Aseesimees
Lugupeetud Riigikogu, võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti, see on Vabariigi Valitsuse algatatud raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse eelnõu teise lugemise jätkamine. Ettekandeks on sõna sotsiaalminister Tiiu Arol.
T. Aro
Lugupeetud Riigikogu eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tõepoolest, täna on hea võimalus jätkata seaduseelnõu teist lugemist. Vahepeal toimus päris põhjalik arutelu õiguskomisjonis eelmisel neljapäeval. Arutasime parandusettepanekuid ja probleemistikku, mis on kerkinud pisut laiemalt, s.o üleüldse meditsiiniregistrite ja personifitseerimise osas. Siin ma võib-olla kasutaksingi võimalust öelda välja mõned seisukohad ja arvamused konkreetselt arutelul olnud asjade kohta. Seal tekkis vaidlus selle üle, mis on statistika ja mis on andmekogu. Nagu oleks statistika midagi erilist ja andmekogu nagu ei olekski seotud statistikaga. Komisjoni kuulub selle ala spetsialist professor Mereste, keda kahjuks ei ole momendil saalis, aga ma siiski julgeksin öelda paar sõna kättesaadavale entsüklopeedilisele kirjandusele toetudes. Statistika on nii teadus kui ka informatsiooni hankimise, säilitamise ja edastamise süsteem, aga ka andmestik. Andmekogu on andmekaitseseaduse mõistes korrastatud andmete kogum. Nii et ei saa öelda, et ühtepidi teeme statistikat ja statistika tegemiseks ei vaja me andmekogusid. Lahtirääkimist vajaks ka see, mis on delikaatsed isikuandmed. Siin tahaks ennekõike toetuda eelmisel lugemisel § 15 kohta tehtud muudatusettepanekule, mis ühtlasi ka sisse hääletati. Kõigepealt, isikuandmed jagunevad delikaatseteks ja mittedelikaatseteks. Isikuandmed on üheselt tuvastatud või tuvastatavad füüsilise isiku kohta ning väljendavad (jätan siin paar rida vahele) omadusi, suhteid ja kuuluvusi. Nii on öeldud isikuandmete kaitse seaduse § 4 lõikes 1. Paragrahv 4 lõikes 3 on öeldud, et andmed tervisliku seisundi ja seksuaalelu kohta on delikaatsed isikuandmed. See on seaduse mõttes ja mõistes nii ja siin ei ole midagi vastu öeldagi. Samas julgen siiski öelda, et kindla isiku ja abordi puhul on tõepoolest tegemist delikaatsete isikuandmetega, isikustamata abordi puhul ei ole tegemist delikaatsete isikuandmetega seaduse mõistes. Ei ole võimalik ega otstarbekas keelata andmete kogumist, nagu eespool viidatud §-s 15 eelmisel korral sisse hääletati, mingis valdkonnas, antud juhul siis abortide kohta, küll aga võib olla otstarbekas kehtestada selle andmekogu pidamise erakorraliselt karmid reeglid, mis välistaksid isiku tuvastamise andmebaasi kaudu. Selles osas on tehtud ka hulk muudatusettepanekuid §-de 15 ja 16 kohta, kusjuures komisjoni tabelist ma ei ole kahjuks võimeline välja lugema ühte proua Hänni tehtud ettepanekut, ma mõtlen õiguskomisjonist saadud viimases variandis. Julgen arvata, et proua Hänni ettepanekut, mis puudutab isikuandmete n-ö mitmekordset kodeerimist ja väljaspool haiglat mittepersonifitseerimist võimaldavat arvepidamist, on tegelikult ju sisuliselt arvestatud. Tabelis on kirjas, et ei ole. Ma ei saa päris hästi aru sellest, mis puudutab § 15. Mulle jääb see osa tabelis segaseks.
Olulise kriitika osaliseks on saanud tänane abordiregister, ennekõike selle aluseks olev abordikaart. Julgen siin öelda, et see kritiseeritud passi osa on kehtestatud 1994. aastal ISCO nõuete kohaselt - see on rahvusvaheline ametialade klassifikaator ja see oli 1994. aasta veebruaris rahvastiku- ja sotsiaalstatistika komisjoni nõue. Eelnõu §-d 15 ja 16 annavad praeguses eelnõus delegatsiooni, seega kohustuse need andmekogu aluseks olevad vormid kehtestada, st ka ju täielikult üle vaadata. Tänane register eksisteerib 1994. aastast ja 1995. aastast on ta olnud riigi finantseerimisel kogu aus ja hiilguses. Ja kõige lõpuks ütleksin ma kolm enda jaoks kõige olulisemat seisukohta. Kõigepealt, informatsioon peab olema usaldusväärne, et teha üldistusi. Meditsiiniregistrite ja nende personaliseerimise kohta on teadlased üle maailma sõna võtnud, informatsioon on kättesaadav ka ajakirja "Luup" kaudu. Ma julgen tsiteerida paari rahva tervise ja epidemioloogia valdkonna professorit. Tsiteerin siin ühte neist: "Aeg-ajalt kerkib küsimus, miks registrid ei saa tegutseda ilma haigestunud isikut tuvastava info kogumiseta. Selleta saaksime kaitsta kodanike privaatsust, kuid muudaksime haigusregistrid täiesti kasutuks ning nad oleksid võimetud toime tulema oma põhikohustusega, haiguseriski kirjeldamisega kindlaksmääratud rahvastiku osas." Nii on öelnud rahvatervise doktor ja epidemioloogiaprofessor Young Jr Atlantast. Ja abordiregister ei ole intiimtegevuse register, vaid on meditsiinilise manipulatsiooni ja protseduuriregister, nii et see puutub päris oluliselt siia. Isiku tuvastamine meditsiiniregistrites on hädavajalik, statistilised andmed haiguse ja tervisega seotu kohta ei ole usaldusväärsed, kui isikuid pole võimalik tuvastada. Teiseks juhin tähelepanu sellele, et vahepeal on Eestile teatavaks saanud, et Eesti õigusaktid tuleb ühitada eurodirektiiviga nr 95/46/EC. See puudutab isikuandmete töötlemist ja säilitamist ja osutab ka sellele, et isikult ei ole vaja saada nõusolekut tema delikaatsete isikuandmete töötlemiseks, kui viimane on vajalik haiguste ennetamiseks, diagnoosimiseks ja muuks selliseks. Ja viimasena tahaksin öelda, kurbus hinges, et vilets on riik, kes andmekaitset korraldab andmekogude keelustamise kaudu. Aitäh!
Esimees
Tänan, proua minister! Riigikogu liikmetel on teile küsimusi. Anti Liiv, palun!
A. Liiv
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ma tuletan meelde, et eelmisel korral ei oldud mitte põhimõtteliselt andmekogude kui selliste vastu, vaid nendesse kätketud persoonide fikseerimise vastu. On täiesti mõistetav umbusaldus günekoloogide aususe suhtes, et need paganad võivad võltsida andmeid, sest muidu ei oleks personifitseerimiseks vajadust. Aga minu küsimus oleks abordikaardi kohta, mida ma nüüd siin näen. Tegelikult nägin ma seda paar nädalat tagasi esmakordselt. Aga ma mäletan, et eelmisel korral oli juttu sellest, et abordikaarte ei koostata mitte millegi muu kui selle pärast, et tõsta Eestis iivet. Nii oli see kaugemas plaanis, mitte naiste tervise pärast, oli seletus. Ka mina arvasin lihtsameelselt, et küllap on siin tegemist mingite väärtushinnangute ja sotsioloogiliste uurimustega. Aga lugedes siin kaarti, näen ma, et tegelikult on punkti 16 ja kogu selle asja kõige olulisem iivet mõjustav moment see, et uuritakse, kas kondoomid on purunenud või ei ole purunenud. Ma saan aru, et see küsimus on oluline kummitööstusele. Tuleks loobuda nende toodetest, kel on vilets kummi, ja minna sinna, kus on parem tehnoloogia. Aga kuidas võimaldab selline kaart teha sotsioloogilisi järeldusi abordi motivatsioonide kohta? Missugune punkt on see motivatsiooni määratlev parameeter sellel abordikaardil?
T. Aro
Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt ma veel kord ütleksin, et me ei aruta täna abordiregistrit ja me ei aruta seda abordikaarti. Samas on kondoom siin ju mingil määral - võrdsustatud on natuke vale sõna kasutada -, aga samasugune rasestumisvastane vahend, nagu seda on ükspuha missugune suukaudne tablett või emakasisene vahend. Seetõttu on ikkagi oluline informatsioon, kui paljud seda kasutavad ja kui paljude puhul osutub see ebaefektiivseks. Ei ole kunagi räägitud ja otseselt ei saagi öelda, et abordiregistri eesmärk on tõsta iivet. See on tema kaugem eesmärk. Kõik vahepealne on praegu ju sellest lausest välja jäänud. Kaudsem eesmärk on demograafiliste protsessidega kursis olemine ja siin ma julgeksin viidata käesoleva aasta detsembris Budapestis toimuvale üritusele, kuhu Eesti valitsus saadab ka oma delegatsiooni. See on Genf+6 rahvastikukonverentsieelne koosolek, kus ühe tõsisema teemana arutatakse valitsuste (kahjuks mitte parlamentide) seisukohti meditsiiniregistrite suhtes ja just nimelt personifitseerimise osas. Statistika olulisus persooniti, millest me oleme korduvalt rääkinud ja millest, ma arvan, ka selle küsimuse esitaja meedikuna väga hästi aru saab, on see, et meid ei huvita, kas abort tehti patsiendile, kelle nimi on see või teine, vaid et ühel inimesel on olnud nii ja nii palju protseduure. Ma tean, et sa ütled nüüd, et sa ei saanud vastust küsimusele.
Esimees
Ma toetan seda arvamust emotsionaalselt, aga järgmisena palun Tõnu Kauba.
T. Kauba
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja, proua minister! Minu küsimus on loomulikult päevakorraga seotud, küll aga jääb see konkreetsetest punktidest natukene kõrvale. Pärast meie varasemaid kohtumisi siin saalis on avaldatud mitmesuguseid seisukohti, nagu sa ilmselt tead, mitmesuguseid emotsionaalseid hinnanguid jne. Ma loen siin ühte emotsionaalset hinnangut seoses käskkirjaga, mis anti välja vist 6. novembril, kui ma õigesti aru saan. Kas sa kommenteeriksid lühidalt, mis on ministeeriumis vahepeal toimunud ja miks sellised käskkirjad välja anti, või oleme ajakirjanduse alusel asjadest valesti aru saanud?
T. Aro
Ma arvan, et kindlasti on ajakirjanduses asju ka mitte päris objektiivselt valgustatud, nagu kahjuks ajakirjandusel kombeks on. Mis vahepeal on toimunud? Vahepeal on olnud üks kohtukutse, ettekirjutus registri osas. Kohtuotsus oli selline, et ettekirjutus oli õigustühine ja - kuidas nüüd piltlikult öelda - mind süüdi ei mõistetud. Vaadates nüüd üle kogu meditsiiniregistrimajandust, kui nii võib öelda, ja vahepealseid seadusloome arenguid ja kõike seda, mis puudutab väga hinnatud vähiregistrit ja väga hinnatud tuberkuloosiregistrit, võin ma rõõmuga teatada, et homsest on need registrid meil jälle lahti, sest me oleme oma revisjoni lõpetanud. Oli lihtsalt vaja teha üks vahekokkuvõte ja vaadata, mis on toimunud. Vähiregister eksisteerib aastast 1978, faktiliselt juba 1963. aastast.
Esimees
Tänan! Kolleeg Talvi Märja.
T. Märja
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud proua minister! Küsiksin § 16 kohta, kus on juttu andmete kogumisest. Ma arvan, et minu küsimus on pigem vormilist kui sisulist laadi. Ma olen üritanud juba veerand tundi lugeda lõiget 1, aga mulle tundub, et ma ei saa sellest mitte kuidagi aru ja sellepärast tahaksin küsida. Kas teie saate sellest aru? Siin on öeldud, et Sotsiaalministeerium kogub ja töötleb andmeid, järelikult on see Sotsiaalministeeriumi kohustus. Edasi on öeldud: "... raseduse katkestamist puudutavaid andmeid ... abortide arvu vähendamise alal." Mida te siis kogute, kui te kogute andmeid abortide arvu vähendamise alal? Seesama lause läheb pikalt edasi: "... samuti tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamiseks ja järelevalve teostamiseks..."
T. Aro
Ma vabandan, minu meelest on praegu tegemist muudatusettepanekuga.
T. Märja
Aga see on juba seadusesse sisse kirjutatud.
T. Aro
Kuid muudatusettepanekuna.
T. Märja
Ma lihtsalt küsisin, kas te saate aru, mida te peate tegema, kui see selliselt vastu võetakse?
T. Aro
Saame küll.
T. Märja
Oleksin tahtnud veel edasi küsida, et kes on need, kellele tuleb esitada usaldusväärseid andmeid?
T. Aro
Millises küsimuse osas? Kordan: riikliku sotsiaalpoliitika väljatöötamiseks sündimuse tõstmise, abortide arvu vähendamise alal.
T. Märja
Nii. Seesama lause läheb ilma punktita edasi, kusjuures lõpus on öeldud: "... Maailma Tervishoiuorganisatsiooni liikme kohustusena neile usaldusväärse ja teiste riikidega võrreldava informatsiooni esitamiseks." Ma küsin, kes need "need" on?
T. Aro
Maailma Tervishoiuorganisatsioon.
Esimees
Tänan! Kolleeg Anti Liiv, teine küsimus palun!
A. Liiv
Aitäh, härra juhataja! Proua minister! Vaidlustest hakkab selguma tõde. Tegelikult ei ole algne eesmärk mitte iibe tõstmine, vaid abordi kui protseduuri uurimine günekoloogia, meditsiiniteaduse seisukohalt. Et algandmed on paigalisgünekoloogide ebaselgete seisukohtade tõttu väga ebausaldusväärsed, siis on vaja juurde panna kood, ja nüüd ma sain selgeks ka selle asja, et tegelikult tuleb abordikaart samuti ümber teha. Tähendab, kõik on õige, aga seda kõike võiks juba algusest peale seletada, mitte põhjendada valede põhjustega. Kas ma sain õigesti aru, et abordikaart tuleb põhjalikult ümber töötada, et esimeses osas oleksid passiandmed, teine plokk oleks meditsiiniandmed ja kolmas oleks sotsioloogiline plokk, kus on naise väärtusorientatsioonid, selgitamaks, miks talle oli vaja teha taoline meditsiiniline protseduur, mis ühiskonnale ei ole just eriti kasulik?
T. Aro
Aitäh! Ma vastaksin siiski nagu kahele küsimusele. Esimene puudutab täpsemalt § 16. Seda tuleb ikkagi mõttega lugeda. Seal on juttu sündimuse tõstmisest ja abortide arvu vähendamisest ning tervishoiu kvaliteedi tagamisest. Nii et eesmärk on siiski ka sündimuse tõstmine ja abortide arvu vähendamine. See on vastus ühele küsimusele. Mis puutub abordikaartidesse, siis ütlesin ma ka eelmisel korral siinsamas kõnetoolis, et täna kehtiv ja kasutatav abordikaart ei ole see dokument, mida käesoleva eelnõu kontekstis on vaja arutada. See eelnõu annab delegatsiooni, kohustuse ja ülesande sotsiaalministrile vastavad vormid välja töötada.
Esimees
Tänan! Kolleeg Ando Leps.
A. Leps
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister, täna siin neid küsimusi ja vastuseid kuulates pean ma ütlema, et Jumal tänatud, et ma arstiteadust ei õppinud. Aga mul on ikka küsimus ka. Ma arutleksin natuke ühe üldisema probleemi üle. Ma ei saa praegu asjast päris hästi aru. Naisterahval on õigus sünnitada ja temal on õigus ka aborti teha. Me ei ela katoliiklikus riigis, kus vaieldakse kõvasti abordi tegemise üle ja kus see on enamasti keelatud. Mida häbistavat või taunivat on siis nende registrites? Palun ka vastust järgmisele probleemile, mis tekib, kui ma näiteks soovin abielluda mõne noore daamiga, aga tahaksin enne teada, kuidas tal need asjad on olnud. Võib-olla ei olegi üldse võimalik lapsi saada.
T. Aro
Kõigepealt ma olen teiega ühel meelel, et Eestis ei ole abordi tegemine keelatud, see ei ole midagi häbistavat ja mul on hea meel, et teie mehena ka selle välja ütlesite. Kohati tundub küll, kui emotsioonidega väga kaasa minnakse, nagu oleks abordiregistrisse sattumine samaväärne karistusregistrisse sattumisega. Samas ei ole see register küll mõeldud üksikisikutele informatsiooni hankimiseks. Kõikidest meditsiiniregistritest, kaasa arvatud käesoleva seaduse konteksti kuuluvast registrist andmete saamiseks on vaja pöörduda taotlusega vastavasse eetikakomisjoni, kus antakse hinnang huvitatud isikutele, kas neil on õigus ja pädevus saada neid andmeid, kasutada neid või mitte. Abielulistes suhetes peaks ennekõike olema usaldus partnerite vahel.
Esimees
Tänan! Kolleeg Talvi Märja, teine küsimus.
T. Märja
Aitäh, härra juhataja! Proua minister! Küsin sellesama § 16 kohta, tahaksin jälle täpsustada. Lõige 3 ütleb, et raseduse katkestamist puudutavate andmete kogumine ja töötlemine toimub (jätan natuke vahele) selleks käesoleva seadusega ettenähtud asutuses. Võib-olla olen ma selle seaduseelnõuga vähe tutvunud, aga ma ei leia siit, mis asutus on selle seadusega ette nähtud. Kui see on Sotsiaalministeerium, kas siis ei võiks kohe öelda, et see toimub Sotsiaalministeeriumis, või kui see on mingi muu ettenähtud asutus, kas see on siis siin sees? Sama lõike lõpus on öeldud "...sealhulgas andmete kodeeritud kujul üleandmise andmekogu pidajale või tema poolt volitatud isikule". Kes need on?
T. Aro
Aitäh! Sellesama paragrahvi 16 esimeses lõikes on öeldud, et Sotsisaalministeerium kogub ja töötleb andmeid ning andmekogude seadusest tulenevalt määratakse andmekogude vastutavad töötajad. Käesoleva seaduse järgi on Sotsiaalministeerium vastutav töötleja ja vastutav töötleja nimetab omakorda volitatud töötleja. Näiteks praegu on abordiregistri jaoks volitatud töötleja Eksperimentaal- ja Kliinilise Meditsiini Instituut.
Esimees
Suur tänu, proua minister! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun kõnepulti õiguskomisjoni liikme Siiri Oviiri.
S. Oviir
Tänan, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Komisjon arutas tõesti viimasel korral väga pikalt käesolevat eelnõu. Kuid peab ütlema, et sisulist dialoogi ei tekkinud, ja hääletamise tulemusena on teie ees seaduseelnõu sellisel kujul, nagu see on nüüd valmis saanud. Eelnõu suurimaks ja vast tähtsaimaks muudatuseks oli pärast teise lugemise katkestamist see, et andmekogude moodustamine raseduse katkestamist puudutavatest delikaatsetest andmetest on siis nüüd komisjoni poolt lubatud, kuigi me eelmisel korral, teise lugemise ajal hääletasime selle lubatavuse välja häältega 39 poolt, 4 vastu. Mis puutub vaidlusse raseduse katkestamist puudutavate andmekogude lubatavuse või mittelubatavuse üle, siis lisaksin ühe mõttekäigu, mida ka komisjonis arutati. Vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 9 lõike 1 punktile 1 on andmete kogumine ja töötlemine ilma isiku nõusolekuta võimalik, kui see toimub seadusega ettenähtud kohustuse täitmiseks. Siinjuures võttis ka proua minister omaks, et tegemist on tõesti delikaatsete isikuandmetega ja lisaks veel personifitseeritud isikuandmetega. Kui see toimub seadusega ettenähtud kohustuse täitmiseks, siis peaks pöörduma Sotsiaalministeeriumi põhimääruse juurde, mis teatavasti paneb Sotsiaalministeeriumile tema kohustused. Sotsiaalministeeriumi põhimääruse järgi on tema kohustus suunata haiguste ennetamise, tervise edendamise, tervise kaitse, diagnostika ja ravi ajakohaste vormide rakendamist. See on üks tööülesanne, mille võiks kohandada - ma ütlen: ainult kohandada - nende küsimuste alla, sest nagu te tähele panite, on siin juttu haiguste ennetamisest ja haigete ravist, aga raseduse katkestamine ei ole haigus ega ravi. Täpselt samamoodi arvasime, et Euroopa Liidu direktiiviga, mis räägib haiguste ennetamisest ja haigete ravist, ei ole raseduse katkestamise register seotud. Ühegi naise rasedus ega selle katkestamine ei nakka mitte kellelegi, see on hoopis teine seisund kui haigus, mis nõuab ravimist. Kuid peale jäi arvamus, et statistika ja andmekogu on üks ja sama, alla jäi arvamus, mis pooldas seda, et statistilisi andmeid ilma isiku nõusolekuta võiks koguda ja peaks koguma, kuid personifitseeritud andmekogusid vastavalt raseduse katkestamise kaardi alusel, mis täna on kehtestatud, ei peeta otstarbekaks. See arvamus jäi hääletamisel alla ja nii ongi teie ees eelnõu, mida siis nüüd muudatusettepanekute kaudu tuleks hääletada. Kui Riigikogu aktsepteerib kõik, mis komisjon sisse viis, siis on komisjoni otsus teine lugemine lõpetada ja eelnõu seadusena vastu võtta. Selle otsuse poolt oli 5 komisjoni liiget, 1 jäi erapooletuks ja 1 oli vastu. Kui tekib ebakõla hääletusel, siis me oleme sunnitud eelnõu lugemise katkestama, viima selle taas konditsiooni ja tulema siis uuesti teie ette. Tänan, sellega oleks kõik.
Esimees
Tänan, Siiri Oviir! Kolleegidel on mõned küsimused. Lembit Arro, palun!
L. Arro
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Ma ei saa ühes kohas aru, kuidas parandusettepanekuid hääletada. Siin on öeldud, et ettepanekud 4, 5, 6 ja 7 on alternatiivid. Samal ajal on komisjon toetanud 5., 6. ja 7. ettepanekut. Kui me hakkame nüüd hääletama, siis tekib niisugune probleem, et te ütlete, et kui te toetate kõiki neid ettepanekuid, mida komisjon toetab, siis on asi korras. Aga paistab, et 5., 6. ja 7. on üks komplekt, mis on tegelikult alternatiiv parandusettepanekule number 4, ja kui me nüüd nendest siin ühe lõigu sisse hääletame alternatiivsel hääletamisel, siis ei ole ju asi komplektne. Ei oska hääletada.
S. Oviir
Te jõudsite praegu oma küsimusega ette. Ma kandsin teile ette, mis toimus komisjonis, ja muudatusettepanekute tabeli juurde me veel ei jõudnud. Seda ma oleksin teile kommenteerinud siis, kui me oleksime hakanud hääletama. Siin on juhtunud eksitav viga: 4. on üks ettepanek, 5., 6. ja 7. teine ning põhitekst on kolmas.
Esimees
Juhataja püüab seda arvestada. Kas on veel küsimusi kaasettekandjale? Näib, et ei ole. Austatud Riigikogu! Avan läbirääkimised. Palun avaldada arvamust! Esimesena palun Anti Liiv, kõne puldist.
A. Liiv
Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Tahaksin kolleege natuke rahustada: ega asi ei ole tegelikult nii tõsine, nagu emotsioonidega on üles paisutatud. Meie ülesanne, meie probleem on see, et Eesti riigis on maailma madalaim sündimus. Kui kõik ülejäänud riigid tegelevad sellega, kuidas vähendada sündimust, siis meie ei julge rahvusvahelistel nõupidamistel rääkida, et meie tahaksime sündimust tõsta, sest selle vähendamine ja pidurdamine on enamiku Aasia ja Aafrika riikide puhul ületamatu probleem. Meie riigi ülesanne on olnud, kuidas suudaksime tõsta nn titetoodangu aasta kohta 13 000-lt taas 23 000-25 000-ni, mis on Eesti rahvuse säilimiseks minimaalne arv. Üks reaalseid reserves oleks mitte lasta hukkuda neil, juba eostatud lastel, kes praegu abordiga hukkuvad. See reserv on umbes sama suur kui praegu sündivate laste arv. Absoluutarvudes hävitatakse abordiga umbes 15 000 - 20 000 rasedust. Sotsiaalministeeriumi soov on, kui veneaegset terminoloogiat kasutada, dispanseerida kõik need, kes on aborti teinud. Eesmärk on esiteks selgitada, kas neil naistel on mingeid tervislikke kõrvalekaldeid, mis motiveeriksid aborditegemist: näiteks pärilikud haigused või ema enda tervislik seisund. Ja teiseks: selekteerida geneetiliselt tõenäoliselt väga häid ja terveid lapsi andvad vanemad, kelle puhul meil oleks otstarbekas rakendada täiendavaid sotsiaaltoetusi, et lubada neil lapsi sündida. Ainult et selle seaduse ettevalmistamisel on tehtud terve rida tehnilisi vigu. Seesama dispanseerimis- ehk abordikaart on koostatud ammu, aastaid tagasi, 1994. aastal, ja on oma olemuselt primitiivne, mida täna ka proua minister tunnistas, öeldes, et see kaart tuleb täielikult ümber teha. Väga meeldiv kuulda, et see kaart ei kõlba mitte kuhugi. Tahaksin öelda, et kaardil puudub täielikult üks plokk, see on sotsioloogilise uurimise plokk, et selgitada, miks see naine tegi abordi või tahtis seda teha: kas ta mees on alkohoolik, kas ta sissetulek on väike, kas ta elamistingimused on viletsad, jne. Kaardil on seni ainult see "kummi probleem", mis iseenesest ei lahenda neid asju.
Peale selle oli meile alguses arusaamatu üks asi, mille võinuks välja öelda: nimelt see, et Sotsiaalministeeriumi kogemused näitavad, et günekolooge, kes maakonnas töötavad, ei saa usaldada. Seda eri põhjustel, aga neid tuleb korralikult kontrollida. Seetõttu soovisid nad korteri, tänava ja isikukoodiga kogutavaid algandmeid ühendada. Möönan, et nõukogude ajal sellist probleemi ei olnud. Ei olnud mingit vajadust neid ühendada nii täpselt kogutud algandmetega. Seetõttu on algne variant muidugi pinnapealne, aga praegu tahab Sotsiaalministeerium Riigikogult volitusi, et seda asja edasi arendada. Paraku on kogu arutluse jooksul lahendamata jäänud üks probleem: kuidas ikkagi neid andmeid kaitstakse, et need ei hakkaks lekkima? Seda esiteks. Teiseks: mida tehakse ametnikuga, kui saadakse teada, et tema kaudu lekkis? Mina ei kujuta seda ette. Kas ta lastakse töölt lahti? Aga mida saavad raevunud naised ette võtta, kui üks noormees müüb 400 krooni eest CD plaate, kus kõik need andmed on peal, kus need võib mitut moodi kokku ühendada? Arvan, et põhimõtteliselt on andmekogude analüüsimine vajalik, aga tuleks ausalt välja öelda kõikvõimalikud probleemid, mis kogumisega seonduvad. Seetõttu võiks otsustamist veel edasi lükata, kuni kõik eelandmed on läbi töötatud, see tähendab, et abordiregistri kaarti oleks juba võimalik Riigikogule ette näidata. Aitäh!
Esimees
Suur tänu, Anti Liiv! Järgmisena palun Aleksander Stern, kõne puldist.
A. Stern
Lugupeetud Riigikogu juhataja, austatud Riigikogu liikmed! Kui oleksin päris veendunud, et tänaseks on siin saalis kujunenud selle seaduseelnõu suhtes sama soodus atmosfäär nagu viimati juhtivkomisjonis, siis ma ei viidaks teie aega. Olen elukutselt arst ja pean seepärast oma kohuseks juhtida tähelepanu asjaolule, et andmete kogumine teenib siinkohal sedasama üllast eesmärki, mida te kõik taotlete: see on selle probleemi naiste jaoks võimalikult soodsat seadusandlikku regulatsiooni. Sellega, see tähendab andmete kogumisega, sätestame kõigepealt tervishoiuasutustele vastava aruandekohustuse, mis tagab ka tõsisema kontrolli nende tegevuse üle. Teisalt aga on nende andmete kogumine kaasaegse meditsiini seisukohalt vältimatult vajalik. Näiteks selleks, et hinnata kas või rasestumisvastaste vahendite efektiivsust ja ka kõrvalnähte. Kardioloogina mäletan oma praksise algaastatest artikleid Müncheni meditsiininädalalehest, kus analüüsiti rasestumisvastaste vahendite tekitatud tromboemboolilisi tüsistusi naistel, sealhulgas noorte naiste äkksurma, mida oli põhjustanud kopsuinfarkt. See on vaid üks näide, mis peaks aitama meil mõista, kui tõsiste küsimustega siin on tegemist. Seda laadi andmete aktuaalsus üha suureneb kaasaegses meditsiinis ja nende analüüsist tulenevaid järeldusi kasutatakse üksnes naiste huvides. Eesti ei või selles suhtes ajas tagasi minna. Ja alternatiive siin ei ole. Samal ajal ei tahaks ma teha ühtegi etteheidet neile, kes on sellega seoses olnud skeptilised, kartes delikaatsete isikuandmete väärkäsitlust. Usun, et sellest kartusest on ka kasu olnud ja tänaseks oleme seaduseelnõu paremini sõnastanud. Arstina võin öelda sedagi, et selle delikaatse informatsiooni lekkeks on tervishoiuasutustes alati olnud üksjagu võimalusi, aga tegelikkus ei kinnita seda leket. Nii räpane meie ühiskond ka ei ole. Tuleks arvestada, et paralleelselt me arendame andmekaitsesüsteemi. Praegugi on menetluses valitsuse seaduse muutmise seadus, millega on kavas luua Siseministeeriumis andmekaitseinspektsioon, ning öeldut arvestades palun teid käsitleda muudatusettepanekuid komisjoni seisukohtade järgi. Veel üks märkus muudatusettepanekute 5, 6 ja 7 kohta. Kõigepealt, ma ei ehiks end võõraste sulgedega - need on algatajalt tulnud minu vahendusel, aga neid peaks käsitlema ühtse tervikuna. Kuid käigus ei ole selge, kui palju ja mismoodi menetlemisel muudatusettepanekud tulevad, ja sellest on tuleneb see liigendatud kujul esitamine. Tänan!
Esimees
Suur tänu, Aleksander Stern! Austatud Riigikogu, kas võin teha ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks pärast Siiri Oviiri kõnet? Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise pärast Siiri Oviiri kõnet.
Hääletustulemused
Selle poolt on 22 Riigikogu liiget, vastu on 3, erapooletuid ei ole. Läbirääkimised lõpetatakse pärast Siiri Oviiri kõnet. Palun, Siiri Oviir!
S. Oviir
Tänan, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mitte kuidagi ei saa nõus olla selle seaduseelnõu praeguse tasemega, kui me hääletame täna sisse delikaatsete andmekogude lubatavuse, teadmata, mida hakatakse koguma nende delikaatsete andmete all. Komisjoni käsutuses oli abordikaart, milles on väga palju küsitavust, vananenud ja ei tea veel kuidas tituleeritavaid andmeid. On viidatud sellele, et ametialade klassifikaator nõuab kinnipeetava sissekirjutamist. Ametialade klassifikaatoris on ka peaspetsialistid, vanemkonsultandid jne, jne, seal on üle 2000 nimetuse. See võib kõik olla vajalik ametialade klassifikaatoris, kuid sellel ei ole mitte mingisugust tähtsust haigete ravis ega tervise edendamisel. Nii et kajastame abordikaardil isikute identifitseerimist hästi võimaldavaid andmeid isiku nõusolekuta ja seaduses kirjeldamata, milliseid andmeid siis ministeerium korjab. Viide on ainult sellele, et sotsiaalministri kehtestatud korras. Küsimus ei ole selles, kas usaldada ministrit või mitte, sest selle töö teevad ära ametnikud. Minister ei jõuagi tihtilugu kõiki asju üle vaadata. Nii et me võtame umbropsu vastu seaduse, mis käsitleb nii delikaatset ala, nagu seda on Eesti naistele raseduse katkestamine ja seksuaalelu kirjeldamine, mis kahjuks on kõik abordikaardil kajastatud, eeldusel, et need andmed ei leki, et neid ei saa Kadaka turult osta jne, jne. Võib-olla see andmekogu ei leki, kuid need kaardid on juba lekkinud koos oma täielike andmetega. Minu mäletamist mööda juhtus see siis, kui me eelmisel korral menetlesime siin saalis seda seaduseelnõu, et ühelt Tartu linna tänavalt leiti 51 sellist kaarti, kus olid sees kõik andmed nende 51 naise kohta. Nii et lekib ikka küll. Seetõttu võiksime siiski väga kriitiliselt hääletada parandusettepanekuid ja võib-olla katkestada eelnõu lugemine ning panna seadusesse sisse sätted selle kohta, milliseid andmeid kogutakse, et see oleks seadustatud ja teada, aga mitte teha midagi umbropsu, viidates Maailma Tervishoiuorganisatsiooni, ISCO või mille tahes andmetele, kes ei ole Eesti riigi institutsioonid. Aitäh!
Esimees
Tänan, Siiri Oviir, sellega on läbirääkimised lõpetatud. Juhatajal on küsimus: kas Siiri Oviir teeb katkestamisettepaneku ka kirjalikult? Tänan! Lõppsõnavõimalus. Proua minister, palun, kolm minutit.
T. Aro
Aitäh! Ma ei vaja kolme minutit, ma täpsustaksin kõigepealt repliigi korras seda, mis puudutab Tartus tänavalt leitud materjale. Need ei olnud mitte mingisuguse registri alusdokumendid, need olid (arstid saavad sellest aru) onkotsütoloogilise läbivaatuse lehed, millel ei ole midagi pistmist ühegi andmekogu ega ühegi registriga. Rõhutaksin oma ettekande viimast lauset: vilets on see riik, kes andmete kaitset korraldab andmekogude keelustamise kaudu. Nii et kutsun teid üles tegelema andmete kaitsega, aga mitte andmete kogumise keelustamisega. Tänan!
Esimees
Tänan, proua minister! Kaasettekandja ei soovi lõppsõna. Sellisel juhul ma palun Siiri Oviiri tagasi kõnepulti ja teil, kolleegid, palun ette võtta muudatusettepanekute tabel. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Esimene muudatusettepanek on Liia Hännilt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata.
S. Oviir
Kui keegi ei nõua selle hääletamist, siis see ei kuulu hääletamisele.
Esimees
Liia Hänni, palun!
L. Hänni
Ma ei nõua oma ettepaneku hääletamist, aga ma tahan teatada, et ma võtan oma ettepanekud 1, 4 ja 8 tagasi sel põhjusel, et sisuliselt on minu parandusettepanekute eesmärk, see on delikaatsete isikuandmete kaitse, praegu komisjoni poolt arvestatud ettepanekutes mingil määral olemas.
Esimees
Tänan, Liia Hänni, see kõik on võimalik, sest komisjon ei ole teie ettepanekuid arvestanud. Teine muudatusettepanek on Aleksander Sternilt ja see kuulub hääletamisele meie kodukorra seaduse § 88 lõike 3 alusel. Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 21 Riigikogu liiget, vastu on 8, erapooletuid on 3. Ettepanek leidis toetust.
Muudatusettepanek nr 3, autor Uno Mereste, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult, aga kuulub hääletamisele kodukorraseaduse § 88 lõike 3 alusel. Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3.
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 25 Riigikogu liiget, vastu on 8, erapooletuid on 1. Ettepanek leidis toetust.
Et neljas muudatusettepanek on tagasi võetud, kaob alternatiivse hääletamise vajadus ja lähtudes esitatud muudatusettepanekutest liigume edasi. Viies muudatusettepanek on Aleksander Sternilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kuues muudatusettepanek, autor sama, samuti arvestatud täielikult. Seitsmes muudatusettepanek, sama autor, komisjoni arvamus sama ja et keegi ei nõua nende hääletamist, siis on muudatusettepanekud läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek oli panna seaduseelnõu lõpphääletusele, samas on aga juhatajale laekunud Keskfraktsiooni ettepanek katkestada seaduseelnõu 900 arutelu. Panen selle ettepaneku hääletusele.
S. Oviir
Kas ma võin kommenteerida? Proua minister sai praegu täiesti valesti aru: küsimus ei ole enam andmekogude keelamises, vaid selles, et seaduses sätestada, millised on need andmekogud, milliseid andmeid me kogume.
Esimees
Siiri Oviir, see arvamus oleks tulnud lõppsõnas vormistada. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Keskfraktsiooni ettepaneku katkestada seaduseelnõu 900 arutelu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Keskfraktsiooni ettepaneku poolt on 15 Riigikogu liiget, vastu on 27, erapooletuid ei ole. Ettepanek toetust ei leidnud ning järgneb lõpphääletus. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Seaduse vastuvõtmise poolt on 25 Riigikogu liiget, vastu on 13, erapooletuid on 3. Seadus on vastu võetud. Tänan!