Aseesimees
Austatud Riigikogu, asume menetlema oma päevakorda. Võtame kõigepealt käsitlusele Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse "Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia 2002-2006 "Teadmistepõhine Eesti" heakskiitmine" eelnõu 802. Palun ettekandeks kõnepulti haridusminister Tõnis Lukase!
T. Lukas
Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! On suur heameel, et teadus- ja arendustegevuse strateegia on muude tähtsate päevakajaliste teemade kõrval ka tähtis, ja olgu öeldud, et Eesti arengu seisukohalt on see tõesti strateegilise tähtsusega, fundamentaalse tähtsusega ning käib kindlasti üle päevaküsimuste arutamise tähtsusest pikemas perspektiivis. Nii et aitäh tähelepanu eest! Selle tänu ütlen ma haridusministrina ja kindlasti on mul õigus seda öelda ka tänades Majandusministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja teiste ministeeriumide inimesi, tänades kahtlemata eelkõige Teaduste Akadeemiat ja teadlaskonda selle eest, et juba pikemat aega ettevalmistatud strateegia on jõudnud sellisesse seisu, et kultuurikomisjon, kes on samuti selle kallal väga tõsiselt tööd teinud ja mõned täpsustused sisse viinud, on olnud valmis selle strateegiaga siia saali tulema. Nii et ehk saab tänasest päevast üks Eesti arengu tähtpäevi.
Globaalne kontekst teadus- ja arendustegevuse arendamise arutelul on tegelikult ainus kontekst, milles me saame asja vaadata, sest selles tegevusvaldkonnas ei ole eraldi ruume ja eraldi ruume ka väikerahvaste jaoks. Tänavune maailma majandusfoorumi raport "Global Competitiveness Report 2001-2002" paigutas paljudele üllatusena USA, Kanada ja Singapuri ees selles konkurentsivõime indeksis esikohale Soome, kellele tõi edu tugevus valdkondades, mis mõjutavad eelkõige riigi innovatsiooni potentsiaali: haridus-, teadus- ja arendustegevus ning infotehnoloogia rakendamine. Soome ja ka teise väikeriigi Iirimaa edukuse alusena tuuakse välja poliitiline konsensus ja laialdane arusaamine konkurentsivõimelise ning jätkusuutliku majanduskasvu hoobadest. Sama aruanne paigutab Eesti majanduse konkurentsivõimelt maailmariikide seas kõrgele, 27. kohale. Raport toob Eesti tugevusena esile stabiilse makromajanduskeskkonna, ühena nõrkustest aga selle, et teadus- ja arendustegevuse praegune tase on selline, et negatiivsete arengute puhul, kui need on võimalikud, ei ole Eestil võimalik pikemas perspektiivis konkurentsivõimelisena püsida.
Teiseks, Eesti näib väljastpoolt edukas ja tubli, kuigi ise me teame omi probleeme ja nõrkusi hästi. Tegelikult ei jää need varjule ka ekspertide eest, kes käivad meie tulevikusuutlikkust, arengusuutlikkust vaatamas ja kes juhivad tähelepanu sellele, et mis praegu tundub hea, tegelikult seda ei ole. Juhul kui me ei tee praegu vajalikke otsuseid, siis viie ja kümne aasta pärast, võib-olla isegi kolme aasta pärast ei ole need näitajad enam nii head, sest teadus- ja hariduspoliitikas tehtavad otsused kannavad oma vilju, muidugi ka hoopis pikas perspektiivis, aga võib-olla lähemas plaanis viie kuni kümne aasta pärast. Nii oleme me praegu seisus, mis on tekitatud või tekkinud, lähtudes kümme kuni viis aastat tagasi tehtud otsustest ja nii, perspektiiviga, peame me ka tulevikku vaatama. Maailmakogemus näitab, et perspektiivseim võimalus jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja inimkapitali arendamine ja toetamine. Heaks näiteks on jällegi põhjanaabrid. Tingimustes, kus 1980. aastatel oli paljudes Euroopa maades teadus- ja arendustegevuse finantseerimise tõus ja 1990. aastatel üldiselt langusperiood, on soomlastel jätkunud tõusutrend ja seetõttu on ka soomlastele pandud kõrged hinded. Sellise lähenemise perspektiivikusest on aru saanud ka Euroopa Liit tervikuna. 2000. aasta märtsis Lissabonis toimunud Euroopa Nõukogu tippkohtumisel defineeriti ühine eesmärk aastaks 2010, mille järgi Euroopa Liidust peab saama kõige innovaatilisem ja konkurentsivõimelisem piirkond maailmas, kus innovatsioonipõhist majandust iseloomustab teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse kasv 3%-ni sisemajanduse kogutoodangust. Euroopa Liitu pürgivas Eestis, kus 2000. aastal teadus- ja arendustegevuse kogukulutused ulatusid vaid 0,7%-ni sisemajanduse kogutoodangust, peaks just tark ja ettenägelik teadus- ja arendustegevuse innovatsioonipoliitika tagama sotsiaalmajandusliku ühitamise Euroopa Liiduga ja kahtlemata meie rahvusliku arengu.
See strateegiadokument, mis on teie laudadel, on sündinud pika ettevalmistusperioodi järel. Eesti kõikvõimalikke vajadusi ja võimalusi oma majandusliku ja sotsiaalse arengu kavandamiseks saab piiratud ressursside tingimustes ühitada vaid selgelt määratud eesmärkide, võimaluste ja põhimõtete fikseerimisega. Riigi ülesanne teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas on ühelt poolt luua tingimused uute teadmiste saamiseks, teiselt poolt aga soodustada teadmiste rakendamist ühiskonna huvides. Oma rolli täitmiseks vajab riik sellist strateegiat ja 1998. aastal sellega alustati. Samal sügisel valmis Teadus- ja Arendusnõukogu initsiatiivil ning peamiselt Eesti Teaduste Akadeemia eestvedamisel strateegia esimene versioon - "Teadmistekeskne Eesti", mis kiideti koos rea märkustega heaks Vabariigi Valitsuses 1999. aasta talvel. Kõnealuse strateegia dokumendi põhiseisukohti aluseks võttes valmis Haridusministeeriumi, Majandusministeeriumi ja Teaduste Akadeemia koostöös 2000. aasta sügiseks uus Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia "Teadmistepõhine Eesti" projekt, mida täpselt aasta tagasi esitles selles saalis peaminister Mart Laar. Strateegia uue versiooni ettevalmistamisel võeti arvesse muutunud majandusolukorda Eestis ja ka rahvusvahelises ulatuses ning Eesti ja Euroopa Liidu haridus- ja majanduspoliitilisi suundumusi. Mäletatavasti toimus siin saalis tõsine arutelu, mille käigus tehti ka terve rida ettepanekuid dokumendi täiustamiseks. Käesoleva aasta kahe esimese kuu jooksul toimus strateegia projekti avalik arutelu, mis oma aktiivsuselt ja laiahaardelisuselt ületas projekti koostajate kõige optimistlikumadki ootused. Arutelu oli väga konstruktiivne, parandus- ja täiendusettepanekuid tegid ülikoolid ning teised teadus- ja arendusasutused, Teaduste Akadeemia osakonnad ja juhatus, erialaliidud ja paljud üksikisikud. Paljudel arutelukoosolekutel osalesid ka projekti autorid, mis võimaldas otsedebattides vaidlusaluseid seisukohti selgemaks vaielda. Laekunud täiendus- ja parandusettepanekuid arvesse võtnud, esitas töögrupp dokumendi maikuus uuesti valitsusele, kus see ka põhimõttelise heakskiidu leidis, ja nüüd on see Riigikogu ees. Täiendus- ja parandusettepanekuid tehti ka veel arutelul Riigikogu kultuurikomisjonis, mis on siin saalis olevas dokumendis kajastatud.
Olulisemad rõhuasetused. See peaks olema võimalikult laiapõhjalise konsensusega heakskiidetud dokument, mille põhimõtted ei tohiks olla poliitilise kauplemise objektiks. Põhiseisukohad, mis on strateegias kirjas, on järgmised. Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia näeb tuleviku Eestit teadmistepõhise ühiskonnana, kus uute teadmiste otsingutele suunatud uuringud, teadmiste ja oskuste rakendamine ning inimkapitali areng on majanduse ja tööjõu konkurentsivõime ning elu kvaliteedi kasvu allikaks. Teadmistepõhises ühiskonnas on teadusuuringud ja arendustegevus väärtustatud kui kogu ühiskonna funktsioneerimise ja arengu üks eeltingimusi. Strateegia määratleb eesmärgid, võimalused ja põhimõtted Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamisel ning on aluseks lähiaastate tegevusele teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korraldamisel, fikseerides avaliku sektori toetusmeetmete raamistiku ja mahu aastani 2006. Juhiksin tähelepanu ühe mõiste kasutusele. Olen praegu rääkinud pika nimega teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korraldamisest, strateegiast, poliitikast. Edaspidi kasutan lühiduse, aga ka täpsuse huvides sõnu teadus ja innovatsioon. Teadus- ja arendustegevus on tegelikult ühe tegevuse kaks tahku. Poliitiline lähenemine neile on suhteliselt sarnane, sest fundamentaal- ja rakendusuuringute vahel ning nende teostajate vahel põhimõttelisi erinevusi välja tuua on kaasajal üha raskem.
Strateegia seisukohad vaadatakse läbi ja neid täiendatakse Vabariigi Valitsuse poolt Teadus- ja Arendusnõukogu ettepanekute alusel iga kolme aasta järel. Olulised muudatused strateegias esitatakse heakskiitmiseks Riigikogule. Strateegia alusel töötatakse välja teaduse ja innovatsiooni iga-aastased tegevuskavad, milles määratletakse konkreetsed programmid ja meetmed teaduse ja innovatsiooni edendamiseks vastavalt strateegias püstitatud eesmärkidele. Teaduse ja innovatsiooni arengu kavandamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest.
Haridus- ning teadus- ja innovatsioonisüsteem tagavad uute teadmiste loomise ja rakendamise ning üldise teadmiste kasvu Eesti sotsiaalmajandusliku ja kultuurilise arengu huvides. Teaduse ja innovatsiooni strateegiaga on tihedalt seotud Eesti haridusstrateegia "Õpi- Eesti" ning teised haridus- ja majanduspoliitilised dokumendid.
Tagatud on nii Eesti rahvuskultuuri ja keskkonnaga seotud kui ka majanduse arengule suunatud teaduse ja innovatsiooni ning Eesti riikluse, ühiskonna jätkusuutliku arengu ja rahvusliku julgeolekuga seotud uuringud.
Investeeringud teadus- ja arendustegevusse lähenevad Euroopa Liidu keskmisele tasemele ja saavutavad selle perspektiivi. Ajaperspektiivi on praegu raske panna, aga kui me võtame endale eesmärgiks 2010. aasta, siis on see väga kõvasti võetud, sest teatavasti, nagu ma juba tsiteerisin Lissaboni seisukohti, peaks Euroopa Liidu keskmine tase ka kõvasti edasi liikuma. Igal juhul me peame endale võtma suuri eesmärke ja katsuma neid ka pidada.
Poliitilised otsused, õiguslik regulatsioon ja riigi poolt toetatav tugistruktuur kujundavad erasektorile soodsad tingimused teaduses ja innovatsioonis osalemiseks.
Eesti teadlaskonna tulemused on osa maailma teadusest, rahvusvahelise koostöö tulemusena toimib efektiivselt oskusteabe siire Eesti majandusse ja ühiskonda. Need olid põhilised põhimõtted.
Edasi strateegilised eesmärgid: teadmiste baasi uuenemine ja ettevõtete konkurentsivõime kasv. Kõige selle taustaks on kahtlemata ühiskonna ja meie rahvusliku keskkonna nii konkurentsivõime kui ka taseme ja heaolu kasv. Kui seda igas lauses ei rõhutata, siis tuleb meie ühiskonna edendamist võtta ikkagi strateegilise põhieesmärgina. Olgu ära mainitud, et Eesti teadustulemused on evalveerimise all olnud 1990. aastatel ja praegu käib rahvusvahelise evalveerimise järgmine laine. Me oleme julgelt pakkunud välja otsustamise oma teaduse taseme üle, mitte küll selle teaduse suundumuste üle, aga taseme üle välisekspertidele ja kõik riigid ei ole seda sugugi teinud. Kõigi soovitud eesmärkide saavutamise põhieelduseks on kõrge kvalifikatsiooniga ja motiveeritud spetsialistide olemasolu ja juba mainitud inimkapitali areng. Siin on defineeritud võtmevaldkonnad.
Võtmevaldkondade nimetamine oli üks kesksemaid ja keerukamaid etappe dokumendi koostamisel ja see toimus laiapõhjalise arutelu ja vaidluste kaudu, kus kaaluti iga üksikut sõna ja väljendit. Valiku tegemisel peeti silmas nii globaalseid majandus- ja tehnoloogiatrende kui Eesti tippkompetentsi olemasolu ning samuti valdkonna innovaatilist potentsiaali Eesti jaoks. Püstitatud eesmärkide ja tulevikuvisiooni realiseerimisel on Eesti teaduse ja innovatsiooni võtmevaldkondadeks kasutajasõbralikud infotehnoloogiad ja infoühiskonna areng, biomeditsiin ja materjalitehnoloogiad. Nendest valdkondadest on võimalik rääkida pikemalt, aga praegusesse ettekandesse see ei mahu.
Tooksin juurde paralleelselt võtmevaldkondadega rõhutatud valdkonnad, mille arendamine Eesti riigis tagatakse. Esiteks: Eesti rahva rahvuskultuuri ja ajalooga seotud uuringute järjepidevus ja edendamine. Teiseks: Eesti riikluse ja ühiskonna jätkusuutliku arenguga ning rahvusliku julgeoleku kindlustamisega seotud uuringute järjepidevus ja edendamine. Kolmandaks: elukeskkonna ja looduse säilitamisega, Eesti loodusressursside säästliku kasutamisega ning maapiirkondade arenguga seotud uuringute järjepidevus ja edendamine. Siin tuleb uuesti rõhutada kultuurikomisjonis tehtud tõsist tööd just nende punktide formuleerimisel.
Strateegia eesmärkide realiseerimiseks on aastaks 2006 kavandatud saavutada teadus- ja arendustegevuse kogukulutuste kasv 1,5%-ni sisemajanduse kogutoodangust, millega liigutakse Euroopa Liidu riikide keskmise taseme suunas. Praegu on see Euroopa Liidus ligi 1,9% SKP-st. Riiklike investeeringute abil tuleb esmalt saavutada erakapitali suurem tulek arendustegevusse, pärast seda jääks riigi põhifunktsiooniks teaduse finantseerimine. Innovatsioonipoliitika ei ole ainult riigi poolt finantseeritav, riik loob selleks tingimusi. Kui teadus uuesti lahutada mõisteteks teadus ja arendus, siis arendustegevusele ja rakendusuuringutele on loota tulevikus erakapitali tõsisemat tuge. Fundamentaalteaduste eest peab loomulikult finantseerijana muretsema ka riik.
Teadus- ja arendustegevuse finantseerimise strateegilised põhimõtted aastani 2006 on järgmised. Teadus- ja arendustegevuse finantseerimise riigipoolne oluline suurendamine eelkõige tehnoloogilise arengu ja innovatsiooni osas. Era- ja väliskapitali intensiivsem kaasamine teadus- ja arendustegevuse teostamisse ja finantseerimisse. Riiklike eraldiste kasutamise efektiivsuse, läbipaistvuse ja sotsiaalmajandusliku tulemi tagamine teadus- ja arendustegevuse riikliku korraldamise tõhustamise kaudu. Olengi põhivaldkonnad, millega strateegia tegeleb, mida strateegia sätestab, ära rääkinud. Mul on hea meel, et kultuurikomisjon jäi selle juurde, et finantstabel peab strateegia juures olema ja see finantstabel on praeguseks Majandusministeeriumi, Teaduste Akadeemia, Haridusministeeriumi ja Rahandusministeeriumi toel uuesti põhjalikult läbi kaalutud ja täna teile esitatud.
Lõpetuseks tahaksin toonitada, et sellest sügisest alustas teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse alusel uues vormis oma tegevust Teadus- ja Arendusnõukogu. Esimesed istungid on toimunud ja tegevuse eesmärkides ja töötempodes on kokku lepitud. Senisest jõulisemalt toetab TAN-i Haridusministeeriumi ja Majandusministeeriumi sisene töö, nii et Teadus- ja Arendusnõukogu peaks olema paremini teenindatud, aga loomulikult peab ta oma nõuannetes jääma iseseisvaks ning tooma valitsusse ja Riigikogu tasemele teadlaste ja ettevõtjate hääle. Tahaksin rõhutada Haridusministeeriumi, Majandusministeeriumi ja Teaduste Akadeemia väga head koostööd selle dokumendi ettevalmistamisel, näiteks kas või juba nimetatud finantstabeli lõpliku versiooni koostamisel, ja loodan, et see koostöö jätkub ka tulevikus aktiivselt. Aitäh tähelepanu eest!
Aseesimees
Suur tänu, härra minister! Kas kolleegidel on küsimusi ettekandjale? Viive Rosenberg, palun!
V. Rosenberg
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud haridusminister härra Lukas! Mäletate, et 5. oktoobril oli teadlaste väga tõsine konverents, kus vaagiti eelnenud kümne aasta teadusreformi plusse ja miinuseid. Seal toodi välja üks väga tõsine probleem, et meie riik ja teadus on üksteisest väga kaugel. Kindlasti on põhjuseks see, et meie teadus on nagu eluvõõraks muutunud. Palun öelge, kas see dokument aitab selles valdkonnas asja parandada?
T. Lukas
Aitäh! Riigi sidestatus teaduspoliitika suunamises on selle dokumendi üks oluline roll. Aga kahtlemata on tema kujunemine juba tõestanud, et ilma Teaduste Akadeemia rollita ja teadlaste rollita jääb see niikuinii lahusolevaks. Me ei saa võtta eraldi riigi ülesandeid, kui me ei arvesta teadlaskonna vajadusi ja ka meie kujunenud teaduspoliitilist situatsiooni. Ma näeksin siin täielikku integratsiooni ja sellepärast on riik jätkuvalt delegeerinud osa otsuste tegemise ja rahastamise otsustuste tegemise teadlastele endile. Tuletan meelde, et Teaduskompetentsi Nõukogu ja Teadusfond teevad tegelikult iseseisvaid otsuseid, kuigi Teaduskompetentsi Nõukogu sihtfinantseerimise otsuste kinnitamine on haridusministri pädevuses. Kui te peate silmas seda, et riik peaks otsustama ise rohkem finantseerimisel ja mitte laskma n-ö spetsialistidel vastu võtta eraldi otsuseid rahajagamise kohta, siis sajaprotsendiliselt ma sellega nõus ei oleks. Ma toetan riiklike programmide mahu suurendamist tulevikus, aga arvan, et Teaduskompetentsi Nõukogu ja Teadusfond peaksid oma rahajaotamise põhimõtetes jääma ikkagi n-ö teadlaskonna või siis ekspertide tasemel nõukogudeks.
Aseesimees
Tänan! Laine Tarvis, palun!
L. Tarvis
Suur tänu! Minu küsimus puudutab lehekülge 21, kus on selline peatükk nagu "Sidusmehhanismi väljakujundamine teaduse ja ettevõtluse vahel". Selle punktis 5 on juttu võõramaakeelsetest spin-off firmadest. Kas te võiksite kirjeldada nende tegevuse põhimõtet ja kas neid on Eestis ja kui on, siis kuidas nad tegutsevad?
T. Lukas
On küll. Spin-off firmasid loovad ka ülikoolid väga palju ning tegemist on ülikoolide ja erainitsiatiivi või eraettevõtluse ja majandusvajaduste ühitamisega teatud määral inkubatsiooni põhimõtteid kasutades, et ülikooli teadlastele luuakse võimalus osaleda oma tegevusega või oma arendustegevusega ja oma leiutistega konkreetses majandustegevuses. Spin-off firmade rolli Eesti majanduses võiks Majandusministeeriumi esindaja täpsemalt kirjeldada.
Aseesimees
Tänan! Ants Käärma, palun!
A. Käärma
Suur tänu, härra juhataja! Härra minister! Käesolevas strateegias on välja toodud võtmevaldkonnad ja rõhutatud nende eelisarendamist ja finantseerimist. Palun öelge, kas on juba olemas mingid proportsioonid, kui palju peaks teaduse rahadest minema võtmevaldkondade finantseerimiseks ja kui palju ülejäänutele? Kas neid proportsioone on mingil moel arvestatud ka juba 2002. aasta riigieelarve eelnõus?
T. Lukas
Aitäh! Neid proportsioone peaks arvestama paljudes tegevustes, kaasa arvatud see, et selle strateegia võtmevaldkonnad on üheks lähtealuseks riikliku koolitustellimuse suunamisel ülikoolidesse. Me oleme Teaduste Akadeemia presidendiga mitmel korral rääkinud eelnenud analüüsidest, kus on kõrvuti pandud riiklikud prioriteedid, nende võimalikud proportsioonid ja Teaduskompetentsi Nõukogu poolt sihtfinantseerimiseks jaotatud raha valdkondade proportsioonid, ja tegelikult on need suhteliselt kattunud. Ma rääkisin sellest, et sihtfinantseerimine peaks ka tulevikus Teaduskompetentsi Nõukogu kaudu käima, ja ma palun, et Teaduste Akadeemia president valgustaks siin täpsemalt neid proportsioone, kuidas Teaduskompetentsi Nõukogu viimaste aastate rahajaotus on toimunud. Mul ei ole siin andmeid nende proportsioonide kohta. Aga ei saa olla sellist lahendust, et teemadele, mida hinnatakse kvaliteedist lähtuvalt, antakse kohe selline käik, et ühte valdkonda finantseeritakse järgmisel aastal näiteks 20% või, ütleme, poole võrra rohkem kui eelmisel aastal. Selliseid käike ei saa me teha, siis me kaugeneksime kvaliteedipõhisest rahajaotamisest. Aga tahan öelda, et võtmevaldkondades tuleb välja töötada riiklikud programmid, kus on näidatud ka see osa finantseerimisest, mis läheb programmipõhiselt ja mitte konkreetsete valdkondade kvaliteedi hindamise põhiselt.
Siinkohal tsiteeriksin oma kirja akadeemik Jüri Engelbrechtile, mille ma täna talle kui TKN-i esimehele üle annan, sest TKN hakkab täna oma mitmepäevast tõsist istungit pidama järjekordsete projektide analüüsiks. Ma toonitan siin kõigepealt korralduslike küsimuste puhul, et Teaduskompetentsi Nõukogu peaks arvestama Haridusministeeriumi kinnitatud evalveerimistulemusi, mis on sel aastal juba toonud juurde mõtlemapanevat ainest otsuste tegemisel, tippkeskuste teise vooru evalveerimishinnanguid, teadus- ja arendustegevuse strateegiast "Teadmistepõhine Eesti" määratletud võtmevaldkondi ja nendega paralleelselt nimetatud olulisi valdkondi. Lisaks soovitan Teaduskompetentsi Nõukogul püüda kontsentreerida senisest rohkem vahendeid tugevamatele ja suuremahulistele teemadele, püüdes fikseerida teema mahu alampiiriks 500 000 krooni. Samuti pean õigeks arvestada evalvatsioonil väga hea hinde saanud teemade mahtude märkimisväärset suurendamist, võimaluse korral eelneva aasta tasemega võrreldes 1,2 korda. See viimane punkt ei ole rakendatav väga automaatselt, sest esiteks jooksevad projektid läbi mitme aasta, nende taset hinnatakse niikuinii jooksvalt igal aastal, ja pealegi on muidugi ka olemuslikult väiksemaid projekte, aga see peaks näitama suuna, et riik TKN-ile tellimuse esitab.
Aseesimees
Tänan! Andres Varik, palun!
A. Varik
Tänan, härra juhataja! Härra minister! Ma olen kogu aeg muretsenud Eesti rakendusteaduste käekäigu pärast ja samuti selle pärast, mis puudutab põllumajandusteadust ja metsandusteadust. Ehk te võiksite öelda, millised on proportsioonid muu valdkonna ja rakendusteaduste osas ja kas on ka tõusutendentsi põllumajandus- ja metsandusteaduse finantseerimisel? Mind paneb imestama, et tegelikult neid ministeeriume ei ole sellesse üldse kaasatud, sellest materjalist selgub ainult, et teadusega tegelevad Majandusministeerium ja Haridusministeerium.
T. Lukas
Aitäh! Selles finantstabelis on arvestatud ka andmeid Põllumajandusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi kohta, kus on samuti teadus- ja arendustegevusega seotud summasid, ning nendest kolmest on Põllumajandusministeerium muidugi lausa domineeriv. Otseselt on selleks tegevuseks järgmise aasta eelarves planeeritud 11,7 miljonit. Aga kahtlemata Põllumajandusülikooli finantseerimine pluss teadusteemade ja instituutide finantseerimine riigi poolt, nende osalemine erinevates rahvusvahelistes projektides annab ka meile vahendeid. Nii et neid allikaid on teisigi, mitte ainult Haridusministeeriumi ja Majandusministeeriumi eelarved. Ma tõin esile, et käesolevasse strateegiasse on sisse toodud maamajandus rõhutamist vääriva valdkonnana. See on olnud viimaste debattide tulemus. Omalt poolt võin öelda, et viimase aja evalveerimistulemused ei olnud väga head mitmele põllumajandust puudutavale teadusvaldkonnale. Neid proportsioone, mis TKN-i poolt sihtfinantseerimisena määratakse, võib ka härra Engelbrecht nimetada, aga siin ei ole ühtegi otsust vastu võetud ei selle valdkonna suurendamiseks ega vähendamiseks. Strateegia elluviimisel tuleb kahtlemata selle valdkonna sees prioriteedid välja tuua ja võin öelda, et üks prioriteet on praegu veterinaariabaasi kindlustamine, mida Põllumajandusülikool ka taotleb ja mis osalt on teadusbaasi kindlustamine sellele valdkonnale. Nii et võime siis öelda, et üks prioriteet on veterinaaria, mis ei saa selle prioriteetsuse vormistamiseks kogu raha sugugi mitte Haridusministeeriumi ja TKN-i kaudu, vaid saab ka niisamuti riigi poolt vahendatud, kas laenudega või investeeringute summana. Neid prioriteete me arvestame.
Aseesimees
Tänan! Tiit Toomsalu, palun!
T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Väga austatud härra minister! Ei ole kahtlust, et sellise ilusa, tõsise pealkirjaga dokument nagu "Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia aastateks 2002-2006" on eelkõige mõeldud rahastamise prioriteetide kinnitamiseks seadusandliku kogu poolt ja ka vastava tegevusvabaduse andmiseks valitsusele. Aga kuna kaks ministeeriumi - Haridusministeerium ja Majandusministeerium - on selle dokumendi kokku pannud, siis minu jaoks ilmnevad siin teatud vastuolud, mis võib-olla tulenevadki sellest, et kaks ministeeriumi on seda kokku pannud. Ma räägin nimelt prioriteedi määratluse eelduste ja eelistuste vahekorrast ja nende sidestatusest. Miks ma sellest räägin ja millest tuleneb minu küsimus? Kõigepealt, prioriteedi määratluse eeldusi käsitleb alapeatükk 3.4 "Ühiskondlik ja majanduslik nõudlus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni järele", kus tuuakse välja kolm põhiparameetrit. Kõigepealt traditsiooniliste tööstusharude ja ettevõtluse vajadused, teiseks uute kõrgtehnoloogiliste majandusharude vajadused ja kolmandaks sotsiaalsfääri vajadused. Teie poolt siia programmi sisse kirjutatud võtmevaldkondadest on aga esimesel kohal hoopis kasutajasõbralik infotehnoloogia ja infoühiskonna areng, mis oli teisel kohal nn ühiskondliku nõudluse loetelus. Teiseks on biomeditsiin ja kolmandaks materjalitehnoloogiad, mis võib-olla haaravad kaasa ka traditsioonilised tööstusharud. Härra minister, öelge mulle, milliseid traditsioonilisi Eesti tööstusharusid, millele te tahate arengus innovatsioonilise potentsiaali kontsentreerida, te peate silmas selles alapeatükis 3.4 nimetatud traditsiooniliste tööstusharude ja ettevõtete vajaduste puhul?
T. Lukas
Aitäh! Ma juhin omalt poolt tähelepanu, et need loetelud ei ole võrdse kaaluga ja siin eksisteerib veel loetelusid, kus on juba nimetatud maamajandust, keskkonda, kultuuri, aga ka rahvuskultuuri probleemid on olulistena nimetatud. Võtmevaldkonnad on teatud kitsamad võtmevaldkonnad tuleviku arengut silmas pidades, 21. sajandit silmas pidades. See ei tähenda, et Eesti riik kuidagi kaugeneks olemuslikult endale vajalike teemade finantseerimisest. Mis puudutab majanduseelistuste vahekorda siin ja kuidas need on tööstuses kaetud ja millist haru katsutakse soosida, siis ma palun vastata kaasettekandjal, kes just innovatsiooni poole ja majanduse poole eraldi ettekandena esile toob. Võin öelda, et Haridusministeerium ja Majandusministeerium on teinud head koostööd. Muidugi on selle dokumendi lugemiseks vaja ka teataval määral eelteadmisi, kuidas on teadus- ja arendustegevuse finantseerimise arenguloogika seni, 1990. aastatel kujunenud. See loogika on, et valitsusel on finantseerimise vahekordade või siis finantside suunamise osas mitte just minimaalne, vaid väga väike roll ja finantsotsustused tehakse tegelikult teadlaskogudes. Kui siin öelda, et strateegia annab valitsusele tegevusvabaduse finantseerimise organiseerimisel, siis tegevusvabadus on valitsusel teataval määral ainult eelarve kujundamisel, aga otsuste tegemisel ei ole see meie strateegia sugugi valitsuskeskne, vaid jätab otsuste tegemise suures osas teadlastele.
Aseesimees
Tänan! Sven Mikser, palun!
S. Mikser
Aitäh! Austatud ettekandja, härra minister! Meie käesolevas strateegias on teadus- ja arendustegevuse hetkeseisu ülevaates toodud välja Eesti teadlaste jagunemine teadusvaldkondade vahel: loodusteadustes 31%, tehnikateadustes 17,8%, humanitaarteadustes 17,4%, sotsiaalteadustes 15,3%, arstiteadustes 11%, põllumajandusteadustes 7%. Hiljem on siin märgitud teadusarengu eesmärgid, nende eesmärkide saavutamise vahendid, kust ma päris täpselt välja ei loe - võib-olla ma lugesin pisut pealiskaudselt -, kas praegused proportsioonid on ka nende eesmärkide saavutamiseks optimaalsed või on siin ette näha vajadust neid proportsioone nende eesmärkide saavutamiseks kuidagi muuta? Kui see peaks olema vajalik, siis kuidas peaksid meie teadusarengu eesmärkide saavutamiseks muutuma need proportsioonid teadlaste jagunemises erinevate teadusvaldkondade vahel?
T. Lukas
Aitäh! Kuna osa selles statistikas arvestatud inimestest on insenerid, siis need prioriteedid tuleviku suundumustes pisut tõstavad inseneride osakaalu ja sellega seoses kahtlemata ka tehnikateaduste, osalt loodusteaduste ja osalt põllumajandusteaduste rolli, mis vajavad samuti mõnes valdkonnas inseneriharidust, kuigi väiksemas osas. Aga, ütleme, tehnikateadustes statistika roll ilmselt tõuseb. Ma tahan öelda seda, et prioriteedid ei kajastu konkreetselt teadlaste arvu pealt, sest eri valdkondade uuringuid tehakse erineva hulga teadlasgruppide poolt. On instituute, kus alla 30-50 teadlase ei saagi teemasid katta. On teemasid, mida tehakse sisuliselt ühe-kahe kandva jõuga. Siin me eri valdkondi võrrelda ei saa ja otseselt prioriteetide kajastumist nende proportsioonide muutmises ma ette ei näeks. Ehk on Teaduste Akadeemia presidendil selle kohta eraldi kommentaar, aga need kujunevad ikkagi vastavalt heal tasemel spetsialistide olemasolule ja sellele, kuidas me suudame neid ülikoolides kasvatada ja juhendada. Sama protsent inimesi võib kaks korda rohkem tööd ka ära teha, kui antakse teemasid ja on rahvusvahelist kaasfinantseerimist ning asi on prioriteetne. Inimeste arvuga see otseses seoses ei ole.
Aseesimees
Tänan! Arvo Sirendi, palun!
A. Sirendi
Suur tänu! See on hea, et me juba eile saime sellise tähtsa asja kätte ja sai seda täna hommikul lugeda, ning õnn on muidugi see, et see tekst oli võib-olla pool aastat varem meil enam-vähem samal kujul juba käes. Aga ikkagi tekib küsimus. Miks neid valdkondi, mis, nagu ma saan aru, on isegi prioriteetsed, nimetatakse võtmevaldkondadeks? Kas just seal on uks lukus ja on vaja võtit või on juba leitud ka lukuauk, kuhu seda võtit panna või on see võtmevaldkond lihtsalt sõnakõlks? Milleks on see prioriteet sellise sõna varju peidetud, mis tekitab rohkem küsimusi, kui annab vastuseid?
T. Lukas
Aitäh! Lukuauk on kahtlemata Eesti majanduse ja Eesti ühiskonna üldine areng. Võtmevaldkond on termin, mida on tahetud kasutada sellepärast, et sõna "prioriteet" ei olnud teksti koostajate arvates nii täpne ja võib-olla nii üksikküsimust näitav termin, kui on võtmevaldkond. Millal see dokument lugemiseks tuli? Riigikogule anti ta kaks kuud tagasi üle ja enne seda oli ta kogu aeg Internetis üleval ja avalik dokument. Ma nimetasin, kui palju on selle kohta ettepanekuid tehtud ja seda avalikult arutatud. Riigikogu menetluses olevana oli ta kindlasti ka teie töölaudadel, nii et ma ei oska kommenteerida, miks te selle eile õhtul kätte saite.
Aseesimees
Tänan! Jaan Pöör, palun!
J. Pöör
Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Mul on küsimus ka selle lisa 3 kohta. Esiteks tekib muidugi küsimus, kuivõrd on see meile siduv eelarve koostamisel. Kui me selle siin kinnitame, siis meil on olnud praktika, et ka kõik lisad on lahutamatud osad, järelikult me nagu seadustaksime selle iga-aastase riigieelarvest saadava toetuse teadusele. Aga see tabel ise on imelik, siin on mingisugune valitsuse osa. Kas see valitsuse osa on mingi riigieelarve osa või on valitsusel veel mingi raha väljaspool eelarvet kasutada? Kui ma lõin siin kokku 2002. aasta arvud, mille kohta oli ka küsimus (riigieelarvet me eile just arutasime), siis mina sain, et riigieelarves on 385,4 miljonit. Siin ma sellist rida 2002 all ei leidnud. Võib-olla ütleksid, milline number nendest peaks kajastuma riigieelarves ja kas valitsusel on veel täiendavaid rahasid peale riigieelarve?
T. Lukas
Aitäh! Kõigepealt, tegemist ei ole seadusega selles tähenduses, mis on riigieelarve seadus, ja kahtlemata peaks see strateegia olema orientiiriks järgmiste eelarvete kujundamisel nii valitsusele ettepanekute tegemisel kui ka Riigikogule lõplikuks fikseerimiseks. Mis puudutab seda tabelit, siis ma ei tea, kas mul on sama tabel, aga igal juhul viimases variandis ja praegu siin minu käes olevas, täna lugemisele tulnud dokumendis selliseid sõnu nagu "valitsuse rida" ei ole. On avaliku sektori osakaal teadus- ja arendustegevuse kogukulutustes, on eraldised ministeeriumide kaupa. See juba näitab, et siin on ministeeriumide eelarvetel üks osa sellest väljatoodud arvust, ülejäänud on avalikus sektoris kasutada olev raha, näiteks ülikoolide eelarvetes. Selle finantsanalüüsi on teinud Rahandusministeerium. Minul ei ole põhjust kahelda selles numbris, 2002. aastal on 652,2 miljonit. See jaotub niimoodi ministeeriumide eelarvete vahel, nagu siin on kirjas, ja need eelarved saan ma küll teile ka punktide viisi ette lugeda, mis siin sees on. Mul on põhjalik ülevaade Haridusministeeriumi eelarve liigitusest, Majandusministeeriumi eelarve jaotustest siin sees. Kõik ei ole konkreetselt riigieelarve read, mis selle üldsumma 652,2 miljonit annab, sest need on avaliku sektori tehtavad kulutused üleüldiselt ja siin on arvestatud ka teisi, ka avalik-õiguslikke isikuid nende vabalt kujuneva eelarve võimalustega.
Aseesimees
Tänan! Tiit Toomsalu, palun, teine küsimus!
T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Austatud härra minister! Lubage mul oma küsimustega tagasi tulla nende eelistuste ja eelduste sidestatuse juurde. Ma mõistan härra ministrit ja olen temaga nõus, et igal ühiskonnal peavad olema fundamentaalteaduslikud uuringud ehk teadus teaduse pärast, eelkõige tulevikku vaatavalt. Peale selle on kogu möödunud kümnendi jooksul rõhutatud, et rakendusteadustele peab olulisem koht tekkima. Kui me nüüd aga tuleme tagasi teie nõndanimetatud võtmevaldkondade juurde, mille kohta võib öelda, et nad on võtmevaldkonnad sellepärast, et nende arendamiseks koostatakse ja käivitatakse riiklikud programmid, nagu siin on öeldud, st et neid rahastatakse eelisjärjekorras, siis siin oli veel kord jutt infotehnoloogiast, infoühiskonnast, biomeditsiinist ja materjalitehnoloogiast. Mina küsiksin nüüd: millise materjali tehnoloogiast? Kas siin on jälle tegemist teadusega teaduse pärast või rakenduslike uuringutega? Kui vaadata tagantpoolt materjalitehnoloogiate lahtikirjutust, siis seal räägitakse optilistest mälumaterjalidest, biomaterjalidest, pooljuhtmaterjalidest, sensoritest, nanotehnoloogiast, lasertehnoloogiast ja kõigest sellisest, mitte aga põlevkiviuuringutest, fosforiidiuuringutest, dolomiidiuuringutest, turbauuringutest, maaviljelus- või mullauuringutest. See tähendab sellest ressursist, mida te kasutate tegelikult rakendusuuringute käigus, võiks Eesti riiki edasi viia, Eesti majandust edasi viia. Ma paluksin härra ministril siiski veel kord vastata minu küsimustele, mis on need traditsioonilised tööstusharud ja kuidas nad teie arvates selles programmis seonduvad ka materjaliuuringute kui võtmevaldkonnaga?
T. Lukas
Aitäh! Ma paluksin veel kord anda traditsiooniliste tööstusharude vaheliste proportsioonide kohta vastamiseks õigus kaasettekandjale, kes just nimelt Majandusministeeriumi poolt tuleb seda ettekannet pidama. See on valitsuspoolse ettekande loomulik osa.
Aseesimees
Tänan! Liina Tõnisson, palun!
L. Tõnisson
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra haridusminister! Minu küsimus on ka võtmevaldkondade kohta. Selle dokumendi 5. osas, mille pealkiri on "Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamise eesmärgid ja võtmevaldkonnad", on punktis 7 esitatud strateegiliste eesmärkide poole püüdlemise lähtepõhimõtted. Nendeks lähtepõhimõteteks on ühiskonna sotsiaalselt tasakaalustatud areng, mida senini ei ole olnud; elu ja looduskeskkonna säästlik areng, mille kohta ma julgen väita, et ka sellele ei ole senini küllaldaselt tähelepanu pööratud, ning kolmandaks teaduseetilisus. Nii et võtmevaldkond on teaduseetilisus. Sellest ma nüüd ei saagi aru. Mida on mõeldud sõna "teaduseetilisus" all? Kas seda, et teadlased peavad vastutama, et nad oma avastustulemused ühiskonnale ausalt teadvustavad, või ei tohi nad üksteist petta või ei tohi reklaami teha või peavad nad võtma ringkäenduse, üksteise eest vastutama? See teaduseetilisuse võtmevaldkond jääb mulle arusaamatuks. Olge nii kena ja avage selle mõte!
T. Lukas
Aitäh! Tegemist ei ole võtmevaldkonnaga, vaid vajalike lähtepositsioonidega eesmärkide poole püüdlemisel ning põhimõtetega, millega eesmärgi poole püüeldakse. Seda ei saa ei nende eelisarendatavate võtmevaldkondade ega eelisarendatavate üldiste valdkondadega sugugi võrrelda. Kas need arengud on praegu piisavad või mitte, selle üle võib vaielda, aga strateegia on kahtlemata ettevaatav. Teaduseetilisus on üks teadustegevuse ja rahvusvahelises teaduses osalemise eeltingimusi, kus sisalduvad kõik need elemendid, mida te siin natuke juba puudutasite, ja kuna need mõisted on tulnud juba eelnevatest strateegia tegemise kihistustest, siis ma palun teaduseetilisuse mõistest rääkida Teaduste Akadeemia presidendil, et me ei hakkaks siin kaks korda eri suude kaudu seda üle rääkima.
Aseesimees
Tänan! Andres Varik, palun, teine küsimus!
A. Varik
Tänan, härra juhataja! Härra haridusminister! Ma ikkagi puudutaksin neid alus- ja rakendusuuringuid. Selle dokumendi 8. leheküljel on punkt 2 "Riigi roll teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamisel". Neljanda alapunkti juures on teil selline väike punkt "alus- ja rakendusuuringute ning nende läbiviimiseks vajaliku infrastruktuuri finantseerimise kindlustamine". Ehk te avaksite selle punkti selles mõttes, et kumb siin suurem võtmeküsimus või prioriteet on, kas alus- ja rakendusuuringud ise või siis vajaliku infrastruktuuri kindlustamine. Mul on tunne, et te ei kindlusta ei alus- ega rakendusuuringute tegemist rahaliste vahenditega, võimalik, et tõesti suudate selle vajaliku infrastruktuuri finantseerimise kindlustada. Ja mida see endast tegelikult kujutab?
T. Lukas
Aitäh! See, kui palju me midagi kindlustada suudame, sõltub meie ühiskonna võimekusest. Ma tuletan teile meelde, et Euroopa Liidu maade keskmise sisemajanduse kogutoodangu jaotumisega elaniku kohta, keskmise Euroopa Liidu tasemega võrreldes on Eesti inimese peale kasutada 36% sellest keskmisest. On selge, et me kõike niimoodi ideaalselt, et kõik kiidavad, et raha on piisavalt ning hooneid instituutide ja ülikoolide jaoks on ka piisavalt ja korraga uuesti üles ehitatud, ei saavuta. Praegu me näeme selle strateegiaga ja igapäevase tegevusega ette raha nii üheks kui ka teiseks. See tähendab nii teaduse finantseerimiseks ja rakendusuuringute finantseerimiseks fundamentaaluuringute kõrval üha suureneva proportsiooniga, nagu siin ka juttu oli, kui ka infrastruktuuriks. Järgmisel aastal on näiteks ülikoolide investeeringute osa tõusnud üle kahe korra eelarves ja ülikoolide baas on ju paljuski just teaduse infrastruktuur. Mõlemad on tähtsad ja ühte ei saa teha teiseta, karpe püsti panna, ilma et teadust sees oleks, ei ole ka mõtet.
Aseesimees
Suur tänu, härra minister! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Palun järgnevalt kaasettekandeks kõnepulti Majandusministeeriumi asekantsleri Raul Malmsteini!
R. Malmstein
Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kõigepealt on mul heameel veel kord tänada kolleege Haridusministeeriumist ja Teaduste Akadeemiast hea koostöö eest käesoleva dokumendi ettevalmistamisel. Meie paljuski ühine lähenemine leiab mingil määral peegeldust ka minu ettekandes, kus ma Majandusministeeriumi pilgu läbi kordan mõningaid seisukohti, millele juba viitas haridusminister Lukas. Me võime mõõta riikide edukust mitmeti, hindamaks majandusarengut. Kõige üldistatuma pildi annavad agregeeritud näitajad, mille näiteks on kas siis riikide konkurentsivõime, inimarengu või majandusvabaduse indeksid. Eesti majandus ja ühiskond tervikuna on siirderiigina teinud viimase kümnendi jooksul läbi olulise arengu ja seda peegeldavad ka üha kõrgemad kohad vastavates riikide võrdlustabelites. Hiljuti avaldatud Maailma Majandusfoorumi konkurentsivõime raportis on Eesti konkurentsivõimet riikide arvestuses hinnatud 27. kohaga. Siirderiikidest oleme ühed edukamad, aga see ei anna veel alust rahuloluks, sest tehnoloogiasiirde potentsiaal on meil veel suuresti avamata ning ammugi pole me edu saavutanud iseseisvas tehnoloogilises arenduses. Viimasest annab tunnistust üks teine, Lausanne'i Juhtimise Arendamise Instituudi varem väljaantud rahvusvahelise konkurentsivõime raport, kus Eesti sai kokkuvõttes jällegi kõrge 22. koha, aga asukohamaana madalaima hinde just uurimis- ja arendustööks sobivuse osas. Me armastame ennast sageli võrrelda põhjanaabritega. Soome majandusliku heaolu kiire kasvu viimase kümnendi jooksul on taganud tugevad investeeringud haridusse ning teadus- ja arendustegevusse ja infotehnoloogia võimaluste oskuslik rakendamine. Tunnustatakse ka Soome poliitilisi institutsioone tehnoloogilise arengu tähtsustamisel ja tasakaalustatud makromajanduspoliitika elluviimisel. Kõik see on võimaldanud Soomel saada üheks kõige konkurentsivõimelisemaks riigis maailmas.
Vaadates meie hetkemuredest kaugemale, on ilmne, et ka Eesti edu võti saab peituda vaid tehnoloogilises arengus. Investeeringupõhisest majandusest innovatsioonipõhisesse majandusse liikumisel on ülioluline teaduspotentsiaaliga kasvusektorite, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate, biomeditsiini, materjalitööstuse arendamine. Meie eesmärgid haakuvad ka Euroopa Liidu pürgimustega. Nii võtsid liikmesriigid selle aasta märtsis Lissaboni kohtumisel eesmärgiks muuta Euroopa majandusruum 2010. aastaks kõige dünaamilisemaks ja teadmistele põhinevaks majanduseks maailmas. Eesti majanduse konkurentsieelis on üleminekuperioodi alguses tuginenud valdavalt odavate tootmistegurite, eelkõige tööjõu kättesaadavusele. Eesti konkurentsivõimet on mõjutanud aktiivne otseste välisinvesteeringute sissevool, mis on nii välisosalusega kui ka kohalikele ettevõtetele olnud samal ajal peamiseks rahvusvaheliseks tehnoloogiasiirde allikaks ja rahvusvahelistesse koostöövõrkudesse integreerumise võimaluseks. Tootlikkuse kasv Eestis on tuginenud aga suures osas siirdemajanduse erinevates valdkondades toimunud strukturaalsetele muudatustele ja kulude kokkuhoiule. Majanduse esialgne kohandumine on läbi saamas, millest annab märku ka tootlikkuse kasvu suhteline aeglustumine. Viimastel andmetel moodustab tootlikkus Eesti majanduses vaid 37% Euroopa Liidu keskmisest. Pikaajalise majanduskasvu toetamiseks tuleb Eestis välja arendada uued konkurentsieelised ning väärtushinnangud.
Peamiste innovatsiooni takistavate teguritena on erinevad uuringud ja evalvatsioonid toonud esile ettevõtete vähese teadlikkuse tehnoloogilise arengu ja patenteerimise tähtsusest pikaajalise konkurentsivõime tagamisel, inseneride ja infotehnoloogia spetsialistide nappuse, innovatsioonialase koolituse puudumise, teadus- ja arendustegevuse asutuste fokuseerituse baasuuringutele, tööstuse ning teadus- ja arendusasutuste vahelise passiivse koostöö. Muidugi ei saa jätta mainimata, et riigipoolne panus eelkõige arendustegevuste finantseerimisse on seni olnud enam kui tagasihoidlik. Praegu on nii Eesti ettevõtete kui ka teadus- ja arendusasutuste kulutused arendustegevusele väga madalad. Teadus- ja arendustegevuse kogukulutused Eestis moodustavad vaid 40% Euroopa Liidu liikmesriikide vastavast keskmisest. Veelgi halvem pilt on meil erasektori osas. Nii moodustasid ettevõtete kulutused teadus- ja arendustegevusele 1999. aastal vaid 0,19% SKP-st, võrreldes Euroopa Liidu keskmisega, mis on 1,25% SKP-st.
Kõike eeltoodut tuleb arvestada riikliku poliitika kujundamisel. Kuigi meie mahajäämus on suurim erasektori osas, on riigi roll määrava tähtsusega nende protsesside algataja ja toetajana, mis on suunatud meie ettevõtete ja seega kogu riigi konkurentsivõime kasvule. Riigi ülesanne on luua innovatsiooni soodustav ärikeskkond, tagada teadlikkuse tõus arendustegevuste innovatsiooni olulisusest ettevõtete konkurentsivõime tagamisel ja toetada siirdemehhanisme teadmiste ülekandumiseks teadusest ettevõtlusse. Nimetatud tegevused peavad aitama kaasa teadus- ja arendustegevuste kogukulude lähenemisele Euroopa Liidu keskmisele tasemele ja eelkõige erasektori oluliselt suuremale panusele nimetatud tulemuse saavutamisse.
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on teile esitanud hinnangu andmiseks Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia aastateks 2002-2006 "Teadmistepõhine Eesti". Nimetatud dokument on oluliseks teetähiseks selle poolest, et riik toob selgemini kui varem välja need prioriteedid ja tegevused, mis on vajalikud, et saavutada edu teadmistepõhise ühiskonna loomisel ja eduka ning konkurentsivõimelise ettevõtluse edendamisel. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni osas peab riiklik tegevus looma kindlustunde nii teadus- ja arendustegevuse asutustele kui ka ettevõtetele strateegiliste otsuste tegemiseks. Riiklike investeeringute põhiline eesmärk on ettevõtete osakaalu suurendamine teadus- ja arendustegevusse investeerimisel. Ettevõtteid tuleb julgustada uuendusi tegema, juurutama uusi tehnoloogiaid, organisatsioonilisi struktuure ja äriprotsesse. Strateegia tegevused on suunatud inimkapitali arendamisele, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonialase teadlikkuse ja kompetentsuse suurendamisele, sidusmehhanismi väljakujundamisele teaduse ja ettevõtluse vahel ning rahvusvahelise koostöö arendamisele. Strateegia rakendamine soodustab koostöövõrkude loomist ja tehnosiiret Eesti jaoks olulistes tehnoloogilistes valdkondades. Strateegia võtmevaldkondade arendamisel pööratakse olulist tähelepanu olemasoleva traditsioonilise tööstussektori tehnoloogilisele uuendamisele. Teadus- ja arendustegevuse ning konkurentsivõime edasine areng sõltub riigipoolsest otsusest strateegia kinnitada ja soovitud tulemused iga-aastaste tegevuskavade kaudu realiseerida. Oluline on rõhutada, et strateegia seisukohad vaadatakse läbi ja neid täiendatakse Vabariigi Valitsuse poolt Teadus- ja Arendusnõukogu ettepanekute alusel iga kolme aasta järel. Olulised muudatused esitatakse heakskiitmiseks Riigikogule. Tänan teid tähelepanu eest!
Aseesimees
Suur tänu! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Jaan Pöör, palun teine küsimus!
J. Pöör
Aitäh, härra juhataja! Härra kaasettekandja! Kui ma enne küsisin haridusministri käest finantseerimise kohta, siis ta ütles, et mitte kõik kulutused teadusele ei lähe Haridusministeeriumi kaudu, vaid lähevad ka Majandusministeeriumi kaudu. Kas te oskate öelda, kui palju on sel aastal läinud rahasid Majandusministeeriumi kaudu ja palju läheb järgmisel aastal? Järgmise aasta riigieelarve projektis ei näinud ma küll ühtegi sellist rida ja isegi sõna "teadus" ei ole Majandusministeeriumi rea peal kusagil näha.
R. Malmstein
Aitäh! Arendustegevust finantseeritakse Majandusministeeriumi kaudu, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eelarve kaudu, mille koosseisus on Tehnoloogiaagentuur. Tehnoloogiaagentuuri käesoleva aasta eelarve number peegeldub finantstabelis, see oli vist natuke üle 70 miljoni krooni. Järgmise aasta eelarve projektis on indikatiivselt ära märgitud 70 miljonit krooni. Seda eelarvet ei ole Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse nõukogu veel kinnitanud.
Aseesimees
Tänan! Ülo Tärno, palun!
Ü. Tärno
Lugupeetud ettekandja! Ma ei tea, kas seda küsimust on otstarbekas teile esitada, kuid lähtun asjaolust, et endises Nõukogude Liidus oli riigikaitse eelarve väga väike ning kogu riigikaitsele kõrgtehnoloogia väljatöötamiseks minev raha läks kõigi muude allikate kaudu. Kas te oskate öelda, kas praegusel momendil kasutatakse ka riigikaitserahasid teaduse ja kõrgtehnoloogia arendamiseks ja kas see oleks võimalik?
R. Malmstein
Aitäh! Ma pean tunnistama, et ma ei ole kõige kompetentsem inimene sellele vastama, sest riigieelarve analüüsiga tegeleb Rahandusministeerium. Minu teada on mõningad summad praegu Kaitseministeeriumi eelarves selleks otstarbeks ette nähtud, täpsetest numbritest ei ole ma valmis siin praegu rääkima, sest mul puudub personaalselt ülevaade Kaitseministeeriumi kulutuste struktuurist. Küll aga on ilmselt võimalik neid perspektiivis ette näha, sõltub sellest, kuidas Kaitseministeerium oma prioriteete seab. Ma loodan, et nad mingil määral vaatavad ka seda, mis on kirjas selle strateegia dokumendis, et teatud osa kulutusi, mida võime selgelt klassifitseerida arendustegevusega seotud kulutusteks, on võimalik finantseerida Kaitseministeeriumi eelarve kaudu. Aga mul puudub praegu ülevaade täpsete numbrite kohta.
Aseesimees
Tänan! Ants Käärma, palun, teine küsimus!
A. Käärma
Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud kaasettekandja! Selles strateegias on kirjas, et soodsa keskkonna loomisel innovaatiliste ettevõtete tekkeks ja arenguks ning olemasolevate ettevõtete tehnoloogiliseks uuendamiseks tuleb rajada teadus- ja tehnoloogilisi parke. Selliseid parke, tehnoparke, rajati ka juba kümmekond aastat tagasi. Kas te võiksite nüüd iseloomustada, mis tulemusi see andis, kas seal on puudusi ja kas need uued pargid tulevad teistsugused või mis vahe seal on?
R. Malmstein
Aitäh! Minu teada on praegu olemas üks teaduspark, mis asub Tartus. Teist valmistatakse praegu projektipõhiselt ette. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus valmistab koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga ette Tallinna Tehnikaülikooli juurde loodava võimaliku teaduspargi projekti ja kogu see tegevus, mis praegu käib, on just suunatud sellele, et tagada pargi elujõulisus n-ö pikemas perspektiivis, et tegemist ei oleks lihtsalt ühekordse kulutusega infrastruktuuri rajamisse, vaid oleks väga selge nägemus, kuidas see struktuur toimima hakkab, milliseid teenuseid ta pakub ja kuidas teda oleks võimalik rahastada. Kui anda lühihinnang Tartu Teaduspargile - ma ei ole küll selle nõukogu liige -, siis suures plaanis hindaksin ma nende tegevust positiivseks, kuigi seal on olnud raskusi, mis tulenevad võib-olla sellest, et pargi loomisel 1990. aastate keskpaigas ei olnud selget strateegilist nägemust, kuidas seda parki arendada. Ei olnud selged ka rahastamise allikad, kuidas leida oma tegevuse arendamiseks ressursse. Ühe Phare projekti ja praegu jätkuvate tegevuste kaudu on pargi tegevus laienemas ja mitmed n-ö spin-off ettevõtted, kes on põhiliselt tulnud Tartu Ülikooli juurest, on leidnud seal peavarju ja kindla toetuspunkti, mille najal edasi minna. Suures plaanis võiks nimetada, et protsess on olnud positiivne, on ainult olnud selged kasvuraskused. Tallinna teaduspargi puhul me üritaksime neid probleeme eelnevalt ehk natuke elimineerida, töötades põhjalikumalt ja väliseksperte kaasates läbi põhjalikuma äriplaani.
Aseesimees
Suur tänu, Raul Malmstein! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole.
R. Malmstein
Siin on eelnevast haridusministri sõnavõtust mõned küsimused. Ma vastaksin nendele ka.
Aseesimees
Kas need jäid teie ettekandes vastamata? Palun vastake!
R. Malmstein
Ma vastaksin põgusalt küsimusele, mis eelnevalt tõstatus seoses traditsiooniliste tööstusharude ja prioriteetsete valdkondadega. Ma ütlen, et siin on väga selged seosed, kui me räägime näiteks ühest võtmevaldkonnast, kus on juttu materjalitehnoloogiatest. Seda rakendatakse meil nii ehitustööstuses, kus on loodud erinevaid ehituskive; toiduainetööstuses, kus on erinevad biosensorid, erinevate bakterite põhjal uued tooted; keemiatööstuses, kus erinevad bioplastmaterjalid on rakendamist leidnud. Need seosed on siin väga tihedad. See oleks kõik.
Aseesimees
Suur tänu teile veel kord! Palun kaasettekandeks kõnepulti Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Jüri Engelbrechti!
J. Engelbrecht
Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu! Lõpule on jõudmas üks sihtide seadmise protsess. Selleks on kahtlemata teadus- ja arendustegevuse strateegia. Sihid on seatud, nagu te kuulsite, vaidluste teel ja sõnastatud teie laual olevas dokumendis. Selle põhiidee on lihtne: kuidas teadmisi Eesti ühiskonnas paremini saada ja kasutada. See pole pelgalt meie probleem. Saades aru teadmiste vajalikkusest, seavad kõik arenenud riigid oma sihte selliselt ja ega asjad alati lihtsad pole. Euroopaski pole kõik kuld, mis hiilgab. On suurepäraseid näiteid, on aga ka alarmeerivaid näiteid. Euroopa Liit teeb jõupingutusi ühtse Euroopa teadusruumi idee nimel. Ometi ei tohi me pimesi kopeerida teisi, aga samas ka mitte jalgratast leiutada.
On olemas terve hulk põhitõdesid, mida tuleb järgida. Edu tagab riigi aktiivne tegevus teadus- ja arendustegevuse investorina, regulaatorina ja katalüsaatorina. Edasi, vajalik on kontsentreerumine. Kõike lihtsalt ei jõua, sellest tulenevad ka strateegia märksõnad, kaasa arvatud võtmesuunad. Edasi, selleks et teadus- ja arendustegevus saaks mõjutada riigi arengut, on vaja teatud taset. Lõpuks on vaja sihikindlat ja järjepidevat tegevust tuleviku nimel, sest tulemused ei tule üleöö. Samas piiravad meid objektiivsed tingimused, väike rahvaarv, meie majanduse ja ühiskonna praegune tase ja sellest tulenevad hetkeprobleemid, mis teinekord varjutavad tulevikusihte. Eesti väiksusest hoolimata on meie riigil vajadus hea hariduse ja teadmiste järele paljudes valdkondades. See tingib omakorda suurema tähelepanu valikule. Sihte tuleb seada nii üldiselt kui sügavuti. Nende saavutamiseks on aga vaja vahendeid. On üks summeeriv näitaja, millest siin ka juttu oli. Selle alusel võrreldakse riike ja see on ka riigisiseselt vajalik eelarvete kavandamisel. See on nimelt valdkonnale eraldatud või kulutatud rahaliste vahendite määr sisetoodangu koguproduktist, SKP-st. Arenenud riikides on see suhtarv 2-3%, Soomes üle selle, 3,2, Rootsis veelgi kõrgem ja meil on see näitarv, nagu te kuulsite ja ka teate, 0,7, mis jätab meid ka kandidaatriikide hulgas tagumiste kilda. Kas seda on vähe või palju meie võimaluste piires? Ma tahan rõhutada siin seda, et paljude maade praktika ütleb: alles 1% või rohkem on see piir, kus teadus- ja arendustegevuse mõju majandusele hakkab tõsiselt ilmnema.
Lugupeetud Riigikogu! Teadusuuringud pole ühe inimrühma enesekeskne tegevus. Teadusuuringud on suunatud ühiskonnale ja me peame jõudma selle maagilise suhtarvu ületamisele ning sealt edasi, nii on ka sihid seatud teadus- ja arendustegevuse strateegia vastavas tabelis. Ja uskuge, need kiretud arvud peidavad endas võimalust hallide ajurakkude paremaks kasutamiseks. Nendele protsentidele peame me lisama sisetoodangu koguprodukti mahulise erinevuse ja alles siis saab selgeks teadus- ja arendustegevusele kulutatavate vahendite tegelik mahajäämus. Seega pole küsimus mitte ainult selles protsendis, vaid meie sisetoodangu koguprodukti mahulises väärtuses ja selle tõstmises. Meil on selleks võimalusi, meil on suurepäraseid tulemusi, sest meil on helgeid päid ja me peame otsustavalt tegutsema, sest muidu oleme tulevikus kaotajad.
Teadus- ja arendustegevuse strateegia vastuvõtmine on oluline samm, mis tekitaks kindlustunde järjepidevuseks ja arenguks. Me oleme olnud pärsitud oma tegevustes 50 aastat, kuid mõnes mõttes oleme me oma heast naabrist Soomest vaid 20 aastat maas. Soome nimelt võttis taolise teadus- ja arendustegevuse strateegia vastu 1980. aastate alguses ja on seda järginud läbi mitme valitsuse ja Eduskunna koosseisu. Ma loodan, et meie jaoks on aasta 2001 sama tähendusega. Hiljutine jutuajamine peaminister Lipponeniga kinnitas mu veendumust, et teadus- ja arendustegevuse strateegia peab olema eemal poliitilistest vaidlustest, kus erakonnad püüavad oma joont ajada. On püütud leida ühisosa parimast arusaamast lähtudes. Valik oli sisuline, suunatud vajalikele probleemidele. Ma tahaksin väga rõhutada riigi osa selles dokumendis, mis sätestab riigi kohustused, kusjuures haarab ka riigi tegevuse erakapitali kaasamises, mille osa peaks lähiaastatel tunduvalt kasvama.
Sihtide seadmine ei tähenda silmade sulgemist hetkeprobleemide ees. Meil on hoolimata kitsikusest paljugi head. Töötav teadusuuringute rahastamise skeem, mille poole paljud Kesk- ja Ida-Euroopa maad püüdlevad, ja noorte inimeste ergutamise skeemid, millest eriti oluline on järeldoktorite kohad. Need toovad Eestisse tagasi mujal doktorikraadi kaitsnud noored inimesed. Meil on käivitatud tippkeskuste süsteem, kuigi riigipoolsete eraldiste maht on pigem sümboolne. Ma ei saa kuidagi kõrvutamata jätta otsustajate valikuid. Eesti parematele ajudele leiab valitsus oma eelarves lisaks 4 miljonit krooni, väärtusetu nõuande eest viskab valitsus silma pilgutamata tuulde 70 miljonit. Palun mõelge sellele, kui siin Riigikogus järgmise aasta eelarvet arutate! Suurt muret teeb teaduse infrastruktuur, millest ka juttu oli. Kui järgmise aasta eelarves on teadus- ja arendustegevusele kasv projekteeritud, siis infrastruktuuri read on külmutatud juba kolm aastat. Lugupeetud Riigikogu, see pole kokkuhoid, millele on viidatud ametlikult, vaid selge pidur, elektri-, kütte- ja veehindade pidevast kasvust ja teadusaparatuuri ostmisest rääkimata. Kas te kujutate ette, et te istute siin Riigikogu kütmata saalis ja teete tööd?
Ma ei kommenteerinud detailselt dokumenti, see räägib iseenda eest. Võtmevaldkonnad näitavad suundi, kus meie teadmiste potentsiaal juba lähitulevikus ühiskonnale kasu tooks, olgu siis otseselt inimesele või majanduskasvu kaudu ühiskonnale tervikuna. Teadlaskond on juba kavandamas programme võtmevaldkondade arendamiseks ja ma rõhutan, et kõik võtmevaldkonnad on realiseeritavad. Näiteid võiks tuua palju, ma toon siin ainult ühe. Eesti Teaduste Akadeemia seadis äsja sisse uue preemia, Bernhard Schmidti, Naissaarelt pärit rahvusvahelise mainega optiku nimelise preemia just teadus- ja arendustöö rakenduste eest. Esimese Bernhard Schmidti preemia saab töötava kõrgtehnoloogilise seadme autor. Me saame preemia teatavaks teha 19. detsembril, nii et palun tulge Teaduste Akadeemiasse sel päeval.
Ma palun Riigikogu heaks kiita teadus- ja arendustegevuse strateegia, mis teisisõnu on Eesti heaolu ja identiteedi tugevdamisele suunatud tulevikustrateegia ning samuti tugev märk Eesti liikumisel Euroopa Liidu poole.
Lugupeetud eesistuja! Mul on paar minutit aega ja ma vastaksin mõnele küsimusele, mis kerkisid üles eelmiste ettekannete küsimustes või nendele vastamisel. Oli juttu võtmevaldkondadest ja nende eelisarendamisest. Lugu on selles, et võtmevaldkonnad on just nimelt need uksed, mis tuleb lahti teha ja millest tuleks meile kasu meie teadmiste potentsiaali realiseerimisel tuleviku nimel. See ei tähenda prioriteete, see tähendab programme ja nende jaoks me peame lihtsalt leidma lisaraha, selle all ei kannata ülejäänud teadustegevus. Oli juttu põllumajanduse killustatusest ja nendest programmidest, mis seal on. Mul on hea meel öelda, et hiljutine tippkeskuste loomise aktsioon tõi esile kaks väga tugevat, just äsja moodustatud programmi põllumajanduses, ühelt poolt taimekasvatuses, teiselt poolt loomakasvatuses. Ma loodan väga, et asjad lähevad seal edasi ja ülesmäge, praegu on killustatus mänginud väga suurt osa, on selgelt näha need paremad ideed.
Oli juttu teaduseetilisusest. Proua Tõnisson, punkt 8 leheküljel 14 ütleb päris selgelt ära, mida toob teaduseetika arvestamine lisaks, kindlustades teadlaste erapooletu suhtumise uurimistulemustesse, aidates maandada teaduse ja tehnoloogia arenguga seotud riske, välistades kõik väärtarvitused. Objektiivse mõtteviisi levik tagab avaliku sektori otsuste avalikkuse, teaduspõhisuse ja üldiselt aktsepteeritud kriteeriumide arvestamise. Tänan tähelepanu eest!
Aseesimees
Suur tänu Jüri Engelbrechtile! Kas on küsimusi? Ülo Tärno, palun, teine küsimus!
Ü. Tärno
Lugupeetud kolleeg Jüri! Me oleme sinuga ühe juure mehed, mõlemad insenerid ja teame väga hästi, mida me peame tegema ja kuidas me peame mõtlema. Ma võtsin siin praegu kokku, et loodusteadustele, humanitaarteadustele ja sotsiaalteadustele on rakendatud nii palju raha, et nende teadlaste osakaal ja tegelejate osakaal on 63,7% ja inseneridel ainult 17,8%. Me oleme praegu inseneride arvult maas Euroopa keskmisest 1000 elaniku kohta, kusjuures ma muidugi ei tea, kui palju on neid teise kolme valdkonna esindajaid tuhande elaniku kohta Euroopas. Kas me ei peaks siiski minema seda teed, et selleks, et meie majad oleksid kindlad, et nad oleksid soojad, et bensiin oleks kõrge kvaliteediga jne, et oleks kõik see, mida on vaja selle 63,7% teadlaste heaolu tagamiseks, peaksime natukenegi suurendama investeeringuid inseneride ja insenerisuunitlusega teadlaste finantseerimiseks?
J. Engelbrecht
Tänan! Niipalju kui mina tean, on Tallinna Tehnikaülikool tõepoolest ka selleks samme astunud ja valitsuselt selleks heakskiidu saanud. Mis puudutab tehnikateaduste finantseerimist, siis teatavasti on Eesti Teadusfondil Teadus- ja Arendusnõukogu ettekirjutatud ja valitsuse kinnitatud proportsioonid üksikute teadusvaldkondade vahel. Teaduskompetentsi Nõukogul neid ettekirjutusi ei ole ja kui te neid mahtusid võrdlete, siis on täiesti selgelt näha, et sealtpoolt tuleb rohkem raha ka tehnikateadustele.
Aseesimees
Tänan! Viive Rosenberg, palun, teine küsimus!
V. Rosenberg
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud Teaduste Akadeemia president! Teie mäletate kindlasti ka seda väga sisukat teadlaste konverentsi 5. oktoobril, kus vaeti selle reformi plusse ja miinuseid ning toodi välja mõningaid probleeme. Kahjuks väga palju positiivset seal välja ei toodud. Toodi välja mõningaid negatiivseid asju. Positiivseks peeti, et meie teadlased on saanud välisajakirjades publitseerida tunduvalt rohkem kui varem. Kahjuks ei mõistnud härra haridusminister päriselt selle tähendust, et teadus ja riik on teineteisest kaugenenud või kaugel, mille tõi esile väga lugupeetud teadlane Urmas Tartes. Ta mõtles selle all just seda, et üks ei tea, mis teine teeb, ja ei ole nagu huvitatud jne. Teine probleem, mis välja toodi, oli see, et meil on tõesti liiga suurt rõhku pandud välismaal avaldatud artiklitele. Kui te mäletate, siis väga lugupeetud professor Saari ütles ühe huvitava väljendi: "CIS-i artiklite terror meie otsustele". Tõepoolest, ka selle teadusstrateegia n-ö analüüsis näete, et meil on kogu teaduse finantseerimine ja ka tulemused väga kaldu alusuuringute poole, vastupidiselt teistele riikidele, kus rakendusele on rohkem tähelepanu osutatud, ja ega need rahvusvaheliselt avaldatud artiklid ei too nii palju rakenduslikke tulemusi. Palun öelge, kas see dokument suunab seda protsessi ja parandab olukorda?
J. Engelbrecht
Tänan! Ma usun, et see dokument on tõepoolest väga oluline ja paneb paika meie olulised liikumissuunad. Kuid ma tahaksin teie kommentaaride kohta lisada veel järgmist. Kõigepealt see müüt, et otsuseid tehakse nende nn välismaal trükitud artiklite arvu järgi, ei kehti. See on tekkinud müüt. Tegelikult räägitakse tulemustest. Kui lisada siia veel juurde ühte ja teist praktilist, siis on meie otsustuskogud täiesti selgelt üle vaadanud Eesti ajakirjade taseme ja leidnud nendest just nimelt need, mis vastavad kõigile rahvusvahelistele standarditele. Küsimus oma tulemuste avaldamisel ei ole pelgalt see, et keegi saaks endale mingi artikli kirja, küsimus on selles, et see tulemus on aktsepteeritud ekspertide poolt ja seega saanud korraliku hinnangu. Need asjad, ma arvan, lähevad ilusti edasi. Samas on kaugenemise probleem tõesti olemas, eks see ole meie ühiskonna rabedusest tingitud. On proovitud väga selgelt tuua teadustulemusi ühiskonnale lähemale. Eesti Teaduste Akadeemia on juba kaks aastat pidanud seminare, mille üldpealkiri on "Teadus ühiskonnale", väga paljudest valdkondadest. Riigikogu liikmetele, vähemasti fraktsioonidele, on ka alati kutsed saadetud. Ma vist vastasin kõigile küsimustele.
Aseesimees
Tänan! Arvo Sirendi, palun, teine küsimus!
A. Sirendi
Suur tänu! Mul on siin ees see arendustegevuse ja teadusinnovatsiooni süsteemi struktuur. Selle pildi järgi tundub, et Teaduste Akadeemia on kusagil vasakul ääre peal. Kas tegelikkuses tunneb ka vaim võimu survet umbes samal määral, nagu sellelt pildilt paistab, või on see pilt lihtsalt petlik?
J. Engelbrecht
Tänan! Ma ei annaks nendele piltidele sellist erilist tähendust, mis seal seisab vasakul ja mis seisab paremal. Aga ma arvan, et Teaduste Akadeemial on viimasel ajal kujunenud tunduvalt parem koostöö, kui see oli mõned aastad tagasi, kõigi meie ministeeriumide, valitsuse ja Riigikoguga, eriti kultuurikomisjoniga, kus on toimunud ühised arutelud, kuhu on kutsutud akadeemia esindajaid, ja ma arvan, et see koostöö järjest paraneb.
Aseesimees
Suur tänu, Jüri Engelbrecht! Rohkem Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole. Palun kaasettekandeks kõnepulti kultuurikomisjoni esimehe Mart Meri!
M. Meri
Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Kultuurikomisjon on Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia teksti arutanud viiel koosolekul: 16. oktoobril, 13. novembril ning 3., 4. ja 5. detsembril. 16. oktoobril toimus komisjoni laiendatud istung, kus lisaks haridusministrile koos meeskonnaga ning Majandusministeeriumi esindajatele osales ka teadlaskonna mõjukas esindus Teaduste Akadeemiast, avalik-õiguslikest ülikoolidest, Teadusfondist ning Teadus- ja Arendusnõukogust. Taoliste dokumentide, nagu seda on käesolev strateegia - mitte otsuse eelnõu lakooniline tekst, vaid strateegia 27 leheküljel -, menetlemise kord siin Riigikogus ei ole kuigi täpselt reglementeeritud. Kultuurikomisjon leidis, et strateegia teksti esitamine täiskogule muutmata kujul oleks eksitav nii teadusavalikkust kui ka Riigikogu ennast silmas pidades. Seetõttu leidis komisjon olevat võimaliku pöörduda saadikurühmade poole parandusettepanekute saamiseks ning ka algataja poole vajalike korrektiivide tegemiseks, eelkõige finantseerimisstrateegia numbrilisi näite sisaldavas tabelis. Saadikurühmadelt laekunud ettepanekud töötas algataja koos Teaduste Akadeemiaga läbi ning muudetud tekst esitati uuesti kultuurikomisjonile, kus valmis viimane teie lauale jõudnud redaktsioon.
Käesolevat strateegiat on ette valmistatud pikka aega, võib öelda, et isegi aastaid. Selle aja vältel on toimunud tuliseid vaidlusi strateegia ideestiku, eesmärkide ning ammendavuse üle. Need vaidlused ja erinevad arusaamad jõudsid ka komisjoni aruteludesse. Pean siinkohal vajalikuks väga lühidalt kirjeldada strateegia olemust sellest vaatevinklist, milleni valdavalt jõudis kultuurikomisjon. Esiteks, esimese võtme strateegia olemuse mõistmiseks annab juba selle pealkiri, mis sisaldab sõnapaari "teadus- ja arendustegevus", mitte pelgalt sõna "teadus". Strateegia alajaotuste pealkirjades ja muidugi tekstis endas lisandub mainitud kahele mõistele veel mõiste "innovatsioon". Sellest saab teha järelduse, et käesoleva strateegia üks põhieesmärke on sõlmida need kolm valdkonda - teadustegevus, arendustegevus ja innovaatika - võimalikult tugevalt omavahel kokku tervikuks, millele oleks võimalik rajada teadmistepõhine Eesti. Me teame, et praegu on selline kolmikkooslus väga habras ega vasta riiklikele ja rahvuslikele vajadustele. Nii et käesoleva dokumendi eesmärk ei ole mitte anda Eestis viljeldavate teadusalade ammendav loetelu koos vastava teadusala arengu strateegiliste eesmärkidega, vaid selle dokumendi eesmärk on anda impulss mainitud kolme valdkonna strateegiliseks koostoimeks.
Teiseks, strateegia üks põhimõisteid, võtmevaldkond, pärineb õieti Euroopa teaduspoliitilisest diskursist, et tähistada paljusid spetsiifilisi teadusalasid, aga ka vastavat arendustegevust ja innovaatikat hõlmavat koondvaldkonda, mille arendamine on ühe või teise riigi majandusele ja ühiskonnale strateegiliselt oluline. Euroopa Liidu ja Euroopa riikide teaduspoliitilistest dokumentidest võib kokku välja noppida ehk paarkümmend võtmevaldkonda, aga ühelegi riigile pole jõukohane tegelda nende kõigiga. Käesolev strateegia on fikseerinud Eestile olulisena kolm võtmevaldkonda, kus meil on potentsiaali tegutseda ka rahvusvahelisel tasemel, ja kõik need kolm võtmevaldkonda on suunatud tulevikku. Nende kolme võtmevaldkonna fikseerimine ei vabasta riiki vähimalgi määral kohustusest tagada ja edendada neid Eestile olulisi teadusalasid, mis formaalselt jäävad võtmevaldkondadest väljapoole. See põhimõte on kultuurikomisjoni arvates nüüd piisava selgusega kirja pandud ka strateegiasse. Ja kolmandaks, kõige olulisem on kahtlemata strateegia viimane lehekülg, kus on esitatud teadus- ja arendustegevuse finantseerimisstrateegia kuni aastani 2006. See saab juhtnööriks valitsusele, Riigikogule ja teadlaskonnale kohe pärast seda, kui Riigikogu on käesoleva strateegia heaks kiitnud. Head kolleegid! Kultuurikomisjoni ettepanek täiskogule on otsuse eelnõu 802 täna siin otsusena vastu võtta. Aitäh!
Aseesimees
Suur tänu! Kas kolleegidel on küsimusi? Küsimusi ei ole. On võimalus osaleda läbirääkimistel. Arvo Sirendi, palun, kõne puldist!
A. Sirendi
Suur tänu, härra esimees! Lugupeetud Riigikogu! Ma arvan, et meil on põhjust loota, et senine arvamustekeskne Eesti mudel hakkab asenduma teadmistekesksega, ja sel juhul ei ole enam vaja ära oodata üksikute isikute arvamusi ja nendest juhinduda, vaid me võtame aluseks teadusuurimise. Rahvas, keda siin nimetatakse inimkapitaliks sootsiumis, vajab lisaks teadmistele ka usku, mille jõud on sõltumatu teadmistest, usk ei välista teadmisi, kuid ka ei eelda nende olemasolu. Usk, tõsi küll, liigutab mägesid, aga mäed on meil paigas. Üks võtmesuund teaduses on muidugi inimgenoomi uurimine, mis nõuab kõigilt inimestelt kolm tilka verd, muutes nad kaasosaliseks selles protsessis. Nad astuvad verehinnaga sellesse tegevusse, annavad omalt poolt panuse ja võib uskuda, et see annab ka võimaluse mõne suure teadlase sünnitamiseks Eesti Vabariigis. Me oleme esmalt suutnud selgitada, et Islandis seesama protsess ei saanud anda häid tulemusi, aga küllap ta annab tulemusi Estlandis, sest meie rahvuslik struktuur pidi just olema eriti sobiv selliste uuringute tegemiseks. Eks me näeme siis, kas mõni tuntud teadlane saab sama kuulsaks ja võib olla välismaa ajakirjades nagu Carmen Kass Playboy kaane peal. Ja kõik teavad, et see on Eesti inimene ja saavad tuttavaks selle ilusa maaga, kust ta on pärit.
Mis puutub sellesse tabelisse, siis see 1,5% tase SKP-st on ju võimalik, sest me saame järk-järgult kõik inimtegevused, vähemalt vajalikud tegevused nimetada ühtaegu arendustegevusteks ja sellega selle taseme täita, ilma et me eriti peaksime midagi muutma. See on ainult semantiline manipulatsioon, me lihtsalt nimetame asju nii, nagu meile on vaja. Nagu kõik teed viivad Rooma, on ka Vabaduse puiestee üks nendest teedest, mis oleks sinna viinud, kui oleks ainult saanud poolteist miljardit laenu võtta. Aga valitsuse seisukoht oli, et nii palju küll ei saa selle asja arendamiseks.
Maailmapraktika, mida võib ka mingil moel nimetada teadmisteks, on näidanud seda, et pole olemas ühtegi arenenud riiki, mille põllumajandus ei oleks arenenud. Nad on võtnud aluseks selle elementaarse tõe, et inimesed peavad olema söönud. Eriti tähtis on, et lapsed oleksid söönud, et nad varases nooruses saaksid piisavalt valku, sh loomset valku. Praegu valitsev komsomolipõlvkond on selles mõttes väga heas olukorras olnud, ta on lapsepõlves hästi toidetud. Ta on ilma raskusteta paika pannud eelmise põlvkonna, kes sõjaaja viletsuses kannatas toidu- ja valgupuuduse all, selgitades, et nende arengupeetus ongi sellest tingitud ja sellest on omakorda tingitud ka see, et nad okupatsioonirežiimi ajal töötasid selle režiimi huvides.
Kokku võttes ma usun, et püüdes hakata Eesti tulevikku ehitama teadmistele, ei tuleks meil enam oodata juhuslikke arvamusi ja tagatoakokkuleppeid, me hakkaksime tellima tulevikuprojekte tõepoolest Teaduste Akadeemiast, mitte välismaa GIBB-idelt, vaid kohalikelt, ja siis me saaksime odavamalt palju targemat nõu. Sest kujutage ette, kui tuleb 70 miljonit krooni maksta selle eest, et selgeks teha, kas meie raudtee on kõlblik müügiks või ei ole ja kas need, kes seda osta püüavad, on sulid, nagu hiljem selgus, või ei ole seda. Et edaspidi saaks ikkagi tugineda ka Eesti oma teadmisele, mitte sellele, mida meile kalli raha eest mujalt pakutakse. Tänan!
Aseesimees
Suur tänu, Arvo Sirendi! Järgnevalt palun kõnepulti Viive Rosenbergi!
V. Rosenberg
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud kuulajad! Tõepoolest, täna on üks tähtis päev Eesti ühiskonnale ja teadlastele. Huvitav on ka see, et homme saab täis täpselt aasta, kui me 7. detsembril möödunud aastal arutasime siin saalis teadust kui riiklikult tähtsat küsimust. Nüüd ongi valminud see kauaoodatud teadusstrateegia. Nii väga tahaks öelda, et kaua tehtud, kaunikene, aga teadlasena ja riigi-inimesena, kes vaatab kogu Eesti peale, päris nii öelda ei saa. Aga ma ei taha hakata siin kritiseerima negatiivseid momente, võib-olla seda, et on tehtud väga palju sõnu. Ma räägiksin, miks Keskerakond oli mures ja tahtis kaasa rääkida omapoolsete ettepanekutega - sellepärast, et võtmevaldkondi oleks rohkem, et need hõlmaksid meie praegusi tõelisi valupunkte. Ma arvan, et meie ühiskonnas on väga palju probleeme, mis siin ja praegu tahaksid lahendust ja rohkem teadmisi - sotsiaalteadused, arstiteadus, keskkond, maaelu jne. Ka varem on mitmed eksperdid juhtinud meie tähelepanu sellele, et nii väike riik nii väikeste rahadega peaks tõsiselt tegelema just nende probleemidega, mis on vajalikud selle riigi eksisteerimiseks ja jätkusuutlikuks arenguks. Seepärast tegi Keskerakond ka omapoolsed ettepanekud, kus lõppkokkuvõttes läbirääkimiste käigus nõustuti võtmevaldkondade definitsiooniga, et oleksid paremini lahti kirjutatud need teised valdkonnad, ilma milleta meie ühiskond ei saa hakkama ja mida tuleks arendada paralleelselt võtmevaldkondadega. See seisukoht on ka puhtpragmaatiline, sest meil on ju praegu olnud palju kriitikat selle kohta, et meil ei ole enam patente, meil ei ole patenditaotlejaid teaduses. Ma arvan, et see ei ole kogu aeg nii olnud. Olgugi et nõukogude aeg oli raske - mul ei ole käepärast võrdlevaid andmeid -, aga patente siiski oli, kuigi neid oli Moskva kaudu raske taotleda. Arvan, et meil on olnud ja on väga helgeid päid, aga see teadusreformi viimane etapp, kus tõepoolest võeti aluseks teatud ajakirjades avaldatud artiklid, kallutasid selle ära, raiskasid meie ajupotentsiaali jne. Käesolev dokument ei peaks meil olema samamoodi kasutusel, nagu meil on kogemusi. Näiteks olen ma vestelnud ühe Teaduskompetentsi Nõukogu liikmega, kes ütles, et teda ei huvita, mida Eesti vajab, teda huvitab ainult see, kas see artikkel on teadusartikli vääriline, ja selle järgi teeb tema otsuseid. See dokument ei tohi sattuda samasugusesse olukorda, et nüüd otsuste tegijad ütlevad, et näete, teie teema ei kuulu nende võtmevaldkondade hulka ja seda enam ei finantseerita. Muret teeb muidugi ka see, et praegu kiputakse ütlema, et me ei saa finantseerida üht või teist ala sellepärast, et ta on jäänud kehvaks, et seal ei ole enam midagi järel. Aga kehvaks on ta jäänud sellepärast, et finantseerimise skeem on olnud selline ja otsuste tegemine on olnud selline. Ma arvan, et ei peaks otsuseid tegema nii, et me vaatame ühte kaunitari ja lööme ta lombakaks ja siis ütleme, et teda ei saa enam iludusvõistlustele saata, sest ta on lombakas.
Ma palun lisaaega!
Aseesimees
Jah, palun! Lisaaeg.
V. Rosenberg
Me peaksime hoopis vaatama, kas seda uurimistööd on tarvis. Siin on toodud võrdluseks põllumehe tarkus, et neid kapsaid, mis on ära närbunud, ei tasu kasta, aga miks me jätsime nad närbuma. Sellepärast seisis ka Keskerakond selle eest, et oleksid välja toodud veel Eestile vajalikud teadussuunad. Seal leidsime ka kompromissi. Meie arvates oleks olnud vaja välja tuua veel arstiteadus, sotsiaalteadus, põllumajandus jne eraldi. Aga üheskoos grupeerisime need ja loodame, et otsuste tegijad seda arvestavad.
Selles strateegias on väga tähtis tabel, mis suunab edaspidi finantseerimist riigieelarvest. Ma arvan, et see on teadlastele väga hea informatsioon. Muidugi on siin jälle probleemid, kuidas neid finantse jaotatakse. Eriti valuline on teadusasutuste infrastruktuurikulude katmise probleem, nagu siin Teaduste Akadeemia president märkis, et need on lausa kinni külmutatud. Tõepoolest ei saa nii teadusuuringuid teha, neid küsimusi oleme ka varem üles tõstnud. Ja kui siin räägiti, et ülikoolide infrastruktuurikulud suurenevad, siis tõepoolest ei ole praegu üldse mõeldud selle peale, et need teadusasutused, mis on veel järgi jäänud ja kust kõige tõenäolisemalt tulevad innovaatilised tulemused, oleme me jätnud ilma infrastruktuurikulude katteta, rääkimata seadmete muretsemisest.
Minul isiklikult kui endisel teadlasel on päris imelik kuulata seda, et me peame hakkama teadustulemusi rakendama, et meil oleks innovatiivsus. Mina olin sellel seisukohal üle 20 aasta tagasi ja ka tulemused olid sellised, et olid ühtse ketina alusuuringud, rakendusuuringud ja samuti ka rakenduslikud väljundid, mis ka tol ajal said autoritunnistustega kaitstud. Päris raske on ette kujutada, kuidas toimivad need vahelülid, igasugused teaduspargid jne. Võib-olla nad aitavad ühiskonnale teadust paremini kätte tuua, aga innovaatikamessid - seda ma kindlasti rõhutaksin - on andnud väga palju teavet nii õppivale noorsoole kui ettevõtjatele ja neid peaks kindlasti edasi arendama. Ma loodan, et see dokument võetakse täna vastu ja ka edaspidi on võimalik arutada neid probleeme ja parandada neid vigu või kitsaskohti, mida ei ole seni olnud võimalik parandada. Tänan tähelepanu eest!
Aseesimees
Suur tänu, Viive Rosenberg! Järgnevalt palun kõnepulti Tiit Toomsalu!
T. Toomsalu
Tänan, härra juhataja! Head kolleegid! Eesti Teaduste Akadeemia president härra Jüri Engelbrecht rõhutas kaasettekandjana esinedes vajadust käsitleda teadusarengu strateegiat poliitikaväliselt ja poliitikavabalt, mis on igati tervitatav üleskutse. Kuid eelnõu ja sellele lisatud väga pretensioonika pealkirjaga dokument " "Teadmistepõhine Eesti", Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia 2002-2006", mis nii või teisiti loob aluse rahaliste vahendite kontsentreerimiseks ühes või teises suunas, on kaheldamatult väga sügavalt poliitiline dokument ja seetõttu saab sellesse ka kahjuks ja paratamatult suhtuda vaid kui poliitilisse probleemi. Austatud härra president nimetas seda, et Eesti, soovides minna kaasa teadusvaldkonnas toimuvate arengutega, peab kaheldamatult jälgima ka laiemaid teadusarengu tendentse. Ta rääkis Euroopa Liidu ühtse teadusruumi põhimõtetest, märkides küll, et meil ei pruugiks mitte kopeerida neid suundumusi. Samas aga on meile kõigile teada, et Euroopa Liit on rõhutanud just sellesama oma ühtse teadusruumi poliitikas eelkõige infotehnoloogia mahajäämust, võrreldes maailma teiste teaduskeskustega, ja kutsunud üles kontsentreerima vahendeid sellesse valdkonda. See oleks siis märksõna, mis tegelikult ka meie võtmesõnades esiplaanile tõuseb. Nii et võib-olla ongi õige seada selles valdkonnas samme ühtselt Euroopa Liiduga ja ühtselt globaalsete teadusarengutega.
Samas aga, mis teeb mulle muret? Mulle teeb muret selles dokumendis sisalduv vastuolu. Vastuolu ühiskonna väljakutsete ja sätestatud prioriteetide ehk võtmesõnadega. Võtmesõnad, need on need valdkonnad, kuhu, millest hakkab valitsus järgnevate aastate jooksul, tuues siia saali eelarve, kontsentreeritult suunama vahendeid teadusuuringuteks. Kordaksin veel kord, millised olid selles dokumendis fikseeritud ühiskondlikud vajadused. Need on traditsioonilised tööstusharud ja nendega seonduv. Teisel kohal on uued kõrgtehnoloogilised majandusharud ja kolmandaks sotsiaalsfääri vajadused. Kui nüüd võrrelda nendega neid võtmevaldkondi, kuhu riik hakkab koondama teadustegevuse rahastamist, siis on tegemist eespool teisena nimetatud uute kõrgtehnoloogiliste majandusharudega, sest võtmevaldkondadeks on kõigepealt infotehnoloogia ja infoühiskonna areng, teiseks biomeditsiin ja kolmandaks materjalitehnoloogia. Kui lahti kirjutada ja püüda avada neid äriprojekte, väga vajalikke ja kaheldamatult ka teadusmahukaid äriprojekte, nagu infotehnoloogia ja infoühiskond, mis see siis tegelikkuses on? See on toosama tiigrihüpe, kaasa arvatud ID-kaardid, kaasa arvatud e-valitsus, mis on kaheldamatult ka väga vajalik, ma rõhutan seda. See on Eesti Telekom, Eesti Telefon, Küberneetikainstituudist tulevad impulsid selle monopoligigandi arengu tarvis teadusuuringute jätkamiseks, mis on ka loomulikult vajalik. Mis on biomeditsiini taga? Geenivaramu projekt, mis on kuulutatud riiklikuks prioriteediks ja millest on räägitud ka seda, et Eesti hakkab kokku võttes banaanivabariigi staatust täitma. Ükski endast lugupidav riik ei soovi oma rahvuslikku geenimaterjali müüa ühele või teisele poole laiali. Ja kui rääkida materjalitehnoloogiast, mis on esitatud ka võtmevaldkonnana, siis lahti kirjutatult on see biomaterjalid, pooljuhid, sensorid, nanotehnoloogia, lasertehnoloogia. Seletuskirja kohaselt annab see võimaluse kõrgtehnoloogiliste väikeettevõtete ... Ma palun lisaaega!
Aseesimees
Jah, palun! Lisaaeg.
T. Toomsalu
... s.o privaatprojektide realiseerimiseks ühes või teises valdkonnas. Üheks neist, mis on välja kuulutatud ja mis on ka tänuväärne, kui ta realiseerub, on Põlva bioplastitehas, sest ettekandja juhtis tähelepanu sellele objektile. Hiljutine Põlvas käik tõi minuni info, et see on esialgu veel kaugel käivitumisest, ka rahastamisest. Me võime rahastada küll teadust, aga kas me rahastame ka tootmist, mis tegelikult loob uut heaolu. Minu suureks kurvastuseks on noodsamad traditsioonilised tööstusharud eriti tagaplaanile jäänud, sest kui ma küsisin, mida nende all mõistetakse, siis räägiti katusekattematerjalist ja tollestsamast bioplastitehasest. Aga põlevkivikeemia ja siit tulenevad teaduslikud uuringud, tähendab kohalikud ressursid, mis vajaksid korralikku teaduslikku tugibaasi selleks, et ka tootmistegevus, see tähendab sotsiaalse heaolu loomine, oleks teaduspõhine, oleks motiveeritud; põlevkivi ja põlevkivikeemia, energeetika, fosforiidiproblemaatika, dolomiit ja turvas, maaviljelus ja põllumajandus - need on tagaplaanile jäänud. Täna me teame, et Kiviter vaagub hinge, suletakse kaevandusi, fosforiiti ei kasutata üldse, põllumajandus on väheefektiivne. Praktiliselt me ei tee rõhuasetusi traditsioonilistele tööstusharudele ja see kurvastab väga.
Austatud kolleegid! Kaheldamatult on teatud suundi ja orientiire vaja seada ja neid tuleb arutada. Kurb on, et siin saalis on täna kaunis hõredalt neid, kes selle teadusarengu kontseptsiooni vastu huvi tunnevad. Kui Riigikogu otsuses on formuleeritud, et kiita heaks juurdelisatud Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia nendeks aastateks, siis kui see täna siin heaks kiidetakse, olemegi öelnud valitsusele, et jah, tulevikus koondame rahad just nendesse võtmesuundadesse ja head lubadused maksavad väga vähe. Mul tekkis kohe vägisi kiusatus esitada täna siin parandusettepanek muuta Riigikogu otsust ja asendada sõnad "kiita heaks" sõnadega "võtta teadmiseks". Las jääb siiski valitsuse prioriteediks rahastada eelarvest projekti, mida ta paremaks peab. Ja kui tuleb uus valitsus, siis rahastada neid suundi, mis tõesti on ehk traditsiooniliste tööstusvajaduste ja majandusvajadustega seotud. Kuid kuulates siin Keskerakonna öeldut, nende õhkõrna lootust, et nende soove ka ikka kusagil arvestatakse, kas või sotsiaalteaduste arengus, siis ma tahaksin soovida teile häid lootusi, et neid ikka arendatakse. Ma kujutan ette, et me ei hakka tänasel istungjärgul blokeerima selle eelnõu vastuvõtmist. Kahjuks ei saa ma seda isiklikult mitte kuidagi toetada, sest see on väga ühepoolne ja tasakaalustamata. Tänan tähelepanu eest!
Aseesimees
Suur tänu, Tiit Toomsalu! Ma sain aru, et Tiit Toomsalu sai kiusatusest jagu ja seega võime läbirääkimised lõpetada. Enne lõpphääletusele siirdumist on algatajatel võimalik võtta lõppsõna. Kaasettekandjad, fraktsioonid? Lõppsõnasoovi ei ole? Palun, lõppsõna haridusminister Tõnis Lukaselt.
T. Lukas
Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Seaduseelnõusid arutame siin saalis väga tihedasti ja nende hulgas on kandvamaid ning vähem kandvamaid. Minu ametisolemise perioodi jooksul on see strateegia, mida täna arutatakse, kindlasti üks tipphetki, seda on kaua tehtud, ta eelneb järgmisele tipphetkele, haridusstrateegiale "Õpi-Eesti". Aga tänase päeva tähtsust tahaksin ma siit kõnetoolist kindlasti veel rõhutada. Siin on tänatud neid osalisi, kes on seda tööd teinud, siin on konsensusepunkt või üksmeelepunkt nii teadlaste kui valitsuse vahel ja ma loodan, et ka Riigikogu vahel. See viib meie ühiskonda edasi, nii et mina olen täna selle punkti vastuvõtmisel küll õnnelik. Strateegia võtab kokku kogu senise arenguloogika ja kui proua Rosenberg ütles, et palju häid asju on juba ennegi tehtud, siis ega neid sellepärast ei pea jätma siia strateegiasse kirja panemata, sest strateegia on nii üldise tooniga dokument, et seda vaidlust ma siia ei tooks, et siin valikuid teha, kas mõned põhisuunad, mis on startinud 1960., 1970., 1990. aastatel - peaasi, et nad kestavad edasi -, välja jätta või teistega asendada. See, mis on tulevikku määratud, peab jätkuma, ükskõik millal sellega kunagi alustati. Kahtlemata tunnustab see strateegia kaudselt mitme valdkonna teadlaste pingutusi, kes on meie selle valdkonna arengu väga kõrgele tasemele viinud juba eelmiste aastakümnetega. Järgmisel aastal on teaduse rahastamise oluline tõus riigieelarves. See peab jätkuma. Usun, et Riigikogu rajab seda otsust tehes (kaasa arvatud finantstabel strateegia lõpus) sellele tulevikuks aluse, et teadus- ja arendustegevuse finantseerimine läheb 2002. aasta eeskujul tõusvas joones ka edaspidi. Aitäh!
Aseesimees
Tänan, härra minister! Kas kaasettekandjad soovivad lõppsõna? Ei soovi. Fraktsioonid? Ka ei soovi. Seega seisab meil ees eelnõu lõpphääletus. Austatud kolleegid, kas võime asuda hääletamise juurde?
Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse "Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia 2002-2006 "Teadmistepõhine Eesti" heakskiitmine" eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Otsuse vastuvõtmise poolt on 40 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid 0. Otsus on vastu võetud.