Aseesimees
Austatud kolleegid, võtame järgnevalt käsitlusele Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise eraõiguse seaduse eelnõu. Teise lugemise jätkamine. Palun ettekandeks kõnepulti justiitsminister Märt Raski!
M. Rask
Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Rahvusvahelise eraõiguse seaduse eelnõu on viimane kolmest eraõiguse reformi eelnõust. Lepingute ja lepinguväliste kohustuste seaduse võttis Riigikogu vastu eelmise aasta septembris ning just äsja võeti vastu üldosa seadus. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse eelnõu on nimetatutest ehk kõige vähem tähelepanu pälvinud, kuid kindlasti ei saa väita, et tegemist oleks teisejärgulise eelnõuga.
Igapäevaelus on rahvusvahelisi äri- ja erasuhteid üha rohkem. Neist suhetest tekkinud õigussuhted on lisaks Eesti õiguskorrale puutumuses ka mõne välisriigi õiguskorraga. Tihti tuleb meil vastata küsimustele, millise riigi õiguse järgi määrab Eesti kohus kindlaks lepingu kehtivuse, kahju ulatuse, millise riigi õigust tuleb kohaldada abieluvara režiimile jne. Nendele küsimustele annabki vastuse rahvusvahelise eraõiguse seadus.
Eelnõu on harmoneeritud kahe Euroopa Liidu direktiiviga rahvusvaheliste kindlustuslepingute kohta. Lepingutele kohaldatava õiguse peatüki regulatsioon tugineb Euroopa Liidu riikide vahel kehtivale Rooma 1980. aasta konventsioonile lepingutele kohaldatava õiguse kohta. Niisiis on käesoleval eelnõul oma roll ka Euroopa Liiduga ühinemise ettevalmistamise protsessis.
Õiguskomisjoni juhtimisel on rohkem kui kahe aasta jooksul ära tehtud märkimisväärne töö, mille tulemusena on täna teie ees vastuvõtuküps seaduseelnõu. Lisaks sisulistele küsimustele on eesmärgiks olnud eelnõu keeleline arendamine, eelnõu arusaadavamaks tegemine, stiili ja terminoloogia ühtlustamine. Nendest eesmärkidest on kantud juhtivkomisjoni teisele lugemisele esitatud muudatusettepanekud, mida eelnõu algataja täies ulatuses toetab. Eelnõu algataja toetab ka juhtivkomisjoni ettepanekut eelnõu pärast muudatusettepanekute läbivaatamist seadusena vastu võtta. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Vootele Hansen, palun!
V. Hansen
Aitäh! Eelnõu lugedes ma saan üheselt aru, et kui välisriigi kodanik tahab lapsendada Eesti täiskasvanut isikut, kelle alaline elukoht on Eestis, ja selles riigis on täiskasvanu lapsendamine lubatud, siis sellisel juhtumil Eesti riik tunnustab seda täies ulatuses. Kas minu arusaamine on õige?
M. Rask
Põhimõtteliselt küll, jah. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Vootele Hansen, teine küsimus, palun!
V. Hansen
Mul on ka teine küsimus. Selles seaduses libiseme mööda ühest teemast, mis paratamatult mõneti meie ette kerkib seoses isikutega, kes on sõlminud n-ö partnerlussuhte, mida mõningad Euroopa riigid käsitlevad abielusarnase suhtena. Kui need isikud saabuvad Eestisse, kas siis sellisel juhtumil, kui nendel on üürisuhted Eestis, me kohaldame teatud õigusi, mis perekonnaliikmel üürisuhetes on?
M. Rask
Kui küsimust lahata sellest aspektist, kas nende partnerlus- või kooselusuhetele kohaldatakse Eesti perekonnaõigust, siis Eestis on tsiviilseadustiku üks osa ka perekonnaõigus ja praegu kehtiv perekonnaõigus ei käsitle abieluna mingit lepingulist vahekorda, kui see ei ole riiklikult registreeritud. Seetõttu, kui neil tekivad Eestis varalised õigused, olgu see siis korterile või millelegi muule, ei tule seda lahendada mitte kui abikaasade ühisvara küsimust, vaid kui konkreetsete inimeste korteri- või eluasemeküsimust. Nii et siin me kohaldame Eesti riigis või Eesti territooriumil tekkinud õigussuhte puhul ikka Eesti õigust, ja kui siin ei ole puutumust mõne teise riigi õigusega selles mõttes, et õigussuhe võib olla tekkinud väljaspool Eestit, siis minu arvates puudub ka puutumus rahvusvahelise eraõiguse seaduses.
Aseesimees
Suur tänu, härra minister! Rohkem küsimusi ei ole. Palun kaasettekandeks kõnepulti õiguskomisjoni esimehe Väino Linde!
V. Linde
Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid Riigikogu liikmed! Seaduseelnõu nr 120, rahvusvahelise eraõiguse seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus juba 9. juulil 1999. aastal. Teiseks lugemiseks valmistas õiguskomisjon selle ette 12. novembril 2001. Tänaseks teise lugemise jätkamiseks pidasime ettevalmistamise tarvis kokku kolm õiguskomisjoni istungit, 6. detsembril eelmisel aastal ja 19. ning 25. märtsil k.a. Nagu eelkõneleja ütles, reguleerib käesolev seaduseelnõu seda, millise riigi õigust tuleb kohaldada, kui õiguslik vaidlus ei ole seotud mitte ainult meie riigiga, vaid ka teiste riikidega ja seega teiste riikide õiguskordadega. Meil oligi komisjonis vaidlus, kuidas seda nimetada, kas teiste riikide õiguskorraks või teiste riikide õigussüsteemiks, ja lähtusime põhimõttest, mida ka õigusteoreetikud peavad õigeks, et riikides on õiguskord. Iseenesest reguleerivad ka praegu kehtivad seadused seda valdkonda, mida me selle eelnõuga tahame reguleerida, ja veel kehtiva tsiviilseadustiku üldosa 5. osa reguleerib samuti rahvusvahelise eraõiguse seadusega sätestatud valdkonda, st selle eelnõuga sätestatud valdkonda. Küll aga oli seoses võlaõigusseaduse vastuvõtmisega, mille meie Riigikogu mõned kuud tagasi vastu võttis, tarvis terminoloogiliselt ühtlustada seda seaduseelnõu ja käesolevat seaduseelnõu. Õiguskomisjoni istungil tegime mitmed parandused sellele seaduseelnõule, kiitsime need üksmeelselt heaks ning tegime üksmeelselt Riigikogule ettepaneku see seaduseelnõu täna seadusena vastu võtta. Aitäh!
Aseesimees
Kas kolleegidel on küsimusi? Suur tänu, Väino Linde! Küsimusi ei ole. On võimalus avada läbirääkimised. Kõne- ega sõnavõtusoovi ei ole, seega läbirääkimisi ei avata.
Palun Väino Linde tagasi kõnepulti, et vaadata läbi muudatusettepanekud. Esimene muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, algataja toetab. Samuti toetab algataja 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 11., 12., 13., 14., 15., 16., 17., 18., 19., 20., 21., 22., 23., 24., 25., 26., 27., 28., 29., 30., 31., 32., 33., 34., 35., 36., 37. ja 38. ettepanekut. Seega on kõik muudatusettepanekud läbi vaadatud.
Kas algataja või kaasettekandja soovib lõppsõna? Fraktsioonide esindajad? Lõppsõnasoovi ei ole. Meil seisab ees lõpphääletus.
Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise eraõiguse seaduse eelnõu 120. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu vastuvõtmise poolt on 65 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.