Aseesimees
Austatud Riigikogu! Võtame järgnevalt käsitlusele Riigikogu liikme Lauri Vahtre algatatud Riigikogu kodukorra seaduse täiendamise seaduse eelnõu 642. Toimub teine lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti Riigikogu liikme Lauri Vahtre! Ma kordan veel kord, palun kõnepulti Lauri Vahtre!
L. Vahtre
Tänan! Austatud Riigikogu liikmed! Olen selle küsimusega teist korda siin puldis ja lubage mul lühidalt üle korrata käesoleva seaduseelnõu esitamise motiivid ja põhjused. Eelnõu puudutab Riigikogu kodukorda ja paneb ette muuta Riigikogu kodukorra sõnastust nii, et näidataks täpselt ära istungi juhataja volituste piirid juhul, kui keegi või miski hakkab Riigikogu tööd takistama juba sellisel määral, et tegemist ei ole enam demokraatliku obstruktsiooniga, vaid töö täieliku seiskamisega. Teoreetiliselt on selline võimalus meie kodukorras praegu olemas. Praktikas seda minu arusaamist mööda veel kasutatud ei ole, ma mõtlen töö täielikku seiskamist, aga me oleme sellele piirile väga lähedal olnud. Seetõttu ma arvan, et kodukorraseaduses oleks vajalik näidata täpselt ära, et on olemas õigused ja õiguste tarvitamine, aga et on olemas ka üks piir, millest edasi muutub see juba kuritarvitamiseks, ja sellisel juhul ei ole tegemist enam tavakohase protseduuriga, vaid reglementeerimata olukorraga, mille lahendab kolmeliikmeline juhatus. Selle ettepaneku kommenteerimise ajal on mind tabanud reeglina süüdistuste ja isegi sõimulaviin, mulle on öeldud, et ma tahan demokraatiat hävitada, et ma tahan kehtestada diktatuuri, mida iganes, justkui oleks see minu võimuses. Lubage mul siis siinkohal veel kord korrata täiesti selgelt: ma ei ole oma ettepanekut teinud selleks, et demokraatiat hävitada või pärssida. Ma ei ole mitte mingil juhul obstruktsiooni vastane, ma ei taha obstruktsiooni ära keelata ja kõige vähem tahan ma, et Eesti liiguks diktatuuri suunas. Ma tahan lihtsalt seda, et meie töökord siin Riigikogus muutuks natuke n-ö tervemõistuslikumaks ja tervemõistuslikkus minu arvates hõlmab seda, et istungi juhataja volitused on küllalt laiad, et ta saab neid kasutada ja peab neid kasutama Riigikogu töö huvides. Seetõttu olen ma oma ettepaneku teinud. Ma tean, et see seaduseelnõu nõuab vastuvõtmiseks 51 häält ja tean ka seda, et tõenäosus selle seaduseelnõu vastuvõtmiseks täna on väga väike. Aga ma olen ta siia saali toonud ja oma arvamuse öelnud. Ma rõhutan, et sellel seaduseelnõul ei ole mitte mingisugust pistmist Riigikogu tänase koosseisuga, vaid see on printsiip, mida ma toetan ka Riigikogu teistsuguse koosseisu puhul, ja et see eelnõu ei ole seotud ühegi päevapoliitilise küsimusega. Esimese lugemise aegu, kui ma olin pikalt-laialt seletanud, mis motiividel ma olen oma ettepaneku teinud, siis arvas üks Riigikogu liige olevat väga teravmeelse minu käest lõpuks küsida: "Aga Lauri, ütle, miks sa selle seaduseelnõu siia tõid?" Justkui oleks mul mingisugune salajane tagamõte, justkui oleks see seotud mingisuguse konkreetse seaduseelnõu läbisurumisega või mida iganes. Ei ole, ei ole, ei ole. Ja täna peaks olema eriti selge, et meil ei ole ka menetluses ühtegi sellist eelnõu, mille puhul oleks hirmu töö seiskamise ees. Ei, ma arvan, et täna oleks just kõige sobivam hetk see eelnõu seaduseks vormistada, juhul kui Riigikogu nii arvab. Ma tänan tähelepanu eest!
Aseesimees
Suur tänu! Arvo Sirendi, palun!
A. Sirendi
Suur tänu! Ma tahtsin küsida seda, mis ma eelmisel korral küsisin, nüüd natuke teisest vaatevinklist, et kas sa ei võiks seda lahkelt seletada. Sa ütlesid, et sa ei ole obstruktsiooni vastu, aga kuidas sa seostad omavahel obstruktsiooni, destruktsiooni, konstruktsiooni ja instruktsiooni selle asja juures?
L. Vahtre
Nagu perfekti, kvamperfekti ja pluskvamperfekti.
Aseesimees
Arvo Haug, palun!
A. Haug
Lugupeetud kõneleja, kuna keskkonnakomisjoni liikmed ainult diskuteerivad, siis ma küsiksin ka nii, et kui olukord istungisaalis muutub juhtimatuks ja talumatuks, kas siis tänase päeva seisuga ei ole see ka mitte kolmeliikmelise juhatuse küsimus?
L. Vahtre
Tänan küsimuse eest! On küll. Praegu on niimoodi, et kodukorraseadus sätestab, et sätestamata protseduurid ja seaduses ettenägemata olukordade lahendamine on juhatuse pädevuses. Näiteks kujutame ette, kui ikka osa Riigikogust võtab ette taastada vana kaunis traditsioon aeg-ajalt tupitsat teha ehk algatada Riigikogu saalis kaklus, siis kuulub see selliste protseduuride hulka, mille lahendab juhatus. Loodetavasti siis kaklejate eemaldamisega saalist. Aga vaieldav on olukord, kus Riigikogu kodukorra sätteid ära kasutades, st formaalselt Riigikogu kodukorda mitte rikkudes pannakse Riigikogu töö täielikult seisma, mitte ei aeglustata seda, mis on lubatav ja mõistetav, vaid pannakse täielikult seisma. See tähendab, et formaalselt hääletatakse läbi mingisugune tohutu hulk seadusmuudatusi või esitatakse lõpmatul hulgal näiteks kirjalikke küsimusi, mida iganes, millega on põhimõtteliselt võimalik venitada Riigikogu istungit kuude kaupa. Aga kui seda alustada aasta lõpus, siis võib venitada kuni järgmise aasta märtsini ja sellega siis, tähendab, Riigikogu laiali saata. See ilmselt ületab juba neid õigusi, mis peaksid Riigikogu liikmetel või liikmete gruppidel obstruktsioonina olema. See on juba tõesti destruktsioon. Praegu on nagu tõlgitsuse küsimus, millal lugeda olukorda kodukorraseaduses sätestatud reeglite raamest väljunuks, kui formaalselt on jäädud raamide piiresse, aga sisuliselt on siiski pööratud iseenda vastu need reeglid, mis peavad kaitsma demokraatiat, ja need on rakendatud demokraatia lammutamise teenistusse.
Aseesimees
Tänan! Andres Herkel, palun!
A. Herkel
Aitäh, härra esimees! Austatud ettekandja! Mul on niisugune küsimus: millised on teiste riikide parlamentide juhatuste volitused selliste olukordade puhul, kus tõesti pahatahtlikult töö täielikult seisatakse või seda takistatakse? Kas need on laialdasemad kui meie kodukord seda praegu lubab või on olukord umbes samasugune?
L. Vahtre
Tänan! Ma pean ütlema, et ma ei ole spetsialist teiste riikide parlamentide kodukordade asjus. Aga mõned teadmised, mis mul on, lubavad asja selgitada umbes järgnevalt. Kõigepealt, ka teistes parlamentides ollakse hädas sellesama probleemiga. Näiteks: sageli tuuakse meile ette, et Soome Eduskunnas on lubatud pidada lõpmatuid kõnesid. Enam ei ole. See keelati seal ära pärast seda korda, kus neid peeti päevade kaupa. Sedasama näen ma Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees, kus juhataja volitused on märksa suuremad kui meil. Ja sellest ei ole tüli tõusnud, sest pidevalt käib nagu apelleerimine tervele mõistusele, et vaadake, meie oma töö huvides teeme nüüd nii, et rohkem küsimusi ei esita, kui neid on tõesti juba päris palju esitatud näiteks protseduuri kohta. Juhataja ei võta neid vastu ja see ei ole demokraatia rikkumine. Tähendab, ma rõhutan, ta on neid kõigepealt ikkagi suure hulga ära kuulanud, aga ta ei tee seda lõpmatuseni. Mujal maailmas kaitseb parlamenti tavaliselt küll ka pikem parlamentaarne traditsioon. Ega siis lõppude lõpuks miski muu ei reguleeri parlamendi tööd kui avalik arvamus, kui rahva arvamus. Ega meie kodukorraseadus ei saa ka olla teistsugune kui vastavuses meie ühiskonna üldise arusaamaga demokraatlikest õigustest ja ka demokraatia piiridest. Ja kui mujal on need piirid võib-olla natuke paremini paigas, siis meie parlamentarism on ikkagi noor ja need piirid ei ole veel niivõrd selgelt paika loksunud. Selles mõttes ma oleksin väga õnnelik, kui sellist reeglit ei oleks vaja. Aga ma kardan, et on vaja.
Aseesimees
Tänan! Sven Mikser, palun!
S. Mikser
Aitäh! Austatud ettekandja! Kuna teie arvates on sellise eelnõu järele vajadus, siis ma järeldan, et ilmselt on neid juhtumeid teie arvates olnud, kus Riigikogu tööd on takistatud riigi huve oluliselt kahjustaval määral. Kuna neid ei saa olla olnud kuigi arvukalt, siis ilmselt on need võimalik kokku lugeda ja ma paluksingi enam-vähem ammendavat loetelu, millised on need juhtumid ja milliste eelnõude menetlemisel või millistes poliitilistes olukordades viimase kümne aasta jooksul on Riigikogu töö olnud täielikult seisatud või Riigikogu tööd on takistatud riigi huve oluliselt kahjustaval määral?
L. Vahtre
Ma ütlesin oma sõnavõtus küllalt selgelt, et minu arvates ei ole sellist juhtumit olnud, küll aga on mõnikord võib-olla jõutud selle lähedale. Aga laadis, et palun esitada nimed ja aadressid, ei taha ma sellistele küsimustele vastata, et mitte saada rünnaku osaliseks kellegi konkreetses süüdistamises Eesti riigi huvide kahjustamises või mida iganes. Inimesele on antud elukogemus, mõistus ja loogiline arutlusvõime, see tähendab seda, et inimene võib prognoosida ka sellist ohtu, mis ei ole veel kunagi realiseerunud. Järelikult on mul ka õigus öelda, et selline olukord võib tekkida, ja teil ei ole mingisugust õigust väita ega loogilist põhjendust, et siis järelikult peab selline olukord juba olema kunagi realiseerunud. Ei ole, järelikult loetelu ei tule.
Aseesimees
Tänan! Sven Mikser, palun, teine küsimus!
S. Mikser
Aitäh! Teine küsimus seostub selle eelnõuga pisut kaudsemalt, aga siiski seostub. Te ütlesite oma ettekandes, et eelmisel korral saite te suisa sõimu osaliseks. Ja praegu minu esimesele küsimusele vastates ütlesite te, et kardate, et kui te vastate sellele küsimusele väga faktiliselt, siis teid rünnatakse. Väga vähesed ettekandjad siin Riigikogu kõnetoolis on taolisi kaebusi esitanud. Kas teile tundub, et teie isikut on siin Riigikogus, kas selle koosseisu või mõne eelmise koosseisu jooksul koheldud kuidagi eriliselt ebaõiglaselt?
L. Vahtre
Härra Mikser, ma ei allu teie provokatsioonile. See küsimus ei puuduta käesolevat seaduseelnõu.
Aseesimees
Suur tänu, Lauri Vahtre! Kolleegidel teile rohkem küsimusi ei ole. Palun kaasettekandeks kõnepulti põhiseaduskomisjoni aseesimehe Tiit Käbini!
T. Käbin
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Meenutuseks ütlen, et esimene lugemine toimus 15. veebruaril ja põhiseaduskomisjoni otsus oli siis teha ettepanek esimest lugemist mitte lõpetada: häältega 5 poolt, 3 vastu, 2 erapooletut. Täiskogu ei aktsepteerinud komisjoni ettepanekut ja eelnõu jäi menetlusse. Kui arutati teisele lugemisele suunamist, siis kõlasid komisjoni istungil samad argumendid ja väited mis esimeselgi korral. Leidus nii eelnõu toetajaid kui ka neid, kes leidsid, et eelnõu vaja ei ole. Ja tõepoolest, nagu ettekandja siin nimetas, avaldati komisjonis arvamust, et selle eelnõu jõustumisega võib kaasneda Riigikogu enamuse diktatuur vähemuse üle. Ettekandja rõhutas komisjonis sedasama, mida siit kõnepuldist, et tema eesmärk ei ole mitte mingisuguse diktatuurse võimaluse loomine, vaid eesmärk on sätestada mehhanism, mis aitab kaasa Riigikogu töö tõhusamaks ja sujuvamaks muutmisele. Komisjonis rõhutati ka seda nagu esimeselgi korral, et kehtiv kodukorraseadus sisaldab tegelikult piisavalt vahendeid. Ma nimetaksin mõned neist: kõnede arv ja pikkus, küsimuste arv ja aeg on limiteeritud. Tõsi, kirjalikke küsimusi võib esitada lõpmatult. Kui on vaja, võime me selle kodukorraseaduses ka ära limiteerida. Samas on ilmselt ka selge, kui siia kõnetooli tuuakse ettekandjale või kaasettekandjale paarsada küsimust, on täiesti loogiline, kui ta ütleb, et ta vajab natuke aega nendega tutvumiseks - seda enam, kui nad ei ole võib-olla korrektse käekirjaga kirjutatud - ja ta vastab neile hiljem. Küsimus on sellega lahendatud. On olnud kaks juhtu, kui, ma ei ütleks, et Riigikogu töö on seiskunud, aga on veninud. Ükskord oli tegemist tollitariifi seadusega, teinekord omandireformiga seonduva eelnõuga 96. Aga töö ei seiskunud, mõlemal korral leiti lahendus. Praegu on ka kodukorraseaduses fikseeritud juhataja õigus võtta vaheaeg kuni 30 minutit ja juhatusel, samuti nagu eelnõu algatajal ja juhtivkomisjonil, on õigus igal ajal eelnõu lugemine katkestada ning seda juhatuse otsust ei ole vaja täiskogus hääletada. Juhatuse otsus on sel juhul lõplik.
Komisjon leidis, et eelnõu tuleks panna lõpphääletusele ja kuivõrd tegemist on konstitutsioonilise seaduse muutmisega, siis on selle vastuvõtmiseks on vaja koosseisu enamust, see on vähemalt 51 häält. Komisjon hääletas kahte ettepanekut, kas toetada eelnõu vastuvõtmist või toetada seisukohta, et eelnõu ei tuleks vastu võtta. Esimese poolt, s.o vastu võtta, oli 2 komisjoni liiget, 4 olid selle vastu, 3 jäid erapooletuks. Selle seisukoha poolt, et mitte vastu võtta, oli 7 komisjoni liiget, vastu 2, erapooletuid 1. Juhul kui arutelu peaks katkema, ja algatajal on alati õigus seda katkestada, on muudatusettepanekute tähtaeg 13. detsember kell 13. Ma tänan!
Aseesimees
Suur tänu! Kas kolleegidel on küsimusi? Ei ole. Kas on soovi osaleda läbirääkimistel? Arvo Sirendi, palun, kõne puldist!
A. Sirendi
Suur tänu, härra esimees! Lugupeetud Riigikogu! Kui üks daam küsis suure Caruso käest, mis vahe on oktaavi ja pedaali vahel, siis Caruso vastas, et umbes sama nagu musta sõstra ja musträsta vahel. Umbes samasuguse hea vastuse sain ma täna, kui ma oma küsimuse esitasin. Kuna ma vastust ei saanud, siis püüan ise seda probleemiasetust mõnevõrra selgitada. On ilmne, et demokraatia, sõltumata sellest, kas on tegemist vähemusdemokraatiaga või konsensusdemokraatiaga, eeldab konstruktiivset dialoogi koalitsiooni ja opositsiooni vahel. Kui konstruktiivne dialoog puudub, siis on see demokraatiale destruktiivne. Ja et destruktsiooni ära hoida, sellepärast on opositsioon läinud obstruktsiooni teed. Tõsi, mõnikord, sest tähtsam on päästa see, millega me tegeleme, mitte rõhuda sellele, mis viisil me eesmärkidele jõuame, kuigi vahend võib olla olulisem kui eesmärk, nagu ütles Hegel. Vahend on paljudel juhtudel püham kui eesmärk. Eesmärk kaob kättesaamisel, vahend jääb alles, nii nagu ader on tähtsam kui saak ja vahetud mõnud, mida see saak inimesele ette valmistab. Ader jääb selles protsessis järele. Sellepärast peame me võrdselt tähtsaks nii eesmärki kui vahendit. Aga instruktsioon võiks olla nagu mingisugune abivahend selleks, et obstruktsioon ei läheks liiga kaugele, et demokraatia säiliks ja et demokraatia destruktsioon selles Riigikogus ei oleks võimalik, sest demokraatia taastamine on väga keeruline, eriti sel juhul, kui on ühte teed mindud liiga kaugele. Kui me praegu võtame selle seadusparanduse sellisel kujul vastu, siis järgmises koosseisus võivad olla jõudude vahekorrad teised ja siis võib seesama konstruktiivse dialoogi puudumine asetada Eesti sellisesse olukorda, kus me oleme pikaks ajaks loobunud demokraatiast. Sealhulgas üks osa on enesenäitamiseks ja teine osa kättemaksuks selle eest, mis toimus mõni aeg tagasi. Et Eesti sellisele teele ei satuks, ei ole vaja mitte parandada sisekorraeeskirju, vaid on vaja kutsuda Mart Laari sõnade järgi koalitsioon mõistusele, et ta võtaks kuulda opositsiooni häält. See lahendaks selle probleemi palju paremini kui instruktsioonide täiendamine kodukorras. Tänan!
Aseesimees
Suur tänu, Arvo Sirendi! Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Seega lõpetame läbirääkimised. Enne lõpphääletust on algatajal võimalik lõppsõna võtta. Fraktsioonide esindajad, kaasettekandjad? Lõppsõnasoovi ei ole. Seega seisab meil ees lõpphääletus. Kuna on tegemist 51 hääle seadusega, peame läbi viima ka kohaloleku kontrolli. Austatud kolleegid! Teeme enne lõpphääletust kohaloleku kontrolli. Kohalolijaks registreerus 34 Riigikogu liiget.
Lugupeetud Riigikogu! Panen lõpphääletusele Riigikogu liikme Lauri Vahtre algatatud Riigikogu kodukorra seaduse täiendamise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Seaduse vastuvõtmise poolt on 16 Riigikogu liiget, vastu 18, erapooletuid 0. Eelnõu ei leidnud toetust.