Aseesimees
Lugupeetud kolleegid, alustame ja võtame arutusele esimese päevakorrapunkti, Vabariigi Valitsuse algatatud raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse eelnõu. Jätkame teist lugemist ning ettekandeks on sõna sotsiaalministril proua Tiiu Arol.
T. Aro
Tere päevast! Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Jätkame raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse eelnõu teist lugemist. Õiguskomisjonis toimus 19. oktoobril tõsine ja sisukas arutelu, vaadati läbi hulgaliselt ettepanekuid ja tulenevalt riiklikust tervishoiukorraldusest, lugemisel oleva seaduseelnõu eesmärgist, delikaatsete isikuandmetega andmekogude pidamise vajadusest ning selle vastavusest kehtiva õigusega eelnõu algataja toetab neist enamikku. Nagu varemgi siin saalis kõneks on olnud, toetub see eelnõu Maailma Tervishoiuorganisatsiooni Euroopa Kontori 1994. aasta 25. mai patsiendi õiguste deklaratsioonile nr 121, Euroopa inimõiguste ja biomeditsiini konventsioonile, Rootsi ja Soome samasisulistele seadustele ning Eesti senisele praktikale.
Sotsiaalministeerium kannab vastutust seadusest tulenevate ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud õigusaktide alusel antud ülesannete täitmise eest. Tervishoiukorralduse seadusest tulenevalt on ministeeriumi tervishoiualasteks ülesanneteks riikliku tervishoiupoliitika väljatöötamine ja korraldamine, tervishoiualase teabe levitamine, tervisekasvatuse ja tervisliku eluviisi edendamine, riigi tervishoiu olukorra analüüs, tervishoiustatistika korraldamine, tervishoiualaste rakendusuuringute algatamine ja läbiviimine, tervishoiualase perepoliitika väljatöötamine, nakkushaiguste, sealhulgas aidsi ja suguhaiguste levikut tõkestava tegevuse korraldamine ning tervishoiuregistrite pidamine. Eelnimetatud ülesannete täitmiseks on vajalik teatud delikaatsete isikuandmetega andmekogude pidamine, antud juhul vaidlusobjektiks oleva abordiregistri (kavandatavas eelnõus muudatusettepaneku järgi raseduskatkestuse andmekogu) pidamine. Sotsiaalministeerium vastutava töötlejana on teadlik oma kohustustest ja vastutusest andmekogude pidamisel. Kõne all olevas eelnõus on ettepanek teha vajalikud muudatused §-desse 15-20 ning reguleerida küsimust vastavuses andmekogude seaduse ja isikuandmete kaitse seadusega, samuti teiste seadustega ning nende alusel kehtestatud õigusaktidega. Selgitamaks delikaatsete isikuandmetega andmekogude pidamise olulisust tervishoiukorralduse vaatevinklist, on väga oluline märkida, et riiklik tervishoiukorraldus peab tagama iga patsiendi põhiõiguste kaitse, sealhulgas õiguse saada adekvaatset ravi ja võimaluse kasutada talle põhiseadusega garanteeritud õigust pöörduda vajaduse korral järelevalvet ning kaitset tagavate institutsioonide poole. Raseduse katkestamine on naise tervise üks riskifaktoreid, samas on see tervist ja terviseseisundit kajastav konkreetne patsiendiga seotud ja arstile (tervishoiuasutusele) hädavajalik delikaatne informatsioon, mille kogumise ja säilitamise eesmärk on patsiendi õiguste kaitse. Võrreldes Eestis ja teistes Euroopa riikides tuhande sünnitamiseas naise kohta tehtud abortide arvu, näeme, et Eesti kuulub suure abortide arvuga riikide gruppi. Et välja töötada riiklikku tervishoiupoliitikat raseduse katkestamise juhtude arvu vähendamiseks ja naise reproduktiivse tervise kaitsmiseks, vajab Sotsiaalministeerium andmeid raseduse katkestanud naiste vanuse, elukoha, hariduse ja tegevusala, rahvuse, perekonnaseisu, varasemate sünnituste ja abortide jne kohta, samuti abordi tagajärjel tekkinud tüsistuste kohta.
Eelnõu kohaselt kogub ja töötleb Sotsiaalministeerium raseduse katkestamist puudutavaid andmeid riikliku sotsiaalpoliitika väljatöötamiseks, pereplaneerimise, sündimuse tõstmise, abortide arvu vähendamise, samuti tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamise ja teenuse osutaja üle järelevalve teostamise eesmärgil. Raseduse katkestamist puudutavate andmete töötlemine toimub kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning Sotsiaalministeerium on raseduse katkestamise ehk raseduskatkestuse andmekogu vastutav töötleja. Raseduse katkestamise kohta peetavas andmekogus kogutava ja töödeldava informatsiooni olulisuse hindamiseks võib välja tuua järgmise aspektid: võimalus hinnata naise ühe olulisima reproduktiivse tervise näitaja, abortide hulka Eestis, abortide hulka Eesti eri piirkondades, korduvabortide hulka, spontaansete (iseeneslike abortide) ja meditsiiniliste abortide (see tähendab aborti, mis on tehtud naise tervisliku seisundi tõttu) osa ning seda ka vanuserühmade kaupa. Vajalikkus seisneb tervishoiukorralduse, sealhulgas tervise edendamise planeerimises ning tulemuste hindamises. On võimalik hinnata tüsistuste esinemise sagedust nii tervishoiuasutuste kui ka piirkondade kaupa ning tüsistuste esinemist raseduse suuruse järgi. Vajalikkus seisneb tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamises ja sellekohase järelevalve teostamises. On võimalik hinnata õigusaktide täitmist raseduse katkestamise kui ühe tervishoiuteenuse osutamise lubatavuse kriteeriumi silmas pidades. Vajalikkus seisneb patsiendi õiguste kaitse tagamises, st talle osutatud tervishoiuteenuse dokumentaalses fikseerimises ja nõuetekohases avaldamises. Kokkuvõttes on tervishoiupoliitika väljatöötamiseks ja korraldamiseks vaja koguda, töödelda ja analüüsida mitmeid spetsiifilisi meditsiinilisi andmeid. Eestis käesoleval ajal toimiva abordiregistriga (eelnõu sõnastuse kohaselt rasedusekatkestuse andmekoguga) analoogseid registreid on alates 1970. aastast loodud mitmes Euroopa maas. Näiteks on Taanis 1973. aastal koos raseduse katkestamist reguleeriva seadustikuga loodud ka abordiregister. Samasugused registrid on loodud Rootsis, Soomes ja Norras. Mitmed inimõigustega ja naiste tervise küsimustega tegelevad rahvusvahelised organisatsioonid, nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Maailma Tervishoiuorganisatsioon, Rahvusvaheline Pereplaneerimise Föderatsioon ja Alan Guttmacheri Instituut on rõhutanud abortide vältimise ja vastavasisulise usaldusväärse statistika olemasolu tähtsust. Abordiregistri vajalikkust usaldusväärse ja tõepärase abordistatistika tagamiseks riigis rõhutati ka eelmise aasta novembri lõpus Tallinnas toimunud Euroopa Nõukogu liikmesriikide ja teiste Euroopa maade informatsioonifoorumil "Vaba valiku tagamine reproduktiivse tervise ja elulaadi osas Euroopas. Suunad ja areng". Riikliku statistika seaduse § 3 lõike 2 järgi kinnitab Vabariigi Valitsus igaks aastaks riiklike statistiliste vaatluste loetelu. Andmed abortide kohta on võetud 1998. aasta riiklike statistiliste vaatluste loetellu. Tänan tähelepanu eest!
Aseesimees
Suur tänu, proua minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Kolleeg Daimar Liiv.
D. Liiv
Aitäh! Lugupeetud sotsiaalminister! Kas teil on selge arusaam, milline vahe on isikuandmeid, isikut identifitseeritavaid andmeid sisaldaval registril ja statistilisel aruandlusel? Küsimuse sisu on selles, et praegusel hetkel ei ole abordiregistri puhul tegemist mitte mingisuguse statistilise andmekoguga, vaid see on väga selgelt suunatud isikuandmete kasutamisele koos teiste meditsiiniliste registritega, mis andmekogude seaduse järgi on ilma vastava loata keelatud. Jutt on ristkasutusest.
T. Aro
Aitäh küsimuse eest! Loomulikult ma saan aru, mis vahe on lihtsalt statistilistel ülevaadetel ja statistikal ning registritel. Tervishoius paraku on nende registrite puhul, mis on olemas - ja neid ei ole üks, neid on ligi kümme -, tegemist ikkagi identifitseerimist vajavate andmetega. Toon näiteks Eesti kõige pikema staaþiga registri, vähiregistri, kus andmed ühe konkreetse isiku kohta peavad kokku jooksma. Ei ole mõtet rääkida vähijuhtudest kui sellistest üldse ja vähihaigete ravist. Me peame teadma, missugune vähi liik on ühel konkreetsel patsiendil. Samas ei huvita registri pidajaid, tema töötlejaid ega tema põhjal andmeid analüüsivaid inimesi, kas tegemist on konkreetselt inimesega, kelle isikukood on antud juhul see. See peab aga olema garanteeritud, et ühe inimese andmed jookseksid kokku. See ongi tervishoiuregistrite ja tervist puudutavate registrite kõige suurem iseärasus. Eestis on abordiregister, rõhutan veel kord, asutatud 1994. aastal ja see on Riigikantselei poolt, tol ajal töötanud isikuandmete nõukogu poolt heakskiidu saanud. Register on toiminud 1994. aastast ja täna ongi meil võimalus seadustada see konkreetselt kõnealust valdkonda käsitlevas seaduses. Senini on olnud registripidamise ülesanded teistes tervishoidu reguleerivates seadustes. On ülesanded ja on ka konkreetsed viited, kuidas ja mis tingimustel, kaasa arvatud patsiendi nõusolek, võib delikaatseid isikuandmeid töödelda. Kõiki need tingimused on selle neli aastat eksisteerinud registri puhul täidetud.
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Liina Tõnisson.
L. Tõnisson
Suur tänu! Lugupeetud proua minister! Mulle tundub küll nii, et selle seadusega me püüame lihtsalt 1994. aastal loodud ebaseaduslikku registrit seaduslikuks muuta. Aga see on minu isiklik arvamus. Küsimus on natuke laiemapinnalisem. Te ütlesite, et meil on olemas vähiregister. Selle olemasolu vajalikkusest ma saan aru, sest see õnnetu haigus võib siirduda ühest organist teise ja anda siirdeid. Aga seda ma küll ei ole kuulnud, et rasedus siirduks ühest organist teise. Siit tekibki küsimus. Meil on hulgaliselt halbu haigusi, nagu näiteks suguhaigused, nagu kiirelt levima hakanud tiisikus, rääkimata igasugustest lastehaigustest. Miks meil nende kohta registreid ei ole, aga samal ajal peab ilmtingimata olema abordiregister koos isikuandmetega?
T. Aro
Kõigepealt vastuseks esimesele küsimusele. Ka rasedus siirdub, rasedus võib ka pahaloomulistuda. On olemas mitmesuguseid diagnoose. Väärastunud rasedus, ma ei hakka ladinakeelseid termineid ütlema. Rohkem ja tuntud on koorionepitelioom, millel võivad olla väga tõsised tagajärjed, see võib analoogselt vähiga lõppeda surmaga. See on ainult raseduse pinnal tekkiv pahaloomuline haigus. Nii et rasedus siirdub küll. Me võime ka emakavälist rasedust tinglikult nimetada siirdunud raseduseks, emakakaela rasedust võib nimetada siirdunud raseduseks. See on väga spetsiifiline meditsiiniline jutt. Mis puudutab teisi registreid peale vähiregistri, siis oleme ausad, tuberkuloosiregister on Eestis eksisteerinud aastaid (esimesed kirjed 1922). On olemas tuberkuloosiregister oma põhimäärusega.
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Aleksander Stern.
A. Stern
Aitäh, juhataja! Lugupeetud sotsiaalminister ja kõnealuses valdkonnas igati kompetentne inimene! Kas te annaksite oma seisukoha 17. muudatusettepaneku suhtes, mis käsitleb § 14 lõiget 2. Ma olen selles teinud ettepaneku, et kahe nädala jooksul pärast raseduse katkestamist oleks naistel õigus pöörduda oma arsti poole vältimatu abi tingimustel. See annaks deklareeritule reaalse jõu ja ma leian, et see on aktuaalne ning mitte eriti kulukas þest naistele raskes situatsioonis.
T. Aro
Tänan väga! Ma olen ka seda meelt, et seda parandusettepanekut on võimalik toetada. Ma palun vabandust, et ma ei saanud viibida kohal kogu õiguskomisjoni esmaspäevase koosoleku ajal. Ravikindlustusseaduses on rasedusega seotud juhtumitel analoogsed garantiid, olenemata kindlustatusest. Aga kui siin on topelt ülekirjutatud, et naisel on selline õigus, siis ma ei ole vastu, see võib olla.
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Daimar Liiv.
D. Liiv
Lugupeetud sotsiaalminister! Küsimus on järgmine: millised Sotsiaalministeeriumi ülesanded jäävad täitmata juhul, kui nimetatud register kaotatakse, ja mida ei ole sellisel juhul võimalik statistiliste andmetega kokku koguda?
T. Aro
Tervishoiukorralduse seaduses ei ole tõepoolest üheselt kirjutatud, et pidada arvestust raseduse katkemise ja katkestamise üle. Samal ajal on kogu pereplaneerimisalane töö meditsiinis väga oluline. Ta on osa riikliku tervishoiupoliitika väljatöötamisest, nii tervishoiu üldisest juhtimisest kui ka järelevalvest tervishoiuasutuste üle, tervisekasvatusest. See on oluline tervisliku eluviisi väljaselgitamisel, tervishoiualase olukorra analüüsimisel jne. Ta vastab väga mitmetele nõudmistele.
Aseesimees
Suur tänu! Kolleeg Liia Hänni.
L. Hänni
Aitäh! Austatud minister! Kuidas teie suhtute sellesse, et päris noored tüdrukud, kes rasedaks jäävad, lähevad rasedust katkestama ja teevad selle otsuse ilma vanemate teadmata? Kas see on teie arvates õige, et päris lapseeas inimene otsustab nii tähtsaid asju, ilma et ta vanemad sellest üldse teadlikud oleksid?
T. Aro
Ma tänan! Kuna mul on pikk naistearsti praktika seljataga, siis võin öelda, et see on loomulikult väga häbiväärne ja halb variant, kui ta peab seda tegema ilma vanemate teadmata. Paraku sunnib elu niisugust võimalust või sätet siia sisse kirjutama, sest väga paljudel juhtudel on tegemist lastega perekondadest, kus vanematega ei ole võimalik saada mitte mingisugust kontakti, kus tekivad väga tõsised konfliktid. Laps pöördub näiteks hoopiski oma vanaema, tädi või sõbranna ema poole. Naistearstil on alati võimalus lapsevanemaid informeerida ja nendega kontakti võtta, aga samal ajal on tal nüüd ka võimalus teha seda protseduuri lapse elulistest huvidest tulenevalt ilma vanemate teadmata.
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Liia Hännil on ka teine küsimus.
L. Hänni
Aitäh! See on eelmise küsimuse jätkuks. Teie vastuse järgi ei saa ma aru, miks ei ole arvestatud ja miks valitsus ei ole toetanud minu parandusettepanekut nr 14, kus on just nimelt öeldud, et selle otsuse tegemisse tuleb vajaduse korral kaasata alaealise vanem. Mitte ilmtingimata kaasata, vaid kaasata siis, kui arst leiab, et seda otsust ei saa teha teisiti kui vanemat informeerides. Siis oleks see võimalus olemas. Praegu jääb asi täiesti reguleerimata.
T. Aro
Tänan! See oli väga tõsiselt arutusel ka valitsuse istungil. Meie ministeeriumi töögrupi esitatud tekstis olid sõnad "vajadusel vanema". Valitsuse istungil said need sealt välja võetud, et anda võimalikult suur vabadus lapse õigusi kaitsta. Nii et see on ka n-ö tehnika küsimus. See võib olla, aga ei pea seaduses sees olema.
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Siiri Oviir.
S. Oviir
Tänan, härra juhataja! Mina küsin ka registrite kohta. Milline Sotsiaalministeeriumi ülesanne jääb täitmata, kui ei ole andmekogu? On ju olemas Haigekassa ja seal on statistika abortide kohta olemas. Miks me peame looma just abortide kohta andmekogu? Miks Sotsiaalministeerium ei ole loonud andmekogu näiteks lastehaiguste kohta, lapsed on ju meie tulevik? Lapsepõlves põetud haigus võib anda tüsistusi hilisemas eas. Suguhaiguste või mille iganes kohta ei ole registrit, aga abortide kohta on meil tingimata vaja teavet andmekoguna.
T. Aro
Aitäh küsimuse eest! Kui me ei pea väga korrektset statistilist andmekogu, st kui meil ei ole väga konkreetset, adekvaatset informatsiooni abortide kohta, siis on väga võimalik, et abordiga seonduvate tagajärgede tõttu ei ole meil lasteregistrit varsti enam vaja, sest viljatuse põhjustest on väga suur osa just nimelt halvasti tehtud, halbades tingimustes tehtud abortidel. Mis ülesanne meil jääb täitmata? Haigekassade dokumentidel ei ole kirjas olulist informatsiooni, ei protseduuri, ei raseduse nädalate kohta, selle kohta, mis raseduse järgus abort on tehtud, ei valutustamise meetodi kohta, ei protseduuri tüsistuste kohta. Haigekassas on olemas ainult diagnoos kui selline ja patsiendi nimi koos isikukoodiga.
Aseesimees
Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, proua minister! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks on sõna õiguskomisjoni liikmel Siiri Oviiril.
S. Oviir
Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjon on seda seaduseelnõu arutanud kokku kuuel korral, pärast teise lugemise katkestamist viiel korral. Tähtsamad muudatused ja täiendused, mis õiguskomisjon tegi, on järgmised. Raseduse eritingimustel katkestamise vanusepiiri tõstetakse seniselt 40-lt 45-le. Raseduse katkestamise koha muutmine, mis võimaldab teatud juhtudel teha aborti ka mujal kui haiglas. On toodud sisse mõiste "tervishoiuasutus", mis hõlmab haiglat. Muudetud on steriliseerimise tingimusi, vanuse ülempiir on tõstetud 35 aastale, laste arv kahelt kolmele. Muudatusi on tehtud raseduse katkestamist puudutavate dokumentide ja neist andmekogude moodustamise osas. Andmekogude osa käsitlevad peatükid olid väga tõsise vaidluse all. Ühel komisjoni istungil otsustati mitte pooldada andmekogude moodustamist. Toetuti sellele, et haigekassades on olemas andmed, kui palju on meie riigis raseduse katkestamise juhtusid. On olemas ka andmed tüsistuste kohta jms. Teatud huvipakkuvatel juhtudel - näiteks, millist vahendit on raseduse vältimiseks kasutatud - saab teha valikuuringuid. Õiguskomisjon arvas, et tervishoiupoliitika kujundamise seisukohalt ei ole see kõige olulisem, seda enam, et nüüd on juba üle nelja aasta seda registrit, õigemini, andmekogu peetud. Registri pidamine kulutab iga aasta pool miljonit eelarve raha, nii et kokku on kulunud üle kahe miljoni. Tervishoiupoliitika suunamisel ei ole nimetatud andmekogu seni kasutatud. Neli aastat on lihtsalt kulutatud raha, kuid tulemusi ei ole üldse.
Veel muudatustest. Otsustati, et teovõimetu isiku steriliseerimiseks on vaja kohtuotsust. Steriliseerimine on pöördumatu protsess, ja kuna teovõimetuse üle otsustab kohus, siis oleks ka teovõimetu isiku steriliseerimiseks vaja kohtuotsust. Ühtlasti otsustati, et steriliseerimist puudutavatest andmetest on keelatud andmekogusid moodustada.
See on kõik põhiliste, komisjonis enam vaidlusi tekitanud muudatusettepanekute kohta. Need on need, mis on muudatustena teie ees laudadel. Ma tänan!
Aseesimees
Tänan! Kas kolleegidel on küsimusi? Juhatajal on kaks küsimust. Esiteks muudatusettepanekute tabeli kohta. Kas juhtivkomisjon on nõus, et 23. ja 24. muudatusettepaneku vahel olev eraldi ettepanek alternatiivi nimetuse all nimetada ettepanekuks 23a?
S. Oviir
Jaa, on küll.
Aseesimees
Teiseks, milline on komisjoni seisukoht edasise menetluse suhtes, kas panna eelnõu täna lõpphääletusele, arutelu katkestada või midagi muud teha?
S. Oviir
Komisjoni seisukoht on: kui hääletamisega ei kujune olukorda, et seadus muutub vastuoluliseks, siis eelnõu seadusena vastu võtta.
Aseesimees
Tänan! Kolleegidel on ka küsimusi. Proua Liina Tõnisson, palun!
L. Tõnisson
Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud proua Oviir! Kuna probleem selle seaduse ümber on vähemalt siin saalis täna taandunud küsimusele, kas aborditegijate kohta tuleb sisse seada register või mitte - nagu on selgunud, suguhaiguste puhul seda ei ole ega peeta ka vajalikuks -, siis on mul palve, et te loeksite ette andmed, mis abordikaardile tuleb identifitseeritud isiku kohta kirjutada.
S. Oviir
Ma ei loe ette kõiki, see võtaks liiga palju aega. Ma ei peatu abordi tegemise meetodil. Ma kujutan ette, mis võib huvitada seadusandjat. Abordikaardil on isikukood, rahvus, elukoht, on ka tegevusala. Tegevusala järgi on see naisterahvas - kuna tegemist on abordikaardiga, siis saab tegu olla ainult naisisikuga - minu juristimõtlemise järgi täiesti mõttetult, totralt ära lahterdatud. Ma palun vabandust, et ma nii ütlen. Näiteks, tegevusala - pensionär. Kui sellele vaieldakse vastu, et siin mõeldakse invaliidsuspensionäri, kes võib ju olla fertiilses eas, siis ma väidan sellele vastu, sest järgmises punktis on "töövõimetu". Invaliidsuspensionär ongi töövõimetu. Kas aborti lastakse teha näiteks gripihaigena - üldriiklikult ei ole sellel mingit tähtsust. Seletust, miks on selline mõttetu lahterdamine, ei ole saanud. Edasi. Tegevusala märkimisel on "ajateenija" (tahaks näha neid naisi, sõdureid), on "kinnipeetav". Kommenteeriksin nüüd isiklikult. Inimlikult võib ju olla väga huvitav teada, kuidas need 86 naisvangi, kellest ainult väike osa on fertiilses eas, ikkagi rasestuvad. Kas see on riiklikult tähtis ja oluline, selles ma kahtlen. Siis on loetelu, milliseid rasedusvastaseid vahendeid on kasutatud jne. Nii et tegemist on ääretult delikaatsete andmetega, mida ükski naine ei taha üldsusele teatavaks teha. Eesti rahva kultuuritraditsioon on, et nendest küsimustest ei räägita avalikkuse ees. Mind isiklikult ei ole veennud ükski vastus, miks seda registrit on vaja. Ka neid mitte, kes hääletasid komisjonis registri vastu. Küsimusele, miks seda vaja on, mina vastata ei oska. Hääletustulemus komisjonis (istungist võttis osa seitse komisjoni liiget, st kolmandikku ei olnud kohal): 4 toetas andmekogude moodustamist, 2 oli vastu ja 1 jäi erapooletuks.
Aseesimees
Tänan! Proua Valve Kirsipuu, palun!
V. Kirsipuu
Aitäh, härra juhataja! Mul on kaks küsimust, esitan need korraga. Esimese küsimusega tahaksin natuke analüüsida komisjoni tegevust muudatusettepanekute läbivaatamisel. Meil on tabelis 33 muudatusettepanekut. Ma panen tähele, et 13 puhul on öeldud ei, need on kahe inimese, Aleksander Sterni ja Liia Hänni ettepanekud. Millegipärast on aga õiguskomisjon teinud 11 muudatusettepanekut, mis kõik on arvesse läinud. Minu esimene küsimus: kas sotsiaalkomisjon pöördus õiguskomisjoni poole palvega teha need muudatusettepanekud, et nad oleksid juriidilised korrektsed, või millest on selline asi tingitud, et eelnõu, mille juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon, saab nii palju muudatusettepanekuid õiguskomisjonilt?
S. Oviir
Juhtivkomisjon on õiguskomisjon. Ma olen selles koosseisus õiguskomisjonis.
V. Kirsipuu
Andestage. Natuke võiks analüüsida neid 33 muudatusettepanekut. Minu teine küsimus puudutab § 15, kus on juttu dokumentidest, millest täna on korduvalt juttu olnud. Ma saan aru, et see on põhiline küsimus, miks te olete viis korda koos käinud ja seda küsimust arutanud. Kas praegu ei peeta üldse mingisugust arvestust, mitte mingisugust registrit raseduse katkestamise kohta? Ma kujutan ette, et haiglates, kus aborti tehakse, on mingisugune dokumentatsioon. Miks see ei rahulda, miks on vaja seda muuta?
S. Oviir
Ma alustan teisest küsimusest ja lähen siis esimese juurde. 1994. aastast peetakse abordiregistrit, mille vastu on protesteerinud ka Siseministeeriumi vastutav töötaja, kelle haldusalas on järelevalve. Registri pidamine on ebaseaduslik. Mis sinna kaardile kantakse, seda ma just proua Tõnissoni küsimusele vastates ütlesin. Teiseks, statistilised andmed on kõik haigekassades olemas, nii nagu kõigi teistegi haiguste ja operatsioonide kohta. Kõik raseduskatkestused, mis on tehtud tervishoiuasutuses, kellega haigekassal on leping - ja üldjuhul seda laadi protseduuride puhul on tal kõigiga leping -, on haigekassades fikseeritud. Võib-olla tõesti ei ole haigekassas olemas andmeid, kas seda tehti valuvaigistiga või mitte, kuid ma arvan, et riigi tervishoiupoliitika seisukohalt ei ole see nii tähtis küsimus, et selleks tuleb hakata pidama andmebaasi. Nii et võimalus saada teada sünnituste ja abortide suhet on olemas. Miks meil on raseduse katkestamisi nii palju? Eks siin on põhjuseks ka majanduslik olukord ja naiste turvatunde puudumine meie ühiskonnas. See on vahest kõige olulisem põhjus.
Nüüd muudatusettepanekute arutelust. Esimene ja teine muudatusettepanek käsitlesid raseduse katkestamise lubatavat aega. Enne seda seadust oli lubatud katkestada 12-nädalast rasedust. Nüüd on seaduseelnõu ettevalmistajad pakkunud ja komisjon on toetanud 11 nädalat. Seda tähendab, et alla 12-nädalane rasedus. Sisuliselt on tegemist 11 nädala pluss kuue päevaga. Nii on soovitanud ka Maailma Tervishoiuorganisatsioon ja nii on see Euroopa maades. See oli põhjus, miks me ei näinud vajadust seda aega pikendada, st lasta katkestada rasedust, mis on nädal aega kauem kestnud, ühesõnaga, laps on suurem. Üks ettepanekute plokk puudutas sõna "haigla" muutmist "tervishoiuasutuseks". Leidsime, et laiendamine on patsiendi kaitse seisukohalt otstarbekas, ja sellega nõustus ka valitsuse esindaja.
Mis puudutab proua Hänni ettepanekut, et teatud juhtudel peab kaasama vanemaid, siis me leidsime, et see ei ole otstarbekas. Kui perekonnas on lapsel ja vanemal usalduslik vahekord, siis on vanem niikuinii kaasatud. Ja kui laps vanemat ei kaasa, siis järelikult on perekonnas konflikt, ja see võib viia selleni, mida ka naistearstid on rääkinud, et laps visatakse lihtsalt kodunt välja. Kuid me lisasime sotsiaaltöötaja arvamuse, kui see on vajalik. Sotsiaaltöötaja saab temale omaste meetodite kaudu ka teatud informatsiooni ja võib anda adekvaatse arvamuse. Õiguskomisjoni nime all esitatud muudatusettepanekud, mis algavad 21. ettepanekust ja puudutavad andmekogusid, on tulnud sisuliselt Sotsiaalministeeriumist, sest õiguskomisjoni viimasel istungil muudeti varasemat lähenemist - st ei andmekogudele - ja leiti, et andmekogud on siiski vajalikud. See otsustati valitsuskoalitsiooni kuuluvate komisjoniliikmete häältega, kes olid seekord kõik kohal, ja sellest tulid ka need parandused, sest muidu oleks seadus jäänud auklikuks. Kas mu vastus rahuldas teid?
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Feliks Undusk.
F. Undusk
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kaasettekandja! Siin on olnud juttu registri sisulisest otstarbekusest, aga kui lähtuda majanduslikust küljest, kas siis on teada, kui palju sellise registri pidamine võib aastas maksma minna?
S. Oviir
Jah, seda me küsisime. Registri pidamiseks läheb keskeltläbi pool miljonit iga aasta. Registri töötlemiseks ei olevat praegu jõudu, selleks tuleb võtta töötajaid juurde ja see tähendab veel teist poolt miljonit.
Aseesimees
Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, proua Oviir! Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised. Kolleeg Daimar Liiv.
D. Liiv
Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! On kurb, et ma pean sellest seadusest taas leidma, et raseduse katkestamise kohta koostatakse Eestis register, mida peab riigiasutus ja kuhu kantakse ka isikuandmed. Nii et praktiliselt võib teada saada iga aborti teinud naise isikukoodi, võib selle identifitseerida, vaadata, mitu aborti see naine on teinud, pärast seda isikukoodi alusel teha kindlaks ka isiku ja nii edasi, kuni ajakirjanduses avalikustamiseni. Ma ei hakka rääkima, mis toimuks selliste asjade väljaimbumisel poliitilises elus. Kui näiteks poliitikasse tulevad naised, kellest mõni on teinud aborti, ja need andmed avalikustatakse. Ma ei oska öelda, kuidas avalikkus sellesse naisesse suhtuks. Küsimus ei ole aga praegu selles. Küsimus ei ole ka selles, et lugupeetud sotsiaalminister ei suutnud vastata või ei tahtnud vastata küsimusele, mis juhtuks siis, kui seda registrit ei oleks. Või õigemini, kas kõike seda, millest juttu oli - st riigil peab olema ülevaade, kuidas aborte tehakse, mis on põhjused, millise vanusegrupi naised aborti teevad -, ei saaks teha tavalise statistika kaudu, tellida lihtsalt statistiline vaatlus Statistikaametilt? Kõike seda on võimalik teha ja valdav enamik maailma riike abortide puhul täpselt niimoodi teebki.
Kuid ka see ei ole praegusel hetkel küsimus. Küsimus on milleski muus. Me puudutame Eesti riigile antud hetkel väga, väga valusat teemat - isikuandmeid, nende kaitset, riigi andmekogusid. Kui me hakkasime juba peaaegu kolm aastat tagasi õiguskomisjonis andmekogude seadusega tegelema, siis oli pilt, mis Eesti riigis andmete kogumise, kaitsmise ja nende vajaduse valdkonnas vastu vaatas, täiesti masendav. Õiguskomisjon on teatavasti andmekaitse järelevalveasutuse töö üle kontrolli teostav komisjon. Me oleme andmekaitse järelevalveasutuse käest nõudnud välja ka andmed selle kohta, mis Eesti riigis andmekogudega toimub, ja need andmed on täiesti masendavad. Tegelikult ei ole Eesti riigis praegu mitte mingisuguseid andmekaitsemeetmeid standardiseeritud kujul kehtestatud. Ei ole olemas mitte mingisugust garantiid, kõige elementaarsemat õiguslikku garantiid, et andmekaitse seadusega kaitstavad andmed teatavaks ei saaks. Need ei ole praegusel hetkel veel kaetud ei tehniliste normidega ega üldse mitte millegagi.
Andmekaitse seadus ja andmekogude seadus jõustuvad täies ulatuses alles järgmise aasta märtsikuus. Rääkida sellises olukorras mingite andmekogude turvalisusest ka teoreetilises plaanis on minu arvates kuritegu nende inimeste vastu, kelle andmeid seal hoitakse. Mitte kellelegi ei ole saladus, et turul on müüa superandmebaase, kus on peaaegu kõigi Eesti isikukoodiga inimeste andmed olemas, neid on võimalik töödelda. Kui kas või ühel inimesel õnnestub kopeerida abordiregister, siis on sellel inimesel kohe käes teatud elanikegrupi ðantaþeerimise võimalus. Sellist võimalust ei pea riik looma ega tohi luua. Aborditegemine on iga inimese isiklik asi ja selles suhtes tuleb siin Riigikogu saalis väga selge otsus teha.
Mina ei peaks rääkima naiste eest. Ausalt öelda, ma kujutan ette, kui see küsimus oleks arutelul kolme või nelja aasta pärast ja inimestel oleks registritest natuke rohkem ülevaadet, siis põhjustaks sellise seaduse arutelu põllumajandustöötajate demonstratsioonidest kolm korda suuremad meeleavaldused siinsamas Toompea platsil. Ma soovitan kõigil meestel, kes siin on, mõelda täna päris tõsiselt. Ja kui te ei ole veel valmis otsustama, kui teile ei ole selge, mida see tegelikult tähendab, siis küsige oma naiste, sõbrannade, minu pärast armukeste käest järele, kas neile meeldib, kui riik korjab nende kohta niisuguseid andmeid, kas neile meeldib, kui on olemas võimalus, et mingi registri töötaja võib vallandamise järel hakata neid andmeid kellegi kohta levitama. Ma arvan, et mitte ühelegi naisele see variant ei meeldi. Ja rääkida siin mingitest tervishoiukaalutlustest on jama, ütlen kõige otsesemalt välja, see on jama. Tervishoiukaalutluste üle ei otsusta ja tervishoiuküsimusi ei lahenda mitte Sotsiaalministeerium, vaid lahendab arst, kes vaatab haige meditsiinilist kaarti, kus peavad olema peal vajalikud andmed. Selleks ei ole riigil vaja mitte mingisugust registrit, piisab täiesti korrapärase statistika kogumisest, millest siin ka juttu oli ja mida Riigikogus esindatud naised on juba väitnud. Seetõttu ma palun asja väga tõsiselt kaaluda kõigil, eriti just meestel, kes siin saalis praegu hääletavad, ning mõelda, kas mitte toetada 20. muudatusettepanekut, mille on esitanud Siiri Oviir, Valve Kirsipuu, Liina Tõnisson ja Aino Runge.
Oma kõne lõpetuseks tahaksin öelda ühte asja. Ajakirjanduses on üritatud abordiregistrit võrdsustada tuberkuloosi- või vähiregistriga. Need on absoluutselt erinevad asjad. Abordiregister ei näita mitte mingisugust pärilikkust ja tema tegelik sisu ei anna peale mõningate üksikute asjade, mida on täiesti võimalik statistilisel kujul korjata, riigile mitte midagi. Küll aga on tähtis, et abordi tegemise kohta oleksid andmed meditsiinikaardil. Need on praegu sellisel kujul olemas ja kõik need probleemid, et on vaja kaitsta inimese tervist, on sellega lahendatud. Nii et ma veel kord palun teid: 20. muudatusettepanek on see, mis vähemalt minu arvates vajab toetust. Ja ma luban, et kui see saal otsustab täna niimoodi, et abordiregister jääb, siis ma teen kõik endast oleneva, et järgmine valitsus, kus loodetavasti need jõud, kes sellist lähenemist toetavad, enam ei ole võimul, selle registri keelustaks ja likvideeriks. Aitäh!
Aseesimees
Suur tänu, Daimar Liiv! Järgmisena palun Viktor Niitsoo, sõnavõtt kohalt.
V. Niitsoo
Härra juhataja! Austatud kolleegid! Toetan täielikult Daimar Liivi seisukohti. Kuid tahaksin tähelepanu juhtida ühele möödalaskmisele kaasettekandja Siiri Oviiri sõnavõtus. Nimelt, kui ta tutvustas Liina Tõnissoni küsimusele vastates raseduse katkestamise registriks kasutatavat ankeeti, siis mainis ta muu hulgas pensionäre, töövõimetuid ja vange ning avaldas imestust, kuidas vangid võivad rasestuda. Tegelikult on see siiski võimalik, sest vangidele on ette nähtud pikaajaline kokkusaamine, kus nad viibivad oma abikaasaga näiteks kuni kolm päeva täielikus eraldatuses. Nii et sel juhul on see tehniliselt ja legaalselt täiesti võimalik.
Aseesimees
Suur tänu, kolleeg Viktor Niitsoo! Jaanus Männik, sõnavõtt kohalt.
J. Männik
Aitäh, härra juhataja! See oli vist ajakirja Luup üle-eelmises numbris, kus sel teemal küsitleti minu arusaamise järgi maailma meditsiinikorüfeesid, ja nende vastustest selgub, et selle andmekogu vajalikkuse kahtluse alla panijad on sõna otseses mõttes süüdimatud. Mina lugesin küll neist vastustest niimoodi välja. Mul on kurb meel, et õiguskomisjoni esimees, selle asemel et tegelda isikuandmete kaitsmise tõhustamisega ja variantide väljatöötamisega nende andmete piisavaks kaitsmiseks, teeb ettepaneku andmeid mitte koguda. See on hämmastav ja täiesti arusaamatu. Tänan!
Aseesimees
Suur tänu, Jaanus Männik! Kolleeg Siiri Oviir, kõne puldist.
S. Oviir
Lugupeetud kolleegid! Ma teen paar faktilist täpsustust. Ajakirjas Luup räägitakse vähiregistrist. Me ei ole vähiregistri olemasolu kahtluse alla seadnudki. Nii et need on kaks eri asja. Mis puutub kinnipidamiskohtadesse, siis 96% on seal vallalised naisvangid. Pikaajaline kokkusaamine on võimalik seadusliku abikaasaga.
Ja nüüd räägiksin loomulikult registri teemal. See, et mõnede Sotsiaalministeeriumi arstist ametnike arvates on neil vaja üleriigilist ja kõikehõlmavat andmekogu abortide kohta, on eeltoodud põhjenduste alusel vastutustundetu. Ravivale arstile ei ole üleriigiline andmekogu vajalik. Seadusest kumab läbi arsti vaatekoht. Kuid me ei tee seadust ainult arsti jaoks, me teeme seadust ka patsienti arvestades ja patisendi õiguste kaitse on meil kõikides seadustes, mis puudutavad meditsiini, jäetud tagaplaanile. Praegu ei ole olemas andmekaitse garantiisid. Mäletate, alles oli skandaal, kui Siseministeeriumist läksid välja terved massiivid. Siseministeerium on siiski teatud erireþiimil, tugevdatud kaitsega töötav ministeerium, võrreldes Sotsiaalministeeriumiga. Missugune on Sotsiaalministeeriumis mitmesuguste andmete kaitse olukord - uskuge, ma tean seda. Ma olen kaks korda olnud sotsiaalminister. See, mida me siin tahame seadustada, ei ole, lugupeetud Riigikogu liikmed, ainult naiste küsimus. See on ka meeste küsimus. Sest nendel naistel on mehed. See on ka laste küsimus. Ja kujutage ette, kui meie üha vohavamas kollases kirjanduses ilmuvad mingid seda laadi väga intiimsed andmed, lahtikiskuvad kirjatükid. See ei ole katastroof ainult naisele, mõelge ka tema lastele. Missugune trauma on see neile! Arutleme siiski nüüd koos, kas meil on vaja seda kõikehõlmavat registrit. Nii et ka mina kutsun teid hääletama selle parandusettepaneku poolt, mille tegime meie, neli siin saalis olevat naist. Ärgem seadustagem neid registreid! Teavet, mida on meditsiinile vaja, saab haigekassade kaudu. Aitäh!
Aseesimees
Suur tänu, proua Oviir! Kolleeg Liina Tõnisson.
L. Tõnisson
Lugupeetud härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt tahan lugupeetud härra Männikule öelda, et mis viga temal rääkida, teda ei kanta mitte kunagi abordiregistrisse. Naisena ma tahan öelda, et seega ei ole härra Männikul täit õigust selles küsimuses kaasa rääkida. Tema ei pea selles küsimuses kunagi saama tunda seda täit mõnu, kui sa hommikul üles ärkad ja sulle loetletakse kõike seda, mida kunagi edaspidi võib intiimelust välja nuhkida. Aga et see välja nuhitakse, seda on Eesti riigis juba näha. Seetõttu pean ma jällegi naisena ütlema, et mina ja teised minusugused, eeskätt aga noor põlvkond, ei pea olema katsejänesed Sotsiaalministeeriumile, välja uurimaks, kuidas mõjuvad või ei mõju valuvaigistid, mida kasutatakse selle kahtlemata ebameeldiva protseduuri puhul, kusjuures juurde lisatakse patsiendi nimi. Nii et andke andeks, meil, kõigepealt härradel, ei ole õigust otsustada nende naiste küllaltki keerulise elu intiimkülgede avalikustamise üle. Andkem endale ikka aru, et me võtame siis endale siin õiguse otsustada, et meie teame, mis neile hea on. Lugupeetud härra, teie ei saa seda teada! Aitäh!
Aseesimees
Suur tänu, proua Tõnisson! Kolleeg Liia Hänni.
L. Hänni
Härra juhataja! Head kolleegid! Abort on naise elus kahtlemata kurb, traagiline sündmus, mida iga naine tahab unustada. Ja hirmus on mõelda, et need andmed võivad kusagile imbuda, see võib naisele ja tema perele kahekordselt kahju teha. Aga ometi me ei saa aborti võtta kui rangelt isiklikku asja, millega ühiskonnal mitte midagi pistmist ei ole. Seda eriti sellepärast, et Eestis on abort suur probleem. Ta on probleem sellepärast, et aborte tehakse Eestis rohkem, kui lapsi sünnitatakse, ja meie rahva iive peaks tegema muret igaühele. Eelkõige peaksid seda probleemi silmas pidama poliitikud, ükskõik, mis seaduseelnõu me arutame. Nii et antud juhul on tõesti tegemist äärmiselt keerulise probleemiga, kus põimuvad, ühelt poolt isiku huvid, isikuvabadus, isikuõiguste kaitse ja teiselt poolt ühiskonna huvid, ühiskonna vajadus.
Olles töötanud varem teaduses, olen mina seisukohal, et iga eluvaldkonda peab saama uurida. Teadmine ei tee mitte kunagi paha ja me ei tohiks laskuda keskaegsesse pimedusse ning öelda, et see valdkond meie elus on midagi sellist, mida me uurima ei peaks. Kui me arutasime abordiseaduse eelnõuga seonduvat Riigikogu Naiste Ühenduses, siis tundus mulle, et me saavutasime üsnagi üksmeelse arusaamise. Ühelt poolt peab statistika olema võimalik, peab olema võimalik selgeks teha, miks naised teevad aborti, kes on need sotsiaalsed grupid, kes selle kurva sündmuse peavad läbi elama. On suur vahe, kas iga eesti naine teeb elus üks kord aborti või on see sotsiaalne rühm naisi, kes on sunnitud aborti tegema, näiteks sunnitud tegema 10 aborti. Me ei tea praegu seda. Et seda teadmist saada, tuleb anda uurijatele võimalus isik kindlaks teha. Aga samal ajal on absoluutselt selge, et need andmed on delikaatsed isikuandmed ja riik peab suutma neid kaitsta. Minu arvates me leppisime Riigikogu Naiste Ühenduse ja sotsiaalministri kohtumisel kokku, et Sotsiaalministeerium püüab omalt poolt sõnastada seaduseelnõu sellise teksti, mis annab naistele siin saalis ja väljaspool Riigikogu kindluse, et mitte kunagi ei saa mitte ükski asjasse puutumatu isik teada neid andmeid. Praeguse seaduseelnõu formuleeringu puhul meil seda kindlust ei ole. Ka mina kaldun sinnapoole, et tuleb toetada parandusettepanekut, mis näeb ette selliste andmekogude tegevuse keelamise. Ma ei tea, milline on seaduseelnõu menetlemise praegune seis, kas lugemine kavatsetakse veel kord katkestada, et selle teema juurde tagasi pöörduda. Igatahes ma nendin, et olukord on väga kurb, sest vajalikku edasiminekut seaduseelnõu tekstiga ei ole toimunud ja samal ajal ei ole naistel mingit kindlust, et abordiregistri pidamine ei lähe edasi nii, nagu see on seni läinud: nime küll ei ole, on moonutatud isikukood, aga sa võid teada saada, kus see inimene elab, mis on tema töökoht, eriala, ja siis pole juba raske selgeks teha, kes see isik on. Need eksisammud, mis praeguseks on astutud, on külvanud inimestesse umbusku, et asi ei parane, vaid võib halveneda, kui me selle seaduse vastu võtame. Minu ettepanek on seaduseelnõu menetlemine veel kord katkestada ja anda naistele see kindlus, et abordiregister on absoluutselt lekkimiskindel register. Aitäh!
Aseesimees
Suur tänu, proua Hänni! Kolleeg Anti Liiv.
A. Liiv
Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma ei saa endale tõepoolest kunagi lubada luksust teha aborti. Küll aga olen minevikus oma tööülesandena hoidnud niisuguseid delikaatseid registreid. Esiteks, narkomaanide register. Teiseks, minu kasutada ja luua on olnud narkoärikate register. Kolmandaks olen olnud vaimuhaiguste registri hoidja. Ma tahan öelda, et tegelikult on siin kaks probleemi, mida arutlusel pidevalt segi aetakse. Üks on selliste registrite vajalikkus ühiskonnale otseselt ja patsientidele endile kitsamalt. Ja teine probleem on teadus. Momendil teenib abordiregister ennekõike ikkagi teaduse huve. Teadusel on piisavalt teisi meetodeid, on epidemioloogilise uurimise meetodid, peale selle on olemas terve hulk sotsioloogilise uurimise meetodeid, millega aborditegemise motiive on võimalik vabalt uurida. Teine, veel olulisem küsimus on minu arvates see, et Sotsiaalministeerium ei ole senini olnud võimeline - ega ole veel mitu aastat - juba olemasolevaid statistilisi andmeid analüüsima. Kuna statistika, sotsiaalstatistika on palju aastaid olnud minu hobi, siis ma näen, kuidas üldse meditsiiniala ja sotsiaalala statistika kogumine on kaootiliseks muutunud. Kui arvud on kokku kogutud, siis jäävad need täiesti analüüsimata seisma. Ja enne, kui asjad ei ole läbi analüüsitud sellel tasandil, mis juba olemas on, ei ole mõtet hakata uusi registreid looma. Mis puudutab väidet, et statistilised andmed on ebausaldatavad, sest arstid võltsivad lähteandmeid, siis selliste isikuteandmetega sidumine ei tähenda mitte midagi andmete usaldatavuse tõstmise seisukohalt. Küll aga annavad nad teadlasele võimaluse 10, 15, 20 aastat hiljem need naised üles otsida, nendega vestelda. Analoogilist uurimistööd on korduvalt tehtud psühhiaatrias ja ma tean, kui raske on seda tehniliselt teostada, mistõttu julgen kahelda: tervishoiusüsteem ei ole praegu üleüldse võimeline abordiregistrit uurima.
Lõpetuseks ma mõtlen tagasi nendele aegadele, kui rünnati psühhiaatriahaiglas dispanseersel arvel olemist. Ma arvan, te mäletate hullumajas arvel olemise vastaseid rünnakuid. See on samasugune register. Kui me nüüd hakkame ühe protseduuri järgi arvel pidama aborditegijat, leides, et see on kasulik, miks ei pea me siis registrit nende kohta, kes on süütajad, püromaanid? Tuletan meelde Jõgeva maakonna sündmusi. Miks me ei pea registrit ühiskonnaohtlike inimeste kohta, keda on Eestis vähemalt paar tuhat? Samal ajal aga hakkame ühe kitsa, delikaatse protseduuri puhul püstitama nii suurt, nii põhimõttelist probleemi kogu meie seadusandluse jaoks. Seetõttu on mul ettepanek: ärme teeme seda praegu. Analüüsigem enne Sotsiaalministeeriumisse laekuvad statistilised andmed põhjalikult läbi, tehkem nendest järeldused. Üritagem tulemusi ka ellu rakendada. Aga see, et keegi tahab kaitsta doktoritööd ja saada teada põhjusi, miks naine teeb aborti, et siis teha oma doktoritöös 10 järeldust, on liiga kallis hind, kui andmed selle piinliku situatsiooni järel tõesti lekkima hakkavad. Mis puutub andmete lekkimisse, siis ma tean oma kogemusest: kui andmed on enam kui ühe inimese peas, siis nad lekivad. Seda enam, et tänapäeva elektroonikasüsteemid võimaldavad lahti muukida kõikvõimalikud registrid. Olgu nad CD-kettal või kas või seifis. Veel kord: ei saa sellist punkti vastu võtta, mis seadustaks niisuguse registri. Aitäh!
Aseesimees
Suur tänu, kolleeg Anti Liiv! Rein Järlik, sõnavõtt kohalt.
R. Järlik
Aitäh! Mul on ainult väike repliik. Kolleeg Liina Tõnisson rahustas vist natuke liiga tõtakalt Jaanus Männiku maha, et tema sinna registrisse kunagi ei satu. Edaspidi võidakse ju sinna kanda andmeid näiteks ka raseduse põhjustajate kohta ja siis on oht sinna sattuda. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Jaanus Männikul saab olla ainult küsimus protseduuri kohta, sõna oled sa juba võtnud. Repliik esitatakse sel juhul, kui ettekandes või kaasettekandes on nimeliselt nimetatud. Kõnede kohta see ei kehti.
Lugupeetud kolleegid, Mõõdukate fraktsioon teeb ettepaneku eelnõu 900 teine lugemine katkestada enne muudatusettepanekute hääletamist. Juhin tähelepanu, et kooskõlas kodukorraseadusega ei ole juhatajal võimalik seda hääletusele panna, ainult komisjon võib seda taotleda. Kui te jääte selle ettepaneku juurde, siis paraku ei saa ma seda hääletusele panna. Kolleeg Mihkel Pärnoja.
M. Pärnoja
Aitäh, lugupeetud juhataja! Me palume lugeda sõna "enne" sõnaks "pärast".
Aseesimees
Juhul, kui niimoodi on kirjutatud, siis ma kahtlemata loen seda sellisena, nagu siia on kirjutatud. Kas võin teha ettepaneku läbirääkimised lõpetada? Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 40 Riigikogu liiget, vastu 2, erapooletuid 1. Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Proua minister, palun, kuni kolm minutit.
T. Aro
Austatud Riigikogu liikmed! Mul on olnud täna siin saalis esimest korda (peaaegu kahe aasta jooksul) sügavalt häbi. Mul on häbi olnud oma kolleegide pärast, nii ministri mõttes kui meedikute mõttes. Esiteks on sügavalt kurb, et nii olulist tervist puudutavat, teadust puudutavat, ennekõike eesti rahva reproduktiivset tervist puudutavat, võib isegi kaudselt öelda, rahvuse püsimajäämisega ja rahva püsimajäämisega seonduvat teemat on niimoodi üle politiseeritud. On tehtud väga konkreetseid viiteid ja öeldud solvanguid ühe konkreetse ministeeriumi andmebaaside, registritega tegelevate inimeste kohta, mis on absoluutselt lubamatu. Tänaseks ei ole Sotsiaalministeeriumi andmebaasidest lekkinud mitte ühtegi rida. Juhin tähelepanu, et haiglates kogutakse samuti delikaatseid andmeid. Ühe diagnoosiga, ühe operatsiooniprotseduuriga kogutud andmed moodustavad ka juba raviasutuses andmebaasi. Sealt edasi saadetakse nad konkreetsete kaartidega, mille vormistamise sätestab arutatava seaduseelnõu § 16 - ma võin paragrahvi numbriga praegu eksida -, kus on öeldud, millised andmed on need, mis tulevad registrisse. Me oleme võimelised seda ümber tegema (ministri määruse objekt), sest meil on ka juba praeguse, eksisteeriva registri puhul olnud vastuolusid demograafidega. Samal ajal on mul ka kurb, et proua Oviir ei ole teinud oma ministriks oleku ajal nii ebaväärika registri pidamise katkestamise ja töö lõpetamise ettepanekut. No vaevalt see teadmata oli, siis on küll väga kummaline, kui minister ei teagi, mis andmebaasid tema haldusalas on. Samuti Anti Liiv, ma olen sügavas hämmingus, et sa siin praegu niisugust, mina ütleks küll, ebatervet informatsiooni ((kõik?) arstid valetavad ja võltsivad - A. Liiv) jagad.
Tahaks rõhutada, et abort ei ole ainult aborditegija asi, abort ei ole kuritegu, abort ei ole sundus, abort on vaba valik. Tegelikult on abort väga kergemeelne suhtumine elusse. See on olnud vaba valik, kui naised valivad (massiliselt) jätkuvalt abordi, raseduse katkestamise, mis on üks äärmuslik perekonna planeerimise võte. See on keeruline meditsiiniline protseduur, abordi mõju tervisele on hoopis midagi muud kui suguhaiguse mõju. Suguhaigust on võimalik ravida piltlikult öeldes kolme päevaga ca nelja tabletiga ning reproduktiivse tervise ja järeltulijatega ei ole nii olulisi probleeme. Täpselt samuti on süüfilis muutunud täiesti ravitavaks. Mul on heameel tõdeda ja ma loodan, et Riigikogu, meie rahva esindajad, teavad väga täpselt, erinevalt Sotsiaalministeeriumist, mis kellelegi, mis eesti rahvale hea on, Sotsiaalministeeriumi ametnikud tahavad ainult eksperimenteerida ja tahavad eesti rahvale, eesti naistele halba, tahavad koguda korruptiivset materjali nende kohta.
Ma palun vabandust, mu lõppsõna on piisavalt emotsionaalne. Sellega ma lõpetaksingi ja teen algatajana ettepaneku arutelu katkestada, ning katkestada enne parandusettepanekute läbivaatamist.
Aseesimees
Suur tänu, proua minister! Kaasettekandja lõppsõna. Proua Siiri Oviir, palun!
S. Oviir
Mul ei olnud kavatsust lõppsõnaga esineda, kuid kuulates proua ministri lõppsõna ja rünnakuid inimeste vastu, kellel on teine vaatenurk kui temal, olen ma selleks lausa sunnitud. Kui mõtetest on hoopis teistmoodi aru saadud, siis tuleb asja ka õiendada. Esiteks, keegi ei ole rääkinud korruptiivsusest. Küsimus on selles, et kõik registrid on lekkinud, ka Pentagoni arvutitesse on sisse tungitud. Nii et ärgem ennast ülehinnakem ega arvakem, et meil on kõik kindel. Miks selle registri pidamine sai ka mulle alles siin saalis üllatusena teatavaks, selle põhjuseks on, et ma ei eeldanud, et Sotsiaalministeeriumis peetakse mingeid registreid, mis on seadusvastased. Tõesti, abort on naise vaba valik, arst seda suunata ei saa, seda saab suunata terve sootsium oma mõtestatud tegevusega. On inimesel elu turvalisem, on sissetulek suurem, on mees parem, joob mees vähem, mida iganes veel, siis naine seda teed ei lähe. Mis puudutab väidet, et abordiregister aitab meil parandada iibeolukorda, siis minul on kolm last, kuid ma ei ole aru saanud, et abordiregister on olnud see, mille olemasolu või mitteolemasolu on mind pannud lapsi sünnitama. Tundub absurdsena, et Eesti riigis hakkab tulevikus iivet parandama abordiregister. Tänan tähelepanu eest!
Aseesimees
Suur tänu! Fraktsioonide lõppsõnad. Kolleeg Anti Liiv, Keskfraktsiooni nimel.
A. Liiv
Mitte Keskfraktsiooni nimel, vaid seepärast, et repliigis mainiti mind nimeliselt.
Aseesimees
Kahjuks sel juhul sõna ei saa. Kõnes nimetamise puhul ei saa repliiki. Kulla kolleegid! See asi kehtib ainult ettekandes või kaasettekandes nimetamise korral. Küll aga on teil, Anti Liiv, võimalik saada Keskfraktsiooni nimel lõppsõna. Kolleeg Anti Liiv, Keskfraktsiooni nimel, palun!
A. Liiv
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tänane, esiti kitsalt mehaaniline küsimus, kuidas koostada registreid ja millised on seaduslikud õigused nende pidamisel, ähvardab üle kasvada tõeliseks filosoofiliseks aruteluks riigi õiguse ja inimese õiguse vahekorra üle. Asju, mis arvatakse olevat riigile kasulikud, püütakse sageli läbi suruda üksikinimese õiguste kitsendamisega. Mulle tundub see väga tuttav. Umbes 18 aastat tagasi oli tervishoiuministril professor Väino Rätsepal repliik, umbes samasugune, nagu äsja lausus tänane sotsiaalminister: jälle te levitate ebaterveid meeleolusid, ebasündsaid arvamusi.
Mina, lugupeetud kolleegid, avaldasin arvamust seaduslike volituste alusel, mis mul on Riigikogus. Kas meil on otstarbekas praegusel hetkel kehtestada kord, et kõik ühe meditsiiniprotseduuri läbinud korjatakse kokku registrisse? Isegi sellisel juhul on register kahtlane, kui selline kogum on juba kokku korjatud. Ma protesteerisin selle vastu, et ametkonnad hakkavad rakendama omavoliliselt võetud täiendavaid õigusi, ja siis hiljem püüavad seda legaliseerida, kasutades ära selliseid demagoogilisi vahendeid nagu väide, et vastuväidete esitamine on üleüldse ebaterve ilming.
Olen siinkohal valmis avaldama veendumust: abordiregistri olemasolu või mitteolemasolu ei anna maailma teadusele mitte midagi juurde, mida maailmateadus enne juba ei tea. Tarvitseb vaid läbi lugeda mõned paksemad raamatud. See ei tõsta ka meie rahva sündimust. See annab vaid ülevaate, kui palju aborte ja missuguses vanuses tehakse. Aga kui meil on minimaalne oht, et kas või üks inimene, üks naine saab selle läbi kannatada, siis peaksime küsima: kas meil on seda siiski tarvis? Seetõttu on mul, lugupeetud kolleegid, teile ettepanek abordiregistrit praegu mitte vastu võtta, sest tegelikult ei vaja seda ei meie riik, ei meie naised. Seda on vaja vaid ühe kitsa teadussuuna edendamiseks, seal on ta tõepoolest omal kohal. Aitäh!
Aseesimees
Suur tänu! Teiste fraktsioonide esindajad ei soovi lõppsõna. Lugupeetud kolleegid, Mõõdukate fraktsioon teeb ettepaneku katkestada eelnõu lugemine pärast muudatusettepanekute läbihääletamist, kuid valitsuse esindaja proua sotsiaalminister tegi ettepaneku katkestada enne seda. Seda ei saa juhataja paraku teha, kui juhtivkomisjon samasugusele seisukohale ei asu. Ma küsin juhtivkomisjoni arvamust? Proua Siiri Oviir, palun!
S. Oviir
Minu meelest oleks otstarbekas katkestada pärast parandusettepanekute läbihääletamist. Me näeme siis saali suundumusi ja see võimaldab komisjonil pärast kergemini üht või teist küsimust otsustada. Nii et mõttekas on katkestada pärast parandusettepanekute läbivaatamist.
Aseesimees
Tänan! Juhtivkomisjon arvab, et enne muudatusettepanekute läbihääletamist mitte katkestada. Kolleeg Vambo Kaal, protseduuriline küsimus.
V. Kaal
Aitäh! Mul on tõesti protseduuriline küsimus. Minu teada võib algataja katkestada igas eelnõu käsitluse staadiumis.
Aseesimees
Kodukorraseaduse § 90 lõige 4 ütleb: kui eelnõu arutelu katkestatakse rohkem kui üks kord, hääletatakse muudatusettepanekud läbi enne iga katkestamist, kui juhtivkomisjon ei tee teistsugust ettepanekut.
Lugupeetud kolleegid, palun kõnepulti kolleeg Siiri Oviir ja võtame ette muudatusettepanekute tabeli, milles on kokku 34 muudatusettepanekut. Asume neid läbi vaatama. Esimene muudatusettepanek on kolleeg Liia Hännilt, jäetud arvestamata. Teine muudatusettepanek on Aleksander Sternilt, jäetud arvestamata. Kolmas muudatusettepanek on Aleksander Sternilt, jäetud arvestamata. Neljas muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, arvestatud täielikult. Viies on Aleksander Sternilt, jäetud arvestamata. Kuues on kolleeg Liia Hännilt, jäetud arvestamata. Seitsmes on kolleeg Aleksander Sternilt, arvestatud sisuliselt. Kaheksas on kolleeg Liia Hännilt, arvestatud sisuliselt. Üheksas on kolleeg Aleksander Sternilt, arvestatud sisuliselt. 10. on õiguskomisjonilt, arvestatud täielikult. 11. on kolleeg Aleksander Sternilt, jäetud arvestamata. 12. on samuti arvestamata. 13. on õiguskomisjonilt, arvestatud täielikult. 14. muudatusettepanek on kolleeg Liia Hännilt, jäetud arvestamata. Kolleeg Liia Hänni.
L. Hänni
Aitäh! 14. parandusettepanekus on püütud lahendada seda probleemi, et juhul, kui aborditegija on alaealine, siis peaks arstil ikkagi olema võimalus teavitada sellest ka vanemat. Sest kujutage ette olukorda, kus 13-aastasele tehakse abort. Laps ei hooli oma tervisest, vanemad ei tea, milline raske operatsioon tal seljataga on, ja inimene võib selle tagajärjel kaotada võime tulevikus lapsi saada. Nii et minu meelest peaks arst otsustama selle üle ja seadus peaks osutama, et ta vajaduse korral teavitatakse olukorrast vanemaid. Palun hääletada.
Aseesimees
Juhataja sai aru, et autor palub ettepaneku hääletamist. Juhtivkomisjon, palun!
S. Oviir
Ma kommenteeriksin. Me toetusime siin naistearstide praktikale ja küsisime nende käest ka seletust, samuti valitsuse esindajalt. Ma rääkisin sellest ka oma ettekandes, miks me ei pidanud vajalikuks teavitada vanemaid. Kui perekonnas on normaalne õhkkond, siis vanemad on niikuinii teadlikud. Kui ei ole normaalset õhkkonda, siis mõjub see vastupidi, lapsele kahjulikult, laps visatakse kodunt välja, põlatakse ära jne. Õiguskomisjon, toetudes Liia Hänni ettepanekule, esitas omapoolse ettepaneku, et otsuse tegemisse kaasatakse sotsiaaltöötaja. Sotsiaaltöötaja peaks tundma seda perekonda, ta leiab vajalikud allikad, et saada teada, milline on perekonnas valitsev õhustik, ja siis võib ta juba ise kaasata vanemad. Sotsiaaltöötaja on see vahefilter, kes teab, millise perekonnaga on tegemist. Nii et lapse huvid on sellega kaitstud. Sotsiaaltöötaja on siin laiem tasand kui vanem.
Aseesimees
Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 14. muudatusettepaneku. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 8 Riigikogu liiget, vastu 28, erapooletuid 10. Ettepanek ei leidnud toetust.
15. muudatusettepanek on kolleeg Liia Hännilt, jäetud arvestamata. 16. ettepanek on õiguskomisjonilt, arvestatud täielikult. 17. ettepanek on kolleeg Aleksander Sternilt, jäetud arvestamata. Aleksander Stern, palun!
A. Stern
Tänan, juhataja! Ma palun seda hääletada. Sotsiaalminister oma ettekandes kommenteeris minu muudatusettepanekut ja möönis, et seda võiks toetada. Võib-olla natuke jäi selline mulje, et see on tarbetu. Aga ma rõhutan, see ei ole tarbetu, sest kui rasedus on katkestatud, siis ei saa ravikindlustusseaduse mõttes enam rääkida rasedusest. Meil on kavas ravikindlustusseadust üldse muuta ja selgelt öelda, et kindlustatuks loetakse rase alates 12. nädalast. Siin on aga tavaliselt tegemist varasema perioodiga. Nii et palun seda muudatusettepanekut toetada.
Aseesimees
Tänan! Juhtivkomisjon, palun!
S. Oviir
Komisjoni sellel istungil oli ka proua sotsiaalminister, kes toetas komisjoni ettepanekut § 14 lõike 2 kohta. Vältimatu abi tähendab näiteks ka kiirabi jne. Küsimus on selles, et raseduse katkestanud naine saaks arsti juurde kohe, kui tal on vaja. Võib ju olla, et ta ei saa arsti vastuvõtule, sest eelregistreerimise korras on kõik ajad juba kinni pandud. Vastuvõtule saada on aga vaja kohe. Seetõttu me täiendasime juba valitsuse esitatut sõnapaariga "kahe nädala jooksul väljaspool järjekorda". See tähendab, et ta võetakse igal juhul vastu. Ja kui see on seaduses sees, et ta võetakse vastu, siis järelikult langeb ka kindlustusprobleem ära. Kindlustusseadus on meil vastu võetud mitu aastat tagasi.
Aseesimees
Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 17. muudatusettepaneku. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 43 Riigikogu liiget, vastu 5, erapooletuid 3. Ettepanek leidis toetust.
18. muudatusettepanek on kolleeg Aleksander Sternilt, arvestatud sisuliselt. 19. on kolleeg Anti Liivilt, jäetud arvestamata.
S. Oviir
Põhjus on see, et meil kehtivad isikuandmete seadus ja andmekogude seadus
Aseesimees
Tänan, keegi selle hääletamist ei nõua. 20. muudatusettepanek on kolleegidelt Siiri Oviirilt, Valve Kirsipuult, Liina Tõnissonilt ning Aino Rungelt. Valve Kirsipuu, palun!
V. Kirsipuu
Aitäh, härra juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada, sest see on ettepanek, mille üle me viimased poolteist tundi oleme aru pidanud.
Aseesimees
Tänan! Kas juhtivkomisjon soovib kommenteerida?
S. Oviir
Kuna viimasel komisjoni istungil otsustati, et andmekogusid võib moodustada, siis komisjon arvestas osaliselt esimest kahte lauset ja välja jäi see kõige olulisem, andmekogude moodustamise keeld. Põhjustest, miks see tuleks keelata, on siin juba korduvalt räägitud.
Aseesimees
Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 20. muudatusettepaneku. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 31 Riigikogu liiget, vastu 4, erapooletuid on 8. Ettepanek leidis toetust.
21. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, arvestatud täielikult. 22. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, arvestatud täielikult. 23. muudatusettepanek on kolleeg Liia Hännilt, arvestatud sisuliselt. Muudatusettepanek nr 23a on kolleeg Liia Hännilt, jäetud arvestamata. 24. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, arvestatud täielikult, samuti 25. muudatusettepanek. 26. muudatusettepanek on kolleeg Aleksander Sternilt, arvestatud täielikult. 27. muudatusettepanek, autor sama, jäetud arvestamata. 28. muudatusettepanek on kolleeg Aleksander Sternilt, arvestatud sisuliselt. 29. muudatusettepanek on Aleksander Sternilt, arvestatud täielikult. 30. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, arvestatud täielikult, samuti 31. ja 32. ettepanek. 33. muudatusettepanek on kolleeg Jaanus Männikult, jäetud arvestamata, probleeme ei ole. Tänan! Sellega on muudatusettepanekute tabel läbi vaadatud. Palun veel kord juhtivkomisjoni seisukohta.
S. Oviir
Kuna lugemine katkestatakse, siis palun parandusettepanekuid järgmiseks neljapäevaks kella 12-ks. Ma ei saa siit puldist praegu öelda, mis kuupäev see on.
Aseesimees
Eelnõu number 900 teine lugemine on katkestatud. Lugupeetud kolleegid, äsja lugemisel olnud raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse teise lugemise katkestamise järel on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 29. oktoober kell 12.