VIII RIIGIKOGU STENOGRAMM

VIII ISTUNGJÄRK

Kolmapäev, 16. september 1998

Kell 14.00

S I S U K O R D

EELNÕUDE JA ARUPÄRIMISTE ÜLEANDMINE, EELNÕUDE TAGASIVÕTMINE NING EELNÕUDE MENETLUSEST VÄLJAARVAMINE 123

RASEDUSE KATKESTAMISE JA STERILISEERIMISE SEADUSE EELNÕU (900 SE) TEINE LUGEMINE 147

TAIMEKAITSESEADUSE JA RIIGILÕIVUSEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU (882 SE) ESIMENE LUGEMINE 169

HALDUSÕIGUSERIKKUMISTE SEADUSTIKU MUUTMISE JA TÄIENDAMISE SEADUSE EELNÕU (863 SE) ESIMENE LUGEMINE 173

KRIMINAALKOODEKSI § 78² MUUTMISE SEADUSE EELNÕU (864 SE) ESIMENE LUGEMINE 176

VABARIIGI VALITSUSE SEADUSE § 70 TÄIENDAMISE SEADUSE EELNÕU (865 SE) ESIMENE LUGEMINE 178

RAHUAJA RIIGIKAITSE SEADUSE MUUTMISE JA TÄIENDAMISE SEADUSE EELNÕU (866 SE) ESIMENE LUGEMINE 181

SÕJAAJA RIIGIKAITSE SEADUSE § 4 LÕIKE 1 MUUTMISE SEADUSE EELNÕU (867 SE) ESIMENE LUGEMINE 185

PÕHIKOOLI- JA GÜMNAASIUMISEADUSE MUUTMISE JA TÄIENDAMISE SEADUSE EELNÕU (896 SE) ESIMENE LUGEMINE 187

TUBAKAAKTSIISI SEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU (903 SE) ESIMENE LUGEMINE 201

HALDUSÕIGUSERIKKUMISTE SEADUSTIKU NING EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU OTSUSE "HALDUSÕIGUSERIKKUMISTE SEADUSTIKU RAKENDAMISE KOHTA" MUUTMISE SEADUSE EELNÕU (909 SE) ESIMENE LUGEMINE 212

Täiskogu istungi avab Riigikogu esimees TOOMAS SAVI. Kohal on 61 Riigikogu liiget, puudub 40.

Eelnõude ja arupärimiste üleandmine, eelnõude tagasivõtmine ning eelnõude menetlusest väljaarvamine

Esimees
Austatud Riigikogu! Kolleegidel, kes soovivad üle anda seaduseelnõusid või arupärimisi, palun registreeruda! Vabariigi Valitsuse esindaja proua Ülle Aaskivi, palun!
Ü. Aaskivi
Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustuseks võtab Vabariigi Valitsus täna Riigikogu menetlusest tagasi 18. detsembril 1997 esitatud alkoholiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu nr 751.
Esimees
Vabariigi Valitsuse otsus on algataja õigus. Tänan!
Ü. Aaskivi
Täna annab Vabariigi Valitsus Riigikogu menetlusse seitse seaduseelnõu. Kõigepealt Eesti Vabariigi ja Euroopa Investeerimispanga vahelise raamlepingu "Euroopa Investeerimispanga tegevusest Eestis" ratifitseerimise seaduse eelnõu. Ettekandja on Riigikogus rahandusminister Mart Opmann.
Esimees
Äsja üleantud raamlepingu "Euroopa Investeerimispanga tegevusest Eestis" ratifitseerimise seaduse eelnõu juhtivkomisjon on rahanduskomisjon.
Ü. Aaskivi
Järgnevalt annab valitsus üle alkoholi käitlemise seaduse eelnõu. Siin teeb ettekande majandusminister Jaak Leimann.
Esimees
Valitsuse poolt üleantud alkoholi käitlemise seaduse eelnõu kuulub majanduskomisjoni kompetentsi.
Ü. Aaskivi
Riigikogu menetlusse antakse autoriõiguse seaduse, haldusõiguserikkumiste seadustiku, kriminaalkoodeksi, tarbijakaitseseaduse ja tolliseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Siin on ettekandjaks kultuuriminister Jaak Allik.
Esimees
Vabariigi Valitsuse üleantud autoriõiguse seaduse, haldusõiguserikkumiste seadustiku, kriminaalkoodeksi, tarbijakaitseseaduse ja tolliseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu kuulub õiguskomisjoni kompetentsi.
Ü. Aaskivi
Riigikogu menetlusse antakse ka uus Riigi Teataja seaduse eelnõu. Siin on ettekandja justiitsminister Paul Varul.
Esimees
Äsja üleantud Riigi Teataja seaduse eelnõu juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon.
Ü. Aaskivi
Üle antakse Eesti Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Ettekandja on rahandusminister Mart Opmann.
Esimees
Viimati Vabariigi Valitsuse üleantud seaduseelnõu kuulub majanduskomisjoni kompetentsi.
Ü. Aaskivi
Riigikogu menetlusse antakse Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ettekandja on justiitsminister Paul Varul.
Esimees
Vabariigi Valitsuse üleantud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kuulub põhiseaduskomisjoni kompetentsi.
Ü. Aaskivi
Viimasena annab Vabariigi Valitsus täna Riigikogu menetlusse otsuse "Eesti Kaitseväe kasutamise pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Bosnia ja HertsegoviinaVabariigis". Ettekandja on kaitseminister Andrus Öövel.
Esimees
Vabariigi Valitsuse viimasena üleantud seaduseelnõu juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon. Edasi jätkame kolleegidega. Esimesena palun Andres Taimla!
A. Taimla
Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma palun kergemat karistust, et neljapäevane päev jääb tühjaks, aga ma võtaksin Riigikogu menetlusest tagasi seaduseelnõu 911, perekonnaseaduse muutmise seaduse. Ma üritasin sisse trügida kinnisest uksest. Seaduseelnõu ettepanek oli anda suurem võim omavalitsustele perekonnaseisuasjade seadmisel. Ma tean, et Siseministeerium valmistab kompleksselt ette seaduse muutmist ja ühe paranduse tegemine on mõttetuks muutunud.
Esimees
Lugupeetud kolleegid, algataja õigus on ettepanek teha. Niisiis on seaduseelnõu 911, mis oli meie neljapäevase päevakorra ainuke seaduseelnõu, tagasi võetud. Kolleeg Tiit Tammsaar.
T. Tammsaar
Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eesti Maarahva Erakonna fraktsioon annab Riigikogu menetlusse tulumaksuseaduse § 9 muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu on väga lühikene: § 9 lõike 2 punktis 18 asendada arv 35 000 arvuga 45 000. See on talunike tulumaksuvabastus. Ühesõnaga, me arvame, et niipalju on inflatsioon ja ka tänase aasta ilm teinud kahju, et see 10 000 juurde panna ei ole suur patt.
Esimees
EME fraktsiooni üleantud tulumaksuseaduse § 9 muutmise seaduse eelnõu kuulub rahanduskomisjoni kompetentsi. Kolleeg Ülo Peets.
Ü. Peets
Austatud juhataja! Lugupeetav Riigikogu! Käesolev aasta on põllumajandusele olnud ilmastiku poolest raske. Lätlased on meist ette jõudnud ja on kuulutanud tänavuse aasta maapiirkondades katastroofiaastaks. Mul on arupärimine peaministrile: mis on Eesti valitsusel kavas selles liinis teha?
Esimees
Kolleeg Ülo Peetsi arupärimine härra peaministrile leiab adressaadi kooskõlas seadusega. Tänan! Kolleeg Toomas Alatalu.
T. Alatalu
Lugupeetud Riigikogu! Ma olen oma eilse päevakorraväliseks väidetud avalduse vormistanud Riigikogu töökorraga hõlmatavaks arupärimiseks välisminister Toomas Hendrik Ilvesele. Asja tuum on selles, et härra Ilves, viibides sel suvel Iisraelis, andis seal edasi Riigikogu läkituse, mis pani tegelikult Eesti kahemõttelisse olukorda, sest iga institutsioon esindab iseennast, ja kerkib küsimus, kas Eesti Välisministeeriumil ja valitsusel ei olnud endal midagi edastada. Ja kuna küsimus puudutab rahvusvahelise suhtlemise reeglite järgimist, siis siin on ka meeldetuletus, et nii tähtsaid asju on siiani siiski arutatud Riigikogus ja Riigikogu liikmed on ka huvitatud selle teksti nägemisest, mida edastati. Aitäh!
Esimees
Kolleeg Toomas Alatalu ja Tiit Tammsaare arupärimine härra välisministrile leiab samuti adressaadi. Kolleeg Olev Raju.
O. Raju
Lugupeetud Riigikogu! Lähtudes rahanduskomisjoni eilse istungi otsusest, teeb rahanduskomisjon ettepaneku arvata Riigikogu menetlusest välja Riigikogu liikmete Toivo Jürgensoni ja Tiit Sinissaare algatatud käibemaksuseaduse §-de 5 ja 13 muutmise seaduse eelnõu. Komisjon jõudis häälteenamusega seisukohale, et see tekitab ainult segadust ega anna tarbijale reaalset võitu.
Esimees
Lugupeetud kolleegid, teile on teada rahanduskomisjoni seisukoht. Kas autorid soovivad sõna selgituseks? Toivo Jürgenson, palun!
T. Jürgenson
Lugupeetud härra esimees! Austatud Riigikogu! Seaduseelnõu muudaks ravimite käibemaksu. Kui praegu on ravimid käibemaksust vabastatud, siis see seaduseelnõu kehtestaks nullmäära. Eelnõu autorid väljendasid komisjonis seisukohta, et me oleksime olnud nõus arutama seda lahendust, mida pakuvad ka Euroopas kehtivad põhimõtted. See tähendab, et käibemaksumäär oleks 4 või 5%. Milles on asi? Küsimus on nimelt selles, et praegu nullmääraga maksustatud käibemaksu objektide loetelus puuduvad Euroopa Liidu soovitustega võrreldes just nimelt ravimid. See on üks asi. Teine on see, et on teada, et Eesti apteekides on levimas monopoolsed struktuurid, kes püüavad takistada just nimelt väiksemate apteekide arengut. On tekkinud tõsine oht, et Eestis ei suuda väiksemad apteegid suurenevate tehniliste nõuetega sammu pidada, ei suuda investeerida oma teenuste kvaliteedi tõstmisse. See on küsimus ka regionaalpoliitikast. See on küsimus sellest, kas väiksemates alevites tulevikus pakutakse apteegiteenuseid või mitte. Nii et lugupeetud Riigikogu liikmed, enne kui te toetate komisjoni seisukohta, palun järele mõelda. Mul oleks ettepanek seda küsimust ikkagi Riigikogus ja rahanduskomisjonis konstruktiivselt arutada. Aitäh!
Esimees
Tänan, Toivo Jürgenson! Lugupeetud kolleegid! Kuna meil seisab ees hääletusprotseduur, palun kohaloleku kontroll. Hetkel on kohal 61 Riigikogu liiget.
Austatud Riigikogu! Panen hääletusele rahanduskomisjoni ettepaneku arvata Riigikogu menetlusest välja Riigikogu liikmete Toivo Jürgensoni, Tiit Sinissaare algatatud käibemaksuseaduse §-de 5 ja 13 muutmise seaduse eelnõu.
Hääletustulemused
Rahanduskomisjoni ettepaneku poolt on 35 Riigikogu liiget, vastu on 14, erapooletuid on 2. Rahanduskomisjoni ettepanek leidis toetust ning seaduseelnõu 919 on täiskogu menetlusest välja arvatud. Järgmisena kolleeg Rein Kask.
R. Kask
Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse § 55 lõikele 4 teeb Riigikogu majanduskomisjon ettepaneku arvata menetlusest välja 26 Riigikogu liikme poolt esitatud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 12 täiendamise seaduse eelnõu (928). Majanduskomisjon arutas 15. septembril väga põhjalikult ja pikalt seda seaduseelnõu. Komisjoni olid tulnud selgitusi andma Jaanus Betlem ja Tartu Maarja koguduse õpetaja Villu Jürjo. Majanduskomisjon leidis arutelul, et eelnõu esitamist ajendanud probleem vajab küll lahendamist, kuid seda ei ole võimalik teha õiguse üldprintsiipide ja Eesti Vabariigi põhiseadusega mitmes osas vastuolus oleva seaduseelnõuga. Komisjoni liikmed leidsid, et Tartu Maarja kogudusele kuulunud Põllumajandusülikooli praeguse spordihoone kohta 1994. aastal Vabariigi Valitsuse tehtud mittetagastamisotsuse muutmine kuulub valitsuse pädevusse. Selleks ei ole vaja kehtivate seaduste muutmist. Riigikogu juriidilise osakonna arvamuse kohaselt ei sisalda eelnõu ühtegi materiaalõiguse normi ja sellega soovitakse sätestada erikord kirikuhoonete tagastamisel omandireformi aluste seaduse alusel. Praegusel hetkel ei ole enam võimalik omandireformis põhimõtteliste ning reformi lõpuleviimist pikendavate muudatuste tegemine. Vastavalt 1998. aasta 7. juuli protokollilisele otsusele nr 32 ei ole Vabariigi Valitsus nimetatud seaduseelnõu toetanud, viidates sellega kaasnevatele juriidilistele probleemidele ja üldtunnustatud põhimõtete ignoreerimisele. Eelnimetatud põhjusel teeb majanduskomisjon Riigikogu täiskogule ettepaneku (selle poolt oli 4, vastu 2 ja erapooletuid 1) seaduseelnõu 928 Riigikogu menetlusest välja arvata. Täienduseks ma lisaksin, et nimetatud probleemid ma edastasin täna hommikul kohtumisel peaministri ja valitsuse liikmetega ka valitsusele ja võin öelda, et valitsuses ollakse sellest probleemist teadlikud ja - nii nagu siseminister Taal täna ka ütles - otsitakse ja ollakse leidmas lahendust sellele küsimusele. Aitäh!
Esimees
Juhatajal on küsimus. Kas 26 Riigikogu liikme algatatud seaduseelnõu esindaja soovib sõna? Selleks on Jaanus Betlem. Palun!
J. Betlem
Austatud kolleegid! Ma arvan, et me teeme vale otsuse, kui me selle seaduseelnõu menetlusest välja arvame. Seaduseelnõu vajadus on tingitud mitte ainult Tartu Maarja koguduse probleemidest, vaid analoogsed probleemid on ka Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikul - ilmselt paljud teist teavad Ahtri tänaval asuva kirikuhoone lugu -, samuti Eesti Metodisti Kirikul ja teistel. Nii et kui ka siseminister Olari Taal on lubanud Tartu Maarja koguduse probleemide lahendamiseks midagi teha, lubadus on esialgu muidugi ainult lubadus, siis teiste Eesti kirikute - ma räägin kirikust kui institutsioonist - probleeme see ikkagi ei lahenda. Mis puudutab antud seaduse vastuolu põhiseadusega, siis härra Kask ütles, et ta on mitmes punktis vastuolus. Tõsi, siiamaani on juristid arvanud, et ta võib olla ühes punktis vastuolus, aga samuti on teised juristid, Justiitsministeeriumi juhtivad ametnikud, kes selle seaduseelnõu väljatöötamisele on kaasa aidanud, arvamusel, et seda vastuolu ei ole. Nii et see lähenemine ei ole absoluutne. Mis puudutab selle seaduseelnõu väljaarvamisega kaasnevat kahju, siis seda te võite igaüks endale ette kujutada, kuna kirik on omandireformi hammasrataste vahele jäänud. Omal ajal, kui omandireformi aluste seadus vastu võeti, puudus poliitiline tahe kirikuga seotud küsimusi lahendada ja seepärast jäi kirik omandireformi aluste seadusest välja. Järelikult, hääletades selle seaduse menetlusest väljaarvamise poolt, hääletate tegelikult nõukogude ajal kirikule tehtud ülekohtu jätkumise ja jätkuva seadustamise poolt. Ma arvan, et varem või hiljem tuleb meil oma hääletustulemuste eest kas siin või seal vastust anda. Aitäh!
Esimees
Tänan! Lugupeetud kolleegid, sellega on ära kuulatud nii komisjoni kui ka algatajate selgitused, asume hääletusprotseduuri juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele majanduskomisjoni ettepaneku arvata Riigikogu menetlusest välja seaduseelnõu 928. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Majanduskomisjoni ettepaneku poolt on 37 Riigikogu liiget, vastu on 18, erapooletuid ei ole. Majanduskomisjoni ettepanek leidis toetust ning seaduseelnõu 928 on täiskogu menetlusest välja arvatud. Kolleeg Siiri Oviir.
S. Oviir
Lugupeetud kolleegid! Mina koos Tõnu Kaubaga esitan haridusministrile härra Klaassenile arupärimise, mis puudutab riigikeele õpetajatega seotud probleeme, nende staatust, finantseerimist, nende õigusi, kohustusi ja vastutust. Rohkem kui kaks nädalat on möödas kooliaasta algusest, kuid tänaseni ei ole vähemalt Tallinnas riigikeele õpetajatega töölepinguid sõlmitud. Puudub selgus nende puhkuse, töötasu suuruse ja muude garantiide kohta. Neid on käsitletud justkui hooajatöölistena. Tekib küsimus, kuidas käsitletakse neid ametikohti, mida täidetakse riigikeele õpetaja kohale asunud teiste õpetajatega. Ühesõnaga, sotsiaalsed garantiid ja selgus õpetajatel puuduvad. Tulenevalt eeltoodust on meil esitatud neli küsimust, millele palume ettenähtud tähtaja jooksul kirjalikku vastust ja ka suulist vastust, sest see probleem on suurema kõlaga kui meie kahe arupärimise esitaja teadmised. Aitäh teile!
Esimees
Kolleegide Siiri Oviiri ja Tõnu Kauba arupärimine härra haridusministrile edastatakse adressaadile kooskõlas seadusega. Lugupeetud kolleegid, sellega on kõik teie ettepanekud vastu võetud. Kohaloleku kontroll on sooritatud.

Päevakorrast

Esimees
Lubage täpsustada tänase istungi päevakorda. Kokku on meil päevakorras 11 punkti. Esimese punktina me jätkame Eesti lähiaastate riikliku kultuuripoliitika arutelu. Kaasettekandeks on Vabariigi Valitsus palunud sõna anda Kulutuuriministeeriumi kunstide osakonna juhatajale Reet Mikkelile ning rahvakultuuri osakonna juhatajale Rein Kiisile. Meie päevakorra teine punkt on seaduseelnõu 900 teine lugemine. Kaasettekande teeb töögrupi esindaja doktor Maike Parve ning õiguskomisjoni nimel esineb komisjoni liige kolleeg Siiri Oviir. Päevakorra kolmanda punkti, seaduseelnõu 882 kaasettekandeks on palutud sõna anda Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektorile Roland Nymannile. Päevakorra neljas punkt on seaduseelnõu 863 esimene lugemine. Kaasettekande teeb Kaitseministeeriumi osakonnajuhataja Agnes Hansen. Päevakorra viies punkt, seaduseelnõu 864 esimene lugemine. Kaasettekande teeb jällegi osakonnajuhataja Agnes Hansen. Päevakorra kuues punkt, seaduseelnõu 865 esimene lugemine. Kaasettekandja on sama. Päevakorra seitsmes punkt, seaduseelnõu 866 esimene lugemine. Kaasettekandja on jällegi Agnes Hansen. Päevakorra kaheksas punkt, seaduseelnõu 867 esimene lugemine. Kaasettekandja on sama. Päevakorra üheksas punkt on ilma muutusteta. Päevakorra kümnes punkt, seaduseelnõu 903 esimene lugemine. Kaasettekande teeb Rahandusministeeriumi peaspetsialist Heidi Vessel. Ja tänase päevakorra viimane, 11. päevakorrapunkt, seaduseelnõu 909 esimene lugemine. Kaasettekande teeb Rahandusministeeriumi spetsialist Veiko Tammearu. Need oleksid juhatuse täpsustused.
Austatud Riigikogu! Veel üks teade. Tutvunud Vabariigi Valitsuse poolt üleantud autoriõiguse seaduse, haldusõiguserikkumiste seadustiku, kriminaalkoodeksi, tarbijakaitseseaduse ja tolliseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu sisuga, otsustas juhatus, et selle seaduseelnõu juhtivkomisjoniks on kultuurikomisjon.

Otsuse "Eesti riigi kultuuripoliitika põhialuste heakskiitmine" eelnõu (834 OE) arutelu jätkamine

Esimees
Austatud Riigikogu! Jätkame Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse "Eesti riiklikust kultuuripoliitikast lähiaastatel" eelnõu arutelu. Ettekandeks palun täiskogu kõnepulti kultuuriminister Jaak Alliku.
J. Allik
Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kui Riigikogu kiidab täna heaks Eesti riigi kultuuripoliitika põhialused, nagu kultuurikomisjon on soovitanud, jõuab sellega lõpule oluline protsess riikliku kultuuripoliitika formeerimisel ja formuleerimisel, mis algas juba eelmise Riigikogu tegevusperioodil, mil härra Paul-Eerik Rummo juhitud Kultuuri- ja Haridusministeerium töötas välja dokumendi "Eesti riiklik kultuurikontseptsioon" (1994. aastal). See töö viis 1995. aasta novembris toimunud Eesti riigi kultuuripoliitika põhjaliku analüüsimiseni, nn evalveerimiseni Euroopa Nõukogu kultuurikomitee poolt Strasbourg'is, mille käigus valmisid põhjalikud raportid Eesti kultuuripoliitika kohta nii Euroopa Nõukogu spetsialistide poolt kui Eesti Kultuuri- ja Haridusministeeriumi tellimusel Mikko Lagerspetzi ja Rein Raua teostuses. Muude heade soovituste kõrval, mida Euroopa Nõukogu meile andis, oligi peamiseks soovitus välja töötada ja omada kultuuripoliitilist alusdokumenti, mis on loodud riigi, loomeliitude ja erakondade konsensuses. Selline parlamendi heakskiidetud dokument on paljudel Euroopa riikidel, lähinaabritest näiteks Lätil. Soovitus käivitas protsessi, mis jätkas 1994. aastal tehtud tööd. 1. aprillil 1996 toimus Eesti kultuurifoorum, kes moodustas erialase töögrupi. 13. detsembril 1996 toimus kultuurikongress, mis dokumendi aluspõhimõtted heaks kiitis ning kinnitas valitsusele ja Riigikogule esitatava dokumendi lõplikuks teostamiseks redaktsioonitoimkonna. Tahaksin täna selle toimkonna koosseisu üle korrata ja neid inimesi siit kõnetoolist tänada, sest nemad on täna teile lõpliku otsuse langetamiseks esitatud teksti sisulised autorid. Need on Margus Allikmaa, Linda Arro, Ants Juske, Ville-Markus Kell, Peep Lassmann, Loore Listra, Peeter Olesk, Ingrid Rüütel, Toomas Tamla, Anne Valmas, Rein Veidemann ja Peeter Urbla.
1997. aasta jooksul toimus kultuuripoliitika põhialuste arutamine erakondades, kelle käest saime terve hulga olulisi ettepanekuid ja täpsustusi. Kaks korda arutas teksti Vabariigi Valitsus ning mäletatavasti toimus 25. mail sel aastal Riigikogus selle eelnõu esimene lugemine. Esimese ja teise lugemise vahel on tekstiga aktiivselt ja sisuliselt töötanud kultuurikomisjon. Komisjoni ettepanekul on algne ühtne dokument nüüd jagunenud kaheks: Eesti riigi kultuuripoliitika põhialused, mille Riigikogu võiks heaks kiita, ja Vabariigi Valitsuse konkreetne tegevuskava lähiaastaiks riikliku kultuuripoliitika elluviimisel, mille Riigikogu võtaks teadmiseks ning mida loomulikult iga järgmine valitsus saab täpsustada ja vajaduse korral muuta. Selline jagunemine on kogu materjalile ning probleemile lähenemise viinud uuele sisulisele tasemele, toonud kaasa suurema loogika ning selguse ja ma olen selle eest siiralt tänulik lugupeetud kaasettekandjale Lauri Vahtrele, kultuurikomisjoni esinaisele proua Talvi Märjale ning kõigile komisjoni liikmeile. Peale teksti struktuuri muutmise oleme tänases redaktsioonis maksimaalselt püüdnud arvestada ka eelnõu esimesel lugemisel Riigikogu liikmete tehtud ettepanekuid ja märkusi. Nii te leiate tekstist lugupeetud Enn Tarto tehtud ettepaneku kohaselt mõtte, et vaja on luua ja ellu viia riiklik programm meie territooriumil 20. sajandil toimunu ning eesti rahva vabadusvõitluse teaduslikuks avamiseks ja vääriliseks jäädvustamiseks. Lauri Vahtre ettepaneku realiseerimisena leiate teksti, et riik tunnustab ning toetab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja teiste meie registreeritud usuorganisatsioonide tegevust ühiskonna normaalseks toimimiseks vajaliku eetilise õhkkonna loomisel ning näeb kirikus olulist partnerit kultuurialases tegevuses. Professor Issakovi ettepanekute kontsentraadina on riigi kultuuripoliitika põhieesmärkide hulgas loetletud ka vähemusrahvaste kultuuriautonoomia toetamist. Muudatusettepanekute suhtes, mille abil on kujundatud teile esitatud lõplik tekst, pole eelnõu algatajal, Vabariigi Valitsusel lahkarvamusi eelnõu menetleja, kultuurikomisjoniga.
Eelnõu algataja ega kultuurikomisjon pole toetanud üht Reformierakonna fraktsiooni poolt läbivalt esitatud ettepanekut, mida pisut kommenteeriksin. See ettepanek kirjutaks ette teatrite, muuseumide ja raamatukogude haldamiseks ning nende tegevuse korraldamiseks riigi- ja munitsipaalosalusega sihtasutuste moodustamise, millesse kaasatakse kultuuri- ja äriüldsuse esindajaid. Kultuuriministeeriumil pole põhimõtteliselt midagi selle vastu, kui praegu valdavalt riigi- ja munitsipaalasutustena töötavad kultuuriasutused muudaksid omandivormi ning muutuksid kas avalik-õiguslikeks isikuteks või siis eraõiguslikeks sihtasutusteks. Tuletaksin meelde, et kõiki selliseid initsiatiive oleme toetanud. Nii on loodud avalik-õigusliku isikuna rahvusooper Estonia, koos Kunstnike Liiduga loodi sihtasutus Kunstivaramu, millele riik andis üle Tallinna Kunstihoone ja hoone Hobuse t 3. Koos Tallinna linna ja Ühispangaga loodi sihtasutus Vanalinna Teatrimaja, mis tegeleb Sauna tänava teatrihoone ehitamisega ning hiljem siis ka selle haldamisega. Ettevalmistamisel on otsus koos Tallinna linnaga sihtasutuse Kanuti Gildihoone loomine, kus leiaks endale kodu Tallinna Filharmoonia ja Tõnu Kaljuste Kammerkoor, ning Vabaõhumuuseumi territooriumil asuva Liberty mõisa baasil noorsoo ja noorsootööga tegeleva sihtasutuse loomine. Ainuliselt riigi poolt loodi Eesti Filmi Sihtasutus. Meie mulje järgi on sihtasutus väga sobiv vorm uute kultuuriasutuste tekkeks ning kultuurisfääri tulevate uute hoonete ehitamiseks või rekonstrueerimiseks. Olemasolevate kultuuriasutuste eraõiguslikuks muutmisel aga tekib üsna tugev vastuseis kultuuritöötajate seas, sest kardetakse riikliku finantseerimise vähenemist, n-ö riigi õla alt äratõmbamist. Teiselt poolt pole meie erakapital ka niivõrd tugevnenud, et oleks tekkinud reaalne huvi peale ühekordse sponseerimise võtta sihtasutuse ühe asutajana enda kanda mõne olemasoleva muuseumi, teatri või raamatukogu alaline finantseerimine. Kui aga sihtasutuse puhul jääb 100% finantseerijaks endiselt riik, siis ei näe ma sellisel muutusel erilist eesmärki peale kultuuritöötajate teatud ehmatamise. Niisiis on altpoolt tuleva initsiatiivi korral Reformierakonna pakutav igati tervitatav ja teed selleks igati lahti. Küll pole me aga nõus sellist reformi n-ö ülaltpoolt kultuuriasutuste soovi vastaselt ette kirjutama, mis jätaks mulje riigi soovist oma käed puhtaks pesta ja poleks ka praktiliselt realiseeritav. Reformierakonna pakutav leiab teile esitatud tekstis kajastuse valitsuse tegevuskava muuseume puudutavas osas sõnastusega: otsitakse võimalusi riiklike ja munitsipaalmuuseumide haldamisse ja nende tegevuse korraldamisse erakapitali kaasamiseks riigi- ja munitsipaalosalusega sihtasutuste moodustamise teel. Ilmselt on just muuseumide puhul, mis võivad olla seotud väga kindla elusfääriga - olgu see Meremuuseum, Raudteemuuseum vm -, selline lähenemine ehk kõige kiiremini perspektiivikas, st sel juhul oleks erakapitali leidmine lihtsam.
Tänan veel kord kõiki Riigikogu liikmeid ja fraktsioone aktiivse kaasamõtlemise eest. Kui Riigikogule esitatud eelnõu täna heaks kiidetakse, annaks see kõigile meie kultuuritöötajatele suurema kindluse oma konkreetsete plaanide kujundamisel ja sihtide seadmisel, näitaks, et rahvuskultuuri tähenduse hindamisel ja arengu kindlustamisel oleme me põhimõttelistes küsimustes üle erakondlikest vastuoludest, ning oleks heaks ja ajalooliseks märgiks tänase Riigikogu kultuurisõbralikkusest.
Lõpuks tahaksin rõhutada, et see dokument, mis teie käes on, määrab Eesti riigi vastutuse ja osaluse määra kultuuriprotsessis, mitte aga ei prognoosi ega kavanda kultuuri tervikarengut või toimimist, sest see on palju laiem ja tegelikult isetoimiv protsess, mida meie vaid soodustada saame. Tänan tähelepanu eest! Kaasettekandjad on saalis, kuid nad võtaksid sõna vaid küsimustele vastamise korras, kui on spetsiifilisi küsimusi.
Esimees
Suur tänu, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Toomas Alatalu, palun!
T. Alatalu
Aitäh! Lugupeetud härra minister! Ma alustaksin teiega juttu kui ajaloolane ajaloolasega. Olles kergelt häiritud teie ühest viimasest märkusest, et see praegune Riigikogu jäädvustab nagu oma osa kultuuripoliitika kujundamises, ja kuna siin dokumendis on mainitud ainult Riigikogu VIII koosseisu, siis võib juba ette kujutada, et tuleb kokku IX koosseis ja langetab oma otsuse. Ja kui silmas pidada seda formuleeringut, mis siin on - kultuuripoliitiliste otsuste tegemisel -, siis ilmselt tegi neid otsuseid ka Riigikogu VII koosseis. Raha eraldamisel peetakse arusaadavalt silmas neid otsuseid, mida tegi VIII koosseis. Tähendab, kas te ajaloolasena peate õigeks, et siin on mainitud ainult VIII koosseisu, või võiks hoopis olla näiteks, et Riigikogu VII ja VIII koosseis?
J. Allik
Aitäh, härra Alatalu! Riigikogu VII koosseis on kindlasti teinud üksikotsuseid, aga ta ei ole heaks kiitnud sellist alusdokumenti. Ja loomulikult iga seaduse ja iga otsuse, mida Riigikogu teeb, saab juba järgmine Riigikogu alati tühistada ja võtta vastu vastupidise või teise seisukoha. Aga taolisi põhimõttelisi seisukohti üldjuhul - kui midagi riigis endas põhimõtteliselt ei muutu või aeg oluliselt edasi ei lähe - ei muudeta. Ma pidasin ka oma sissejuhatavas ettekandes silmas, et see jääb ju selle VIII koosseisu tegude aktivasse, kui see vastu võetakse. Ja ma ei näe selles midagi halba, et see jääb VIII koosseisu tegude aktivaks.
Esimees
Tänan! Kolleeg Valve Raudnask.
V. Raudnask
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kultuuriminister! Siin esimeses osas on selline kena täiendus, et kõikidel ühiskonnaliikmetel, sõltumata nende soost jne, on võrdsed õigused kultuurielus osalemiseks. Minul see täiendus Eesti kontekstis tundub küll natukene kummaline, sest kultuur ei küsi ei tegemisel ega tarbimisel absoluutselt sugu. Miks seda küll siin rõhutatakse?
J. Allik
Ma pean hetkeks vaatama, kuidas on algtekst ja mis on juurde tulnud. Tähendab, juurde on tulnud sugu ja rahvus, algtekstis oli vist elukoht. Algtekstis mõtlesime tõesti regionaalpoliitilist võrdsust, ütleme, Tallinnas ja Võrus. Aga ma mäletan, et esimesel lugemisel üks lugupeetud Riigikogu liige esitas koguni mõtte, et võrdne võimalus tegutseda peaks olema ka sõjaväes või isegi vangilaagris olevatel inimestel. Ja see parandus tuli juurde kultuurikomisjonis. Kui ma tohiksin paluda, et Lauri Vahtre oma kaasettekandes kommenteeriks, miks täpselt just see sõnastus ja miks tulid juurde sugu ja rahvus. Ma ei näe siin ka midagi halba. Välismaa kontekstis on ju naisõiguslus ja kõik need probleemid aktuaalsemad. Meil nad veel ei ole. Kui me seda mainime, halba sellest midagi ei ole.
Esimees
Tänan! Kas härra ministrile on veel küsimusi? Tundub, et ei ole. Kui ma härra ministri mõtteviitest õigesti aru sain, siis peaksin ma küsima, kas Riigikogu liikmetel on küsimusi ka kaasettekandjatele? Näib, et ei ole. Sellisel juhul ma palun kõnepulti kultuurikomisjoni aseesimehe Lauri Vahtre.
L. Vahtre
Tänan! Austatud kolleegid! Ei tohiks olla uudis, et kultuuri võib mõista väga laias mõttes ja märksa kitsamas mõttes. Ja see korreleerub riigi võimalustega kultuurielu mõjutada. Riigil on selleks mitmeid võimalusi ja minu arvates neli neist on peamised. Need on sundimine, keelamine, toetamine - eelkõige rahaline - ja ignoreerimine, mis ka vahel võib mõjuda. Ei ole siin midagi üllatavat, et riigil on sundiv ja keelav funktsioon kultuurielu suhtes. Kui me mõtleme järele, kas või koolikohustus on sundiv näitaja. Keelamise puhul tuleb meelde vägivalla propageerimise ja pornograafia levitamise keelamine. Rahaline toetamine on muidugi kõige tavapärasem, selle ümber tavaliselt jutt ja tants käibki. Ignoreerimine ei ole halvas mõttes, vaid on lihtsalt mittesekkumine, see tegelikult puudutab suuremat osa kultuuri. Meie praegu käsitleme kultuuri kitsamas mõttes, nimelt loomingut ja loomingu tarbimist. Loomingu tarbimise näiteks võiks olla kas või raamatukogud või loomingu säilitamine arhitektuurimälestiste näol. Ja üldse on selle kultuuriga natukene veider. Kui tavaarvamuse kohaselt näiteks minu kingad vaieldamatult ei ole kultuur, siis juhul, kui nad on 500-aastased ja asuvad muuseumis vitriinis, siis nad äkki on kultuur. Selle pisut dotseeriva heietuse mõte on see, et me annaksime endale aru, et käesolev eelnõu käsitleb, esiteks, väga väikest osa kultuurist, ja teiseks, ta käsitleb ka väga väikest osa riigi võimalustest kultuuriellu sekkuda. Nõnda siis ei tohi seda eelnõu üleliia fetiðeerida ega arvata, et nendes punktides, mida eelnõu loetleb, sisalduvadki kogu meie kultuur ja kogu kultuuripoliitika. Need Riigikogu liikmed, kes tõesti tunnevad muret kultuuri pärast ja mitte ainult ei armasta tema kaitseks sõnu teha, need näevad ja peavad nägema igas seaduses kultuuripoliitikat, sest kogu inimtegevus on kultuur ja ka meie rahvus on kultuur. Rahvus ei ole veri, ei ole nahavärv, ta on meie kultuur. Rahvust ilma kultuurita on sama võimatu ette kujutada nagu ruumi ilma massita.
Eelnõu, nagu te juba kuulsite, on jagatud kaheks. Pannakse ette esimene pool heaks kiita ja teine pool, s.o konkreetsem plaan lähiaastateks, teadmiseks võtta. Meil ei ole tõenäoliselt enam asja eriti puudutada seda meetmete plaani või, olles täpne, valitsuse tegevuskava. Ma arvan, et Riigikogu edasine sekkumine oleks mõttetu ja võib-olla, ütleme, ebaviisakas. Aga loomulikult on meie kõigi õigus ja võib-olla ka kohustus kommenteerida ja omada arvamust selle tegevuskava kohta, mida valitsus täna avalikustab. Teine asi on kultuuripoliitika põhialustega, mida meil palutakse heaks kiita. Me võime endale muidugi esitada küsimuse, milline on selle teo regulatiivne mõju, kui me nüüd kiidame heaks, mis siis juhtub Eesti riigi ja eesti kultuuriga, ja kui me teda ei kiida heaks, mis siis juhtub. Võime selle üle ka vaielda, kas see vahe on väga suur. Aga on piisavalt alust arvata, et siiski tunduvalt parem on, kui me ta heaks kiidame. Ja selleks on mul südamest soov osutada tähelepanu võib-olla ainult kahele punktile leheküljel 1, kus on öeldud, et kultuuri riiklikul rahastamisel on prioriteetseks tegevuse sisu, innovaatilisus ja rahvuskultuuriline tähendus, mitte aga tegija kuuluvus ühe või teise omandivormiga seotud kultuuriinstitutsiooni alla. See on väga oluline punkt ja ma arvan, et see on väga tark säte. Ja teine, mida ma julgeksin esile tõsta nende kõigi väga oluliste punktide hulgast, on eeltsiteeritust paar lõiku allpool, kus öeldakse, et kultuuri riiklik toetamine ei tohi muutuda kultuuriprotsessi uuenemise takistuseks. See on väga oluline, mõeldud on seda, et mitte keelamisega, vaid teatava osa kultuuri, ütleme, poputamisega suretatakse välja mingi teine väga tähtis lõik ja seda ei tohi juhtuda, see oleks siis nagu pahupidine repressiivsus. Komisjonil ei ole mingeid pretensioone ka muude punktide osas. Seega on komisjoni ettepanek pärast muudatusettepanekute läbivaatamist otsus vastu võtta.
Mulle näidatakse tagapingist ette, et ma pean kommenteerima ühte lisalehte, mis tuli täna. Ma loodan, et te leiate selle oma paberite hulgast, need on väikesed muudatused, mida soovitatakse teha selles köidetud eksemplaris. Esimene neist puudutab teatrite rahastamist. Me sattusime päris tõsiselt hätta sellega, kuidas ikkagi kirjutada, kas riik peab tagama teatrite normaalse tegevuse. Meil oli seda natuke raske ette kujutada näiteks olukorras, kui levib psühhoos, et inimesed ei taha enam teatrisse minna, ja ega neid vägisi sinna ka ei saa. Või et hoida elus teatreid, kes ei ole seda väärt oma tegevuse sisu poolest. Ja lõpuks leidsime väga lihtsa lahenduse, kirjutada ainult neli sõna: jätkub teatrikunsti riiklik toetamine. See võib alguses isegi naeruväärsena tunduda, sest see on meile alati iseenesestmõistetav olnud. Aga me peame meelde tuletama, et see nii väga iseenesestmõistetav siiski ei ole. See, et riik toetab teatreid, on poliitiline otsus ja sugugi mitte ainuvõimalik. Aga meie, ma loodan, teeme just nimelt sellise otsuse. Teine parandus õiendab tõesti ministeeriumi näpuvea, mis puudutab Eesti kultuuriesindusi. Niisiis soovitame otsuse vastu võtta. Ma tänan!
Esimees
Suur tänu, Lauri Vahtre! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Jaanus Männik, palun!
J. Männik
Aitäh, härra juhataja! Austatud kaasettekandja! Ma küsiksin sellesama esimese heakskiitu ootava seisukoha kohta, mida sa siin seletasid. Nimelt sellest aspektist, et kultuuri riiklikul rahastamisel on prioriteetseks tegevuse sisu, innovaatilisus ja rahvuskultuuriline tähendus. Kas ja kuivõrd on siin sisu all silmas peetud ka n-ö taset või kvaliteeti või kuivõrd seda on võimalik teha riikliku rahastamise otsustuste puhul?
L. Vahtre
Minu silmis hõlmab sisu nii temaatikat kui taset. Ma mõistan seda nii. Kindlasti ei tohi selle all mõista sisu selles mõttes, et hakatakse toetama mingeid konkreetseid teemavaldkondi propagandistlikes huvides või juurutama riiklikus korras positiivse või negatiivse kangelase kujutamist kunstis. Sisu on siiski laiem ja hõlmab tõesti eelkõige taset.
Esimees
Tänan! Kolleeg Arvo Sirendi.
A. Sirendi
Suur tänu! Ma sain lugupeetud ettekandja jutust aru nii, et võimudel on neli võimalust sekkuda kultuuri tegemisse: käskimine, keelamine, toetamine, ignoreerimine. Muidugi on need eriti huvitavad seisukohad, kusjuures ignoreerimise esmatähendus on mitteteadmine ja ta on võtnud meil pigem mitte-teada-tahtmise tähenduse. Nii et kas oleme jõudnud oma kultuuripoliitikas selleni, et riik käsitleb või kultuurikomisjon käsitleb isearengu võimaluste säilitamist ignorantsusena või ignoreerimisena?
L. Vahtre
Härra Sirendi! Seda võib stenogrammist kontrollida. Ma ütlesin selgesti, et ma mõistan ignoreerimise all mitteteadmist mitte halvas mõttes, vaid lihtsalt tähelepanu mittepööramist ehk mittesekkumist.
Esimees
Tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas juhataja võiks täpsustada ühte mõtet? Lauri Vahtre, kas ma saan aru, et see eelnõu lisalehekülg omab puhtalt redaktsioonilist tähendust? Tänan!
Austatud Riigikogu! Avan läbirääkimised. Palun avaldada arvamust! Arvamusavalduse soove ei näi olevat. Kas võime läbirääkimised lugeda peetuks ja lõpetatuks? Kas Tõnu Kauba soovib kõneõigust? Palun!
T. Kauba
Head kolleegid! Teie aega lühidalt kulutades meenutaksin seda, mis selle kontseptsiooni arutelul on arvatud nii Riigikogus kui ka väljaspool. Ühelt poolt on levinud arusaadavatel põhjustel seisukohad, et selliseid kontseptsioone ei ole vaja, kuivõrd kontseptsiooni järgi hiljem elu toimuma ei hakka ja seetõttu on see üks paberimäärimine. Samal ajal on teine äärmus see, et püüame kõik kontseptsioonis kirja panna ja siis õnnestub meil õieti elada ja õieti oma otsuseid langetada. On selge, et see kontseptsioon kas nii või naa kirjapanduna on ikkagi ainult tänane nägemus, meie arusaamine tänastest valupunktidest, tänastest probleemidest. Täna me saame ühtmoodi aru nendest objektidest, nendest isikutest, nendest vahenditest, millest kokku moodustub kultuur. Kindlasti on need arusaamad mingite aastate pärast mõnevõrra teistsugused ehk teisiti öeldes, kui me väga tahaksime, siis võiksime mõne aasta pärast jälle hakata kontseptsiooni kirjutama. Ütleme, et need, kes on järgmises, IX Riigikogu koosseisus, võivad ju jälle selle juurde tagasi tulla. Ma arvan, et hoopis olulisem, kui pelgalt jälgida kirjapandud tähte ja seal taga olevaid mõtteid, on püüda jälgida ja aru saada sellest, mis üldse on riigi jaoks mingil etapil oluline, millega riik peab kõige rohkem tegelema. Ehk teisiti öeldes, me peame oma prioriteetidest hästi aru saama. On ju selge, et eesti kultuur ei ole mitte ainult teater Estonia või üks konkreetne film või mingi üks raamat. Arvan, et me ei suuda - isegi kui me kõik, 101 isikut siin väga tõsiselt loeteluga tegeleme - kultuuri kõiki fenomene, kõiki avaldusvorme loetleda. Kes vaatab väga üldiselt, sellel jätkub kahest lausest, kes läheb väga konkreetseks, sellel on ilmselt vaja mitu mahukat köidet. Sellest tuleneb ka meie arusaamiste erinevus, et paneme rohkem või vähem kirja, püüame rohkem või vähem reguleerida ja siis saame asjad paika. Minu arusaamine sellest kontseptsioonist või kontseptsiooniga kaasas käivatest aruteludest on eeskätt just see, et igal ajastul peab ühiskond küllalt hästi aru saama sellest, mis on just sel ajastul prioriteedid. Meil peab olema niipalju arusaamist, et me revolutsioonilises tuhinas, põlvpükstes olles või nendest väljakasvanuna, ei püüaks prügikasti visata seda, mis on varasematel aegadel oluliseks, heaks, vajalikuks peetud. Seda kõike teevad ja otsustavad ikkagi needsamad inimesed, kes kultuuripoliitikat ellu viivad. Võtame jälle kokku: me võime siin täna kokku panna ükskõik kui ilusaid pabereid, aga kui aasta, kahe või kolme pärast on otsustajate hulgas inimesed, kellel on väga õhuke kultuurikiht, siis ei ole suurt abi nendest paberitest, mis me täna vastu võtame. Ma tahaks loota, et hiljem ei ole meil liiga õhukese kultuurikihiga inimesi otsustajate hulgas. Aitäh!
Esimees
Tänan, Tõnu Kauba! Lugupeetud kolleegid! Kas võin teha ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks? Austatud Riigikogu! Panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise.
Hääletustulemused
Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 37 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletuid ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra minister? Ei soovi. Kaasettekandja? Samuti mitte. Sellisel juhul ma palun Lauri Vahtre tagasi kõnepulti, et saaksime läbi vaadata laekunud muudatusettepanekud. Ja ma palun abiks võtta ka see lisaleht, mis on materjalide juurde välja jagatud.
Esimene muudatusettepanek on kultuurikomisjonilt, samuti teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas ja üheksas. Kümnes muudatusettepanek on Reformierakonna fraktsioonilt. Muudatusettepanekud nr 11, 12 ja 13 on kultuurikomisjonilt. Muudatusettepanek nr 14, autor Sergei Issakov, on arvestatud osaliselt. Muudatusettepanekud nr 15, 16, 17, 18, 19 ja 20 on kultuurikomisjonilt. Muudatusettepanek nr 21 on Reformierakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 22 on samuti Reformierakonna fraktsioonilt, jäetud arvestamata. Keegi hääletamist ei nõua. Muudatusettepanekud nr 23, 24, 25 ja 26 on kultuurikomisjonilt. Muudatusettepanek nr 27, autor Sergei Issakov, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanekud nr 28, 29 ja 30 on kultuurikomisjonilt. Muudatusettepanek nr 31, autor Sergei Issakov, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Probleeme ei ole. Muudatusettepanekud nr 32 ja 33 on kultuurikomisjonilt. Muudatusettepanek nr 34, autor Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Probleeme ei ole. Muudatusettepanek nr 35 on kultuurikomisjonilt. Muudatusettepanek nr 36 on Sergei Issakovilt. On arvestatud osaliselt. Muudatusettepanek nr 37 on juhtivkomisjonilt. Muudatusettepanek nr 38 on Reformierakonna fraktsioonilt, arvestatud sisuliselt. Muudatusettepanekud nr 39 ja 40 on juhtivkomisjonilt. Muudatusettepanek nr 41 on Sergei Issakovilt, on leidnud täielikku arvestamist. Muudatusettepanek nr 42 on samuti Sergei Issakovilt, ei ole arvestatud. Sergei Issakov, palun!
S. Issakov
Ma palun seda hääletada. Minu arvates on väga tähtis, et riik toetaks maakondlikke, samuti meie linnades ja maakondades toimuvaid rahvusvahelisi üritusi, mis on seotud vähemusrahvuste kultuuriga. Näiteks Narvas toimuvad väga huvitavad muusikafestivalid, millest võtavad osa teiste riikide kollektiivid. Narva Linnavalitsusel on suuri raskusi selle ürituse finantseerimisega, oleks vaja, et riik toetaks neid. Armsad kolleegid, ma palun toetada minu parandusettepanekut.
Esimees
Tänan! Komisjon, palun!
L. Vahtre
Komisjon ei pidanud selle rõhutamist siinkohal lihtsalt otstarbekaks, mitte et selle mõtte vastu midagi oleks. Eesti riigi üldise generoossuse juures vähemusrahvaste vastu ja mujal korduvalt rõhutatud tähelepanu avaldamise järel me lihtsalt ei tahtnud segada sellist, kuidas öelda, horisontaalset jaotust vertikaalsega. Siin on eespool selgelt maakondlikud, üleriigilised ja rahvusvahelised üritused, mis on erineva territoriaalse mahuga asjad. Ja sellist teisesuunalist jaotust pidasime siinkohal ebaloogiliseks, nii et juhtivkomisjon ei toetanud seda.
Esimees
Kas toimus ka hääletus?
L. Vahtre
Hääletus oli suhteliselt tasavägine: poolt 1, vastu 2, 2 erapooletut.
Esimees
Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 42. muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Sergei Issakovi ettepaneku poolt on 13 Riigikogu liiget, vastu on 17, erapooletuid on 2. Ettepanek toetust ei leidnud.
Muudatusettepanekud nr 43 ja 44 on juhtivkomisjonilt. Muudatusettepanek nr 45, autor Sergei Issakov, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. Muudatusettepanek nr 46 on juhtivkomisjonilt, samuti viimane, 47. muudatusettepanek. Tänan! Sellega me oleme läbi vaadanud kõik laekunud muudatusettepanekud ning juhtivkomisjon teeb ettepaneku...
L. Vahtre
Teeb ettepaneku otsuse eelnõu heaks kiita.
Esimees
Tänan! Alustame lõpphääletust. Austatud Riigikogu panen lõpphääletusele Riigikogu otsuse "Eesti riigi kultuuripoliitika põhialuste heakskiitmine" eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Otsuse vastuvõtmise poolt on 42 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 1 on erapooletu. Otsus on vastu võetud. Tänan!