Esimees
Austatud Riigikogu, võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud surve- ja tõsteseadme ohutuse seaduse eelnõu. Jätkame selle teist lugemist ning ettekandeks palun kõnepulti majandusminister Jaak Leimanni.
J. Leimann
Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eelnõu käsitlemise tulemusena oleme saanud päris hea ja minu meelest vastuvõetava variandi, kuid endiselt vaidleme ühe paragrahvi üle ja selle paragrahvi taga on eeskätt organisatsioonilised küsimused. See on § 19 "Tehnilise kontrolli teostaja" ja selle kohta on esitatud mitmesuguseid parandusettepanekuid. Kui lühidalt kirjeldada, siis on neid parandusettepanekuid alates sellest, et jätame organisatsiooni paika ehk jätkame vanaviisi, kuni selleni, et läheme üle vabaturumajanduse põhimõtetele. Eelnõu esitaja pakub endiselt n-ö keskmist varianti, et siiski astuda üks selge samm selle valdkonna korraldamisel turumajanduse suunas. Kuid siiski mitte kaks sammu, et kohe 1. jaanuarist või seaduse kehtima hakkamise momendist oleks vabaturumajandus, aga esialgu korraldaks sellealast tegevust riigile kuuluv äriühing. Ja kui selgub, et üleminek on probleemideta või väheste probleemidega, siis võiks juba järgmise aastanumbri sees teha seaduseparanduse ja vastavat paragrahvi muuta nii, nagu soovitab praegu Reformierakond. Selleks ajaks on loodetavasti olemas litsentsimisseadus, mida praegu veel ei ole. Siis saaks ühtlasi korrektselt korraldada sellealase tegevuse litsentsimise. Mul on ettepanek neid parandusettepanekuid läbi hääletades võtta suund sellisele kompromissile. Ma arvan, et me teeme arukalt, kui me selle suuna heaks kiidame ja seejärel vastavalt võimalustele seaduse vastu võtame. Tänan!
Esimees
Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti majanduskomisjoni aseesimehe Rein Kase.
R. Kask
Austatud esimees, head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud surve- ja tõsteseadme ohutuse seaduse eelnõu nr 901 on siin saalis juba arutatud mitmel korral. Ja esialgu küllaltki spetsiifiliseks ja vastavat valdkonda reguleerivaks seaduseelnõuks peetud eelnõust on kahjuks saanud mõnes küsimuses poliitiliste vaidluste objekt. Härra majandusminister juba puudutas seda küsimust. Ikka ja jälle peame tulema tagasi selle juurde, kas tehniline kontroll riigis peaks olema riikliku kontrolli teatud mõju all või võiks tehnilist kontrolli teha vabaturu põhimõtetel ja vastavate äriühingute kaudu, kellel on sellekohane ettevalmistus ja tegevuslitsents. Ka esmaspäeval, 23. novembril majanduskomisjoni koosolekul, kui taas arutati surve- ja tõsteseadme ohutuse seaduse eelnõu menetlust ja tema saatmist Riigikogu täiskogu istungile, tekkisid jällegi needsamad vaidlused ja loomulikult jäid vaidlevad pooled oma argumentidele kindlaks. Küll aga pakuti taas võimalikku kompromissi ja see kompromiss võiks olla selline, et teatud aja jooksul teeks tehnilist kontrolli riigi moodustatud äriühing, mis oleks tehnilise kontrolli valdkonnas sisuliselt monopoolses seisundis. Võib-olla kahe aasta möödumisel kaotatakse see monopoolne seisund ning tehniline kontroll hakkab toimuma vabaturumajanduse tingimustes, töötatakse välja vastav kord, kes ja kuidas saab tehnilise kontrolli tegemise õiguse Eesti sellekohases majandusvaldkonnas. Täna veel eelnõu tekstis seda kompromissi pole, see on alles arutluste objekt. Loodame, et kõigepealt pakuvad eelnõu autorid ise selle võimaluse juba lahtikirjutatult majanduskomisjonile arutamiseks, eks siis seal võetakse niisugune või teistsugune seisukoht. Ja etteruttavalt tulebki öelda, et sellest lähtuvalt otsustas majanduskomisjon veel kord eelnõu lugemise katkestada ja otsida küsimusele mõistlikku lahendust.
Mõni sõna ka nendest muudatusettepanekutest, mis on tabelis teie laudadel. Neid on kokku 10. Nad puudutavadki sedasama küsimust, millest on siin täna juba pikalt ja laialt räägitud. Ja muudatusettepanekutena on pakutud kahesuguseid seisukohti. Mitmed muudatusettepanekud on tulnud meie headelt kolleegidelt Jaanus Männikult ja Tiit Tammsaarelt. Sisuliselt tähendavad need seda, et nii riikliku tehnilise järelevalve kui tehnilise kontrolli valdkonnas jääks kõik endiseks. See tähendab, et Tehnilise Järelevalve Inspektsioon oleks ühest küljest nii tehniline järelevalvaja kui tehnilise kontrolli teostaja, mis sisuliselt tähendab oma tegevuse järele valvajat. Selline kontseptsioon ei ole tänastes oludes mitte kuidagi vastuvõetav ja seetõttu majanduskomisjon neid muudatusettepanekuid ei toetanud. Ettepanekute kohaselt, mis on tulnud Reformierakonnalt ja proua Liina Tõnissonilt, võiks tehnilise kontrolli teostaja olla sel eesmärgil asutatud äriühing. Et need ettepanekud vajalikke poolthääli ei saanud, siis majanduskomisjon neid ei toeta.
Majanduskomisjoni otsus oli järgmine: jätkata täna eelnõu nr 901 teist lugemist ning pärast muudatusettepanekute läbiarutamist ja hääletamist teine lugemine veel kord katkestada. Majanduskomisjon palub uued muudatusettepanekud esitada majanduskomisjonile 2. detsembriks kella 12-ks. Majanduskomisjon loodab ühtlasi, et ta saaks uuesti tulla Riigikogu ette selle eelnõuga 9. detsembril, kui meil õnnestub saavutada kokkulepe selles, millest on täna siin pikalt juttu olnud. Aitäh!
Esimees
Tänan, Rein Kask! Kolleegidel on küsimusi. Kalev Kukk, palun!
K. Kukk
Suur aitäh! Hea kolleeg! Kas sa oled sellele mõelnud, mis juhtub siis, kui see Eestimaa peal ainuke katla järelevalvet teostav äriühing läheks ühel päeval pankrotti? Minu küsimus on ajendatud sellest, et nii nagu me eelmisel korral siin Riigikogu menetluses kuulsime, püüab see tulevane äriühing võimalikult väikeste kuludega ehk oma tuludega läbi saada. Ja kui me peame silmas ka neid inimesi, kes seda tulevast äriühingut juhtima hakkavad, siis nende juhtimisel see äriühing läheb nii või teisiti pankrotti. Minu küsimus on: mis siis juhtub kui see äriühing läheb pankrotti? Kes siis hakkab seda katla järelevalvet teostama, sest mitte keegi teine seda teha ei tohi?
R. Kask
Aitäh! See on tõesti hea küsimus ja selle küsimuse oleks võinud hea kolleeg Kalev Kukk esitada majanduskomisjoni koosolekul, kui me seda küsimust arutasime. Seal oleks sa võib-olla saanud arendada selles valdkonnas head diskussiooni. Kõigepealt oleks vaja vältida selle, riigi asutatud äriühingu pankrottiminekut. See tähendab, et nõukogu, kes määratakse selle äriühingu tööd jälgima, oleks kompetentne. Loomulikult pannakse paika kompetentne juhatus. Ja kõige lõpuks tuleks ette kirjutada need hinnad, mis annavad sellele äriühingule võimaluse tõesti oma tööd teha. Sest me teame, et majandusministri määrusega tuleb tehnilise kontrolli teostamiseks kehtestada vastav hinnaskaala. Kui selle riigi poolt asutatud äriühingu üle toimub tõhus ja kompetentne kontroll, siis ma usun, et pankrottiminekut on võimalik vältida. Kui ta tõesti peaks pankrotti minema, siis täna on antud riigi kätte õigus ja kohustus see küsimus ka sel juhul lahendada.
Esimees
Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja.
M. Pärnoja
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Loomulikult, kui riik on selle äriühingu aktsiate 100%-line omanik, siis on tal omanikuna võimalus oma raha sinna aktsiaseltsi kogu aeg sisse panna, et vältida selle pankrottiminekut, ning on ka teisi võimalusi. Aga Eesti seadused annavad erinevaid võimalusi. Konkurentsiseaduses on olemas üks säte, mis annab võimaluse riigil, antud juhul küll konkreetselt valitsusel, otsustada eri- või ainuõiguse andmist, kui on tegemist sellise valdkonnaga, kus eri- või ainuõigus on põhjendatud. Selle diskussiooni jooksul on väidetud, esiteks, et tehnilise kontrolli tööde maht on suhteliselt väike Eesti riigi väiksuse tõttu, ja teiseks, see on spetsiifiline tegevus, mis peab kindlustama nende seadmete kasutamisel turvalisuse. Miks ei võiks sellisel juhul kasutada konkurentsiseaduses antud võimalusi eri- või ainuõiguse andmiseks, seda siis juba vastava protseduuri kaudu, kusjuures on vaja ka põhjendada, et see tegevusala tõesti vajab eri- või ainuõiguse andmist?
R. Kask
Aitäh! See on hea küsimus ja ka ilmselt arvestatav ettepanek. Ma saan vastata praegu, et majanduskomisjon ei ole sellist võimalust ise käsitlenud ja ka eelnõu algatajad ei ole seda võimalust välja pakkunud. Eelnõu algatajad on olnud senini ikkagi küllaltki ühesel, suhteliselt jäigal seisukohal, et asutada riigi poolt vastav äriühing tehnilise kontrolli teostamiseks. Ja nii mitmed muudki pakutud alternatiivid ei ole nendelt vastukaja leidnud. Küll võin täna öelda, et eelnõu autoritel on olemas projekti mustand teatud üleminekuperioodi kehtestamiseks riikliku äriühingu põhimõttelt vabaturupõhimõtetele ja ühtlasi ka riigi poolt vastava korra väljatöötamiseks, kellele ja kuidas anda selle tehnilise kontrolli teostamise õigus. Mis puutub konkurentsiseadusest tulenevatesse võimalustesse, siis saan öelda niipalju, et neid ei ole üksikasjalikult käsitletud ja täna on mul raske hinnata, kui keeruline võib olla lülitada seda võimalust sellesse seadusesse. Aitäh!
Esimees
Suur tänu, Rein Kask! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Austatud kolleegid! Avan läbirääkimised. Sooviavaldusi ei ole. Kas võime läbirääkimised lugeda peetuks ja lõpetatuks? Tänan! Lõppsõnavõimalus. Keegi ei soovi. Ma palun Rein Kase tagasi, et koos teiega, lugupeetud kolleegid, läbi vaadata laekunud muudatusettepanekute tabel.
Esimene muudatusettepanek on Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. Teine muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, eelnõu algataja toetab. Kolmas muudatusettepanek, autorid Jaanus Männik ja Tiit Tammsaar, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Probleeme ei näi olevat. Muudatusettepanekud 4 ja 5 kuuluvad juhtivkomisjoni arusaamise järgi konkureerivale hääletamisele koos põhitekstiga. Neljas muudatusettepanek on Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Kommentaare ei tule. Viies muudatusettepanek on kolleeg Liina Tõnissonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kalev Kukk, palun!
K. Kukk
Loobun.
Esimees
Aitäh! Sellisel juhul alustame konkureeriva hääletuse esimest vooru. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
See ettepanek kogus 15 poolthäält. Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5, autor Liina Tõnisson.
Hääletustulemused
See ettepanek kogus 1 poolthääle. Austatud Riigikogu, panen hääletusele eelnõu põhiteksti.
Hääletustulemused
Põhitekst kogus 18 poolthäält. Konkureeriva hääletuse esimeses voorus langes välja muudatusettepanek nr 5. Jätkavad muudatusettepanek nr 4 ja eelnõu põhitekst. Alustame konkureeriva hääletuse teist vooru. Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4.
Hääletustulemused
See ettepanek kogus 15 poolthäält. Austatud Riigikogu, panen hääletusele eelnõu põhiteksti.
Hääletustulemused
Eelnõu põhitekst kogus 19 poolthäält ning võitis ka konkureeriva hääletuse. Meil tuleb lugeda ära ka vastuolijad ning erapooletud. Austatud Riigikogu, panen hääletusele eelnõu põhiteksti.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 21 Riigikogu liiget, vastu on 8, erapooletuid on 2. Põhitekst leidis toetust. Tänan!
Järgmine muudatusettepanek on nr 6, autorid Jaanus Männik ja Tiit Tammsaar, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Keegi hääletamist ei nõua. Tänan! Muudatusettepanekud nr 7, 8 ja 9 on samadelt autoritelt, sama on ka juhtivkomisjoni arvamus. Viimane, 10. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, eelnõu algataja toetab. Tänan!
Sellega on läbi vaadatud kõik juhtivkomisjoni esitatud muudatusettepanekud. Siinkohal teeb juhtivkomisjon ettepaneku eelnõu arutelu katkestada. Kordan muudatusettepanekute esitamise tähtaega: 2. detsember kell 12. Tänan!