Previous PageNext Page

Haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu (909 SE) teine lugemine

Aseesimees
Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti, Vabariigi Valitsuse algatatud haldusõiguserikkumiste seadustiku ning Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Haldusõiguserikkumiste seadustiku rakendamise kohta" muutmise seaduse eelnõu. Siin on valitsus palunud kaasettekandeks anda sõna ka Rahandusministeeriumi eelarveosakonna kohalike eelarvete talituse juhatajale Veiko Tammearule. Ettekandeks on sõna rahandusminister Mart Opmannil.
M. Opmann
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Alates selle aasta algusest laekuvad haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel tehtud trahvid riigieelarvesse. Sellega ei ole nõus kohalikud omavalitsused ning lahendus oleks, et kohaliku omavalitsuse määratud trahvid - trahvid heakorraeeskirjade rikkumise eest, parkimistrahvid, trahvid munitsipaalsõidukites piletita sõidu eest jne - peaksid igal juhul laekuma kohalikku eelarvesse, et osaliselt katta tekitatud kahju. Eesti Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide vaheline komisjon ning Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsioon kinnitasid käesoleva aasta kokkuleppes, mis kirjutati alla 8. septembril 1997, et valitsus alustab Omavalitsusliitude Koostöökogu esitatud haldusõiguserikkumiste seadustiku muudatuste menetlemist. Selle kohaselt laekub kohalike omavalitsuste seadusandlike aktidega kehtestatud normide, liikluseeeskirjakohase parkimise korra ning ühissõidukite kasutamise eeskirja rikkumise eest füüsilisele või juriidilisele isikule halduskaristusena määratud rahatrahv rikkumise asukoha järgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Seega hakkaksid käesoleva muudatuse järgi kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuma trahvid, mis on halduskaristusena määratud kohaliku omavalitsuse poolt seaduse alusel kehtestatud õigusakti rikkumise eest või parkimiskorra rikkumise või reisija piletita sõidu eest linna- või vallaliini ühissõidukis. See tähendaks trahve haldusõiguserikkumiste seadustiku § 81, koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest, § 118, taksoteeninduse eeskirjade rikkumise eest, § 133, turul ja tänaval kauplemise eeskirjade rikkumise eest, § 142, avaliku korra eeskirjade rikkumise eest, § 167, heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumise ning koormise täitmata jätmise eest. Samuti hõlmab see § 110 lõiget 3, mille järgi parkimiskorra rikkumise eest rakendatakse karistust parkimisseaduses ettenähtud korras, ning § 116 lõiget 3, trahvi reisija piletita sõidu eest trollis, trammis, linna- ja vallaliini bussis. Eeldatav laekumine kohalike omavalitsuste eelarvetesse oleks järgmisel aastal 15 miljonit krooni ja nimetatud ulatuses on järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõus arvestatud riigitulude vähenemist. Aitäh!
Aseesimees
Suur tänu, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Kolleeg Lauri Vahtre.
L. Vahtre
Tänan! Härra minister! Kas selle seaduse vastuvõtmise järel muutub võimatuks see kord, mis praegu on Tallinnas, et linn n-ö läänistab parkimistrahvide korjamise mingile müstilisele firmale, kes kogu trahviraha oma kulude katteks endale võtab, või ei välista seadus seda?
M. Opmann
Ei välista.
Aseesimees
Tänan! Kas on veel küsimusi? Kolleeg Aino Runge.
A. Runge
Aitäh! Lugupeetud minister! Kas selles küsimuses oli teil taotlusi ka kohalikelt omavalitsustelt või tekitas selle mõtte ainult parandusettepanek, mille Keskfraktsioon kunagi eelmisel aastal esitas?
M. Opmann
Eelnõu on sisuliselt üks-ühele kohalike omavalitsuste ettepanek.
Aseesimees
Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister!
M. Opmann
Aitäh! Valitsus kaasettekannet ei tee.
Aseesimees
Tänan! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks on sõna õiguskomisjoni esimehel kolleeg Daimar Liivil.
D. Liiv
Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Õiguskomisjon on seda eelnõu pärast esimese lugemise lõpetamist kahel korral päris pikalt ja põhjalikult arutanud. Meie probleem oli, et eelnõu arutelu esimese katkestamise järel hakkasime põhjalikult tegelema sellega, kuidas halduskaristuste määramise süsteem praegu toimib. Mingi pildi me sellest saime ja selle tulemusena on täpsustatud eelnõu sõnastust. Kui muudatustest rääkida, siis haldusõiguserikkumiste seadustiku § 231 muudatus on tingitud sellest, et senise § 21 ja § 231 vahel oli vastuolu. Nimelt nägi üldosa § 21 ette, et 10 päevapalga suuruse rahatrahvi võib sisse nõuda kohapeal, ja § 231 ei näinud seda varianti niimoodi ette. Et vastuolu lahendada, nägime ette, et see üldnorm kehtib ka § 231 puhul.
Eelnõu teise punkti muudatus täpsustab küsimust, mille on tõstatanud väga paljud kodanikud. Probleem oli selles, et haldusõiguserikkumiste trahvide laekumisel oli väga ebaülevaatlik süsteem. Siin me nägime ette, et juhul, kui kohapeal rahatrahvi ei tasuta, siis tasutakse see pangaasutuses ja rahatrahvi määranud ametisiku, halduskohtuniku või kohtu hilisema nõudmise peale tuleb vastavale asutusele esitada tasumist tõendav dokument. Probleem oli selles, et ei olnud korralikku ülevaadet haldustrahvide laekumisest ja nende määramisest. Vahepeal on rahandusminister siiski selle korra kehtestanud ja kuna trahvid laekuvad vastava asutuse arvele, siis on neil ülevaade, millised trahvid on laekunud, ning nad saavad oma nõude esitada. Niisiis ei ole inimest enam vaja kaks korda jooksutada.
Paragrahvi 352 muudatus on see, millest härra rahandusminister juba rääkis ja mis tehakse kooskõlas kohalike omavalitsuste taotlustega ning normaalse loogika järgi. Ette on nähtud kolm võimalust, millal rahatrahv laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Esimene võimalus on juhul, kui "halduskaristus määratakse kohaliku omavalitsuse poolt seaduse alusel kehtestatud õigusakti rikkumise eest". Teine juhtum on trahv sõidukite parkimise korra rikkumise või reisija piletita sõidu eest linna- või vallaliini ühissõidukites. Et mitte ära võtta võimalust seda probleemi ka teiste seadustega lahendada, jätsime lõike 13 punkti 3 võimaluse, et teiste seadustega on samuti võimalik määratleda neid juhte, mil teatud haldustrahv võib laekuda kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Ja nagu juba juttu oli, jõustub seadus 1999., tuleva aasta 1. jaanuaril, et ta oleks kooskõlas kõigi eelarveprotseduuridega.
Saalis esitati küsimus selle kohta, kuidas ikkagi parkimist korraldavad firmad neid rahatrahve saavad. Asi on ju väga lihtne. Põhimõtteliselt laekuvad rahatrahvid kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja sealt antakse raha vastavalt sellele, kuidas eelarves on ette nähtud, kellele ja kui palju raha läheb. Kui eelarves nähakse ette, et parkimistrahvid lähevad täies ulatuses firmale, siis ei ole midagi teha. Aga lisaks sellele võib ju ka ette kujutada, et vastavalt eelarvele makstakse sellele firmale, kes parkimist korraldab, rohkem, kui trahvidest laekub. Nii et selle koha pealt on kõik kohaliku omavalitsuse esindajate enda käes. Riigikogul ei ole võimalik kohaliku omavalitsuse eelarveprotsessi sekkuda.
Komisjon teeb ettepaneku pärast muudatusettepanekute hääletamist eelnõu seadusena vastu võtta ja juhib tähelepanu asjaolule, et vastavalt põhiseadusele nõuab see eelnõu seaduseks saamiseks vähemalt Riigikogu koosseisu poolthäälte enamust. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Kolleegidel on küsimusi. Mihkel Pärnoja, palun!
M. Pärnoja
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas vallaliini ühissõidukiks loetakse sellist sõidukit, mis sõitjate teenindamisel ei välju korrakski valla piiridest?
D. Liiv
Põhimõtteliselt on siin silmas peetud neid, mida me oleme tundnud maakondlike liinidena. Ma saan aru, küsimus võib puudutada ka maaliine, aga põhimõtteliselt on mõeldud küll seda, mis on ühe valla piires.
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnojal on ka teine küsimus.
M. Pärnoja
Aitäh! Kui on mõeldud nn maakondlikke liine, kuidas jaguneb siis haldustrahv sellisel juhul, kui sõiduk läbib mitut valda?
D. Liiv
Ma vastasin, et tegemist on vallaliinidega.
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Liia Hänni.
L. Hänni
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mul on küsimus eelnõu punkti 3, lõike 13 kohta. Siin on öeldud, et halduskaristusena laekub trahv kohaliku omavalitsuse eelarvesse juhul, kui tegemist on kohaliku omavalitsuse poolt seaduse alusel kehtestatud trahviga. Kui palju võib selliseid valdkondi olla, kus trahv hakkab omavalitsusele laekuma? Kindlasti tegi õiguskomisjon siin mingi inventuuri.
D. Liiv
Aitäh, proua Hänni! Tegelikult härra Opmann just vastas sellele küsimusele ja ma pean tunnistama, et päris peast ei tahaks neid üles lugema hakata, kuigi me arutasime neid. Põhimõtteliselt võib haldusõiguserikkumiste seadustikust need õiguserikkumised kokku lugeda. Näiteks kohaliku omavalitsuse volikogu poolt volitatud ametnike arutatavad asjad on loetletud §-s 188 ja sealt võib hakata järjest vaatama, millised on need asjad, mille eest trahvid omavalitsusele laekuvad. Kahjuks ma täpset loetelu praegu teile anda ei julge.
Aseesimees
Kas kolleegidel on veel küsimusi? Ei ole. Suur tänu, Daimar Liiv! Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Kas võib lugeda läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks? Tänan! Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Kaasettekandja? Samuti mitte.
Lugupeetud kolleegid, võtame ette muudatusettepanekute tabeli. Palun kõnepulti tagasi kolleeg Daimar Liivi. Tabelis on kokku viis muudatusettepanekut. Esimene ettepanek on õiguskomisjonilt ja on arvestatud täielikult, samuti teine ettepanek. Kolmas muudatusettepanek on kolleeg Priit Aimlalt, arvestatud täielikult. Neljas ja viies on õiguskomisjonilt, arvestatud täielikult. Tänan! Sellega on muudatusettepanekute tabel läbi vaadanud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele. Lugupeetud kolleegid, tuletan teile meelde, et seaduse vastuvõtmiseks on vaja vähemalt 51 Riigikogu liikme toetust. Kolleeg Märt Kubo.
M. Kubo
Koonderakonna fraktsioon palub enne lõpphääletust viis minutit vaheaega.
Aseesimees
Palun ka kirjalikku avaldust. Vaheaeg viis minutit. Vaheaeg lõpeb kell 16.04.
V a h e a e g

Aseesimees
Lugupeetud kolleegid! Palun koguneda istungisaali. Koonderakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud. Palun kohaloleku kontroll! Hetkel on kohal 61 Riigikogu liiget.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 60 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud.

Previous PageNext Page