liitumine peaks toimuma vabatahtlikkuse alusel. Ma loodan, et see protsess ei peatu. Mis puudutab erakonnanimekirjadega valimistele tulekut, siis see on kaudselt seotud valdade suurusega, valijate arvuga. Kuid seda sammu ei saa pidada arutuks, ebamõistlikuks ja seda sammu ei saa pidada kaugeltki selliseks, mis võiks demokraatlikke põhimõtteid jalge alla tallata. Ma arvan, et meie vastastikune lugupidamine ei saa sellest kahjustatud, kui Riigikogu täna langetab ühe selge poliitilise otsustuse. See viib elu edasi.
Aseesimees
Tänan! Jaak Aab, palun!
J. Aab
Tänan, härra juhataja! Austatud härra minister! Kui lubate, siis kommenteeriksin kõigepealt veidi lugupeetud kolleegi Vambo Kaalu muret väikeste omavalitsuste pärast, kus ainult üksikkandidaadid osalevad, ja et kui piisav arv üksikkandidaate lihtkvooti täis ei saa, siis volikogu ei moodustugi. Ma saan aru, et kolleegidel on kiire olnud, seepärast loeksin ette käesoleva eelnõu paar lõiget. Paragrahvi 56 "Valimistulemuste kindlakstegemine" lõige 9: "Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, osutuvad valituks enim hääli saanud kandidaadid. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, osutub valituks kandidaat, kes registreeriti varem." Ja lõige 10: "Kui pärast mandaatide jaotamist lihtkvoodi alusel ja nimekirjamandaatidena on osa mandaate jaotamata, osutub valituks ülejäänud kandidaatidest enim hääli saanud." Ehk üksikkandidaat võib saada volikogu liikmeks ka kolme häälega, kahe häälega või ühe häälega. Nüüd küsimus härra ministrile. Kohalikel omavalitsustel võib seoses eelarveraskustega ja rahapuudusega tekkida selline olukord, et eelarves pole näiteks üldse nähtud ette vahendeid kohaliku omavalitsuse volikogu valimise läbiviimiseks. Varasematel aastatel on riik vahetevahel toetanud kohalikke omavalitsusi nende valimiste läbiviimisel rahaliste vahenditega, kas ka sel aastal on plaanis seda teha?
M. Rask
Te esitate küsimuse valdkonnast, mida ma ei valda. Ma ei oska öelda riigieelarve seisukohalt. Igal juhul valitsuskabinet ei ole arutanud seda probleemi. Ma olen sunnitud raha küsimustes jääma teile vastuse võlgu. Küll aga täpsustan sedasama, mida te eespool tsiteerisite, need on lõiked 9 ja 10. Siin oli ka see probleem, kui üks tubli vallavanem näiteks võtab 95% häältest ja tema järel on järjekorras 17 inimest, kes kõik saavad 0 häält, sest hääli rohkem pole. See on see teoreetiline variant. Aga sel juhul valimised ei toimu, valimistulemusi ei kuulutata välja. See lahendusvariant on olemas.
Aseesimees
Tänan! Marju Lauristin, palun!
M. Lauristin
Härra Rask! Ma tahaksin siiski väga täpselt teada teie hinnangut sellele, kuidas te näete selle seaduse mõju demokraatia arengule. Te ütlesite, et te ei näe, et see kahjustaks demokraatia arengut. Kas teie arvates olukord, kus ühes või mitmeski vallas on inimestel valimistel valida ainult üks nimekiri, vastab demokraatia põhimõtetele?
M. Rask
Aitäh! Ma arvan, et selle ühe nimekirja demokraatia me oleme kõik läbi elanud ja seda ei ole põhjust uuesti meelde tuletama hakata. Küll aga kaldun ma arvama, et sellist olukorda parteide paljususe puhul, kohalike inimeste initsiatiivikuse puhul ei teki. Teiseks, nende kogemuste pinnalt, mis mul on justiitsministrina, siseministrina, võin ma öelda, et olen päris paljude kohaliku omavalitsuse probleemidega kokku puutunud just õigusliku regulatsiooni poolelt. Kui väga me ka ei tahaks kuskil väikelinnas või vallas oma erakonna nimelist nimekirja kokku panna, valib valija ikka selle kohaliku tubli mehe, ükspuha millisesse erakonda ta siis kuulub. Isiklik tuntus, tunnustatus ja usaldus on ilmselt kohalikul tasandil oluliselt suurem, kui me peame silmas väikelinnasid ja valdasid. Hoopis teistsuguses olukorras on ikkagi Tallinn, Tartu ja teised suuremad omavalitsused. Seetõttu ma ei tahaks jagada proua Lauristini pessimismi selles osas, et me oleme suundumas valimisliitude keelamisega n-ö ühe partei või valimistel esindatud ühe partei nimekirjade suunas. Seadus annab selleks teisi konkurentsivõimalusi.
Aseesimees
Tänan! Jüri Adams, palun!
J. Adams
Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Ma loodan, et te ei kahtlusta, et ma olen viimased 14 aastat olnud erakonnastumise, erakondade kaudu tehtava poliitikatöö veendunud vaenlane. Aga minu küsimus on selline: kas te oleksite nii kena ja annaksite meile taustandmeid, kui paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides ja kandidaatriikides on kohalikel valimistel kehtestatud norm, et ainult erakonnad saavad kandidaatide nimekirja üles seada? Ma mõtlen muidugi niisuguseid riike, kus toimuvad nimekirjaga valimised.
M. Rask
Aitäh küsimuse eest! Härra Adams, tundes teid pikka aega, mina ei kahtlusta teid mitte milleski, sest te olete oma arvamustes alati olnud väga otsekohene ja siiras. Teist väga lugu pidades vastan teile ausalt, et mul siin kõnepuldis neid andmeid ei ole. Küll aga võeti selle eelnõu menetlemisel ühendust eri riikidega ja meid ümbritsevates kuningriikides, niipalju kui mina olen spetsialistide käest kuulnud, sellist piirangut ei ole. See on Eesti parlamendi tahe. Aga samaaegselt, kui me räägime demokraatliku mõtte arengust Euroopas, siis ei saa ilmselt kõrvale jätta ka seda aspekti, kui tähtsaks on muutunud mitmesuguste kolmanda sektori ühenduste osa kohaliku elu küsimuste lahendamisel. Kas see on selge poliitiline märk või mitte, see on omaette küsimus. Ma kaldun arvama, et siin me peame läbi elama teatud arengustaadiumi, sest demokraatiad, kust me õpetust võtame, on aastakümneid seda teed käinud. Praeguse eelnõu eesmärk on hästi lühidalt kokku võttes erakondliku vastutuse tugevdamine. Ma arvan, et neid eesmärke see eelnõu täidab.
Aseesimees
Aitäh! Mari-Ann Kelam, teine küsimus, palun!
M.-A. Kelam
Suur tänu, härra eesistuja! Härra minister! Nagu te just vastasite, on muidugi väga tark ja ökonoomne õppida teistelt, vaadata, mis teised on teinud, ja mitte raisata aega ega raha, et uuesti läbi elada, läbi teha mingisuguseid asju, mis on juba läbi proovitud teistes kohtades. Mind huvitaks näiteks väga, kuidas Island, olles nii väike riik, neid asju korraldab. Aga minu küsimus läheb tagasi survemehhanismidele, mida me paistame siin välja arendavat. See on olnud probleemiks ka paljudele teistele riikidele, kaasa arvatud väga suurele riigile, Ameerika Ühendriikidele, kus 1939 võeti vastu seadus, mis reguleeris föderaal- või riiklike töötajate, samuti kohalike omavalitsuste ametnike, töötajate poliitilist käitumist, keelates väga selgelt ülemustel ja kõrgetel ametnikel avaldada survet oma alluvatele, sundides neid mõnda erakonda toetama, erakonda astuma, erakonna poolt oma häält andma. Kui seda oli vaja juba Ameerikas ette võtta ja 1939. aastal, see oli nn Hatch's Act, st Hatchi nimeline seadus, kui palju rohkem võib siis meil Eestis sellist kaitset vaja olla. On väga märkimisväärne, et see nn Hatchi seadus kehtib tugevamini ja suurema regulatsioonivõimega just kohalikes ja väikestes omavalitsusüksustes, näidates selgelt, et ohud on suuremad väiksemates piirkondades. Mu küsimus on ikka: kas te ei arva, et sellised survevahendid laienevad ja tekitavad väga suurt probleemi meie ühiskonnas siin Eestis?
M. Rask
Vastates teie eelmisele küsimusele, nõustusin ma põhimõtteliselt teie kirjeldatud riskide võimalikkusega. Ma arvan, et meie demokraatias tuleb sellist riskianalüüsi teha hoopis tihedamini kui ainult valimiste eel. Sellest tulenevalt vajab ka see protsess, mis kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega käivitatakse, analüüsi, juhtimist ja suunamist. Tahaksin ainult rõhutada, et selle seaduseelnõuga ei sunnita mitte kedagi ühte või teist erakonda toetama, ei sunnita kedagi erakonda astuma, sest, rõhutan veel kord, aktiivsetel inimestel, kes tahavad võtta kohalikul tasandil poliitilist vastutust, on see võimalus.
Ma kaldun arvama, et Eesti erakonnastumine, poliitilise vastutuse selgepiiriline väljajoonistumine seisab meil alles ees. Isiklikult arvan, et Eestis ei tohiks kunagi tekkida kahe partei või, veel hullem, ühe partei riiki. Praegune erakondade arv sisendab optimismi, et erinevad, pluralistlikud maailmavaated Eesti ühiskonnas säilivad. Sellest tulenevalt ma ei näe võimalust mõjutada kedagi teenistussuhte kaudu. Te olete ju kindlasti tähele pannud, kui agaralt meie ajakirjandus analüüsib kõiki neid aspekte, mis puudutavad meie erakondade nimekirjasid. Kui me leiame, et politseiametnik, kellele on seadusega keelatud erakonda kuuluda, siiski on selles nimekirjas, siis kindlasti on põhjust järeldusi teha nii sellel erakonnal kui ka politseil. Eesti on sedavõrd väike, et sotsiaalne kontroll on väga aktiivse ajakirjanduse vahendusel üks demokraatia garantiisid. Seetõttu ma kaldun arvama, et igasugune sunniavaldamine, surveavaldamine, kellegi sundparteistamine lihtsalt ei leia ühiskonna aktsepti. Kaheldamatult me seisame valiku ees ja minu siit puldist öeldud kaalutlused, argumendid või prognoosid võivad mitte 100% täituda, aga see on iga seaduse vastuvõtmisel niimoodi. Kui kõiki seadusi 100% täidetaks, siis võime jõuda filosoofilise üldistuseni, et rakendusmehhanismi ehk riiki pole tarviski.
Aseesimees
Tänan! Sirje Endre, palun!
S. Endre
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra justiitsminister! Ka mina ei saa jätta tunnustamata teie esinemist, eriti vastust viimasele küsimusele, ja teie hiilgavat poliitiku retoorikat küsimustele vastamisel. Aga samas pean ma ütlema, et ükskõik, kuidas seda eelnõu ka ei loeks, kas eestpoolt tahapoole või tagantpoolt ettepoole, ei loe mina siit küll midagi muud välja, kui et eelnõu tegelik ja sügavam eesmärk on luua Eestis teatav katseala või ideaalmaastik mõnede isikute jaoks. Pehmelt öeldes, see ideaalmaastik olekski siis, kui kõik valimisealised inimesed oleksid parteiliikmed.
Minu küsimus teile on: kuidas vastab eelnõu niisugune vaim põhiseaduse teise peatüki vaimule? Ma ei hakka teile ette lugema, sest te tunnete põhiseadust niivõrd hästi. Aga samas on ta siin mu ees, ma loen § 10, 11, ja 12 ning leian küll, et kui me ikkagi tekitame sellise olukorra, et inimesed peavad selleks, et olla valitud, olema parteilased, kuidas saab see eelnõu olla siis samal ajal demokraatlik. Kas te selgitaksite seda, palun?
M. Rask
Aitäh, proua Endre! Selle eelnõu eri aspektide põhiseadusele vastavust on analüüsinud mitmed inimesed. Ma viitaksin Tartu Ülikooli õppejõu Taavi Annuse artiklile, mis mõni aeg tagasi ilmus Postimehes. Põhimõtteliselt on alati mitte ainult võimalus, vaid ka vajadus analüüsida kõiki eelnõusid just põhiseaduse teise peatüki ehk põhiõiguste kontekstis. See eelnõu ei keela ühingutesse ühinemist, see eelnõu ei keela Eesti kodanikel erakondadesse koondumist, see eelnõu ei keela erakonna nimekirjade valimisnimekirjadeks vormistamist, see eelnõu ei keela ka kõigil isikutel, kes on Eesti kodanikud, kohaliku omavalitsuse volikogusse kandideerimast. Selles mõttes võib siin püstitada üksnes küsimuse, kas meie poliitilisel maastikul eksisteeriv erakondade nimekiri, maailmavaateline spekter on piisav nende inimeste jaoks, kes võib-olla ei ole leidnud oma maailmavaatelist kokkulangevust mõne Riigikogus või kohalikus omavalitsuses esindatud erakonnaga. See mõttekäik, mida ma praegu püüdsin arendada, on omane ühele uuele, tekkivale erakonnale. See on Res Publica, kes tahab enda ümber koondada kõik need inimesed, kes on küll poliitiliselt aktiivsed, aga kes on ilmselt maailmavaatelises segaduses ega ole suutnud erakonda leida.
Ma kaldun arvama, et me ei pea häbenema selle eelnõu vastuvõtmist seadusena ka põhiseaduse teise peatüki põhiõiguste kontekstis, sest kõik need mehhanismid, mis on eelnõusse sisse kirjutatud, annavad võimaluse Eesti kodanikel osa võtta oma riigi ja rahva saatuse määramisest. Seetõttu ma arvan, et vastuolu põhiseadusega siin ei ole.
Esimees
Tänan! Marju Lauristin, teine küsimus, palun!
M. Lauristin
Härra Rask, te olete tõepoolest nauditavalt sõnaosav, kuid just sõnaosavus viskab mõnikord vembu ja välja tulevad mõtted, mis selle sõnamustri taga on. Viimati öeldut võib tõlgendada niiviisi, et üks seaduse sihte, varjatud sihte on takistada Res Publical ja teistel uutel erakondadel poliitilisel maastikul endale kohta leida. Ühes eelmises vastuses te rääkisite sellest, et ainult selgelt erakondlikele omavalitsustele võib usaldada riigi raha, sest kui seal pole erakondi, siis ei tea ju, mis nad selle rahaga teevad. Niisugust praktikat tõesti on, selle peale on olnud väga palju kaebusi ja konkreetselt on see puudutanud ka paraku teie erakonda, st et omavalitsused, kus teie erakond on võimul, on raha saamisel eelisolukorras. Mul on nüüd küsimus teile kui justiitsministrile. Kuna see seadus tõepoolest veelgi suurendab seda survet, et kohalike volikogude esimehed, vallavanemad tahavad olla just selles erakonnas, kus parajasti on rahandusminister või peaminister või siseminister jne, kas Justiitsministeerium näeb siis ka ette n-ö vastumürki seda laadi seadusena nagu see, mida proua Kelam Ameerika puhul nimetas, mis kaitseks neid omavalitsusi, neid organisatsioone, neid isikuid, kes ei kuulu valitsevasse erakonda või üldse mitte erakonda, et nad saaksid võrdse võimaluse konkureerida nii avaliku raha kui ka mitmesuguste muude avalike teenuste saamisel?
M. Rask
Aitäh küsimuse eest, proua Lauristin! Kui te arvasite, et leidsite mu jutus traagelniidi Res Publica näol, siis see oli päris kõva õmblus, mitte traagelniit, sest minu arvates näide oli kohane ja Res Publica saab ilmselt oma nimekirja kohalikeks valimisteks enne valmis kui meie, kes me oleme Riigikogus esindatud. Nii et kellegi kõrvalejätmist erakondliku nimekirja moodustamisel ei ole keegi silmas pidanud. Aga mis puudutab poolehoidu ühele või teisele erakonnale, ütleme, ühe või teise poliitilise ametikoha kaalu just nimelt erakonna edu või liikmeskonna kasvu kontekstis, siis ma ei püüagi selles osas teiega vaielda. Ja samaaegselt me peame kõik selgeks tegema, et oleks täidetud põhiseaduse § 12, välditud kõikvõimalikud diskrimineerimised, ükspuha, millistel alustel. Sinna kuulub ka diskrimineerimine maailmavaatelisel alusel.
Ma rõhutan veel kord, et Eestis on need põhimõtted, mida me siin arutame, nagu lutsukompvekid selgeks räägitud. Kui me vaatame avalikku kriitikat, mis on tulnud eri ametkondade kohta, kus on töökohtade komplekteerimises lähtutud kas erakondlikust printsiibist või millestki muust, siis sellest peab iga erakond ise järeldused tegema. Ma arvan, et siin ei ole kriitikavaba mitte ükski erakond. Ei ole põhjust hakata registrist üles lugema nende erakondade nimesid, sest ilmselt kuuluvad sinna kõik. See tähendab seda, et on tegemist kiusatusega rakendada riigi või kohaliku omavalitsuse vanker erakonna ideede realiseerimise ette.
Sellest tulenevalt olen ma endiselt veendunud, et kogu diskrimineerimise probleemistik, mis puudutab põhiseaduse § 12 edasiarendamist, peab olema seaduse tasandil lahti kirjutatud. Ja seetõttu olen ma endiselt veendunud, et Riigikogu peaks lahendama mitte üksnes soolise võrdõiguslikkuse, vaid võrdõiguslikkuse küsimuse tervikuna. Ka diskrimineerimise küsimused lahendatakse hoopis teistsuguste mehhanismide kaudu. See eelnõu on täna sellises n-ö poolvalmis seisukorras ja ma loodan, et veel see parlament hakkab seda arutama.
Esimees
Tänan! Toomas Hendrik Ilves, teine küsimus, palun!
T. H. Ilves
Aitäh, austatud juhataja! Austatud härra minister! Ma ei ironiseerinud varem, kui ma avaldasin oma lugupidamist teie vastu. Ma alustaksin isiklikust kogemusest. Minu esimene osalemine üldse poliitilises protsessis oli siis, kui ma olin umbes 16-aastane ja aitasin ühes väikses omavalitsuses kaasa ühe kodanike valimisliidu tööle. Põhjus, miks see tekkis, oli see, et omavalitsust olid juhtinud kaks erakonda ja olukord oli muutunud päris stagneerunuks. Erksamad inimesed mõlemast erakonnast tulid siis kokku ja ütlesid, et on vaja see stagnatsioon lõpetada. See sai nii suure poolehoiu, et tekkinud kodanike liit võitis valimised. Pärast seda on mul raske hinnata kohalikul tasandil erakonnastamise vajadust. Põhjus, miks ma mainisin oma küsimuses seda, et ei saa kokku 1000 inimest, moodustamaks erakonda, polnud selles, et luua Võrumaa erakond. Asi on selles, et see on seaduseelnõu järgi ainukene viis, kuidas inimesed ühes kohalikus omavalitsuses saavad ellu viia oma vaba ühinemise või assotsiatsiooni tahet. Sest praegune eelnõu näeb ette, et inimene kas kandideerib üksikuna või kandideerib ühes erakonnas. Aga see on selle järgi välistatud, et 700 inimest tulevad kokku ja ütlevad, et me tahame seda asja. Kas te olete nõus, et kaalul on ühelt poolt inimeste vaba assotsiatsiooni õigus ja teiselt poolt poliitiline vajadus tugevdada erakondi?
M. Rask
Ma arvan, et põhiseaduslikesse ühingutesse koondumise õigust see eelnõu ei riiva ega riku. Kohaliku omavalitsuse tasand ei ole ainult Tallinn-Tartu, aga samaaegselt ei ole see ka ainult küla oma seitsmeliikmelise volikoguga. Siin paneb ilmselt praktika asjad paika, ega inimesed ei jäta iseenda eest hoolitsemata. Ma kaldun arvama, et kui väga paljudes väikelinnades käivad koos Lions-klubid või mingisugused muud ühendused, siis kindlasti räägitakse nendes klubides ka kohaliku elu küsimustest, kindlasti kujundatakse seisukohtasid ja kindlasti jõutakse nii ühis- kui eriarvamustele. 700 inimese puhul on Eesti praeguses demokraatias ühe arvamuse kujundamine üldse keeruline küsimus. Aga kui on tarvis mingi küsimus lahendada kohaliku omavalitsuse tasandil, näiteks, kas kütta katelt ja ka lasteaeda ülal pidada või mitte, siis ilmselt jõuavad lapsevanemad ühisele arusaamisele.
See konkreetne seaduseelnõu ei keela ju huvide pinnalt mingite lepete tegemist, ükspuha, millised fraktsioonid või kooslused konkreetses volikogus kujunevad ja kas need on püsivad või vähempüsivad. Kõige püsivam on kindlasti erakondlike sidemetega kooslus. Seetõttu ma arvan, et hirmutunne või poleemika selle ümber, et inimene jäetakse otsustamisest kõrvale, ei ole sedavõrd põhjendatud, et me ei peaks täna seda eelnõu seadusena vastu võtma.
Esimees
Tänan! Kolleeg Jaan Pöör.
J. Pöör
Aitäh, härra esimees! Härra minister! Kui me jätame kõrvale kinnipidamiskohtades olevad isikud, siis meie põhiseadus ja ka see seadus võimaldavad kõikidel Eesti kodanikel kandideerida ning piirangud tehakse ainult vormi osas, kas nad saavad kandideerida üksikisikuna või erakonnanimekirjas. Kui me vaatame põhjanaabrite vallaseadust, mis käsitleb ka kohalike omavalitsuste valimist, siis seal tehakse piiranguid ametikohast tulenevalt. Nii näiteks ei saa omavalitsuse volikokku kandideerida isikud, kes on selle omavalitsuse hallatava asutuse juhid või äriühingu juhid ehk siis koolidirektor, lasteaiajuhataja jne. Nendel puudub õigus kandideerida kohaliku omavalitsuse volikokku. Kumb piirang on tugevam või ebademokraatlikum, kas see, et on keelatud kandideerida, või see, et piiratakse vormi, kuidas kandideerida?
M. Rask
Aitäh küsimuse eest! Kandideerimise õigus on meil põhimõtteliselt absoluutne. Seda ei võimalda põhiseadus, et me keelame ühel või teisel kategoorial, olgu see tulenevalt ametikohast, usutunnistusest või maailmavaatest või ükspuha, millest, kandideerimise ära. See oleks meie põhiseaduse kontekstis täiesti ebademokraatlik samm. Küll aga pean ma sellist lahendusvarianti õigeks ja otstarbekaks, et pärast seda, kui sa oled realiseerinud oma õiguse kandideerida, tuleb teha valik, kas saad olla edasi ühe ametikoha peal, saad sa olla kaitseväelane, politseinik või kes iganes, või oled siis rahva poolt valitud poliitik. Meie demokraatia, võrreldes teie kirjeldatud Põhjamaade demokraatiaga, on oluliselt mõistlikum, demokraatlikum ega sea piiranguid inimestele, kes tahaksid võib-olla välja tulla sellest ametiseisundist või sellest situatsioonist, kus nad parasjagu on. Siin on muidugi omad probleemid. Ma tean, et meil on Eestis üks näide, kus praegune riigi peaprokurör härra Sepp kandideeris Viljandi volikogusse mitte küll kuuludes Isamaaliitu, aga Isamaaliidu nimekirjas, ja Sepale heidetakse siiamaani ette, et sa oled kandideerinud volikogusse. Minu teada ta oli ka volikogu liige. Kui siin isiklikku arvamust avaldada, siis minu arvates jõuab Eesti demokraatia kunagi niikaugele, et nii politseiametnikel kui ka sõjaväelastel lastakse täiel määral osaleda riigielu küsimuste lahendamisel. Aga täna sellesisulist diskussiooni üles võtta on suhteliselt keeruline, sest meie demokraatia on ilmselt sellisel tasandil, et arvatakse puuduvat garantiimehhanismid võimalikult ametikohalt lähtuva võimu pärssimiseks.
Esimees
Tänan! Kolleeg Elmar Truu.
E. Truu
Aitäh, juhataja! Austatud minister! Minu küsimus puudutab elektroonilist hääletamist. Kuna eelnõu tekstis on nüüd seaduse jõustumise paragrahvis kokku lepitud, et elektroonilist hääletamist ei rakendata enne 2005. aastat, kas siis on §-l 50 "Elektrooniline hääletamine" üldse mõtet? Ma arvan küll, et enne järgmisi kohalikke valimisi tuleb jälle uus kohalike omavalitsuste valimiste seadus.
M. Rask
Ma ei julge teile kinnitada, et kui Riigikogu nüüd selle seaduse vastu võtab, siis on õiguskord valmis. Võimalik, et järgmine Riigikogu tuleb nendesamade probleemide juurde tagasi, võimalik, et järgmine Riigikogu langetab omad poliitilised otsustused, arendades edasi demokraatiat, arendades edasi põhiseaduse vaimu nendes seadustes. Aga elektrooniline hääletamine ei ole iseenesest mingisugune õigusinstrument, ei ole mingisugune demokraatia ilming, see on lihtsalt tehnoloogia arengu fikseerimine seaduses.
Ma kaldun arvama, et kui me ei pane täna siia sisse Riigikogu selget tahet, kuidas, mis ajal need asjad hakkavad toimuma, siis 2005. aastaks meil seda süsteemi ei ole. Siin saalis toimusid väga tõsised diskussioonid sellel teemal, millistel tingimustel ja kuidas peaks elektroonilise hääletamise kaudu olema tagatud põhiseadusega kaitstud õigused, kuidas peaks olema tagatud valimiste salajasus. Sellest tulenevalt ma arvan, et kui Riigikogu sätestab täna sellise tähtaja ja siin eelnõus fikseeritud regulatsiooni, siis on see seadusandja selge tahe tulla elektrooniliste valimiste juurde 2005. aastal.
Esimees
Tänan! Kolleeg Jaanus Männik.
J. Männik
Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Eelmistes voorudes on olnud tekstis sees, et valimispäeval kuni hääletamise lõpuni ja sellele eelneva seitsme päeva jooksul on keelatud läbi viia avaliku arvamuse uuringuid ning avaldada või kommenteerida varasemate uuringute tulemusi, mis seonduvad valimistega. Praeguses staadiumis on Reformierakond teinud ettepaneku see välja jätta ja algataja toetab seda. Kuidas te seda kommenteerite, teades või eeldades - mina vähemasti eeldan -, et avaliku arvamuse uuringu tulemuste avaldamine ja interpreteerimine ajakirjanduses iseenesest mõjutab väga tugevalt ühiskonna seisundeid? Teiselt poolt, üks õppetund, et avaliku arvamuse uuring ei peegelda sisulist olukorda, on presidendi valimise tulemused. Miks te selles valguses siiski peate õigeks nõustuda, et avaliku arvamuse uuringuid teha, just neid interpreteerida, avalikustada on õigus isegi valimiste päeval? Kas see on mõistlik ja demokraatlik?
M. Rask
Aitäh! Te tulite tagasi diskussiooni juurde, mis puhkes härra Tiit Käbini parandus-täiendusettepaneku üle juba päris mitu kuud tagasi. Me mäletame kõik neid avaldusi, mis tehti selliste piirangute aadressil ajakirjanduses. Ma arvan, et see diskussioon ei jõudnud oma ratsionaalse ivani, sest lõppkokkuvõttes toodi kaaluka argumendina välja see, et valimiste päeval või sellele eelnenud perioodil nii küsitluse läbiviimine kui ka nende tulemuste avaldamine võib olla põhiseadusega vastuolus. See on nagu pühakirja tsitaat, ja kui me oma mõttes kaugemale ei lähe, siis peaksime endale selgeks tegema, kas see on ratsionaalne või mitte. Nagu mina aru sain, lähtus Tiit Käbini ettepanek sellest, et tegelikult antakse valijale rahulik aeg oma otsustuse küpsetamiseks ja siis õige valiku tegemiseks. Nii ja naa.
Ma kaldun arvama, et igal juhul oleks sellist piirangut väga raske järgida ja veel raskem selle piirangu rikkujaid sanktsioneerida, sest sel juhul me peaksime teatud valdkonnale - ajakirjandusele - kehtestama eeltsensuuri või midagi taolist, mis tähendab seda, et me lähme vastuollu põhiseaduse sättega, kus öeldakse, et Eestis tsensuuri ei ole. Teema on intrigeeriv ja ahvatlev, et diskussiooni jätkata. Aga ma kaldun arvama, et vastuse peab andma aeg ja heade poliitiliste tavade kasv. Kõik nüansid viimaseni ei pea olema reguleeritud seaduses. Me olime mõni aasta tagasi fakti ees, et valimispäeval oli agitatsiooni tegemine, propaganda tegemine keelatud. Politsei oli sunnitud koostama ridamisi haldusõigusrikkumise protokolle selle kohta, et osa laiskasid inimesi, kes olid otsustanud kandideerida, ei viitsinud oma näopilte plankudelt maha korjata. See oli ju ka valimiste päeva agitatsioon ja propaganda. Nii et siin me saame päev-päevalt kogu aeg targemaks. Ma kaldun arvama, et see diskussioon ei ole veel lõpuni vaieldud. Aga eelnõu algatajana toetan, et selliseid piiranguid, mis võiksid sattuda vastuollu põhiseaduse sätte ja mõttega, oleks võimalikult vähe.
Esimees
Tänan! Liia Hänni, teine küsimus, palun!
L. Hänni
Aitäh! Härra justiitsminister, tänane pikk kahekõne teie ja Riigikogu liikmete vahel on jätnud mulje, et te ei ole vist päriselt nõus kõigi nende seisukohtadega, mida te praegu peate kaitsma kui valitsuse esindaja. Eelnõu mõned sõlmküsimused on tõepoolest menetluses muutunud ja põhiseaduskomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu täna lõpphääletusele. Ma küsingi nüüd teilt: kui te ise istuksite Riigikogu saalis ja teil oleks võimalik valida, kas toetada eelnõu esialgset, esimesel lugemisel olnud varianti või praegust, kumma kasuks te siis valiku teeksite?
M. Rask
Vaieldamatult selle eelnõu kasuks, mis on praegu lõpphääletusele pandud. See on esimese variandi edasiarendus.
Esimees
Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja.
M. Pärnoja
Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud ettekandja! Põhiseaduses on öeldud, millised võiksid olla põhimõtteliselt, põhiseaduse vaimu järgi piirangud, mida seadustega seatakse. Aga nad võivad olla ka otsesed või kaudsed. See säte, mille üle siin on diskuteeritud, lubab isikutel valimistel kandideerida kas erakonna nimekirjas või üksikkandidaadina. Selline praktika võimaldab välja selgitada, milline on reaalne võime saavutada koht volikogus valimiste eel üksikkandidaadina, võrreldes sellega, kui kandideeritakse kas erakonna nimekirjas või mõne ühenduse nimekirjas. Põhjus on ka selge, üksikisikul on lihtsalt vähem ressursse, et olla kandideerimisel konkurentsivõimeline. Küsimus on selline: kui vaadata senist praktikat, siis kui palju, milline osa umbes on kohalikul tasandil, ütleme, kahe viimase volikogu valimisel valituks osutunutest kandideerinud üksikkandidaadina?
M. Rask
Ma pean kahjuks nentima, et mul ei ole siin puldis statistikat. Seda on põhiseaduskomisjonis käsitletud ja härra Heinsalu on toonud valimiskomisjoni kokkuvõtteid. Ma ei hakka oletama, mul ei ole praegu siin neid numbreid, aga iga erakond peaks kindlasti pärast selle eelnõu seadusena vastuvõtmist nende numbrite vastu huvi tundma, sest see on ju hea vundament, et ette valmistada oma erakonda kohaliku omavalitsuse valimisteks.
Esimees
Tänan! Mihkel Pärnojal on ka teine küsimus. Palun!
M. Pärnoja
Aitäh! Kui nüüd see seadussäte esitatud kujul vastu võetakse, kas siis on järgmistel kohalike omavalitsuste valimistel mõeldav selline variant, et ühes kohalikus omavalitsuses esitatakse näiteks seitse, kaheksa või üheksa üksikkandidaati - inimesed esitavad iseennast või keegi teine esitab, ma ei teagi, kuidas see täpselt käima peaks -, kes enne valimisi deklareerivad, et valituks osutununa moodustavad nad volikogus ühenduse, ütlevad selle ühenduse nime ja annavad teada, milliste põhimõtete alusel nad tegutsevad? Kas selline asi võib osutuda võimalikuks?
M. Rask
Põhimõtteliselt on see võimalik, sest valijatele saab ju anda igasuguseid lubadusi ja eks nende lubaduste eest tuleb pärast vastutada. Selles ongi erinevus erakonnal ja juhuslikul liidul. Järelikult on tegemist mingi konkreetse projektiparteiga, kelle haare ei ulatu kohalikust volikogust kaugemale ja kelle ambitsioon on võib-olla seotud ainult sellega, et siduda järgmine valitsemisperiood kas mingi majandusprojekti lahendamisega või ka mingi väga ülla eesmärgi saavutamisega. Ega majanduse edendamine ei ole vähem üllas asi. Aga ma kujutan ette, et mõtteklubid, kodanikeliidud tervendavad meie demokraatiat. Ei peagi olema parteiline nimekiri, aga sel juhul need inimesed vastutavad oma valijate ees igaüks individuaalselt.
Esimees
Härra minister, tänan! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni aseesimehe Tiit Käbini!
T. Käbin
Lugupeetud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eelnõuga seonduvatel põhiküsimustel on peatutud siin nii põhjalikult, et kui ma midagi hakkaksin rääkima, ma lihtsalt kordaksin juba kõneldut. Siiski paar aspekti. Kõigepealt palun vabandust, et muudatusettepanekute loetelus ei ole hääletamisele kuuluvate ettepanekute juures sellekohast märkust, nimelt kuuluvad kodukorraseaduse § 88 lõike 3 alusel hääletamisele ettepanekud nr 4, 5, 6 ja 33, kuna täiskogu on varem nende suhtes otsuse langetanud.
Peatun veel mõnel üksikul ettepanekul. Nimelt otsustati fikseerida, et volikogu liikmeid peab olema paaritu arv, et vältida võimalust, kus 50:50% puhul ei ole võimalik otsuseid vastu võtta. Sellega seonduvalt muudeti Tallinnas valimisringkondade moodustamise põhimõtet. Kui senini oli nii, et pooled mandaadid jaotatakse linnaosade kaupa - sellest tuleneb, et täisarv on paarisarv -, siis nüüd me sõnastasime, et vähemalt pooled.
Valimisliitudest on siin nii pikalt kõneldud, et ilmselt ei oleks vajagi sellest enam rääkida. Eelmisel korral jäeti tekstist välja § 33, mis käsitleb valimisliite, samuti kiideti heaks muudatusettepanek, mis kõlas järgmiselt: "Jätta tekstist välja sõna "valimisliit" vastavas käändes." Kui me asusime seda täitma, siis ilmnes, et teksti jääksid näiteks järgmised sõnastused: valimiskomisjoni liikme volitused peatuvad tema kodanike ... moodustajaks asumisega, sest sõna "valimisliit" me jätsime välja. Mõistsime ikkagi muudatusettepanekute esitajate tahet sedamoodi, et välja jääb mitte ainult sõna, vaid ka see sõnaühend, mida see mõiste hõlmab, sest muidu me oleksime tõesti, nagu näite tõin, jõudnud absurdini. Ma eeldan, et ettepaneku esitajad nõustuvad täielikult sellise sisulise lähenemisega.
Ei olegi eriti rohkem lisada. Komisjon on seisukohal, et pärast muudatusettepanekute hääletamist viia läbi lõpphääletus. Kuna tegemist on konstitutsioonilise seadusega, siis vajab eelnõu seadusena vastuvõtmiseks koosseisu enamust, s.o vähemalt 51 häält. Tänan!
Esimees
Suur tänu, Tiit Käbin! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Andres Herkel, palun!
A. Herkel
Aitäh, härra juhataja! Austatud härra Käbin, ma siiski angažeeriksin ka teid, et sellel sunderakonnastamise teemal rääkida, millest eespool niipalju juttu oli. Eestis on erakonnad väikesearvulised, mõni tuhat liiget. Ka omavalitsused on meil võrdlemisi väikesed. Väikesearvuliste erakondade osakaal väikestes omavalitsustes on veel seda väiksem. Vastuses Jüri Adamsi küsimusele märkis justiitsminister ennist, et niisugust valimisliitude piirangut, nagu selles eelnõus kavandatakse, meie lähiümbruse Euroopa riikides üldiselt ei tunta. Lähtudes nii erakondade väiksusest kui ka omavalitsuste väiksusest, tundub mulle seda enam, et siin on tegemist eksperimendiga, mis oleks võib-olla hädapärast mõeldav mõnes suurema erakondade osakaaluga ühiskonnas, kuid ilmselt mitte Eestis. Mul on teile kui põhiseaduskomisjoni esindajale küsimus selle vastuolu kohta. Kas ja missuguseid eksperdiarvamusi, seisukohti põhiseaduskomisjon küsis ja kasutas, et Riigikogu saali on toodud niisugusel kujul eelnõu lõpphääletusele viimiseks?
T. Käbin
Põhiseaduskomisjon ei küsinud ekspertide arvamusi väljastpoolt. Samas võin ma lisada, et eelmisel korral jagunesid § 33 väljajätmisel komisjoni liikmete arvamused pooleks: 4 poolt ja 4 vastu. Nii et komisjon sugugi ei ole selles küsimuses ühel nõul.
Esimees
Tänan! Jüri Adams, teine küsimus, palun!
J. Adams
Aitäh, härra juhataja! Härra Käbin! Mind huvitab komisjoni arvamus - kui seda ei ole, siis teie arvamus - niisuguse probleemi kohta. Nimelt, seaduse kohaselt võib kodanik N. N., Jüri Sepp, ükskõik mis nimi, kandideerida kohaliku omavalitsuse valimistel üksikkandidaadina, aga samavõrd on tal võimalik kandideerida näiteks erakonna nimekirjas, mis koosnebki ainult ühest kandidaadist, nimelt temast endast. Kas ma saan õigesti aru, et võivad ette tulla juhtumid, kus olenevalt sellest, kumb kandideerimisviis on valitud, võib osutuda valituks ühe ja sama häälte arvu puhul või mitte? Milline on komisjoni seisukoht sellise ebavõrdsuse kohta? Kas nähakse selles diskrimineerimist või ei nähta, kas oletatakse, et ühel juhul antud eelised on piisavalt põhjendatud?
T. Käbin
Komisjon sellist kaasust ei arutanud, mis siis juhtub või milles on vahe, kui isik kandideerib kas sõltumatuna või erakonna nime all. Eeldan, et komisjon arvab, et kui keegi, kes on erakonnas, hakkab kandideerima, siis ta kindlasti võtab endaga kaasa mõttekaaslasi ja n-ö ühe kandidaadiga erakonna nimekirja praktikas ei tule, vaid alati on seal rohkem isikuid.
Esimees
Tänan! Kolleeg Aimar Altosaar.
A. Altosaar
Aitäh! Lugupeetud ettekandja, kas komisjonis on olnud arutusel, kui palju on praegustes volikogudes erakonna liikmeid? Kõigis omavalitsustes kokku on ... ma ei mäleta kui mitu tuhat volikogu liiget. Kui suur protsent on praegu nendest volikogu liikmetest kusagil erakonnas?
T. Käbin
Komisjonil selle kohta andmeid kahjuks ei ole.
Esimees
Tänan! Jaanus Männik, teine küsimus, palun!
J. Männik
Aitäh, härra juhataja! Härra Käbin! Millega sa seletad komisjoni vigurdamist, et justkui toetatakse seda, et kahes paadis korraga ei või olla, nii Riigikogus kui ka kohaliku omavalitsuse volikogus, millest siiani on tulnud ju ainult häda ja viletsust riigivõimu ja pealinnavõimu suhetes? Millega sa seletad seda vigurdamist, et justkui toetatakse, et ei või kahes paadis olla, aga samas soovitakse selle rakendamine lükata edasi 2005. aastani?
T. Käbin
Seletus on lühike. Algselt komisjon ei toetanud seisukohta, et see rakendub 2005. aastal (hääled 6 : 6), kuid järgmisel komisjoni istungil, vaatamata sellele et mõned komisjoni liikmed protestisid, kuna mingeid uusi asjaolusid ilmnenud ei olnud, hääletati seda küsimust uuesti ja võitis (hääled 7 : 5) seisukoht, et rakendub 2005. aastal.
Esimees
Tiit Käbin, suur tänu! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Austatud Riigikogu, avan läbirääkimised. Kõikidel, kes soovivad oma arvamust avaldada, palun registreeruda! Tiit Toomsalu, palun esimesena, kõne puldist!
T. Toomsalu
Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Nii nagu härra justiitsminister Märt Rask juba nimetas, tuleb selle eelnõu raames meil kõigil siin saalis teha väga põhimõttelisi ja väga raskeid poliitilisi valikuid. Need on valikud, kas otsustusi teevad poliitikud või rahvas oma poliitilise tahtega, kas meie õiguskultuuris jäävad domineerima poliitilised otsustused või on meil põhiseaduslik õigusriik. Nimelt need on minu meelest põhilised õiguspoliitilised, õigusfilosoofilised vaidlused selles saalis.
Head kolleegid! Poliitilistest valikutest on täna kindlasti kõige olulisem otsustus, kas säilivad valimisliidud või ei. Otsustus sellest, millised peaks olema meie valimiskultuuri poliitilised traditsioonid tulevikus, kas sellised, nagu nad olid eile ja on täna, või hoopis teistsugused. Küsimus on selles, kas sada tarka siin saalis teevad otsustusi või rahva enamuse arvamus otsustab selle poliitilise valiku. Kas meie ühiskonnas hakkab domineerima eraisiku poliitiline initsiatiiv või parteipoliitiline tsunftivaim ja huvi? Kas tulevikus on kohalikel valimistel valdav suurte rahadega kaasnev poliitiline korruptsioon või kohaliku võimu autonoomia? Need on need õigusfilosoofilised, õiguspoliitilised valikud meie ees.
Head kolleegid! Tänane poliitiline otsustus valimisliitude kaotamise kohta puudutab eelkõige Eesti valdade enamikku, mitte Tallinna, mitte Tartut, mitte Narvat, mitte Pärnut, aga ligi 230 Eestimaa valda. Nende valdade inimesed on väga erinevate uuringute, väga erinevate arvamusavalduste kanalite kaudu teatanud, et nad ei ole nõus sellise poliitilise kursiga. Täna vaatan väga sügava huviga, kuidas käitub maarahvast ja kohalikke omavalitsusi väga tugevalt esindav Rahvaliit siin saalis, kuidas hääletavad tema liikmed, kas üksmeelselt enda elektoraati toetades või teatud kolmandatest valikutest lähtudes.
Head kolleegid! Juhul kui see otsustus kaotada valimisliidud ei ole ehk tänaseks veel välja selgitatud kui rahva poliitiline soov, siis küsime, kelle soov see on. Kas see on Eestis ametlikult toimivate poliitiliste erakondade enamiku soov? Praeguse seisuga on Eestis 17 poliitilist erakonda. Neist kümme on selgelt valimisliitude kaotamisele ei öelnud. Need on Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei, keda mina esindan, erakond Mõõdukad, Eesti Iseseisvuspartei, Eesti Kristlik Rahvapartei, Eesti Demokraatlik Partei, Vene Balti Erakond, Isamaaliit, erakond Eestimaa Ühtsus. Ma loodan, et mainisin enam-vähem kõiki. Ametlikult ei ole oma poliitilist seisukohta väljendanud Res Publica, Ülo Nugise juhitav Uus Eesti ja Põllumeeste Kogu. Ma palun lisaaega!
Kõhkleval seisukohal, nagu ma mõistan, on Eestimaa Ühendatud Rahvapartei ja Rahvaliit. Seda toetavad jäägitult ainult kaks erakonda - Reformierakond ja Keskerakond. Ma tahaksin väljendada arvamust, et isegi poliitilise avalikkuse seisukohti üldistades ei tohiks ega saaks tänane siin tehtav poliitiline valik olla enamuse, st demokraatlik valik.
Head kolleegid! Täna on meil ka põhimõttelisi põhiseaduslikke valikuid, nimelt põhiseaduse § 9 ja § 12 rakendamine konkreetse seaduse kaudu. Läbivalt on sisse toodud säte, et Euroopa Liidu kodanikel (kes omavad alalist elukohta Eestis) on mitte ainult hääletamisel osalemise, vaid ka kandideerimise õigus. Peale selle, et see rakendub alles pärast Euroopa Liiduga ühinemist, on suureks probleemiks see, et samas ei ole antud võimalust kandideerida Eestis alaliselt elavatel teistel välismaalastel, kolmandate riikide välismaalastel ja kodakondsuseta isikutel. Sellisel juhul luuakse ühtedele välismaalastele eelis teiste ees. Ma olen sügavalt veendunud, et siin on tegemist põhiseadusliku võrdse kohtlemise printsiibi (§ 9 ja § 12) jõhkra rikkumisega välismaalaste suhtes.
Head kolleegid! Minister härra Rask saatis täna hommikul faksiga mulle minu palvel väga huvitavad andmed selle kohta, kuidas rakendatakse seda põhimõtet Euroopa Liidu liikmesmaades. Ja mis selgub? Rõhuvas enamikus Euroopa Liidu liikmesmaades võivad kohalikel valimistel võrdselt kandideerida kõik legaalsed immigrandid, vaatamata sellele, millistest riikidest nad on tulnud neisse Euroopa Liidu liikmesmaadesse. Peale selle on olemas spetsiaalne konventsioon, mis nõuab võrdse kohtlemise rakendamist, Euroopa Nõukogu konventsioon nr 144. Seega, meie eelnõu kurss kui selline on põhiseadusvastane ja seda ka meie Euroopa Liitu integreerumise protsessi raames.
Head sõbrad! On veel üks vastuolu põhiseaduse §-ga 156 ja see puudutab elektroonilist hääletamist. Ma ei tahaks sellel pikemalt peatuda. Väga selgelt on öeldud Eesti Vabariigi põhiseaduses, et valimised peavad olema ühetaolised ja salajased. Ainuüksi juba see, võin päris julgelt väita, peaks andma õiguse Vabariigi Presidendile seda seadust mitte välja kuulutada.
Head kolleegid! Eelnõu kümme parandusettepanekut on põhiseadusega vastuolus. Teile kõigile antakse täna siin saalis võimalus hääletada nende poolt või vastu. Rõhutatult, siin saalis hääletatakse täna kas põhiseaduse poolt või vastu. Ma tahaks näha, kuidas täna hääletavad põhiseaduse poolt või vastu Keskerakond, Reformierakond, Isamaaliit, Mõõdukad, Rahvaliit ja kõik teised poliitilised erakonnad, kes on siin saalis. Ma arvan, et avalikkus jälgib seda väga tähelepanelikult.
Lõpuks, head kolleegid, kuus erakonda, kes on ühinenud Eesti erakondade konsultatiivsesse ümarlauda, kooskõlastasid oma otsuse, et selle seaduse sellisel kujul läbiminekul taotlevad nad ühiselt Vabariigi Presidendilt selle seaduse väljakuulutamata jätmist. Tänan tähelepanu eest!
Esimees
Suur tänu, Tiit Toomsalu! Järgmisena Kalle Jürgenson, kõne puldist!
K. Jürgenson
Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Vaadates seda pikka nimekirja, tehti ka mulle vihje, et mis sa siin seletad, jalgpall algab. Omaette näitab see koalitsiooniliikmete suhtumist. Niipalju soojenduseks.
Eelmine kord selle eelnõu lugemisel rääkisin ma põhjalikumalt sunderakonnastamise teemal. Olgu veel kord mainitud, et oleme Isamaaliidus seda võimalust arutanud ega ole välistanud selle vajadust, kuid kui keegi seda siit puldist meenutab, siis on see ainult pooltõde. Meil käis kõik realiseerunud haldusreformiga koos.
Kuid täna räägiksin ma Riigikogu liikmete ja kohaliku volikogu liikmete staatuse ja töö ühitamise teemal. Mul oli au viibida oma erakonna esindajana ühel põhiseaduskomisjoni arutelul ja minu tähelepanu köitis väga valuline suhtumine ettepanekusse kehtestada see nõue juba selle aasta kohalikest valimistest. Esimesel komisjoni koosolekul, kus ma viibisin, leidis selline lähenemine isegi toetust. Järgmisel komisjoni koosolekul tuldi küsimuse juurde tagasi ja väga tungivalt nõudel võeti küsimus uuesti ette. Siis oli muidugi kodutöö paremini tehtud, hääled olid n-ö koos, distsipliin maksma pandud ja küsimus lahendati selliselt, et staatust ei saa ühitada alates 2005. aastast. Minus tekkis tõsine huvi, miks see niimoodi on, ja täna küsisin selle kohta ka härra minister Raskilt siit puldist. Härra Rask kasutas väga kena terminit selle vajalikkuse põhjendamisel. Ta ütles, et on vajalik "kohanemise" aeg. Ma olen nõus, et teatud muudatuste sisseviimisel on võib-olla tõesti vaja kohanemise aega. Kas nüüd tingimata selleks, nagu härra minister väitis, et arvamusliidrid kohapeal võiksid mingil moel ennast ümber rivistada või valijatega läbi rääkida, et valijad lepiksid selle uue olukorraga. Ma eeldan, et arvamusliidrite koha pealt on vaja valijate veenmiseks aega kolm aastat. Kuid mulle tundub, et see kohanemisaeg oleks olulisem erakonnastamise küsimuses. Sain vähemalt enda jaoks vastuse ka sellele, milleks on kohanemisaega vaja. Ega ei olnudki vaja kaugemale minna kui jälgida eelmise nädala ajakirjandust. Milleks on vaja kohanemisaega? Pärnu Postimees, neljapäev, 21. märts, Pärnu Linnavalitsus Motorexil. Kui meie seas istub kohaliku volikogu liige, kelle kohta ka härra minister esitas retoorilise küsimuse siit puldist, et kas tema on võimeline siit liikuma Pärnusse ja juhtima seal volikogu ... Kui selle tegevusega kaasneb ümmarguselt 60 000 krooni aastas, tõepoolest, sellest rahast loobumiseks on vaja üleminekuaega. Ilmselt kolm aastat korda 60 000 krooni on tõsine löök. Olgu mainitud ainult niipalju, et Pärnu Postimehe andmetel ei suutnud nad tuvastada, et sellelt rahalt oleks makstud erisoodustusmaksu või et vastavat kulu oleks volikogu ette näinud. Kohanemisaeg majanduslikes küsimustes.
Kuid on ka poliitilisi aspekte. Eelmise nädala Postimees, teisipäev, 26. märts. Keskerakondlane keelitas vallavanemat astuma erakonda, keeldumisel vabastati ta ametist. Poliitiline aspekt. Olgu võib-olla vahemärkusena öeldud, et kuna me tegeleme personaaliaga, siis minu viidatud isikud kindlasti ei tohiks võtta seda isikliku rünnakuna, niimoodi ma seda ka ei tee, kuid paratamatult taandub küsimus isiklikuks. Siit tuleb välja kaks aspekti, milleks me vajame kohanemisaega ja kolme aastat üleminekuks kahes kohas mitteolemisele. Palun aega juurde!
Esimees
Jah, palun!
K. Jürgenson
Aitäh! Üks on pragmaatilised majanduslikud vajadused, milleks on tõesti vaja kohanemisaega. Teine on ilmselt teatud poliitiliste eesmärkide tagamiseks vajalik kohanemisaeg, et kohalikes omavalitsustes tõepoolest korralik erakonnastumine sisse viia. Mul ei jää mitte midagi muud üle, kui KeRe'le sel puhul jõudu soovida, aga teinekord võiks siiski ausalt välja öelda, millega kohaneda tahetakse. Aitäh!
Esimees
Tänan, Kalle Jürgenson! Järgmisena palun Liia Hänni, kõne puldist!
L. Hänni
Härra esimees, austatud kolleegid! Mõnikord väidetakse, et on raske eristada Eesti erakondi, neil nagu polekski vahet. Tõsi ta on, et paljudes küsimustes on meie lähenemisviisid küllaltki ühesugused, kuid kohaliku volikogu valimise seaduse puhul on tegemist sellise küsimusega, kus erakondade erinev nägu tuleb väga selgelt esile. Seda seadust võibki vaadata kui omamoodi lakmuspaberit, mis näitab, kuidas erakonnad suhtuvad demokraatiasse ja kuidas nad saavad aru demokraatlikest väärtustest.
Kaksikliidu otsus keelustada kodanike valimisliidud on tekitanud teravat protesti. Selle kohta on ajakirjanduses ilmunud arvukalt artikleid, räägitud raadios, olnud telesaateid. Seda otsust on kritiseerinud politoloogid ja ühiskonnateadlased. Küsimuse all on ka selle lähenemisviisi vastavus põhiseadusele. Olen kindel, et kui mõni erakond oleks alustanud allkirjade kogumist sunderakonnastamise vastu, siis oleks see nimekirjade rodu palju pikem kui NRG Energy tehingu vastaste allkirjalehtedel. Kuid karavan, mille kaksikliit koos Rahvaliiduga on liikuma pannud, liigub edasi, ilma et kuulaks, mis ümberringi toimub.
Põhiseaduskomisjonis on mehaanilise häälteenamusega kõik kompromissettepanekud tagasi lükatud. Rõhutan sõna "mehaanilise", sest mingeid sisulisi argumente, miks väikeste volikogude erakonnastamine võiks hea olla, pole suudetud esitada. Suurtes omavalitsustes on erakondade nimekirjadel kindlasti iva sees, sest valija ja valitu ei ole nii otseselt omavahel seotud nagu väikestes omavalitsustes. Erakonna identiteet ja selle sissetoomine võib olla vajalik selleks, et poliitilist vastutust rõhutada. Ka justiitsminister, selgitades äsja poliitika toimimist omavalitsuses, oli kindel, et valijad teevad oma valiku isikute, mitte erakondade vahel. Milleks siis iga hinna eest nõuda erakondlikke valimisi?
Mõõdukad on teinud ettepaneku (see on tabelis ettepanek nr 14), mille kohaselt valimised võiksid olla erakondlikud nendes omavalitsustes, kus on rohkem kui 5000 elanikku. Need omavalitsused on võimelised välja panema erakondlikud nimekirjad. Isamaaliit on pakkunud selleks piiriks väiksemat numbrit (3000), nii et on, mille vahel valida. Tuletan siinkohal Keskerakonnale meelde, et pärast esimest lugemist esitas teie fraktsioon ettepaneku, mille kohaselt valimised oleksid erakondlikud omavalitsustes, kus elanike arv on suurem kui 2000. Kuid ilmselt olete järele andnud Reformierakonna survele ja selle tõttu nõustunud erakondlike valimistega kõigis omavalitsustes.
Enne kui liisk lõplikult langeb, hinnakem kriitiliselt erakonnastamise olukorda Eesti valdades ja linnades. 1999. aasta sügisel toimunud kohalikel valimistel kandideeris kokku 768 nimekirja, millest 180 ehk 23% olid erakondade nimekirjad. Üle-eelmistel valimistel, 1996. aastal oli vastav suhtarv 16%. Mingi edasiminek erakonnastumises on loomulikul viisil toimunud, kuid jõuda 100%-ni sel aastal on mõeldamatu. Sellepärast räägimegi sunderakonnastamisest ja ka poliitilisest ahistamisest, sellest, et inimesi sunnitakse otsustama erakonna kasuks, selleks et tal säiliks töökoht või et ta võiks teha ametialast karjääri. Kodanike valimisliitude kaotamine on hoop kodanikuühiskonna arengule ja inimeste aktiivsusele rohujuure tasandil. Kohaliku poliitika surumine erakonnapoliitika sängi ei ole põhjendatud, sest mingeid maailmavaatelisi valikuid pole väikestes omavalitsustes võimalik ja vajalik teha. Küsimused, mida seal lahendatakse, on väga igapäevased ja praktilised. Palun natuke aega juurde!
Esimees
Palun!
L. Hänni
Oht on, et paljud aktiivsed inimesed võivad jääda valimistest kõrvale ja langeda võib ka valimistest osavõtt, mis niigi eelmistel valimistel oli ainult 50% piirimail.
Riigikogu liikme ja kohaliku volikogu liikme mandaatide ühitamine on olnud teine oluline teema. Siin on räägitud, et poliitikud vajavad üleminekuaega, et uue olukorraga kohaneda. Kui mõelda, et me peame uut seadust minema inimestele seletama, siis kujutage ette olukorda, kus tuleb õigustada kodanike valimisliitude kaotamist mõne kuu jooksul. Rahval tuleb kiiresti harjuda uue olukorraga, samal ajal aga poliitikud vajavad pikka üleminekuaega. Mul on tõsiselt kahju, et Rahvaliit oma põhimõttelisest ja järjekindlast seisukohast lõpetada kahel toolil istumine on loobunud. Põhiseaduskomisjonis hääletati just Rahvaliidu esindaja toetusel sisse põhimõte pikendada seda tähtaega aastani 2005.
On tõstatatud küsimus selle seaduse kooskõlast põhiseadusega. Justiitsminister väitis siin puldis esinedes, et vastuolu põhiseadusega ei ole. Selgitan, et justiitsminister ei ole Eestis see institutsioon, kes hindab, kas üks seadus on vastuolus põhiseadusega või ei ole. Seda võib teha Vabariigi President eelkontrolli näol enne seaduse väljakuulutamist ja Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, siis kui seadus vaidlustatakse. On tõsine alus arvata, et seadus, mis lõpetab kodanike valimisliidud, on vastuolus põhiseadusega. Põhiseaduse peatükk 14 "Kohalik omavalitsus" kaitseb omavalitsuste isekorraldusõigust ja juhul, kui valimisseadus piirab kohaliku kogukonna võimalust ja võimet valida endale esinduskogu, siis on selline seadus päris kindlasti vastuolus põhiseadusega. Kui Eestis on praegu omavalitsusi, kus ei ole ühtegi erakonna liiget, siis kuidas saab seadus nõuda, et seal toimuksid erakondlikud valimised? Mul on tõsiselt heameel uue põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse üle, mis annab võimaluse volikogudel põhiseaduslikkuse järelevalve korras pöörduda Riigikohtusse oma põhiseaduslike õiguste kaitseks. Ma olen enam kui kindel, et Eestis leidub omavalitsus, kes selle teema üles võtab.
Austatud kolleegid, siin Riigikogu ees saalis on väga ilus näitus väljas, see on "Viinapuuväät ja maasikakiri". Me näeme, kuidas meie esiisad ja esiemad on hinnanud ilu ja pannud selle tarbeesemetesse, kuigi eestlastel on kõnekäänd, et ilu ei panda patta. Demokraatiaga on samamoodi, teda ei saa otseselt panna patta, aga teda on vaja, selleks et me saaksime tunda ennast vaba rahvana. Tänan!
Esimees
Suur tänu, Liia Hänni! Järgmisena palun Andres Herkel, kõne puldist!
A. Herkel
Aitäh, härra juhataja! Austatud kolleegid! Kuna n-ö sunderakonnastamisest ja selle mõjust, selle teostatavusest väikestes valdades on palju räägitud nii eelmisel korral kui täna, püüaksin selle eelnõu aspekte natuke üldistada.
Esimene üldistus minu kurvastuseks on see, et kui on tegemist kas halva poliitilise otsuse või läbimõtlemata eelnõuga, siis kasutatakse väga julgelt argumenti, et kõike seda mõtles juba eelmine koalitsioon või mõni inimene, kes sellesse koalitsiooni on kuulunud. Selle hämamisega on püütud põhjendada välismaalaste seaduse muutmise heakskiitmist Vabariigi Valitsuses. Selliseid argumente püüti siin eile kasutada ühe eelnõu puhul, mida me menetlesime, ja ka see insinuatsioon, millega tuldi välja proua Liina Hänni ühes varasemas Riigikogu stenogrammis tehtud avaldusega seoses, mis ei puudutanud kohalikke valimisi, on üks näide sellest.
Jah, tõepoolest, Isamaaliit on toetanud ja toetab erakondade rolli kasvu kohaliku poliitika kujundamisel. Veel mõne kuu eest ei oleks me osanud hinges aimata ega uneski näha seda, et see võib selle eelnõu puhul võtta nii drastilise vormi, nagu on juhtunud, kus keeld on pandud peale isegi erakondadevahelistele valimisliitudele, rõhutan, erakondadevahelistele valimisliitudele. Ma nägin ennist, et minu järel kõneleval härra Adamsil on tänases Õhtulehes sellest suurepärane artikkel.
Meenutan ka, et meil on lahendamata kohalike omavalitsuste finantseerimisega seotud küsimused ning meil on tegemata haldusterritoriaalne reform. Meie omavalitsused on lihtsalt väikesed ja nad on nõrgad. Nii ongi raske ette kujutada, kuidas toimub erakonnastamine valdades, kus elanikke on võib-olla ainult mõnisada.
Kummati paistab mulle nii, et kogu see eelnõu on üks lüli ühest laiemast tendentsist, mis meie ühiskonnas on maad võtnud või maad võtmas. Ma teen vaid põgusa viite teemadele, mis viimasel ajal on leidnud kajastamist ajakirjanduses, kus on viidatud erakonnaliikmete värbamisele mööda mingisugust ametkondlikku liini. Kindlasti ei ole see õige, kindlasti tuleb austada ametnike sõltumatust otsesest erakonnapoliitikast. Ma toon ühe näite. Väga paljud meist on kokku puutunud omavalitsuspoliitikaga just Tallinnas. Kunagi oli üks erakond, kes võrdlemisi jõuliselt politiseeris Tallinna linna ametnikkonda. Üheks selliseks näiteks on linnaosa vanemate erakonnastumine. Praeguseks seda erakonda enam ei ole, aga tendents on jäänud. Ma pean tunnistama, et ka Isamaaliit ei suutnud seda tendentsi peatada. Kuid täna näeme seda, et erakonnastumine ulatub juba linnaosavanemate asetäitjateni ja isegi nende nõunike tasemele. Seega on tegemist ühe teise suurema tendentsiga, mille ulatust ja mõju me võib-olla täna ei oska hinnata. Mul on niisugune tunne, et 10-15 aasta pärast tagasi vaadates võime teha järelduse, et 2002. aastal toimus Eestis üks krõks või murrang, mille tagajärjel on Eesti erakondade arengus alguse saanud üks üsna küüniline ja negatiivne tendents. Käesolev eelnõu on üks osa sellest. Aitäh!
Esimees
Suur tänu, Andres Herkel! Järgmisena palun Jüri Adams, kõne puldist!
J. Adams
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Meie põhiseadus on kehtinud peaaegu kümme aastat ja me oleme sellega üldiselt rahul olnud. Võib-olla oleme rohkem rahul olnud, kui me oleksime pidanud rahul olema. Igatahes Riigikogu igapäevaste tööde rutiin on rahulikult läinud oma rada ja põhiseadust on mõnikord mainitud, aga erilist probleemi nagu ei ole.
Ma tahaks väita, et täna on selle kümne aasta jooksul erakordselt oluline päev, selle kümne aasta täiesti erakordne või erandlik päev. Nimelt, meie ette on tõusnud väga tõsine põhiseaduslikkuse küsimus. Küsimus, kas seda poliitilist tahet, mis siin saalis väljendub, põhiseadus üldse võimaldab või ei võimalda. Võimalik, et täna ei võeta veel vastu päris lõplikku otsust, kuid ühe ennustuse julgen küll teha. See ennustus on niisugune, et selle päevakorrapunkti küsimuste ja vastuste tekstid, samuti kõnede tekstid ja hääletustulemused on aastakümneteks sellise olulise väärtusega, et ülikoolide õigusteaduskondades hakatakse neid pidevalt uutele juristipõlvkondadele tutvustama. See saab olema seminaride allikas, tudengid peavad tulevikus analüüsima, kes millise seisukohaga välja tuli, kellel oli õigus, kellel ei olnud õigus.
Minister Rask ütles siin väga ilusad sõnad - ma kirjutasin need tsitaadina üles -, et "me saame päev-päevalt targemaks". Minu arust see küsimus ongi praegu meie ees, kas me näeme hetkel vajadust targemaks saada, ja teine asi, kas me oleme valmis targemaks saama. Ma ei tahaks visata kiviga kedagi, kes ei näe siin hetkel veel põhiseaduslikkuse probleemi, sellepärast et ma pean tunnistama, et mingi aeg tagasi ka mina ei näinud nendes ideedes põhiseaduslikkuse probleemi. Ühel hetkel see mõte tekkis. On näha, et see mõte on tekkinud väga paljudes peades, ja tundub, et seda laviini ei saa enam peatada. Küsimus on pigem selles, et ma kutsuksin üles kõiki, kaasa arvatud härra Rask, veel kord mõtlema küsimust läbi ja hindama olukorda, kas me ei ole läinud kergema vastupanu teed. Inimesed, kes koostasid ministrile eelnõu kavandi, on tõenäoliselt tegutsenud heas usus ja neile ei ole midagi pahaks panna, välja arvatud see, et nad ei ole näinud probleemi seal, kus see on. Minister omakorda ei ole näinud probleemi, samuti ei ole ta suutnud valitsust hoiatada probleemi olemasolust. Kuid me peaksime saama päev-päevalt targemaks.
Milline on see ruum, kus me peame tegema oma otsused? Kõigepealt, selle ruumi üks külg on meie põhiseadus, aga mitte ainult põhiseadus. Nimelt põhiseaduse § 3 esimese lõike teine lause ütleb: "Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa." See on see lause, millega asendati tegelikult umbes viis-kuus lehekülge teksti, mis oleks võinud põhiseaduse 2. peatükis olla, kõik, mis käib poliitiliste õiguste kohta. Konkreetselt praeguses kontekstis peaksime vaatama ÜRO kodaniku- ja sotsiaalsete õiguste pakti ja mõningaid Euroopa Nõukogu lepinguid. Need on selles kontekstis meie põhiseaduse lahutamatu osa. Kui tohiks veel natuke aega paluda?
Esimees
Palun!
J. Adams
Järgmine küsimus, mis siit tuleneb, on see, mida härra Ilves küsis. Mis on see ühinemisvabadus või assotsiatsiooniõigus, nagu ta ütles? Nende paktide valguses ei ole see kindlasti ainult juriidiliste isikute moodustamine, vaid poliitilise ühistegutsemise võimalus. Ühistegutsemine tähendab ka võimalust ühiselt kandideerida ja niimoodi peaksime seda mõistma.
Küsimus, mis meile esitatakse, on ühest küljest need kaks teksti, ütleme, miinimum kaks teksti, ja veel kahe seaduse koosmõju probleem. Üks nendest on meie käsitletav valimisseadus ja teine on erakonnaseadus. Ma tahaks öelda seda, et ei oleks ehk põhiseadusega vastuolu, kui meie erakonnaseadus oleks teistmoodi üles ehitatud. Meie erakonnaseadus on aga üles ehitatud nii, et erakonna moodustamine on erakordselt keeruline ja raske ülesanne. Selleks peab organiseerima väga palju inimesi ja see organiseerimine võtab väga palju aega. Valimiste puhul paraku on asi niimoodi, et kandidaatide ülesseadmist ei saa panna sõltuvusse mingisugusest organisatsioonist, mis oma olemuselt on suurem ja keerulisem ja mida ei saagi sellel valimisterritooriumil moodustada. Meie erakonnad ei ole moodustatavad ühegi valla territooriumil. Olukord oleks analoogiline sellega, kui me oma Riigikogu valimise seaduse peaksime muutma selliseks, et me lubaksime ainult selliseid erakondi kandideerida, kes on saanud näiteks mõne üle-euroopalise erakonna heakskiidu, kui me oleme Euroopa Liidu liikmed. Kõik tunnistasid, et see oleks naljakas, aga samal ajal ei taheta eriti ütelda, et see on küllalt naljakas ka omavalitsuste puhul.
Aeg hakkab lõppema ja ma tahaksin praegu lõpetada ühe üleskutsega. Meil ei oleks mõtet üksteisele hakata siin etteheiteid tegema, kes milles on süüdi. On selge, et enamiku siinviibijate ja enamiku Eesti erakondade poliitilise tahte ühisosa on see, et ka kohaliku omavalitsuse valimistel oleks erakonnad põhilisteks tegutsejateks. Ma arvan, et selles on ühisosa. Küsimus on selles, kas me julgeme endale praegu tunnistada, et selle tahtmise realiseerimine sel teel, et me püüame kõike muud keelata, ei ole põhiseadusega kooskõlas.
Esimees
Jüri Adams, suur tänu! Järgmisena palun Vootele Hansen, kõne puldist!
V. Hansen
Austatud esimees! Auväärt Riigikogu! Valitsuskoalitsioon on meile öelnud, miks on vaja erakondlikke valimisnimekirju ja mitte lubada kodanike valimisliite. Vastutus kasvab. Loomulikult, kellele ei meeldiks see, kui inimesed vastutavad oma tegude eest, oma sõnade ja oma mõtete eest. On öeldud, et kui vastutus tuleb, siis tuleb ka õnn meie õuele.
Vaatame, mis on need kohaliku elu küsimused. Kohaliku elu küsimus on kohalik üldplaneering, kohaliku omavalitsuse arengukava, kas tuleb jäätmehoidla siia või sinna, kas omavalitsusse ehitatakse näiteks vangla või ei ehitata, tuleb pagulaslaager või ei tule, kus on tiheasustusalad ja kus ei ole. On olemas inimesi, kellel on üsna ükskõik, milline maksusüsteem on, millised on Eesti riigi välispoliitilised valikud, õieti, nad on nendega leppinud ja nad ei kavatse kuuluda erakondadesse, aga nad tahaksid väga hea meelega öelda oma sõna kaasa kohaliku elu küsimustes. Kui see eelnõu saab sellisel kujul seaduseks, siis peavad nad leidma mõne erakonna, kelle nimekirjas kandideerida. Meile öeldaksegi, et ega inimene ei pea ju olema erakonna liige, ta võib selle erakonna nimekirjas kandideerida. Me oleme näinud seda. Nii kaua kui inimestel on veel valikuvabadus, nad tõesti võivad kandideerida mõne erakonna nimekirjas. Näiteks Tallinna volikogus on Reformierakonna nimekirjas kandideerinud isikuid, kes kuuluvad praegu hoopis teise erakonda, näiteks erakonda Res Publica. Tõepoolest võib kandideerida mõni inimene Keskerakonna nimekirjas, aga hiljem, kui ta otsustab erakondade vahel valiku teha, liitub ta rahvaerakonnaga Mõõdukad. Kas see on vastutuse tõstmine? Ma arvan, et see ei ole seda. See on pigem vastutuse hägustamine. Kulla inimesed, vaadake, mis see tegelikult on! Kui me tekitame olukorra, millele ka täna on viidatud kui ohule, et kui avalikus teenistuses olevate inimeste, ka kohaliku omavalitsuse teenistuses olevate inimeste amet ja leivatükk, millega nad oma peret toidavad, hakkab sõltuma sellest, kas nad on mõne erakonna nimekirjas, kas nad on mõne erakonna valimisnimekirjas või liituvad sellega, siis me jõuame varsti sinna tagasi, mis on Eesti rahvale väga tuttav olukord. Ütleme, aastat 25 tagasi liitus inimene ka ühe parteiga, aga ei julgenud kodus seda oma emale ja isale öelda, kuna ema ja isa oleks küsinud: kulla poeg, kas sa oled karjerist? Kui me jõuame sinna tagasi, siis ma arvan, et me oleme kaotanud midagi, mille me 10, 11, 12 aastat tagasi saime, me oleme kaotanud oma südametunnistuse. Mul on heameel olla sellise erakonna liige, kuhu astudes ei pea seda häbenema. Aga ma kardan, et olla ühiskonnas, kus sellised tendentsid on, on ka kõikidel teistel erakondadel päris raske. Nii et ma arvan, et tehkem oma valikud täna ära ja säilitagem see, mis me oleme võitnud, ja ärgem toogem tagasi seda, millest me oleme lahti öelnud. Aitäh!
Esimees
Vootele Hansen, suur tänu! Järgmisena Kalev Kotkas, kõne puldist!
K. Kotkas
Lugupeetud härra eesistuja! Head kolleegid! Kasutades tennise terminoloogiat, oleks kohaliku omavalitsuse sunderakonnastamine topeltviga. Esiteks, sunderakonnastamine peletab omavalitsuse volikogude juurest ära hulga tublisid ja tegusaid inimesi vaid seetõttu, et nad pole nõus ennast siduma ühegi erakonnaga. Sellest tulenevalt omavalitsuse volikogude kompetentsus langeb oluliselt. Äkki see polegi viga, vaid ka eesmärk hakata raskesti taltsutatavat ja oma õiguste eest võitlevat omavalitsuste seltskonda parteiliini pidi korrale kutsuma. Teiseks, teerulli meetodil võrdse kohtlemise põhimõtteid rikkuvate otsuste tegemine kahjustab Riigikogu niigi tagasihoidlikku reitingut ja mainet veelgi. Arusaamatuks jääb mulle ka poliitilise vastutuse absolutiseerimine, nagu muud vastutust ei eksisteerikski. Kui ma täna siin eelnõu kaitsjate käest kuuldut kõike tõe pähe võtaksin, peaks ma tegema järelduse, et isegi kodus ei vastuta ma mitte pereisa ja lapsevanemana, vaid ainult mõõdukana. Paraku näen ma selle eelnõu taga ka praeguse koalitsiooni poliitilist hetkehuvi saada oma leeri see osa kandideerijatest, kellel on kasulik või kombeks ühineda nendega, kes on parajasti võimul. Erakonnastamine peab toimuma oma loomulikku rada pidi, magneti, mitte haamri meetodil, ja see on see põhiline põhjus, miks ma esitatud eelnõu sellisel kujul kohe kuidagi toetada ei saa. Aitäh!
Esimees
Tänan, Kalev Kotkas! Järgmisena palun Tõnu Kauba, kõne puldist!
T. Kauba
Aitäh, härra esimees! Head kolleegid! Kui te lubate, siis ma mõne üksiku mõtte kordan sellest, mida sama teema arutelul sai välja öeldud eelmisel menetlusel, aga kindlasti loodan lisada ka mõned uued, seda enam, et tänane arutelu on selleks võimalusi pakkunud.
Kõigepealt, kui te lubate, meenutan seda olukorda, mis meil Eestimaal praegu on. See on olukord, kus ühemõtteliselt räägitakse, et poliitika on halb, poliitikud on kas lorud, kaabakad, vargad või midagi muud taolist, aga meie siin volikogus, meie siin kuskil vallas oleme need tublid, kes ajavad asju ilusti ja kenasti. Ehk teisiti öeldes, praegune olukord võimaldab öelda, et üks on Tallinna poliitika, suurte linnade poliitika ja teine on kohapealne poliitika. Need kohapealsed poliitikategijad nagu ei teakski, mis Eestimaal toimub, nad nagu võiksid väljaspool Eesti tegelikkust teha oma otsuseid. Valimisliitude kaitsjad on täna selgelt sellel seisukohal, et ühed on head ja teised on halvad, et Eestimaal on eri piirkondades eri tüüpi inimesed. Ma kordan nüüd seda mõtet, mida eelmine kordki: valimisliitude kaitsjad või nende ideede kaitsjad tegelikult ütlevad, et väikeste valdade inimesed on lollid. Ma ei ole sellega nõus, ei selle sõnastusega ega selle mõttega. Ma arvan, et see, mida eriti Mõõdukad, aga mõnevõrra ka Isamaaliit propageerib - et väikestes valdades on lollid inimesed, kes ei tea, mida teha, kuidas asju ajada, kuhu jõuda, mida otsustada -, on alavääristav suhtumine, mis ei sobi sellele saalile. Ühelt poolt me rõhutame täna seda, et otsus, mis tehakse, peab olema pikaajaline ja selle eest peab ka keegi vastutama. Rohkem oleme näinud kindlasti seda, et valimisliitudes olevad inimesed ei vastuta oma tegevuse eest. Loomulikult on ka erakondades olevaid isikuid, kes ei ole vastutanud oma sõnade eest, kes on üle hüpanud. Aga valimisliitudes on hägusust võrratult rohkem.
Teiselt poolt on käesolev eelnõu oluline selleks, et ta täpsustab üksikisiku rolli. Ei ole niimoodi, et üksikisikud ei võiks midagi teha ja kuhugi volikokku kandideerida. Üksikisikul on praeguse eelnõu mõtte kohaselt täiesti võrdne võimalus kandideerida ja loomulikult võimalus saada valituks. Need väiksemad vallad, keda mitmed praeguse opositsiooni liikmed alavääristavad, omavad palju vaimset potentsiaali, selleks et otsustada kohapeal neid asju, mida on vaja kohapeal otsustada. Tänane madala valimisaktiivsuse olukord on otseselt seotud sellega, et on vastandatud eri piirkondi, on selgelt öeldud, et poliitika on halb ja ärge te kohapeal vallas üldse poliitikaga tegelge, vaid olge siin ainult oma asja ajajad. Tulemus on see, et üks osa inimestest ei saa tegelikult aru, et nad teevad klassikalist poliitikat, aga seda on kohapeal lihtsalt teistmoodi nimetatud.
Vaidlus teemal, kas 2000, 3000 või 5000 elanikku peaks olema see valla suurus, kus kohas me lolluse ja tarkuse vahel piiri tõmbame, on tore püünis, tore lõks nendele, kes sellega kaasa läheksid. Kui me aga ütleme, et Eesti inimesed on igal pool piisavalt targad ja võimelised otsustama, siis me ei esita neid piire ega ütle, et alla 2000 või 1500 elanikuga valla inimesed on lollid ega saa midagi otsustada või õigeid valikuid teha.
See mõte on nüüd neli korda läbi hakitud, ütleme selle mõtte tegeliku olemuse. Head praeguse opositsiooni liikmed! Te ise ehitasite kolli, mille nimi on sunderakonnastamine. Seda tegelikkuses olemas ei ole, mingisugust sunderakonnastamist ei toimu, aga te olete selle kolli loonud ja nüüd võitlete sellega kangelaslikult. Küllalt tore on praegu ajakirjandust lugeda, sest see näitab päris selgelt, millised ajakirjanikud on just teie erakondade toetajad. See toob päris selgelt nähtavale, millised on praegu just Mõõdukate ja Isamaaliidu pooldajad ajakirjanduses: need, kes seda kolliteemat jätkavad.
Lõpetuseks. Ei olnud eriti imekspandav, et Mõõdukate esindajad olid täna teistel seisukohtadel kui mõned aastad tagasi. Me oleme sellega harjunud. See on Eestimaal lihtsalt paratamatus. Aitäh!
Esimees
Tänan, Tõnu Kauba! Järgmisena palun Tiit Sinissaar, kõne puldist!
T. Sinissaar
Härra esimees! Lugupeetavad kolleegid! Ma tahaksin natukene kõnelda eesmärgist, selle saavutamise vahenditest ja tingimustest selle eesmärgi saavutamiseks. Mõnevõrra algab see sellest, mille kohta ma esitasin küsimusi härra justiitsministrile.
Päris selge on, et ka Isamaaliit on toetanud seda eesmärki, et erakondade vastutus ja nende roll kohalikes omavalitsustes suureneks. Aga ilmselgelt oli see kõik seotud haldusreformiga. Mis juhtus haldusreformiga? Haldusreformi üks põhisisu ja eesmärk oli Eesti suutlikkuse, sh administratiivse suutlikkuse tõstmine. Kahtlemata oli see seotud eelkõige selle osaga, mille sisu pidi täitma Rahandusministeerium, s.o kohalike omavalitsuste rahastamine ja kõik muu, sest rahast algab väga palju asju pihta. Rahandusministeerium, mida juhtis praegune peaminister, tollane rahandusminister Siim Kallas, jättis selle osa lihtsalt tegemata või ei olnud suuteline seda tegema ja siis taandus haldusreform pelgalt haldusterritoriaalseks reformiks. Ka siis oli veel lootust, et me suudame järgmisteks kohalikeks omavalitsuse valimisteks jõuda nii kaugele, et kohalikud omavalitsused on piisavalt suured, et erakondade nimekirjades kandideerimine oleks põhimõtteliselt võimalik. Paraku aga läks ka see luhta ja nüüd kasutatakse selle eesmärgi saavutamiseks jõhkrat jõudu. Aga jõhker jõud toob alati kaasa vastujõu ja paratamatult ka mõned äärmiselt ebasoovitavad tagajärjed. Üks nendest ebasoovitavatest tagajärgedest on see, millele oma küsimuses viitasin ja millest siin põgusalt räägiti sõnavõttudes, et meil tekib terve suur hulk omavalitsusi, kus on esindatud ainult üks erakond, ükskõik milline meie suurtest parlamendierakondadest ta ka ei oleks. See teenib ainult erakonna huve, mitte aga Eesti ühiskonna ja demokraatia huve. Arvan, et me peaksime olema siin saalis natukene riigimehelikumad ja mõtlema tervikuna Eesti ühiskonna arengu peale, mitte ainult selle peale, kuidas oma erakonna kätte võimalikult palju võimu saada.
Teine ebasoovitav kaasnähtus on see, millest siin juba veidi ka kõneldi, see on nende inimeste vastutus, kes küll kandideerivad erakonna nimekirjas, aga kes erakonda ei kuulu. Ma ei tea, kui palju te olete, head sõbrad, endale aru andnud, kui palju probleeme toob see erakondadele kaasa just sellesama vastutuse küsimuses. Võtame veel järgmise asja. Erakond, kes peaks olema vabatahtlikult ühinenud mõttekaaslaste kooslus, muutub sunniviisiliselt sinna astunud inimeste võrra suuremaks. Kas te olete mõelnud, milliseid probleeme see võib erakondadele kaasa tuua? Kuidas saab panna neid inimesi ajama seda asja, mida erakond tegelikult tahab ajada, kuidas saab vastutada nende väärsammude eest, kui ta on sinna astunud poolsunniviisiliselt? Kui erakond on tugeva kepidistsipliiniga, siis võib-olla saab ta neist kuidagi jagu, neid taltsutatakse, aga kui erakond on tõesti demokraatlik, kus igaühe arvamus kuulatakse ära, muutub see protsess väga raskeks ja hajuvaks.
Veel üks suhteliselt imelik kõrvalnäht, mida ma täheldasin. Härra esimees, ma palun natukene lisaaega!
Esimees
Palun!
T. Sinissaar
Kui Eesti taasiseseisvus, siis tekkisid meil loomuliku jääknähuna erakonnad mitte ainult maailmavaatelisel alusel, vaid rahvuse, täpsemalt öeldes, isegi keele järgi. Ma arvan, et me kõik saame aru, et tegelikult peaksid erakonnad olema moodustatud maailmavaatelisel alusel ja just viimase aasta jooksul on hakanud see tendents Eestis tekkima. Vene erakonnad said aru, et üksnes keele või rahvuse baasil moodustatud erakond ei löö läbi, tuleks ikkagi ühineda ja minna koos Eesti erakondadega ning jagada oma jõude maailmavaatelisel alusel. Nüüd sai selgeks, et valimisliidud kaotatakse ära, ja just eile sõlmisid vene erakonnad omavahelise valimisliidu, olles sunnitud esinema ühe erakonna nime all. See kahtlemata annab väga tugeva tagasilöögi sellele, et erakondade areng jätkuks maailmavaatelisel alusel, ja see lõhestab Eestit hoopis sellisest otsast, mida me võib-olla esialgu ei osanud arvata.
Muudatusettepanekute tabelis on päris mitu ettepanekut, mida tasuks tõsiselt kaaluda, mis teeksid eesmärgi saavutamise ning selleks olemasolevad vahendid ja tingimused omavahel kooskõlas olevaks. See oleks kompromiss, mis arendaks Eesti ühiskonda paraja tempoga ega kisuks teda lõhki, ei tooks endaga kaasa nii palju neid ebasoovitavaid tagajärgi, mida me ilmselt keegi ei taha. Palun mõelge veel nii mitmegi muudatusettepaneku juures, kas ei tasuks pakutud kompromissi vastu võtta, sest see ühendaks meid rohkem, mida meil on ka ilmselt tarvis. Aitäh!
Esimees
Suur tänu, Tiit Sinissaar! Järgmisena palun Ando Leps, kõne puldist!
A. Leps
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Tänast päeva, 27. märtsi tuleks edaspidi nimetada arvatavasti Isamaaliidu ja Mõõdukate nutupäevaks, mitte aga selleks päevaks, mil kõneldut hakatakse Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas õpetama.
Isamaaliitlased ja mõõdukad on, nagu ma aru saan, erakonnastamise vastu üldse. Ma saan aru, et ka Riigikogusse valimine erakondlike nimekirjade alusel on vale ja siin istuvad ainult karjeristid. Mõnest sõnavõtjast sain ma nii aru. Teiseks, isamaaliitlased ja mõõdukad tahavad täna teha Eesti riigiõiguses suure sammu tagasi, olgugi et just nemad on püüdnud meedia abil nii siseriigis kui välismaal näidata, et nemad üksi on Eesti elu edasi viinud. Kolmandaks, isamaaliitlaste ja mõõdukate kurvastuseks pean õigusteadlasena ütlema, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse eelnõu on Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlas. Aitäh!
Esimees
Tänan, Ando Leps! Järgmisena palun Tõnu Kõiv, kõne puldist!
T. Kõiv
Austatud esimees! Head kolleegid! Mõõdukad ei ole kunagi põhimõttelagedalt trüginud võimule ega välistanud ühegi Eesti erakonna võimalust olla võimukoalitsioonis ja võimu teostada. Samas juhtisid Mõõdukad juba uue koalitsiooni moodustamisel tähelepanu teatud ohtudele, mis uue koalitsiooniga võivad kaasneda, kui nad oma varasematest valitsemisperioodidest õppust pole võtnud. Täna oleme jõudnud sellesse olukorda, kus me võime tõdeda, et meil oli õigus - uue koalitsiooni osapooled ei ole oma varasemast valitsemisperioodist õppust võtnud.
Mind ei ajendanud sõna võtma Tõnu Kauba demagoogitsemine, mis on talle omane, vaid justiitsminister Märt Raski vastused küsimustele, kus ta korduvalt oli sunnitud tõdema, et see või teine asi, mis küsijale muret valmistab, valmistab ka talle muret, aga see on koalitsiooni tahe. See on minu arust väga halb märk. Kujutame ette ühte erakonda, kes arutlustes Eesti haldusterritoriaalsest jaotusest jagab mõtet, et see on liiga killustunud, omavalitsused ei saa hakkama, nuriseb selle üle, samas ütleb, et need väikesed omavalitsused peaksid ühinema vabatahtlikult. Selle illustreerimiseks näide Eesti elust, kus kümne aasta jooksul 254 omavalitsusest on vabatahtliku ühinemise alusel saanud 247. Esimene mulje on, et tegemist on kas pimedate või kurtide erakonnaga. Tegelikult on ju see Reformierakonna suhtumine haldusterritoriaalsesse jaotusesse: teeme ruttu, meid rahuldab tempo vähem kui kümne omavalitsuse ühinemine kümne aastaga. See ei ole siiras jutt. Samas ütleme, kallis rahvas, kes te tahate kohapeal kaasa lüüa kohaliku elu kujundamisel, nüüd on teil aega pisut alla poole aasta ja tehke oma otsused, missugune partei teile sobib. Siin võib tuua ükskõik milliseid põhjendusi, see on sundparteistamine.
Head kolleegid koalitsioonist! Kui te oleksite siirad, siis ei peaks te tooma näiteid Liia Hänni kõnest hoopis teise seaduseelnõu ja teise Riigikogu koosseisu ajast. Kui te oleksite siirad, siis te käituksite nii, nagu käitub Reformierakond maksupoliitikat arutades, et teeme täna teatavaks selle, mis tuleb mõne aja pärast. See tähendab seda, et täna võib anda küll ühiskonnale tõdemuse, et Eesti parlamendis on esindatud erakonnad, kes on nõus sellega, et demokraatlikku võimu teostavad erakonnad valimiste kaudu, ja selleks et seda tendentsi süvendada, me ütleme teile, et aastal 2005 võiksid kohalikud valimised - kui sellele on eelnenud haldusreformiga seotud küsimuste lahendamine, mida muide ükski erakond pole välistanud - olla erakondlikud. Nagu Tõnu Kauba isegi ütles, et joone tõmbamine on lolluse mõõt, ja püüdis siis lolluse mõõtu tõmmata, kuid tabades ennast lolluselt, on sellest tänaseks päevaks loobunud. Mõõdukad ja ka Isamaa ei ole minu veendumuse põhjal rääkinud selle joone tõmbamisest mitte sellepärast, et mõõta omavalitsustes olevate inimeste arvu järgi, kas väikese elanike arvuga omavalitsused on lollide omavalitsused või suure elaniku arvuga on tarkade omavalitsused, vaid selleks, et meie pakutud joon on tegelikult see joon, millega eelmistel kohalikel valimistel, kus erakonnad kandideerisid oma nimekirjadega, oli neid erakondade nimekirju rohkem kui neid omavalitsusi, mis jäävad üle selle joone.
Kui tohib, siis palun natuke lisaaega! Me saame siit tõepoolest toota usaldust ja me saame siit anda sõnumit inimestele kohtadel. Kuid ma loodan siiski, et lõppsõnas koalitsiooni esindajad jäävad siiraks ja ütlevad ausalt välja, et tegelikult ei lähe neile korda see, kes on kohapeal need inimesed ja kas nad tahavad erakonnastuda või mitte, kui nad tahavad lüüa kaasa kohaliku elu asjade ajamisel, vaid et neil on vaja konjunktuursetel kaalutlustel sättida nad ära oma erakondadesse. Kui see on nii, siis öelge see ausalt välja, ärge varjake ja ärge peitke seda demagoogitsemise taha. Aitäh!
Esimees
Tänan, Tõnu Kõiv! Järgmisena palun Mart Laar, kõne puldist!
M. Laar
Lugupeetud härra esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Isamaaliidu esimehena täna teie ees seistes peaksin tunnistama, et ühelt poolt see eelnõu, mida valitsusliit ja Rahvaliit on toetanud, peaks mulle meeldima. Isamaaliit on küllalt hästi ja ühtlaselt üle Eesti organiseerunud erakond ja nimetatud eelnõu vastuvõtmisele järgnev nõukogude võimu aegadest tuttav sunderakonnastamine tekitab ühes osas ühiskonnas paratamatult nii tugevat protesti, et see on juba toomas ja toob kindlasti veel meie lippude alla arvukalt uusi liikmeid, kellele lihtsalt ei sobi Keskerakonna poliitika. Nii et parteipoliitiliselt võib valitsusliitu õnnitleda ja Isamaaliidu poolt tänada. Samas ei arva ma, et me siin saalis peaksime lähtuma oma kitsastest parteipoliitilistest huvidest. Ma arvan, et me peaksime lähtuma Eesti riigi ja rahva huvidest.
Kui me vaatame seda, mis meil täna ühiskonnas reaalselt toimub, siis peab tõdema, et selle eelnõu vastuvõtmisele järgnev sunderakonnastamine ei ühenda, vaid lahutab Eesti ühiskonda. See mitte ei tõsta, vaid madaldab poliitikute ja poliitiliste erakondade autoriteeti. Selles suhtes istume, lugupeetud valitsusliit, opositsioon, Riigikogu soo, kõik ühes paadis ja see, et nii ei läheks, on meie kõikide ühistes huvides. Sest valijatega kohtudes on selgelt näha, et ka valitsusliidu omad poliitikud üritavad vingerdada ning oma tegelikku käitumist ja selle motiive teiste inimeste eest peita.
Mul oli väga hea kogemus, just enne seda Riigikogu istungit ma kohtusin Järvamaa õpetajatega. Keskerakonna kohta ühtegi halba küsimust ei esitatud, ei küsitud näiteks sedagi, mispärast Keskerakond paari kuuga on oma seisukohti nii radikaalselt muutnud selle seaduse suhtes. Küll aga küsis üks väga meeldiv proua härra Taimla kohta. Ta ütles, et teil tuleb niisugune väga õige otsus, et juba selle aasta sügisest alates ei saa Riigikogu liikmed enam kandideerida kohalikes omavalitsustes. Härra Taimla oli temaga kohtunud ja öelnud: jah, me teeme selle kohe sellel kolmapäeval Riigikogu saalis ära. Lugupeetud proua oli väga pettunud, kui ma julgesin avaldada arvamust, et mul on tekkinud teatav kahtlus, et härra Taimlal on vahepeal toimunud teatud positsiooni muutus ja härra Taimla enam ei arva, et me peaksime selle järgmistest valimistest alates ära tegema. Siis tõstis üks teine proua arglikult käe püsti, juba natukene kohutatuna, ja küsis, kuidas selle Rahvaliiduga saab, Rahvaliit on ju ometi selle sunderakonnastamise vastu. Ma ütlesin, et mul on tekkinud teatav kahtlus, mulle tundub, et Rahvaliit Riigikogu saalis koalitsiooni ustava kaaslasena vajutab siin ikkagi rohelisele nupule. Proua oli äärmiselt üllatatud ja ütles, et ta on kohtunud paljude Rahvaliidu kohalike aktivistidega, nad ütlevad, et mitte mingil tingimusel nad sellist jubedat seadust ei toeta. Seetõttu võibki öelda, lugupeetud Riigikogu saadikud, seda, mis värvi nuppe te täna vajutate, ei õpita mitte ainult Tartu Ülikoolis, vaid seda hakkavad jälgima üsna põhjalikult ka kõik valijad, kes valimistele lähevad. Aitäh!
Esimees
Tänan, Mart Laar! Järgmisena palun Andres Tarand, kõne puldist!
A. Tarand
Lugupeetud esimees! Lugupeetud kolleegid! Ma olin sunnitud vahepeal veidi ära käima. Kui majja sisse astusin, rääkis üks kolleeg parasjagu lollidest väikevaldadest, mille peale ma otsustasin natuke väikevaldade lolle lohutada ja püüda seletada, et see on suhteline mõiste ja neid on esinenud ka Riigikogus. Kas Keskerakond luges lolle kokku, kui pakkus selle seaduse arutelul omal ajal piiriks 5000, kus võiks partei nimekirjadega esineda? Ma olen ise tihti rõhutanud, et ma olen rohkem arvutaja. Arvutus, mille ma kohe teile ette loen, näitab, et see 5000 on Keskerakonnal jumala hästi paika pandud omal ajal. Miks see ära haihtus, seda ma ei tea. 5000 nimelt tähendab seda, et on ligikaudu 4000 hääleõiguslikku valijat. See on kõik umbes ja keskeltläbi, ma ei tee praegu vahet väikevallal ja Tallinnal, see ainult veel parandaks minu poolt öeldut. Partei nimekiri sellisel juhul - parteilasi on poolteist protsenti Eesti elanikkonnast - annaks meile keskeltläbi kolm parteilast nimekirjas (vallas, kus on 2000 liiget). 4000 hääletajat tähendaks, et annaks peaaegu selle miinimumi - seitse - kätte. Mis siis on? Ma räägin praegu ainult suurtest parteidest. Ütleme, et paneme need väikesed parteid, kes veel figureerivad, kokku, saab seitsmenda. See on sellisel alusel tehtud. Nii et täiesti objektiivne kriteerium. Ei saa alla 5000 elanikuga vallast nimekirja kokku ja see on muidugi sund, kui me seda nüüd üritame. Selles ei ole mingit kahtlust, et see on sund. Me oleme kasutanud sundi ja ka teised demokraatlikud riigid on mõnikord sundi kasutanud, pisut nüginud, meil oli näiteks partei liikmete miinimum tuhat. Kui ajalehtedes nimekirjad avaldati, tuli välja, et libaliikmeid on niipalju kui kulub, mõnel kohe nii, et lähevad vist kohtussegi. Tähendab, ka see ei õnnestunud Eesti praeguse mittejärjepideva, aukliku kultuuri juures, mis on parteides vohamas, nimelt ebakultuursus. Ei õnnestunud ka see lüke, et paneme tuhat täis. Mis puutub tulemusse, siis mida me võime oodata? Me võime oodata sundparteistamist ehk inimesed lükatakse mingisse ühte, teise, kolmandasse erakonda omavalitsustes. Seda on täna ilmselt juba paljud öelnud. See on selge kaugenemine demokraatiast, vägivaldne parteistamine ehk nagu tehti NLKP-s - tahad korterit, tahad direktor olla, tuled. Mis vahet praegusega? Teiseks toodetakse selliseid parteinuppe, kelle arvamust ei tahetagi teada, sest ta on sunniviisil sinna topitud. Soovitus jälle meenutab mulle NLKP-d. Nüüd oleme, tõsi küll, kuulnud, et Eestis enamik NLKP liikmeid kuulusid ühte ordusse, kes võitlesid vihaselt Eesti vabaduse eest, välja arvatud muidugi parteikoosolekutel, aga vabal ajal muudkui andsid. Ongi käes, tublid tüübid. Minu soovitus neile sundparteistatud inimestele on nüüd sama, et minge muidugi ja hakake võitlema nagu see omaaegne ordu ja lammutage see partei seestpoolt. Tubli, aitäh!
Esimees
Tänan, Andres Tarand! Järgmisena palun Arvo Sirendi, kõne puldist!
A. Sirendi
Lugupeetud Riigikogu! Mulle tundub, et paljusid siinseid talente, kellele justiitsminister tunnustust avaldas, ja ka neid, kellele ta ei avaldanud isiklikku tunnustust, on tabanud hiiliv Alzheimer. Lihtsalt unustatakse see, mille meenutamine pole kasulik. Siin juba mõned ütlesid, et kui me selle seaduse vastu võtame, siis oleme kaotanud lisaks kõigele ka südametunnistuse, või et kodaniku õigus poliitilise ühistegevusega tegelda on põhiseaduslik ja kui keegi võtab ära võimaluse valimisliidus kandideerida, siis on see põhiseadusvastane. Üldiselt peab ütlema, et ma olen sellega nõus. Ma arvan ka, et liberaalsus, mida Reformierakond pakub, on siiski käsitletav kui vabadus suurima kasu väljaraalimiseks kõigi võimaluste hulgast, kuid liberaalide auks peab ütlema vaid seda, et nad jätavad ka teistele samasuguse võimaluse. Valimisliidud Riigikogu valimisteks keelati ära kolm, võib-olla juba neli aastat tagasi. See oli minu arust selgelt antidemokraatlik ja kodanikuõigusi piirav akt, ent lubatavaks said äkki samal ajal valimisblokid. Demokraatlikud aluspõhimõtted muutusid niisiis vastavalt päevaprobleemide lahendamise vajadusele. Nagu siis, on ka nüüd ajakirjandus teatud seltskonna teenistuses, praegu on ta selgelt Isamaa ja Mõõdukate teenistuses ja teised arvamused seal kajastamist ei leia. Valimisliitude keelustamise tulemus oli kõigepealt see kolmikliidu teerull. Et see lagunes, siis jäi mingisugune lootus, et taolisi teerulle tulevikus ei kasutata. Võib-olla on õige, et demokraatia ei olegi nii lihtne asi, niisugune ühekäiguline asi, et valid õige metoodika ja saad väga hea tulemuse. Võib-olla on demokraatia äkki kahekäiguline. Võib-olla see, mis Isamaale ja Mõõdukatele valmistab muret, on minu järelduse kohaselt hea asi. Mulle teatud määral isegi valmistaks rõõmu neile täiendavalt muret valmistada. Võib-olla just tänu sellele saab võimule demokraatia. Ma mäletan hästi, kui praegune kaksikliit keelustas eelkõige oma jõududega - teda toetasid ka Mõõdukad ja Isamaa - valimisliidud. Siis oli juba nõue, et parteid pakuvad katust ja katsuvad seeläbi oma tahet ellu viia. Ma mäletan isegi seda, kui Savisaar ja Kirsipuu langesid üksteisele kaela, kallistasid ja poetasid nähtavasti ka mõne liigutuspisara. See oli neile mõlemale tõepoolest suur võit ja neil õnnestuski selle võttega KMÜ hävitada. Võib-olla oli seegi hea, ega me seda ei tea. Need otsused, mis hakkavad kehtima alles järgmisteks või ülejärgmisteks valimisteks, on küll silmakirjalikud. See, mis ülejärgmisteks valimisteks hakkab kehtima, tähendab sisuliselt seda, et see ei ole meie otsustada. See on pigem järgmise koosseisu otsustada. Ma usun, et kindlasti tuleb siia meist targemaid, nii nagu alati on koosseis läinud järjest targemaks.
Mis puutub poliitilistesse otsustesse ja poliitilisse vastutusse, siis on päris selge, et see ei ole täheldatav ka erakondade puhul. Ma näen siin rõõmsate nägudega Reformierakonda, kes lubas meile kõigile 9000 krooni keskmist kuupalka. Tegelikult ei ole me sinna ligikaudugi lähenenud. Aga muidugi võivad nad öelda, et neil oli hea tahe ja nemad vähemalt lubasidki, teised ütlesid, et nii palju ei saa. Nii oli inimestel tükk aega hea meel.
Lõpuks peaks ütlema, et loomulikult ei hääleta ma valimisliitude keelustamise poolt. Küll aga ei ole ma päris kindel veel selles, kas hääletada selle seaduse vastuvõtmise poolt või mitte. Omal ajal oli ju põhiseaduse referendumiga täpselt samamoodi: soovitati neil, kes selle heaks kiidavad, kindlasti poolt hääletada, aga nendel, kes seda kogunisti heaks ei kiida, soovitati ka poolt hääletada, sest põhiseaduse olemasolu pidi olema ise juba õnnestav fakt ja igal juhul parem, kui põhiseaduse puudumine. Kuigi me saime kõik aru, et põhiseaduse vigade parandamine tehti võimatuks. Nii et ma veel mõtlen, kas ma lõpphääletusel jään teerulli alla või hüppan hoopis peale. (Naer.)
Esimees
Tänan, Arvo Sirendi! Järgmisena Marju Lauristin, palun, kõne puldist!
M. Lauristin
Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu! Ma tahaksin jagada oma mõtteid mitte kui Mõõdukate fraktsiooni esimees - ma loodan, et mul on selleks veel võimalus -, vaid kui inimene, kes on tegelnud natuke ühiskonna arengutega. Siin juba öeldi, et üks väga oluline probleem, mida me tegelikult puudutame ja üsna vägivaldselt puudutame selle eelnõuga, on kodanikuühiskonna areng Eestis. Kodanikuühiskonna areng Eestis on olnud üks valulapsi. Kodanikuühiskonna areng toimub teatavasti rohujuure tasandil. Ta toimub inimese lähedal, inimene tunneb, et kui ta tegutseb teistega koos, on ta sõnal rohkem kaalu, ta saab mõjutada oma elu, ta saab mõjutada kohalikku elu, tal on väljund. Kui me oleme rääkinud kohalikust omavalitsusest, siis alati on olnud teatud ideaalkuju. Me armastame rääkida, et see on see võim, mis on inimesele lähedal, kus inimene saab otse mõjutada, kus temal on otseväljund. See on otseselt seotud ka sellega, kuivõrd kohalikus elus saavad kaasa mängida inimeste mitte ainult erakondlikud, vaid tõepoolest ka kõik muud sotsiaalsed ühendused, huviühendused jne. Öelda, et need ühendused ei vastuta kohalikus elus, on täiesti vale, sest just eriti väikestes kohtades - me ei räägi praegu suurtest linnadest - on ju kõik need inimesed tuntud, need ühendused on sagedasti rohkem tuntud kui erakonnad. Seal on tavaliselt kohaliku elu tuntud tegelased, olgu nad kirikutegelased, olgu kultuuritegelased, olgu mingid naisteühendused jne, kes on just nimelt kohapeal võitnud oma tegevusega autoriteedi, nad ei vaja erakonna tuge selle autoriteedi jaoks, aga nad vajavad nende inimeste tuge, seda võrgustikku, kellega koos tegutseda. Selle tõttu väga paljudes maades, ka Põhjamaades, mis on meile lähedal, on just kohalikul tasemel kodanikeühenduste nimekirjad ...
Esimees
Marju Lauristin, ma palun vabandust! Tõnu Kõiv, kas sa oleksid nõus, et teised saaksid ka kuulata Marju Lauristini esinemist?
M. Lauristin
Pigem on seal taga rohkem lärmi kui siin ees.
Esimees
Ma kuulsin Tõnu Kõivu väga tugevat häält. Aitäh!
M. Lauristin
Ma tahtsin öelda seda, et Põhjamaades, näiteks Taanis, on põhimõtteliselt säilitatud kodanike nimekirjad - olukorras, kus on väga vana ja selge parteisüsteem - just kohalikel valimistel, selleks et anda väljund kodanikuühiskonnale. Miks siis meie - kui meil erakonnad on palju väiksemad, nad ei jõua rohujuure tasemeni, nad ei ole sajatuhandelised, mitmesajatuhandelised nagu Põhjamaades, kui meil mitte ainult erakondade liikmeskond, vaid ka erakondade selge pooldajaskond on vähem kui kolmandik elanikkonnast - kujutame ette, et me niisuguse sundkäiguga aitame kaasa nendele põhimõttelistele sihtidele, mida me kõik pooldame - sama kodanikuühiskond, kohalik demokraatia jne? Tähendab, küsimus ei ole olupoliitiline, erakonnapoliitiline, see on tõepoolest küsimus sellest, kas me anname selle ruumi, kus inimesed kohapeal leiavad selle mõtte, et osaleda, tulla välja, anda oma panus ja hääletada just nimelt nende inimeste ja nende sihtide poolt, mis on kohapeal altpoolt küpsenud. Nagu siin juba öeldi, siin toimib teatud suurte arvude seadus, on juba näha olnud tendentsid, kust hakkab peale see erakond kui täiesti reaalne subjekt, ja kus ei ole erakonda kui reaalset subjekti. Arvestagem seda. Ühiskonnas on samad seadused nagu looduses, neid ei saa seadustega, mida meie vastu võtame, väärata. Need tekivad ikka inimestevahelistes suhetes.
Ma lihtsalt tahtsin juhtida tähelepanu, et küsimus ei ole selles mõttes ainult poliitiline, nagu siin püütakse näidata. Küsimus on ikkagi ühiskonna enda arengu mõistmises ja selle arengu kas soodustamises või takistamises. Kui me võtame praegu vastu selle niisuguse keelava n-ö kääriseaduse, siis me takistame tegelikult ühiskonna arengut. Aitäh!
Esimees
Suur tänu, Marju Lauristin! Jaanus Männik, sõnavõtt kohalt.
J. Männik
Aitäh, härra juhataja! Austatud kolleegid! Isamaaliidu ja Mõõdukate esindajate jutt ja argumendid võiksid isegi mõjuda, kui poleks teada nende kõnelejate radikaalselt teistsugune suhtumine demokraatiasse ja asjaajamisse mõni aeg tagasi, s.o kahe ja poole aasta jooksul kolmikliidu valitsuses olles. Pärast seda, kui on kõige suurema innukusega aetud kohalike omavalitsuste sundliitmise asja, kui on ignoreeritud rahvaküsitluse tulemusi ja tehtud muid imelikke asju, rääkimata sellest teerullipoliitikast, mida siin saalis on aetud, ei saa mina küll neid jutte tõsiselt võtta. Mis puutub sunderakonnastamisse, siis mulle see asi ka ei meeldi. Ma olen täiesti vastu elektroonilisele hääletamisele, kuna see oleks põhiseadusvastane. Täiesti vastu olen ka kahes volikogus olemise võimalusele. Nii et see seadus mulle ei meeldi, aga mulle ei meeldi ka see silmakirjalikkus ja kahekeelsus, mida viljelevad äsja meiega opositsioonis liitunud kaks erakonda - Isamaaliit ja Mõõdukad. Praegu on tulnud nähtavasti Isamaaliidul ja Mõõdukatel ka mõtlemise aeg ja haavade lakkumise aeg. Jaksu ja jõudu teile selles töös! Aitäh!
Esimees
Tänan! Tõnu Kaubal on vasturepliigi õigus. Palun!
T. Kauba
Aitäh! Eeskätt stenogrammi huvides nimetan seda, et ma ei ole kunagi piiri - 2000, 3000 ega 5000 - tõmmanud ega esitanud ühtegi ettepanekut, nii et eeltoodud Mõõdukate väited olid eksitavad.
Esimees
Tänan! Austatud kolleegid! Ekraan on tühi. Kas võin teha ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks? Läbirääkimised on lõpetatud.
Palun kõnepulti tagasi Tiit Käbini, et koos teiega, head kolleegid, alustada laekunud muudatusettepanekute tabeli läbivaatamist. Kas võime alustada?
Esimene muudatusettepanek on Tiit Toomsalult, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Tiit Toomsalu, palun!
T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist. Kommentaariks. Tegemist on korrektiivse, puhtalt tehnilise parandusettepanekuga. Nimelt teen ettepaneku jätta § 5 lõikest 1 välja sõnad "ja Euroopa Liidu kodanikul", kuna sama paragrahvi lõikes 2 on juba väga selgelt räägitud välismaalastest, seega on nimetatud kategooria kodanike mõiste haaratud. Ma palun seda ettepanekut toetada, see teeb eelnõu selgemaks!
Esimees
Tänan! Komisjon, palun!
T. Käbin
Komisjon lükkas selle ettepaneku tagasi. Ettepanekut toetas vaid 1 komisjoni liige, 9 olid vastu, 2 olid erapooletud. Põhjus on selles, et Euroopa Liidu kodanikud tuleb ikkagi eraldi märkida, sest Euroopa Liidu kodanikel peab olema Euroopa Liidu liikmesriigis - juhul kui Eesti selleks saab, siis ka Eestis - õigus samadel alustel osa võtta valimistest nagu asukohariigi kodanikel.
Esimees
Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele esimese muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 5 Riigikogu liiget, vastu on 57, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Ka teine ettepanek on Tiit Toomsalult, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Tiit Toomsalu, palun!
T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada. Head kolleegid, see on juba tunduvalt põhimõttelisem muudatusettepanek. Nimelt teen ettepaneku § 5 lõike 5 tekstis kõrvuti Euroopa Liidu kodanikega, kellele on antud selle lõikega kohalikku omavalitsusse kandideerimise õigus, lisada veel kolmandate riikide alaliselt Eestis elavad välismaalased ja kodakondsuseta isikud. See tähendab, ma soovin rakendada võrdse kohtlemise printsiipi välismaalaste eri kategooriate suhtes. Tegemist on põhiseaduse §-de 9 ja 12 rakendamisega ja teil on tänase päeva esimene valik hääletada kas põhiseaduse poolt või põhiseaduse vastu.
Esimees
Tänan! Komisjon, palun!
T. Käbin
Kommentaar on lähedane eelmisele kommentaarile. Hääletustulemus: 1 poolt, 8 vastu, 1 erapooletu. Põhitekstis olev tekst on märgatavalt täpsem ja konkreetsem kui see, mille ettepaneku esitaja välja pakub.
Esimees
Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele teise muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 4 Riigikogu liiget, vastuolijaid on 65, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Kolmas muudatusettepanek on Isamaaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Andres Herkel, palun!
A. Herkel
Aitäh! Isamaaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada. Selgituseks niipalju, et see on n-ö süümevande jätk. Vastandina kriitikutele leiame, et muudatusettepanek on põhiseaduspärane, kuna riigi julgeolekuvajadused kaaluvad antud juhul põhiõiguse, kandideerimisõiguse piiramise üles.
Esimees
Tänan! Komisjon, palun!
T. Käbin
Komisjon oli teistsugusel seisukohal ja lähtub sellest, et põhiseaduse rakendamise seadusega, mis on samas jõus nagu põhiseadus, ettenähtud tähtaegset piirangut ei või seadusega pikendada, seda saab teha ainult põhiseaduse rakendamise seaduse muutmisega. Ettepanekut toetas 2 komisjoni liiget, vastu oli 5, erapooletuid 3.
Esimees
Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 32 Riigikogu liiget, vastu on 47, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Neljas muudatusettepanek on Reformierakonna fraktsioonilt, komisjon on arvestanud täielikult.
T. Käbin
Neljas ettepanek kuulub kodukorraseaduse järgi hääletamisele.
Esimees
Jah, ka juhataja teab seda. Ettepank kuulub hääletamisele § 88 lõike 3 alusel. Kas on vaja öelda kommentaare? Ei. Austatud Riigikogu, panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 51 Riigikogu liiget, vastu on 20, erapooletuid on 2. Ettepanek leidis toetust.
Viies muudatusettepanek on samuti Reformierakonna fraktsioonilt ja kuulub hääletamisele kodukorraseaduse § 88 lõike 3 alusel. Austatud Riigikogu, panen hääletusele viienda muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 72 Riigikogu liiget, vastu on 6, erapooletuid on 1. Ettepanek leidis toetust.
Kuues muudatusettepanek on Isamaaliidu fraktsioonilt, on täielikult arvestatud, kuid kuulub hääletamisele kodukorraseaduse § 88 lõike 3 alusel. Austatud Riigikogu, panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 74 Riigikogu liiget, vastu on 6, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.
Seitsmes muudatusettepanek on Rein Voogilt, on arvestatud täielikult. Kaheksas ja üheksas muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt, eelnõu algataja toetab. Kümnes muudatusettepanek on Tiit Toomsalult, on jäetud arvestamata. Tiit Toomsalu, palun!
T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada. Head kolleegid, teil on siin saalis täna võimalik teist korda hääletada Eesti Vabariigi põhiseaduse §-de 9 ja 12 reglemendi vastu. Selle muudatusettepaneku kohaselt saavad kohalike volikogude valimisel pärast Euroopa Liiduga ühinemist kandideerida kõrvuti Eestis alaliselt elavate Euroopa Liidu kodanikega ka Eestis alaliselt elavad teiste riikide kodanikud ning kodakondsuseta isikud. Tegemist on valikuga, kas põhiseaduse poolt või põhiseaduse vastu. Toetage seda muudatusettepanekut!
Esimees
Tänan! Komisjon, palun!
T. Käbin
See haakub Toomsalu kahe eelmise ettepanekuga, mille nii komisjon kui ka täiskogu tagasi lükkasid. Komisjonis toetas ettepanekut 1 komisjoni liige, vastu oli 8, erapooletuid 1.
Esimees
Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele kümnenda muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 4 Riigikogu liiget, vastu on 59, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek 11 on samuti Tiit Toomsalult, on jäetud arvestamata. Tiit Toomsalu, palun!
T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Ma palun ka selle muudatusettepaneku hääletamist. See on analoogne eelmise muudatusettepanekuga. See käsitleb välismaalaste võrdse kohtlemise printsiipi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse §-de 9 ja 12 printsiipidega. Head kolleegid, teil on kolmas kord selle eelnõu lugemisel võimalik hääletada kas põhiseaduse poolt või põhiseaduse vastu, valik on teie. Kutsun teid toetama Eesti Vabariigi põhiseadust!
Esimees
Tänan! Komisjon, palun!
T. Käbin
Nagu Tiit Toomsalu nimetas, kuulub see samasse gruppi kui tema eelmised ettepanekud. Komisjonis toetas seda 1 komisjoni liige, vastu oli 8, erapooletuid 1.
Esimees
Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 11. muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 8 Riigikogu liiget, vastu on 61, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek 12 on samuti Tiit Toomsalult, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Tiit Toomsalu, palun!
T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Palun ka selle muudatusettepaneku hääletamist. See on analoogne eelmise muudatusettepanekuga. Mul on heameel, et põhiseaduse mõistmine ja austamine hakkab siin saalis jõudumööda kosuma, juba 8 liiget olid selle poolt. Head kolleegid, ma kutsun neljandat korda selle eelnõu lugemise ajal valima põhiseaduslikkuse või põhiseadusvastasuse vahel ja toetama seda parandusettepanekut.
Esimees
Tänan! Komisjon, palun!
T. Käbin
Kommentaar sama mis eelnevatel, ka hääletutulemus sama. Poolt 1 komisjoni liige, vastu 8, erapooletuid 1.
Esimees
Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 12. muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 6 Riigikogu liiget, vastu on 58, erapooletuid on 1. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek 13 on samuti Tiit Toomsalult, jäetud arvestamata. Tiit Toomsalu, palun!
T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist. Headel kolleegidel on natukene kergem valikut teha. Antud juhul pole tegemist põhiseaduslikkuse probleemiga, vaid valimisliitude taastamisega. Samas avaldan sügavat veendumust, et Eesti rahva enamik ja Eesti valdade elanike enamik on valimisliitude kaotamise vastu, mistõttu teen ettepaneku toetada seda parandusettepanekut ning taastada valimisliidud või üksikkandidaatide ja erakondade valimisliidud kohalike volikogude valimisel.
Esimees
Tänan! Komisjon, palun!
T. Käbin
Ettepanek ei käsitle ainult valimisliite, aga lähtub samast ideoloogiast nagu Toomsalu eelmised ettepanekud. Komisjon lükkas selle tagasi: 1 poolt, 11 vastu, erapooletuid ei olnud.
Esimees
Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 13. muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 24 Riigikogu liiget, vastu on 48, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Järgmine, 14. muudatusettepanek on Mõõdukate fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Eiki Nestor, palun!
E. Nestor
Aitäh, juhataja! Palun seda muudatusettepanekut hääletada. Meie meelest annab see mõistliku lahenduse kohalikeks valimisteks sellel sügisel.
Esimees
Tänan! Komisjon, palun!
T. Käbin
Ettepanek on lubada moodustada valimisliidud nendes omavalitsusüksustes, kus on vähem kui 5000 elanikku. Komisjonis toetas seda 5 komisjoni liiget, vastu oli 6, erapooletuid ei olnud.
Esimees
Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 14. muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 38 Riigikogu liiget, vastu on 48, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek 15 on Isamaaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Andres Herkel, palun!
A. Herkel
Aitäh, härra juhataja! Isamaaliidu fraktsioon palub seda ettepanekut hääletada. Eriti drastiline on eelnõu valminud redaktsiooni puhul see, et keelatud on ka erakondadevahelised valimisliidud. Me sooviksime selle vea kõrvaldada ja kutsume kõiki üles Isamaaliidu ettepanekut toetama!
Esimees
Tänan! Komisjon, palun!
T. Käbin
Komisjonis toetas seda ettepanekut 6 komisjoni liiget, vastu oli samuti 6.
Esimees
Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 15. muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 38 Riigikogu liiget, vastu on 50, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek 16 on samuti Isamaaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Tiit Sinissaar, palun!
T. Sinissaar
Aitäh, härra esimees! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada. Kui kompromiss 5000 elaniku juures üle-eelmises muudatusettepanekus ei leidnud toetust, siis võib-olla 3000 elaniku juures see leiab toetust. Et kolleegid Jürgen Ligi ja Toomas Varek saaksid oma fraktsioonidega nõu pidada, palun ühtlasi Isamaaliidu fraktsiooni nimel seitse minutit vaheaega.
Esimees
Tänan! Vaheaeg seitse minutit, lõpeb 18.20. Palun taotlust ka kirjalikult.
V a h e a e g
Esimees
Austatud Riigikogu, kell on 18.20, Isamaaliidu fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Me alustame muudatusettepaneku nr 16 hääletamist. Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 16.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 38 Riigikogu liiget, vastu on 46, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek 17 on Tiit Toomsalult, on jäetud arvestamata. Probleeme ei ole. Muudatusettepanek 18 on Isamaaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Andres Herkel, palun!
A. Herkel
Aitäh! Me võiksime seda hääletada. Ka selle ettepaneku puhul on tegemist süümevande jätkuga. Kutsun üles lähtuma julgeoleku huvidest ning ettepanekut toetama!
Esimees
Tänan! Komisjon, palun!
T. Käbin
See haakub ettepanekuga 3, mille täiskogu tagasi lükkas. Sisult tähendaks see seda, et põhiseaduse rakendamise seadusega kehtestatud tähtajalist piirangut hakatakse edasi nihutama seadusega. Komisjonis toetas ettepanekut 2 komisjoni liiget, vastu oli 5, erapooletuid 3.
Esimees
Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 18. muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 33 Riigikogu liiget, vastu on 50, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek 19 on Isamaaliidu fraktsioonilt, on arvestatud täielikult. Muudatusettepanek 20 on Isamaaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Andres Herkel, palun!
A. Herkel
Aitäh! Ma palun Isamaaliidu nimel seda ettepanekut hääletada, kuna selle läbiminek võimaldaks eelnõu algatajatel ja põhiseaduskomisjonil kogu eelnõu filosoofia üle veel kord järele mõelda.
Esimees
Tänan! Komisjon, palun!
T. Käbin
Hääletustulemus oli nagu analoogilistel ettepanekutel: poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 6.
Esimees
Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 20. muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 35 Riigikogu liiget, vastu on 46, erapooletuid on 1. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek 21 on juhtivkomisjonilt, eelnõu algataja toetab. Muudatusettepanek 22 autor Tiit Toomsalu, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Tiit Toomsalu, palun!
T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist. Austatud kolleegid, oleme jõudnud jälle põhiseaduslikkuse probleemide juurde, sedakorda seoses elektroonilise hääletamisega. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 156, mis käsitleb kohalike volikogude valimisi, sätestab sellise põhimõtte nagu valimiste salajasus ja ühetaolisus. Elektrooniline hääletamine välistab selle. Head kolleegid! Hääletades selle parandusettepaneku poolt või vastu, ütlete selle eelnõu raames viies kord jaa või ei põhiseaduslikkusele. Kutsun teid toetama põhiseaduslikku valikut ja toetama seda parandusettepanekut.
Esimees
Tänan! Komisjon, palun!
T. Käbin
Elektroonilisest hääletamisest on räägitud, ma arvan, piisavalt palju. Ettepanekut toetas 3 komisjoni liiget, vastu oli 8, erapooletuid ei olnud.
Esimees
Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 22. muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 13 Riigikogu liiget, vastu on 55, erapooletuid on 2. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek 23 on Tiit Toomsalult, on jäetud arvestamata. Tiit Toomsalu, palun!
T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada. See kordab eelmist muudatusettepanekut. Tegemist on elektroonilise hääletusega ja Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 156 toodud põhimõtete eiramise sätestamisega siia seadusesse. Head kolleegid, teil on selle eelnõu poolt hääletamisel kuues kord selle eelnõu lugemisel võimalik hääletada kas põhiseaduse poolt või põhiseaduse vastu. Kutsun teid toetama põhiseaduslikkust ja Toomsalu parandusettepanekut.
Esimees
Tänan! Komisjon, palun!
T. Käbin
Kommentaar sama mis eelmisel ja ka tulemus sama. Poolt 3, vastu 8 komisjoni liiget.
Esimees
Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 23. muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 13 Riigikogu liiget, vastu on 53, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek 24 on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Jaan Pöör, palun!
J. Pöör
Aitäh, härra esimees! Palun hääletada! Võib-olla oli eelmise puhul lihtsalt asi selles, et ettepaneku tegija ei olnud õige, võib-olla nüüd on õigem.
Esimees
Aitäh! Komisjon, palun!
T. Käbin
Sisu on sama. Seda toetas 3 komisjoni liiget, vastu oli 8, erapooletuid ei olnud.
Esimees
Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 24. muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 18 Riigikogu liiget, vastu 45, 1 on erapooletu. Ettepanekut ei toetatud.
Muudatusettepanek 25, autorid on Ants Käärma ja Arvo Sirendi, on jäetud arvestamata. Arvo Sirendi, palun!
A. Sirendi
Suur tänu! Palun seda hääletada. See oleks kompromiss. See nõue, et nad peavad oma avaldused sinna viima, kehtib üldiselt haigetele, siis peaks need terved, kellel on ainult elektrooniline sõltuvus, väga kergelt saama seda teha. See suurendaks muidugi ka valimiste isiklikkust ja intiimsust.
Esimees
Tänan! Komisjon, palun!
T. Käbin
Komisjonis suhtus ettepanekusse pooldavalt 2 komisjoni liiget, vastu oli 8, erapooletuid 1.
Esimees
Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 25. muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 38 Riigikogu liiget, vastu on 42, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek 26 on Rahvaliidu fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Jaan Pöör, palun!
J. Pöör
Aitäh, härra esimees! Ma palun seda hääletada. Meie arvates kirjalik taotlus kasti kojutoomiseks on liiga palju nõutud. Võib olla ka suuline, sest meie seaduste järgi peab linna- ja vallavalitsus seda niikuinii registreerima.
Esimees
Tänan! Komisjon, palun!
T. Käbin
Komisjon lähtus sellest, et taotlus kodus hääletada peab olema kirjalik, sest see võimaldab välistada manipuleerimist hääletamistel. Ettepanekut toetas 2 komisjoni liiget, vastu oli 10, erapooletuid ei olnud.
Esimees
Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 26. muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 25 Riigikogu liiget, vastu on 53, 1 on erapooletu. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek 27 on Tiit Toomsalult, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Tiit Toomsalu, palun!
T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist. Muudatusettepanek käsitleb järjekordselt elektroonilist hääletamist ja ühtlasi ka põhiseaduslikke probleeme, millest olen juba rääkinud. Head sõbrad, eelmise nädala menufilmiks Tallinna kobarkinos oli teatavasti "Viimne reliikvia", mille üks kangelane Ivo Schenkenberg ütles kuulsad sõnad: "Mitu korda ma seda meest tapma pean?" (Naer ja aplaus.) Head sõbrad, nüüd on teil selle eelnõu lugemise raames seitsmes kord võimalik lüüa nuga selga Eesti Vabariigi põhiseadusele. Ma kutsun teid üles toetama põhiseadust ja minu parandusettepanekut!
Esimees
Tänan! Komisjon, palun!
T. Käbin
Toetas 3 komisjoni liiget, vastu oli 8, erapooletuid ei olnud.
Esimees
Austatud Riigikogu, panen hääletusele 27. muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 13 Riigikogu liiget, vastu on 52, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek 28 on Tiit Toomsalult, on jäetud arvestamata. Tiit Toomsalu, palun!
T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Ma palun ka selle muudatusettepaneku hääletamist. See käsitleb järjekordselt elektroonilise hääletamise problemaatikat. Kui arvestada ka Rahvaliidu väga põhimõttelisi ja väga õigeid muudatusettepanekuid, siis praegu on teil võimalus kümnes kord hääletada Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu. Tehke oma valik!
Esimees
Tänan! Komisjon, palun!
T. Käbin
Komisjonis toetas seda valikut 3 komisjoni liiget ja vastu oli 8, erapooletuid ei olnud.
Esimees
Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 28. muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 13 Riigikogu liiget, vastu on 54, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek 29 on samuti Tiit Toomsalult, ei ole arvestatud. Tiit Toomsalu, palun!
T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Palun selle muudatusettepaneku hääletamist. Head kolleegid, üks raske töö tuleb lõpuni teha, kaasa arvatud ka timukatöö, millest Ivo Schenkenberg rääkis. Tegemist on parandusettepanekuga, mis räägib jälle elektroonilisest hääletamisest. Põhjendusi pole vaja, see on 11. parandusettepanek, mis püüab kaitsta Eesti Vabariigi põhiseadust, palun hääletage selle poolt või vastu.
Esimees
Tänan! Komisjon, palun!
T. Käbin
Nagu varasemadki elektroonilise hääletamise ettepanekud: toetas 3 komisjoni liiget, vastu oli 8, erapooletuid ei olnud.
Esimees
Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 29. muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 13 Riigikogu liiget, vastu on 48, erapooletuid on 1. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek 30 on juhtivkomisjonilt, eelnõu algataja toetab. Muudatusettepanek 31 on Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Jürgen Ligi, palun!
J. Ligi
Palun seda hääletada.
Esimees
Tänan! Komisjon, palun!
T. Käbin
Komisjonis toetas ettepanekut 6 komisjoni liiget, vastu oli 6, seega jäi arvestamata.
Esimees
Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 31. muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 46 Riigikogu liiget, vastu on 39, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.
Muudatusettepanek 32 on Rahvaliidu fraktsioonilt, on arvestatud sisuliselt. Muudatusettepanek 33 kuulub hääletamisele kodukorraseaduse § 88 lõike 3 alusel.
T. Käbin
Komisjonis toetasid seda kõik 12 komisjoni liiget.
Esimees
Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 33. muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 80 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.
Muudatusettepanek 34 on Mõõdukate fraktsioonilt, on arvestatud sisuliselt. Muudatusettepanek 35 on põhiseaduskomisjonilt, eelnõu algataja toetab. Ettepanek 36 on samuti juhtivkomisjonilt, eelnõu algataja toetab. Muudatusettepanek 37 on Tiit Toomsalult, on jäetud arvestamata. Tiit Toomsalu, palun!
T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Palun selle muudatusettepaneku hääletamist. See viib lõpule hääletusseeria põhiseaduslikkuse küsimustes. Ma palun toetada seda ettepanekut!
Esimees
Tänan! Komisjon, palun!
T. Käbin
See kuulub Toomsalu ettepanekute esimesse gruppi. Toetas seda vaid 1, vastu oli 8, erapooletuid 1.
Esimees
Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 37. muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 4 Riigikogu liiget, vastu on 54, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Meie viimane muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, eelnõu algataja toetab. Eiki Nestor, palun!
E. Nestor
Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.
Esimees
Tänan! Komisjon, palun!
T. Käbin
Küsimuse sisust ma rääkisin küsimusele vastates. Ettepanekut toetas 7 komisjoni liiget, vastu oli 5.
Esimees
Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 38. muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 50 Riigikogu liiget, vastu on 32, 1 on erapooletu. Ettepanek leidis toetust.
Kolleegid, sellega oleme läbi vaadanud kõik laekunud muudatusettepanekud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu lõpphääletusele panna. Küll aga on juhatajale laekunud Mõõdukate fraktsiooni ettepanek katkestada pärast muudatusettepanekute läbivaatamist seaduseelnõu arutelu. Panen selle ettepaneku hääletusele.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Mõõdukate fraktsiooni ettepaneku katkestada Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse eelnõu teise lugemise jätkamine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 34 Riigikogu liiget, vastu on 48, erapooletuid on 1. Mõõdukate fraktsiooni ettepanek ei leidnud toetust.
Nüüd on Mõõdukate fraktsioonilt saabunud veel üks ettepanek. Nimelt, Mõõdukate fraktsioon teeb ettepaneku saata nimetatud eelnõu kolmandale lugemisele, mis tähendab teise lugemise lõpetamist. Ka see ettepanek läheb täiskogule otsustamiseks.
Austatud Riigikogu! Panen hääletusele Mõõdukate fraktsiooni ettepaneku lõpetada seaduseelnõu 747 teine lugemine, selleks et saata see kolmandale lugemisele. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Mõõdukate fraktsiooni ettepaneku poolt on 34 Riigikogu liiget, vastu on 48, 1 on erapooletu. Seega ei leidnud Mõõdukate fraktsiooni ettepanek toetust. Eiki Nestor, palun!
E. Nestor
Austatud esimees! Austatud Riigikogu! Mul on tekkinud protseduuriline probleem. Seoses sellega, et täiskogu hääletas muudatusettepaneku nr 31 sisse, on § 75 meile esitatud kujul minu meelest vigane. Juhatus võiks kaaluda vaheaja võtmist, et komisjon saaks kokku tulla.
Esimees
Aitäh, Eiki Nestor! Kas komisjoni esindaja Tiit Käbin on kohe võimeline vastama sellele küsimusele? Tiit Käbin.
T. Käbin
Kuna üks paragrahv hääletati tekstist välja, siis muutuvad viimaste paragrahvide numbrid. Küsimus on tõstatatud just sellest aspektist, et jõustumise paragrahvis on viidatud algtekstile, kus see väljajääv paragrahv oli sees, ja nüüd ei vasta toodud paragrahvide numbrid enam uuele redaktsioonile. Mina ei näe siin probleemi. Me teame, kui numeratsioon muutub, siis viiakse kõik muudatused alati sisse. Kui põhiseaduskomisjon arvab teistmoodi või täiskogu arvab teistmoodi, siis oleks meeldiv seda kuulda.
Esimees
Eiki Nestor, palun!
E. Nestor
Austatud esimees, austatud Riigikogu! Muutus paragrahvi number, aga mitte paragrahvi tekst.
Esimees
Eiki Nestor, ma saan aru, et mõneti on see protest esitatud ka juhatajale. Juhataja on nõus komisjoni selgitusega. Ma küsin, kas komisjon soovib kokku tulla? Sellisel juhul on juhataja nõus võtma viieminutilise vaheaja. Komisjoni esimees, palun!
I. Meelak
Aitäh, härra juhataja! Kui on võimalik, palun võtke viieminutiline vaheaeg.
Esimees
Vaheaeg viis minutit, lõpeb 18.47.
V a h e a e g
Esimees
Austatud kolleegid, kell on 18.47, juhataja palutud vaheaeg on lõppenud. Kas ma tohin pöörduda komisjoni esindaja poole ja küsida, kas võib seaduseelnõu panna lõpphääletusele? Tiit Käbin, palun!
T. Käbin
Tänan, härra esimees! Komisjon arutas vahepeal seda olukorda ja leidis (7 poolt, 3 vastu, 1 erapooletu), et probleemi ei ole, sest tegemist on normitehnilise parandusega. Me oleme kümneid ja kümneid seadusi varem samuti vastu võtnud ja pärast on tehtud numeratsioonis parandused. Komisjon mingit probleemi ei näe.
Esimees
Tänan! Tähendab, eelnõu võib panna lõpphääletusele. On lõppsõnavõimalus. Härra minister? Kaasettekandja? Marju Lauristin Mõõdukate fraktsiooni nimel, palun!
M. Lauristin
Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu! Mõõdukate fraktsiooni nimel olen volitatud ütlema, et kuna nende muudatusettepanekute hääletamisel ei leidnud toetust alternatiivid, mis oleksid kaitsnud kohaliku demokraatia arengut, kodanikuühiskonna arengut, ja eelnõu praegune tekst satub vastuollu põhiseaduse vaimuga nii selles osas, mis peaks kaitsma igaühe õigust poliitilisele valikule, eneseavaldusele ja ühinemisele, kui ka kohaliku kogukonna õigust ise korraldada oma elu, pöördub Mõõdukate fraktsioon, juhul kui see seadus peaks leidma Riigikogu poolehoiu, Vabariigi Presidendi poole ettepaneku või palvega kaaluda, kas seda seadust saab sellisena välja kuulutada. Aitäh!
Esimees
Tänan! Kas keegi soovib veel lõppsõna? Jürgen Ligi, Reformierakonna fraktsiooni nimel.
J. Ligi
Härra esimees! Austatud kolleegid! Ma tahaks pisut hajutada seda sõjakat meeleolu, mis siin on tekkinud nn sundparteistamise ümber. Seda teemat on tegelikult arutatud ka ühes teises koalitsioonis ja olemasolevad erakonnad on sedasama põhimõtet toetanud. Ei ole öeldud, et see on vastuolus põhiseadusega. Seda näitavad kas või ettepanekud rakendada sama printsiipi omavalitsuse teatud suurusest alates või teatud aastast alates. Vaidlus on tõesti käinud ainult selle üle, millal rakendada, mitte selle üle, kas rakendada. Kaheldamatult hoopis teine küsimus on see, kas mingil hetkel on see mõnele erakonnale kasulik. Uustulnukatele on see kasulik, kuid ilmselt mitte nendele, kelle reiting on momendil madal. Kuid see on hoopis teine teema. Ma usun, et sellega peab iga erakond ise tegelema ja selleks on aega, et see reiting lubaks minna häbenemata ja kartmata oma nime all välja. Kõigil jääb võimalus kandideerida kas erakonna nimekirjas või üksikisikuna. Aitäh!
Esimees
Tänan, Jürgen Ligi! Küllo Arjakas, Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun!
K. Arjakas
Head kolleegid! Seoses tänase pika diskussiooniga mõned mõtted paaril-kolmel teemal. Kõigepealt tekkis mul paljude opositsiooni esindajate sõnavõttudest mulje, et me oleme tagasi aastas 1993, mis ei pane ka imestama, sest Riigikogu saal on sama, ehkki värv seintel on muutunud. Osa kolleege on samas saalis, mõnede mõtteviis on muutunud, mõnedel mitte. Tookord arutati tuhande liikme nõude kehtestamist erakonnaseaduses. Toona teatavasti oli hulk erakondi, kus oli paarsada või vähem liiget. Ka siis räägiti üsna palju sunderakonnastamisest, mis nüüd on muutunud küll omaette märksõnaks. Räägiti pealesurutud valikutest, ohtudest demokraatiale ja kasutati kogu seda argumentatsiooni. Tookord see otsus viidi läbi. Selle poolt oli valitsuskoalitsioonist Isamaa ja opositsiooniline Keskerakond. Ja just see otsus võimaldas erakonnakestel muutuda tõsisteks maailmavaateliselt ja organisatsiooniliselt ülesehitatud ja korduvalt valimiskatsumustest läbiproovitud erakondadeks. Seega, täna on võimalik valida neil, kes pole seda valikut teinud. Valida on kas koalitsiooni või opositsiooni erakondade vahel, valida on võimalik maailmavaatelise sümpaatia, meie väikestes oludes kas isikliku sideme või mõne muu kriteeriumi põhjal. Igal valikul on oma plussid ja miinused nagu kõikidel valikutel alati. Valida on võimalik neil, kes seda siiani teinud ei ole. Kui endale sobivat erakonda ei leia, jääb võimalus kandideerida kohtadel üksikkandidaadina, ja kui üksikkandidaadid saavutavad edu, siis nad valitsevad edasi. Kahtlemata seda ka juhtub.
Mind paneb imestama, et eelnõu vastu on eeskätt Isamaaliit. Tegemist on arvestatava erakonnaga ja varem, kui Isamaaliit oli koalitsioonis, arutasime Isamaaliidu erakonna kolleegiga sedasama seadust. Temagi kaldus erakondlike valimiste poole, langetades elanikkonna arvu 2500, 2000 ja hiljem veelgi allapoole. Isamaaliit on korduvalt deklareerinud, et ei olda lihtsalt valitsuse vastu, et ollakse opositsioonis. Ärge võtke opositsiooni rolli ja toetage seda sammu, mis suuna poolt te ka olite ja mis on erakondlikult teile jõukohane.
Mõõdukate puhul näen ma kahte kriteeriumi. 1999 suutsid Mõõdukad välja panna 23 erakondlikku nimekirja, mis on väike arv, ilmselt on vahepeal töö erakondliku organisatsiooni kujundamisel jäänud tegemata. Võimalik, et Mõõdukad esindavad ka neid jõude, kes on erakonnastumise vastu, sest tõepoolest toovad uuenenud reeglid teatud probleeme kaasa.
Head kolleegid, tehkem täna see samm, mis toob Eesti poliitikas teatava poliitilise murrangu, ja võimalik, et mõne aasta pärast vaatame rahuldustundega sellele otsusele, nii nagu vaatame sellele otsusele, mis omal ajal muutis erakonnakesed tõsisteks erakondadeks. Aitäh!
Esimees
Suur tänu! Ekraan on tühi. Kas võime alustada lõpphääletust? Eiki Nestor, palun!
E. Nestor
Aitäh, esimees! Austatud Riigikogu! Kahjuks langetas põhiseaduskomisjon otsuse, mis ei ole minu meelest päris õige, aga kuna ta selle otsuse langetas, siis ma olen sellega nõus. Aga ma toonitan, korrektsuse huvides, tuginedes ka Riigikogu kodukorra seaduse § 98 lõikele 3, palun enne lõpphääletust Riigikogu liikmetele jagada need eelnõu leheküljed, kuhu hääletati juhtivkomisjoni esitatud tekstiga võrreldes sisse muudatusi.
Esimees
See on Eiki Nestori õigus. Läheme oma tööga edasi ja sooritame lõpphääletuse siis, kui vastav tekst on kõikidele Riigikogu liikmetele välja jagatud. Tänan!