VIII RIIGIKOGU STENOGRAMM

VII ISTUNGJÄRK
Kolmapäev, 10. juuni 1998
Kell 14.00
Täiskogu istungi avab Riigikogu esimees ANTS KÄÄRMA.
Aseesimees
Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame täiskogu VII istungjärgu 17. töönädala kolmapäevast istungit. Palun registreeruda kolleegidel, kes soovivad üle anda seaduse eelnõusid või arupärimisi. Ja esimesena palun Vabariigi Valitsuse esindaja proua Ülle Aaskivi.
Ü. Aaskivi
Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Valitsus annab täna Riigikogu menetlusse tööohutuse ja töötervishoiu seaduse eelnõu. Ettekandjaks on sotsiaalminister Tiiu Aro.
Aseesimees
Tööohutuse ja töötervishoiu seaduse eelnõu kuulub sotsiaalkomisjoni kompetentsi.
Ü. Aaskivi
Teiseks antakse üle Eesti Vabariigi ja Põhjamaade Investeerimise Panga vahel sõlmitud garantiilepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Siin on ettekandjaks rahandusminister Mart Opmann.
Aseesimees
Antud eelnõu kuulub majanduskomisjoni kompetentsi.
Ü. Aaskivi
Riigikogu menetlusse annab valitsus maareformiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Ettekande teeb põllumajandusminister Andres Varik.
Aseesimees
maareformiseaduse muutmise seaduse eelnõu kuulub maaelukomisjoni kompetensi.
Ü. Aaskivi
Riigikogu menetlusse antakse riigilõivuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Siin on ettekandjaks välisminister Toomas Hendrik Ilves.
Aseesimees
Riigilõivuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu kuulub rahanduskomisjoni kompetentsi.
Ü. Aaskivi
Ja teisele katsele antakse üle õigusteenuse seaduse eelnõu. Siin on ettekandjaks justiitsminister Paul Varul. Õigusteenuse seaduse eelnõu kuulub õiguskomisjoni kompetentsi. Ja nüüd Riigikogu liikmed. Kolleeg Daimar Liiv, palun.
D. Liiv
Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Mul on üle anda kaks arupärimist, mis tulenevad olukorrast, millesse ma sattusin täna hommikul Tartust Tallinna tulemisel. Nimelt sõitis kiirusega 70 km/h ühe veoauto taga, tormas mulle vastu vähemalt kaks korda sama kiiresti sõitev politseieskordist saadetud pikk autode kolonn, mis sõitis tee keskjoonel ja tekkinud olukorras, kus veoauto, mis minu ees sõitis, kurvi sisenedes oli sunnitud pöörduma järsult paremale paisates üles liivatolmupilve, tekkis tõeliselt ohtlik olukord. ja seoses sellega on mul kaks arupärimist. Kõigepealt välisminister Tooma Hendrik Ilvesele küsimused järgmised. Kes Välisministeeriumis vastutab välisriikide kõrgete ametiisikute visiitide korraldamise eest ja eriti nende päevakavade kindlaksmääramise eest? Edasi küsimus konkreetse olukorra kohta, kes oli siis see ametiisik, kes niimoodi kihutas ja milline oli tema päevakava? Järgmine küsimus, kas nende visiitide päevakavade koostamisel planeeritakse teadlikult sisse ka Eestis kehtivate liikluseeskirjade rikkumised, arvestades siis kohtumisi Eesti erinevate paikades ja milliste seadussätete alusel seda tehakse? Ja 4. küsimus, milline on Välisministeeriumi tegevuse prioriteet? Kas Eesti elanike elu ja vara turvalisus omal maal või see, et välisriigi ametiisik jõuaks kiiresti Eestis kehtivaid seadusi rikkudes mingisugusele kohtumisele? Ja viimane küsimus on väga lihtne ja loogiline. Mida kavatseb välisminister ette võtta sellise Eesti elanike elu ja vara ohustava töökorralduse lõpetamiseks? Sama arupärimine tegelikult on ka siseministrile, kuid siin on mõned küsimused juures. Kõigepealt küsimus sellest, millised Siseministeeriumi ametnikud vastutavad ja kas nad on protestinud selliste päevakavade koostamise vastu, siis küsimus ka sellest, kas avalikkuse informeerimiseks sellisest kihutamisest on ka mingi kord ette nähtud ja samuti küsimus, millise väljaõppe saavad politseiautode juhid.
Aseesimees
Kolleeg Daimar Liivi arupärimine välisministrile edastatakse seadusega ettenähtud korras. Ja samuti kolleeg Daimar Liivi arupärimine siseministrile edastatakse ka seadusega ettenähtud korras. Maido Pajo palun.
M. Pajo
Austatud juhataja! Lugupeetavad kolleegid! Riigikogu liikmete Mai Treiali, Juhan Telgmaa, Jaanus Männiku ja iseenda nimel annan üle arupärimise Eesti Panga presidendile härra Vahur Kraftile. Meid arupärijaid teeb väga murelikuks Eesti Panga kujunenud suhtumine sellesse olukorda, mis on Maapangas toimunud ja mis seisus Maapank praegu. Tähendab, kus praegu tegelikult suur hulk maainimesi on oma hoiustest ilma jäämas ja vahendid on külmutatud maaettevõtjatele suvel kõige tähtsamal tööperioodil. Ja seetõttu me küsime 5 küsimust Eesti Panga president. Esiteks, millised meetmed ja millal kavatseb Eesti Pank ette võtta temale seadusega pandud kohustuse täitmises ja krediitoride huvide kaitsel, et kõigil hoiustajatel ja teistel isikutel, kes olid usaldanud Maapanka ja Maapanga kaudu ka Eesti Panka, oleks võimalus oma raha ilma venitamata kätte saada ja arveldusi teostada. Teiseks, miks Eesti Pank ei ole täitnud temale krediidiasutuste seadusega ja Eesti Panga seadusega pandud kohustust, ega ole rakendanud erijärelvalvet ega kuulutanud välja moratooriumi Maapanga suhtes, kuigi Eesti Pank teadis Maapanga raskustest juba varem. Kolmandaks, kas Eesti Pank peab õigeks, et Maapangas kui kommertspangas olulise osa omandamine erafirma poolt toimus sisuliselt maksumaksjate poolt laenatud rahaga. Neljandaks kas Eesti Pank järelvalveorganina kontrollis osaluse omandamiseks võetud raha päritolu ja laenu tagatist ja kas Eesti Pank on veendunud piisavad tagatise olemasolus, et riigi ja maksumaksja huvid ei saaks kahjustatud. Viiendaks, kas vastavad tõele andmed selle kohta, et mitmed Maapanga juhtivad töötajad on eelnevalt olnud juhtivatel ametikohtadel teistes finantsasutustes, mis on kas pankrotistunud või muul viisil oma tegevuse lõpetanud. Kui on, siis kes ja millistes asutustes? Kas Eesti Pank näeb siin vastuolu krediidiasutuste seadusega, mis nõuab panga juhtidelt laitmatut ärialast reputatsiooni ja miks Eesti Pank ei ole sellistele juhtumitele reageerinud? Aitäh!
Aseesimees
Kolleegide Pajo, Treiali, Telgmaa ja Männiku arupärimine Eesti Panga presidendile edastatakse seadusega ettenähtud korras. Märt Kubo, palun!
M. Kubo
Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Mul on arupärimine Eesti Panga Nõukogu esimehe kohusetäitjale, ilmselt härra Ilmar Pärtelpojale. Eesti Panga infoosakonna juhataja Andres Kuusmani kinnitusel tänases Äripäevas oli Eesti Pangal Maapangas toimuvast selge pilt, sest viimased pool aastat oli Maapank Pangainspektsiooni erijärelvalve all. Mida võttis Eesti Panga Nõukogu ette selles olukorras? Oli ju Eesti Pangal tänu inspektsiooni järelvalvele toimuvast selge pilt, et välistada tänast pankrotieelset seisu. Kas ja millal nõukogus Maapangas toimuvat arutati ja missuguseid otsuseid vastu võetu? Ma esitan selle arupärimise sellepärast, et me oleme siin kinnitatud Nõukogu ja tema esimehe ja meil ei ole mitte kellegi teise käest järelpärida, mis toimub Eesti Pangas.
Aseesimees
Juhataja võttis viimase arupärimise vastu, kuid pean vajalikuks täpsustada, kas Eesti Panga seaduses on võimalik välja lugeda, et adressaat on korrektne, teatan hiljem. Lugupeetud kolleegid, sellega on kõik seaduse eelnõud ja arupärimised vastu võetud. Järgnevalt, palun, kohaloleku kontroll. Käib kohaloleku kontroll. Hetkel on kohal 62 Riigikogu liiget. Lugupeetud kolleegid, täpsustame oma istungi päevakorda. Kõigepealt võtame arutusele need päevakorra punktid, mis jäid arutamata eilsel istungil aja lõppemise tõttu. Ja neid on 10 ning algavad nad eelnõude 814 ja 815, ühe päevakorra punkti all, lugemisega. Seejärel jätkub selles järjekorras, nagu teie päevakorras on. Siiski üks täpsustus on, teisipäeval kavas olnud 9. numbri all päevakorra punkt, 887 seaduse eelnõu tuleks Vabariigi Valitsuse palvel arutlusele pärast kolmapäeval 4. punkti all olevat eelnõu, numbri all 778. Kui keegi vastu ei ole, siis valitsuse palve on selline. Ja seejärel, kui on teisipäevase istungi päevakorras olnud punktid arutatud, jätkame kolmapäevase päevakorraga sellises järjekorras nagu teil päevakorrakavas on. Täpsustused kaasettekandjate osas ütleb juhataja siis kui oleme konkreetse päevakorrapunktini jõudnud. Lugupeetud kolleegid, võtame arutusele esimese päevakorrapunkti, see on keskkonnakomisjoni algatatud energiaseaduse muutmise seaduse eelnõu numbri all 814 ja majanduskomisjoni algatatud energiaseaduse muutmise seaduse eelnõu numbri all 815. Palun ettekandeks kõnepulti keskkonnakomisjoni liikme kolleeg Andres Tarandi.
A. Tarand
Lugupeetud juhataja, lugupeetud parlamendiliikmed! Ei ole mõtet enam pühendada asja taustale ehk filosoofiasse miks ja kuidas see eelnõu sündis. Kahe komisjoni osad ühendati ja nüüd oleks mõtet ainult hääletusega, mis meil ees seisab seonduvalt paarile parandusettepanekule tähelepanu juhtida. Nimelt esimene, see on parandusettepanek number 5, sisaldab endas lahendust sellele olukorrale, kus me praegu oleme. See tähendab võrkude erastamist ja kahju kandjaid, kes soodustuste tegemisel peab õieti arvet pidama ja arvutama üle Eesti. See printsiip on hästi oluline, sest et meie looduslikud ressursid, sealhulgas alternatiivsed nn. energiakandjad, on jaotunud territooriumil üpris ebaühtlaselt, mis on ühes võimas, teises puudub ja sellepärast ühe võrgu või ühe piirkonna kompenseerimine ei ole tark. Siin on toodud Majandusministeeriumiga kooskõlas mängu energiaturu inspektsioon. See on mõlema komisjoni arvamuse kohaselt hea lahendus. Teine parandusettepanek nr. 8 sisaldas ühte numbrit, mis oli 50 tuhat megavatt tundi. Siin taustal on küsimus sellest, et tegelikult nii Euroopa Energia Harta kui niiöelda siis tänapäevane põhimõte on selles, et kõige kasulikum on toota soojust ja elektrienergiat koos. Elektrienergiat aga suurel määral toota, nagu praegused Eesti Elektrijaam ja Balti Elektrijaam kuskil ei õnnestu. Ja kaasnev soojus on mõttetu, kus taga on ainult üks küla või maja. See tähendab piiri Eesti mõttes keskmiste linnade kohale kuskilt. Kuigi Eestis praegu puudub ülevaade, kuna asi on kõik ümbertegemisel kogu soojamajandus ja mõnevõrra ka energiamajandus järgneb, siis oli selle niiöelda ärivabaduse garanteerimise piir mõistlikum asetada veidi allapoole. Sellepärast on siin praegu number 30 tuhat megavatt-tundi. Aga väga täpset teadmist meil kahjuks kellegil selle kohta ei ole, sest linnade kaupa summeeritud kogu Eesti seisundit praegu ei ole. Kolmas ettepanek on number 11. Siin on tegemist ühe eksitusega, millega saal vastavalt ebapiisavale infole eelmine kord kaasa läks. Nimelt tekkis ühel ametiasutusel Eesti Energial hirmsalt hirm, et keegi hakkab tootma äkki jäätmetest odavamat energiat kui nemad suudavad muuta. Keskkonnakomisjoni seisukoht on olnud kogu aeg see, et jäätmetest vabanemine on iseenesest jumalale meelepärane tegu ja ilmselt ka inimestele. Kui me neist ka lahti saame, väga paljud kulud kaovad iseenesest. Kõne all oli Kivitari koks, mis on põlevkivi, millest on üks jagu juba välja väetud, aga kütteväärtust veel sees, mis on olnud aastaid meile probleem. Praegu Kivitar arvutab ja konsuleerib Soome spetsidega, ühtlasi millise hinnaga, nad ei teadnud seda praegu öelda, nende koksi põletamine õigesti neile omatööstusele energiat annab. Aga kuna küsimus on võetud kõne alla, siis ilmselt lootusi on, et ta võib olla odavam, kui põlevkivielekter peagi on. Nii et see on tõesti positiivne ja peale selle oleks nüüd olme- ja kõikide muude jäätmete lahutamine tähendanud ka seda, et tööstuslik saepuru tuleb ajada kuskile hunnikusse, aga põletada teda ei tohi. Ja kolmandaks, mis kõige kummalisem, üks väga hea ettevõtmine meie kõige suuremal, Pääsküla prügimäel teatavasti töötavad juba nüüd mitu aastat erainitsiatiivil kaks katlamaja, mis kasutavad Pääsküla prügimäe metaani. Seda kindlaks teha, milline on olmetjäätmetest ja milline tööstuslikest tekkinud, on takkajärgi raske, igatahes tuleks need kaks positiivset katlamaja siis ka uue või selle paranduse järgi ilmselt kinni panna. Rohkem näiteid siin loodetavasti vaja ei ole, nii et las põletavad, saame jäätmetest lahti ja tööstus saab veel kasu kah. Ja lõpetuseks parandusettepanek number 15, kus jäid komisjonid eriarvamusele. Siin on tegemist siis jälle piiriga, et millise osani õieti selles alternatiivsete energialiikide kasutamisel tuleks revideerida õieti soodustusi, et kas nad ei ole siis juba turul võimelised iseseisvalt läbi lööma, kui on 2 %. Meie arvates on nüüd tänu Majandusministeeriumile vist lülitatud sinna loetelusse ka biomass. Ja biomass on niisugune asi, mis on eriti mitmeti tõlgendatav. Tegelikult on ju ka turvas sündinud biomassist. Aga kui me veel kaugemale geoloogiasse läheme, on ka nafta ja on ka põlevkivi. Ja siin tõlgendused on kõik täiesti suvalised ja lihtsalt klassifitseeritakse vägisi. Euroopa Liit viskab turba välja, sest nemad on selle ammu ära põletanud ja praegu püüavad kunstlikult soid tagasi teha. Meil mingit niisugust küsimust ei ole, aga Euroopa Liit ütleb, et see on ainult soomlaste asi ja meie ei hakka nendega seal juba rehkendama, et meie turvast ei arvesta. Kuidas me nüüd Eestis teeme, see on üsna küsitav. Mets, mis kasvab ikkagi, käsitletakse üldiselt biomassina ja kui me ta katlasse ajame, siis juba praegu on 2 % muidugi ületatud. Nii et sel juhul me piiraksime, ühtepidi loetleme teda, teistpidi paneme varase tõkke ette. Nii et selles mõttes keskkonnakomisjonile tunduks 5 % tunduvalt arukam, me ei peaks otsekohe asuma revideerima. Aga see selgub siis milline komisjon siin veenvamalt suudab teid mõjutada, kas siis keskkonna- või majanduskomisjon. Ja rohkem mul praegu midagi lisada ei ole. Aitäh!
Aseesimees
Suur tänu, Andres Tarand! Kas kolleegidel on küsimusi? Tundub, et kõik on selge, küsimusi ei ole. Veelkord suur tänu! Majanduskomisjoni ettekande ning ka kaasettekande esitamiseks on sõna majanduskomisjoni aseesimehel kolleeg Rein Kasel.
R. Kask
Austatud juhataja! Head kolleegid! Keskkonnakomisjoni algatatud energiaseaduse muutmise seaduse eelnõu nr. 814 ja majanduskomisjoni algatatud energiaseaduse muutmise seaduse eelnõu nr. 815, mis menetlemise käigus on saanud ühendatud eelnõu kuju. Teise lugemise katkestamise järel jäid eelnõude autoritel lahendada mõned olulised küsimused. Mäletavasti jäi üles küsimus, kes kompenseerib ja kuidas kompenseeritakse energiaettevõtjale võimalik kahjum, mida ta kannab, kui on kohustatud ostma alternatiivselt toodetud elektrienergiat eelnõu § 18 toodud tingimustel. Nendele küsimustele annab nüüd vastuse eelnõu § 11, millega energiaseadfust täiendatakse uute sätetega. Ja siin on öeldud, et jaotusvõrgu ettevõtja võib § 28' nimetatud alternatiivselt toodetud elektrienergia ostukohustuse suurusest sõltuvalt taotleda energiaturu inspektsioonilt põhivõrgu poolt rakendatava edastamistariifi vähendamist. Ja sellega on öeldud see, et nendes küsimustes, mis puudutavad kohustatud energiaettevõtja võimaliku kahju kompenseerimist, selle arvutamist ja kõigi küsimuste lahendamist on selleks institutsiooniks täna või saab selleks institutsiooniks olema Energiaturu Inspektsioon, kellel tulevikus on kõik andmed nii hindade, tariifide kui ka nende elektrienergia tootmismahtude ja tarbimismahtude osas. Teiseks oli vaja leida lahendus küsimusele, kus võiks olla see optimaalne piir, millal turgu valitsevas seisundis olev energiatootja ei või olla samaaegselt võrguettevõtja. Ja sellele küsimusele annab regulatsiooni eelnõu § 14 ja siin ongi öeldud, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 primm kehtestatud piirangut ei rakendata energiatootjate suhtes, kelle aastatoodang on alla 30 tuhande megavatttunni. See väldib kasvõi sellise kunstliku probleemi, et juhul kui väikelinnas või mõnes asulas on mitu väikekatlamaja, aga on ainult üks torustik, siis oleks mõttetu selle torustiku peale teha eraldi energiaettevõtjat. Ilmselt see läheb palju kulukamaks, kui see torustik on ühe väikekatlamaja käes ja selletõttu on arvestatud, et kui on energia aastatoodang on väiksem kui 30 tuhat megavatttundi, siis ei ole vaja sellist nõuet kehtestada, et energiatootja ja võrguettevõtja peaksid ilmtingimata olema lahus. Kolmandaks oli vaja täpselt formuleerida millise hinnaga on energiaettevõtja kohustatud ostma alternatiivselt toodetud elektrienergiat ja selleks on eelnõu § 18 täpsustatud energiaseadusesse lisatava uue § 28 primm sõnastust. Ja siin on sisse toodud, et alternatiivselt toodetud elektrienergiat peab ostma hinnaga, mis moodustab 90 % kodutarbija põhitariifist, juhul kui Eesti Vabariigis alternatiivselt toodetud elektrienergia müügimaht ei ületa 2 % eelmisel aastal vabariigis kasulikult tarbitud elektrienergia kogusest. Ja kui ületab seda 2 %, siis sellisel juhul kinnitab energiaturuinspektsioon võrguettevõtjale konkreetse ostuhinna vahemikus 60-90 % kodutarbija põhitariifist. Ja nagu hea kolleeg härra Andres Tarandi siin juba ütles, on muudatusettepanekuga nr. 11 taas tunnustatud, et alternatiivenergiat võib toota ka tööstusjäätmetest. Kes mäletab vahepeal menetluse käigus tekkis meile sisse, et alternatiivenergiat võib toota ainult olmejäätmetest, aga nüüd on siiski jäänud sisse kõik jäätmed, sealhulgas ka tööstuses tekkiv saepuru, rääkimata Kivitari koksist. Ja muudatusettepanekut nr. 15 majanduskomisjon ei toetanud. Sellest härra Tarand juba siin mainis, see on kahe ja viie protsendi küsimus ja majanduskomisjonis jäi seisukohale, see arusaam, et kaks protsenti oleks täna tõesti see optimaalne piir just selles mõttes, et kuna see kaks protsenti on ka see piir, kus allapoole tuleb kohustatud energiaettevõtjal tasuda 90 % kodutarbija põhitariifist selle ostetud elektrienergia eest. Siis on 2 % selline piir, kus veel ülekandekulud ei ole veel nii suured ja selle tõttu energiaettevõtja võimalik kahju, mis tal sellest võib tekkida, ei ole ka nii suur ja ei vaja nii suurt kompenseerimist ja väljaarvutamist Energiaturuinspektsiooni poolt ja siis teatud teiste tarbijate poolt niisugust ristsubsideerimist. Majanduskomisjon arutas energiaseaduse muutmise seaduse eelnõud omal kahel koosolekul ja majanduskomisjoni otsus oli, et saata eelnõu teise lugemise jätkamisele koos muudatusettepanekute loendiga. Ja pärast muudatusettepanekute läbihääletamist teha ettepanek täiskogule eelnõu seadusena vastu võtta. Märkusena tahaks lisada, et eelnõu vajab seadusena vastuvõtmist Riigikogu koosseisu häälteenamust. Suur tänu Rein Kask! Kas on küsimusi? Kolleeg Ülo Peets, palun!
Ü. Peets
Tänan härra juhataja! Lugupeetud Rein Kask! Ma tean, et majanduskomisjonis on olnud arutlusel just see probleem, et kui koksist hakatakse tegema elektrienergiat, siis sellepärast ei tahetud panna kogu jäätmematerjali sisse. Minu küsimus oleks selline. Kas majanduskomisjonis on teada kusagil mõni juhus, kus koksist toodetakse elektrienergiat? Ja kui tõesti Eestis saab teoks, kas siis majanduskomisjon või sa ise ettekandjana ei peaks õigeks, et sellisele ettevõtjale inimesele võib-olla mingi ausammas püstitada selle eest? Tänan.
R. Kask
Aitäh! Majanduskomisjonis ei olnud koksist elektrienergia tootmisest põhjalikumalt juttu. Meil ei olnud ka sellist asjatundjat ja ei olnud ka kutsutud näiteks Kivitari esindajat. Küll on plaanis mitteametlikult majanduskomisjonil lähemal ajal Kivitari esindajatega kohtuda ja kuulata selle kohta asja täpsemalt. On teada, et on tehtud üksikuid laboratoorseid katseid koksist energia tootmiseks. Aga millised need tulemused on, seda meil täna kasutada ei ole. Mis puudutab ausamba püstitamist sellele, kes sellega hakkama saab, eks ma arvan, et ta selle tehnoloogia rakendamisega ehk püstitab endale ise ausamba, kui ta sellega hakkama saab. Aga eks seda otsustavad tulevikus teised inimesed ja võib-olla ajaloolased. Aitäh!
Aseesimees
Tänan. Kas on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Siiski, vabandust. Endel Lippmaa, palun!
E. Lippmaa
Päris lühike küsimus. Ma olen ülikooli erialalt insener-keemik-tehnoloog põlevkivi alal ja mul on täiesti arusaamatu, millises katlas seda poolkoksi kavatsetakse põletada? Minu arvates ta ei põle kusagil.
R. Kask
Aitäh! võibolla et see küsimus sisaldas ka juba vastuse. Ma veelkord ütlen, mina ei ole koksi alal üle-üldsegi mingisugune asjatundja ja nagu ma siin juba kolleeg Peetsile vastasin, et me ei ole seda majanduskomisjonis arutanud. Ma olen küll kuulnud, et kui laboratoorseid on üritatud teha, aga tulemustest ma ei tea, kas need on negatiivsed või positiivsed tulemused. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Kas on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Rein Kask. Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised antud päevakorra punktis. Ekraan on tühi, kas võib lugeda läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks? Tänan! Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõna võimalus. Härra Tarand? Ei soovi. Härra Kask? Samuti mitte. Sel juhul, lugupeetud kolleegid, võtame ette muudatusettepanekute tabeli. Palun kõnepulti Rein Kase. Tabelis on kokku 19 muudatusettepanekut. 1. muudatusettepanek, majanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. Samuti 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10. 11. muudatusettepanek, majanduskomisjonilt, arvestatud täielikult, kuid kooskõlas kodukorraseaduse §-i 88 lõikega 3 kuulub see täiskogus hääletusele. Kas juhtivkomisjon soovib enne seda kommenteerida?
R. Kask
Ma oma kaasettekandes juba mainisin, et varem oli siin sõna olmejäätme gaasist ja olmejäätme materjalist. Nüüd me oleme selle olme siit eest ära jätnud, see tähendab, et kõigist jäätmematerjalidest võib toota alternatiivenergiat, kui ta põleb ja on väärtuslik.
Aseesimees
Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 11. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 56 Riigikogu liiget, vastu ei ole, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. 12. muudatusettepanek majanduskomisjonilt, keskkonnakomisjon toetab osaliselt. Juhtivkomisjon on arvestanud täielikult, kuid samuti kuulub täiskogus hääletusele. Kas on soovi kommenteerida?
R. Kask
Põhiliselt ont tegemist redaktsioonilist laadi, aga samal ajal ka natukene täpsustatud ja täiendatud ettepanekuga, nagu ma siin juba kaasettekandes mainisin on siin rõhutatud, et 90 % või 60 kuni 90 %, et seda arvestatakse kodutarbija põhitariifist ja on ka öeldud, et arvestatakse seda 2 %. Eelmisel aastal Eesti Vabariigis kasulikult tarbitud elektrienergia kogusest. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 12. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 45 Riigikogu liiget, vastu ei ole, erapooletuid on 2. Ettepanek leidis toetust. 13.muudatusettepanek kolleeg Kalev Kukelt on arvestatud täielikult, 14 kolleeg Kalev Kukelt on jäetud arvestamata, ei ole probleeme. 15 keskkonnakomisjonilt, keskkonnakomisjon toetab, majanduskomisjon ei toeta, on jäetud arvestamata. 16 majanduskomisjonilt arvestatud täielikult, 17 arvestatud täielikult, samuti 18 ja 19. Tänan, sellega on muudatusettepanekute tabel läbi vaadatud ning juhtivkomisjon teeb ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele. Kuna eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamuse toetust, siis juhataja annab pikalt kella. Lugupeetud Riigikogu, palun kohaloleku kontroll. Kohal on 64 Riigikogu liiget. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele energiaseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmise seaduse vastuvõtmise, palun võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletustulemused
Seaduse vastuvõtmise poolt on 65 Riigikogu liiget, vastu ei ole, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud. Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti, see on Reformierakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 12 muutmise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist ja ettekandeks ja kaasettekandeks on sõna rahanduskomisjoni aseesimehel kolleeg Jürgen Ligil.
J. Ligi
Austatud härra esimees, lugupeetud kolleegid! Tuletan meelde, et selle eelnõu eesmärk on taastada füüsilisest isikust maksumaksja õigus, arvestada oma maksustatavast tulust maha ka need kulutused, mis on tehtud osavõtuks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras registreeritud kursustel osalemiseks. Selle esimese lugemise järel on eelnõusse pakutud mitu muudatusettepanekut, mis on aidanud eelnõu teksti täpsustada. Samas on laekunud ka selliseid ettepanekuid, mida ei saa aktsepteerida autorid ja ei toetanud ka komisjon. Neid ükshaaval kommenteeriksin siis, kui muudatusettepanekuid hakatakse hääletama. Praegu autorite arvates võiks eelnõu vastu võtta sellisel kujul, nagu ta komisjonist välja tuli. Tänan.
Aseesimees
Suur tänu! Kas kolleegidel on küsimusi? Kolleeg Jaanus Betlem, palun!
J. Betlem
Aitäh austatud ettekandja! Kas siit võiks edasi arendada näiteks sellist loogikat, et inimesed võiksid oma maksustatavast tulust hakata edaspidi maha arvama kõikvõimalikke kulutusi näiteks toidule, tervishoiule, koolitusele ja muule sarnasele hädavajalikule inimese elus ja sotsiaalsfääris. Maksustamisele kuuluks kõik, mis sotsiaalkulutustest väljapoole jääks. On see taolisest mõttest, ideest ja eesmärgist kantud eelnõu?
J. Ligi
Aitäh! Ei ole.
Aseesimees
Tänan. Maido Pajo, palun järgmisena!
M. Pajo
Aitäh juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on küsimus selline. Tähendab, kui me vaatame seda tulumaksuseadust, siis tulumaksuseaduse selle § 12 lõige 3 tähendab esimene lause käsitleb seda, et võidakse arvata maha koolituskulud. Ja kui lõpuks te jõuate sinna, mis need koolituskulud on, siis te piirate need koolituskulud ainult õppemaksuga. Aga teate väga hästi, et koolituskulud on palju laiemad. Selles mõttes seaduse eelnõu tekst ei ole omavahel ju kooskõlas, erinevad laused, koolituskulusid minu arvates ei saa piirata ainult õppemaksuga. Miks te seda põhjendate ja miks te leiate, et ainult õppemaks on koolituskulude all võimalik maha arvata? Aitäh!
J. Ligi
Aitäh! Nii nagu seadused ei saa koosneda üksikutest sõnadest, iga mõiste tuleb seal siiski piiritleda, täpsustada. Nii on ka sellesama eelnõuga. Koolituskulu nõuab igal juhul defineerimist. Kui me hakkame seda asja käsitlema nii laialt, et kõik vähegi koolitusega seotu lubatakse kuludest maha arvata, siis on selge, et me likvideerime üksikisiku tulumaksu ja sellepärast ei autorid ega komisjon saa toetada neid muudatusettepanekuid, mille numbrid on 4 ja 3. Tänan!
Aseesimees
Tänan! Jaanus Betlem, teine küsimus, palun.
J. Betlem
Aitäh! Austatud ettekandja, kas on teile esile tuua ka mingeid arvestusi võimaliku rahalise võidu kohta, mida see seaduse rakendamine endaga kaasa võiks tuua? Aitäh!
J. Ligi
Aitäh! Rahalist võitu annab ta muidugi maksumaksjale. Aga see sõltub siis juba maksumaksja õpihimust ja oskusest soodustust ära kasutada. Ma ei usu, et samas kaotus riigieelarvele jääks suuremaks kui prognoosiv hea piir riigieelarve koostamisel.
Aseesimees
Tänan! Kas on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Jürgen Ligi! Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised antud päevakorrapunktis. Kolleeg Talvi Märja, palun, kõne kõnepuldist.
T. Märja
Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Tahaksin kõigepealt avaldada heameelt selle üle, et Riigikogu ja riigikogulased on hakanud muret tundma selle üle, kuidas eesti rahvast saaks paremini koolitada. Selle kandi pealt vaadates tuleks ka käesolevat seaduse eelnõu tervitada. Aga seda ainult juhul, kui meid huvitab koolituse kvantiteet, mitte selle kvaliteet. Miks ma olen selle vastu, et ka registreeritud kursustel osalemise eest ning selle lõpetamisel saadud paberi alusel, ma ei oska seda teisiti kui paberiks nimetada, oleks võimalik tagasi saada õppimiseks kulutatud rahalt tulumaks ning sellest aastast alates siis piiramata summa ulatuses. Nimelt on kursuste registreerimise kord ühelt poolt küll keeruline, sest seda tuleb teha selles omavalitsuses, kelle territooriumil tahetakse kursus läbi viia, niisiis tahad Saaremaal teha, sõida Saaremaale registreeri ja tule tagasi. Kuid teisalt ei nõuta registreerimisel muud, kui selle asutuse nime, kes kursust korraldab, kursuse nimetus, kestvust ja tundide arvu, läbiviimise kohta ja keelt ning kursuse eest vastutava isiku nime. Ei sõnagi programmist, õppejõududest ja muust sellisest, mis võiks vähegi anda aimu sisu ja taseme kohta. Veelgi vähem informatsiooni nõuetakse aruandluses. Seega kursuste registreerimiseks on vaja vaid head tahet ja head sulge. Toon teile vaid ühe näite, milleni see võib viia. See on selline näide, kus vahele sekkus ka prokuratuur. Nimelt otsustasid Narva paar-kolm inimest hakata korraldama politseinikele alternatiivset väljaõpet. Kursus registreeriti vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr. 137 14. aprillist 1994. aastal. Mida sellel kursusel õpetati polnud teada, kuid õppemaks nõuti maksuametilt tagasi. Natuke ka arvudest. Statistikaameti haridussektori juhataja andmetel registreeriti 1997. aastal 13 maakonnas kokku 1 778 kursust. Kolm maakonda ei saatnud oma arve. Ütleme, et ümmarguselt 2 000 registreeritud kursust. Kui igal kursusel õppis keskmiselt 20 inimest oli õppijaid kokku 40 000. Möödunud aastal kehtinud määruse kohaselt oli inimesel õigus oma tulust maha võtta kuni 6000 krooni, kui see kulutati õppimiseks. Seega ümmarguselt jäi sel aastal või jääb tulumaksu saamata umbes 50 kuni 60 miljonit. Praegu tulumaksuseaduses enam koolituskulude piirangut pole. Maksad näiteks Concordia Ülikooli õppimise eest 30 000, tsirka 30 000 krooni ja saad 26 % sellest tagasi. Niisiis järgmisel aastal on riigieelarves tulumaksult laekumata tulude arv loomulikult õigeks otstarbeks, õppimiseks kulutatud, aga ikkagi tunduvalt suurem. Kõige seetõttu eelistan toetada seda, mis on praegu sissekirjutatud erakooliseadusesse, aga samuti täiskasvanute koolituse seaduse muutmise seaduse eelnõusse, nimelt taastada koolituslubade nõue ka kõigile nendele, kes koolitavad täiskasvanuid ning teha see võimalikult kätte saadavaks kõigile. See annaks võimaluse vähemalt teada, mis programmide alusel ja mida seal õpetatakse, seega mõelda natuke kvaliteedile. Johtuvalt sellest olen teinud ka muudatusettepaneku käesolevasse seaduseelnõusse ja loodan, et te seda toetate. Tänan tähelepanu eest!
Aseesimees
Suur tänu proua Talvi Märja! Järgmisena palun kolleeg Maido Pajo.
M. Pajo
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetavad kolleegid! Arengupartei saadikurühma nimel ma tahaksin paar sõna öelda selle kohta, mis puudutab meie ettepanekut nr.3 ja 4, kus me leiame, et tegelikult seaduseelnõu praegu alusetult kitsendab kulutuste mahaarvamist maksustatavast tulust ja seob seda ainult õppemaksuga. me leiame, et see ei ole praegu põhjendatud ja ikkagi kui me ütleme kuhu me tahame minna, kuhu Eesti välja jõuab, siis koolihariduse kättesaadavus see on meie arengu võtmeküsimus. Ja kui nüüd tulumaksuseadus ühelt poolt lubab koolituskulud maha arvata ja teiselt poolt tahetakse näha ainult õppemaksu, siis kui te vaatate tegelikku elu, siis enamus teist ilmselt teab, kes on lapsevanemad, kui palju kulub tegelikult perel selleks vahendeid, et laps saaks koolis käia, mitte ainult õppemaksu tasuda. Ja kui me räägime õppemaksu tasumisest ja selle kulutuste mahavõtmisest tuludest, siis see ainult süvendab erinevusi erinevate sotsiaalsete gruppide. Ja samal ajal statistika näitab seda ja tehtud uuringud, et kõige madalamate sissetulekutega leibkondades on laste arv kuni kaks korda suurem kui kõrgema sissetulekuga peredes. Ja üle 2/3 peredest ei suuda igapäevaste kulutuste kõrvalt raha säästa ja seega valdavalt puudub neil kindlustunne laste juurdesoetamiseks, kuna neid ei jõuta üles kasvatada ega haridust anda. Ja praegu ülevaated, mis on tehtud, näitavad veel seda, et pooltel peredel ja just vaesematel peredel ulatub sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalabi kaudu saadav raha kuni 50 %-ni pere sissetulekust, see tähendab, et raha jõuab abivajajateni ümberjagamise kaudu ja see ümberjagamine neelab ise suure osa vahenditest. Ja vahendite puudujääk vähekindlustatud elanikkonnal, sealhulgas ka lastele normaalse hariduse andmisel toob kaasa sotsiaalse tõrjutuse süvenemise, vaesuse ja rahulolematuse kasvu ühiskonnas ja see tõttu me leiame, et me ettepanekud, siin on vähemalt viis positiivset momenti, mida tuleks rõhutada, mida vajalik silmas pidada selle eelnõu ja nende ettepanekute juures. Esiteks meie ettepanekud võimaldavad paljulasteliste ja suhteliselt vähema sissetulekuga perede toimetuleku parandamise võimaluse ja teiseks võimaldab koolihariduse kättesaadavust ja õppimisvõimalusi parandada. Kolmandaks võimaldab rohkem tähelepanu pöörata koolilaste tervise kaitsele, et vanematel jääks kooliabistamise ja õppevahendite soetamise kõrval raha ka laste tervislikuks toitmiseks. Neljandaks võimaldab muuta senist maksukoormust õiglasemaks erielanikkona gruppide vahel ja viiendaks ta võimaldab vähendada tulude ümberjaotamist riigi kaudu, mis meie arvates on põhjendamatult suur. Et me palume oma ettepanekuid toetada. Aitäh!
Aseesimees
Suur tänu, Maido Pajo! Lugupeetud kolleegid, kas võin teha ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks? Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise antud päevakorrapunktis. Palun võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 37 Riigikogu liiget, vastu 2, erapooletuid 1. Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus, ettekandja, palun. Kolleeg Jürgen Ligi, tegelikult puldist oleks võimalik rääkida kuni kolm minutit.
J. Ligi
Tahtsin autorite poolt kommenteerida lühidalt proua Märja ettepanekut või ettekannet. Ma väidaks, et see läks eesmärgist mööda. Tulumaksuseaduse siinpakutav säte ei ole kuidagi vastuolus tema poolt mainitud haridusseadustega, esiteks. Ja teiseks, on ta jätnud tähelepanuta selle eelnõu viimase lause, mis ütleb, et kursused tuleb registreerida Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. See kord Vabariigi Valitsuse määruse vormis peab välistama igasugu libakursuste mahakandmise tuludest. See on täiesti võimalik sellist asja korradada. Samas on enamik kursusi oma olemuselt ja eesmärgilt täiesti siiralt haridusele, õppimisele suunatud. Ja sellel aastal tuludeklaratsioonide täitmisel igatahes tabas maksumaksjaid suur ehmatus, kui selgus, et ei võeta vastu nende poolt loodetud kulusid mahaarvamisele. Paljudel, eelkõige oli tegu just kursustega, kus osalesid maksumaksjate lapsed. Tänan.
Aseesimees
Tänan. Fraktsioonide esimehed! Kolleeg Talvi Märja saab kommenteerida oma ettepanekut siis, kui jõuame selleni muudatusettepanekud läbi vaadates ja kui selline soov siis ka veel on. Kui on mainitud kellegi nime ettekandes või kaasettekandes, siis saab õiendada või esitada faktilise õienduse. Seda ei tehtud. Seda tehti lõppsõnas. See on teine asi. Võivad esineda veel lõppsõnaga fraktsioonide esindajad. Sellist soovi ei ole. Tänan. Sel juhul, lugupeetud kolleegid, võtame ette muudatusettepanekute tabeli. Palun kõnepulti kolleeg Jürgen Ligi. Tabelis on kokku 7 muudatusettepanekut. 1. muudatusettepanek ja 2. muudatusettepanek välistavad üksteist ning kuuluvad koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele. Autoritel on võimalus oma ettepanekuid kommenteerida. Kui on selline võimalus, siis palun, tellige. Vootele Hansen, palun.
V. Hansen
Aitäh! Palun enda ettepanekut hääletada ja arvan, et kommentaar on esitatud.
Aseesimees
Tänan! Hääletamisele kuuluvad nad päris kohustuslikus korras. Kas juhtivkomisjon soovib kommenteerida?
J. Ligi
Komisjoni poolt ütleksin, et see ei leidnud ühtegi poolthäält hääletamisel, vastu oli 4 ja 4 oli erapooletud. Üldiselt on see ju kantud üllast eesmärgist see ettepanek, aga kahjuks ajab see ikkagi eelnõu nagu rakendusala liiga laiaks ja tõepoolest avab võimalused liiga suureks mahaarvamiseks, tähendab, eelarvekadu saab ilmselt olema päris tuntav siin. Tänan!
Aseesimees
Tänan! Lugupeetud kolleegid, asume läbi viima konkureerivat hääletust. Loevad poolthääled. Konkureeriva hääletuse esimeses voorus panen hääletusele ettepaneku number 1. Palun hääletada.
Hääletustulemused
Ettepanek kogus 6 poolthäält. Konkureeriva hääletuse esimeses voorus panen hääletusele muudatusettepaneku number 2. Palun hääletada.
Hääletustulemused
Ettepanek kogus 45 poolt häält. Konkureeriva hääletuse I voorus panen hääletusele põhiteksti. palun hääletada.
Hääletustulemused
Põhitekst kogus 4 poolt häält. Konkureeriva hääletuse I voorus langeb välja põhitekst. Asume II vooru juurde. Lugupeetud Riigikogu, konkureeriva hääletuse II voorus panen hääletusele muudatusettepaneku nr. 1. Palun hääletada.
Hääletustulemused
Ettepanek kogus 8 poolt häält. Konkureeriva hääletuse II voorus panen hääletusele muudatusettepaneku nr. 2. Palun hääletada.
Hääletustulemused
Ettepanek nr.2 kogus 40 poolt häält ja võitis seega konkureeriva hääletuse. Ning ma panen ta veelkord hääletamisele. Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr. 2. Palun võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 52 Riigikogu liiget, vastu ei ole, erapooletuid on 1. Ettepanek leidis toetust. 3.muudatusettepanek autoriteks kolleegid Pajo, Karemäe, Aimla, Kilvet, on jäetud arvestamata. Krista Kilvet palun.
K. Kilvet
Palun hääletada.
Aseesimees
Tänan! Kas juhtivkomisjon soovib kommenteerida.
J. Ligi
Komisjoni poolt ütleks, et siin on sisuliselt tegemist tehnoloogiliselt äärmiselt ebareeglipärase tulumaksuvabamiinimumi tõstmisega. Sellise paragrahvi all sellist asja toimetada ei oleks kuidagi soliidne, nii et komisjonis oli 1 poolthääl, 5 vastu ja 2 erapooletut, sama asja tuleks teha mujal ja mitte mingite hüpoteetiliste ja tõestamata hariduskulude kaudu.
Aseesimees
Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 3.muudatusettepaneku, palun võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 5 Riigikogu liiget, vastu 27, erapooletuid 1. Ettepanek ei saanud toetust. 4.muudatusettepanek, autoriteks kolleegid Pajo, Karemäe, Aimla, Kilvet, on jäetud arvestamata. Maido Pajo palun.
M. Pajo
Palume seda hääletada.
Aseesimees
Juhtivkomisjon palun.
J. Ligi
Ma juba kommenteerisin, et koolituskuludena võib siis koolituskuludega seostada võib väga erinevaid asju ja komisjonis ei olnud ühtegi poolthäält, kõik 8 liiget olid vastu, erapooletuid ei olnud. tegemist oleks tuntava maksutulude eradeerimisega, aga seost haridusega oleks võrdlemisi vähe. Tänan!
Aseesimees
Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele 4. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 8 Riigikogu liiget, vastu 20, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei saanud toetust. 5. muudatusettpeanek kolleeg Talvi Märjalt, on jäetud arvestamata. Talvi Märja palun.
T. Märja
Palun seda ettepanekut hääletada. Ja lisaks sellele, mis ma ütlesin oma sõnavõtus ma tahaksin öelda, kui ma ütlesin, kuidas kursus registreerida, siis ma tsiteerisin Vabariigi Valitsuse määrust, ma ei võtnud seda oma peast. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Juhtivkomisjon palun.
J. Ligi
Komisjonis läks hääletamine 4 poolt, 4 vastu ja kordan siis oma öeldut natuke teiste sõnadega. Mitte miski ei takista Vabariigi Valitsusel oma määruseid parandada. Tänan!
Aseesimees
Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele 5. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 34 Riigikogu liiget, vastu 27, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. 6. muudatusettepanek rahanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. Samuti 7. muudatusettepanek. Probleeme ei ole. Tänan! Sellega on muudatusettepanekute tabel läbi vaadatud. Palun veelkord öelda välja komisjoni seisukoht edasise menetluse kohta.
J. Ligi
Autorite otsus on eelnõu lugemine praegu katkestada, kuna ettepanek nr. 5 leidis toetust, siis kehtib komisjoni otsus, et muudatusettepanekud on oodatud nädala pärast kell 12. Tänan.
Aseesimees
Tänan. Eelnõu nr. 825 teine lugemine on katkestatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 17. juuni kell 12.00 rahanduskomisjonile. Lugupeetud kolleegid! Võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti, see on Mõõdukate fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist ning ettekandeks on sõna Mõõdukate fraktsiooni liikmel proua Liia Hännil.
L. Hänni
Härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Tuletan kõigepealt mõne sõnaga meelde, mis oli selle seaduse eelnõu eesmärgiks. Eesmärgiks oli tagada, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimised toimuksid kõigis Eesti omavalitsustes üheaegselt. Praegu on olukord selline, et kui omavalitsuste ühinemise tõttu korraliste valimiste vaheajal valitakse uus volikogu, siis selle omavalitsuse jaoks läheb valimiste rütm võrreldes teiste omavalitsustega sassi. Nii et selles omavalitsuses hakkavad valimised toimuma erineval ajal. Me arvame, et see ei ole põhjendatud ja sel eesmärgil ongi kohaliku omavalitsuse volikogu seadust muudetud nii, et ühinemisel valitud volikogu volitused lõppeksid samal ajal, kui kõigi teiste omavalitsuse volikogude volitused. Sel juhul jäävad omavalitsuse valimised toimuma üle Eesti ühel ajal. Praegu teiseks lugemiseks on seaduse eelnõu täpsustatud, eesmärk ja sisu on jäänud samaks. Need täpsustused on vajalikud olnud selleks, et üheselt oleks mõistetav, et ühinemisel valitud volikogu ei kesta mitte kolm aastat, vaid lühema aja vältel. Põhiseaduskomisjon on muudatused teinud koostöös autoriga, nii et autoripoolseid etteheiteid praegu selle eelnõule enam ei ole. Eelnõu on küps vastuvõtmiseks. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Kas kolleegidel on küsimusi? Tundub, et küsimusi ei ole. Suur tänu, proua Liia Hänni. Kaasettekandeks on sõna põhiseaduskomisjoni aseesimehel kolleeg Jaan Pööril.
J. Pöör
Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Põhiseaduskomisjon arutas antud seaduseelnõud oma kahel istungil. Kuna teise istungi 2. juuni istungil põhiseaduskomisjon leidis, et oleks vaja täpsustada antud eelnõud, siis ta katkestati arutelu ja jätkati 4. juunil. Kuna põhiliselt juba proua Hänni selle sisu ka komisjoni arutelu andis edasi, siis mul ei ole rohkem lisada, kui komisjon teeb Riigikogule ettepaneku antud seaduseelnõu pärast muudatusettepanekute läbihääletamist panna lõpphääletusele ja vastu võtta. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Kas on kaasettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Jaan Pöör! Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised antud päevakorrapunktis. Ekraan on tühi. Kas võib lugeda läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks? Tänan! Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Ei ole soovi. Sel juhul, lugupeetud kolleegid, võtame ette muudatusettepanekute tabeli. Tabelis on kokku 2 muudatusettepanekud, mõlemad põhiseaduskomisjonilt. 1. muudatusettepanek on arvestatud täielikult. 2. muudatusettepanek samuti arvestatud täielikult. Tänan! Sellega on muudatusettepanekud läbi vaadatud ja juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele.
J. Pöör
Antud eelnõu vastuvõtmine nõuab koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja palun.
M. Pärnoja
Härra juhataja, me paluksime häälte kogumiseks 3 minutit vaheaega enne lõpphääletust.
Aseesimees
Palun ka kirjalikult, vaheaeg 3 minutit, vaheaeg lõpeb kell 15.20.
Vaheaeg
Aseesimees
Lugupeetud kolleegid, vaheaeg on lõppenud, palun koguneda istungite saali. Lugupeetud Riigikogu, palun kohaloleku kontroll. Kohal on 65 Riigikogu liiget. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse vastuvõtmise, palun võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletustulemused
Vastuvõtmise poolt on 67 Riigikogu liiget, vastu ei ole, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud. Lugupeetud kolleegid, võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti. See on Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse § 38 muutmise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist ning ettekandeks on sõna kaitseminister Andrus Öövelil.
A. Öövel
Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu saadikud! Tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseadusest on kõigil meessoost kodanikel kaitseväeteenistus kohustus. Selle kohustuse täitmiseks tuleb luua süsteem, mille põhi antakse riigikaitselise väljaõppe käigus. Õpetamata reserv on enesepettus ja võib viia ettearvamatutele tulemustele. Riigikaitseliste õpetuse andmine reservväelastele ettenähtud reþiimis ei taga algõpetuse ehk sõdurikursuse läbiomise juures vajalikku tulemust. Sellepärast on valitsus oma eelnõusse liitnud nii otstarbekuse kui ka võimalikkuse parima konsentratsiooni ja seda nii üksikisiku kui ühiskonna seisukohalt. Sellepärast palun teid valitsuse poolt koostatud eelnõu vastu võtta. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Kas on küsimusi? Kolleeg Anti Liiv, palun.
A. Liiv
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister, mina ise isiklikult olen see, kes vene sõjaväes ei ole käinud ja ülikoolis viilisin kõrvale õpetusest ja lõpptulemuseks kirjutati ne obutðennõi. Nüüd ma tahaksin küsida, millest see viga, et ma ei tule toime sellega. Milles see väljendub? Aitäh!
A. Öövel
Austatud härra Liiv! Ma usun niimoodi, et sõjapidamine on kunst nagu kõik teised kunstiliigid. Ja selleks, et seda kunsti vallata ehk teisisõnu garanteerida iseenda ellujäämine ja vajadusel oma sõprade, oma üksusekaaslaste elu tagamine, on vaja pingsalt õppida ja omandada teadmised, oskused ja kogemused. Me ei saa käsitleda riigikaitselisest kohustusest osavõttu, kui lihtsalt tahet või valmisolekut seista oma riigi ees. Me peame saama selleks vastava väljaõppe, mis algab üksiksõduri ettevalmistusest, seejärel läheb üle lahingupaari ettevalmistuseks, siis ettevalmistuseks jao ja rühma koosseisus ning Eesti tingimustes viimase etapina pataljoni ja brigaadi koosseisus. See nõuab aega ja see nõuab väga kindla ja selgepiirilise programmi omandamist. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Vootele Hansen, palun järgmisena.
V. Hansen
Aitäh! Austatud kaitseminister! Kuna ma loen tagant muudatusettepanekute tabelist, et valitsus toetab ettepanekuid, siis mul on küsimus § 38 lõike 1 kohta, mis sätestab ära, millal üliõpilased on hakanud õppima ülikoolis. Ja ma küsin, kas see on mõeldud nende inimeste jaoks, kes on hakanud pärast 94. aasta 10. aprilli ja ütleme kuni käesoleva ajani või on ka mõeldud pikemaks ajaks tulevikku. Ma saan aru, et eelnõu on püstitatud ühe konkreetse vajaduse rahuldamiseks. Kas Kaitseministeerium ja Vabariigi Valitsus tõesti on arvamusel, et inimesed, kes on saanud riigi ja maksumaksja kulul hariduse, ei oma kohustusi selle riigi ja rahva ees. Aitäh!
A. Öövel
Aitäh teile küsimuse eest! Ma küll ei mõistnud päris täpselt küsimuse sisu, eriti tema filosoofilises kategoorias. Kui te räägite praktilisest kategooriast, siis valitsus on valmistanud ette uue kaitseväeteenistuse seaduse ja uue kaitseväeteenistuse seaduse kehtima hakkamisel vana seadus, kuhu me täna ka paranduse viime, lakkab eksisteerimast ja toimimast ning uue seaduse kohaselt on ette nähtud kord, kus kõik seaduse kehtima hakkamise hetkel ülikooli astuvad noormehed pärast ülikooli sisseastumiseksamite sooritamist, aga enne praktilist õppimaasumist teevad läbi kaitseväeteenistuse siis, mis on 8-12 kuud pikk. Nii et uue seaduse kehtima hakkamisel seadus, mis täna kehtib, lõpetab oma toime. Aga filosoofilisest kategooriast ma ei saanud hästi aru, mis tähendab, et valitsus on seisukohal, et õpetatud ja hariduse saanud mehed ei pea teenima. Vastupidi, valitsus on seisukohal, et Eesti-suguse väikeriigi puhul saab rääkida efektiivsest riigikaitsesüsteemist ainult sellisel juhul, kui tegemist on kaitseväe kui tarkväega, tarkväega siis ükskõik, kas kokkukirjutatult või lahkukirjutatult. Aga ainukene tee efektiivseks riigikaitseks on just nimelt tarkväe loomine ja saab seda teha ainult juhul, kui paremad poisid on haaratud sellesse süsteemi. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Ülo Peets, palun järgmisena.
Ü. Peets
Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister, vastates härra Liivile te ütlesite, et sõjapidamine on kunst. On olemas kaitsessõjad, vallutussõjad ja seal kasutatakse strateegiaid, taktikaid ja minu küsimus oleks nüüd selline, et millisele kunstiliigile siis te arvate sõjapidamist kõige lähemal olevat, on ta skulptuur või maalikunst või tõepoolest, kui te korra väljendasite nii, millisele kunstiliigile ta kõige lähemal asub? Tänan!
A. Öövel
Aitäh teile! Vastus on väga lihtne ja selge - sõjakunstile.
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Anti Liiv, palun.
A. Liiv
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kaitseminister, ma siiralt tervitan seda, et sõjapidamine on kunst. Võibolla tal on kõige rohkem lähedus balletiga, sest minu ettekujutuste järgi kirsadega võib väga sarnaselt balletiga niimoodi etendust anda. Ja minu senised kokkupuutumised sõjalise õpetusega, sama tummiga on ülikoolist, mul on tunne, et vot see on tõeline kunst, mille puhul õpikuks on Ðveik ja tema vihased seiklused ida- ja läänerindel. Aga minu küsimus, ma läheksin uuesti tagasi, kas härra kaitseminister on arvamusel, et tulevasel salaluure-elektroonik ja inseneril või tulevasel tõlgil, kes kuulab üle kinnivõetud vaenlase spiooni, näiteks arst-kirurgil, kes lõikab kindralil, võiduka kindrali haavu jne. jne. on ikkagi ilmtingimata vaja läbida kuus kuud kaeviku kaevamise õpetusest. Minu ettekujutamise järgi, kui sõja puhkemisel te tsiteerisite, et on vaja osata ennast kaitsta, on loomulik instinkt kõrgharidusega inimistel väga selgepiiriline, väga selge suunitlusega, nii selge, et ma ei hakka isegi seda praegu välja ütlema, aga ma ikkagi arvan, võibolla küll võib olla igapäevases elus vajalik tõsta tegevsõjaväe taset, aga küsimuse juurde, kas kasulikum oleks investeerida ohvitserkonda? Aitäh!
A. Öövel
Aitäh küsimuse eest! Kui me nüüd jätkame arutelu kunsti teemal, siis olen sügavalt seda meelt, et kunst ei olegi mitte midagi muud, kui vaimse ja füüsilise täiuse koos mõju. Ja läbi selle julgen ma liigitada kunsti hulka lisaks sõjapidamise oskusele ka näiteks spordi. Aga see ehk on niisugune diskussiooni teema õhtuses klubis. Kui vastata küsimusele, siis tõepoolest enesealalhoiuinstinkt võib anda üsna häid lahendusi indiviidi üksiktegevuse puhul. Kuid kui me räägime lahingutegevusest, siis usun nii, et kõige väiksema jõuüksuse pinnal moodustab lahingupaar ehk ka selles kõige väiksemas koosluses on juba partner, kelle eest sa peab kandma hoolt täpselt sama hästi, kui iseenda eest. Aga kui me läheme sealt edasi jao, rühma, kompanii, pataljoni ja brigaadi koosseisu, kus kõik üksikindiviidid peavad andma oma kooskõlastatud parima tegevuse selle nimelt, et 1000 meest suudaks ühise eesmärgi nimel leida parimaid lahendusi, siis see on kahtlemata tegevus, mida tuleb harjutada. Ja see harjutamine peab põhinema konkreetsetel teadmistel ja oskustel. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Aap Neljas, palun.
A. Neljas
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Kui me nüüd vaatame seda seadust, kus on öeldud, et reservis õnnestub oma kodaniku kohus ära täita kuue kuu jooksul ja kui mõelda selle peale, et meie naabruses asuvas ja totaalkaitset rakendavas Soomes on ka tavalise ajateenistuse alampiiriks 6 kuud, miks on teie ministeeriumi poolt esitatud uues kaitseväeteenistuse seaduseprojektis jätkuvalt alampiiriks 8 kuud, kui reservväelastele loetakse, et on võimalik asjad ära õpetada 6 kuuga. Aitäh!
A. Öövel
Aitäh, austatud Riigikogu saadik! Nagu te näete esitatud eelnõust, ajateenistuse reþiimis läbitakse teenistus 6 kuu jooksul ning sellele teenistusele järgneb teenistus reservis, kas siis sõduritele 6 kuu jooksul, allohvitseridele 9 kuu jooksul või reservohvitseridele 18 kuu jooksul. Ajateenistuse reþiimis saadakse väljaõpe lahingupari ja jao tasandil 6 kuulises õppetsüklis ning jätakatakse seda väljaõpet rühma ja suuremate üksuste tasandil juba reservis olles. Antud juhul eelnõu käsitleb just nimelt seda, et see esmane sõdurikursus koos lahingupaaris ja jaokoosseisus tegutsemise oskusega saadakse 6 kuu jooksul. Usun niimoodi, et ka Eesti tee, mida nii ministeerium kui peastaap kavandavad on järk-järguline teenistusaja lühendamine ja väga võimalik, et me jõuamegi aastaks 2004 -2005 selleni, et me suudame juba ajateenistuses vajalikke teadmisi õpetada 6 -8 kuu suuruses ajaraamistikus. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja palun.
M. Pärnoja
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Selle probleemi lahendamiseks, mis on tekkinud valitsuse, eelkõige Kaitseministeeriumi saamatuse tulemusena, 3 aasta jooksul on esitatud 3 eelnõud, üks nendest on Vabariigi Valitsuse poolt, teine Keskerakonna fraktsiooni poolt ja kolmas mõõdukate poolt, meie eelnõu on sisult üsna lähedane Vabariigi Valitsuse eelnõule, ainult et me kasutame sellist mõistet nagu reservväelase kandidaat, kuna see oleks ajutise iseloomuga. Ei praegu kehtiv seadus, ega ka uus eelnõu ei näe ette reservväelase kandidaadi mõistet, miks seda nii kangekaelselt tahetakse sisse tuua selle ajutise probleemi lahendamiseks, see on mulle arusaamatu. Võib-olla te selgitaksite, miks ei ole võimalik läbi ajada reservväelase mõistega, tehes teatud erinormi väljaõppe seisukohalt. Aitäh!
A. Öövel
Aitäh! Austatud Riigikogu liige! Küsimus on väga tõsiselt sisuline. Reservväelase määratlemiseks on konkreetne mõiste sise ja konkreetne teenistusvorm. Antud juhul on tegemist ajateenistuja reþiimis väljaõppe saamisega. Sellepärast oleme me toonud sisse mõiste reservväelase kandidaat. Kui kellegil on pakkuda paremat mõistet, mis ühendaks ajateenistuse selles situatsioonis, kus me praegu oleme, siis meil ei oleks kindlasti mitte midagi selle vastu. Aga lisaks Valitsusele on riigikaitsekomisjon teinud pingsalt tööd leidmaks sobivamat määratlust, aga kahjuks on meie jõupingutused jooksnud liiva. Päris kindlasti ei saa neid noormehi, kes pärast ülikooli lõpetamist oma teenistuse läbivad, nimetada reservväelasteks, sest sellel mõistel on hoopis teine sisu. Aitäh!
Aseesimees
Tänan. Proua Liia Hänni, palun!
L. Hänni
Aitäh austatud kaitseminister! Palun kirjeldage mõne sõnaga, millised on need tagatised, mis laienevad ka reservväelase kandidaadile, juhul kui ta on õppekogunemisel või kursustel? Aitäh!
A. Öövel
Aitäh teile! Need tagatised tulenevad täna kehtiva kaitseväeteenistuse seadusest § 53. Aitäh!
Aseesimees
Tänan. Ülo Peets, teine küsimus palun!
Ü. Peets
Tänan härra juhataja! Lugupeetud kaitseminister! Kuna esimene küsimus tulenes eelküsitlejast, siis teine küsimus puudutab seaduse eelnõud lõige 2. Siin on öeldud: reservväelase kandidaati võib kalendriaasta jooksul kutsuda õppekogunemistele või riigikaitselistesse kursustele kokku kuni 90 päevaks. Kas võib-olla ma ei ole nii asjaga kursis, kas on olemas mingi seaduslik alus, et kokkukutsumise pikkuseks minimaalne päevade arv olemas või võib kokku kutsuda näiteks päevade kaupa 90 päeva? Tähendab, mitu korda võib kokku kutsuda? Ma tänan.
A. Öövel
Aitäh! Lugupeetud Riigikogu saadik! Mul on tõepoolest päris huvitav praegu sellepärast, et meid on süüdistatud nagu selles, et me tahaksime kaks korda kolmekuulist tähtaega rakendada järjestikku ja võibolla sellega halvendada ajateenistuse reþiimis oma põhiseaduslikku kohustust täitvate meeskodanike olukorda. Nüüd ma olen saanud vastupidise küsimuse, äkki me kavatseme kutsuda 90 korda. Tegelikuses on tõepoolest reservväelastele ettenähtud piirnormid nende reservist väljakutsumisele. Ajateenistus läbitakse tsükilite kaupa. Me oleme Kaitsejõudude Peastaabiga välja töötanud üliõpilastele eksperimetnaalprogrammi, kus tõepoolest esimese 90 päeva ulatuses antakse sõduri väljavõpe ja lahingupaaride pinnal teostatav väljaõpe ning järgmise 90-päevases tsüklis antakse spetsialisti koolitus ja tegutsemisvõimelus jaokoosseisus ning parimatest koolitatakse reservallohvitserid. Nii et ajateenistuse põhisisu saab täidetud justnimelt läbi kindlates tsüklites saadud ettevalmistuse ja kinnitan teile, et ei ole kavas kutsuda 90 korda üks päev. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Proua Liia Hänni, teine küsimus palun.
L. Hänni
Aitäh! Lugupeetud kaitseminister! Kahjuks teie vastus ei rahuldanud mind, sest kõigepealt te eksisite viitega paragrahvile. Need tagatised on sätestatud mitte § 53 vaid 58. Teiseks ma tahtsin teada sisulisi tagatisi. Kas näiteks säilub palk, mis noor inimene saab oma töökohal. Palun kirjeldage, mis need tagatised on, sest just siin oli vastuolu erinevate seaduste vahel ja tudengite soovide vahel.
A. Öövel
Aitäh! Tõepoolest iga protsess on evolutsiooniline ja kui me oleme päris algselt lähtunud sellest printsiibist, et ajateenistuse reþiimis teenistuse korraldamisel kõik meeskodanikud, kes oma põhiseaduslikku kohust täidavad, saavad ka tasu vastavalt ajateenijatele ette nähtud normide alusel ehk see on 150 krooni reameestele, 170 krooni kapralitele ja 200 krooni jaoülematele. Siis tänaseks oleme me jõudnud selle lahendusvariandi juurde, kus me 99. aasta eelarvesse oleme kirjutanud Kaitseministeeriumi reale just nimelt üliõpilaste koolitamiseks sisse palgad, mis vastavad täna kehtivale palgaastmestikule vastavalt täidetavale ametikohale. Ehk siis teisisõnu, kuna valdavalt on tegemist reameestega, hakkaksid nad saama palka palgaastmestikus 18-21 ja see oleks 2170 krooni, juhul muidugi kui Riigikogu järgmise aasta eelarve arutluse juures taolise palgafondi meie jaoks kinnitab. Aitäh!
Aseesimees
Tänan. Kolleeg Andres Lipstok, palun!
A. Lipstok
Aitäh härra esimees! Austatud minister! Eelnõu lõikes 1 § 38 on kirjas see, et reservväelase kandidaadina võetakse arvele nii kõrghariduse omandanud kutsealune kui ka statsionaaris õppiv noor. Lõige 2 räägib sellest kurikuulsast 90 päevast. Minu isiklik arvamus on muidugi see, et kõrghariduse omandanud inimese 90 päevaks töölt äravõtmine on mittemõistlik tegu. Igal juhul ei ole ta riigile ja rahvale kasulik. Kindlasti tuleks sellele kõrgharidusele omandanud inimesele anda oskused relva käsitleda jne kuidagi teisiti. Kuid küsimus puudutab kõrgharidust omandavat ehk kõrgkoolis õppivat noort. Millise trikiga tänaste õppeplaanide juures on ikkagi võimalik üks teisel, kolmandal või neljandal kursusel olev tudeng aasta jooksul 90 päevaks tõmmata kuskile kaevikutesse, metsa või kuhu iganes järjest? Ma kardan, et seda kindlasti vastuses see tuleb, et on võimalik kuidagi ajatada jne. Kuid arvestades tänast kaitseväe korraldust, ma ei ole sellises redaktsioonis küll kindel, et mingi ametnik kas Kaitseministeeriumis või Kaitsejõududes mõnele mehele spetsiaalselt selle 90 päeva kaela keerab, et see mees pärast õppimist jätkata ei saa. Aitäh!
A. Öövel
Aitäh! Kehtiv seadusandlus annab sellele ühese ja ammendava vastuse. Õppimisajal ehk õppeperioodil on seda võimalik teha ainult vabatahtliku avalduse alusel.
Aseesimees
Tänan! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister!
A. Öövel
Suur tänu teile!
Aseesimees
Riigikogu poolseks kaasettekandeks on sõna riigikaitsekomisjoni esimehel, kolleeg Peeter Lorentsil.
P. Lorents
Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Seaduse eelnõu 860 SE on jõudnud teisele lugemisele teie ette. Ma arvan, et minister oma ettekandes ning küsimustele vastates suutis anda ammendava ülevaate selle eelnõu sisust, tema mõttest, tema rakendamise vormist ja ka sellest, et varsti menetlemisele tulev seadus teeb ka siin omad tarvilikud korrektiivid. Riigikaitsekomisjon on seisukohal, et pärast muudatusettepanekute läbihääletamist tuleks antud seaduse eelnõu seadusena täna vastu võtta. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Kas on kaasettekandjale küsimusi? Tundub, et küsimusi ei ole. Suur tänu, Peeter Lorents! Lugupeetud kolleegid, Keskfraktsioon teeb ettepaneku katkestada Vabariigi Valitsuse esitatud kaitseväeteenistuse seaduse paragrahvi 38 muutmise seaduse eelnõu teine lugemine pärast kaasettekande ärakuulamist. See ettepanek kuulub hääletamisele. Kolleeg Siiri Oviir, palun.
S. Oviir
Keskfraktsioon palub 5 minutit vaheaega enne hääletamist.
Aseesimees
Tänan! Keskfraktsiooni soovil vaheaeg 5 minutit. Vaheaeg lõpeb kell 15.49. Lugupeetud kolleegid, kui te nüüd tähele panete, mul oleks teile edasi öelda üks teade. Kolleegid Kõrda, Käbin ja Pöör paluvad teatada, et Riigikogu liikmed, kes on huvitatud Eesti-Albaania parlamendigrupi loomisest, palutakse koguneda vaheajal fuajees, saali külgukse juures. Tänan! Vaheaeg.
Vaheaeg
Aseesimees
Lugupeetud kolleegid! Vaheaeg on lõppenud, palun koguneda istungite saali. Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Keskfraktsiooni ettepaneku katkestada Vabariigi Valitsuse esitatud kaitseväeteenistuse seaduse § 38 muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 22 Riigikogu, vastu 42, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust, eelnõu nr.860 teine lugemine jätkub. Lugupeetud kolleegid, avan antud päevakorrapunktis läbirääkimised. Jaanus Betlem palun.
J. Betlem
Aitäh, härra juhataja, austatud kolleegid! Kuigi valitsuse seaduse eelnõu püüab lahendada ühte lünka kaitseväeteenistuse korralduses, ei saa siiski mainimata jätta, et tegelikult on valitsus oma tööga jäänud mitte just lootusetult, aga ikkagi väga hilja peale. Ja meil tuleks selles mõttes ka sellesse seaduseelnõusse hoolimata sellest, et me kavatseme ta ilmselt täna vastu võtta suhtuda küllaltki kriitiliselt. See olukord, et üliõpilased kõik ei läbi reservohvitseride kursust ja need, kes ei läbi, et nende jaoks tuleb mingisugune kord kehtestada on ju teada aastaid. On teada sellest ajast peale, kui KMÜ võimalue on tulnud. Ja ausalt öeldes jääb ikkagi ülesse küsimus, miks siis varem ei ole seda olukorda lahendatud. See, mida praegu välja pakutakse ei ole lahendus. See on pigem olukord, kus uppuja haarab nö. õllekõrrestki kinni ehk siis Riigikogu püüab vähemalt valitsuse abiga mingisugustki lahendust välja pakkuda. Milles probleem on? Probleem on selles, et üliõpilased oleks saanud ju seda kaks korda kolme kuud ajateenistust hakata läbi tegema juba õpingute kursuste vaheajal, juhul kui see seadus oleks vastu võetud 1995. aastal. Jääb täiesti mõistetamatuks, miks seda tehtud ei ole. Muidugi võib alati viidata sellele, et me pidasime lõputuid läbirääkimisi üliõpilastega. Aga need lõputud läbirääkimised kõigis valdkondades viivad teadagi kuhu, mida elu on näidanud. Nii et selles suhtes tuleb küll öelda, et hoolimata sellest seaduseelnõust on Kaitseministeerium oma töö tegelikult siiski ikkagi tegemata jätnud. Tänan tähelepanu eest.
Aseesimees
Suur tänu, kolleeg Betlem! Järgmisena palun Mihkel Pärnoja.
M. Pärnoja
Austatud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Selle eelnõu arutamine on iseenesest üsna huvitav. Liia Hänni esitas kaks korda härra Öövelile küsimuse, et teada saada, mis on kirjas kaitseväeteenistuse seaduse § 58 ehk teisisõnu millised sotsiaalsed tagatised siis laienevad ka reservväelase kandidaadile, kui ta võetakse õppustele. Ja nii kahetsusväärne kui see ka on, ei saanud ta teada. Sellest võib teha väga mitmeid järeldusi. Aga eelnõu ise minu arust ei pea tooma sisse uut mõistet reservväelase kandidaat. Kui vaadata, keda meil reservi arvatakse ja pidades silmas seda üldist eesmärki, et Eesti kaitsevägi peaks olema tark vägi, siis ma arvan, et põhikooliharidusega ajateenija võrreldes ülikooli lõpetanud tudengiga ei ole sugugi rohkem tark väelane kui ülikooli lõpetanu, isegi siis, kui ta ei ole ühtegi päeva õppinud kaitseväeteenistuse alg- ja põhitõdesid. Selle tõttu selle uue mõiste sissetoomine minu arust ei ole vajalik. Võib küsimust lahendada reservis õpetamise kaudu ja nagu võis küsimustest aru saada, on siiamaani veel mõned asjad selles eelnõus ka lahendamata. Ei ole selgelt välja öeldud, kas õppustele võib kutsuda 90-päevaks korraga ühe aasta jooksul, või tuleb see jagada osadeks. Vastus, mis rääkis tsükli õppest, siin ei andnud selget vastust sellele. Ja kui üliõpilane on pärast ülikooli lõpetamist sõlminud töölepingu, siis tööandja peaks teadma, millega ta riskib, võttes tööle sellise üliõpilase, keda võidakse kutsuda kuni kolmeks kuuks korraga töö juurest ära. See võib tekitada töösuhetes probleeme ja need on vaja kõik ette näha. Selle tõttu peame vajalikuks nii samuti nagu Keskerakonna fraktsioongi selle eelnõu menetlemise katkestamist. Kuid me teeme ettepaneku katkestada selle eelnõu menetlus pärast muudatusettepanekute läbihääletamist. Aitäh!
Aseesimees
Tänan, kolleeg Mihkel Pärnoja! Järgmisena palun Raoul Üksvärav, sõnavõtt kohalt.
R. Üksvärav
Aitäh, lugupeetud juhataja! Inglase John....... tõlkimis- ja toimetamistööna ilmus Oxwordi ülikooli väljaandel 1957. aastal raamat, mille autoriks oli märgitud Sund-Su ja pealkirjaks Art of War. Sund-Su oli Hiina kindral, kes elas ja tegutses neli ja pool tuhat aastat tagasi Hiinas. Tänapäeval peetakse teda sõjakunsti klassikuks, samuti ka tema teost klassikaliseks teoseks selles valdkonnas. Tema seisukohad olid risti vastu Von Clausevitsi seisukohtadele, mis Euroopale nii palju häda ja õnnetusi on kaela toonud. Aitäh!
Aseesimees
Suur tänu kolleeg Üksvärav! Järgmisena palun kolleeg Anti Liiv, kõne kõnepuldist.
A. Liiv
Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma võtan sõna kui militaarsüsteemi kriitik. Nimelt praegune kontseptsioon, millest lähtudes me siin ka arutame seadust, eeldab jällegi vana traditsioonilist mõtlemisviisi, mida esindavad kõikide maade militaristi kindralid, et tulevane sõda tulevane konflikt on samal tasemel, nagu oli see viimane sõda. See tähendab meie jaoks II või I Maailmasõda, kus tääkidega tehakse jõuvahekord kindlaks kaevikus. Ameerika futruloog Tohvler esitab aga hoopis teistsuguse hüpoteesi, et tulevane sõda on elektrooniline sõda, tulevane sõda on informatsioonitehnika sõda. Ja selle demonstratsioon praktikas oli Lahe sõda. Kui me nüüd aga meie Kaitseväe üles ehitame selle peale, et kirsasaabastes Jaapani vintpüssidega varustatud meie sõdalased tormavad kuhugi 200-300 meetrit edasi, rünnates vastase kaevikuid ja selle rünnaku tugevdamiseks paiskame sinnasamasse rivisse oma Eesti bioloogilise potentsiaali, ääretult väikese potentsiaali. Aastas sünnib umbes 7-8 tuhat poissi. Nendest võib-olla 500-1000 on võimelised omandama kõrgemal tasemel kõrgharidust, ajud, siis me hävitame oma potentsiaali. Siit tulenevalt, kas ei tuleks ikkagi anda üliõpilastele mööndus, arvestades seda, et meie Eesti riik on väike, informatsiooni tehnoloogia võimaldab individualiseerida õpet, et iga kõrghariduse üliõpilane valmistatakse individuaalselt temale õigesse kohta ette, Eesti ...... töötaksid arvutiga, mitte aga õpiksid kaevikus kaevama. Selletõttu ma ikkagi toetaksin seisukohta, et üliõpilastele tehtaks mingeid mööndusi, arvestades seda, et nemad on võimelised enam omandama teadmisi üksinda, individualiseeritult ja kaugõppes. Aitäh!
Aseesimees
Suur tänu, Anti Liiv! Järgmisena palun Ülo Peets, sõnavõtt kohalt.
Ü. Peets
Tänan, härra juhataja! Lugupeetav Riigikogu! Ma küsisin kaitseministri käest seaduse eelnõu lõige 2 kohta, et võib kursustele kokku kutsuda kuni 90 päevaks ja härra Öövel vastas, et neil on välja töötatud vastav määrustik, vastav kord, et kolme kuu jooksul, aga seadus annab võimaluse seda aega ka teisiti määratleda. Ei ole midagi selle vastu, kui näiteks keegi reservväelase kandidaat on valmistanud peavalu ja teda tahetakse nöökida, teda võib kutsuda kokku näiteks 9 korral 10 päeva jooksul. Sellepärast ma esitasingi küsimuse. Tänan!
Aseesimees
Suur tänu, kolleeg Ülo Peets! Järgmisena palun Vootele Hansen, kõne kõnepuldist.
V. Hansen
Aitäh, austatud juhataja! Auväärt Riigikogu! Hetkel on Eesti riik tõesti probleemi ees, et kõrgkoolid lõpetanud ja kõrgkoolis õpivad inimesed, kes kehtiva seaduse järgi peaks kaitseväkke minema ja nende kaitseväkke vastuvõtmisega on probleeme. Selle probleemi lahendamiseks on esitatud valitsuse eelnõu minu arvates oma muudetud kujul piisav. Tõsi küll, on heameel teada, et esitatakse uus eelnõu, mis annab selge sõnalise kohustuse läbida tervetel eesti meestel kaitseväeteenistus. Me võima rääkida siin minevikusõdadest ja tulevikusõdadest. Vaadakem hetkel Euroopas ringi, millised on need reaalsed sõjad, mis peetakse, mis võivad ka ähvardada seda Läänemere äärset ruumi. Seal ei toimu mingeid dþeimsbondilikke sõdu kahtlaste tulevikumasinatega. Seal toimuvad reaalsed inimeste tapmised, kus tuleb õppida ennast kaitsma ja oma kaaskodanikke kaitsma. Öelda, et Eesti kodanikul, kes on saanud riigi poolt hariduse, olgu see siis põhi-, kesk- ja enamasti kõrgharidus ei ole kohustusi selle rahva ees, on natukene naeruväärne. See kuidas rakendatakse kõrgharidusega inimesi riigikaitses, see on kaitseväe ülesanne, tõepoolest võib rakendada inimesi, kes on saanud hariduse teisiti vastavalt nende erialale. Aga selleks, et alluda kaitseväe distsipliinile tuleb olla ka kaitseväes ja kaitseväes õppida. Kaitseväe distsipliini ei õpita raamatutest ega õpita seda ka unenägudest. Seda saadakse olles kaitseväeõppustel. Ja kõige selle kohta polegi muud lisada kui seda, et toetan ka valitsuse arvamust, et inimene, kes ei ole andnud truuduse tõotust Eesti Vabariigile, ei ole saanud elementaarset algväljaõpet, ei saa kuuluda reservi. ma olen ka nõus sellega, et mõiste reservväelase kandidaat ei ole kõige kohasem, aga ta on siiski parem kui mitte midagi. Tänan!
Aseesimees
Suur tänu Vootele Hansen! Järgmisena palun kolleeg Mart Laar.
M. Laar
Lugupeetud härra spiiker, lugupeetud kolleegid! Ausalt öeldes polnud mul mingisugust tahtmist täna siia kõnetooli tulla, selleks et kaitsta ei valitsuse ega kaitseministri tegematajätmisi, mille tõttu me täna seda probleemi siin arutama peame. Kuid härra Liivi äärmiselt lennukas sõnavõtt sundis mind siiski seda tegema, sest et mind on juba mõnda aega hämmastanud mõne Keskerakonna saadiku harjumus rääkida asjadest, millest nad ise mitte midagi ei tea ja härra Liivi sõnavõtt oli sellest hiilgavaks näiteks. Ma lihtsalt soovitan, ma ei hakkaks siin pikemalt seletama, mainiksin ainult, et kui härra Liiv võtaks vaevaks külastada kaitseväe lahingukooli, siis ta näeks väga hästi, et seal ei tegelda mitte kaeviku kaevamisega, vaid tunduvalt rohkem sellesama arvuti klõbistamisega elektroonilisel drenaþööril, valmistatud muuseas Eestis väga hea riistapuu. Sellisel juhul ta lihtsalt ei käiks ja ei räägiks siin saalis ees, ma vabandan väga mõttetusi, mistõttu ma soovitaksin härra Liivil nimetatud kursused läbida ja loomulikult eeldusel kui temas selleks piisavalt meest on. Aitäh!
Aseesimees
Suur tänu, Mart Laar! Järgmisena palun kolleeg Toomas Alatalu, sõnavõtt kohalt.
T. Alatalu
Aitäh! Pärast niisugust mehist sõnavõttu ma viiks jutu kohe Lätile, sest Lätis täpselt see sama probleem oli kõne all mais 1996 kuni novembrini 1996. Algas täpselt samamoodi paari üliõpilase ja ühe Läti parlamendis oleva üliõpilasest parlamendiliikme ülesastumistega. Toimus korralik kaklus sealjuures Riias selle Vabaduse Monumendi juures, aga ma just juhiks tähelepanu finaalile. Tähendab pärast seda, kui Läti parlament võttis vastu meiega analoogse otsuse, Läti üliõpilasorganisatsioonid tulid kokku ja neid oli kokku 23 ja andsid oma ja õige ja ausa hinnangu sellele seadusele. Ja tõesti tahaks loota, et ka meie üliõpilasorganisatsioonid näitaksid oma küpsust samal moel. Aitäh!
Aseesimees
Suur tänu, Toomas Alatalu! Järgmisena palun kolleeg Arvo Sirendi, kõne kõnepuldist.
A. Sirendi
Austatud Riigikogu! Asi on võrdlemisi lihtne. Oma riiki tuleb kaitsta ja tuleb kaitsmiseks valmis olla. Kui riik ei taha kaitsta, noored mehed, siis peavad seda hakkama tegema vanad naised. Riiki ei saa kaitsmata jätta. Aga kõige halvem on see, kui riiki peavad hakkama kaitsma väljaõppeta noored mehed, see on sisuliselt kahuriliha. Nende väljaõpetamata mujal ja muuks otstarbeks väga tarkade inimeste ja selle ajupotentsiaali rindele saatmine oleks massimõrv, seda ei tohi lubada. Kui siin on vigu tehtud, siis tuleb vead parandada ja põhimõtteliselt toetan ma Mart Laari ja Vootele Hansenit, kes ütlesid seda sama mõtet üsna selgelt välja. Tänan!
Aseesimees
Suur tänu, kolleeg Arvo Sirendi! Järgmisena palun Olav Anton, kõne kõnepuldist.
O. Anton
Aitäh, härra juhataja! Väga meeldiv kuulda härra Laar, et olete meheks saanud selle paari nädalaga, millest teist ajalehte ilusad pildidki kiivris tehti. Mina sain teatud väljaõppe pooleteist aasta jooksul pärast ülikooli vene kroonu pakkus, ei peaks Eesti Vabariigis korduma. Aga nad kahjuks korduvad. Ja kui kogu see lahendamata probleemide hunnik algas olukorrast, mil siin meie kolleeg oli kaitseminister, siis mitmed välisparlamendiliikmed ütlesid, et nemad ei kujuta ette, kuidas on võimalik riigi kaitseministriks olla inimesel, kes on kaitseväeteenistusest kui sõjaväeteenistusest vabastatud tervislikel põhjustel. Ja veel vaimsete tervise puuduste tõttu. Ja tõepoolest ma usun, et te tunnete selle endise kaitseministri ära. Ja kuulates nüüd Vootele Hanseni ilusat juttu, ma küsin, et kus sa kroonus käisid. Ta ütles, et ta ei olegi kroonus käinud. Võibolla tal tuleks ka see 14 nädalat või 14 päeva läbi käia ja siis vastu rinda taguda ja öelda, et nüüd on asi väga hea. Mida mina ei tahaks näha? Ma ei tahaks näha seda rumalust, et topitakse inimene saapasse ja öeldakse, vaat nüüd me teeme sust inimese. Seda me võime lugeda Ðveikist ja seda võime lugeda mujal kirjandusest ja selle jaoks on Keskfraktsioon pakkunud välja parema lahenduse. Et need lahendamata probleemid, mis on kerkinud, tuleb lahendada ühiskondliku kokkuleppe alusel. Ja Kaitseministeerium on üks pool kokkuleppest, teine pool on tudengkond. Kui te ütlete, et ei, tudengitega me asja ei aruta, igal juhul me topime nad sõdurisaabastesse ja veame porist läbi. Paneme kiivrid pähe ja kes tahab, võib endast lasta pilti teha, et siis valimiskampaanias seda ilusat pilti kasutada, kuid minu arvates see, kas keegi on mees või ei ole, seda otsustavad naised. Aitäh!
Aseesimees
Suur tänu, kolleeg Olav Anton! Järgmisena palun kolleeg Lauri Vahtre.
L. Vahtre
Tänan! Austatud kolleegid! See on kõik, mis mul oli öelda härra Antoni kõne peale. Ma tänan!
Aseesimees
Lugupeetud kolleegid! Kas võin teha ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks? Tänan. Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise. Palun hääletada.
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 43 Riigikogu liiget, vastu on 5, erapooletuid 1. Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõna võimalus. Härra minister? Kuni 3 minutit palun.
A. Öövel
Võib-olla ainult 3 mõtet. Esiteks, Lahe sõjast tõid Ameerika Ühendriigid välja reservi. Tulemus oli see, et lahingutegevus oli vaja peatada kolmeks kuuks, millal reserv sai koos harjutades täiendava väljaõppe. Ja alles siis sai sõjategevust edasi arendada. Teiseks oli mul eile ääretult meeldiv vestlus Islandi presidendiga, kus me rääkisime kaitseväeteenistuse kehtestamise võimalikkusest Islandil, mis teatavasti on täielikult NATO kaitse all ja kus kaitseväeteenistuse kohustust täna ei ole. Mina olin suureti üllatunud just nimelt sellepärast, et Island peab väga tõsist debatti selleks, et kaitseväeteenistuse kohustus kehtestada. Kolmandana ehk tõeliselt protsessi peegeldav sündmus. Üliõpilasliidud valisid oma presidenti. Häältega 19:11 sai üliõpilasliitude presidendiks kaadriohvitser Margus Kurlo. Aitäh!
Aseesimees
Tänan. Kaasettekandja? Ei soovi. Fraktsioonide esindajad? Samuti mitte. Sel juhul, lugupeetud kolleegid, võtame ette muudatusettepanekute tabeli. Palun kõnepulti kolleeg Peeter Lorentsi. Tabelis on kokku 4 muudatusettepanekut. Kõik riigikaitsekomisjonilt. Vaatame nad läbi. 1. muudatusettepanek, 2. eelnõu algataja ei toeta, juhtivkomisjon on arvestanud. 3. ja 4. Tänan! Sellega on muudatusettepanekute tabel läbi vaadatud. Lugupeetud kolleegid, Mõõdukate fraktsioon.... Siiski, mitte. Riigikogu liige Mihkel Pärnoja palub katkestada eelnõu 860 teine lugemine pärast muudatusettepanekute hääletamist. See ettepanek tuleb hääletamisele. Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele kolleeg Mihkel Pärnoja ettepaneku katkestada eelnõu 860 SE teine lugemine pärast muudatusettepanekute hääletamist. Palun võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 18 Riigikogu liiget, vastu 41, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele, selle juurde ka kohe asume. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele kaitseväeteenistuse seaduse paragrahvi 38 muutmise seaduse vastuvõtmise. Palun võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletustulemused
Poolt on 47 Riigikogu liiget, vastu 9, erapooletuid 1. Seadus on vastu võetud. Lugupeetud Riigikogu, võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti, see on Keskfraktsiooni algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist ning ettekandeks on sõna Keskfraktsiooni liikmel kolleeg Tõnu Kõrdal.
T. Kõrda
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Probleem, mis oli arutusel eelmises päevakorrapunktis ja mis on selle päevakorrapunkti sisu, seda probleemi viimastel nädalatel on püütud reguleerida seadusandlikul teel kolme eelnõuga valitsuse eelnõu, mis äsja vastu võeti, Keskfraktsiooni eelnõu, mis oli esimesena esitatud ja mõõdukate eelnõu. See probleem ei ole pelgalt kaitseväeline probleem, kui süveneda sisusse, siis küsimus on rahvusliku julgeolekualase tähendusega. Kõne all on rohkem kui 1500 kõrgharidusega noormehe kui kõrgkvaliteedilise inimressursi kasutamine. Seda ressurssi me väikse riigi ja elanikkonna seisukohalt on vaja nii sõjalisse valdkonda kui ka teistesse valdkondadesse ja rahvusliku julgeoleku huvid nõuavadki selle inimressursi kõige otstarbekamat kasutamist. Selle probleemi käsitlemisel ümarlauas mõned nädalad tagasi ütles kolleeg Kranich väga tabavalt, me võime ju kõik meessoost elanikud Eesti Vabariigis õpetada puu tagant püssi laskma, kuid kas selleks on vajadust. Mul oli eelmisel kuul võimalus osaleda George Marchalli keskuses 2 -nädalastel kõrgete juhtide nõupidamisel, kus olid esindatud 32 riiki valdavalt olid esindajateks kindralid ja arutati sõja iseloomu arengut 21. sajandi esimesel kümnendil, see on perioodil, mis algab vähem kui kahe aasta pärast ja üksmeelselt jõuti järeldusele, et sõda tema kuuendal arenguastmel iseloomustavad eelkõige täpsuslöögid valdavalt tiibrakettidest, mis antakse sadade kilomeetrite kauguselt vastasest. Nii, nagu suures osas katsetasid seda tehnikat Lahe sõjas Ameerika Ühendriigid ja mida väga tahab endale soetada Venemaa. Lisati ka juurde, et maavägede otsekontakte püütakse vältida või viia miinimumini. Okupatsioonist räägiti kui väga kallist ja täiesti otstarbetust nähtusest ja leiti, et kuuendal arenguastmel sõja eesmärk on mitte vastase okupeerimine, mida vältis ka USA Lahe sõjas, Iraaki ju ei okupeeritud, vaid vastasriigi määramine hääbumisele. Ja selle valguses me peame tõsiselt mõtlema selle üle, kuidas rakendada oma kõrgharidusega noormeeste potentsiaali, kas tõesti suruda ta lihtlabaselt kasarmutesse ja saabastesse või mõelda elektroonilistele kaitsevahenditele, infotehnoloogilistele kaitsevahenditele. Sellele, et kas mitte mõne aasta pärast peamine meie riigi kaitsja ei ole mitte noormees püssiga, vaid noormees elektroonilise, nö sõjalise riistapuu taga selleks, et ära petta vastase tiibraketti, mis on sihitud kas meie elektrijaamale või Toompea lossile ja mis saabub siia täpsusega paarkümmend meetrit mitmesaja kilomeetri kauguselt. Keskfraktsioon oma eelnõu esitamisel lähtud sellest, et kõrgharidusega noormeeste potentsiaali on tarvis võimalikult otstarbekamalt rakendada. Paraku saal, võttes vastu valitsusepoolse seaduse eelnõu, läks tegemata tööde kiirustavale lappimisele ja sisuliselt välistab süvenenud suhtumise asjasse. Me oleks eeldanud, et selles rahvuslikult tähtsas valdkonnas poliitiliste jõudude üksmeelt, kolme eelnõu koondamist ja sügavat läbimõtlemist, milliseid kodumaa Eesti Vabariigi kaitsjaid meil on tarvis järgmise sajandi alguses. Ja samuti lähtus Keskfraktsioon sellest, et suurendada reservis teenimise tähtsust. Reservis teenimisel on praegu suhteliselt vähene tähelepanu. Reakoosseis ainult kuni 14-päevastele õppekogunemistele kutsutakse ja kogu reservis viibimise ajal kuni kuus kuud. Keskfraktsiooni eelnõus oli ette nähtud ühe õppekogunemise pikkuse suurendamist 14 päevalt 90 päevani ja reservis teenimise kogu aja vältel õppekogunemiste kestvust suurendada kuuelt kuult 12 kuule. Ja me olime veendunud selles, et sellise seadusparandusega, täiendusega me suudame anda oma kõrgharidusega kutsealustele just selle ettevalmistuse, mis on vaja järgmiseks sajandiks. Siis kui sõda saavutab oma kuuenda arengu tase, mitte aga see arengutase, mis on kusagil kolmanda ja neljanda astme vahel. Kuna eelmises päevakorrapunktis lahendus tuli, siis Keskfraktsioon võtab oma eelnõu tagasi.
Aseesimees
Suur tänu! Autoril on õigus eelnõu igal hetkel tagasi võtta. Sellega on lugemine ka lõppenud ja eelnõu 844 on menetlusest tagasi võetud. Lugupeetud Riigikogu! Võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti. See on Mõõdukate fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse § 13 täiendamise seaduse eelnõu. Alustame esimest lugemist ning ettekandeks on sõna Mõõdukate fraktsiooni liikmel kolleeg Mihkel Pärnojal.
M. Pärnoja
Austatud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Meie eelnõu on tingitud Eesti Kirjstuste Liidu ammusest taotlusest saavutada olukord, kus tarbija jaoks või siis täpsemalt lugeja jaoks oleksid eesti kirjastajate poolt väljaantud raamatud meie kauplustes mõnevõrra odavamad ja sellega ka paremini neile kättesaadavad, rohkem jõukohased. Ettepanek ise on lihtne. Meie eelnõu esialgne variant nägi ette kehtestada Eestis registreeritud kirjastuste poolt väljaantud raamatutele käibemaksumääraks 0 %. Teatavasti on Eesti asunud teele, kus ta peaks oma seadusandluse viima kooskõlla Euroopa Liidu seadusandlusega ja Euroopa Liidus üldiselt 0 % käibemaksumäära ei rakendata ja eelistatakse rakendada vähendatud käibemaksumäära. Selles ttulenevalt ka Vabariigi Valitsus ja rahanduskomisjon leidsid, et meie eelnõu esitatud kujul ei ole võimalik menetleda, kuna varem või hiljem tuleks asuda uuesti selle käibemaksumäära muutmise juurde ja koostöös rahanduskomisjoniga on eelnõu muudetud nii, et käibemaksumäär Eestis registreeritud kirjastuste poolt väljaantud raamatutele oleks pärast selle eelnõu jõustumist 5 %. See vastab Euroopas ja ka mujal maailmas levinud praktikale, mille järgi teatud ühiskondlikult oluliste kaupade puhul rakendatakse alandantud käibemaksumäära. Eelnõule, mille me üle andsime, oli lisatud ka tabel, kui see teil olemas on, siis te võite võrrelda. Käibemaksumäärasid raamatutele ja üldist käibemaksumäära võib öelda nii, et keskeltläbi on erinevus 2-3 korda. Ehk teisisõnu raamatutele rakendatatakse väiksemat käibemaksumäära. Euroopa riikides on ta tõesti selles vahemikus 4-8 %-ni. Rahanduskomisjon oli probleemi ees, nii nagu ikka maksusoodustuste puhul, tekib vajadus defineerida täpsemalt teenuse või kaubaliik, millele maksusoodustust rakendatakse ja see definitsioon, mis on praegu eelnõus sees, on välja pakutud rahanduskomisjoni poolt. Selletõttu ma ei oska hinnata selle sisulist väärtust või rakendatavust. Seda vastu kommenteerib siis rahanduskomisjoni esindaja oma kaasettekandes. Selle asemel on muidugi võimalik kasutada ka mõningaid teisi määratlusi. Näiteks antakse raamatutele rahvusvahelise standardi alusel niiöelda raamatu number ja selle numbri andmisel siis juba otsustatakse, kas tegemist on raamatuga või mitte vastavalt rahvusvaheliselt kehtestatud standarditele. Kas see on kasutatav alusena või ei, seda peaks siis selgitama edasise menetluse käigus. Eelnõu paragrahvi punktis 1 on toodud lisaks veel kitsendused ja laiendused madalama käibemaksumäära jaoks. Ma arvan, et need on asjakohased ja kui kellelgi on huvi siin muudatusi teha, siis peaks need olema piisavalt põhjendatud. See oleks minu poolt ettekandeks kõik. Nagu eelnõu teksti all on märgitud, oleme me sellise eelnõu tekstiga nõus. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Kas kolleegidel on küsimusi? Jaanus Männik, palun.
J. Männik
Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Ilmselt on turul siiski nii, et müüja küsib sellist hinda, mida ollakse nõus maksma. Seetõttu, vähendades käibemaksumäära suure tõenäosusega võime ennustada, et raamatukirjastajad tõstavad hindu kas samale tasemele, teisisõnu, nad ei langeta hindu või on see langus minimaalne. Ma küsiksin, kas sa nõustud selle mõttekäiguga? Ja küsimuse teine pool oleks, palju on Eestis kirjastusi, kelle tulusid meil on kavas selle seaduse eelnõuga suurendada? Aitäh!
M. Pärnoja
Aitäh küsimuse eest! Teisele poolele ma ei oska vastata. Õigemini, teisele poolele ei olegi vaja vastata, sellepärast et vastus küsimuse esimesele poolele on selline. Suhteliselt primitiivse loogikaga võib sellise järelduseni jõuda, et kirjastused tegelikult müügihinda ei vähenda. Kui asi oleks ainult selles, et nad tahavad igalt raamatult, mis müüakse, saada maksimumtulemi. Aga majanduses omab käive ka teatud tähendust ja turul ei ole otsustamine mitte alati ainult ühepoolne, et tootja küsib sellist hinda, mida ta tahab. Kuna on olemas ostja, siis ostja otsustab, millise hinna eest ja kui palju ta ostab. Nii et tootja ei ole ostjast sõltumatu. Kui mõne tootja puhul see nii on, siis oleks huvitav teada saada, millised need tooted on. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Kas on veel küsimusi? On. Aleksander Stern, palun.
A. Stern
Aitäh juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma ei tea millisest loogikast teie praegu lähtusite Jaanus Männikule vastates. Aga aasta tagasi ma reisisin natuke Soomes ringi ja oli võimalus võrrelda raamatute hindasid seal ja meie turul. Sellised raamatud, mis olid nii siin kui seal. Oma hämmastuseks nägin, et meil on raamatud kohati kaks korda kallimad. Siin enam minu jaoks ei ole see loogika mõistetav ja kõik ei toimi nagu meil, millele te viitasite oma vastuses.
M. Pärnoja
Aitäh! Ma püüan siit siis küsimust otsida. Hinna kujunemine ei ole sugugi väga lihtne ja hinna kujundamine. Kõik olene sisenditest ja raamatu jaoks on üsna oluline osa paberihinnal. Ma ei tea milline on paberihind Eestis ja Soomes, kui nüüd võrrelda. Eesti ei tooda trükkimiseks kõlbulikku paberit vaid veab seda sisse. Sellest tulenevalt võib hind olla erinev. Trükiteenuste hinda ma ei tea. Kas Eestis on piisava kvaliteediga võimalik trükkida või ei ole. Väidetavalt kvaliteetset trükki võib ainult väljaspool Eestit saada. Sellega tootmistingimused on oluliselt erinevad. See võibolla üks põhjus, miks hinnad on erinevad. Ja on veel teisi põhjusi. Investeeringute vajadus Eestis on tõenäolisemalt suurem kui väljakujunenud trükibaasiga ja ka tootmisbaasiga Soomes. Nii et selleks, et anda hinnangut sellele, kas siin on tegemist kirjastajate puht volutaristliku hinnapoliitikaga või tugineb see ikkagi teatud majandusloogikale, selleks peab põhjalikumalt analüüsima, mitte tooma selliseid lihtsaid võrdlusi. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Jaanus Männik, teine küsimus palun.
J. Männik
Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Ma muidugi ei väitnud, et müüja küsib sellist hinda, mida ta tahab. Vaid väitsin, et küsitakse reeglina seda hinda, mida ollakse nõus maksma. Aga ma küsiksin edasi, mis sa arvad kui palju see meie poolt teie ettepanekul tehtav maksusoodustus võiks vähendada raamatute hindu. Aitäh!
M. Pärnoja
Raamatu hindu tarbijale. Kui teha arvutus lihtsalt nende arvude alusel, mis siit välja tuleb 18 % on üldine maksumäär ja vähendatakse 5 peale, tähendab erinevus on 13 %, siis vähenemine võiks olla kuskil 10 % piires, aga ma arvan, et vähenemine nii suur ei ole, üsna tõenäoliselt kasutavad kirjastused olukorda ära selleks, et oma tulusust suurendada veidi, aga mitte sellisel määral nagu küsimuses, esimeses küsimuses sees oli. Ma ei arva, et nad kasutavad kogu selle 10 % ära. Ma arvan, et sealt jääb kuskil 8 % umbes ikkagi tarbija poole peale niiöelda seda hinna vähenemist ja kui see ka on väiksem, siis kasu on tarbijal igal juhul, sellepärast et see võimaldab parandada kirjastustel oma tööd suurendada nomenklatuuri või raamatute mitmekesisust ja kõike muud, mis selle juurde kaasneb, sellega kaasneb. Aga ma arvan, et ta võiks olla kuskil 7 -8% piires, hinna vähenemine. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Valve Kirsipuu palun.
V. Kirsipuu
Aitäh, härra juhataja! Mul on mõõdukate esindajale niisugune küsimus, te taotlete kirjandusele käibemaksumäära nulliks viimist, kas te arutasite ka seda, et teha nad käibemaksuvabaks. Ja kui te seda arutasite, miks te seda ettepanekut ei teinud. Aitäh!
M. Pärnoja
Me ei arutanud seda ja ei arutanud sellepärast, et sellest ei oleks eriti palju kasu olnud kirjastustele. Ja pealekauba on meie ettepanek vähendada käibemaksumäära 0 %-ni muutunud arutelude tulemusena rahanduskomisjonis ja me oleme nõus sellega, et käibemaksumäär on 5 %. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Tiit Tammsaar, palun.
T. Tammsaar
Tänan, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Loomulikult iseenesest eesmärk on põhimõtteliselt üllas, aga nüüd eelmisele küsimusele vastates sa siiski ütlesid, et nagu, et huvi oleks kirjastustele kasu tuua või kirjastusele kasulik olla. Kumb on siis ikkagi primaarne, kas see, et saaks tarbija raamatu odavamalt kätte või et kirjastuse tulukust suurendada? Ma tänan!
M. Pärnoja
Aitäh! Jah, niimoodi võib ju küsida. Aga sellele küsimusele ei saa vastata, kas üks või teine, sellepärast et need on omavahel seotud. Kui põllumajandustootja soovib, et tootjahind oleks kõrgem selleks, et tal oleks piisav tulu võimalik saada oma tootmist arendada, siis sellest tulenevalt tõuseb ka tarbijahind, sellepärast keegi seda vahepealt seda kinni ei maksa ja kui makstakse, siis see on selleks kaudselt ka keegi teine. Igal juhul on lõpptulemusena maksab seda kinni tarbija, kas siis maksude või millegi muu kaudu. Ja ka antud juhul. Kui kirjastustel on olukord raske, siis nad hinnaga kalkuleerimisel arvestavad hinda nii, et neil oleks võimalik saada kätte omahind ja kõik sinna lisanduv, et nad saaksid oma tootmist jätkata, nii et lõpptulemusena, kui nad peavad käibemaksu, kui nad käibemaksu tagasi ei saa, siis nad selle kulu, mis nad teevad tooraine või toormaterjali ja teenuste ostmisel, selle kulu nii või naa kirjutavad raamatu hinna sisse. Nii et lõpptulemusena kannatab ka tarbija. Need kaks asja ei oleks üksteisest lahutatavad. Nii et kui kõnepruugis siin kasutada praegu kirjastuste huve, siis selle all mõeldakse ka tarbijate huve. Kui majandamine selles valdkonnas toimib normaalselt. Kui on põhjendamatute majandusotsustega tegemist, siis muidugi seadusandja jõud sellele peale ei hakka. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Tiit Tammsaarel on ka teine küsimus.
T. Tammsaar
Tänan! Väga hea, et sa võtsid jutuotsa ülesse põllumajandusega seoses. Tähendab, ma toon ühe fakti. Näiteks tänavu 5 kuuga on sealiha hind, tootjahind langenud 6 krooni ja ei ole näha ühtegi toodet poes, mis oleks odavamaks läinud sellevõrra, so kuskil 25 %. Mis sa arvad, miks peaks käituma raamatukaubastajad teistmoodi kui vorstimüüjad? Tänan!
M. Pärnoja
Aitäh! Ma ei tea, miks nad peaksid käituma teisiti. Ja mis on veel raamatukaubastajate ja vorstimüüjate erinevus, miks vorstimüüjad hindu ei vähenda. Tõenäoliselt on tegemist sellega, et toote iseloom on erinev ja ka sellega, et kui hinna kõikumine on lühiajaline, siis tuleks neil pärast hinna vähendamist uuesti hinda tõsta ja see ei ole niisama lihtne. Kui tootjahinna vähendamine on pikaajaline, siis üsna suure tõenäosusega teatud aja möödudes väheneb ka kauplustes reaalhind. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Mihkel Pärnoja!
M. Pärnoja
Aitäh!
Aseesimees
Kaasettekandeks on sõna rahanduskomisjoni esimehel, kolleeg Olev Rajul.
O. Raju
Lugupeetud Riigikogu! Kui lubate, siis ma esimesena vastaks võibolla ära selle küsimuse, millega siin härra Pärnojat piinati ja millele me nagu ühist seisukohta ei saanudki. Kui me nüüd vähendame seda käibemaksu, siis tekib tõesti nagu teatud lisaraha. Kellele see läheb? See sõltub turu tüübist. Kui keegi on monopoolses seisundis, siis saab see selle endale. Kui ei ole, läheb jaotamisele. Kes need lülid on, kelle vahel läheb jaotamisele? Autor, kirjastaja, trükikoda, raamatukaupmees, tarbija. Mis proportsioonis see jaotub, sõltub turust. Kui selle sealilha näite juures, kui ümbertöötlejad on praktiliselt monopoliseisundis, siis nemad võtavad selle omale. Milline on küsimus raamatuturul? Kultuuriministeerium kutsus kokku ümarlaua selle asja arutamiseks ja mul oli väga hea meel, et alguses väga emotsionaalne arutelu, mis saab Eesti kirjandusest, Eesti kirjanikest jne. muutus pikapeale vägagi asjalikuks. Sealt arutelust võib tuua mõningad arvud. Meil on üle 400 juriidilise isiku, kelle tegevusvaldkonnas on kirjastamine. Reaalselt kirjastusi on umbes 80. Raamatukauplusi umbes 400 ringis. Nii et me võime rääkida, et siin ei ole monopoolne turg. Seetõttu võib arvestada, et see võimalik lisaraha läheb jaotamisele kas kõigi lülide või mitmete lülide vahel. Kuidas ta praktiliselt välja kujuneb, seda muidugi on väga raske prognoosida. Nüüd konkreetselt seaduse eelnõu juurde. See seaduse eelnõu väljub väikese käibemaksu paranduse raamidest. Tegelikult on tegemist väga põhimõttelise sammuga meie lähiaastate maksupoliitikas. Kui me peame siiski enesestmõistetavaks ja enamik meist teab, et meie tulevik on seotud euroliiduga mingil kujul. Siis on selge, et me peame ühtlustama oma seadusi euroliidu asjadega. Euroliit on väga delikaatne organisatsioon. Ta ei nõua oma liikmesriikidelt, ta annab soovitusi. Ainult, et mõnede soovituste mittetäitmisele järgnevad sanktsioonid. Maksupoliitikas on neid soovitusi, millele järgnevad sanktsioonid, suhteliselt vähe. Ainukene maks, mille puhul niisugused soovitused kehtivad, on käibemaks, täpsemalt lisandunud väärtusemaks ....... Miks see maks? Euroliidu eelarve koosneb 3 sissetulekuallikast. Tollitulud, mis võetakse Euroliidu piiril, teatud protsent koguproduktist kaunis keerulise valemiga. Ja teatud osa käibemaksust. Kuna see käibemaksu osa Euroliidu eelarves on ümmarguselt kolmandik, aastate lõikes muidugi kõigub, siis on selge, et see on koht, kus euroliit ei saa lubada väga suurt isetegevust oma liikmesriikidele lihtsalt seetõttu, et selle all kannataks väga oluliselt euroliidu eelarve. Eestis praegu käibemaks, mis on kehtestatud, lisandunud väärtusemaksuna, vastab vägagi hästi euroliidu nõuetele. Ainuke koht, kus meil on probleeme, on see sama maksusoodustuste andmine. Euroliidus kehtib direktiiv 92-77 EEC, artikkel 1, täpsemalt selle lisa h, kus on ära toodud, millistele kategooriatele antakse maksusoodustust. 0 käibemaksumäära, mida me Eestis kasutame, tahab euroliit, või peab euroliit võimalikuks näha ainult ekspordil, mitte sisemaistel asjadel. Ja kui te vaatasite seaduse eelnõule lisatud tabelit, siis seal panite tähele, kahes euroliidumaas oli veel 0-määraga, need oli Iirimaa ja Inglismaa. Iirimaa on praeguseks 0-määrast vastavalt euroliidu reeglitele loobunud ja üheks põhjuseks, miks Inglismaa ei saanud esimeses etapis mitte kuidagi liituda euroliidu rahaliiduga, oli nõue, et rahaliitu selliste määradega käibemaksus ei võeta. Inglismaal on 0-määrad traditsioonilised, pikaajalised ja Inglismaal oli tõsiseid probleeme sellega. See ei olnud ainuke põhjus, miks Inglismaa esimeses etapis ei liitunud rahaliiduga. Ja nüüd kerkis üles küsimus soodusmääradest. Soodusmäärad euroliidu reeglite järgi peavad jääma vahemikku 4-7 %. Meil Eestis ei ole neid kasutatud. Komisjon oma arutelul jõudiski järeldusele, et 0-määrale minna ja kahe-kolme aasta pärast tõstma hakata. Kui me ka praegu 0-määrale läheme, siis me peame arvestama seda, et raamatu kirjastamise, müümise tsükkel on paar aastat, seda ei saa teha päeva pealt. Minna näiteks aastal 2000 või 2001 üle 0-määrale ja tõsta 2002 või 2003 viiele või kuuele, ei olnud komisjoni arvates otstabekas. Seetõttu komisjon töövariandiks pakuti teile teie ees praegu olevat varianti, kus on välja pakutud siis raamatutele, mis kuuluvad selles lisas h nende kaupade loetellu, millele peetakse loomulikuks soodustusmäära kehtestatakse nendele raamatutele 5 %-ne käibemaksumäär, kui te tähele panete, see on väga oluline pretsedent, eriti maksupoliitikas, kui me sellele läheme. See summa ei ole suur, sellest summast ei võida eriti tarbija, sellest summast ei võida eriti autor, sellest summast ei võida eriti kirjastaja, võibolla selline soodustus oleks eelkõige riigi hoiak, þest, meie suhtumine asjasse, me toetame kultuuri, me toetame raamatuid, me teeme heatahteþesti rohkem kui see asi sisuliselt väärt on. Küsimus veel raamatu definitsioonist, kui me anname raamatule maksusoodustuse, siis peab olema ka raamat defineeritud. Me arutasime kahe võimaluse vahel. Üks on seesama, mida härra Pärnoja siin pakkus, et raamatutele antakse teatud number, aga meie organisatsioonid, kes seda numbrit annavad praegu on paar inimest Rahvusraamatukogu juures, ei ole praegu võimelised lähima paari aasta jooksul korrektselt seda asja tegema, see muutub väga suvaks. Sellest lähtudes pakutigi välja see definitsioon, mis siin on, see rahuldab hästi komisjoni, aga töövariandiks me pidasime seda loomulikuks. Me saame eelnõuga jätkata tööd, sest eelnõu, kordan veelkord, on väga põhimõtteline, ühelt poolt hummaanne þest raamatutele ja teiselt poolt oleks nagu põhimõtteline ja väga oluline samm Euroopa Liidu maksusüsteemi suhtes, sest õnneks, kordan veel kord, põhinõuded on käibemaksule ja rohkem olulisi muudatusi me oma käibemaksus ei peagi praegu tegema kui needsamad nullmäärad. Komisjoni seisukoht on järgmine, häältega 7 poolt, 1 vastu, 2 erpaooletut, on komisjonil ettepanek täna esimene lugemine lõpetada ja 18. maiks kell 12.00 ootame muudatusettepanekuid.
Aseesimees
Kas oli 18. juuniks.
O. Raju
Jah 18.juuni, vabandust.
Aseesimees
Tänan! Kolleegidel on küsimusi, Jürgen Ligi palun.
J. Ligi
Aitäh! Austatud härra lektor, palun siis oma loengu lõpuks tutvustage üliõpilastele ka, mida ütleb eurodirektiiv, milliseid kaupu lubatakse siis soodus käibemaksuga maksustada? Tänan!
O. Raju
Jah, see direktiiv on mul siin kaasas. Siia alla kuuluvad toiduained, veevarustus, ravimid, meditsiinitehnika, Medicaly Quitment, transport, tähendab ei ole õige, tähendab reisitransport ja reisijate pagasi vedu, raamatud, ajalehed, perioodilised väljaanded, teatri, kontserdi, muuseumide jne. piletid. Kirjanikele, heliloojatele ja näitlejatele, no kuidas ma royalitis siin pean tõlkima, antud soodustused võibolle ei ole päris hea tõlge, siis teatud ehituse rekonstruktsioonid, põllumajandustoodang, puhkuse veetmine, spord, sporditarbed, matmise ja krematooriumi teenused, meditsiiniteenused, tänavate puhastamine ja heakord. Kõik.
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Jürgen Ligil on ka teine küsimus. Palun!
J. Ligi
Tänan! Minu paber ütleb seda sama, mis teiegi oma. Öelge siis sellega seoses, kuidas te hindate, kuidas õnnestub seda pretsedenti, mis nagu te olete siin korduvalt öenud, te tahate eesti maksuseadusse luua, kuidas õnnestub seda ohjata, kui see hõlmab niivõrd laia tarbijakaupade skaalat alates toiduainetest ja loomasöötadest? Tänan!
O. Raju
Ma ei tea ühtegi euroliidu riiki, kus kõik see oleks ära kasutatud. Kui kõik teised hakkama said, kas me oleme siis niipalju kehvemad, et me ei saa. Peale selle ei maksa unustada, et meil on soodustused olemas ka juba praegu ravimitele, meditsiinile, ajalehtedele, teatritele, kontsertasutustele, matuseteenustele sellest loetelust.
Aseesimees
Tänan! Ülo Peets, palun.
Ü. Peets
Tänan, härra juhataja! Lugupeetud Olev Raju, kas on reaalselt võimalik, et käibmaksumäära viimine 5 %-le sisuliselt tõstab raamatute hinda? Tänan!
O. Raju
Ei, kindlasti mitte, sest praegu, kui me alandame ta 18-lt 5-le, siis me ilmselt ikkagi pigem alandame kui tõstame. Kuigi, kordan veelkord, nagu ma enne rääkisin, see summa läheb jaotamisele ja pole sugugi välistatud, et hind ei alane. Aga ta ei tõuse, ta ei tõuse, see on ebaloogiline.
Aseesimees
Tänan! Kas on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Olev Raju!
O. Raju
Tänan!
Aseesimees
Lugupeetud kolleegid, juhtivikomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Teistsuguseid ettepanekuid esitatud ei ole. Seega eelnõu 842 on suunatud teisele lugemisele ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 18. juuni, kell 12.00, rahanduskomisjonile. Lugupeetud Riigikogu, võtame arutusele järgmise päevakorra punkti, so rahanduskomisjoni algatatud Riigikogu otsuse "Eesti Panga 1997. aasta aruande kinnitamine". Ettekandeks ja kaasettekandeks on sõna rahanduskomisjoni esimehel, kolleeg Olev Rajul ning kaasettekandega esineb ka Eesti Panga president Vahur Kraft. Palun, Olev Raju.
O. Raju
Lugupeetud Riigikogu! Lähtuvalt Eesti Panga seaduse § 31 lõikest 3 kuulub Eesti Panga iga-aastane aruanne kinnitamisele Riigikogus. See aruanne on siis nüüd teie ees. Kui te tähelepanelikult vaatate, siis komisjon on välja tulnud muudetud redaktsiooniga Eesti Panga nõusolekul. Milles seisneb see muudatud redaktsioon siin? Tegemist on niisuguse puht raamatupidamisliku juriidilise nüansiga. Eesti Panga Nõukogu kinnitas Eesti Panga bilansi tuhandetes kroonides. Täiesti loomulik, miljardite juures on tuhandekroonine täpsus täiesti piisav. Aga praegu on olukord selles, et me oleme ka varasematel aastatel kinnitanud selle krooni täpsusega. Ja ettevõtted peavad tegelikult vastavalt raamatupidamisseadusele pidama oma bilansse ka krooni täpsusega. Seetõttu ongi siin ainuke muudatus selles, et tuhandetest ümmardatud kroonidest on nüüd sendi täpsusega asi paika pandud. Komisjon arutas seaduse eelnõu, vabandust otsuse eelnõud. Eesti Panga 97. aasta aruande kinnitamine ja komisjoni soovitus on otsus täna vastu võtta. See tähendab panga eelmise aasta bilanss kinnitada. Tänan.
Aseesimees
Tänan. Kas kolleegidel on küsimusi? Siiski on. Kolleeg Jaanus Männik!
J. Männik
Aitäh härra juhataja! Austatud ettekandja! Eesti Pangal on päris tubli kasum tänavu. Nüüd seoses selle kahetsusväärse olukorraga, mis on tekkinud Eesti Maapangas ja võimaliku suure ohuga Eestimaa suhteliselt vaesemale elanikkonnale ja maahoiustajatele ja panga klientidele. Kas tuleks kõne alla sellest kasumist või reservidest nende kahjude katmine, eriti võttes arvesse seda, et siin nähtavasti on tegemist Eesti Panga nõukogu ja eriti pangainspektsiooni tegematajätmistega? Aitäh!
O. Raju
Ma juhiks tähelepanu. Meile algselt väljajagatud otsuse eelnõu 869, sellele lisatud koopia Eesti Panga Nõukogu otsus. Selle viimasele punktile 3. Eesti Panga kasum on ära jaotatud, eraldised reservkapitali, eraldised erireservi ja eraldised riigieelarvesse. See tähendab, see kasum on ära jaotatud. Kui me tahame siit millegi katteks saada, siis see tähendab Eesti Pangalt võtmist ja kellelegi teisele andmist. Ma ei kujuta ette, kuidas see asi nagu Eesti seaduste järgi võimalik oleks. Võib-olla isegi mingi imeviguriga annab, aga see ei ole enam kasumi jaotamine. Kuigi ma ütlen veelkord, ma ei kujuta ette, et see meie seaduste järgi praegu nii võimalik oleks. See eeldaks Eesti Panga Nõukogu otsust, et Eesti Panga Nõukogu otsustab seda panka toetada või muutuda selle panga osanikuks, osta tema aktsiaid või midagi sellist. Kasumi jaotamise protsess see kindlasti ei ole.
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Aino Runge, palun.
A. Runge
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma juba komisjonis üsisin seda, et meil on viimastel aastatel pidevalt olnud eelarvesse laekumisi nähtud ette 30 miljonit, olenemata sellest kas see kasum on 266, nagu tulude-kulude eelarve näitas seal. Või mingisugune teine summa. Nüüd te väidate niimoodi, et tähendab see jaotatakse ära fondidesse, sinna-sinna, aga millistel põhimõtetel, kas kuskil on need kirja pandud, andke andeks, ma ei tea seda. On need põhimõtted kirja pandud, mismoodi see jaotus toimub? Aitäh!
O. Raju
Jaa, need põhimõtted on fikseeritud, need on fikseeritud nii Eesti Panga seaduses kui ka meie poolt vastuvõetud igaaastases eelarves. Me oleme vastu võtnud otsuse, kui suureks panga reservkapital ja erireservid peaksid kasvama lähiaastatel. Seni kaua kuni nad nii suureks ei ole kasvanud, on selge, et Eesti Pank oma kasumi suunab sinna. Kui palju me otsustame võtta riigieelarvesse, see on igaaastane riigieelarve koostamise küsimus ja nagu me eelmisel aastal otsustasime. Tegelikult on siin ka üks 2,5-ne vahe. Hea küll, see ei ole praegu küsimus. Sest ega me arvusid muuta ei saa. See on faktiliselt välja kujunenud arvud, me saame neid analüüsida. Nad on nii. Ma ei kujuta ette, et me teeksime mingisuguse ümberjaotuse siin poolaastat hiljem eelmise aasta bilansis. See on pratiliselt võimatu nii juriidiliselt kui ka majanduslikult.
Aseesimees
Tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Olev Raju.
O. Raju
Kordan veelkord, et komisjoni ettepanek oli otsuse-eelnõu täna vastu võtta.
Aseesimees
Tänan! Ja kaasettekandeks on sõna Eesti Panga presidendil Vahur Kraftil.
V. Kraft
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tõepoolest, vastavalt siis Riigikogu otsuse eelnõule vajaks Eesti Panga eelmise, 1997. aasta aruanne kinnitamist ja võibolla ma väga pikalt ei peatuks sellel aruandel. See aruanne on teile kõigile juba ammu laiali jagatud, loodetavasti olete jõudnud ja saanud aega ka seda aruannet läbi lugeda. Võibolla ma selle aruande osas pühenduksin või pööraksin tähelepanu mõningatele olulistele märksõnadele ja tendentsidele. Kõigepealt, kui me räägime Eesti majandusest, siis ma tahaksin öelda, et eelmisel aastal Eesti majanduses hakkasid märgatavaid tulemusi andma varasemate aastate struktuursed reformid, jõupingutused Eesti integreerimiseks rahvusvahelisse majandusse ja panganduse ekspansiivne areng. Võiks öelda, et kasutades suurenenud usaldust, said kommertspangad aasta esimesel poolel soodsaid välislaene, tõid turule väga mitmeid uusi laenutooteid, kiiresti kasvas liisingportfelli maht. Ja septembrikuuni valitsenud intresside rangus soodustas kodumaist nõudlust. Kuid kiire kasv panganduses, töötlevas tööstuses ning transpordis ja sides kutsus esile teatava eufooria ning tugevale finantsvõimendusele orienteeritud instrumentide laialdane kasutamine tõi kaasa teatava ülioptimismi börsil. Positiivseid ootusi võimendas, nagu ma ütlesin, siis ka aktsiahindade kiire tõus ja mitmed välismaised soodsad hinnangud Eesti arengule. Nimetame näiteks Eesti krediidireitingud ja Eesti vastuvõtmine Euroopa Liiduga ühinejate esimesse ringi. Kuid peaks nimetama, et kiire majanduskasvu tingimustes avaldusid ka mitmed negatiivsed momendid. Mõnel juhul oli tegu pakkumispoolsete takistustega, näiteks tööturul ehitussektoris. Endiselt suur oli jooksevkonto puudujääk. Defitsiiti hoidis alal väliskapitali intensiivne sissevool ja suur impordi eelistus. Kuigi inflatsioonitempo alanes, suurenes hinnakasvu struktuuris nõudlusepoolne tegurite osatähtsus. Ja seejuures võis aasta teisel poolel täheldada ka teatavat inflatsioonitempo kiirenemist. Võiks veel öelda, et tegutsedes seni põhiliselt järjest soodsama turukonjunktuuri tingimustes, kalduti alahindama võimalikke riske nii sise- kui ka välisturgudel ning kohati rakendati Eesti kiiresti muutuvate olude jaoks liiga tugevate finantsvõimendusele orienteeritud finantsinstrumente. Sellest ka teatavad probleemid eelmisel aastal. Eesti Pank juhtis juba eelmise aasta algul kommertspankade tähelepanu muutuvale või võimalusele muutuvaks majanduskeskkonnaks. Ja sellest lähtuvalt Eesti Pank ka täiustas nõndanimetatud rahapoliitika operatsionaalselt süsteemi. Näiteks suurendasime kohustuslike reservide arvestusbaasi, kehtestasime lisalikviidsusnõude. Samuti kohalike omavalitsuste riskikaal tõsteti. Samuti suurendasime nõndanimetatud kohustusliku reservi kasutamise trahviintressi määra. Kogu selle tegevuse aluseks oli põhimõte, et me jätkame senist rahapoliitikat, see on seotud vahetuskurss ja valuutakomitee. Kui me räägime veel täiendavatest meetmetest krediidiasutuste usalduse tõstmiseks, siis kahtlemata oluliseks oli kapitali adekvaatsuse 10 %-line tõus ja riskireservi moodustamine 5 % ulatuses. Me kehtestasime ka täiendavad protseduurireeglid. Näiteks infotehnoloogia osas ja elektroonsete maksete turvalisuse osas ning võtsime vastu otsused täiendatud netoarveldussüsteemi rakendamiseks ja ka nõndanimetatud reaalajaliste suurmaksete süsteemi rakendamiseks aastaks 2000. Kui te lubaksite nüüd minna Eesti Panga finantsaruande juurde, siis siin ma tahaks praegu välja tuua 3 olulist arvu. See on nimelt bilansimahu kasvu 1,3 korda, kasumikasv 2,4 korda ja kapitali- ja reservide kasv 1,4 korda. Lisaks sellele on Eesti Panga aruande läbi vaadanud ja heaks kiitnud ka meie audiitorid Coopers & Lyberand, kes on andnud siis järgneva kommentaari Eesti Panga aastaaruande kohta. Nimelt, esiteks on antud märkusteta järeldusotsus, teiseks öeldakse, et 1997. aasta aruanne on koostatud kooskõlas Eesti Panga seadusega ja järgides Eesti Panga ametlikke raamatupidamisprintsiipe. Öeldakse, et aruande lisades on avalikustatud endiselt ulatuslik informatsioon, eriti mis puudutab laene, investeeringuid aktsiatesse, omakapitali, kasumiaruande detaile ja bilansiväliseid kirjeid. Ning öeldakse, et üldine kontroll tehingute dokumenteerimise, korrektsuse, kehtivuse ja täielikkuse üle on olnud endiselt veatu ning tunnustatakse ka juhtkonna poolt aasta jooksul tehtud töid panga erinevate tegevusvaldkondade edasiarendamisel. See oleks minu poolt kõik, tänan tähelepanu eest.
Aseesimees
Suur tänu! Riigikogu liikmetel on küsimusi, Jürgen Ligi palun.
J. Ligi
Aitäh! Austatud härra Kraft, kuna te juba peatusite sellisel asjal nagu meie jooksev konto defitsiit, siis tahaksin küsida selle avastuse kohta, mis Eesti Pank tegi hiljuti meie ekspordi statistika kohta ja öelge, milline on hinnang, millises suurusjärgus teie arvates või Eesti Panga arvates on ekspordinäitajaid alahinnatud. Tänan!
V. Kraft
Aitäh! Kui rääkida statistilistest andmetest, siis võiks öelda, et statistika sisuliselt, mis puudutab ekspordinumbreid, võiks jagada kolmeks. Esiteks, kõige esimese ja kõige kiirema nii ekspordi kui impordi anmed tulevad tollistatistikast, mis lähtuvad tõesti nn. üle piiri, üle Eesti riigipiiri kulgevatest kaubavoogudest. See on kõige kitsam andmestik ekspordi, impordi kohta. Järgmine on nn. Riigi Statistikaameti hinnang Eesti ekspordile või ka impordile, sinna on arvestatud juurde täiendavaid komponente ja kolmas kõige olulisem, mis annab sisuliselt lõpliku hinnangu Eesti väliskaubanduse olukorrale, siis ekspordile impordile, tuleb läbi Eesti Panga poolt teostatud maksebilansi ehk maksebilanss annab lõpliku hinnangu, milline on olnud eksport, kui suur, import, milline on siis kaubandusbilanss. Sealt edasi juba, siis nii jooksev konto probleemistik ja nii edasi. Ma tahan siiski arvata, et raske on öelda konkreetset %, kuid tõepoolest on teatavaid siis, teatav osatähtsus, mida ei ole siiani kahjuks meie statistikasse arvestatud ja meie edaspidi oleme püüdnud ka leida koostööd kolme siis erineva institutsiooni vahel, et väga selgelt defineerida, milliseid numbreid üks või teine institutsioon annab ja et need numbrid ei oleks teineteisele vastukäivad ja et oleks väga selge, mis ühest või teisest numbrist puudub. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Valve Kirsipuu, palun.
V. Kirsipuu
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra president! Vaadates seda panga bilanssi passiva poolt, eriti kodumaiseid passivaid. Teil on üks kirje need on nimelt muud jooksvad kohustused. Need on eelmisega võrreldes kasvanud üle 260 korra. Milles on asi? Möödunud aastal olid nad 1,6 miljonit, nüüd on 403,1 miljonit.
V. Kraft
Mis puudutab nüüd kirjet pankade kontod ja muud jooksvad kohustused, siis tõepoolest pigem on tegemist siin n.n. bilansilise kirjega. Üks moment, kohe. Kui me räägime n.n. muudest jooksvatest kohustustest, siis on oluline siin see, et siin on näidatud ka n.n. Vabariigi Valitsuse stabilisatsioonifondi, siis Vabariigi Valitsuse poolt ülekantavad summad n.n. stabilisatsioonifondi, mis liiguvad läbi Eesti Panga ehk Eesti Pank konkreetsel juhul on agendiks Vabariigi Valitsusele ja siin on siis kirjas need konkreetsed summad. See lähtub sellest põhimõttest. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Olev Toomet, palun.
O. Toomet
Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetav Eesti Panga president! Ma luban endale vabaduse esitada küsimuse veidi teisel teemal, mis meil arutusel on, selle tõttu, et te ise ka rääkisite natukene Eesti panganduse üldistest probleemidest ja ma puudutaksin ka natuke seda. Me teame, mis juhtus Eesti panganduses ja Eesti börsil viimasel ajal. Kokkuvõttes olukord on ikkagi väga vilets, et mitte veel halvemini öelda. Ja kui teie Eesti Panga presidendina olite selle asjaga kursis loomulikult ja ma saan aru, et Eesti Pank peab ka seda jälgima, mis meie pankadega toimub. Kui te nägite seda olukorda, siis kas teil oli võimalus midagi selleks ka ette võtta, et sellist krahhi ei tekiks ja kui ei olnud võimalust seda ette näha, siis mida võiks nüüd teha, et sellest krahhist kuidagi välja tulla. Aitäh!
V. Kraft
Aitäh küsimuse eest! Võibolla ma täpselt ei saanud aru, kui te mõtlete probleemistikku Maapanga ümber või üleüldse finantssektoris, siis nagu ma esialgses sissejuhatuses nimetasin, Eesti Pank nägi ette teatavaid välistingimuste muutusi lähtuvalt kriisist Aasias. Praegusel hetkel me saame rääkida finantskriisist meie naabri Venemaa juures. Eks see näitab väga selgelt, et välistingimused nii finantssektori kui tervikuna kogu Eesti jaoks on oluliselt muutunud võrreldes varasemate aegadega. Kui me räägime probleemidest pangaduses, siis ma tahaksin väga selgelt vastata, et Eesti Pank ei ole kutsutud ja seatud juhtima ühte või teist konkreetset panka. Selle jaoks on olemas panga juhtkond, panga omanikud. Eelkõige vastutab iga panga tegevuse eest panga juhtkond, panga omanikud ja Eesti Panga tegevuses on olulisel kohal järelevalve. Eesti Pank on oma järelevalvelist tegevust läbi karmistatud, parandatud normatiivide, minu arust piisavalt efektiivselt rakendanud. Ma ei taha siin mitte sugugi just kui oma nägu puhtaks pesta ja öelda, et see ei olnud meie asi, mis juhtus, kui me räägime Maapangast. Kuid ma tahan teie tähelepanu juhtida sellele, et alates selle aasta algusest on Eesti Pank mitmel korral pangainspektsiooni ettekirjutuste näol juhtinud tähelepanu nii panga juhtkonna, panga omanike tähelepanu üleskerkinud probleemidele ja nõudnud nn panga saneerimisprogrammi elluviimist. Eesti Pangal oli olemas saneerimisprogramm, mida panga juhtkond, omanikud, oleks pidanud vastu võtma ja mille üheks esimeseks oluliseks punktiks oli aprillis nn panga aktsionäride koosolek, kus pidi suurem summa nn halbu laene või siis kahjumit maha kantama, kui seda tehti. Teiseks. Oli kokku lepitud omanike, juhtkonna poolt teatavad summad saneerimisprotsessiks. See oli ette nähtud kahes osas, esiteks, 80 miljonit Eesti krooni esimeses osas, teises osas 80 miljonit Eesti krooni, mis kokku siis oleks olnud 160 miljonit Eesti krooni pluss siis nn bilansi restruktureerimisega. Kahjuks need summad, mis olid omanike poolt antud lubadus meile, need ei saabunud. Teiseks. Ma tahan väga selgelt öelda ja nimetada, et Eesti Maapanga tegevjuhtkond koos juhatuse esimehega antud protsessis käitus täiesti ebaadekvaatselt. Ehk ma tahan väita, et meil oli veelkord plaan probleemide lahendamiseks rahulikul teel, mitte läbi turgulentsi, kuid kuivõrd eelmisel reedel toimus sisuliselt paanika, mis lähtus siis nõukogu esimehe täiesti vastutustundetutest avaldustest, siis protsessi kontrolli all hoidmiseks oli tarvis peatada operatsioonid pangas. Ma tahaks öelda, et on olemas siiani plaan panga teatavate, siis bilansi või tervikuna bilansi restruktureerimiseks. See plaan peaks siis kolme osapoole, nimelt teiste kommertspankade, Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga koostööl saama heakskiidu, siis ma arvan, et on võimalik teatav probleemidest väljatulek. Kuid kui need 3 osapoolt koos korralikult ei leia lahendusi, siis ei saa välistada ka pankrotti. Ma tahan veelkord rõhutada, meie tegevus lähtub selles, et vältida panga pankrotti. Ja see pankrott oleks olnud välditav ka varem. Kuid ma kordan veelkord, see on kahetsusväärsed sammud nii poliitikute kui ka tegevjuhtkonna poolt. Ja võiks öelda, et panga juht peab aru saama, millega on tegemist. Aitäh!
Aseesimees
Tänan. Lugupeetud kolleegid! Arvestades teema ammendamatut avarust, palun keskendume päevakorrapunktile ja kaasettekandes väljaöeldule. Kolleeg Liina Tõnisson, palun!
L. Tõnisson
Tänan härra eesistuja! Lugupeetud härra Kraft! Ma luban, et ma keskendun Eesti Panga bilansile. Te just äsja ütlesite, et Coopers & Lybrand on tunnustanud bilanssi. Samal ajal me teame, et ka Maapanka on auditeerinud mitmed tunnustatud audiitorfirmad. Aga nüüd selgub vähemalt ajakirjanduse andmeil, et viisakalt öeldes bilanss ei peegeldanud faktilist olukorda. Siit tekib mul mure ja kas teie ka jagate seda muret, et äkki on meie üleminekumajanduses asuvad pangad sellises olukorras, et nende auditeerimine rahvusvaheliselt tunnustatud meetmete äkki ei saagi anda tõelisi adekvaatseid tulemusi ja me seisame üsna pea jälle mingisuguse ebameeldivuse ees? Siia juurde, minnes nüüd päris konkreetseks Eesti Panga bilansist, lisaks ma veel ühe küsimuse. Eesti Panga aktivates on Valitsusele antud laenu 3,8 miljonit. Kas te ütleksite, mis asi see on? Kas tõesti Eesti Pangal on ikka veel olemas laenu Valitsusele? Aitäh!
V. Kraft
Aitäh! Kõigepealt, mis puudutab teie küsimuse esimest poolt, siis ma tahaksin väita, et see, et meie pangad on ja peavad olema auditeeritud rahvusvahelistest reeglitest ja rahvusvaheliste auditeerimisfirmade poolt, on minu arust väga oluline, kuid mitte ükski auditeerimisfirma ei saa garanteerida, et ei valetata, ei vassita. Ehk nii nagu ka Eesti Panga bilansi puhul ja ka teiste pankade bilansside puhul audiitorfirmad oma järeldusotsuses nimetavad, et nende poolt antud hinnangud baseeruvad panga juhtkonna poolt antud seletustele ja ka antud hinnangutele. Kui toimub valetamine, vassimine, siis nii Eesti või mis iganes maa pankades või mis iganes maade audiitorid on selle vastu võimetud. Mis puudutab konkreetselt teie poolt nimetatud panka, siis tõepoolest esimese hooga pangale audiitori järeldusotsust ei antud, kuid pärast nn. finantsinstrumentide rakendamist näiteks siis väärtpaberiportfelli peale ostetud Hansapanga võlakirju oli võimalik see bilanss auditeerida. See oleks Maapanga puhul. Mis puudutab Eesti Panga bilanssi ja teie poolt nimetatud 3,8 miljonit, siis ei, Eesti Pank ei anna Vabariigi Valitsusele laenu, mis on ka kirjas Eesti Panga seaduses, antud kirje puhul on tegemist nn. intressidega, kuivõrd Eesti Pank on agendiks valitsusele, Eesti Pank tegeleb ka nn. majanduse IMF -i poolt Eesti majandusele antud sihtotstarbeliste krediitide vahendamisega, siis siin konkreetselt on kajastatud teatavad intressid, mis on selle 31. detsembri seisuga, nii et siin ei ole tegemist laenuga. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Proua Valve Raudnask palun.
V. Raudnask
Aitäh! Lugupeetud Eesti Panga president! Mina keskendun teie sissejuhatuses väljaöeldule, nimelt kõik toimub selle nimel, et tõsta usaldust Eesti panganduse vastu. Missugune on teie meelest järgmine pank, kellega toimub sama, mis Maapangaga ikka selle nimelt, et tõsta usaldust Eesti panganduse vastu või teisisõnu, kas on Eesti Pangal põhjust praegu muret tunda veel mõne teise panga pärast? Aitäh!
V. Kraft
Aitäh! Kahtlemata Eesti Pank peab muret tundma pangasüsteemi kui terviku vastu. Eesti Pank, kordan veelkord, ei saa vastutada ühegi konkreetse panga, tema juhtorganite, veel vähem tema omanike eest. Kuid kui me vaatame kogu seda protsessi, kust me oleme tulnud, siis hoolimata nendest turbulentsidest, mis kahetsusväärsel kombel praegu on juhtunud, võiksin ma siiski päris kindlalt väita, et Eesti pangad tervikuna ja Eesti pangasüsteem tervikuna on finantsmajanduslikult kindel ja usaldusväärne, kuid tõepoolest peab aru andma, et olulisel määral on tõusnud n.n. personali risk ehk tegelikult ei saa kunagi mitte ükski institutsioon vastutada selles eest, kui üks inimene hakkab käituma ebaadekvaatselt. Ühe näite ma võiks tuua, alles hiljuti suurest skandaalist n.n. Nick Clissoni skandaalist, kus ka väga suur ja auväärne pank Inglismaal sai väga suuri kahjusid just ühe persooni tegevuselt. Ma ei taha siin tuua võibolla päris paralleele, kuid siiski ma arvan, siin on mille üle järele mõelda. Mis puudutab nüüd konkreetselt ja milles on ka võibolla teinekord Eesti Panka süüdistatud, siis kas te kujutate ette, et Eesti Pank näiteks siin teie ees või Eesti Televisioonis, raadios, kus iganes ütleb, et näiteks pangal x ei tulnud tagasi see ja see laen või pank y sai väärtpaberiturul sellist ja sellist kahju. Mida peavad need pangakliendid siis ette võtma ehk Eesti pank ei saa kunagi öelda mitte midagi ühe või teise konkreetse panga kohta, kuid jah, me rakendame oma järelvalvealalist tegevust. Me informeerime juhtkonda, omanikke, teeme ettekirjutusi ja me ka edaspidi oma tegevuses sellest lähtume, et see tegevus paraneks. Ma kordan veelkord, alati saab paremini teha. Me oleme pikalt ja laialt rääkinud n.n. finantsjärelvalvest ehk mida me saaksime teha? Oluliselt kiirendada nn. finantsjärelevalve tekkimist, ma pean silmas siin Eesti Panga Inspektsiooni ja Eesti Väärtpaberi Inspektsiooni tihedamat koostööd kuni võibolla isegi tõesti kokkusulandumiseni. Teiselt poolt on väga oluline kiiresti ellu viia muudatused, parandused krediidiasutuste seaduses. Teiseks tuleb oluliselt parandada ja tõsta nii panga juhtide kui ka omanike vastutust. Ja selleks saab olla kolmnurk pankade sisekontroll, pankade välisaudiitorid ja Eesti Panga pangajärelevalve. Ehk ma tahaks öelda, et me kõik peame nendest õppetundidest õppima, kui valusad need ka ei oleks. Ei ole mõtet laskuda masendusse ja hakata välja kutsuma vaime ei tea missugusest kriisist. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Jaanus Männik, palun.
J. Männik
Aitäh, härra juhataja! Austatud Eesti Panga president! Ma võibolla jätkaksin sellel teemal ja selle küsimusega, mida ma esitasin härra Rajule. Kõigepealt ma ei tahaks päris nõustuda teie väitega Eesti Panga ja eeskätt Eesti Panga Inspektsiooni funktsioonide suhtes. See tähendab seda, et loomulikult ma nõustun sellega, et Eesti Pank ei tegele ega saagi tegeleda kommertspankade operatiivjuhtimisega. Kuid vastavalt Eesti Panga seadusele on tal õigus moratooriumide kehtestamiseks, erijärelevalveks jne. Ja need on funktsioonid, mida ta on pädev ja kohustatud tegema. Tundub, et selles osas on olnud probleeme. Kuid küsimus oleks selline. Täna arutades Eesti Panga bilanssi ja selle võimalikku kinnitamist. Mis te arvate niisugusest lähenemisest, kui me täna näiteks katkestaksime selle lugemise, otsuse-eelnõu lugemise ja laseksime asjadel väge selgineda, võibolla oleks mõistlik, et Eesti Panga Nõukogu, kes on meile selle bilansi välja pakkunud, pakuks välja mingisuguse teise numbri riigieelarvess eraldatava 30 miljoni asemel, et sellest lahendada võimalike probleeme seoses Maapangaga. Mis te arvate sellest lähenemisest, kui see suunataks täiendavalt riigieelarvesse ja Riigikogu, kelle menetluses on praegu lisaeelarve, otsustaks siis selle kasutamise vastavalt nö kõige mõistlikumatele variantidele, mida asjatundjatena teie pakute. Aitäh!
V. Kraft
Aitäh küsimuse eest! Vastates teie küsimuse esimesele poolele, vastavalt siis Eesti Panga seaduses ja krediidiasutuste seaduses olevatele punktidele moratooriumi ja erijärelvalve kehtestamise kohta, siis ma võiks öelda, et konkreetselt Maapanga puhul on sisuliselt rakendatud moratooriumi ehk tegelikult Eesti Panga Nõukogu, tühistades ajutiselt Maapanga tegevuslitsentsi kaudu teatavad operatsioonid, tähendabki sisuliselt moratooriumit. Kui minna teie küsimuse teise poole juurde, siis ma arvan, et ma ei oleks nõus teie lähenemisega võibolla lähtuvalt kahest põhimõttest. Esiteks. Eesti Panga peaülesanne on vastutada krooni ehk rahvusvaluuta stabiilsuse eest. Teiseks. Kui me oleme võtndu suuna ja meid on kutsutud läbirääkimistele Euroopa Liiduga laienemiseks, läbi selle on paratamatu ühinemine ka Euroopa rahaliiduga ja siis, kui me vaatame neid nõudmisi, mis tegelikult on vajalikud ka keskpangal täita, et ühineda rahaliiduga, et olla üks osa Euroopa keskpangast, siis näitavad arvud, et Eesti Panga kapitaliseeritus on väga väike võrreldes teiste nn väikeriikide keskpankade kapitaliseeritusega. Kui me võtame näiteks aluseks teiste Euroopa väikeriikide keskpangad, siis Eesti Panga omakapitali osatähtsus bilansimahus on väga väike. Ehk see tähendab seda, et panga omakapitali bilansimahu suhe võiks olla enam kui 2,5 korda suurem. Kui me näiteks võrdleme omakapitali suurust ja ringluses olevat sularaha, siis on näha, et võrreldes teiste väikeriikide keskpankadega, on Eesti Panga omakapital ligi, üle 3 korra väiksem. Ja kui me näiteks võrdleme Eesti Panga bilansimahtu ja omakapitali suurust elanike arvuga, siis võiks öelda, et meie Eesti Panga bilansis olev omakapitali suurus on kuni 15 korda väiksem võrreldes teiste riikidega. Kui minna edasi ja rääkida, et nüüd juba loodud Euroopa Keskpanga põhikapitali suurus saab olema 5 miljardit eküüd. See tähendab ka seda, et Eesti Pank olles või saades Rahaliidu liikmeks, lisaks ka hiljem Euroopa Keskpanga, siis nõndanimetatud osaks, peame ka meie osalema selle panga kapitaliseerituses. Sellest lähtuvalt ei saaks ma sugugi olla nõus teie ettepanekuga jätta tänasel päeval Eesti Panga aruanne kinnitamata, lähtudes siis eelpoolnimetatud põhjustest. Aitäh!
Aseesimees
Tänan. Kolleeg Harald Mägi, palun!
H. Mägi
Tänan lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra Kraft! Kasum näitab majanduses, panganduses ja üldse ettevõtluses tegevuse tulemust teatud ajajärgu järel. Eesti Panga hea tulem 97. aastal muidugi väärib äramärkimist. Kuid kas te võite natuke lahti rääkida, millest on see tulnud? Kas väga heast rahalugemisest või on ta niisugusest kokkuhoidlikkusest või on siis möödunud aasta hea börsiseis seda nagu taganud? Tänan.
V. Kraft
Aitäh küsimuse eest! Vastates teie küsimusele ja vaadates Eesti Panga tulude-kulude aruannet seisuga 31. detsember 97, siis võib näha, et meie kasum enne laenude ja kahjumi kindlustuste eraldisi on samas suurusjärgus, nagu eelmiselgi aastal. Põhiliselt meie kasum lähtub meie paigutustest mitte aktsiabörsi. Vaid teatavasti Eesti Pank paigutab oma vahendid väga konservatiivselt kõrge reitinguga riiklikesse võlapaberitesse ning kõrge reitinguga pankade deposiitidesse või konkreetsetesse instrumentidesse. Eesti Pank ei paiguta Eesti siseselt mitte ühtegi senti. Eesti Panga kasum põhiliselt moodustus meie paigutustest välismaal ja lisaks sellele on meie kasum võrreldes eelmise aastaga nii suur nagu te näete kirjete erakorralised tulud, siis erakorralised tulud moodustasid möödunud aastal 185 miljonit Eesti krooni ehk see tulenes nn. Eesti Panga osaluse vähendamisest Hoiupangas. Nimelt me müüsime oma osaluse, mis on kooskõlas Eesti Panga põhimõtetega, suhteliselt kiiresti vähendada oma osalusi kommertspankades, siis me selle poliitika elluviimist rakendasime konkreetselt eelmisel aastal ja me Svedpangale müüsime maha oma osaluse, millest me saime siis nn. erakorralise tulu. See oleks lühidalt kõik. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Ülo Peets palun järgmisena.
Ü. Peets
Tänan, härra juhataja! Lugupeetud härra Kraft! Ma arvan, et juhataja lubab ka mul teha väikese põike Maapanga küsimustesse. Eestimaal üks maakond Põlva Maakond on seoses Maapanga krahhiga sisuliselt finantskrahhi ees. Terve maakond ja see ei ole nii väike küsimus kui esialgu paistab. Tõepoolest faktid, võtame lihtsalt teadmiseks ja nagu te enne ütlesite, see isik, kes teeb sigadusi niiöelda rahva rahaga osaliselt ei vastuta millegi eest, me võtame selle lihtsalt teadmiseks, kontanteerime. Aga mu küsimus tuleks kodumaised aktivad, laenud, kus on valitsusele, rahaasutusele jm. laenud rahaasutustele vähenevad tunduvalt, aga muudes osas suureneb, ütleme nii, et 6 miljonit, kas te oskate seletada, millest see tuleneb ja mis põhjusel need muud suurenevad ja mis asjad need muud on siin. Tänan!
V. Kraft
Aitäh! Vastates teie küsimusele, siis laenud rahaasutustele kuuluvad koosnevad järgnevatest alalõikudest. Nimelt siis tõesti laenud valitsusele, laenud rahaasutustele. See omakorda jaguneb laenud tegutsevatele pankadele n.n. vahenduslaenud. Need on kõik, tulenevalt eelnevatest perioodidest, nagu te näete need vähenevad. Muud laenud koosnevad põhiliselt laenudest või siin laenud ettevõtetele ja Eesti Panga töötajatele. Kui me räägime laenust ettevõtetele, siiss se ei ole mitte see, et Eesti Pank laenaks ettevõtetele raha, vaid siin on antud välja teatavad summad n.n. vara säilimise põhjustel. Eelkõige on siin kirjas n.n. arrow hoone kompleksi valvamiskulud. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Järgmisena palun kolleeg Aleksander Stern.
A. Stern
Aitäh juhataja! Lugupeetud härra Kraft! Minu küsimus tuleneb sellest vastusest, mis te andsite härra Toometile. ma arvan, mul on küsimiseks õigus. Nimelt kõigepealt te rääkisite Eesti Panga hoiakutest, tegevusest ja kavandatud meetmetest seoses Maapangaga. Seda juttu oli kena kuulda. Rääkisite ka seda, et juhtunu seostub eelkõige Maapanga juhatuse juhtkonna ja omanike tegevuse ja tegevusetusega kahetsusväärsel viisil. Mõistetav. Aga kõige lõpus te tegite viite ka poliitikutele ja kas see oli nüüd juhuslik sõna või te pidasite midagi konkreetselt silmas. Meil oleks seda oluline siiski teada, et vähemalt tulevikus ka omalt poolt vigu vältida?
V. Kraft
Aitäh küsimuse eest. Selle repliigiga ma pidasin silmas, et tõepoolest panga juhtimine ühest küljest võiks tunduda, et on väga lihtne, võibolla vabandage mind selle eest, kuid kui ma lubaksin teha sellise ääremärkuse. Siin mõningad aastad tagasi, kümmekond aastat tagasi Läänes oli selline väide, et mis viga on panga juhtida. Võtad raha sisse 3 %, laenad välja 6 % ja kell kolm läheb golfi mängima, ehk raha voolab iseenesest sisse, ei olegi vaja midagi teha ja pank justkui toimib iseenesest. Lähtudes suurtest kriisidest urbulentsidest? igal pool maailmas, kaasaarvatud ka Eestis, pangajuhtimine ei ole lihtne protsess. Ja see eeldab teadmisi, oskusi ja kogemusi ja sellest tulenevalt oli see minu remark, et panga juhtimine ükskõik millisel tasandil peaks siiski olema professionaalide käes. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Proua Aino Runge palun järgmisena.
A. Runge
Aitäh, härra juhataja! Luguepetud härra Kraft! Me oleme audiitoreid pidanud ja nende firmasid nii kõrgelt kvalifitseerituteks ja nagu nemad ei tohiks mingisugust väärandmeid anda, ega midagi, mis nemad on öelnud, see peaks olema nagu lõplik ja usaldusväärne, kuid ometigi ühel arutelul Kapitali saates televisioonis öeldi niisugune lause, et audiitor andis ebaõigeid andmeid ja selletõttu tekkis hiljem mingisugune segadus kogu selle panga töö hindamises. Milline vastutus on audiitoril kui ta annab ebaõigeid andmeid.
V. Kraft
Aitäh! Vastuseks teie küsimusele ma esiteks ütlen, et audiitor lähtub oma järeldusotsuse tegemisel andmetest, mis esitatakse nendele panga juhtkonna omanike poolt. Ehk andmete esitamise eest on vastutavad eelkõige nagu ma ütlesin panga juhtkond, omanikud. Pärast nende andmete esitamist teeb oma järeldused audiitor. See tähendab seda, et on oma vastutus pangal, on oma vastutus audiitoritel. Kas üks või teine poolt on käitunud ebaadekvaatselt jätnud mingisuguseid olulisi andmeid kas esitamata või lausa valetanud, siis sellest lähtuvalt on ka ühe või teise osapoole vastutus.
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Olev Toomet teine küsimus palun.
O. Toomet
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetav Eesti Panga president härra Kraft. Minu teine küsimus puudutab otseselt Eesti Panga bilanssi, kui ma vaatan siin aktiva poolele, siis välisaktivad on teile tunduvalt suurenenud, kodumaised aktivad mitte eriti. Aga siin on ühel real kirjutatud muud aktivad ja need on koguni vähenenud. Kas te seletaksite, mis selle alla on kirjutatud ja miks nad on vähenenud? Aitäh!
V. Kraft
Aitäh küsimuse eest. Kirjel muud aktivad on kajastatud nimelt pankadele müüdud Eesti panga laenusertifikaatide nimiväärtuse ja müügihinna vahe. Peale selel kajastatakse siin mitmesuguseid ettemakseid teenuste ja kaupade eest, mille kättesaamise tähtajad langevad 1998 aasta algusesse ehk need ei ole veel saabunud, siis konkreetselt aastavahetuse seisuga. Ja samuti kajastatakse siin ka teatavaid n.n. summasid erinevate lepingute alusel. Aitäh! Ja see on täiesti normaalne protsess, et sellised, neid summasid muid aktivaid püütakse vähendada. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Tiit Tammsaar, palun.
T. Tammsaar
Tänan, härra juhataja! Härra Kraft, ma tuleks tagasi ikkagi selle poliitikute vastutuse juurde. Minu arvates saab rääkida Eesti Panga puhul poliitikute vastutusest ainult seoses Reformierakonnaga, kes massiliselt kuulub panga nõukogusse. Aga mis teie arvate?
V. Kraft
Aitäh! Konkreetsel remargi puhul ei pidanud ma silmas mitte niivõrd Eesti Panka, kui pangandust tervikuna. Mis puudutab poliitilisest vastutusest, siis vabandust mu võibolla suurte sõnade eest, kuid milline vastutus lasub ühe suure insitutsiooni renomee langusel ehk erinevate poliitiliste klapperjahtide ülesehitamisel kas ühe või teise institutsiooni vastu. Milline vastutus, siis ühel või teisel poliitikul, panga nõukogu liikmel või tegevjuhil selles osas lasub, jätaks ma teie tosustada. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra Kraft! Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised antud päevakorrapunktis. Ekraan on tühi. Kas võib lugeda läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks? Tänan! Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Härra Raju? Ei soovi. Härra Kraft? Ei soovi. Lugupeetud kolleegid, juhtivkomisjon teeb ettepaneku panna otsuse eelnõu lõpphääletusele. Teistsuguseid ettepanekuid laekunud ei ole. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Riigikogu otsuse "Eesti Panga 1997. aasta aruande kinnitamine" vastuvõtmise. palun võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletustulemused
Vastuvõtmise poolt on 41 Riigikogu liiget, vastu ei ole, erapooletuid on 1. Otsus on vastu võetud. Lugupeetud kolleegid, võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti. See on Koonderakonna fraktsiooni algatatud liikluskindlustuse seaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu. Alustame esimest lugemist, ettekandeks ja kaasettekandeks on sõna majanduskomisjoni liikmel kolleeg Mati Meosel.
M. Meos
Härra juhataja, lugupeetavad kolleegid! Eelnõu tekst on lühike, seletuskiri veidi pikem, eelnõu on algatatud sisuliselt liikluskindlustusega tegelejate poolt ja lähtub elust enesest. Liikluskindlustuse seaduse § 13 lõige 2 praegune sõnastus loob võimaluse olukorraks, kus sõidukijuht ei ole kindlustatud vaid põhjusel, et tal puudub nõuetekohane lihtkirjalik volikiri sõiduki omanikult sõiduki kasutamiseks. Seaduseelnõu välistab kindlustatute hulgast vaid sellised sõidukijuhid, kes juhivad sõidukit omanike tahte vastaselt. Praktikas on pahatihti niisugused elulised situatsioonid, kus omaniku loal toimub tõepoolest liikluseeskirjade vastaselt sõiduki kasutamine, kus ei ole formaalsust, kirjalikku volikirja olemas, kuid liikluskindlustuse seisukohalt ei ole sellel tähtsust ja kahe probleemi sidumine liikluskindlustuse tegijate seisukohast ei ole oluline ja praktikas on õiglasem see lahendada selliselt. Teine punkt käsitleb liikluskindlustuse seaduse § 40 lõige 2 täiendusettepanekut, nimelt praegune tekst käsitleb ainult baasmaksemäära ja liikluskindlustuse statistikal põhinevaid koefitsiente, tegelikult lepingute sõlmimisel on muid kulusid ka ja on toodud eelnõu teksti, et lisada sõnad ja suuruste, menetlemise käigus selgus, et nii õiguskantsler kui ka Riigikogu juristid on leidnud, et oleks vaja veel täpsustada, kuid komisjon leidis, et on õige esitada eelnõu muutmata kujul teie ette. Pikemalt juttu ma ei teeks. Ütleks ainult seda, et komisjon paneb teile ette esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 16. juuni k.a. 12.00. Tänan!
Aseesimees
Tänan! Kolleegidel on küsimusi. Jaanus Männik, palun.
J. Männik
Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Mul on niisugune probleem. Teatavasti balansseerib see seadus niiöelda põhiseadusele vastavuse ja mittevastavuse piiril ja õiguskantsler näiteks protestis tollitariifiseaduse praktiliselt lähedastel põhjustel. Ma küsiksin nii, et baasmakse määr, millest kogu maksustamine tuleneb, see alus on kehtestatud 95. aasta 1. juuli seisuga ehk seaduse kehtima hakkamise seisuga. Praegu mitmete koefitsientide alusel niiöelda muutub see baasmakse määr tegeliku maksustamise puhul tundmatuseni. Kas ei oleks aeg võtta tõsisemalt käsile see terve seadus ja rehkendada välja praegusest situatsioonist tulenevad uued baasmaksemäärad, et vähendada siin niiöelda valitsuse ja ametnike suva selle kohustusliku makse välja arvutamisel põhiseaduse alusel, mis võiks olla problemaatiline. Aitäh!
M. Meos
Suur tänu! Härra Männik, sinu probleem väljub tegelikult selle seaduse eelnõu raamest. Heatahte korral ilmutamisel tuleks lugeda tegelikult pealkirja nii, et paragrahvi selle ja selle muudatus ja täiendamise seadus. Vastasel juhul me läheme sellest probleemist, mis muudatusettepanekute esitajad, liiga kaugele ja läheme üldise probleemi lahendamisele. Kui me liikluskindlustuse seadust viimati menetlesime, siis siit kantslist ma avaldasin arvamust, mis oli ka komisjonis esitatud ja ka liikluskindlustuse fondist kui ka Rahandusministeeriumist, arvamus oli, et kui liikluskindlustuse seadust muuta, siis muudetakse tõepoolest teda juba kardinaalselt ja lähendatakse Euroopa liikluskindlustuse seadusele. Aga see alus ja filosoofia tegelikult sulle ei meeldinud, see karmistab kindlustatute, ütleme, maksetingimusi. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Ülo Peets, palun.
Ü. Peets
Tänan, härra juhataja! Lugupeetud Mati Meos, seletuskiri seadusesse ei lähe ja praeguse seaduse eelnõu puhul tuuakse juurde mõiste `kui sõiduk on omaniku tahte vastaselt väljunud tema valdusest'. Kui toimub midagi sellist, mis vajab selle kindlakstegemist, kas ta on läinud omaniku tahte vastaselt või mitte, siis ma kujutan ette või ma kujutan valesti ette, see peaks olema nagu kohtuotsus, tähendab, keegi teine ei saa otsustada, kas ta on läinud omaniku tahte vastaselt või mitte, seda ei saa suvaliselt öelda. Kas see eeldab seda, et enne seda peab toimuma mingi kohtuprotsess, et kindlaks teha, kas ta on läinud omaniku tahte vastaselt või ei ole läinud? Tänan!
M. Meos
Tänan! Ma kujutan ette, et praktikas ütleb seda omanik. Kui antud juhul on küsimus nö lähtepunktis, kas omaniku tahte vastaselt või mitte, siis seda ütleb omanik. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Kas on veel küsimusi? Tundub, et küsimusi rohkem ei ole. Ma palun veel korrata muudatusettepanekute esitamise tähtaja.
M. Meos
Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 16. juuni, kell 12.00. Tänan!
Aseesimees
Tänan. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Teistsuguseid ettepanekuid esitatud ei ole. Sellega on eelnõu nr. 885 suunatud teisele lugemisele. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 16. juuni kell 12.00 majanduskomisjonile. Lugupeetud kolleegid! Järgmisena võtame arutusele Riigikogu liikme Märt Kubo algatatud Tartu Ülikooli seaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame esimest lugemist. Ettekandeks on sõna kolleeg Märt Kubol.
M. Kubo
Aitäh härra esimees! Lugupeetud kolleegid. Ma mõne sõnaga põhjendan seaduse eelnõu 887 menetlusse andmist. Kõigepealt Tartu Kliinikumist. Tartu Ülikooli Kliinikum on praegu ülikooli asutus, mille ülesanne on kõrvuti õppe- ja teadustegevusega osutada ka diagnostika ja raviteenuseid. Viimases on Kliinikum ülikoolid sõltumatu. Järelvalvet teostab Sotsiaalministeerium. Kliinikumi juhib põhikirja alusel, mille on kinnitanud sotsiaalminister ülikooli nõukogu ettepanekul, seda kliinikumi juhib juhatus, mille esimees on ülikooli prorektor. Esimehe kinnitab ametisse sotsiaalminister rektori ettepanekul. Kliinikumi arstid, õppejõud ja teadurid kuuluvad arstiteaduskonna liikmeskonda. Ülikool ei vastu Kliinikumi ja Kliinikum ülikooli varaliste kohustuste eest. Ja Kliinikumi finantseeritakse ravi osas samadel alustel riigi haiglatega. Ja nüüd 16. jaanuaril käesoleval aastal on riik sotsiaalministri isikus, Tartu linn linnapea isikus ja Tartu Ülikool rektori isikus saavutanud põhimõttelise kokkuleppe, et praegune Tartu Ülikooli Kliinikumi organisatsioonilisel ja varalisel baasil asutatakse sihtasutus. Sihtasutuse kui eraõigusliku isiku asutamine allub kindlatele protseduurireeglitele ja kõike korraga teha on äärmiselt keeruline. Kui see oleks uue juriidilise isiku asutamine, siis oleks see suhteliselt lihtne. Käesolevas olukorras on sisuliselt tegemist ühe struktuuri ja süsteemi ümberkorraldamisega. Teiseks. Ma tuletaksin meelde, et sihtasutuse asutamisel on vaja terve rida protseduure. Ta asutatakse asutamisotsusega. See asutamisotsus ei ole lihtne otsus, sinna peab muu hulgas kuuluma ka äramärgitud üleantud raha ja vara ja selle vara väärtus. Selle asutamise otsuses peab olema põhikiri määratud juhatuse ja nõukogu liikmed ja see asutamisotsus peab notariaalselt olema tõestatud. See vara, mis antakse üle peab kantama kinnistusraamatusse ja kui arvatakse pangaarve, siis seda pangaarvet võib kasutada pärast sihtasutuse registrisse kandmist. Ja registrisse kandmisel on vaja lisada avaldus, mis koosneb 8 kirjest ja sellele on vaja lisa, mis koosneb seitsmest kirjest, kuhu kuulub ka kinnistusraamatu kanded. Niisiis on see pikk ja keeruline protsess ja selletõttu kooskõlas ka kliinikumi juhtkonnaga tekkis arvamus, et kuna asjad on teataval määral veninud, siis oleks mõttekas tuua kliinikum välja ülikooli seadusest, seaduse kaudu ülikooli alt ja muuta ajutiselt riigiasutuseks Tartu Kliinikum, et siit teha järgmine samm kui kõik protseduurireeglid on tehtud, et teha temast eraõiguslik sihtasutus. Asja menetlemise käigus komisjonis jõudsime siiski sellele, et eelnõu algataja nõustus valitsuse ettepanekuga jätta § 2 sellest seaduseelnõust välja ja nõustus komisjoni ettepanekuga esitada seaduseelnõu muudetud kujul, mis on teie ees ja mis räägib sellest, et ülikool tuuakse, sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum tuuakse Tartu Ülikooli alt välja siis, kui sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum on kantud sihtasutuste registrisse. Aitäh!
Aseesimees
Suur tänu! Kas kolleegidel on küsimusi? Proua Aino Runge palun.
A. Runge
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma oletan seda, et praegune nende eelarve on koos, on niimoodi, kliinikum ja ülikool ja siit edasi ma küsiksin
M. Kubo
Kliinikumi eelarve koosneb mitmest osast.
A. Runge
Aga kes see praegusel juhul siis peakrediidi kasutaja on ülikool või on kliinikum ise enda rahade käsutaja, tõenäoliselt vist ülikool, kui see nii on ja edaspidiselt lahutatakse ka nende eelarved. On niimoodi?
M. Kubo
Jah, see on nii.
Aseesimees
Tänan! Kas on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu Märt Kubo! Kaasettekandeks on sõna kultuurikomisjoni esimehel proua Talvi Märjal.
T. Märja
Austatud juhataja, head kolleegid! Kultuurikomisjona rutas Tartu Ülikooli seaduse muutmise seaduse eelnõu 887 SE oma istungil 4. juunil käesoleval aastal. Istungist võtsid osa peale eelnõu autori ka Sotsiaalministeeriumi kantsler härra Jaan Rüütman, kes edastas komisjonile Vabariigi Valitsuse seisukoha ja Tartu ülikooli prorektor professor Hele Everaus. Autori ja esindatud poolte kokkuleppel viis kultuurikomisjon seaduseelnõusse sisse olulised muudatused ning tõi selle saali esimesele lugemisele juba muuetud kujul. Selle poolt olid kõik kohalviibinud seitse komisjoniliiget. Kultuurikomisjon jäi nõusse, et sihtasutused Tartu Ülikooli kliinikum loomiseks allakirjutatud kolmepoolse kokkuleppe Sotsiaalministeeriumi, Tartu Linna ja Tartu Ülikooli vahel kiiremaks elluviimiseks on nimetatud seaduseelnõu vajalik ning komisjoni otsus häältega 7 poolt, 0 vastu, 0 erapooletut on teha Riigikogu ettepanek esimene lugemine lõpetada ning paluda muudatusettepanekud esitada 11. juuniks kella 13.00-ks. Tänan tähelepanu eest.
Aseesimees
Suur tänu! Kas kolleegidel on küsimusi? Tundub, et küsimusi ei ole. Suur tänu, proua Talvi Märja! Lugupeetud kolleegid, juhtivkomisjon teeb ettepaneku eelnõu eismene lugemine lõpetada. Teistsuguseid ettepanekuid esitatud ei ole. Seega eelnõu 887 on suunatud teisele lugemisele ning muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 11. juuni kell 13.00 kultuurikomisjonile. Lugupeetud kolleegid! Oleme jõudnud kolmapäevaks kavandatud päevakorrapunktide juurde ning võtame järgmisena arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud elamuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Alustame kolmandat lugemist. Siin on valitsus palunud anda kaasettekandeks sõna Majandusministeeriumi elamuosakonna juhatajale Volli Kalamile. Ettekandeks on sõna majandusminister Jaak Leimanil.
J. Leimann
Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Riigikogu menetluses pikka aega olnud elamuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu on käesolevaks momendiks jõudnud kolmandale lugemisele. Eelnõu menetlemine on olnud pikk ja keeruline, on esitatud palju parandusettepanekuid eelnõu muutmiseks. Osade ettepanekutega on eelnõu algataja olnud nõus, osadega mitte. Kuid võib kindlalt väita, et menetlemise käigus on saavutatud teatud kompromiss ja eeskätt üürisuhete reguleerimiseks. Kahtlemata ei saa kompromiss olla täielikult kõiki pooli rahuldav, kuid on saavutatud kesktee, mis peaks heaks kiitma. Selge on see, et üürisuhete valdkond on väga paljusid inimesi puudutav ja järsud üleminekud ei ole kõige parem lahendus. Eelnõu vastuvõtmisel seadusena asendub paljudes küsimustes määramatus kindla õigusliku regulatsiooniga ja on kahtlemata positiivne moment. Tahaksin lisada, et valitsus tegeleb elamuproblemaatikaga mitmes plaanis. Alles täna oli koos valitsuse poolt moodustatud elamumajanduse asjatundjate komisjon. See oli järjekordne kokkusaamine. Ja me oleme asunud koostama elamumajanduse pikaaegset arengukava, millega loodame jõuda valmis sügiseks. LEian, et Eesti Vabariigi elamuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu on sellises faasis, et nimetatud eelnõu võib seadusena vastu võtta. Tänan!
Aseesimees
Suur tänu, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Proua Aino Runge, palun.
A. Runge
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja, siin on mõningad punktid, mis on antud nö Vabariigi Valitsusel kehtestada mingit rakendusotsust jne., kas nendele on juba mõeldud ka, et see seadus ei jääks lihtsalt nende valitsuse otsust taha seisma? Aitäh!
J. Leimann
Tänan! Jah, nendele on mõeldud, seda enam, et seadus on kaua aega siin küpsenud, eelnõu ja Majandusministeeriumi elamuosakond on nendega tegelenud, nii et me esimesel võimalusel püüame nendega jõuda valitsusse.
Aseesimees
Tänan! Kas on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Ja valitsus loobub omapoolsest kaasettekandest. Riigikogu poolseks kaasettekandeks on sõna majanduskomisjoni liikmel, kolleeg Juhan Telgmaal.
J. Telgmaa
Härra eesistuja! Head kolleegid! Täna on see juhus, kus me saame rahvale teha head. Me oleme seda eelnõu käsitlenud teisel lugemisel viiel korral ja majanduskomisjonil on teise lugemise vältel kujunenud asjast teatud pilt. Sellele pildile on andnud aluse ja selle kujunemisse olulise panuse üürnike ja omanike organisatsioonide esindajad ja samuti teie, head kolleegid, siit saalist oma arvukate parandusettepanekutega. Majanduskomisjon lõpetas teise lugemise, olles jõudnud piisavale veendumusele, et kontseptuaalselt sai eelnõu vastuvõtmiseks küpseks ja kolmandale lugemisele jäi siis lõppviimistluse osa. Ometi esitati ka kolmandale lugemisele mõned parandusettepanekud, mis taotlesid muudatusi põhimõtetes. Majanduskomisjon lükkas need päris veendunult tagasi, sest see oleks tähendanud ümbertegemisi ka eelnõu teistes osades. Oleks tähendanud loobumist kompromissidest omanike ja üürnike vahel, mille saavutamine polnud sugugi lihtne. Kõik see tähendab, et hääletades täna kasvõi ühe parandusettepaneku komisjoni otsusest erinevalt, viiakse eelnõu lugemine veelkord katkestamisele, mis tähendab, et enne suve me seda seadust enam vastu võtta ei jõua. Ma vabandan, kui viimatiöeldu mõneti ähvardavana kõlas, kuid ometi on nii üürnikud kui omanikud ootuses, sest nende arvamus on, et selle seadusega on palju parem kui ilma temata. Ja niiöelda kõrvalsaadusena on selle eelnõu menetlemise ajal valitsus kuulutanud elamupoliitika üheks oma prioriteediks, pannes ette eraldada tulevase aasta eelarves selleks ka mõningase raha. See on täiesti kvalitatiivne muudatus Eesti elamupoliitikas. Teine kõrvalsaadus on see, millest rääkis juba lugupeetav minister, see on vastava asjatundjate komisjoni moodustamine, mis uurib elamumajanduses kuhjunud probleemistiku kogu ulatuses ja püüab leida siis mingi perspektiivse tee, kuidas sellest välja saada. Käesolev eelnõu püüab lahendada sellest ainult mõningase osa. Majanduskomisjoni veendumus on, et ta selle osa ka ära lahendab. Niisiis head kolleegid, kasutagem täna siis meile avanevat võimalust rahvale head teha ja selleks ei olegi vaja muud, kui head tahet majanduskomisjoni toetamiseks. Konkreetsemalt võime siis ka keskustelda parandusettepanekute käsitlemise juures. Aga sissejuhatuses ma sellega piirduksin. Tänan.
Aseesimees
Suur tänu. Kas kolleegidel on küsimusi? Mihkel Pärnoja, palun!
M. Pärnoja
Aitäh, härra juhataja! lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab seda tõsist hoiatust, kui ükski muudatusettepanek hääletatakse erinevalt majanduskomisjoni otsusest, siis on majanduskomisjon sunnitud eelnõu menetlemise katkestama, kuna muutuvad põhimõtted. Meie oma ettepanekute tegemisel endast nii suurejoonelisel arvamusel ei olnud, et läheme seaduseelnõu aluspõhimõtete kallale. Siin oli tegemist selliste ettepanekutega, mis teatud osale nendest eluruumidest, eelkõige silmas on peetud neid eluruume, kus on tagastatavates majades, annavad teatud üürnike kaitse mitte lõpmatu pikaks ajaks vaid omandireformiga seonduvaks perioodiks, mis tuleneb ka omandireformi aluste seadusest. Millise olulise põhimõtte vastu meie ettepanekud on?
J. Telgmaa
Aitäh hea küsimuse eest, nagu on kombeks öelda. See küsimus sisaldas ka ühtlasi vastuse, kuna eelnõu autorid on tulnud välja ideega, mitte seada mingit kindlat tähtaega. Need probleemid aja jooksul lahenduvad iseenesest. See, kes panna kusagile punkt või mitte panna, on põhimõtteline muudatus, mis sai oma lahenduse teise lugemise käigus ka mitmete teiste poolt esitatud parandusettepanekute käigus ja eelnõu algataja jäi sellele kindlaks, et ei saa kehtestada mingit tähtaega ja ka komisjon jagab seda seisukohta. Nii et see on selline ettepanek, mis komisjoni arvates muudab põhimõtteid. Kas nimetada aluspõhimõteteks või natuke kergekaalulisemateks põhimõteteks, seda ma ei julge kaaluma hakata.
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Liia Hänni, palun.
L. Hänni
Aitäh! Lugupeetud komisjoni esindaja! Komisjoni ettepanekul on seaduse eelnõu teksti viidud päris mitmeid uusi mõtteid, mida seal varem ei ole olnud. § 38 teisest lõikest võib väga salapäraselt välja lugeda sellise asja, et üks üürileping, mis on juriidiline dokument, võidakse kehtetuks tunnistada üürniku tegevuse või tegevusetuse tõttu. Kas te suudaksite avada, mida siin siis õigesti silmas on peetud? Kuidas saab ühe juriidilise dokumendi tähendus sõltuda sellest, mida üks osapool teeb või ei tee?
J. Telgmaa
Siin on küsimus selles, et selle tekstini jõuti teise lugemise käigus ja seda ei ole teiselt lugemiselt kolmandale lugemisele kuulunud ajavahemiku vältel muudetud.
Aseesimees
Tänan. Mihkel Pärnoja, teine küsimus palun!
M. Pärnoja
Aitäh! Teine küsimus puudutab paragrahvi, vähemalt lisatakse sellega elamuseaduse § 74. Paragrahv 43 käsitletavas seaduses. Milles on märgitud, et üüri piirmäära ei rakendata nende eluruumide suhtes, mille on ehitanud füüsilised või eraõiguslikud juriidilised isikud ja mis on valminud pärast 1991. aasta 20. juunit. Mille poolest on need füüsilised isikud, kes on ehitanud eluruumi pärast seda tähtaega, erinevas olukorras nendest füüsilistest isikutest, kes on ehitanud eluruumi enne seda tähtaega? Miks ühel juhul tuleb üüri piirmäära rakendada ja teisel juhul mitte? Arusaadavatel põhjustel eraõiguslike juriidiliste isikute puhul on olukord natuke teine, kuna ühiskonna kord oli veidi teistsugune. Aga füüsilised isikud võisid ja sageli pididki endale ehitama eluruume ka ajaperioodil enne seda tähtaega. Milles on nende oluline erinevus, et ühtedele omandi omanikele rakendatakse kitsendusi ja teistele mitte? Aitäh!
J. Telgmaa
See on küsimus, mida oleks tulnud esitada eelnõu algatajale, sest see on eelnõu algataja poolt välja pakutud tähtaeg. Mingisugune piir tuleb tõmmata. Ja eelnõu algatajad, kui ma õigesti mäletan, põhjendasid seda sellega, et ta on seotud omandireformi aluste seaduse kehtimahakkamisega. Kuna ei komisjonil ega ühelgi parandusettepaneku esindajal ei olnud paremat ideed, siis nii ta siia jäi.
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Liia Hänni, teine küsimus, palun.
L. Hänni
Aitäh! Lugupeetud ettekandja, siiski vastus minu eelmisele küsimusele oli eksitav, sest §-i 38 tekst on muutunud, see on alla joonitud ja parandusettepanekute tabelis on ettepanek number 16, mille on teinud majanduskomisjon. Nii et see vastus, et see tekst on juba varem nii olnud, ei ole täpne ja ma selletõttu palun ikkagi selgitust, mida tähendab § 38 lõikes 2 selline salapärane konstruktsioon, et üürilepingu saab seadusega vastuolus olevaks tunnistada üürniku tegevuse või tegevusetuse tõttu. Ja paluks üks näide elust tuua, kus selline olukord võib juhtuda. Aitäh!
J. Telgmaa
Ma ikkagi keeldun vastamast ja väidan, et mitte midagi peale keelelise korrektuuri pärast teist lugemist selle paragrahviga tehtud ei ole.
Aseesimees
Tänan! Kas on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Juhan Telgmaa. Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised antud päevakorra punktis. Läbirääkimistel võtavad sõna fraktsioonide ja komisjonide volitatud esindajad. Ekraan on tühi, kas võib lugeda läbirääkimised peetuks ja lõpetatuks? Tänan! Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõna võimalus. Härra minister? Ei soovi. Kaasettekandja? Samuti mitte. Sel juhul, lugupeetud kolleegid, võtame ette muudatusettepanekute tabeli. Palun kõnepulti kolleeg Juhan Telgmaa. Tabelis on kokku 19 muudatusettepanekut. 1. muudatusettepanek, Mõõdukate fraktsioonilt, arvestatud täielikult. 2., Mõõdukate fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Liia Hänni, palun.
L. Hänni
Aitäh! Palun meie 2. ettepanekut hääletada, sest pole kuidagi põhjendatud, et omavalitsus, kellel on ju õigus otsustada selle üle, kas ühe eluruumi tohib ümber ehitada, et temale antakse lisaks veel otsustusõigus kaasüürilistele. Loogiline on, et kuulatakse ära nende arvamus, et omavalitsus teaks, mismoodi majaelanikud asjasse suhtuvad. Aga see, et kaks instantsi saavad asja üle otsustada, on meie arvates ebaõige. Nii et palume hääletada. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Juhtivkomisjon, palun.
J. Telgmaa
Komisjon jäi siin nõusse eelnõu algatajate seisukohaga, et seda ettepanekut mitte arvestada ja leiti, et just nimelt on vaja elanike nõusolekut, kuna küsimus puudutab just ehitise või eluruumi kasutusotstarbe muutmist ja võibolla keegi inimene ei taha näiteks, et kingsepa töökoda tekib äkki tema korteri kõrvale, kust päev otsa tuleb kopsimist. See on selline olukord.
Aseesimees
Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 2. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 4 Riigikogu liiget, vastu 25, erapooletuid 1. Ettepanek ei saanud toetust. 3. muudatusettepanek, Mõõdukate fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Ei ole probleeme. 4., Mõõdukate fraktsioonilt, arvestatud täielikult. Samuti 5. 6. muudatusettepanek, neljalt fraktsioonilt, on arvestatud täielikult, kuid kuulub kodukorra seaduse § 88 lõike 3 alusel hääletamisele. Autorid kommenteerida ei soovi. Juhtivkomisjon samuti mitte. Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 6. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 24 Riigikogu liiget, vastu ei ole, erapooletuid on 2. ettepanek leidis toetust. 7. muudatusettepanek majanduskomisjonilt on arvestatud täielikult, kuid kuulub samuti hääletamisele. Lugupeetud Riigikogu, panen hääletamisele 7. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 30 Riigikogu liiget, vastu ei ole, erapooletuid ei ole. ettepanek leidis toetust. 8. muudatusettepanek Koonderakonna fraktsioonilt on jäetud arvestamata. Ei ole probleeme. Lugupeetud kolleegid, ettepanekud 9 ja 10 ning põhitekst kuuluvad konkureerivale hääletamisele. Ettepanekute autoritel on õigus kommenteerida. Mihkel Pärnoja, palun.
M. Pärnoja
Aitäh! Me võtame ettepaneku nr. 10 tagasi.
Aseesimees
Ettepanek nr.10 on autorite poolt tagasi võetud, seega langeb ka konkureeriv hääletus ära. 9.muudatusettepanek majanduskomisjonilt arvestatud täielikult. 11 majanduskomisjonilt arvestatud täielikult, 12 Mõõdukate fraktsioonilt on jäetud arvestamata. Mihkel Pärnoja palun.
M. Pärnoja
Aitäh! Palume seda hääletada ja selgitus on siin antud, vajalikud ettepanekud, mis võimaldavad seda reguleerida rakendussätete kaudu on meie poolt tehtud ja kaasettekandjale niipalju tähelepanu juhtimiseks, et ühele küsimusele vastates oli väide, et ettepaneku tegijad ei ole selle tähtaja kohta 20. juuni 1991, mingit ettepanekut teinud, antud ettepanekus on see sees, seega omandi tekkimise aeg ja viis on siit niiöelda kitsenduste osast välja viidud, mis on ka vastavuses õiguspõhimõtetega. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Kas juhtivkomisjon soovib kommenteerida.
J. Telgmaa
Ma ilmselt võlgnen vabanduse, tähendab ei olnud sellist ettepanekut, mida komisjon oleks soosinud rohkem kui eelnõu algatajate poolt esitatud ettepanek, aga siin on tegemist ettepanekuga tekst välja jätta ja ei komisjon ega algatajad ei tahtnud, et see tekst välja jääks ja siis selle ettepaneku poolt oli 1, vastu 5, erapooletuid 2.
Aseesimees
Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 12. muudatusettepaneku, palun võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 8 Riigikogu liiget, vastu 29, erapooletuid 1. Ettepanek ei saanud toetust. 13. muudatusettepanek majanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. 14., Koonderakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. 15., majanduskomisjonilt, samuti 16. ja 17. 18. muudatusettepanek Mõõdukate fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Mihkel Pärnoja palun.
M. Pärnoja
Aitäh! Palun seda ettepanekut hääletada. Kui te vaatate tagasi ettepanekut 6, siis meie ettepanek puudutab seal sisalduva rakendust ja see rakendus peaks kehtima omandireformi § 12 prim lõikes 3 sätestatud tähtaja nii nagu kõik omandireformist tulenevad erisused ka üürisuhetes. Vastasel juhul tekib olukord, kus teatud omandile laienevad kitsendused, olenevalt sellest, mil viisil see omand on tekkinud või taastunud. Ja omanikud pannakse erinevasse olukorda mitte sisulistel vaid vormilistel põhjustel, mis me arust ei aita kaasa ei üürisuhete korrastamisele või elamusuhete korrastamisele ega ka nendele tulemustele, mis on paratamatult omandireformiga kaasnenud. Ja see iseenesest annab võimaluse see säte rakendada neid erisusi ligi kaheksa aasta jooksul, mis peaks olema piisav selleks, et tulla sellest kahetsusväärsest olukorrast välja nagu me oleme sattunud nõukogu okupatsiooni tagajärjel. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Ka juhtivkomisjon soovib kommenteerida?
J. Telgmaa
Täpselt nii nagu härra Pärnoja seletas, sai sellest probleemist aru ka eelnõu algatajad ja sai aru ka majanduskomisjon. Kuid eelnõu algatajad oli seisukohal, et justnimelt need erisused tuleb säilitada, et siin ei saa püstitada tähtaega ja need erisused hääbuvad aja jooksul ise ja see on niivõrd võibolla tundlik valdkond, et siin on tähtaja kehtestamine liiga riskantne. Ja sellega nõustus ka majanduskomisjon. Selle ettepaneku poolt oli 1 komisjoni liige, vastu oli 6 ja erapooletuks jäi 1.
Aseesimees
Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 18. muudatusettepaneku. palun võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletustulemused
Poolt on 8 Riigikogu liiget, vastu 31, erapooletuid ei ole. ettepanek ei saanud toetust. 19. muudatusettepanek Mõõdukate fraktsioonilt on jäetud arvestamata. Ei ole probleeme. Lugupeetud kolleegid, sellega on muudatusettepanekute tabel läbi vaadatud. Kas juhtivkomisjon on jätkuvalt sellel seisukohal, et eelnõu tuleb panna lõpphääletusele?
J. Telgmaa
Jah. Juhtivkomisjon on sellel seisukohal ja loomulikult juhtivkomisjoni nimel ma tahaksin väga tänada kolleege, eriti Aino Runget, Endel Lippmaad, Mõõdukaid koos või eesotsas Pärnojaga, kes esindab neid seal komisjonis. Nende poolt esitati hulgaliselt ettepanekuid, mis ka sel juhul, kui nad kajastamist eelnõus nii ei leidnud, nagu nad soovisid, ikkagi sundisid nad seda probleemistiku nii autoritel kui komisjonil põhjalikumalt läbi töötama ja kindlasti oli sellest palju kasu selle eelnõu kvaliteedi kujunemisele. Ja komisjon on tõepoolest veendunud, et me nüüd saamegi rahvale selle heateo teha ja selle seaduse täna vastu võtta. Nii et palun kolleegid seda head ettepanekut toetada.
Aseesimees
Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Eesti Vabariigi elamuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse vastuvõtmise, palun võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletustulemused
Seaduse vastuvõtmise poolt on 44 Riigikogu liiget, vastu 5, erapooletuid 1, seadus on vastu võetud. Lugupeetud Riigikogu, võtame arutusele järgmise päevakorrapunkti, see on Vabariigi Valitsuse algatatud pensionifondide seaduse eelnõu, alustame kolmandat lugemist ja siin on valitsus palunud kaasettekandeks anda sõna Rahandusministeeriumi omandireformi ja väärtpaberituru osakonna juhatajale Veiko Talile. Ettekandeks on sõna rahandusministril Mart Opmannil.
M. Opmann
Lugupeetud juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed! Täna on pensionifondide seaduse eelnõu teie ees neljandat korda. Kokku on kogunenud küllalt suur hulk muudatusettepanekuid, kuid tähelepanelikumal vaatamisel võib öelda, et enamik neist on sõnastusliku ning täpsustava ning ühtlustava iseloomuga. uues tekstis on leidnud korrektset kajastamist need põhimõttelised seisukohad, mis tehti eelmine kord siin saalis hääletamisel pensionikindlustuse täiendavate maksusoodustuste osas, see tähendab, et juhul kui pensionikindlustuslepingu alusel tehakse väljamakseid üksnes kindlustusvõtjale regulaarselt kuni tema surmani, siis sellised pensionid ei maksustata tulumaksuga. See regulatsioon on kajastatud muudatusettepanekus nr.35. Samuti on vastavalt eelmine kord põhimõtteliselt otsustatule tehtud võimalikuks üleminek niiöelda pensionifondist kindlustusseltsi, mille käigus pensionifondi osakute eest saadud summa eest sõlmitakse pensionikindlustusleping. Üleminekut reguleerivad sätted sisalduvad muudatusettepanekutes 14, 16, 17, 21 ning suures osas on protseduur analoogne sellele, kuidas toimub pensionifondi vahetamine. Üleminek pensionifondist pensionikindlustusele on võimalik siiski vaid juhul, kui osaku omanik on vähemalt 55 aastat vana või kui ta on täielikult ja püsivalt töövõimetu. Samuti saab sõlmida vaid sellise pensionikindlustuslepingu, mis näeb ette regulaarseid väljamakseid kuni kindlustusvõtja surmani. Ülejäänud sisulisematest muudatusettepanekutest võiks veel nimetada 12., 18., 19., 33., aga ma neil praegu eraldi ei peatuks. Arvestades eelnõu menetlemist ja vajadust jõustada mitmeid alamakte, on tehtud ettepanek jõustada seadus mitte 1. juulist, nagu oli algselt seaduse eelnõus, vaid 1. augustist. Eelnõu autorid toetavad eelnõu täna seadusena vastuvõtmist ja loodavad, et uue pensionisüsteemi kolmanda samba areng Eestis saab kujuneda edukaks. Aitäh!
Aseesimees (T. Kelam)
Suur tänu härra minister! Kas on küsimusi kolleegidel? Tundub, et küsimusi ei ole. Tänan.
M. Opmann
Aitäh! Valitsus kaasettekandest ka loobub.
Aseesimees
Tänan. Kaasettekandeks majanduskomisjoni nimel on sõna kolleeg Mihkel Pärnojal.
M. Pärnoja
Austatud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Rahandusminister juba mainis, et selle eelnõuga on tehtud tõsist tööd. See on kiitus majanduskomisjonile ja ma üldiselt olen selle kiitusega nõus. Majanduskomisjon on suhteliselt keerulise eelnõuga tõesti tõsiselt töötanud. Ometigi ei ole me valmis väitma, et eelnõu on nii hea, et siin enam mitte midagi ei ole parandada. Tõenäoliselt selle eelnõu rakendamine toob esile ka need nõrgad kohad, mida me praegu veel ei oska näha. Sellepärast, et see on üsna uudne valdkond, mida see eelnõu hakkab reguleerima, õigemini tegevus selles valdkonnas Eestis seni puudub. Ja ei oska me ka ette näha, kuivõrd aktiivselt pensionifondid hakkavad täituma nende inimeste rahaga, kes soovivad oma tulevikku kindlustada, selletõttu ei oska ka praegu ennustada, kas need piirangud, mis me investeeringutele seame erienvalt investeerimisfondide seaduses sätestatust, kas need piirangud on piisavad või oleme me üle pingutanud. See kõik oleneb ka Eesti majanduse arengust. Seaduse keel, võib öelda, kohati on üsna keeruline, sellepärast et siin on üsna palju kasutatud viiteid investeerimisfondide seadusele ja seal seaduse sees juba on ka seadusesiseseid viiteid, nii et lugemine ei ole lihtne. Kuid me oleme arvamusel, et auke meil siin eriti sisse jäänud sellesse seaduse eelnõusse ei ole. Sellest tulenevalt pidas majanduskomisjon võimalikuks seaduse eelnõu kolmandal lugemisel teha ettepanek Riigikogule eelnõu pärast muudatusettepanekute hääletamist panna lõpphääletusele ja soovitada see seadusena vastu võtta. Aitäh!
Aseesimees
Suur tänu! Küsimused. Lembit Arro, palun.
L. Arro
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja, ma ei loe siit hästi välja või ei kuulnud, kui vana inimene võib hakata sinna neid osakuid siis maksma või omada seal? Kas pensionär ka võib?
M. Pärnoja
Ma ei oska selle kohta öelda, erilist mõtet nagu ei ole. Aga keelatud just lausa ei ole. Nii et võib maksta küll, eriti kui on piisavalt hea tervis ja lootus elada on veel aastakümneid, siis võibolla õnnestub isegi natukene raha koguda pensionifondi kaudu endale tulevikuks. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Jaanus Männik, palun.
J. Männik
Aitäh, härra juhataja! Austatud kaasettekandja, mul on ka nihuke üldist laadi küsimus. Kui hea koostöö selle eelnõu menetlemisel oli komisjonil ühe poole asjast huvitatute ehk pankade, kindlustusfirmade ja investeerimisfondidega? Aitäh! Ja kas nad jäid sellega rahule? Aitäh!
M. Pärnoja
Aitäh! Otsest kokkupuudet nende esindajatega ei olnud. Võibolla esindasid mõned Riigikogu liikmed, kes muudatusettepanekuid tegid,kindlustusseltse. Sellele annab viite mõned muudatusettepanekud, mis puudutavad pensionifondist raha ülekandmist kindlustusseltsidele pensionikindlustuslepingu sõlmimiseks. Aga teiste võimalike asjast huvitatutega otsest sidet ei olnud, aga see ei tähenda seda, et eelnõu ei ole valminud üldisi majanduses valitsevaid seaduspärasusi ja sealhulgas ka majanduses toimuvate protsesside osapoolte huvisid arvestades. Nii või naa eelnõu ei asu väljaspool ühiskonda. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Küsimusi rohkem ei ole. Suur tänu, Mihkel Pärnoja! Avan läbirääkimised. Fraktsioonide ja alaliste komisjonide volitatud esindajail on võimalik avaldada arvamust eelnõu 759 kohta. Sõnavõtusoove ei näi olevat. Kas võime lugeda läbirääkimised peetuks? Tänan! Läbirääkimised on peetud ja lõpetatud. Lõppsõnavõimalus, härra minister? Komisjon? Meil on läbi vaadata muudatusettepanekute loetelu, kus on 37 muudatusettepanekut. Ma paluks Mihkel Pärnoja siia. Ettepanek nr. 1 juhtivkomisjonilt, algataja toetab. Samuti ettepanek nr. 2., nr 3., nr. 4, nr. 5, nr. 6, nr. 7, nr. 8, nr. 9, nr. 10, nr. 11, nr. 12, nr. 13, nr. 14, nr. 15, nr. 16, nr. 17, nr. 18, nr. 19, nr. 20. 21. majanduskomisjoni ettepanek, algataja toetab. Samuti 22. 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37. Tundub, et kellelgi proteste ei ole, me võime lugeda muudatusettepanekute loetelu läbivaadatuks ja heakskiidetuks. Ja juhtivkomisjoni seisukoht on panna eelnõu 759 lõpphääletusele.
M. Pärnoja
Jah ja komisjon teeb ettepaneku Riigikogule, võtta eelnõu lõpphääletusel seadusena vastu.
Aseesimees
Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele eelnõu 759 pensionifondide seaduse, palun võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletustulemused
Poolt on 40 Riigikogu liiget, vastu pole keegi, erapooletuid 1. Eelnõu 759 on seadusena vastu võetud. Lugupeetud Riigikogu, meie järgmine päevakorrapunkt on eelnõu 618 Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse eelnõu, tegemist on teise lugemise jätkamise ja ettekandeks on sõna rahandusministril, härra Opmann palun.
M. Opmann
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eelarveseadus, võiks teda kõnekeeles nimetada ka raamseaduseks, sätestab eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise ning aruannete koostamise kinnitamise raamkorra. Määrab riigieelarvesüsteemi struktuuri, eelarvete vahekorra jne. jne. Nende põhimõtete kohaselt peab riigieelarve vastama järgmistele tingimustele: eelarve ühtsus, eelarve täielikkus, mis eeldab tulude ja kulude kajastamist täies ulatuses, eelarve avalikkus. Praegu menetluses olev riigieelarve seaduse eelnõu on koostatud enne Euroopa parlamendi poolt tehtud otsust alustada läbirääkimisi Eestiga kui potentsiaalse tulevase liikmesriigiga tulevikus. Eesti ja Euroopa Liidu vaheline assotsiatsioonileping jõustus 1. veebruarist k.a. ning see esitab uued nõuded Eesti seadusandluse harmoniseerimisele. Täna teile arutamiseks esitatud muudatusettepanekud olid Riigikogu rahanduskomisjonis põhjalikult läbi arutatud eesmärgiga parandada eelarveprotsessi erinevaid etappe, täiustada kaasatud institutsioonide koostöövorme, konkretiseerida vastuvõtmise protseduuri reelgeid, jagada vastutust ning otsuste tegemist. Eesti Vabariigi riigieelarve tulude ja kulude tasakaalustamise üle on palju vaieldud, erinevaid hinnanguid ja vaidlusi riigieelarve tasakaalu mõiste definitsiooni suhtes tulenevad peamiselt metoodilistest erinevustest. Rahvusvaheliste standardite järgi on vaadeldava perioodi tuludeks ainult sellel perioodil laekunud maksud ja muud tulud. Siis ei ole ka eelmiste aastate vahendite jääk ja laenude tagasimaksjad mitte tulu, vaid hoopis kulutuste finantseerimise allikas. Eestis on tegemist nn raamatupidamisliku kontseptsiooniga, kus bilansimeetodist lähtuvalt on eelarve tulud ja kulud tasakaalus. Edasiste vasturääkivuste ärahoidmiseks ja rahvusvaheliste standardite täitmiseks on tänaseks riigieelarve uue seaduse eelnõus §-i 2 muudetud alljärgnevalt. Riigieelarve koosneb riigi eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest ja välja on jäetud sõnad: mis viiakse kokkuvõttes tasakaalu. Seaduse eelnõus on riigieelarve tasakaalustamise ja eelarve ülelaekumiste kasutamise põhimõtted. § 5 on sätestatud riigieelarve tulude ülekaalu korral kuludest suunab Riigikogu Vabariigi Valitsuse ettepanekul need vahendid kas siis riigieelarve kassatagavara suurendamiseks või eraldisteks stabiliseerimisreservi ehk vahendid saavad konkreetse sildi. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab riigieelarve kulude ülekaalu korral tuludest otsustab Riigikogu Vabariigi Valitsuse ettepanekul kulude finantseerimise allika, milleks võib olla riigilaen, riigieelarve kassatagavara, eraldised stabiliseerimisreservist. Seega käsitletakse siin eelarve tasakaalustamiseks võetavaid laene ja reservide finantseerimise allikatena mitte tuludena ning eelarveaastal ülelaekuvad tulud kantakse vastavatesse reservidesse. Riigilaenud on seaduse eelnõus sätestatud eraldi viiendaks peatükis, laenude tagatised, ning sellekohaselt on riigilaenuks eelarvelaen ja kassalaen. Eelarvelaen on pikaajaline riigilaen, mida võetakse riigieelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks. Kassalaenu võetakse juhul kui laekuvatest tuludest ja kassatagavarast ei piisa eelarveaasta teatud ajavahemikul riigi edasilükkamatute kulutuste finantseerimiseks. Ning see tuleb tagastada eelarveaasta lõpuks. Välislaenude võtmise ja garantiide andmise seaduse § 3 seab piirangud Eesti riigile välislaenude võtmisele ja riigigarantiide andmisele. Välislaenu võetakse ainult pikaajalisteks investeeringuteks, mis vastab Vabariigi Valitsuse poolt määratletud prioriteetidele ning mille finantseerimiseks puuduvad riigil ajutiselt rahalised vahendid. Lubage toonitada siinkohal, et nii eelarve ehk fiskaalpoliitika, mida realiseeritakse riigieelarve kaudu ja reguleeritakse riigieelarveseadusega kui rahapoliitika on riiki juhtiva valitsuse peamiseks instrumendiks majanduse reguleerimisel. Juhtivkomisjon, olles arutanud põhjalikult kõiki parandusettepanekuid, otsustas antud seaduse eelnõu arutelu veelkord katkestada. Kuigi valitsus põhimõtteliselt oli seda meelt, et võiks eelnõu arutelu viia kolmandale lugemisele. Aitäh!
Aseesimees
Suur tänu ettekande eest! Kas on kolleegidel küsimusi? Kolleeg Aino Runge, palun!
A. Runge
Aitäh härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minul on küsimus 45. paragrahvi kohta, mis käsitleb aruandlust. Nüüd ma küsiksingi niimoodi. Kas riigieelarve täitmise aruandes kulude poolel käsitlete teie finantseeritud summad või tegelikult kasutatud raha? Mismoodi aruanne peaks välja nägema?
M. Opmann
See pikk ja põhjalik aruanne, mis Rahandusministeeriumi poolt koostatud, seal on kahtlemata kõike kasutatud summad kirjas. Jah, aitäh!
Aseesimees
Tänan. Aino Runge, teine küsimus palun!
A. Runge
Aitäh! Teie vastusest lähtudes, kas ei pea siis ka Riigikogu, kui ta aruande kinnitab, sellest samast tegelikest kuludest lähtuma? Sest siis tuleb ju välja ka tähendab paljudel jääk on jäänud jne., sest finantseeritud summadest tulude täitmise vahest ei tule ju välja tähendab aruande tegelikud jäägid. Järelikult peaksime kinnitama ka tegelikud kulud, muidu teie aruanne näeb praegu välja kõik 100 %, mõni üksik on 99,9 või niimoodi. Siis tuleks ikka see tegelik pilt. Praegu Riigikogu ei tea, ei näe, kuidas meie eelarve tegelikult täidetud on, kuidas raha on kulutatud. Aitäh!
M. Opmann
Aitäh! Siin on ilmselt sama probleem, mis on riigieelarve enda eelnõu seadusena vastuvõtmisel, et kui palju kajastatakse seaduses, kui palju kajastatakse seletuskirjas sinna juurde. Põhimõtteliselt võib küll niimoodi läheneda. Ühel juhul on tegemist ütleme tunduvalt kompaktsema materjaliga kui teisel juhul. Iseenesest see tegelike kulude järgi aruanne Rahandusministeeriumil on olemas ja ta on ka meile raamatuna just-just mõni päev tagasi avaldatud. Nii et me rahanduskomisjonile oleme valmis ta esitama. Siin probleeme ei ole. Arutame seda, kas teda on vaja. Ma ei ole spetsialist siin öelda, et kas on teda vaja esitada niiöelda 200 leheküljel või 1000 leheküljel. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Liia Hänni, palun.
L. Hänni
AItäh! Austatud minister! Te tegite oma kõnes paljutähendusliku viite Euroopa Liidule ja sellega, et Eestiga on alustatud läbirääkimisi. Loodetavasti toob see prtosess kaasa ka teatud võimaluse saada Euroopa Liidult vahendeid Eesti arendamiseks. Kuidas sellised vahendid, näiteks, mis tulevad Euroopa Liidu fondidest, peaks kajastust leidma Eesti riigieelarves? Aitäh!
M. Opmann
Euroopa Liidult on meil lootuse struktruaal nö. struktruaalfondide kaudu saada raha, ütleme siis kooskõlas meie riigieelarve konkreetsete kuluartiklitega 2000 aastast. Praegu vastav ettevalmistustöö käib. Kuidas see paremini ka kajastada ütleme meie riigieelarvet selliselt, et see oleks Euroopa institutsioonidele paremini mõistetav ja arusaadav, et ta vastaks nö. nende mõiste ja definitsiooni aparaadile, sest mida paremini me suudame seda kajastada seda rohkem on meil võimalik saada sealt poolt abi. Väga hea näide siin on olnud ajaloost Iirimaa, kes suutis küllaltki efektiivselt kaasata suurel hulgal Euroopa Liidu erinevate fondide rahasid. Eestil põhimõtteliselt võiks olla võimalik, oleneb ka muidugi ka sellest, kuidas meil eelarve maht kasvab, aga suurusjärgus seal kuni poolteist miljardit krooni näiteks 2000 aastal erinevateks kulutusteks ja loomulikult siin eelistatumad on need kulud, mis on vahetult seotud integreerimise protsessiga Euroopa Liitu või liitumisläbirääkimistega. See on see eelkõige infrastruktuur ja ka keskkond ja ütleme sellega seonduvad valdkonnad. Meil loomulikult tuleb selleks, lisaks sellele teha ja pöörata üha suuremat tähelepanu mitte aasta kaupa, nagu põhiliselt siiamaani on ju eelarve protsess olnud, et oleme vaadanud enam-vähem ühe aasta ettepoole, v.a. ehk riiklike investeeringute puhul, kus oleme kolm aastat ette vaadanud. Ka uues riigieelarve raamseaduses on järgmine aasta pluss kolm aastat, samas valitsus on Brüsselile esitanud majandusarengu strateegia aastani 2002, kus me juba tervikuna püüame kirjeldada paljusid strateegilisi protsesse 4 -5 aastat ettepoole. Ja me täpsustame seda, eriti selles algstaadiumis, kus me praegu oleme, iga poole aasta tagant ja ühtlasi veel kord üritame viia oma eelarvet võimalikult Euroopa Liidule arusaadavasse mõisteaparaati. Nii et, sellega tegeldakse, summad on küllaltki suured, nii oskuslikult kui me ise suudame kajastada teisele poolele ennast arusaadavalt, seda rohkem on lootust saada sealtpoolt raha vastu, ilma et me ise ekstra paneksime raha, nii et ka see võimalus on olemas, Iirimaa näite põhjal vähemalt. Aitäh!
Aseesimees (A. Käärma)
Tänan! Kolleeg Liia Hänni teine küsimus palun.
L. Hänni
Aitäh, austatud minister! Tänan pika vastuse eest, aga vastake nüüd ka lühidalt, kas eelnõu praeguses olekus vastab nendele nõuetele ja vajadustele, mida eurointegratsioon Eesti ette seab. Aitäh!
M. Opmann
Eelnõu vastuvõtmine parandab absoluutselt igal juhul kiirendatud lähenemist eelarves Euroopa Liidu põhimõtetele, nii et selles mõttes oleks olnud väga kasulik kui meil oleks olnud võimalik antud seadus vastu võtta veel enne suvepuhkusele minekut, me oleksime saanud paljusid asju juba kajastada järgmise aasta eelarves ja vajadusel oleksime muutnud ja täiendanud mõningaid paragrahve. Sest otseselt Euroopa Liidu direktiivid ei reguleeri, kuidas erinevad riigid peaksid oma eelarvet koostama, on lihtsalt nagu ma ütlesin, teatud mõistete definitsioonide aparatuur kuidas erinevad kulud või milliseid erinevaid kulusid ühtemoodi mõistetakse. See seaduseelnõu vastuvõtmine seadusena lubaks meile kogu seda võimsust kasutada. Ega me ka olemasoleva seadusega hätta ei jää, aga ütleme siiski, et sellesse seaduseelnõusse on sisse antud palju laiaulatuslikumad raamid. Nii et saame.
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja, palun.
M. Pärnoja
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja, minu küsimus puudutab § 5 lõiget 1, kus on kirjas, et kuludest suuremate tulude tasakaalustamiseks nähakse riigieelarves ette eraldised käesoleva seaduse §-des 36 ja 37 sätestatud reservidesse. Selle sõnastuse alusel jääb mulle arusaamatuks eelarve struktuur. On olemas tulude osa, see on see raha, mida jaotatakse, on olemas kulude osa ja sellest sõnastusest tuleb välja, et on olemas veel mingi osa, mis tasakaalustab tulusid ja kulusid. Ja mis osa see siis on? Kui me näeme ette mingid eraldised, kas siis need ei olegi riigieelarve kulud? Põhiseaduses on meil kasutatud ainult kahte terminit, on tulud ja kulud, mis uus termin siis praegu leiutatakse? Kui me vaatame §-i 36 ja 37, siis seal kasutatakse sellist terminoloogiat ja viidatakse ka sellistele paragrahvidele, mis annavad märku, et need eraldised, mis nendesse reservidesse tehakse, on kulud, aga §-st 5 tuleb nagu välja hoopis midagi muud. Selletõttu on mul küsimus, mis asi on siis need eraldised reservidesse, mida sätestavad §-d 36 ja 37, kui nad ei ole kulud, kui nad on mingid tasakaalustavad summad, mis asjad need on? Aitäh!
M. Opmann
Aitäh! Ma saan aru, tähendab, küsimus tuleneb praegu kindlasti sellest, et lugupeetud Mihkel Pärnoja ei ole rahanduskomisjoni liige. Rahanduskomisjonis see küsimus on olnud korduvalt arutusel ja riigieelarve, tähendab, tulude ületamine, mis aasta lõpul tekib, need tulud peavad saama teatud sildi külge. Tähendab, kuhu need tulud lähevad, mis muutuvad tegelikult jäägiks järgmise aasta algul. Ja põhimõtteliselt on ju siin kaks varianti praegu, kas nad lähevad riigieelarve kassatagavara suurendamiseks või nad lähevad eraldisteks stabiliseerimisreservi. Ja siin otsustusõigus jääks Riigikogule, ütleme, järgmisel aastal eelmise aasta aruande kinnitamisel ehk ei jääks sellist määramatut aastavahetusejääki või eelmise aasta ülelaekunud tulusid vaid eelmise aasta ülelaekunud tulud kulud saaksid konkreetse sildi külge. Ja see ettepanek oli ka rahanduskomisjonis, et täiendada eelnõu § 36, kus on kirjutatud, et eelarve aasta lõpuks kulusid ületanud tulude summa, millest on maha arvatud käesoleva seaduse § 8 lõige 4 sätestatavad ülekantavad kulud kasutamise otsustab Riigikogu Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigieelarve täitmise aruande kinnitamisel. Nii sisuliselt otsustatakse siin § 5 esimene lõige ja § 36 eelmise aasta ülelaekunud tulude, see on aastavahetuse jäägid, saatus.
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Andres Lipstok, palun.
A. Lipstok
Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! § 28 räägib riigieelarve kulude ajalise jaotuse muutusest. Samas küsimus oli mul ka eelmise lugemise ajal ja ma küsiksin ka seekord seda, et riigieelarve täitmise käigus on riigikassal õigus ministeeriumi taotlusel kooskõlastatud rahandusministriga muuta kulude ajalist jaotust. Riigikassal on õigus muuta. Minu küsimine oli eelmine kord, millest tulenes ka parandusettepanek nr. 27, oli selles, et kui haruministeerium esitab rahandusministrile taotluse muuta seda kulude ajalist jaotust ja rahandusminister kooskõlastab selle, miks siis riigikassal on ainult õigus seda muutust arvestada. Miks ei ole kohustust muutus sisse viia? Kas siin ei ole oht, et riigikassale jääb bürokraatliku ja ametkondliku otsustamise õigus pärast seda, kui haruminister ja eelarve täitmise mõtte kõige tähtsam minister ehk rahandusminister on omavahel asja kokku leppinud veel mingit muud otsustajat. Küsimus veelkord, kas sõna "õigus" muutmine sõnaks "kohustus" on tõesti mingi põhimõtteline vastuolu? Aitäh!
M. Opmann
Ma annaksin härra Lellepile kui ühe eelnõu autorile, võimaluse vastata sellele küsimusele.
Aseesimees
Palun härra Lellep, kaasettekandja Riigikogu kõnepulti.
A. Lellep
See on tõesti põhimõtteline, sest et see muutus tegelikult ju sõltub tulude laekumisest, et katta ära kulud. Ehk võib osutuda riigikassal vajalikuks esitada ka rahandusministrile mitte lubada sellist ajalist jaotuse ümbermuutmist.
Aseesimees
Tänan. Kolleeg Mihkel Pärnoja, palun!
M. Pärnoja
Aitäh! Ma tulen oma teise küsimusega sellesama teema juurde tagasi, mis esimeses küsimuses. Praegune sõnastus § 5 lõikes 1 ei räägi mitte mingitest tulude ülelaekumistest, vaid räägib eelarvest, kus tulusid on kirjas rohkem kui on kirjas kulusid. Siis tasakaalustatakse eelarve eraldistega reservidesse. Ja seetõttu on mul küsimus. Mis asjad need eraldised selle eelarve mõistete tähenduses on? Kas need ei ole siis kulud, mis asjad need on? Vastuse, mis te andsite, puudutab eelarveaasta lõpu tulude ülelaekumist. See on loomulik. Aga praegune sõnastus räägib eelarvest, mida koostatakse järgmise aasta kohta. Ma pean silmas § 5. Kui on tulude ülelaekumisega tegemist, siis see on reguleeritud teiste sätetega § 34 ja seal mõned teised sätted. Minul on küsimus, mis puudutab § 5, mille pealkiri on "Riigieelarve tasakaalustamine". Me võtame sellel aastal vastu järgmise aasta riigieelarve, siis see tähendab seda, et seda eelarvet tasakaalustatakse. Seal on tulud. Oletatavasti lõike 1 järgi on nad suuremad kui kulud. Et oleks asi tasakaalus, tehakse mingid eraldised. Kas need on kulud või ei ole või mis nad on? See on küsimus.
M. Opmann
Tähendab, ma tulen veelkord siis tagasi selle juurde, et milline on niiöelda Euroopa mõistes eelarve ja milline on praegu meil olnud niinimetatud raamatupidamisliku kontseptsioonist tulenevast bilansilise lähenemisega eelarve. Meil on ühelt poolt tulud, teisel pool kulud. Meil tulude poolel võime üles võtta ka eelmiste aastate nö. vabuvahendeid või kujunenud jääke, millel ei ole tegelikult silti küljes järgmise aasta kulude katteks, ütleme kulude finantseerimise allikana. Ja see on olnud korduvalt, näiteks härra Nestori küsimus, sellisel juhul ka sinu küsimus. Kuidas neid ülelaekunud tulusid aastavahetuse jääke käsitleda. Meie ettepanek on nüüd käsitleda neid selliselt, et nad saavad sildi külge. Tähendab stabiliseeriva kandega, kus me ütleme, et need ülelaekunud tulud on võetud arvele, siis kas stabilisatsiooni reservis või kassa tagavaras ja kui me nad võtame kasutusse järgmisel aastal, siis me võtame nad, kas vähendame stabilisatsiooni reservi või vähendame kassa tagavara. Tähendab meil ei jää sellist nimetut aastaalguse jääki, nagu ta kõikidel senistel aastatel on olnud eelmiste aastate või ütleme ülelaekunud tulude aastavahetuse jäägis. Me anname selle aastavahetuse jäägile sildi, me paneme ta Riigikogu otsusega enam-kumba, kas stabilisatsiooni reservi või kassa tagavara suurendamiseks.
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Andres Lipstok, palun.
A. Lipstok
Aitäh! Ma tulen sama § juurde tagasi. Loomulikult peab olema riigikassal õigus kulude ajalise jaotuse muutmise juures öelda ei. Aga ma kujutan ette, et kui haruminister esitab rahandusministrile taotluse kulude ajalist jaotust muuta, siis rahandusminister pöördubki ju riigikassa poole ettepaneku saamiseks. Vaevalt ükski rahandusminister kirjutaks sellele nõusoleku ilma selleta, et ta riigikassa arvamust ära kuulaks. Ja kui rahandusminister on pöördunud riigikassa poole ja riigikassa on nagu öelnud rahandusministrile ja, ja minister selle kooskõlastab, miks siis veel jääb riigikassale õigus muuta, aga mitte kohustus muuta. Miks projekteeritakse sisse haruministril või ministeeriumil veel mingi jooksmine riigikassa rahandusministeeriumi või kelle iganes vahel? Aitäh!
M. Opmann
Ma palun veelkord sõna Agu Lellepile. Ma tähendab. Tähendab puhtemotsianaalselt tähendab ma saan aru küsimus on esitatud nii selgelt, et ma peaksin vastama ainult ühte moodi, riigikassal ei ole mingit õigust pärast muuta. Aga ma saan aru, et siin on veel midagi peidus.
Aseesimees
Vastust täpsustab härra Lellep.
A. Lellep
Pärast seda kui on sisuliselt riigikassa teinud ettepaneku rahandusministrile, et jah muudame, meil tõesti selleks on olemas tulud, siis ongi kõik, ega rohkem riigikassal ei ole õigust siis enam keelduda, aga siin on see lause tähendab praegu otseselt, et riigikassal on õigus kahe komponendi olemasolul, üks komponent on ministeeriumi taotlus ja teine komponent on ka see, et rahandusminister on sellega nõus.
Aseesimees
Tänan! Kas on veel küsimusi. Rohkem küsimusi ei ole, suur tänu. Kirjalikele küsimustele palun ka vastata.
M. Opmann
Aitäh! On üks kirjalik küsimus proua Rungelt. Kui ei ole tegelikku kulude täitmist, ei saa analüüsida ka üksikute ametkondade raha kasutamist, olete sellega nõus. Ega ma keelduda ei saa, kahtlemata ma olen, ütleme nii, et võib selle ümber diskuteerida ehk võiks öelda niimoodi, et osaliselt ta peab olema nõus, osaliselt võib vaielda, küsimus on selles, et eelarve ise praegu on kassapõhine, mitte tekkepõhine, tähendab kohustused ja õigused ei ole praegu eelarves arvesse võetud ja seoses uue raamatupidamise infosüsteemiga põhimõtteliselt on plaanitud 1999. aastal üleminek ka tekkepõhisele kõikide riigieelarveliselt finantseeritavate asutuste osas tekkepõhisele raamatupidamise põhimõtetele ja pärast seda oleks palju hõlpsam selle põhimõtte rakendamine, millele te tähelepanu juhite. Praegu üks aruandlus tuleb meil tunduvalt mitu kuud varem kui teine aruandlus, kuigi ta tänaseks on meil olemas. Kuid ma rõhutan, et põhiseadusest tulenevalt me pidime 1. juuniks esitama Riigikogule eelmise aasta aastaaruande, ütleme see pikk raamat just just nendel päevadel. Samas kui me läheme üle tekkepõhisele raamatupidamisele, siis ma arvan, et 2000. aastal on võimalik kogu aruandlus esitada kui mitte 15. märts siis 15. aprill päris kindlasti. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister!
M. Opmann
Aitäh!
Aseesimees
Ja sellega on valitsusepoolsed kaasettekanded ka esitatud. Tänan! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks on sõna rahanduskomisjoni esimehel, kolleeg Olev Rajul.
O. Raju
Lugupeetud Riigikogu! Rahanduskomisjon on kahe lugemise vahepeal arutanud seda eelarvet neljal komisjoni istungl. Eksperdid, spetsialistid, komisjoni omad, Rahandusministeeriumi omad on istunud koos veel mitu korda ja kui ma eelmine kord ütlesin, et peaks nagu hakkama otsad kokku saama, siis nüüd ma pean ütlema täpselt samad sõnad, peaks nagu hakkama kokku saama, aga me ei ole sugugi veel kindlad, et ei kerki veel mõningaid probleeme. Mille poolest siis praegune variant erineb eelmisest? Esiteks, on olemas terve rida täpsustusi. Eelmises variandis olid segiläbi kasutusel sõnad: assigneering, eraldis, kulu. Nad olid sisuliselt samas tähenduses. Nüüd on nad ühtlustatud, on jäädud ühe juurde antud juhul, kui tegemist on niisuguse ja niisuguse rahaga, siis me kasutame kas `kulu' või `assigneeringud'. Põhiliselt on jäädud `kulu' juurde. Teiseks, kui te vaatate ja võrdlete seda teksti, mis esitatakse teile praegu ja see, mis oli eelmine kord, siis me jõudsime menetluse käigus juba nii palju, et vahel oli neli või viis paragrahvi järjest pidime ütlema `välja jäetud', `välja jäetud', `välja jäetud'. Nüüd on paragrahvide numeratsioon paigas. On tõstetud üksikuid lõike seaduse eelnõus edasi-tagasi, et eelnõu kulgeks nö loogilises järjestuses, et kui me räägime ühest osas, kas siis tuludest, tulude laekumisest, kulutamisest, et need punktid oleksid siis kõik ühes ja samas kohas ka. Paragrahve on liidetud, lahutatud, tehtud on küllaltki palju nö tehnilist tööd. Sisulist vaidlust kutsus komisjonis esile kaks või kolme ettepanekuid või, õigemini, ettepanekute gruppi. Ühest kolleeg Lipstok siin juba rääkis, see oli vaidlemise objektiks. Siis vaidlemise objektiks oli ka eelmine kord saalis välja hääletatud ja nüüd uuesti esitatud muudatusettepanekud. Need on praegu ettepanekute nimekirjas 43, 44 ja 45. Komisjonis jäi sõltuvalt sellest, kes kohal oli, praegu peale nende toetamine. Nii et need lähevad meil täna uuesti hääletamisele. Komisjoni ettepanek on, nagu härra minister ütles, eelnõu lugemine veelkord katkestada. Muudatusettepanekute tähtajaks teeb komisjon ettepaneku määrata 15. juuni kell 9.30. Nagu te tähele panete sellest muudatusettepanekute tähtajast me siiski ei välista võimalust me üritame teda enne suve vastu võtta, kuigi me kaugeltki sellest kindlad ei ole. Sest elu on näidanud selle seaduse eelnõu juures iga probleemi lahendus toob kaasa uus probleeme, mis kerkivad järjest ja järjest üles. Nii, tänan!
Aseesimees
Tänan! Kas kolleegidel on küsimusi? Tundub, et küsimusi ei ole. Suur tänu, Olev Raju! Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised antud päevakorrapunktis. Valve Kirsipuu, palun.
V. Kirsipuu
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Me arutame praegu ühte Eesti jaoks olulist dokumenti, riigieelarve seadust. Tuletan teile meelde, et Vabariigi Valitsus esitas nimetatud seaduse eelnõu Riigikogu menetlusse möödunud aasta 5. juunil. Seega viis päeva tagasi oleksime võinud tähistada selle aastapäeva. Rahandusminister oma sõnavõtus toonitas, et juhtivkomisjon on eelnõud selle aasta jooksul lihvinud ja lihvinud ja üha paremaks teinud ja peaaegu et hakkab lähenema ideaalile. Julgen kahelda. Mingit märkimisväärset muudatust võrreldes praegukehtiva seadusega ei ole. Tõsi, on ühtlustatud ära, nagu siin nimetas kolleeg Raju, assigneeringud, eraldused ja kulud. Aga ma arvan, et see eelarve menetlemise seisukohast ei oma erilist tähtsust. Kui me üldse saame rääkida mingisugusest muudatusest praegu arutusel olevas eelnõus, siis oluline muudatus on 6. peatükis, kus on sisse toodud riigieelarveline laen, mis tähendab ju seda, et kui senini kulusid ei saanud rohkem olla kui riigil oli tulusid, see tähendab eelarves oli ette nähtud juba eelarve tasakaalustatus, mille üle muide me olime väga uhked ja mille üle kadestasid meid õige paljud riigid. Siis alates selle seaduse vastuvõtmisest, võib eelarve tasakaalustamiseks kasutada laenu. See on toodud § 46, kui ma ei eksi "Riigieelarveline laen". Muide huvitav niisugune nähtus üldiselt, mis võib õige paljud valitsused meelitada libedale teele. Aga muide see ei ole minu praeguse sõnavõtu eesmärk. Ma ei kavatse sellel pikemalt peatuda, sest ma ei tea, kas meie riik on juba nii arenenud ja nii küps, et seda olukorda, kus laenu võib kasutada eelarve tasakaalustamiseks, kurjalt ära ei kasutata. Mind huvitab eelnõus hoopis üks teine küsimus. See on riigieelarve menetlemine Riigikogus. Siin muide mingeid muudatusi ette nähtud ei ole. Lööge lahti meie praegune eelnõu projekt ja te näete § 16 on öeldud, et Valitsus esitab riigieelarve eelnõu Riigikogule hiljemalt 3 kuud enne eelarve algust. See tähendab septembri viimasel päeval, halvemal juhul 1. oktoobril. See on täpselt sama kord kui praegugi. Ma arvan, et kõik siin saalis olijad on 3 aastat näinud, mis toimub järgneva 2 ja poole kuu jooksul. Iga Riigikogu liige, iga komisjoni, iga fraktsioon püüab oma nägemust ja oma ideaale sisse tuua riigieelarve seaduse eelnõusse. Selle üle toimuvad suured vaidlused, need on kõige tulisemate debattide kohaks. Normaalsest tööst on asi kaugel. Olles tutvunud õige paljude riikide eelarve menetlusega ja Parlamendi rolliga selle riigi jaoks äärmiselt tähtsa dokumendi või õigemini seadusandliku akti vastuvõtmisel, ma tegin ettepaneku näha ette eelarve menetlemisel uus kord. Minu ettepanek on vormistatud muudatusettepanekute tabelis numbri all 11. Siin on nimelt ette nähtud, et Vabariigi Valitsus, kes on ju öelnud ja kordab seda ka praegu, et tegelikult riigieelarve menetlemise protsess Valitsuses algab juba jaanuarikuus. Siis ongi öeldud, et hiljemalt 1. veebruariks, siin on ka mõningad muud sätted sees, ma kõike ette ei loe, esitab Valitsus Riigikogule seisukohad järgmise aasta riigieelarve eelnõu mah ja proportsioonide kavandamiseks. See tähendab, et meie juurde tullakse ja öeldakse, et järgmise aasta eelarve on näiteks 17 miljardit 679 miljonit 627 krooni, vaid öeldakse, et on 20 miljardit, kusjuures öeldakse aga ära, kus on see kasv tulnud. Kas see kasv on tulnud sellest, et kavatsetakse sisse viia täiendavad maksud, kaasaarvatud ka täiendavad aktsiisid, olgu nad siis alkoholile, tubakale või mootorikütusele, et kavatsetakse sisse viia näiteks astmeline tulumaks, millest arvatakse, et sellest tõuseb suurt kasu tervele Eesti riigile või üldse miisugused on need allikad. Või kavatsetakse näiteks veelkord tõsta riigilõivu, see on muide kirje, mis selle aasta eelarvesse tõi sisse peaaegu, et pool miljardit ja kui need kõik on selged Riigikogule, vat siis Riigikogu veebruari ja märtsikuu jooksul ütleb, jah, me oleme nõus niisuguse eelarve mahuga, niisuguste täiendavate maksudega. Või mis on veel olulisem, siin on öeldud, öeldakse, missugused on proportsioonid kulude tegemiseks, mis sisuliselt tähendab seda, et materjal, mida me võisime väga põgusalt lugeda eelmise nädala ajalehtedest, et valitsus on arvanud, et peaks olema näiteks haridusele järgmisel aastal eraldama seal 40 %, kaitsekuludele ütleme teine 40 % ja muu jääb kõik väga väikeseks. Vat niisugused proportsioonid ministeeriumite kaupa võiksid olla ära toodud meile juba veebruaris, märtsis, et me saaksime sellekohase seisukoha vastu võtta. Ja kui niisugused proportsioonid on vastu võetud, kusjuures siin selles minu muudatusettepanekus nr. 11 on ka näidatud, mismoodi Riigikogu peab talitama, missugune on juhtivkomisjoni roll selle käigus ja kuidasmoodi see kõik lõpetatakse. Ja mulle tundub, et kui niisugune eelnev dokument on vastu võetud Riigikogus ja läbi arutatud, siis meie töö pärast 1. oktoobrit läheb märkimisväärselt kergemaks ja ei saa tulla ette seda olukorda, mis oli käesoleva aasta riigieealrve arutamisel, kui kaks nädalat ennem seda, kui eelarve tuli vastu võtta, tuldi välja ettepanekuga anda 200 miljonit juurde haridusele, mis tekitas teatud ebameeldivusi valitsusliidule ja mis valmistas suurt rõõmu muide opositsioonile.
Aseesimees
kas kõneleja soovib lisaaega.
V. Kirsipuu
Ma kohe lõpetan. Nii et niisugused küsimused kukuksid sellisel puhul ära ja see on põhimõtteline küsimus, mis sunnib valitsust varakult läbi kaaluma, mis on riigi jaoks oluline prioriteet, kuhu riik üldse liigub. Ja sellepärast minu ettepanek on toetada muudatusettepanekut nr. 11 ja luua natukene suuremat korda sisse eelarve menetlusse, kusjuures ikka selle eesmärgiga, et parlamendi roll oleks suurem, kui ta praeguseni on. Aitäh!
Aseesimees
Suur tänu proua Kirsipuu. Kolleeg Andres Lipstok, sõnavõtt kohalt.
A. Lipstok
Ma olen oma § 28 juurde korraks tagasi, jutt on siin sellest õigusest ja kohustusest. arvatavasti on siin tegemist sellega, et sõna õigust on võimalik mitmeti tõlgendada ja siin konkreetselt seaduse tekstis see õiguse selline tõlgendamine nagu autorid on soovinud, et õigus ongi kohustus välja ei tule ja minu parandusettepanek 27 oli just see, et seaduse tekstis mitteimperatiivne õigus muuta parandusettepanekuga tõesti imperatiivseks kohustuseks ja taust on põhiliselt see, et mitte jätta pärast haruministri ja rahandusministri otsust ametnikel veel võimalus ümber otsustada või vähemalt haruministrit või ministeeriumi ametnikke jooksutada. Seetõttu on mul ettepanek ja palve toetada muudatusettepanekut 27, võtta see lõks vahelt ära ja kui eelnõu läheb katkestamisele, siis on võimalik sealt asjaga edasi minna. Aitäh!
Aseesimees
Suur tänu kolleeg Andres Lipstok! Järgmisena palun Jaanus Betlem.
J. Betlem
Aitäh! Üks väike repliik veel eelneva diskussiooni juurde, et kui lähtuda põhimõttest, et parlament võib segada valitsust riiki valitsemast ja riigieelarvet koostamast, siis võib edasi mõtet arendada, et kõige rohkem segab riiki valitsemast rahvas, rahvas omakorda segab ka parlamenti, ma kardan, et selle mõttesuunaga eriti kaugele välja ei vea. Aitäh!
Aseesimees
Suur tänu! Ekraan on tühi, lugupeetud kolleegid, kas võin teha ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks. Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise, palun hääletada.
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 35 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletuid 1, läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõna võimalus, härra minister? Ei soovi. Kaasettekandja? Samuti mitte. Sel juhul, lugupeetud kolleegid, võtame ette muudatusettepanekute tabeli. Palun kõnepulti kolleeg Olev Raju. Tabelis on kokku 53 muudatusettepanekut. 1. muudatusettepanek, rahanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. Samuti 2., 3., 4., 5., 6., 7. 8. muudatusettepanek, kolleeg Eiki Nestorilt, on jäetud arvestamata. 9. muudatusettepanek, rahanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. Samuti 10. 11. muudatusettepanek, kolleeg Valve Kirsipuult, on jäetud arvestamata. Valve Kirsipuu, palun.
V. Kirsipuu
Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada. Ma loodan, et ma küllalt pikalt seletasin sõnavõtu aegu seda. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Kas juhtivkomisjon soovib kommenteerida?
O. Raju
Jah, komisjon arutas seda küllaltki pikalt, sest ettepanekus on tugev ratsionaalne iva sees. Komisjonis läksid hääled lahku ja põhiliseks ilmselt, miks lõpuks ettepanek ei leidnud toetust, oli kuupäev 1. veebruar. Me hakkasime arutama niimoodi. Parimal juhul saadakse eelmise aasta tulemused kätte jaanuari viimastel päevadel. 1. veebruar tundus liiga kiirena. Või võtame siin teine variant. Kahe nädala jooksul pärast riigieelarve vastuvõtmist, kui me ei võta seda vastu enne eelarveaasta algust. Kaks nädalat on siiski liiga lühike tähtaeg, et läbi analüüsida tendentsid, mis tekkisid. Ilmselt oleks reaalsem ja loogilisem, kui see kuupäev oleks seal 1. märts või 1. aprill. Aga ma ütlen veelkord, idee iseenesest ei leidnud komisjonis põhimõttelist vastuseisu.
Aseesimees
Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele 11. muudatusettepaneku. Palun hääletada.
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 14 Riigikogu liiget, vastu 22, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei saanud toetust. 12. muudatusettepanek rahanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. Samuti 13. ja 14. 15. ettepanek on arvestatud täielikult, kuid kooskõlas kodukorraseaduse § 88 lõikega 3 kuulub ta Riigikogus hääletamisele. Kas juhtivkomisjon soovib kommenteerida?
O. Raju
See on nagu täiendav täpsustus. § 19 lõige 3 toob ära olukorra, kus eelarve menetlus tuleb Riigikogus katkestada. Aga kuskil pole öeldud, millises korras või mille järgi seda tehakse, nüüd on toodud märkus, et siis kui eelarve läheb katkestamisele, toimub see Riigikogu kodukorra seaduses sätestatud korras.
Aseesimees
Tänan! Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele 15. muudatusettepaneku. Palun hääletada.
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 46 Riigikogu liiget, vastu ei ole, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. 16. muudatusettepanek kolleeg Eiki Nestorilt, on jäetud arvestamata. 17., kolleeg Eiki Nestorilt, on jäetud samuti arvestamata. 18. rahanduskomisjonilt. 19. on arvestatud täielikult, kuid kuulub Riigikogus hääletamisele. Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletamisele 19. muudatusettepaneku. Palun hääletada.
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 43 Riigikogu liiget, vastu ei ole, erapooletuid on 1. Ettepanek leidis toetust. 20. muudatusettepanek juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult. Samuti 21. 22. 23. 24. 25. 26. 27. muudatusettepanek kolleeg Andres Lipstokilt, on jäetud arvestamata. Andres Lipstok, palun!
A. Lipstok
Aitäh härra juhataja! Ma paluksin seda hääletada.
Aseesimees
Tänan. Kas juhtivkomisjoni soovib kommenteerida?
O. Raju
Sellest on täna siin pikalt juttu olnud. Ega mul midagi rohkem juurde öelda ei ole.
Aseesimees
Tänan. Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele 27. muudatusettepaneku. Palun hääletada.
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 17 Riigikogu liiget, vastu 24, erapooletuid 1. Ettepanek ei saanud toetust. 28.muudatusettepanek rahanduskomisjonilt, samuti 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36.muudatusettepanek on arvestatud täielikult, kuid kuulub täiskogu saalis hääletusele. Kas juhtivkomisjon soovib kommenteerida.
O. Raju
Siia on juurde lisatud see osa, mis on peale koma, ühesõnaga täpsustus tehtud.
Aseesimees
Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 36.muudatusettepaneku, palun hääletada.
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 44 Riigikogu liiget, vastu ei ole, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. 37.muudatusettepanek rahanduskomisjonilt arvestatud täielikult, samuti 38, 39. Lugupeetud Riigikogu, ettepanekud 40 ja 41 välistavad üksteist ning kuuluvad koos põhitekstiga konkureerivale hääletusele, autoritel on võimalus oma ettepanekuid kommenteerida, kolleeg Eiki Nestorit ei ole saalis, kas juhtivkomisjon soovib.
O. Raju
Ei, komisjoni ettepanek on tehniline täpsustus vaid.
Aseesimees
Tänan! Lugupeetud kolleegid, ettepanekud 40 ja 41 koos põhitekstiga panen konkureerivale hääletusele. Loevad poolthääled. Konkureeriva hääletuse I voorus panen hääletusele ettepaneku nr. 40. Palun hääletada.
Hääletustulemused
Ettepanek kogus 5 poolt häält. Lugupeetud kolleegid I voorus panen hääletusele muudatusettepaneku nr. 41. Palun hääletada.
Hääletustulemused
Ettepanek kogus 33 poolt häält. Lugupeetud kolleegid, konkureeriva hääletuse I voorus panen hääletusele põhiteksti. Palun hääletada.
Hääletustulemused
Põhitekst kogus 9 poolt häält. I voorus langeb välja muudatusettepanek nr. 40. Lugupeetud Riigikogu, konkureeriva hääletuse II voorus panen hääletusele muudatusettepaneku nr. 41. Palun hääletada.
Hääletustulemused
Ettepanek kogus 39 poolthäält. Lugupeetud kolleegid, konkureeriva hääletuse teises voorus panen hääletusele põhiteksti, palun hääletada.
Hääletustulemused
Põhitekst kogus 2 poolthäält. Konkureeriva hääletuse võitis muudatusettepanek nr.41, mis tuleb veelkord läbi hääletada. Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr.41, palun hääletada.
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 39 Riigikogu liiget, vastu ei ole, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. 42.muudatusettepanek rahanduskomisjonilt, 43.muudatusettepanek Koonderakonna fraktsioonilt on arvestatud täielikult, kuid kuulub täiskogus hääletusele, kas autorid soovivad kommenteerida. Ei soovi. Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 43.muudatusettepaneku, palun hääletada.
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 31 Riigikogu liiget, vastu 2, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. 44.muudatusettepanek on arvestatud täielikult, kuid samuti kuulub täiskogus hääletamisele. Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele 44. muudatusettepaneku. Palun hääletada.
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 32 Riigikogu liiget, vastu 3, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. 45. muudatusettepanek on samuti arvestatud täielikult, kuid kuulub samuti Riigikogu täiskogus hääletamisele. Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 45. muudatusettepaneku. Palun hääletada.
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 35 Riigikogu liiget, vastu 2, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. 46. muudatusettepanek rahanduskomisjonilt arvestatud täielikult. Samuti 47. 48. 49. 50. 51. 52. ja 53. Sellega on kõik muudatusettepanekud läbi vaadatud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku siinkohal eelnõu teine lugemine katkestada ja muudatusettepanekud esitamise tähtaeg on 15. juuni kell 9.30 rahanduskomisjoni. Suur tänu, Olev Raju. Lugupeetud kolleegid, päevakorraväline teade, on leitud auto ja ukseluku võtmed, kätte saab Anu Laido käest. Jätkame päevakorraga. Järgmisena võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud rakenduskõrgkooli seaduse eelnõu, jätkame teist lugemist ning ettekandeks on sõna haridusminister Mait Klaassenil.
M. Klaassen
Lugupeetud esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Täna on teile esitatud teise lugemise jätkamiseks rakenduskõrgkooli seadus ja vahepealse ajavahemiku jooksul on seadus veelgi täienenud ja muutunud paremaks ning siinjuures ma tuletaksin meelde ainult mõned üksikud momendid, mida võibolla oleks hea meil kõigil meeles pidada. Täna kehtib meil tegelikult ikka veel ajutine põhimäärus, mille alusel rakenduskõrgkoolid toimivad ja ainuüksi sellest faktist lähtuvalt on äärmiselt oodatud täna arutuse all oleva seaduse vastuvõtmine. Meie töö käigus komisjoni ja ka rakenduskõrgkoolide rektoritega, kes tööst osa võtsid väga aktiivselt, oleme me jõudnud sellise tulemuseni, mis nii seaduse esitaja kui ka rakenduskõrgkoolide rektorite arusaamade ja soovide järgi vastab sellisel konditsioonile, et seadus oleks vastuvõtmiseks küps. Ma mainiksin siinjuures ära ainult suurima muudatuse, mis vahepealse lugemise käigus aset leidis ja nimelt puudutab see täpsustus nii üliõpilasi kui üliõpilaskonda, seega see valdkond on saanud täpsema regulatsiooni osaks nii kohustuste kui ka õiguste osas. Ma lõpetaksin oma väga lühikese sissejuhatuse ja vastaksin vajadusel küsimustele. Aitäh!
Aseesimees
Suur tänu, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Tundub, et kõik on väga selge. Küsimusi ei ole. Veelkord suur tänu! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks on sõna kultuurikomisjoni esimehele proua Talvi Märjal.
T. Märja
Austatud juhataja! Head kolleegid! Pärast teise lugemise katkestamist on kultuurikomisjon arutanud rakenduskõrgkooli seaduse eelnõu 778 SE kolm korda, 2., 8. ja 9. juunil käesoleval aastal. Ettenähtud tähtajaks laekus Riigikogu liikmetel 4 muudatusettepanekut. Kaks kolleeg Juhan Aarelt, kaks proua Siiri Oviirilt. Kirjalikud arvamused, mis sisaldasid samuti ettepanekuid eelnõu muutmiseks tulid rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogult ja Eesti Merehariduskeskuse rektorilt härra Peeter Vegenilt. Nii viimati nimetatu kui ka rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogu esimees härra Arvi Altmäe osalesid ka kultuurikomisjoni istungitel, kus antud eelnõu arutati. Pika ja sisulise arutelu tulemusel ning koostöös Haridusministeeriumiga lisas kultuurikomisjon omalt poolt seaduse eelnõusse veel 26 muudatusettepanekut, nii et kokku on neid tabelis 30. Siinkohal lubage edastada üks väike vabandus, meil juhtus tehniline viperus ja viimase 30. muudatusettepaneku kolm viimast rida jäid arvutist välja tulemata. See tähendab, et see viimane muudatusettepanek on samuti kultuurikomisjoni poolt, et eelnõu algataja seda toetas ja komisjon arvestas täielikult. Vaid ühte, kolleeg Juhan Aare ettepanekut komisjon ei aktsepteerinud, kuigi see langes sõna-sõnalt kokku rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogu ettepanekuga. Põhjus on selles, et kõrgahariduse standard ei saa olla kõrgem kui seadus. Kõik ülejäänud muudatusettepanekud kuigi osaliselt kohandatult leidsid komisjoni poolt heakskiitu. Tuleb tõdeda, et kultuurikomisjon on rakenduskõrgkooli seaduseelnõuga teinud tõsist tööd, tunde ma ei oska kokku arvutada, kuid kultuurikomisjone istungeid selle eelnõu menetlemiseks on kokku olnud 8. Oleme kindlad, et tänaseks on rakenduskõrgkooli seaduse eelnõu viidud seisu, mis on võimalik seadusena vastu võtta. Kultuurikomisjon teeb Riigikogule ettepaneku panna seaduseelnõu 778 pärast muudatusettepanekute läbihääletamist täna lõpphääletusele. Sellise otsuse poolt oli 8 kultuurikomisjoni liiget, vastu ja erapooletuid 0. Tänan tähelepanu eest.
Aseesimees
Suur tänu proua Talvi Märja! Kas kolleegidel on küsimusi. Toomas Alatalu palun.
T. Alatalu
Aitäh lugupeetud juhataja, lugupeetud proua Märja. Mind ausalt öeldes natukene häirib sõnaga demokraatia mängimine, selles uues tekstis, mis on § 25, sest 5.lõik on sõna demokraatlikud põhimõtted, 6 -s on demokraatlikult valitud üliõpilasesindus, 7. -s on demokraatlikud printsiibid. Ma võibolla protestiksin selles lõik 6 oleva sõna demokraatlik vastu, sest jääb mulje, et on võimalik ja muidugi kindlasti on võimalik ka üliõpilasesindust teisiti valida, aga tavaliselt üliõpilased niisugust asja ise ei lase läbi. Tähendab kas ei ole siin tegemist ülepingutatusega ja kas ei võiks näiteks 6.lõigust selle sõna lihtsalt maha võtta. Aitäh!
T. Märja
Aitäh, härra hea kolleeg! Loomulikult võib sellisest aspektist asjale läheneda, kuid me selle § 25 muutsime ja nagu te näete on see oluliselt muudetud kujul praegu esindatud, siis me arutasime seda demokraatia küsimust küll, muidugi me ei lugenud kokku mitu korda ta siia lõppvarianti sisse jäi, kuid me siiski arvame, et pigem olgu seda siin rohkem kui vähem, et ei tekiks sellist arvamust, et üliõpilasesindused mingil moel moodustada või määrata. Nii et ma arvan, et me täna sellepärast seaduse eelnõud küll enam ei katkestaks, et seda ühte sõna välja võtta. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Kas on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Veelkord suur tänu, proua Talvi Märja! Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised antud päevakorrapunktis. Ekraan on tühi. Kas võib lugeda läbirääkimised peetuks ja lõppetatuks? Tänan! Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus, ettekandja ei soovi, kaasettekandja samuti mitte. Sel juhul, lugupeetud kolleegid, võtame ette muudatusettepanekute tabeli, palun kõnepulti proua Talvi Märja. Tabelis on kokku 30 muudatusettepanekut. 1 ettepanek kultuurikomisjonilt, arvestatud täielikult. Samuti 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10. ettepanek kolleeg Juhan Aarelt, on jäetud arvestamata. Ei ole probleeme. 11., kultuurikomisjonilt, arvestatud täielikult, 12. Juhan Aarelt, arvestatud sisuliselt. 13. kultuurikomisjonilt, samuti 14., 15., 16., 17., 18, 19., 20., 21., 22. 23. 24. 25. 26. kolleeg Siiri Oviirilt, on arvestatud osaliselt, piisavalt. 27. samuti arvestatud osaliselt. 28. kultuurikomisjonilt. 29. ja viimane 30. kultuurikomisjonilt, arvestatud täielikult. Tänan. Sellega on kõik muudatusettepanekud läbi vaadatud. Juhtivkomisjon on teinud siinkohal ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele. Lugupeetud Riigikogu! Panen lõpphääletusele rakenduskõrgkooli seaduse vastuvõtmise. Palun kujundada seisukoht ja hääletada.
Hääletustulemused
Vastuvõtmise poolt on 36 Riigikogu liiget, vastu ei ole, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud. Lugupeetud kolleegid! Ja nüüd võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud ülikooli seaduse ja tulumakasuseaduse muutmise täiendamise seaduse eelnõu, mille number on 890. Alustame esimest lugemist ning ettekandeks on sõna haridusminister Mait Klaassenil.
M. Klaassen
Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Täna kehtiv ülikooliseadus on jäänud ülikoolile, väga kiirele arengule viimaste aastate jooksul päris mitmes positsioonis takistavaks teguriks, ning seetõttu algatasime ülikooliseaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu. Antud eelnõu järgi saavad tunduvalt täpsema ja parema regulatsiooni ning täpsustused nii õppekoha maksumuse arvutuse alused kui ka riikliku koolitustellimuse esitamise reeglistik, aga ka riikliku koolitustellimuse sisu täpsustub. Väga suure probleemina on nimetatud seaduse eelnõu juures ära toodud nominaalse õppeajaga ehk siis õppekava pikkusest tuleva õppajaga seotud probleemist ning sellest tulenev nii ülikoolidele kui ka üliõpilastele. Seaduse eelnõu täpsustab ka reaalset õppekavade kestvust erinevatel tasemetel, ma mõtlen siin bacalauruse, magistri ja doktori õppekavade tasemeid. Samuti on toodud ära täpsustus, mis on põhiliselt seotud üliõpilasomavalitsustega ja nende tegutsemise reeglitega. Küllalt suur osa esitatud seaduse eelnõust puudutab ülikoolide finantseerimist ning nende finantside kasutamise korda, eelkõige just seda osa, milline laekub riigieelarvest. Uue momendina on seaduse eelnõu järgi soovitud anda ülikoolidele eraõiguslike juriidiliste isikute asutamis- ja seal osalemisõigus oma põhitegevuse toetamiseks. Arvestades asjaoluga, et ülikoole ei suudeta kasvavas mahus sellistes tempodes finantseerida riigieelarvest, ega ei ole võimalik ka ülikoolidel nii suures ulatuses ja nõnda kiiresti kui tegelikult vajalik on, ise hankida vahendid juurde, on tehtud ettepanek ka tulumaksuseaduse täiendamise osas, millega kehtestatakse maksusoodustused ülikoolidele. Lugupeetud parlamendiliikmed! Ma siinjuures lõpetaksin lühitutvustuse ja vastaksin hea meelega teie küsimustele ja silmas pidades seda, et tegemist on esimese lugemisega, jääksin hea meelega ootama parandusettepanekuid. Aitäh!
Aseesimees
Suur tänu, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Tundub, et kõik on väga selge. Küsimusi ei ole. Veelkord suur tänu! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks on sõna kultuurikomisjoni esimehel proua Talvi Märjal.
T. Märja
Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Kultuurikomisjon arutas ülikooliseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu 290 SE oma istungil 2. juunil käesoleval aastal. Kuna selle seaduse eelnõu põhiolemust tutvustas teile haridusminister härra Mait Klaassen, ei hakka ma teda selle kohapealt üle kordama. Lisaksin niipalju, et ootasime ülikooliseaduse täiendamise seaduse eelnõu juba pikka aega, kuna seni on ikkagi seadusega reguleerimata riiklik koolitustellimus ja selle regulatsioon. Komisjoni arvates on praeguses seaduse eelnõus mitmeid lõike, mille üle tahaksime tõsiselt arutada. Samuti tuleb mõned muudatused ülikooliseaduses viia vastavusse samade lõikudega just äsja vastuvõetud rakenduskõrgkooli seaduses. Näiteks üliõpilaste omavalitsusi puudutav osa, mis seal oli päris hästi lahti kirjutatud. Need aga jäävad esimese ja teise lugemise vahelisele perioodile. Komisjoni otsus häältega 8 poolt, 0 vastu, 1 erapooletu, oli teha täna ettepanek esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekuid ootame kultuurikomisjonis 17. juunil kell 10.00. Tänan tähelepanu eest!
Aseesimees
Suur tänu! Kas kolleegidel on küsimusi? Kõik on väga selge. Küsimusi ei ole. Veelkord suur tänu, proua Talvi Märja! Lugupeetud kolleegid! Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 890 esimene lugemine lõpetada. Teistsuguseid ettepanekuid esitatud ei ole. Seega on ülikooliseaduse, tulumaksuseaduse muutmise täiendamise seaduse eelnõu suunatud teisele lugemisele. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 17. juuni kell 10.00 kultuurikomisjonile. Lugupeetud kolleegid! Järgmisena võtame arutusele eelnõu numbri all 859. Siinjuures on mul teile edasi öelda, et selle järel teie käesolevas päevakorrakavas on ette nähtud arutada eelnõu 744, kuid Valitsuse palvel arutaksime seda pärast jäätmeseaduse eelnõu läbiarutamist. Jäätmeseaduse eelnõu number on 809. Keegi ei protesti. Järelikult nii ka teeme. Lugupeetud kolleegid! Järgnevalt võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigireservi seaduse täiendamise ja muutmise seaduse eelnõu. Alustame teist lugemist. Siin on Valitsus palunud kaasettekandeks anda sõna ka Riigihangete Ameti riigireservi osakonna juhatajale Veera Kirsipuule. Ettekandega esineb majandusminister Jaak Leimann.
J. Leimann
Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Pärast esimest lugemist laekus selle eelnõu kohta 11 parandusettepanekut, kõik majanduskomisjonilt ja me arutasime need läbi eelnõu algataja ja majanduskomisjon ja toetame neid ning teeme ettepaneku arvestada täielikult. Sellega on meie arvates eelnõu põhimõtteliselt küps vastuvõtmiseks ja me soovime, et seadus jõustuks 1. oktoobrist k.a. Niisiis jääb piisavalt aega kõigi ümberkorralduste tegemiseks ja ka eelarve kavandamiseks nii, et riigireservi käsitletakse juba alates uuest aastast, täpsemini küll 1. oktoobrist, aga siis uuest aastast juba toetatuna ka eelarvega mõnevõrra uutviisi. Ja ma olen veendunud, et niiviisi on riigireservi moodustamine, hoidmine tulemusrikkam ja kaasaegsem. Tänan!
Aseesimees
Suur tänu! Kas on ettekandjale küsimusi? Tundub, et kõik on väga selge, küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Ja valitsus omapoolsest kaasettekandest loobub. Riigikogu-poolseks kaasettekandeks on sõna majanduskomisjoni aseesimehel, kolleeg Rein Kasel.
R. Kask
Austatud juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud riigireservi seaduse täiendamise ja muutmise seaduse eelnõu 859 esimese lugemise lõpetamise järel Riigikogu liikmetel, fraktsioonidelt, komisjonidelt muudatusettepanekuid ei laekunud. Ja teie laudadel olevas muudatusettepanekute tabelis on 11 muudatusettepanekut, mis on siis sündinud eelnõu algataja ja majanduskomisjoni koostöö tulemusel. Muutunud on ka eelnõu esialgne pealkiri ja slele, nüüd on saanud pealkirjaks siis riigireservi seaduse ja haldusõigusrikkumiste seadustiku muutmise seadus. Ülejäänud muudatusettepanekud on põhiliselt redaktsioonilt laadi. On teksti korrigeeritud, sõnastust parandatud ja sisu eelnõus muudetud ei ole. Majanduskomisjon arutas selle eelnõu edasist menetlemist oma koosolekul 8. juunil ja majanduskomisjoni otsus oli selline, et eelnõu on läbinud vajaliku sisulise arutelu ja ka normtehnilise korrektuuri ning eelnõu võiks saata teisele lugemisele. Ja teha Riigikogu täiskogule ettepanek täna pärast muudatusettepanekute läbiarutamist ja vajadusel läbihääletamist eelnõu seadusena vastu võtta. Ja olulise märkusena tuleb öelda, et eelnõu vajab seaduseks hääletamiseks Riigikogu koosseisu poolthäälte enamust. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Kas kolleegidel on küsimusi kaasettekandjale? Toomas Alatalu, palun.
T. Alatalu
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kaasettekandja! Mul on küsimus 14 § kohta, mis ütleb, et koolitus tähendab ametnike ja elnikkonna julgeoleku varualast koolitust teostavaid julgeoleku varu korraldavad ministeeriumid. Ja nende ministeeriumide loetelu on toodud § 9 ja nende hulgas ei ole Kaitseministeeriumit. Ja siit küsimus. Kas Kaitseministeeriumil on ikka võimalus selle asjaga tegeleda või mitte. Aitäh!
R. Kask
Jah Kaitseministeeriumit ei ole ja see seadus otseselt ei puuduta Kaitseministeeriumit, kuna Kaitseministeeriumi tegevust reguleerivad teised õigusaktid ja ma jään täna päris täpse vastuse võlgu, aga ma arvan, et küllap on nendes õigusaktides juba Kaitseministeeriumile vastavad ülesanded ka koolituse osas tehtud.
Aseesimees
Tänan! Jaanus Männik palun.
J. Männik
Aitäh! Mul on küsimus p.19, see on siis § 15 primm ettevõtte tegevusvaru moodustamine ja siin on niisugune lõige nagu 2 ettevõtte tegevusvaru moodustavate ettevõtjate nimekirja kinnitab Vabariigi Valitsus julgeolekuvaru korraldavate ministeeriumide ettepanekul ja vastavate ettevõtjate nõusolekul. Mis siis saab kui seda nõusolekut ei saada.
R. Kask
Jah me elame täna õigusriigis ja tegelikult sellised ettevõtja tegevusvaru moodustamine käib siiski lepingulisel alusel, aga samas on siin seaduses sees punkt, mis kohustab, kui me vaatame see on § 6 p.8 ja siin on niimoodi öeldud, riigireservi moodustamine, hoidmine ja vastavate lepingute sõlmimine on ettevõtjale kohustuslik. Nii et, seaduse järgi ta on kohustatud selle lepingu sõlmima, aga samal ajal loomulikult lepingu sõlmimise enda käigus tulevad need lahendada mõlemapoolselt need küsimused.
Aseesimees
Tänan! Toomas Alatalul on ka teine küsimus. Palun.
T. Alatalu
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud kaasettekandja! Ma noriks natuke edasi, sest on olemas siin ka § 6 mobilisatsioonivaru mõiste, kus on otseselt juttu kaitsevajadustest jne. Selles samas 9. paragrahvis on öeldud, et ministeeriumid, kes korraldavad julgeolekuvaru moodustamist, hoidmist, uuendamist, kasutamist finantseerimist, on neli ministeeriumi. Majandus-, põllumajandus-, sotsiaal-, siseministeerium ja koolituses, mis võiks ju ka olla siin märgitud, on see välja toodud eraldi paragrahvina, § 14. Paluks anda mulle garantii, et see on seaduse muutmise seadus, et kas selles algvariandis, mis on sellele veel lisaks, kaitseministeerium on siiski märgitud ka või ei ole. Või on kaitseministeerium jäänud üldse sellest seadusest välja? Aitäh!
R. Kask
Selles seaduses, mida me täna muudame, kaitseministeeriumi nendes küsimustes puudutatud ei ole.
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Tiit Tammsaar, palun.
T. Tammsaar
Tänan, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Küsiks niimoodi ajendatuna kolleeg Toomas Alatalu küsimustest, et kuivõrd selline seadus üldisemas plaanis võimaldab meil üldse tõsise reservi kriisiolukordadeks. Kui pikaks ajaks, kui suures mahus jne. Ma tänan!
R. Kask
Aitäh selle hea küsimuse eest! Aga selles seaduses ei ole ette nähtud neid mahtusid konkreetseid numbreid, konkreetseid tähtaegu vaid need asjad pannakse paika selle seaduse alusel juba töökorras Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide poolt. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Kas on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Rein Kask! Lugupeetud kolleegid, avan läbirääkimised antud päevakorrapunktis. Ekraan on tühi, siiski, kolleeg Toomas Alatalu, aga palun öelda kas kõne või sõnavõtt kohalt. Sõnavõtt kohalt.
T. Alatalu
Aitäh! Ma veelkord loeksin lihtsalt ühe paragrahvi ette. Tähendab, see on § 6: mobilisatsioonivaru on Eesti Vabariigi seaduste alusel kaitsevajadusteks loodud vajalike ressursside kogu, mis võetakse kasutusele kaitseväe vajadusteks sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni väljakuulutamisel. Mobilisatsioonivaru, mittemilitaarseid ressursse võib kasutada jne. Nii et ma veelkord ütlen, et minu arvates selles seaduses oleks pidanud Kaitseministeerium olema märgitud. Aitäh!
Aseesimees
Suur tänu, Toomas Alatalu! Lugupeetud kolleegid, kas võin teha ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks? Tänan! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise. Palun hääletada.
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 37 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletuid ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud. Lõppsõna võimalus. Härra minister? Ei soovi. Kaasettekandja? Samuti mitte. Sel juhul, lugupeetud kolleegid, võtame ette muudatusettepanekute tabeli. Palun kõnepulti kolleeg Rein Kase. Tabelis on kokku 11 muudatusettepanekut. 1. muudatusettepanek, majanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. Samuti 2., 3., 4., 5.,6., 7., 8., 9., 10. ja 11. Tänan! Sellega on muudatusettepanekud läbi vaadatud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele. Ja selle vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamuse toetus. Lugupeetud Riigikogu! Palun kohaloleku kontroll. Kohal on 57 Riigikogu liiget. Lugupeetud Riigikogu! Panen lõpphääletusele riigireservi seaduse ja haldusõigusrikkumiste seadustiku muutmise seaduse vastuvõtmise. Palun võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletustulemused
Poolt on 57 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletuid ei ole. Seadus on vastu võetud. Lugupeetud kolleegid! Järgnevalt võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud mootorikütuse aktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille number on 855. Alustame teist lugemist. Siin on Valitsus palunud anda kaasettekandeks sõna Põllumajandusministeeriumi kantslerile Ilmar Tupitsale. Ettekandeks on sõna rahandusminister Mart Opmannil.
M. Opmann
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Seaduse eelnõu sisaldab endas sätteid aktsiisi vabastuse ja aktsiisi tagasimaksmise kohta, kuid seaduses puudub säte aktsiisi kompenseerimiseks 1998. aasta riigieelarvest, kus on ette nähtud põllumajandustootjatele põllumajanduskultuuride kasvatamisega seotud töödel kasutatavalt mootorikütuselt ja rannakaluritele kutselisel kalapüügil kasutataval mootorikütusel kompensatsioonile. Samuti praegu kehtivas seaduse redaktsioonis puudub Vabariigi Valitsuse volitusnorm õiguse andmiseks aktsiisi kompenseerimise tingimise korra kehtestamiseks. Ning eeltoodud õiguslik vaakum tingiski vajaduse kütuseaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiseks. Vastav eelnõu on välja töötatud Põllumajandusministeeriumi poolt. Eelnõu menetlemisel Riigikogu rahanduskomisjonis on tehtud mõningaid muudatusi. On eelnõud viimistletud normitehniliselt, eelnõule lisatud rannakalurite aktsiisi kompenseerimise säte.Võin niipalju ainult lisada, et Põllumajandusministeeriumile on samuti tehtud ülesandeks korraldada maakondi teenindavate maaparandusbüroode kaudu põllumajandustootjatelt vormikohase taotluse vastuvõtmine 10. juunini, see on siis täna mootorikütuse aktsiisi kompenseerimiseks. Vastav töö on praegu käimas ja see on ka üks põhjus, miks Valitsus peab oluliseks võimalikult kiirelt vastu võtta kütuseaktsiisi seaduse eelpoolkirjeldatud muudatused. Vabariigi Valitsus saaks kehtestada aktsiisi kompenseerimiseks vajaliku õigusakti. Aitäh!
Esimees
Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Mihkel Pärnoja, palun esimesena.
M. Pärnoja
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Miks juba sel aastal ei ole mindud aktsiisi tagastamisele? Aitäh!
M. Opmann
Ma võiksin öelda ka niimoodi, et see oli eelmisel aastal teatud majanduspoliitiline otsus põllumajandust või maaerakondi esindavate fraktsioonide poolt. Valitsus arutas ja nõustus põhimõtteliselt ettepanekuga jätkata 1998. aastal kompenseerimist. Ja Riigikogu selle aasta riigieelarve seaduse vastavalt ka vastu võttis. Aitäh!
Esimees
Tänan! Mihkel Pärnojal on ka teine küsimus, palun.
M. Pärnoja
Aitäh! Kuidas sellisel juhul kavatsetakse kindlustada, et ei kompenseerita aktsiisi, ka juhul kui aktsiisi ei ole makstud, ehk teisisõnu selle nn. ahjukütuse kasutamist mootorkütusena ei kasutatakse täiendavate summade saamiseks. Kuidas seda kindlustatakse? Aitäh!
M. Opmann
Ega ma ei saa vastata, et seda on võimalik 100-protsendiliselt kindlustada. Ka sellest on olnud juttu. Ma tahaksin anda nö. kolleeg Andres Variku, ma ei taha öelda täpselt tema sõnadega, aga umbkaudu tema sõnadega edasi, et kõik need põllumehed, kellel on täna korralik tehnika, nende pärast ei pea muretsema, et nendes traktorites, kombainides, mis iganes, ei kasutataks õiget kütust. Nendes, kus on vana, sotsialismist siiamaani tuksuv tehnika, seal kahtlemata need võimalused iseenesest on olemas, kuna ega me adekvaatselt lõpuni kontrollida ei suuda. Ka see on otsustamise koht. Tegelikult otsus on põhimõtteliselt tehtud. Nii et ega me üksühele sel aastal ei suuda ka kontrollida.
Esimees
Tänan! Riigikogu liikmetel küsimusi rohkem ei ole, härra minister!
M. Opmann
Aitäh! Valitsus kaasettekannet ei tee.
Esimees
Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti rahanduskomisjoni liikme Jaanus Männiku.
J. Männik
Austatud juhataja! Head kolleegid! Härra minister rääkis kõik olulise ära. Ka esimesel lugemisel oli pikemalt juttu. Rahanduskomisjon arutas eelnõud 4. juunil, vaatas läbi esitatud kaks muudatusettepanekut ja häältega 4 poolt, 5 vastu, 1 erapooletu, neid kummatki ei toetanud, Eiki Nestori ettepanekud, kus soovitakse asendada sõna `kompenseeritakse' sõnaga `tagastatakse'. Nagu siin juba härra minister rääkis, me ei saa seda teha juba sellepärast, et tänavuse riigieelarveseaduses oleme otsustanud kompenseerida mootorikütuseaktsiisi. Nii et sel põhjusel ei pidanud komisjon võimalikuks neid ettepanekuid toetada. Otsustati panna eelnõu täna lugemisele ja teha Riigikogule ettepanek pärast muudatusettepanekute läbivaatamist panna eelnõu lõpphääletusele ja see vastu võtta. Aitäh!
Esimees
Tänan, Jaanus Männik! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Näib, et ei. Tänan!
J. Männik
Aitäh!
Esimees
Austatud Riigikogu, avan päevakorraküsimuses läbirääkimised. Palun avaldada arvamust. Arvamuse avalduse soove ei näi olevat, kas võime läbirääkimised lugeda peetuks ja lõpetatuks? Tänan! Läbirääkimised päevakorraküsimuses on lõpetatud. Lõppsõna võimalus. Härra minister? Ei soovi. Kaasettekandja? Samuti mitte. Sellisel juhul ma palun Jaanus Männikut tagasi kõnepulti, et koos läbi vaadata kaks laekunud muudatusettepanekut, nii nagu öeldud on, mõlemad Eiki Nestorilt. 1. muudatusettepanek. Mihkel Pärnoja, palun.
M. Pärnoja
Aitäh! Palun hääletada.
Esimees
Tänan! Komisjon, palun.
J. Männik
Aitäh! Ma juba kommenteerisin. Me ei saaks seda toetada, siis me tekitaksime juba vastuolu riigieelarve seadusega ja tekitaksime ummiku. Aitäh!
Esimees
Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 1. muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 3 Riigikogu liiget, vastu on 22, erapooletuid ei ole. Ettepanek toetust ei leidnud. Ja 2. muudatusettepanek, autorina samuti Eiki Nestor. Probleeme ei näi olevat. Tänan! Sellega oleme me läbi vaadanud kõik laekunud muudatusettepanekud. Juhtivkomisjon, milleks on rahanduskomisjon, on teinud ettepaneku viia nimetatud seaduse eelnõu lõpphääletusele. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud mootorikütuseaktsiisi seaduse muutmise seaduse vastuvõtmise. Palun võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletustulemused
Seaduse vastuvõtmise poolt on 30 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletuid on 3. Seadus on vastu võetud. Tänan! Lugupeetud kolleegid, võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse § 28 muutmise seaduse eelnõu. Alustame selle teise lugemisega ning ettekandeks palun kõnepulti rahandusminister Mart Opmanni.
M. Opmann
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Antud eelnõu eesmärgiks on pikendada ühe aasta võrra 0 määra rakendamist elnikkonnale, kirikutele ja kogudustele ning riigi ja kohalikest eelarvest finantseeritavatele asutustele ja organisatsioonidele müüdavale soojusenergiale ning elanikkonnale müüdava kütteturbale, briketile, kivisöele ja küttepuidule 0 määra käibemaksu rakendamist. Valitsus on arvesse võtnud, et elanikkonnale müüdava soojusenergia ja kütuse maksustamisel 18 % käibemaksuga suureneks veelgi eluaseme kulude osa elanikkonna kulutustes, mis paljudel ikka veel moodustab üle 50 % kõikidest kulutustest. See nõuaks omakorda ka täiendavaid eraldisi riigieelarvest väikse sissetulekuga perekondade eluaseme kulude kompenseerimiseks, samuti suureneksid olulisel määral riigi- ja kohalikest eelarvestest finantseeritavate asutuste ja organisatsioonide ülalpidamiskulud. Pärast esimest lugemist on eelnõus üks muudatus Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanekul. Selle muudatuse kohaselt maksustatakse alates 1999 aasta 30. juunist 0 määraga ka elamu- ja korteriühistutele müüdav soojusenergia. Ei leidnud rahanduskomisjonis toetust Riigikogu saadiku Eiki Nestori sama suunitulusega sisult oluliselt laiem muudatusettepanek, mille kohaselt maksustatakse alates 30. juunist 0-määraga elanikkonnale, kirikutele ja kogudustele ning riigi ja kohalikest eelarvetest finantseeritavatele asutustele ja organisatsioonidele nii otse kui ka edasimüüjate vahendusel müüdav soojusenergia. Selle muudatusettepaneku aktsepteerimisel osutuks 0-määraga maksustatuks juba soojusenergia müük edasimüüjatele, kelleks võib olla nii käibemaksu kohuslasena registreeritud isik, mitte ilmtingimata elamu- või korteriühistu ja nii laia 0-määra rakendamist valitsus ei pea otstarbekaks ja see ettepanek ei leidnud ka komisjonis toetust. Kuna käibemaksuseaduse kehtiva redaktsiooni kohaselt kaotavad käiemaksuseaduse § 28 lõigetega 4 ja 4¹ sätestatud 0-määrad 1. juulil kehtivuse on Vabariigi Valitsusel eelnõu algatajana ettepanek, juhul kui Riigikogu esitatavat eelnõud toetab, see täna teisel lugemisel vastu võtta. Aitäh!
Esimees
Tänan, härra minister. Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi. Mihkel Pärnoja palun.
M. Pärnoja
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab Eiki Nestori ettepanekut subjektide osas võiks põhjendada eraldi, miks ei toetata elanikkonnale, kirikutele ja kogudustele ning riigi ja kohalikest eelarvetest finantseeritavatele asutustele ja organisatsioonidele, see on asja üks pool, ettepaneku üks poo. Aga teine pool on tegelikult selles, et praegu vastavalt energiaseadusele ja eelkõige vastavalt energiaseaduse muudatusele, on võrguettevõtted ongi soojusenergia edasimüüja staatuses, kas siis tuleb niimoodi aru saada, et kui elanikkond saab soojusenergiat osta võrguettevõtjalt, mitte otse energiatootjalt, soojusenergia tootjalt, siis see soodustus neile ei laiene või. Ma ei saanud päris hästi aru sellest põhjendusest, mis te andsite Eiki Nestori ettepaneku tagasilükkamisel.
M. Opmannil
See tähendaks seda, et ka võrgus edasimüüjatel toimuks edasimüük 0 %-lise käibemaksumääraga. Tähendab mitte käibemaksu vabastusega, ütleme käibemaksuga, ütleme kui ta on käibemaksu kohuslane, et ta pärast rehkendab niiöelda see ostetud osalt tagasi, aga edasimüük toimuks täielikult 0-määraga. See muidugi läheb ka eelarvele tervikuna tunduvalt kallimaks maksma. Miks me ei ole seda lahutanud, põhimõtteliselt kuigi meile meeldib või ei meeldi, aga assotsiatsioonileping on ratifitseeritud ja põhimõtteliselt me nii või teisiti ühel ilusal päeval või ühel ilusal aastal peaksime selle vastuolu Euroopa Liidu direktiividega kaotama. Me oleme teda lükanud aasta aastakaupa edasi ja siin ei tehta vahet, kas on tegemist mittetulundusühingu, kiriku, koguduse või eelarvelise asutuse või elanikkonnaga. Põhimõtteliselt siin vahet ei tehta.
Esimees
Tänan! Mihkel Pärnojal on ka teine küsimus palun.
M. Pärnoja
Ma vastuse lõpust eriti aru ei saanud. See, et 0-protsendiline käibmaksumäär läheb vastuollu Euroopa Liidu nõuetega, sellest oli täna juba juttu siin ühe teise eelnõu menetlemise juures, on arusaadav. Varem või hiljem tuleb sellest loobuda. Minna mingisugusele muule määrale, mis on kas 4 kuni 7 või täismäär. Aga ikkagi kui jätta see edasimüüjate osa välja, mina ei saa aru, mismoodi edasimüüjate sissetoomine võib mingit täiendavaid vahendeid nõuda, sellepärast lõpptulemusena subjektiks, kelle kohta nullmäär rakendatakse, see subjektide ring ei muutu. Energiaseadus lihtsalt mõnes mõttes näeb ette selle, et on soojusenergiavahendajad olemas. Aga ikkagi küsimus jääb selleks, miks see subjektide ringi laiendamine ei ole valitsusele eelnõu algatajale siis vastuvõetav? Miks kirikute ja koguduste lisamine riigi ja kohalikest eelarvetest finantseeritavate asutuste ja organisatsioonide juurde toomine ei ole vastuvõetav, siin ju täiendavaid kulutusi ei tohiks tulla. Nii või naa tõstetakse raha ühest taskust teise. Aitäh!
M. Opmann
Ühel juhul on selgelt sisse kirjutatud praegu, toimub lõpptarbijale 0-protsendilise käibemaksuga müük. Teisel juhul on sisse toodud kõik vahendajad niiöelda ka edasimüüjad. Näiteks soojusenergia puhul, kelleks ühelt poolt võivad olla nii käibemaksukohustlasena registreeritud isikud kui ka mittekäibemaksukohustlased. Näiteks samad elamukooperatiivid või elamuühistud on enamuses kõik mittekäibemaksukohustlased, samal ajal edasimüüjad enamasti on käibemaksukohustlased. Tähendab omavad õigust maha rehkendada, teised ei oma õigust maha rehkendada. Tegelikult laieneb oluliselt 0-protsendilise käibemaksumäära tegelik rakendumine. Praegu on ta selge, ta on lõpptarbija, mitte vaheastmetega.
Esimees
Tänan! Tundub, et rohkem küsimusi Riigikogu liikmetel ei ole.
M. Opmann
Aitäh! Valitsusel kaasettekannet selles küsimuses ei ole.
Esimees
Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe Olev Raju.
O. Raju
Lugupeetud Riigikogu! Eelnõu olemust on meil arutatud meil mitu korda mitmel aastal ja analoogilist eelnõud oleme vastu võtnud. Nii et see peaks olema kõigile tuttav. Ma täpsustaks võib-olla ühte momenti, mis siin tekitas natuke segadust eelmistes küsimustes. Palun pöörata tähelepanu sellele, et rahanduskomisjoni ettepanekus asendatakse sõnad "kuni 98. aasta 30. juunini on elanikkonnale..." sõnadega "kuni 99. aasta 30. juunini on elanikkonnale elamu- ja korteriühistute," ja nüüd jätkub tekst selle järgi, mis on praeguses seaduse eelnõus. See on: kirikutele ja kogudustele ning riigi ja kohalikest eelarvetest finantseeritavatele asutustele ja organisatsioonidele müüdava soojusenergia käibemaksumäär 0. Nii et ei jää kirikud ja kogudused ning kohalikust eelarvest finantseeritavad organisatsioonid loetelust välja. Nii komisjon 4. juuni otsus oli panna eelnõu täna lõpphääletusele. Eelnõu tänast vastuvõtmist toetas 8, vastu oli 1, erapooletuks jäi 2 komisjoni liiget. Tänan.
Esimees
Tänan. Kas Riigikogu liikmetel on kaasettekandjale küsimusi? Näib, et ei. Veelkord tänan. Austatud Riigikogu! Avan päevakorraküsimuses läbirääkimised. Palun avaldada arvamust. Ekraan on tühi, keegi arvamust avaldada ei soovi. Kas võime läbirääkimised lugeda peetuks ja lõpetatuks? Tänan. Läbirääkimised päevakorraküsimuses on lõpetatud. Lõppsõna võimalus. Keegi ei soovi. Sellisel juhul palun Olev Raju tagasi korraks kõnepulti. On laekunud 2 muudatusettepanekut, mis üksteist välistavad ja seetõttu tuleb läbi viia konkureeriv hääletus koos põhitekstiga. Eiki Nestor on esimese muudatusettepaneku autor, teine on juhtivkomisjonipoolne. Kas komisjon soovib sõna selgituseks?
O. Raju
Sõnavõtus ma just kommenteerisin komisjoni ettepanekut.
Esimees
Tänan! Sellisel juhul alustame. Austatud Riigikogu, panen konkureeriva hääletuse esimeses voorus hääletusele muudatusettepaneku number 1.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt ei ole ühtegi Riigikogu liiget. Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku number 2, so juhtivkomisjoni ettepaneku.
Hääletustulemused
See ettepanek kogus 26 poolthäält. Ja konkureeriva hääletuse esimese vooru viimane hääletus. Panen hääletusele eelnõu põhiteksti.
Hääletustulemused
Põhiteksti poolt on 1 Riigikogu liige. Sellega langes konkureeriva hääletuse esimeses voorus välja muudatusettepanek number 1. Teises voorus jätkavad muudatusettepanek number 2 ja põhitekst. Alustame konkureeriva hääletuse teise vooruga. Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku number 2.
Hääletustulemused
See ettepanek kogus 32 poolt häält. Austatud Riigikogu, panen hääletusele eelnõu põhiteksti.
Hääletustulemused
Põhitekst ei kogunud ühtegi poolt häält. Konkureeriva hääletuse võitis muudatusettepanek nr. 2, see on juhtivkomisjonipoolne muudatusettepanek, mille puhul järgnevalt tuleb ära lugeda ka vastu ning erapooletud hääled. Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr. 2.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 38 Riigikogu liiget, vastu ei ole kedagi, erapooletuid on 1. Ettepanek leidis toetust. Tänan! Sellega on läbi vaadatud laekunud muudatusettepanekud ning juhtivkomisjon on siinkohal teinud ettepaneku viia nimetatud seaduseelnõu lõpphääletusele, millega ka alsutame. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi valitsuse algatatud käibemaksuseaduse § 28 muutmise seaduse vastuvõtmise. Palun võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletustulemused
Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 46 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid on 1. Seadus on vastu võetud. Tänan! Austatud Riigikogu, võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud seaduse "Riigi 1998. aasta lisaeelarve". Alustame selle teise lugemisega ning ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti rahandusminister Mart Opmanni.
M. Opmann
Lugupeetud juhataja, austatud Riigikogu liikmed! Oma ettekandes käesoleva lisaeelarve eelnõu esimese lugemisel ma märkisin, et kompromiss 1998. aasta sellesisulise lisaeelarve koostamiseks saavutati möödunud aasta lõpul vahetult enne k.a. riigieelarve vastuvõtmist. Probleem teadupärast kerkis ülesse seoses riigivara seaduse muutmisega, mille kohaselt alates 1. jaanuarist laekub tulu riigivara võõrandamisest ja kasutusest 100 %-liselt riigieelarvesse ning seoses sellega jäi osa riigivara majandamise kavadest käesolevaks aastaks tegelikkuses katmata. Kokkuleppe kohaselt pidi lisaeelarve põhisisuks saama täiendavad tulud riigivara võõrandamisest ning kulude poolel täiendavad investeeringud ja soetused, kusjuures investeeringuteks täiendavate vahendite saamiseks pidid ministeeriumid ja riigiasutused tõestama, et nad on leidnud või leiavad reaalseid võimalusi riigivara võõrandamiseks ning saavad sellest täiendavat tulu lisaks 1998. aasta riigieelarves kavandatule. Need olid siis 1998. aasta lisaeelarve kujundamise põhimõtted. Pärast lisaeelarve eelnõu esimest lugemist laekus rahanduskomisjonile kokku 37 muudatusettepanekut ja pean tunnistama, et enamikes muudatusettepanekutes neid ülaltoodud põhimõtteid ei järgitud. Näiteks ettepanekud, kus katteallikatena nähti ette käibemaksu või füüsilise isiku tulumaksu laekumise suurendamist, on vastuolus käesoleva aasta riigieelarve seaduse § 7 sätestatuga. Mitmetes ettepanekutes vastuolus kokkuleppele soovitakse riigivara võõrandamisest laekuvad täiendavat tulu, mis on ühekordse iseloomuga tulu oma olemuselt, suunata baaskulude ehk siis jooksvate kulutuste suurendamiseks. Näiteks Isamaaliidu fraktsiooni ettepanek tõsta selle arvel munitsipaalkoolide õpetajate palka või suunata ühe ministeeriumi loodetav tulu riigivara võõrandamisest teistele objektidele, sealhulgas ka teada-tuntud temaatikas ehk koolimajade katustele, mis sisuliselt tekitab uusi pingeid riigivara majandamiskavade täitmises. Ja tegelikkuses julgen arvata ka, et võtaks ära valitsejate huvi tegeleda intensiivselt mittevajaliku vara müügiga. Aitäh!
Esimees
Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Ülo Peets, palun esimesena.
Ü. Peets
Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister! Esimesel lugemisel ma esitasin küsimuse Võru-Kubija lauluväljaku kohta ja see pärineb kogu see küsimuste kompleks tänavu aasta riigieelarvest, kust põhimõtteliselt kokkulepe jäi, et valitsuse reservfondist leitakse rahad, et ehitatakse laululava lõpuni. Aga nagu te vastasite, et reservfondis seda raha ei ole ja siis Võru mehed on pakkunud välja, Võru maavalitsus, katteallika, mis muidugi ei lähe kokku selle seaduse mõtetega. Aga te ei ole seda toetanud. Võibolla ütlete veelkord, mismoodi on plaanis tänavu aasta siiski antud lubadust täita Võru rahvale, Võru maakonnale, Võru maavalitsusele Võru-Kubja laululava ehitamist jätkata. Tänan!
M. Opmann
Kui ma ausalt ütlen, siis ega ei olegi päris seaduslikke katteallikaid sellel aastal ehituse lõpetamiseks. Rahandusministeerium oma vastuskirjas on öenud, et teeme ettepaneku arvata 1999. aasta riigieelarve koosseisu laululava ehitamise lõpuleviimine. See oleks väga lühike ja ühtlasi ka konkreetne vastus. Sest arvestades taotlusi Valitsuse reservfondi vastu, me sisuliselt ei ole teinud rohkem kui 500 maksimaalselt miljoni kroonilisi eraldisi. On üksikud taotlused, mis on suuremas summas rahuldatud. Kui te leiate siin konsensuse, kuidas lubatud katteallikate piires küsimust lahendada, see on nüüd, mingit võimalust on. Aga tulenevalt eeltoodud põhimõtetest, millel ma peatusin enda arust küllaltki pikalt, selgelt ja põhjalikult. Ütlen siiralt, et ega ma häid võimalusi ei näe. Aitäh!
Esimees
Tänan. Kolleeg Aleksander Stern, palun!
A. Stern
Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Ma küsin muudatusettepaneku nr. 22 kohta, mis käsitleb sotsiaalkomisjoni taotlust muudatusteks ravikindlustuse eelarves. Konkreetsemalt just selles suhtes, me tahtsime ravimite kompenseerimiseks eraldatavat summat suurendada. Üldiselt seda oli ette näha, et nad see aasta jänni jäävad, sest nad planeerisid väiksema summa kui oli 1997. aastaks. Ja praegu jääk on ilus ja selle arvelt me seda tahtsime. Millega te põhjendate äraütlemist? Kus see koer on maetud siin?
M. Opmann
Ma usun, et lugupeetud Olev Raju vastab sellele küsimusele, kuna antud parandusettepanekud olid esmaspäeval, kui oli rahanduskomisjoni väljasõiduistung Ruhnu saarel, arutusel. Ja Valitsuse esindajaid seal ei osalenud. Küll aga, mul ei ole praegu seda eksemplari ees, mis on teil. Et kas seal on ka Valitsuse esindaja arvamus juurde toodud või ei ole juurde toodud. Minul on praegu kaks informatsiooni. Üks informatsioon on selline, et sotsiaalkomisjon pidi arutama veel küsimust sisuliselt. Praegu on kirjutatud üks ilus ümmargune summa 50 miljonit krooni juurde ja jagatud seda keskelt läbi 5-6 nulli täpsusega erinevates alalõikudes. Et kas ei oleks võimalik siin konkretiseerida. Teine on see, et mina Valitsuse poolse esindajana tegelikult ei saa ühtegi sellist ettepanekut toetada, kuna ka siin on küll ehk mitte otseselt vastuolu 98. aasta riigieelarve seadusega, küll aga vastuolu peaministri ja Eesti Panga presidendi poolt alla kirjutatud valuutafondi memorandumiga. Aitäh!
Esimees
Tänan! Kolleeg Jaanus Betlem, palun.
J. Betlem
Aitäh! Ma tuleksin meie fraktsiooni mõnede parandusettepanekute juurde, mis puudutasid haridussfääri. Võibolla tõesti, et need katteallikad, mis on välja pakutud, ei ole ehk sellised, mis läbi aastate võiksid kesta ja neid palkasid kõrgel hoida jne. jne., kuid ma tahaksin siiski küsida, mis annab teile õiguse nimetada õpetajate palgatõusu või koolimajade katuste remontimist või üldse haridussfääri tehtud kulutusi lehmaks ojas. Et kas see siis valitsuse jaoks ei olegi või teie jaoks ei olegi mingisugune väärtus või mingisugune prioriteet või? Kust te kavatsete need rahad siis leida, et õpetajate palk normaalsele tasemele tõsta ja et koolimajades saaks õppetöö ikkagi normaalsetes tingimustes toimuda? Ja miks te neid siis ei ole riigieelarvesse mingite muude katteallikatega siis ise planeerinud ja leidnud? Aga kui teised püüavad teha, siis on hea näpuga näidata.
M. Opmann
Kahtlemata ma ei saa ühe lausega vastata. Tunnistan, et mina sellele ettepanekule ei öeldes küll poliitikat ei teinud. Ma põhimõtteliselt ei saa toetada ettepanekuid, kui ühekordsed ekstralaekumised suunatakse baaskuludeks. See ei ole võimalik. See on kõige puhtam riigieelarve defitsiiti ajamise ettepanek sõna otseses mõttes. Peale selle ma loen sellest ettepanekust välja tegelikult selget populismi. See on teiseks. Ma vabandan sellise otsekohese ütlemise eest praegu, aga ma olen isiklikult sada protsenti sellel seisukohal. Nüüd mis puudutab õpetajate, aga kindlasti ka paljude teiste kategooriate palkasid, siis kahtlemata võib diskuteerida selle ümber, kas nende palgad on täna nendele väärilised või ei ole väärilised, aga ma tuletan siinkohal meelde seda nn kuulsat vaidlust 200 miljoni krooni ümber, kus eelarve tõusust oluliselt rohkem, 20 % suurendati munitsipaalkoolide õpetajate palkadeks vahendeid. Seda ühelt poolt. Teiselt poolt, tuletagem meelde, et ekstra veel ligemale 70 miljonit krooni siin samas saalis eraldi kirjutati juurde selle aasta riigieelarvesse koolidele. Väljendi oma, lehm ojas, ei ole mina välja mõelnud, see on muutunud käibeväljendiks ja ma vabandan, kui ma seda käibeväljendit kasutasin. Ma püüan teda edaspidi mitte kasutada. Kuid see raha, mis sellel aastal täiendavalt juurde eraldati oli siiski märkimisväärne. Tuletan meelde, 1997 aastal oli kokku munitsipaalkoolide katuste programm, ütleme läbi kohaliku omavalitsuse 132 miljonit, 1998 aasta eelarves 265 miljonit. Tähendab üle kahe korra või ütleme täpselt kaks korda rohkem. See on ääretult märkimisväärne summa kasv. Ma usun, et õigus on ka mul. Aitäh!
Esimees
Tänan! Kolleeg Priit Aimla, palun.
P. Aimla
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Mu küsimus puudutab osa nr. 40, s.t. Siseministeerium ja alajaotust 97 investeeringud. Rõõm on muidugi näha, et võrreldes eelnõu esimese lugemisega on siin lausa 0,4 miljonit summad suuremad. Kuid vaadates nüüd täpsemalt ehituse ja remondi objekte tekib mul küsimus, kas valitsus mingil põhjusel ei olnud nõus investeerima mitte midagi meie äärmiselt kemmergulistes tingimustes viibivatele politseiprefektuuridele Tallinna linnas või äkki leidis aset kummaline olukord, et äkki härra siseminister ei taotlenudki selle jaoks ühtegi summat. Aitäh!
M. Opmann
Ma tulen eelnõu esitamise põhimõtete või lätete juurde valitsuses. Ja valitsuses oli paar korda arutelu käesolevast lisaeelarvest oli väga otsekohene ja meie lähtusime tol hetkel valitsejate poolt heakskiidetud põhimõttest, valitsejad on teadupärast ministrid, valitsejad on kõik maavalitsejad ja ka Riigikantselei. ja kes, kui palju suutis oma võimkonnas või suudab oma võimkonnas riigivara reaalselt võõrandada, see selle raha ka oma valitsemisala teiste objektide investeeringute katteks sai. Ma olen sunnitud seda kaitsma siin kui valitsuse esindaja seaduseelnõu kaitsmisel ja ma olen seda ka teinud. Siseministeeriumil oli eelmisel aastal kavas väga suurejooneline plaan sellel aastal võõrandada riigivara piltlikult öeldes kolida vanalinnast Mustamäele kogu politsei juhtimisstruktuuridega, saada sealt suurusjärgus 70 -80 miljonit krooni, sealhulgas ka prefektuuride kordategemiseks, paraku siseministrite vahetusega ja ilmselt ka ohutundest tulenevalt, et seesama riigivara võõrandamine ei pruugi õnnestuda, ei pruugi õnnestuda kasvõi kinnisvarahindade langemise tõttu on loobunud sellest ideest ja selles tulenevalt on nad tänaseks nõustunud järgmisel aastal prioriteetselt kasvavate investeeringutega prefektuuride kordategemiseks. Järgmisel aastal on Siseministeeriumile tema valitsemisala investeeringuteks täiendavalt ettenähtud 300 miljonit krooni, nii et nad on juba sellega nõustunud.
Esimees
Tänan! Kolleeg Ülo Peets palun teine küsimus.
Ü. Peets
Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister! Minu esimene küsimus käis 16.muudatusettepaneku kohta, kus te vastasite, et ta ei vasta selle seaduse lisaeelarve põhimõtetele, nüüd ma küsiksin 13.muudatusettepaneku kohta, mis suurendab Keskkonnaministeeriumi tulu riigivara võõrandamisest 7,5 miljoni krooni võrra, see vastab täielikult selle seaduseelnõu põhimõtetele, aga valitsus ei toeta, palun selgitage miks te seda ei toeta. Tänan!
M. Opmann
Ma ei toetanud seda sellepärast, et kui me eelnõu esitasime, siis meil oli Keskkonnaministeeriumiga tol hetkel täpsustamisel Keskkonnaministeeriumi riigivara võõrandamise objektide nimekiri ja kuna laekumisi mai alguseks Keskkonnaministeeriumil ei olnud eriti märkimisväärselt, siis me tahtsime saada kindlustunnet, kui kenasti neil ikkagi see protsess tegelikult läheb, mille kohta peab ütlema, et on läinud tõusvas joones. Tänaseks mul on nimekiri keskkonnaministri poolt täiesti värske olemas. Me peame seda kontrollima, vaatama tema tõesust. Kui ma keskkonnaministri juttu usun, siis võiks see 7,5 miljonit täna nagu öeldakse südamerahuga sisse hääletada. Kuid kuna mul komisjonis näiteks põhi puudus, siis mina komisjonis ei pidanud võimalikuks toetada. Me tahame enne aru saada, kui reaalne või kas terves ulatuses või osas ulatuses see on. Siis vajadusel oleme valmis kolmandal lugemisel oma arvamuse lõplikult ütlema, enne kolmandat lugemist.
Esimees
Tänan. Kolleeg Mihkel Pärnoja, palun!
M. Pärnoja
Aitäh härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Korduvalt on siin rõhutatud teatud põhimõtet, millele lisaeelarve eelnõu peab vastama. Öeldes, et Valitsuse esindaja on seda põhimõtet jätkuvalt kaitsnud. Põhimõte on selles, kui ministeeriumil õnnestus riigivara võõrandada, siis ta sai raha ja sai seda raha kasutada sel määral, kuivõrd see tal õnnestus. See on näha ka eelnõust. Osadel ministeeriumidel pole nagu eriti midagi õnnestunud. Kas ei ole vara või ei ole võõrandatud lihtsalt. Ometi ei ole seda põhimõtet siiski ka eelnõus järgitud. Kaitseministeerium on oma kulude katteks saanud 2 korda suurema summa, ma räägin ligikaudsetes summades, kui on vara võõrandatud. Kultuuriministeerium on saanud väiksema summa, kui on vara võõrandatud. Kaitseministeerium on võtnud siis endale lisaks veel segatulud, mis ei käi selle vara võõrandamise alla ja Kultuuriministeeriumi niinimetatud ülejäägid. Millest selline põhimõttest kõrvalekaldumine tingitud on, mis millega see on motiveeritud. Kas Kaitseministeerium oli ainuke ministeerium, kellel olid muud vajadused nii suured, et pidi seda põhimõtet rikkuma. Aitäh!
M. Opmann
Vastan heameelega. Tähendab Kultuuriministeeriumil jäi 3,6 miljonit krooni üle ja seda ei ole mitte antud Kaitseministeeriumile kellegile teisele. Selle kohta me tegime ettepaneku suunata see Kultuuriministeeriumi poolt enamlaekuv summa Valitsuse reservfondi. Kaitseministeeriumi poolt puhul üle 13 miljoni krooni rahuvalvejõududes osalemise operatsioonide eest laekuv summa on tõepoolest ettepanekuna suunatud kaitseministeeriumile. Ma tuletan siin meelde päris paljusid küsimusi, eelkõige opositsiooni poolt selle aasta riigieelarve eelnõu arutamise käigus, kus oli teemaks Eesti Kaitsejõudude ühendõppeasutuse loomine. Ja selle finantseerimiseks katteallikate leidmine. Tänaseks on otsustused tehtud, koht on otsustatud, see on Tartus Riia mnt. 12. Kaitseministeerium näeb ette kokku 32 miljoni krooni investeeringute tegemise, näeb ette Ühendatud kaitseõppeasutuse käiku rakendamiseks selle aasta lõpus ja arvestades seda, et see oli juba arutusel eelmisel aastal, kus olime otsustusele lähedal, aga ma olin sunnitud siin samas saalis korduvalt ütlema, et vaatamata sellele, et me oleme otsustusele lähedal, meil ei ole rohkem vahendeid kui oli tol hektel kapremontideks ettenähtud 23,4 miljonit krooni, millega mind härra Beltem pidevalt piinas küsimustega, kui palju sellest summast ikkagi nähakse ette ja kas sellest summast piisab. Ma olin arvamusel, et tõenäoliselt ei piisa. Aga selles summas osa raha on sees ja nii ongi täna, et osa Kaitseministeeriumi investeeringute sisemisest ümbertõstmisest pluss ÜRO rahuvalvejõududelt operatsioonides osalemise tasu on suunatud ühendatud kaitseõppeasutuse investeeringuteks. Nagu ma ütlesin summas 32 miljonit krooni ja tulenevalt investeerimisevajadusest oli ettepanek, et see ekstralaekumine segatuludest võtta arvele.
Esimees
Tänan! Kolleeg Jaanus Betlem, teine küsimus palun.
J. Betlem
Aitäh! Mul ei ole sugugi plaanis teid piinata, austatud rahandusminister. Aga kui te peate selle summa nimetamist, mis läheb kaitseväe ühendatud õppeasutuste jaoks endale väga piinarikkaks, siis muidugi on riigieelarvega tegelemine üldse väga piinarikas asi, sest et ega see ei ole ainuke kulu, kuhu raha planeeritakse. Aga ma tahaksin küsida selle sama õppeasutuste kohta lisaküsimuse. Nimelt kui palju on arvestus tehtud, et nende õppehoonete ja võibolla ka mingisugused ühiselamud, mis sellega kaasnevad, kui palju nende rajatiste jaoks tervikuna nagu raha planeeritakse ja kui palju läheb kogusummast, millise protsendi või millise osa moodustab eraldis lisaeelarvest siis sellest kogusummast? Aitäh!
M. Opmann
Lisaeelarvest läheb 32 miljonit krooni. Arvestades seda, et Riia maantee 12 on ruutmeetreid kokku ligemale 5 tuhat, siis teeb umbes 6 tuhat krooni ruutmeetri kohta, sellega suudetakse see maja täiesti korda teha. Ei suudeta teda lõpuni inventariseerida, nö kõiki vajalikke soetusi, mööbliga täita jne. jne. Nii et Kaitseministeeriumi kantsler, härra Eero Vaarmann täna mulle ütles, et kokku ta arvab, et läheb ligemale 40 miljonit krooni, siis on ka sh ühiselamu, mis ei mahu selle 32 miljoni krooni sisse, korda tehtud ja käiku lastud. Aga maja iseenesest, remont saab selle rahaga tehtud selle aasta lõpuks ja õppeasutus läheb käiku selle aasta lõpus.
Esimees
Tänan! Kolleeg Daimar Liiv, palun.
D. Liiv
Aitäh! Lugupeetud rahandusminister, minu küsimus puudutab seda osa, mis käsitleb Riigikohut. Teatavasti riigi põhieelarve vastuvõtmisel sai üpris selgelt Riigikogu poolt väljendatud, et mingit mikrobussi-kaubikut Riigikohtule ei anta. Tookord oli selle mikrobussi-kaubiku hind eelarves planeeritud 180 tuhat, nüüd osas 25 on uuesti see mikrobuss-kaubik vastupidiselt Riigikogu eelnevale soovile siiski sees ja selle hind on 141 tuhat. Kuidas te kommenteeriksite sellist tagasitulekut järjekordselt teenuse juurde, mida võib osta ka turult ja mille kulud on tunduvalt väiksemad?
M. Opmann
Ega ma rohkem ei kommenteerigi, kui eelöeldud, mida ma enne ütlesin antud lisaeelarve üldpõhimõtete kohta. Riigikohus nimelt müüs ära vana väikebussi ja ühe sõiduauto ja selle müügist laekunud raha kui riigivara võõrandamisest laekunud raha eest tegi ettepaneku soetada uuem mikrobuss. Nii et lähtudes üldisest põhimõttest me fikseerisime ettepaneku ja tõime teie ette otsustada. Kui Riigikogu on arvamusel, et ka vana väikebussi ja sõiduauto realiseerimisel riigikohus ei tohi osta uut, uuemat mikrobussi, siis on otsustamise koht.
Esimees
Tänan! Kolleeg Krista Kilvet, palun.
K. Kilvet
Ma tänan, härra minister! Minu küsimus puudutab parandusettepanekut 34 ja see on allkirjastatud kolme Riigikogu liikme poolt Tunne Kelami, Tiit Käbini ja minu poolt, puudutab ta Rahvusraamatukogu töötasu defitsiiti. Me nimetame seda defitsiidiks ja mida me lootsime parandada nüüd lisaeelarvega. Küsimus on, kas ta ei vasta, kas meie ettepanek ei vasta põhimõtetele, on katteallikad valed või on põhimõtteliselt te näete, et ei ole vajalik seda lahendada? Aitäh!
M. Opmann
Aitäh! Kindlasti on katteallikas vale. Seda nii Majandusministeeriumi kui Rahandusministeeriumi osas ja ka muidugi põhimõtte osas, et antud riigivara valitsejalt ütleme majanduskavades ütleme teistele objektidele ettenähtud raha. Kui see oleks ka praegu Rahandusministeeriumi, see oleks Keskonna või mistahes teine ministeerium, ma vastaks täpselt sama moodi, ma luban teile, et see raha läheb sellel valitsejalt ütleme teisele valitsejale.
Esimees
Tänan! Kolleeg Heiki Kranich, palun.
H. Kranich
Aitäh, härra esimees! Härra minister, mul on teile selline küsimus. Eesti "Päevalehe" andmetel on Tiit Vähi kunagine otsus mingi sõjaväe tehnika konfiskeerimise kohta tunnistatud ebaseaduslikuks ja valitsuselt on välja mõistetud mitukümmend miljonit krooni. Kas tõepoolest selline kohtuotsus eksisteerib ja kuna ma riigieelarves sellist sätet ei näinud, siis kus siin kulude poole peal on rida, kus valitsust kavatseb kohtuotsusest tulenevaid kulusid katta?
M. Opmann
See kohtuotsus eksisteerib. Ma olen ise seda kohtuotsust näinud ja siin lisaeelarves kompenseerimise rida ei ole. Katteallikana hetkel näen Kaitseministeeriumi siseselt n.n. erivarustuses olevate summat, aga põhimõtteliselt ma olen teadlik, et käivad läbirääkimised. Õieti on kaks protsessi. Üks protsess on uurimaks süvendatult millised on võimalused siiski hakata vastu, on erinevaid arvamusi, on võimalik tulla ka 1992. aasta sõna otseses mõttes lätete juurde, nende rahaallikate juurde, millest soetati needsamad transportöörid, siin on ilmselt kümnetes kordades hindade vahe võetud laenude ja 1994. aastal toonase kaitseministri poolt allakirjutatud ühe soomustransportööri hinnast tulenevast. Aga tõenäoliselt, et kohtuotsus kuulub täitmisele on siiski küllalt suur, nii et ilmselt läheb käiku teine variant ehk ühes osas Kaitseministeerium peab saavutama kokkuleppe kui palju sellel aastal, kui palju järgmisel aastal katta. Aga probleem on tõsine.
Esimees
Tänan! Kolleeg Mihkel Pärnoja, teine küsimus palun.
M. Pärnoja
Aitäh! Ma tulen teise küsimusega esimese küsimuse juurde tagasi, kui oleks nii, et ÜRO rahuvalvevägedes osalemise eest laekunud summad läheksid investeeringuteks, siis oleks kõik tipp topp korras, aga päris nii ta ei ole. Investeeringuteks minev summa Kaitseministeeriumi juures on 16,237 miljonit, Kaitseministeeriumile vara võõrandamisest laekuv summa on 15,977 miljonit ja see summa, mis on väidetavalt segaturude kirje all laekunud ÜRO rahuvalvevägedes osalemisest, see kulutatakse kaitseväeosadele töötasuks, eluasemekuludeks, majapidamiskuludeks, toitlustamiseks, Kaitseministeeriumile, sõjaväeataðeedele jne., nii et esimene vastus ei olnud päris korrektne ja küsimus jääb endiselt, miks sellest põhimõttest, et investeerimisele kulutatakse võõrandamisest saadud raha Kaitseministeeriumi osas on oluliselt kõrvale mindud, milles on mõjuv põhjus, et seda põhimõtet siin ei järgita.
M. Opmann
Nüüd ei saa mina aru, kui me võtame kolm veergu järjest, siis esimeses veerus on praegu kinnitatud eelarve, teises on kinnitatav eelarve ja kolmandas veerus on saldo või muudatused pluss ja miinus. Ja esimene, mis on selleks aastaks kinnitatud on Kaitseministeeriumi investeeringud 79,6 miljonit, ma ümmardan, praegu pakutav kokku ettepanekuna on 95,6 ja kasvav on 15,9, praktiliselt 16,0 miljonit. Segatuludest täiendavalt laekus üle 13 miljoni krooni. Tähendab ma öeldan, et siin on 2,8 miljonit krooni veel täiendavalt võetud muudest kulutustest. Tegelikult on tegemist kolmesuguste ettepanekute kajastamisega antud lisaeelarves. Üks nendest on, mis on otseselt seotud riigivara võõrandamisega ja mis raha läheb investeeringuteks. Teine, mis on soetud antud investeeringute ümbertõstmisega erinevate objektide osas. Kaitseministeerium erineb mõnestki teisest ministeeriumist selle võrra, et tema objektiline jaotus on sisemiselt, see objektiline jaotus ei ole seadusejärgselt kindlaks määratud. Tähendab ta saab seda sisemiselt määratleda, ta peab ainult rahandusministriga kooskõlastama. Rahandusministeerium peab olema sellest teadlik. Ja kolmas on jooksvate kulude ümbertõstmine ehk majanduskulude teistele artiklitele või ka teatud juhtudel palgakuludeks ja vastupidised ettepanekud on üldiselt harva. Pigem ma ütleks, et siin on praegu tõstetud majanduskuludelt või mõnedelt teistelt kuludelt 2,8 miljonit täiendavalt ÜRO rahuvalveoperatsioonidest laekunud tasudelt ümber investeeringuteks. Aga teised kajastavad just muudatusi ühtedelt kuluartiklitelt teistele.
Esimees
Tänan! Kolleeg Heiki Kranich, teine küsimus palun.
H. Kranich
Aitäh, härra esimees! Härra minsiter! Ka mina pöördun teise küsimusega esimese juurde tagasi ja te kirjeldasite seda mingit tasumise varianti, kus erivarustuse summadest kavatsetakse osaliselt katta. Erivarustusel teatavasti on lisaks muule varustusele relvastus ja tehnika, mis tihtipeale võib olla seotud pikaajaliste lepingutega. Kas te ei karda, et sellise meetodi kasutamisel tekivad riigile seoses lepingute katkemisega uued täiendavad kohustused, mida mõni näiteks järgmine valitsus peab klaarima hakkama?
M. Opmann
Ei, siin taga riiklikke lepinguid ei ole. Kaitseministriga on korduvalt olnud sellest juttu, see tähendab kaks-kolm korda vähemalt. Loomulikult tähendab see teatud hulga tuhandeid vähem väljalastud kuule ja suuremaid pauke, mis rohkem maksavad. Aga variant on põhimõtteliselt olemas.
Esimees
Härra minister, tänan! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole.
M. Opmann
Ma tänan! Valitsus kaasettekannet ei tee.
Esimees
Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe Olev Raju.
O. Raju
Lugupeetud Riigikogu! Muudatusettepanekut arutelul rahanduskomisjon lähtus sellest samast põhimõttest, millest siin täna korduvalt on juttu olnud ja just lähtudes sellest kujunesidki põhiliselt seisukohad toetada või mitte toetada antud muudatusettepanekut. Võibolla kõige suurem erand sellest reeglist oli seesama Keskkonnaministeeriumi ettepaneku tagasilükkamine, mida härra rahandusminister põhjendas. Teistel juhtudel jäi see põhimõte kehtima. Rahanduskomisjoni ettepanek on täna teine lugemine lõpetada, muudatusettepanekud läbi hääletada ja muudatusettepanekute tähtajaks määrata 15. juuni, kell 9.30. Tänan!
Esimees
Suur tänu, Olev Raju! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Näib, et ei.
O. Raju
Tänan!
Esimees
Austatud Riigikogu! Avan päevakorra küsimuses läbirääkimised. Palun avaldada arvamust. Esimesena palun Ülo Peets, kõne kõnepuldist.
Ü. Peets
Austatud juhataja! Lugupeetav Riigikogu! Ma tulin rääkima 16. muudatusettepanekust. Seesama Võru-Kubja lauluväljak, mis ma esitasin ka härra ministrile küsimuse. Ja nüüd hilisemates küsimustes, nagu me kuulsime, et Kaitseministeeriumi kohta põhimõtted nagu eriti ei kehti. Samas Kultuuriministeeriumi ülejääk, 3,6 miljonit läks valitsuse reservfondi, kusjuures Võru-Kubja laululava vajaks 4,6 miljonit. Pakutud on välja ka katteallikas. Eelmisel, esimesel lugemisel minister ütles, et tuleb ka kõne alla see raha, mida Võru maakond on riigieelarvesse tagasi saatnud, kasutamata jäänud toimetuleku toetust, kuid seda arvestatud nagu ei ole. Võru maakond on saatnud Kagu-Eestist valitud saadikutele, mille kõigil käes on, 1. juuni seisuga oma taotleva kirja, et siiski tänavu aasta lisaeelarves oleks võimalik viia see ehitus lõpuni. Nii nagu on öeldud, ehitus on alustatud. 1,5 miljonit on investeeringuid tehtud. Poolteist miljonit on nagu maavalitsusel endal olemas. Et ehitus pidevalt kallineb, kui ta seisab, oleks mõistlik lõpuni ehitada. Ja Võru Maavalitsuse kirja viimane lause on konkreetselt niimoodi. Ma ei hakka eespoolt lugema kõiki neid kultuurilisi momente, mis siin on välja toodud. Et ülaltoodud ja juba tehtud investeeringuid arvestades, Võru Maavalitsus palub teie toetust ja kaasabi võimaluse leidmisel Võru-Kubija Lauluväljaku lõpule ehitamiseks, finantseerimiseks, eraldamaks 1998. aasta lisaeelarvest 4,6 miljonit krooni. Tänan. Palun toetada seda ettepanekut.
Esimees
Suur tänu Ülo Peets! Kas keegi soovib veel arvamust avaldada? Toivo Jürgenson, palun järgmisena, kõne.
T. Jürgenson
Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu! Ma räägiks kahest parandusettepanekust, mis on tabelis 30 ja 31, mis on esitatud Isamaaliidu fraktsiooni poolt. Ja need parandusettepanekud puudutavad Kiviõli mahajäetud kaevandust ja karjääri. Kahjuks neid parandusettepanekuid rahanduskomisjon ei pidanud vajalikuks toetada. Milles siis on asi? Nimelt juba enne Teist Maailmasõda avati Kiviõli linna lähedal siis karjäär ja hiljem kaevandus, mis lõppkokkuvõttes jäeti maha 51. aastal. Täna on olukord seal võrdlemisi trööstitu, suur osa sellest territooriumist on rekultiveerimata. Üks osa on ise metsikult rekultiveerunud ja üks suur osa täna põleb. Kui tuul on selle põleva vana mahajäetud karjääri poolt, siis olukord linnas on suhteliselt troostitu. Ma arvan, et paljud Riigikogu liikmed või nii mõnedki siin saalis on seal käinud ja näinud omal nahal seda olukorda seal ja ausalt öeldes eriti, kui tulla kõrvalt ja mitte olla harjunud selle olukorraga, siis tundub kaunis kentsakas, kuidas seal üldse on võimalik elada. Nimelt on tehtud ka laborite poolt uuringuid ja kõik põhilised näitajad, lubatud näitajad nii fenoolide, süsinikoksiidide, väävelvesiniku jne. sisalduses õhus ületab mõningatel juhtumitel 20 korda lubatud piiri, mõningatel juhtumitel süsinikoksiidi puhul tõesti ainult 3 kuni 4 korda lubatud piiri. Nüüd ma arvan, et te olete muga nõus, et see küsimus ei ole ei kohaliku omavalitsuste probleem, see on laiem, see on Eesti probleem ja seda tuleks ka niimoodi püüda lahendada. Selle probleemi lahenduseks on väljatöötatud terve rida projekte ja et saaks mingisugust eeltingimusi luua olukorra lahendamiseks on siis tehtud kaks parandusettepanekut. Üks hõlmab siis 2,1 miljonit krooni ja kätkeks siis rahasid, mis oleks ettenähtud siis töödeks kuni reljeefi planeerimiseni. See tähendab küttekoldeid või neid tulekoldeid ei ole mõtet likvideerida, kui sellele ei järgne planeerimist ja rekultiveerimist. Ja siis teine parandusettepanek 400 000 krooni ulatuses näeks ette, siis investeeringud haljastustöödeks. Nüüd see raha on ette nähtud meie parandusettepanekus Keskkonnaministeeriumi alt ja kui see ei ole keskkonnaküsimus, siis mis veel on ja tõepoolest see on võetud siis planeeritud summadest, mis on ettenähtud Mustamäe tee 51 kapitaalremondiks. Ja meie arvamus on, et investeering sellise probleemi lahendamiseks Kiviõli linna külje all on tulutoovam ja perspektiivsem, kui Mustamäe tee 51 hoone remont. See võiks veidikene oodata. Ja päris kindlasti investeering Kiviõli karjääri probleemide lahendamiseks on kindlasti kindlam investeering, kui näiteks deposiitide avamine valitsuse poolt Maapangas. Aitäh, ma kutsun teid ülesse seda parandusettepanekut toetama, ma arvan, et selle toetuse kaudu meil on võimalus anda ka oma panus Ida-Viru probleemide mingisugusekski leevendamiseks. Aitäh!
Esimees
Tänan, Toivo Jürgenson. Kas keegi soovib veel arvamust avaldada. Näib, et ei. kas võin teha ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks. Austatud Riigikogu, panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise.
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 36 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletuid samuti 1. Läbirääkimised päevakorraküsimuses on lõpetatud. Lõppsõna võimalus. Keegi ei soovi. Tänan! Sellisel juhul austatud kolleegid, palun võtke enda ette muudatusettepanekute loetelu tabel ja ma palun kõnepulti tagasi Olev Raju, me alustame juhtivkomisjoni poolt ettevalmistatud muudatusettepanekute läbivaatamist. 1.muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, eelnõu algataja toetab. 2, samuti juhtivkomisjonilt, 3.muudatusettepanek autorina Keskfraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, 4.muudatusettepanek samuti Keskfraktsioonilt, juhtivkomisjon ei toeta, 5.muudatusettepanek autorina Isamaaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole arvestanud, probleeme ei näi olevat. Tänan! Ants Käärma palun.
A. Käärma
Palun kuuendat hääletada.
Esimees
Tänan. Juhtivkomisjon palun.
O. Raju
Me ei olnud sugugi kindlad kas niisugune ümbertõstmine ühe ministeeriumi eelarvest teise ministeeriumi eelarvesse on päris korrektne, meie põhimõttest kinnipidamine ja lõpptulemusena ei toetanud. Hääled poolt 3, vastu 4, 2 erapooletud.
Esimees
Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 6. muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 14 Riigikogu liiget, vastu on 13, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. 7. muudatusettepanek on samuti Maaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Probleeme ei näi olevat. Tänan! 8. muudatusettepanek, autor sama, juhtivkomisjoni otsus samuti - mitte arvestada. 9. muudatusettepanek on Keskfraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Keegi hääletamist ei nõua. Tänan! 10. muudatusettepanek, autor on sama -- Keskfraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Siiri Oviir, palun. Nupule, palun.
S. Oviir
Tänan, vabandust, nõrgalt vajutasin. Ma paluks seda punkti hääletada.
Esimees
10-ndat?
S. Oviir
Jah.
Esimees
Tänan! Komisjon, palun.
O. Raju
Komisjon üldreeglina on seisukohal, et ta ei soovi koolimajade katuste lappimisega kõigepealt enam tegelda ja teiseks, me pidasime seda selle põhimõtte rikkumiseks, millest me oleme kinni siin kogu aeg pidanud. Hääled: poolt 2, vastu 5, 2 erapooletud.
Esimees
Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 10. muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 3 Riigikogu liiget, vastu on 34, erapooletuid ei ole. Ettepanek toetust ei leidnud. 11. muudatusettepanek, Keskfraktsioon autorina, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Keegi hääletamist ei nõua. Tänan! 12. muudatusettepanek, samuti Keskfraktsioonilt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Ando Leps, palun.
A. Leps
Palun hääletada.
Esimees
12. muudatusettepanek Keskfraktsioon palub hääletada. Komisjon palun.
O. Raju
Komisjoni kommentaar on täpselt sama, mis eelmisel korral. Võiks lisada juurde hääled, poolt 1, vastu 4, 3 erapooletut.
Esimees
Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 12. muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 4 Riigikogu liiget, vastu on 35, erapooletuid on 3. Ettepanek toetust ei leidnud. 13. muudatusettepanek keskkonnakomisjoni poolt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Mati Meos, palun.
M. Meos
Palun hääletada.
Esimees
Tänan! Komisjon palun.
O. Raju
Härra minister kommenteeris seda ettepanekut siin, täpselt nii see asi komisjonis käis. Hääled, poolt 2, vastu 4, 3 erapooletut.
Esimees
Tänan! Rein Järlik, palun.
R. Järlik
Nagu härra minister ütles, oli selle ettepaneku tagasilükkamise põhjuseks see, et ei tundunud laekuvat selline summa nagu siin on määratud kasutamiseks. Meil erinevalt härra ministrist ei ole õigust ega eeldust kahelda selles paberis, mille me oleme ühelt ministeeriumilt saanud. Kui selline kahtlus eelduseks võtta ei saaks üldse midagi esitada ega otsustada. Nii et me palume seda ettepanekut toetada, kuna summa on reaalne selle paberi valguses, mis me täna lisaks saime. Aitäh!
Esimees
Aitäh! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr. 13.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 39 Riigikogu liiget, vastu on 11, erapooletuid 1. Ettepanek leidis toetust. 14. muudatusettepanek on Andres Tarandilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Andres Tarand, palun!
A.Tarand
Küsimus on ju selles, et loomaaed on oma initsiatiivil teinud üle-eestilist tööd niiöelda narkomaania, taskuvaraste ja muude asjanduste kasvatamise vastu. Nii et neid riik võiks toetada. Aitäh!
Esimees
Tänan. Komisjon palun!
O. Raju
Komisjonis sai jälle otsustavaks see, et see oleks selle põhimõte, millest me kogu aeg oleme kinni pidanud, rikkumine. Hääled poolt 0, vastu 4, 4 erapooletut.
Esimees
Tänan. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr. 14.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 31 Riigikogu liiget, vastu on 32, erapooletuid ei ole. Ettepanek toetust ei leidnud. Järgmine 15. muudatusettepanek. Mati Meos autorina, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Probleeme ei näi olevat. 16. muudatusettepanek Isamaaliidu fraktsioon autorina, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Ülo Peets, palun!
Ü. Peets
Palun hääletada 16. muudatusettepanekut.
Esimees
Tänan. Komisjon palun!
O. Raju
Komisjonis sai otsustavaks see, et kui siin investeeringute korral võis veel vaielda, kas on meie põhimõttes kinnipidamine või mitte, siis see nüüd oleks otsene lisaeelarve, see mida me IMF-iga oleme lubanud mitte teha. Hääled: poolt 0, vastu5, 2 erapooletut.
Esimees
Tänan. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 16. muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 18 Riigikogu liiget, vastu on 32, erapooletuid on 3. Ettepanek toetust ei leidnud. 17. muudatusettepanek on Mati Meoselt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 18. muudatusettepanek autorina sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjon on järtnud arvestamata. Keegi hääletamist ei nõua. Tänan! 19. muudatusettepanek samuti sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. 20. muudatusettepanek autor on sama, sama ka juhtivkomisjoni arvamus. Anti Liiv, palun.
A. Liiv
Palun hääletada.
Esimees
20., jah. Tänan! Komisjon palun.
O. Raju
Üks hetk. 20. siin on küsimus selles, kui me kahte eelmist ei toetand, siis selle toetamine tundub lihtsalt imelikuna. See oleks kahest eelmisest tulenenud. Komisjon ei toetand konsensusega.
Esimees
Tänan! AUstatud Riigikogu, panen hääletusele 20. muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt 2 Riigikogu liiget, vastu on 45, erapooletuid on 2. Ettepanek toetust ei leidnud. 21. muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Anti Liiv, palun.
A. Liiv
Palun hääletada, kuna tegemist on sotsiaalkomisjoni ettepanekuga.
Esimees
Tänan! Juhtivkomisjon palun.
O. Raju
Härra minister küsimustele vastates seda ettepanekut kommenteeris küllaltki põhjalikult. Komisjon lähtus täpselt samast seisukohast, mis ka ministri sõnavõtus toodi välja. Ettepanek lükati tagasi ühehäälselt.
Esimees
Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 21. muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 2 Riigikogu liiget, vastu on 39, erapooletuid on 2. Ettepanek toetust ei leidnud. Järgmine 22.muudatusettepanek on samuti sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Anti Liiv palun.
A. Liiv
Hääletada sotsiaalkomisjoni ettepanekut.
Esimees
Tänan! Juhtivkomisjon palun.
O. Raju
Kommentaar jälle täpselt sama ja hääletamise tulemus samuti.
Esimees
Austatud Riigikogu, panen hääletusele 22. muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 4 Riigikogu liiget, vastu on 37, erapooletuid on 2. Ettepanek toetust ei leidnud. 23.muudatusettepanek on Keskfraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Anti Liiv palun.
A. Liiv
Palun hääletada.
Esimees
Tänan! Juhtivkomisjon.
O. Raju
Kommentaar on sisuliselt sama, kui me leppisime kokku põhieelarve vastuvõtmise ajal ja kirjutasime sinna 7.punkti, et sellel aastal ülelaekuvaid summasid ei kasutata lisaeelarve tegemiseks, siis praegu on just klassikaliselt suurendatud laekumist ja suunatud see raha antud eesmärgiks, antud juhul Rägaveresse. Hääled poolt 0, 7 vastu ja 2 erapooletut.
Esimees
Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 23.muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 4 Riigikogu liiget, vastu on 47, erapooletuid on 2. Ettepanek toetust ei leidnud. 24.muudatusettepanek Keskfraktsioonilt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud, keegi hääletamist ei nõua. Tänan! 25.muudatusettepanek, Keskfraktsioon autorina, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Siiri Oviir, palun.
S. Oviir
Tänan, härra juhataja! Ma paluks seda hääletada ja annaks väikese kommentaari. Sotsiaalhoolekande seadus, mille me võtsime vastu 95. aastal, näeb ette üldtüüpi hoolekodude üleandmise munitsipaali, kuid riigil on kohustusi tegemata tööde osas. Ja nüüd juba kolmas aasta käib vaidlus munitsipaali ja riigi vahel, üks ei võta vastu, teine ei investeeri ja kodu ainult laguneb. Tulenevalt sotsiaalhoolekande seadusest on riigil siin kohustusi. Seda sama parandusettepanekut oleme me teinud riigieelarvesse korduvalt. Kas me hakkame seadusi täitma ja neid arvestama või võtame need ainult paberi pärast vastu?
Esimees
Tänan! Juhtivkomisjon, palun.
O. Raju
Ma pean kordama juba täna korduvalt öeldud kommentaari. Füüsilise isiku tulumaksu suurendamine on otseselt eelarves, põhieelarves fikseeritud 7. punkti rikkumine, samuti IMF-ga sõlmitud kokkuleppe rikkumine. Hääled: poolt 0, vastu 6, 2 erapooletud.
Esimees
Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 25. muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 3 Riigikogu liiget, vastu on 46, erapooletuid on 2. Ettepanek toetust ei leidnud. 26. muudatusettepanek, Keskfraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Probleeme ei näi olevat. Tänan! 27. muudatusettepanek, Eiki Nestor autorina, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 28. muudatusettepanek on Koonderakonna fraktsiooni, Maarahva Erakonna fraktsiooni, Maaliidu ja Pensionäride ja Perede Liidu Erakonna fraktsioonilt. Juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 29. muudatusettepanek, Isamaaliidu fraktsioon autorina, juhtivkomisjon on arvestanud osaliselt. 30. muudatusettepanek, Isamaaliidu fraktsioon autorina, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Toivo Jürgenson, palun.
T. Jürgenson
Suur tänu, härra esimees! Lugupeetud Riigikogu! Ma palun seda hääletada ja toetada. Põhjendused tõin oma kõnes. Aitäh!
Esimees
Tänan! Juhtivkomisjon palun.
O. Raju
Komisjon lähtus sellest, et niisugune ümbertõstmine ei vasta meie kokkuleppele. Hääled poolt 1, vastu 4, 3 erapooletut.
Esimees
Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 30. muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 28 Riigikogu liiget, vastu on 32, erapooletuid ei ole. Ettepanek toetust ei leidnud. Järgmine 31. muudatusettepanek on samuti Isamaaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Toivo Jürgenson palun.
T. Jürgenson
Aitäh, härra esimees! Ma palun ka seda ettepanekut hääletada. See on teine osa sellest Kiviõli problemaatikaga seotud olevatest parandusettepanekutest ja lugupeetud komisjoni esimees, ma ei saa aru, mis kokkuleppest te räägite? Aitäh!
Esimees
Küsimuste aeg on möödas. Juhtivkomisjon palun.
O. Raju
Kui eelmine on maha hääletatud, siis ilmselt enne kustutamist haljastada ei ole ka mõtet. Hääled, 1 poolt, 5 vastu, 1 erapooletu.
Esimees
Tänan! Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 31. muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 31 Riigikogu liiget, vastu on 33, erapooletuid ei ole. Ettepanek toetust ei leidnud. 32. muudatusettepanek Isamaaliidu fraktsioon autorina, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Keegi hääletamist ei nõua. Tänan! 33. muudatusettepanek Isamaaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Toivo Jürgenson, palun!
T. Jürgenson
Suur tänu! Ma palun seda hääletada.
Esimees
Tänan. Juhtivkomisjon palun!
O. Raju
Nende koolide toomist lisa- ja põhieelarvesse ja komisjoni seisukohta ma kommenteerisin. Võib-olla lisaksin nüüd ainult hääled. Antud ettepaneku puhul poolt 0, vastu 5, 3 erapooletut.
Esimees
Tänan. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 33. muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 17 Riigikogu liiget, vastu on 36, erapooletuid on 1. Ettepanek toetust ei leidnud. 34. muudatusettepanek. Autorina Tunne Kelam, Krista Kilvet ja Tiit Käbin. Juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Tunne Kelam, palun!
T. Kelam
Tänan härra esimees! Ma paluks seda ettepanekut hääletada. Tuletan meelde, et see on mitmete fraktsioonide esindajate poolt ühiselt esitatud. Probleemi sisu on seletuskirjas tutvustatud. Rahvusraamatukogu on praegu ainuke suur kultuuriasutus, kes jäi möödunud aasta palgatõusust kõrvale ja selletõttu Parlamendi raamatukoguna tema olukord on eriti dramaatiline. Tänan.
Esimees
Tänan. Juhtivkomisjon palun!
O. Raju
Härra minister siin küsimussele vastates juba vastas, et ka see kipub olema kokkuleppe fikseeritud põhimõtte rikkumine. Komisjon ei toetanud. Poolt 1, vastu 6, 1 erapooletu.
Esimees
Tänan. Austatud Riigikogu! Panen hääletusele 34. muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 33 Riigikogu liiget, vastu on 31, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. 35. muudatusettepanek on Keskfraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Siiri Oviir, palun!
S. Oviir
Keskfraktsioon palub hääletada seda punkti.
Esimees
Tänan! Juhtivkomisjon palun.
O. Raju
Nagu ma ütlesin täiendavate tulude arvelt komisjon polnud nõus toetama ühtegi ettepanekut. Poolt 1, vastu 4, 3 erapooletut.
Esimees
Tänan! Austatud Riigikogu, panen hääletusele 35. muudatusettepaneku.
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 5 Riigikogu liiget, vastu on 38, erapooletuid on 2. Ettepanek toetust ei leidnud. 36. muudatusettepanek on samuti Keskfraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Probleeme ei näi olevat. Ja viimane 37. autorina Keskfraktsioon, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Tänan! Austatud Riigikogu, me oleme läbi vaadanud kõik laekunud muudatusettepanekud. Siinkohal juhtivkomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu teine lugemine lõpetada. Teisi ettepanekudi laekunud ei ole. Muudatusettepanekud palun esitada 15. juuniks kella 9.30-ks rahanduskomisjonilt. Tänan! Lugupeetud kolleegid, võtame järgnevalt arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse "Eesti riikliku mitte-eestlaste Eesti ühiskonda integreerimise poliitika lähtekohtade heakskiitmise" eelnõu. Jätkame selle aruteluga ning ma palun ettekandeks Riigikogu kõnepulti minister Andra Veidemanni.
A. Veidemann
Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Täna me siis jätkame selle Riigikogu otsuse eelnõu arutelu ja ma arvan, et väga palju sellele esimesele arutelule minu poolt juurde lisada ei ole. Võin öelda seda, et kõik ettepanekud, mida Riigikogu liikmed esitasid põhiseaduskomisjonile leidsid väga tähelepanelikku läbivaatamist komisjonis ja need ettepanekud, mis komisjoni poolt heakskiideti, kiideti heaks eile ka Vabariigi Valitsuse istungil nii, et kui täna Riigikogu leiab, et selline otsuse eelnõu on sobiv vastuvõtmiseks, siis me oleme saavutanud ühe niisuguse dokumendi, mis on heakskiidetud samas sõnastuses nii Riigikogus kui ka Vabariigi Valitsuses. Need ettepanekud, mis tehti, ei olnud mitte niiöelda põhimõttelist laadi selles mõttes, et nad selle otsuse põhisisu ei muutnud, kuid ma arvan, et need olid olulised, need olid täpsustavad. Ma usun, et selle eelnõu sõnastus on muutunud paremaks, me kasutame ühtlaselt mõistet mitteeestlased, oleme kõrvale jätnud muulased. Aga kõikidest nendest parandustest räägib täpsemalt põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt. Ma oma lühikese sõnavõtu lõpetuseks tahan ma öelda seda, et mitte-eestlaste integratsioon Eesti ühiskonda Vabariigi Valitsuse tegevuskava on valmis aruteluks valitsuses ja kui eelmine kord võibolla jäin ma mõningates küsimustes veidi salapäraseks, siis võin täna juurde lisada ehk mõned niisugused faktid, et riiklik integratsiooni programm koostatakse 1990. aasta alguseks ning arutatakse läbi nii poliitiliste jõudude kui ka avalikkuse poolt selliselt, et alates 1999. aasta teisest poolaastast saaks see käivituda riikliku programmina. Käesolev kava sätestab valitsuse tegevuse riikliku programmi ettevalmistamisel ajavahemikuks juuli 1998 kuni juuli 1999. Ja Vabariigi Valitsuse ülesanneteks sellel perioodil on kaasata integratsiooni eesmärkide saavutamisele valitsusasutuste ja avalik institutsioonide tegevus, kujundada Eestis integratsioone protsesse tagavate institutsioonide võrgustik, käivitada mitte-eestlaste integratsiooni sihtasutus. Võin siinjuures lisada, et see sihtasutus on ellu kutsutud ja ta on teinud ka esimesed rahaeraldised üritustele, mida tahetakse läbi viia veel selle aasta suvel. Edasi, luua integratsiooni kävitumiseks soodne ühiskondlik poliitiline õhustik kaasates selle kujundamisse Eesti ja mitte-Eesti meedia, kultuuriringkonnad, teadlased, poliitikud, valitsusvälised organisatsioonid. 3. Toetada ühiskonnas juba toimivaid algatusi ja protsesse, mis on suunatud mitte-eestlaste integratsioonile Eesti ühiskonda, algatada uusi ettevõtmisi, mis realiseerivad valitsuse integratsiooni poliitika eesmärke. 4. Tutvustada Eesti mitte-eestlaste probleeme ja nende lahendusteid välismaal. Leida partnereid integratsiooniprogrammide finantseerimiseks. Ja 5. Valimistada ette integratsiooni alane riiklik programm kui detailne tegevuskava aastateks 1999 kuni 2007. Ja nüüd sellele järgnev siis konkreetne loetelu nendest ülesannetest, mis jagunevad valitsusasutuste, teiste riiklike institutsioonide, aga ka kolmanda sektori ja ühiskondlike organisatsioonide peale jne., jne. Nii et tegevuskava, mis peab ette valmistama siis detailse programmi väljatöötamist aastateks 1999 kuni 2007. Head Riigikogu liikmed, ma väga loodan, et te kiidate täna heaks selle Riigikogu otsuse. Suur tänu!
Esimees
Tänan, proua minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Toomas Alatalu, palun esimesena.
T. Alatalu
Aitäh! Lugupeetud proua minister! Ma esitaksin ühe põhimõttelise küsimuse. Kas te peate siiski ammendavaks seda integratsiooni definitsiooni, mis on siin antud joone all? Aitäh!
A. Veidemann
Tänan! Ma arvan, et integratsiooni mõistet defineerida tühjendavalt on ilmselt väga raske. Mitte kaua aega tagasi me arutasime seda ka välisekspertidega ja see on selline asi, et kui me hakkame seda defineerima ja näiteks tahvli peal tõstama, siis me kirjutame selle tahvli otsast otsani täis ja mõnel inimesel võib tekkida hoopis niisugune tunne, et seda integratsiooni ei olegi olemas. Ma võin lugeda teile ette selle täiendava seletuse integratsiooni määratluse kohta, mis on sissekirjutatud Vabariigi Valitsuse tegevuskavva. Ja see kõlab nõnda. Integratsiooni all mõeldakse käesolevas dokumendis protsessi, mille käigus Eestis elavad mitte-eestlased lülituvad siinsesse ühiskonnaellu. Integratsioon tähendab nende barjääride järk-järgulist kadumist, mis täna takistavad paljudel mitte-eestlastel olema konkurentsivõimelised Eesti tööjõuturul, saamast osa siinsetest haridusvõimalustest, osalemast kohalikus kultuuri- ja poltiitikaelus. Need barjäärid on ennekõike seotud eesti keele oskusega, kohaliku kultuuri tundmisega, õigusliku staatuseha, aga kiiretest ühiskonnamuutustest johtuvate hirmude ja eelarvamustega. Integratsioon ei ole etnilise identiteedi muutus, integratsioon ei ole millegi kaotamine, vaid uute tänases Eestis toimetulekuks vajalike kvaliteetide omandamine. Aitäh!
Aseesimees Ants Käärma
Tänan! Järgmisena palun kolleeg Ülo Peets.
Ü. Peets
Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister! Nagu ma aru saan tekst on muudetud valitsuse poolt, kus on jooned all ja tõepoolest muulased on ära kadunud, aga selles 1.punktis on teises lauses või kolmandas, et tänapäeval jaguneb Eesti muulaskond nelja õigusliku kategooria vahel, siis oleks pidanud siin ka olema tänapäeval jaguneb Eesti mitte-eestlaskond nelja õigusliku kategooria vahel. Igal pool on mitteeestlased, selles on muulased. Tänan!
A. Veidemann
Ma tänan härra Peets teie märkus ilmselt on tõsine ja õige, kuid see milles ma ei ole nõus, on see, et valitsus on need parandused teinud, parandused tegi põhiseaduskomisjon ja valitsus kiitis need parandused heaks. Kui nüüd tõepoolest ühes kohas on jäänud muutmata muulased mitteeestlasteks, siis ma arvan, et me võime seda lugeda seda tehniliseks paranduseks. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Anti Liiv palun.
A. Liiv
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Muulaste integreerimisel Eesti ühiskonda on oluliseks momendiks kohaliku keele omandamine. Nüüd ajalehe artiklitele toetudes võib ette kujutada, et selle kohaliku keele omandamiseks ja õpetamiseks on kulutatud vist juba miljoneid, kui mitte miljareid kroone, küsimus on, kas valitsus on teinud kokkuvõtte, kui palju on dollareid, naelu, kroone, franke kulutatud selleks, et õpetada sellele olemasolevale muulaste täiskasvanud kontingendile eesti keel selgeks.?
A. Veidemann
Pean selle küsimuse eest. Me oleme üritamas kokku arvutada seda summat, kuid see ei olegi nii lihtne väga lihtsal põhjusel. Need rahad ja summad ei ole liikunud läbi valitsusasutuste, vaid sageli on doonorid, annetajad selle raha suunanud kõige otsesemalt nende firmade, keeleõppe keskuste ja muude organisatsioonide kätte, kes on reeglina mittetulunduslikud ühiskondlikud organisatsioonid. Ja need organisatsioonid ei ole valitsuse ja valitsusasutuste ees aruande kohustuslikud. Nad on aruande kohustuslikud vähemast korralikud asutused peaksid ennast tundma aruande kohustuslikena nende doonorite ees, kelle käest nad raha on saanud. Tõsi, ka meie arvame, et see raha ei ole senini olnud kasutatud kõige otstarbekamalt. Koos keelestrateegia keskuse ja Haridusministeeirumiga me praegu püüame välja selgitada, kui palju võiks või kui suur see summa võiks olla, kui, mida on siis tõepoolest kulutatud kõikvõimalikele keelekursustele ja kui efektiivsed nad on olnud. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Kalev Kukk, palun.
K. Kukk
Suur aitäh! Lugupeetud proua minister! Kuigi paber kannatab kõike pole vist mõtet kõike paberile kirja panna, aga see on muidugi minu isiklik probleem. Küll ma atahaksin osundada siin lähtekohtade kolmandal leheküljel olevale ühele lausele. ja loen selle ette. Eesmärgiks on eesti keele muutmine riigikeele kõrval ka valdavaks ühiskondliku suhtlemise keeleks. Oma naiivsuses olen ma seni pidanud Eestis valdavaks ühiskondliku suhtlemise keeleks eesti keelt. siit ka minu küsimus. Milline on seni s.t. täna Eestis valdava ühiskondliku suthlemise keel? Aitäh!
A. Veidemann
Tänan, härra Kukk! Ma ei julge võtta endale õigust diagnoosida seda kui naiivne keegi meist on. Kuid ma arvan, et me teame mõlemad üsna hästi, et Eestis on veel üsna mitmeid piirkondi, kus eesti keel ei ole valdavalt suhtlemise, ühiskondliku suhtlemise keeleks. Nii et kui me räägime sellest väikesest Eestist ja kui on piirkondi, kus valdavalt kõneldakse omavahel teises keeles, siis me veel ei saa rääkida valdavalt ühiskondliku suhtlemise keelena eesti keelest. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Järgmisena palun Nikolai Maspanov.
N. Maspanov
Tänan, härra Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister! Ma olen sügavalt veendunud, et sajandi aasta jooksul ja viimastel näiteks 50 aasta jooksul Eesti ja Eesti kogukond ja Vene kogukond Eestis on küllaltki sügavalt integreeritud. See puudus tekkis poliitilisel otsusel ja tegelikult, mis praegu puudub? Puuduvad täismahus kodaniklikud õigused, poliitlised õigused ja järgnevad nendele sotsiaalsete õigused ja tagatised. ja sellepärast ma küsin, kas integreerimispoliitika näeb kasvõi samm-sammult teatavalt ajavahemikul nende puudusi likvideerimiseks? Tänan!
A. Veidemann
Tänan, härra Maspanov selle küsimise eest. Ma võiksin vastata ainult ühe lausega, et ma ei ole täielikult teiega nõus, sest te ütlesite, et täna puuduvad täielikult need ja need õigused, siis ma arvan, et see lihtsalt ei vasta tõele ja võiksime vastamise siinkohal ära lõpetada. Küll ma usun aga, et seda, neid probleeme, millest on ka selles integratsiooni dokumendis juttu, neid probleeme me püüame ühiselt ja järk-järgult lahendada selles kahtlust ei ole. Kuid ma oleksin väga õnnelik, kui selliste väidetega ei esinetaks ei Riigikogu saalis ega ka rahvusvahelistel foorumitel, et meil puuduvad täielikult need ja need õigused. Me teeme sellele riigile, mida, kus me elame ja mille õitsengut me ilmselt kõik soovime, ilmselgelt liiga. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Proua Liia Hänni, palun.
L. Hänni
Aitäh! Austatud proua minister! Mis te arvate, kui suur osa mitteeestlastest, keda me selles kontseptsioonis nagu silmas peame, teavad praegu, et Riigikogu praegu sellist dokumenti arutab ehk mida on valitsus teinud, et neid põhimõtteid tutvustada mitteeestlaste hulgas. Aitäh!
A. Veidemann
Tänan! Kui me meenutame selle dokumendi esimest lugemist siin Riigikogus, siis võibolla jäi osadele Riigikogu liikmetele märkamatuks, et see kanti praktiliselt terves mahus üle Eesti Televisiooni kaudu ja seda võisid jälgida nii eestlased kui mitteeestlased, aga kindlasti jälgisid nii siinkõneleja, komisjoni esindaja kui ka Riigikogu liikmete sõnavõtte kõik need, kes sellest on tõsiselt huvitatud ja see oli ka televisiooni programmis välja kuulutatud. Me oleme seda dokumenti arutanud rahvastiku ministri büroo juures loodud konsultatiivnõukogus, see konsultatiivnõukogu ei ole loodud nüüd äsja, vaid see on loodud selle aasta jaanuaris ja seda dokumenti on arutatud ka presidendi ümarlauas. Aitäh!
Aseesimees
Tänan! Kolleeg Paul-Eerik Rummo palun.
P.-E. Rummo
Aitäh! Proua minister! Selle dokumendi esimeses versioonis oli sees üks tähtaeg, mis aja jooksul, milliseks tähtajaks peaks olema esitatud riiklik integratsiooni programm, see tähtaeg oli ilmselt ebareaalne, kui ma õieti mäletan, oli see tähtaeg niiöelda varasem kui selle praegu arutatatava eelnõu esitamine Riigikogule. Aga igal juhul mingi tähtaeg oli antud. Praeguses variandis see tähtaeg puudub ja on öeldud, et riiklik integratsiooni programm peab käivituma riikliku arendusprogrammina ja kujunema integratsioonipoliitika teljeks järgmise 10 aasta jooksul, aga mis ajaks ta üldse jõuab vastuvõtmisele, kas te oskate seda kommenteerida. Aitäh!
A. Veidemann
Tänan! Oskan küll ja võin vastata suhteliselt lühidalt, see mis puudutab integratsiooni tegevusprogrammi, siis on see valitsuse dokument ja seda ei hakata arutama Riigikogus, see dokument, mis lähtub nendest põhiseisukohtadest, mida me täna teist korda Riigikogus arutame ja mida üsna mitu korda on arutatud valitsuse istungitel. See, mis puudutab Vabariigi Valitsuse tegevuskava, siis ei olnud ka see tähtaeg, mis eelmises variandis toodud ebareaalne, selleks ajaks oli ta valitsusele üle antud ja esimene arutelu toimunud, minu käes olev variant ilmselt jõuab Vabariigi Valitsuse istungile kas järgmisel nädalal või ülejärgmisel nädalal ja seejärel toimub ka selle dokumendi vastuvõtt. Aitäh!
Esimees
Tänan! Kolleeg Tiit Made palun.
T. Made
Härra eesistuja! Lugupeetud proua minister! Minu küsimus puudutab Eesti riikliku integratsioonipoliitika rõhuasetuste viimast teesi, mis ütleb, et mitteeestlastest Eesti kodanike poliitiline integreerumine seadusandliku ja täidesaatva võimu struktuuridesse. Ja küsimus on, mille poolest valitsuse nägemuses peaks see erinema sellest, mis praegu parasjagu kehtib. Aitäh!
A. Veidemann
Tänan! Ma arvan, et silmas peetakse seda, et see protsess võiks olla intensiivsem, ta võiks olla intensiivsem selle kaudu, et mitteeestlased sulanduvad kiiremini siinsesse ühiskonnaellu, et nad saavad endale Eesti Vabariigi kodakondsuse nendel alustel, mis praegu Eesti Vabariigis kehtivad ja mida võibolla ka edaspidi kehtestatakse, nii et kõigepealt me vist osutame sellele soovile, et see protsess võiks olla intensiivsem. mina küll ei kuulu nende inimeste hulka, kes arvab, et meil peavad jätkuvalt olema poliitilised parteid eestlastele, venelastele, aga võibolla ka ukrainlastele ja kellele veel. Ma arvan, et see oleks just üks niisuguse integratsiooni märk, et meil kaoksid poliitilised parteid rahvuslikel alustel. Aitäh!
Esimees
Tänan! Kolleeg Jaanus Betlem palun.
J. Betlem
Aitäh! Viimase vastuse valguses oleks huvitav kuulda, kuidas Soomest kaotada Rootsa Rahvapartei ära. Muidugi võiks selle teksti teha või tõlkida eesti keelde ka selle viimase lõigu, millest jutt on, sest tõepoolest nagu Kalev Kukk tähelepanu juhtis, keelereeglite või õigemini lause konstruktsioon ja see semantika, mida on üritatud sinna panna on üksteisega siin väga rängas vastuolus mitmes kohas. Aga minu küsimus puudutaks nimelt seda mõistet mitteeestlased, mis siia sisse on toodud. Ma vabandan, aga ma ei saa aru, mida sellega siin mõeldakse, kas mõeldakse mitteeestlaste kogu Eesti muulaskonda, kes jaguneb nelja õiguslikku kategooriasse või on siin mingisugune teine sisu, kui tekstis kasutataval muulaskonnal? Aitäh!
A. Veidemann
Tänan selle küsimuse eest! Kommenteerides kommentaare ma arvan, see mis puudutab Rootsi rahvaparteid, on Soome siseküsimus ja siseasi ja kindlasti ei ole see meie asi siin selle üle arutada. See, mis puudutab mõistet "mitte-eestlased", siis oli see põhiseaduskomisjoni ja Riigikogu liikmete ettepanek, et kõikjal, kus on kasutatud mõiste "muulased" asendatakse see sõnaga "mitte-eestlased". Ja nad tõepoolest tähendavad ikka sedama 4 õiguslikku kategooriasse jagunevat hulka inimesi, keda me soovime integreerida täielikumalt või alustada nende integreerimist Eesti ühiskonda. Aitäh!
Esimees
Tänan. Kolleeg Anti Liiv, teine küsimus palun!
A. Liiv
Aitäh härra juhataja! Proua minister, ma pöördun esimese küsimuse juurde tagasi. See tähendab, kui palju on juba kulutatud raha eesti keele õpetamiseks mitte-eestlastele? Tegeledes ühe valdkonnaga, tekib ametnikel, kes omavad enam-vähem ülevaadet, mingisugune sisemine tunne, mis ei ole teadmine, on arvamus, kui suur see või teine probleem on. Kui nüüd võtta väga jämedates joontes mõõdupuuks 1 miljon dollarit, siis milline oleks arvamus, kui palju keeleõppele on juba praegu kulutatud, kas 8 miljonit, 10 miljonit või 800 miljonit. Kui palju see võiks olla sisetunde järgi, aga loomulikult arvamuseks? Aitäh!
A. Veidemann
Tänan. See küsimus on nii tõsine ja mõnes mõttes ka irriteeriv, et sellele vastamine ei tohiks lähtuda emotsiooonidest ega arvamustest, see peaks lähtuma teadmistest. Seetõttu ma ei julgeks spekuleerida, kuid ma arvan, et ta jääb suurtes piirides siiski 1 miljoni dollari piiridesse. Aitäh!
Esimees
Tänan. Kolleeg Kalev Kukk, teine küsimus palun!
K. Kukk
Suur aitäh! Proua minister oma naiivsuse jätan ma sedakorda kõrvale ja osundan ikkagi sellesamale lausele, mida ma juba korra ette lugesin. Eesmärgiks on eesti keele muutmine riigikeele kõrval ka valdavaks ühiskondliku suhtlemise keeleks. Sinu vastuse põhjal võis teha täiesti ühese loogilise järelduse, et täna on Eestis valdavaks ühiskondliku suhtlemise keeleks vene keel. Siit on minu küsimus. Kas Eestis on täna valdavaks ühiskondliku suhtlemise keeleks vene keel või kas tõesti peab paber kannatama kõike? Aitäh!
A. Veidemann
Tänan härra Kukk! Ma arvan, et see sinu arutlus siiski ei allu loogikale või vähemasti ei taha sa aktsepteerida seda loogikat, mida mina oma vastuses väljendasin. Ma ütlesin, kui Eestis on veel suuri linnu ja piirkondi, kus kõneldakse praktiliselt ainult teises keeles, siis Eestis tervikuna me ei saa veel öelda, et on valdavaks saanuks suhtlemiskeeleks eesti keel. Loomulikult ei ole ma kordagi väitnud ega kavatse väita ka sinu küsimuse peale seda, et meil on valdavaks suhtlemise keeleks vene keel.
Esimees
Tänan. Kolleeg Ülo Peets, teine küsimus palun!
Ü. Peets
Tänan härra juhataja! Lugupeetud minister! Ma tulen sellesama küsimuse juurde, mida härra Kalev Kukk on küsinud. Ma saan võib-olla valesti aru, aga ma püüan õigesti aru saada. Eesmärgiks on eesti keele muutumine riigi keele kõrval. Mina saan niimoodi aru, et riigikeel on mingi muu keel. Kas ei võiks seda sõnastada teistmoodi, eesmärgiks on eesti keele muutumine samaaegselt riigikeelena ka valdavaks jne. Mina saan sellest teisiti aru, et on muu keel on riigikeel, aga mitte eesti keel. Riigikeele kõrval on eesti keel. Tänan.
A. Veidemann
Tänan härra Peets! Ma saan aru teie murest. Aga mul on hirmus kahju, et te ei teinud vastavasisulist ettepanekut põhiseaduskomisjonile. Ma püüan siis seletada, mida selle dokumendi autorid on siin silmas pidanud. Riigikeel on midagi, mis seostub kohustusega. Ühiskondliku suhtlemise keel on midagi niisugust, mis seostub oskuste ja vabatahtlikkusega. Meie sooviksime, et seda kohustuslikku riigikeelt hakkaksid inimesed üha rohkem kasutama ka omavahelise suhtlemise keelena. Näiteks ukrainlased, valgevenelased omavahel kõneldes jne., kui nad kuuluvad erirahvustesse. See on küsimus sellest. Aitäh!
Esimees
Tänan! Kolleeg Nikolai Maspanov teine küsimus. Palun!
N. Maspanov
Aitäh! Lugupeetud minister! Arutatava Riigikogu otsuses ma näen, et ikka jäid selle terminoloogia probleemid. Näiteks ma ei ole nõus terminiga muulane ja ma vaatan, et termin mitte-eestlane ka ei sobi, sellepärast me, ma tean, et kindlasti on Eestis küllaltki suur grupp eestlasi, kellel on samasugused probleemid integreerimise vajadus probleemid nagu n.n. mitte-eestlastel? Tänan!
A. Veidemann
Tänan, härra Maspanov! Viimasel põhiseaduskomisjoni istungil te ei viibinud, kus me üsna põhjalikult neid küsimusi arutasime ja võtsime arvesse need ettepanekud, mis olid Riigikogu liikmetelt selleks ajaks laekunud. Aitäh!
Esimees
Tänan! Kolleeg Ant-Enno Lõhmus, palun.
A.-E. Lõhmus
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud proua minister! Kahjuks ka siin riigikogu saalis jääb kõlama, nagu sammastatakse keeleõpe integratsiooni. Teatavasti on integratsioon palju laiem, kui keele küsimus. Ma väidan näiteks, et eesti meelne võib inimene olla ka siis, kui ta ei ole kaugeltki eesti keelne. Eesti meelseks loen ma aga inimest siis, kui ta on lojaalne Eestile, kui ta tunneb eesti kultuuritavasid, on võtnud omaks käitumisnormid jne., jne. Seda saavutatakse aga ainult sellisel juhul, kui on võimalik kahe erineva kogukonna kontakteerumine. Õnnetukseks, Eesti õnnetuseks on meil loodud regioonid, kus see vastastikune kontakt, infovahetus on välistatud. Ja seepärast tõisest integratsioonist arvatavasti me ei saagi rääkida enne, kui meil ei ole muutunud nendesse regioonides rahvastiku situatsioon. Seepärast ma küsikski, kas teile ei tundu, et selles dokumendis peaks olema märksa suuremad tähelepanu pööratud, olema pööratud just selle siseintegratsiooni, sise emigratsioonile, mis kaotaks ära need suletud tsitadellid, mis praegu meil siiski on? See on minu arvates integratsiooni võti, mitte aga see, palju me keelt oleme õpetanud ja me selles eest oleme maksnud. Me võime maksta miljardeid, aga integratsiooni ei toimu, kui selleks ei ole keskkonda.
A. Veidemann
Tänan, härra Lõhmus! Ma arvan, et sisemigratsiooni teeme on selles dokumendis markeeritud. Kuid samal ajal on ka selge, et sisemigratsioon ei hakka toimima, kui inimesed, kes näiteks liiguvad Ida-Virumaalt teistesse Eesti piirkondadesse, mis on valdavalt ainult eestikeelsed, kui nad ei saa seal suhelda ja mis kõige tähtsam, nad ei saa seal tööd. Nad ei ole tööjõuturul konkurentsivõimelised. Nii et järelikult need kaks asja on omavahel soetud väga tihedalt. ja see, mis puudutab informeeritust tööd avaliku arvamusega, see probleem on väga tõsine ja selles valitsuse tegevuskavas on selle kohta olemas oma peatükk, kus on sätestatud, et selle avaliku arvamuse informatsiooni meedia avaliku suhete alal on sihiks järsult parandada nii eestlaste kui mitte-eestlaste informeeritust rahvuse integratsiooni probleemidest. Ületada täna need kahe suletud meedia maailma olemasolu Eestis, samuti positiivsete mudelite loomine nii eesti kui vene auditooriumile. Peamised tegevusvaldkonnad mitte-eestlaste informeerituse parandamine eesti elust, eestlaste informeerituse parandamine mitte-eestlastkonnast ja nende probleemidest. Integratsiooniga seotud positiivsete rollimudelite levitamine, integratsiooni soodsa sümbolilise keskkonna kujundamine. Vastastikuse sallivuse kujundamine. Kultuuride vahelisele suhtlusele avatud hoiakute kujundamine eestlaste kui mitte-eestlaste hulgas. Integratsiooni puudutava ametkondliku informatsiooni kogumine, analüüs ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine, kui nimetada üksnes põhipunkte. Aitäh!
Esimees
Tänan! Kolleeg Ando Leps, palun!
A. Leps
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Põhiseaduskomisjonis sai neid probleeme arutatud küllaltki põhjalikult ja võibolla mul ei olekski nagu täna siin ilus sinu käest ka midagi küsida, aga ma ei ole täna üldse siin rääkinud ja siis ma arvan, et mul väike vabandus on. Ma hakkasin igavusest vaatama seda pealkirja, otsuse pealkirja ja mul tekkis siin niisugune mõte, Eesti riikliku integratsioonipoliitika lähtekohtade mitteeestlaste integreerimiseks Eesti ühiskonda heakskiitmine. Ma arvan, et see pealkiri vist ei ole päris õige, minu arvates integreerimisprotsess käib täie hooga, kas sa jagad seda arvamust. Aitäh!
A. Veidemann
Tänan härra Leps, me tõepoolest rääkisime ja leppisime kokku juba põhiseaduskomisjonis, et protsess käib ammu täie hooga, siiamaani ei ole lihtsalt paberi peal sõnastatud selle poliiitika lähtekohti ja seetõttu võibolla tuleb selles pealkirjas rohkem tähelepanu pöörata sõnale poliitilised lähtekohad, integratsioon iseenesest toimib juba muidugi pikemat aega. Sul on õigus. Aitäh!
Esimees
Suur tänu proua minister, Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun täiskogu kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme Mart Nuti.
M. Nutt
Lugupeetud härra esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon arutas komisjonile esitatud parandusi ja täiendusi, ma ei nimeta neid muudatusettepanekuteks, kuna muudatusettepanekuteks võib pidada ainult ühte osa neist, seal on lisaks ka ettepanekud otsuse lisale, mis teatavasti millele tehtud ettepanekud teatavasti tabelisse kantud ei saa, sellist pretsedenti ei ole ja seetõttu otseselt nende ettepanekute üle ka ei hääletata ja peale selle olid ka esitatud probleemid, rõhuasetused, millest osasid komisjon suutis formuleerida, osasid mitte, nii et jään mõnevõrra teise termini juurde kui muudatusettepanekud. Niisiis komisjon arutas neid komisjoni 2. juuni koosolekul ja tuletan veel meelde niipalju, et ühe korra on otsuse eelnõu 806 lugemine ka katkestatud, otsuse eelnõul teatavasti mitut lugemist ei ole ja see katkestati just selleks, et Riigikogu liikmetel ja ka komisjonil oleks võimalik teksti parandada ja täiendada. Komisjon pidas siiski õigeks, et Riigikogu liikmed saaksid teksti kohta oma arvamusi ja oma ettepanekuid teha ja põhiseaduskomisjon arvestades protseduuri eripära on püüdnud ka leida maksimaalset kompromissi, nii et ma julgeksin öelda, et valdav enamus nendest ettepanekutest, mis teksti kohta on tehtud, on kas osaliselt, täielikult või sisuliselt arvesse võetud. Kahtlemata ei saanud arvestada neid ettepanekuid, mis olid teineteise suhtes lihtsalt vastukäivad. Edasi, ma võibolla annaksin ka põgusa ülevaate nendest Riigikogu liikmetest, kes ettepanekuid nii muudatusettepanekuid otsuse eelnõu tekstile kui täiendusi ja muudatusi selle dokumendi, otsuse eelnõu lisale ehk dokumendile endale ka tegid ja võibolla põhjendaksin mõningaid valikuid. Kõigepealt esimene probleemi asetus Vootele Hanseni poolt, Vootele Hansen tegi ettepaneku asendada muulaspoliitika sõnadega välismaalaste poliitika. Sõna muulaspoliitika tõepoolest asendati, aga mitte sõnadega välismaalaste poltiika. Muulaspoliitika puhul komisjon jõudis seisukohale, et see termin, eriti kui ta on kasutatud personaalses tähenduses muulane, võib mõningaid inimesi riivata ja seetõttu oleks parem kasutada neutraalsemat mitteeestlast. Siinjuures ma rõhutan ja püüan vastata ka osaliselt ühele küsimusele, mida proua ministrile esitati, miks on jäetud teksti sisse muulaskond, jah see on jäetud sisse päris teadlikult, kuna komisjon asendas ja leidis, et on otstarbekas asendada mõisted `muulaspoliitika' ja `muulased'. Aga komisjon ei lähtunud sugugi mitte sellest, nagu oleks muulane ja muulaskond sõimusõna. Kollektiivse üksusena mõiste `muulaskond' oli komisjoni arvates täiesti aktsepteeritav. Nüüd aga mõiste `välismaalaste poliitika'. Komisjon ei saanud mõistet `välismaalaste' poliitika sellepärast aktsepteerida, et välismaalane, mõiste `välismaalane' puudutab isiku õiguslikku seisundit. Mis puudutab aga integratsiooni, siis integratsioon on eeskätt kultuuriline protsess ja integratsioon peaks hõlmama inimesi sõltumata nende õiguslikust seisundist, st mitte ainult välismaalasi, vaid ka osa Eesti kodanikkonnast, kes mitmetel erinevatel põhjustel tegelikult Eesti ühiskonda integreerunud ei ole. See on siis põhjus, miks Vootele Hanseni nimetatud ettepanekut arvestada ei saanud. Edasi. Komisjon arvestas täielikult ettepanekut, õigemini mitut ettepanekut, mis oli esitatud nelja Riigikogu liikme, Tõnis Seesmaa, Tiit Käbini, Jaan Pööri ja minu poolt, need valdavalt olid rõhuasetuslikud ja redaktsioonilised ja oluliselt nad dokumendi sisu ei muutnud. Komisjon ei olnud nõus terminoloogilise täpsustusega, mille pakkus välja Toomas Alatalu. Ettepanek on lisada `mentaliteedi nihkele' `teatud mentaliteedi nihe' ja sõnale `tolerantsemaks' sõna `veelgi tolerantsemaks', leides, et need tegelikult muudavad teksti ebamäärasemaks. Nii et siin ei ole tegemist põhimõttelise vaidlusega, vaid terminoloogilise. Siis komisjon toetas sisuliselt, muutes redaktsiooni, ka Enn Taro ettepanekut. Enn Tarto mõnevõrra ümbersõnastatud ettepanek kõlab siis praegu järgmiselt. Orientatsioon tulevikku, see on punkti 4 1. lõige. Muulaspoliitika peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade, tagama Eestile stabiilse ja arenguvõimelise tuleviku ühinevas Euroopas. Arvestatud on ka Toomas Alatalu ettepanekut jätta punktist 4 1. lõigust orientatsioon tulevikku välja sõna `üldteada'. Ja ka on osaliselt arvestatud Lauri Vahtre ettepanekut punkti 5 kohta, mis sõnastab riigi eesmärgi kombineeritult ühe teise ettepanekuga, mis on koostatud Tõnis Seesmaa, Tiit Käbini, Jaan Pööri ja minu poolt, annab see punktile 5 uue sõnastuse. Peale selle on arvestatud ka Vootele Hanseni ettepanekut täielikult punkti 5 kohta, määratlemata kodakondsusega isikute arvu oluline vähendamine, jätta välja lause "Eesti muulaste seas peab saama domineerivaks Eesti kodakondsus". Sellist diktaati nagu otsusetaolise dokumendiga tegelikult anda ei saa, sest otsuse lisa, integreerimisdokument tegelikult räägib ikkagi protsessist, mitte konkreetsetest sammudest. Ja peale selle on põhiseaduskomisjon teinud ka redaktsioonilisi parandusi omal algatusel. Siinjuures pean ka rõhutama kohe seda, et komisjon ei olnud suuteline võtma enda peale täielikku keelelist ja tekstilist redaktsiooni, mistõttu nimetatud eelnõu tekstis on kahtlemata sees ka mõningaid selliseid keelelisi, võibolla ebakorrektsusi, mis olid ka valitsuse poolt esitatud teksti algvariandis, kuid põhiseaduskomisjon leidis, et need siiski ei ole niivõrd määravad, et need takistaksid nimetatud otsuse eelnõu lõpphääletust. Võibolla ainult märgiksin nii palju, et komisjon oli tõsistes raskustes mõiste või õigemini selle objekti määratlemisega ja sellele korrektse mõiste andmisega, sest ega termin mitte-eestlane ka päris korrektne ei ole. Osa mitte-eestlasi on vaieldamatult Eesti ühiskonda integreerunud ja mulle isiklikult tundub, et paljudele mitte-eestlastele võib selline määratlus ka ebakohasena tunduda. Kuid kahjuks me oleme sellises olukorras, et üldnimetajat, mis täpselt seda inimeste rühma hõlmaks, et ole eesti keeles välja pakutud. Ma leian, et tegelikult muulane on isegi täpsem, aga siin juba eespoolt nimetatud põhjustel, miks mõistet muulane ei kasutata. Igal juhul põhiseaduskomisjon on seisukohal, et nimeatud otsuse-eelnõu võib panna lõpphääletusele. Põhiseaduskomisjon toetab selle vastuvõtmist. Aitäh!
Esimees
Suur tänu, Mart Nutt! Kolleegidel on küsimusi. Paul-Eerik Rummo, palun teine küsimus.
P.-E. Rummo
Aitäh! Kas sa ütleksid kokkuvõtlikult, kas need muudatused, mis on siia lähtealustesse sisse viidud, on oluliselt kuidagi muutnud või täiendanud seda kontseptuaalset sisu sellel dokumendil, või on nad valdavalt ikkagi redaktsioonilised? Aitäh!
M. Nutt
Nad ei ole ainult redaktsioonilised. Ma võibolla ei julgeks öelda, et nad on kontseptuaalselt sisu täiendanud, aga nad on ümber paigutanud rõhuasetusi ja valdavalt selles suunas, mis tegelikult integratsiooni kohapealt on olulised keeleoskuse ja kultuurilise integreerumise, hariduse küsimuste suunas.
Esimees
Tänan! Kolleeg Lembit Arro, palun.
L. Arro
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mul on niisugune küsimus, et kui selle otsuse Riigikogu vastu võtab, kui palju on vaja võtta vastu siis uusi seadusi või muuta meie praegu olemasolevaid seadusi, kuna siis paljudes punktides on kirjutatud nõnda moodi, et vähendada barjääre, ergutada ja toetada, tuleb luua tingimused selle ja selle saamiseks jne., luua olukordi jne. Kas komisjon on selle seisukoha pealt vaadanud, mida edaspidi teha tuleb? Aitäh!
M. Nutt
Aitäh! Komisjon vaatas seda asja omapoolselt ja sellega tegeles päris tõsiselt, ma julgen praegu rääkida selle töörühma nimel, kes selle dokumendiga tükk aega tegeles, et see temaatika töötati läbi ja ma võin öelda, et õigupoolest selle integratsiooni programmi täitmiseks Eesti seadusi praktiliselt muuta vaja ei ole. Ma ei julgeks praegu ühtegi seadust nimetada hoobilt, et neid oleks vaja muuta. Tegelikult Eestis on vajavahemikus 1992 kuni tänase päevani õigupoolest selle valdkonna seadusandlus loodud. Oluline aspekt on siinjuures see, et see seadusandlus ei ole täies mahus rakendunud. Seda ei ole riik suutnud rakendada. Siin on väga mitmeid probleeme ja üks vaieldamatu probleem on selles, et riik on kahetsusväärselt pööranud tähelepanu muudele prioriteetidele ja jätnud selle tahaplaanile. Nii et tegelikult olemasolev Eesti seadusandlik baas on piisav, et see integratsiooni protsess käivituks ja ka edasi areneks. Antud dokument antud juhul on ikkagi tegevusjuhiseks valitsusele integratsiooni edaspidiste sammude ettevalmistamisel ja siinjuures ma rõhutaksin ka seda, et integratsioon ei toimuda paberil. Integratsioon saab olla protsess, mis puudutab elu ennast. Aitäh!
Esimees
Tänan! Kolleeg Arvo Sirendi, palun.
A. Sirendi
Suur tänu! Kas muulane või mitte-eestlane on etniline juriidiline poliitiline kultuuriline bioloogiline või geneetiline mõiste ja kas mittemuualne on eestlane automaatselt kui mitte-eestlane on sama hea kui muulane?
M. Nutt
Aitäh, härra Sirendi! Õigupoolest te juhite tähelepanu sellele samale asjale, mis mina, et sobivat terminit, mis oleks kõike haarav antud juhul olemas ei ole. See mõiste ei pea olema või ei saa olla antud juhul ei poliitiline, ei etniline või bioloogiline. Aga see mõiste on kõige selgemalt võibolla kultuuriline. Tähendab see mõiste peaks haarama inimeste rühma, kes ei ole Eesti oludega kohanenud.
Esimees
Tänan. Kolleeg Endel Lippmaa, palun!
E. Lippmaa
Mul on ka üks keeleteaduslik küsimus. 30-ndate aastate lõpu poole kõik saksamaalased jagunesid 3 sorti. Olid raistoiche, folkstoiche ja untoiche. Need viimased olid siis täpses tõlkes mittesakslased. Kas see ajalooline paralleel kõrget komisjoni kuidagi niimoodi murelikuks ka tegi? Kui nüüd nii sõnu valida.
M. Nutt
Komisjon lähtus rangelt eestikeelsetest dokumentidest ja seepärast komisjoni ei teinud seepärast saksakeelsed paralleelid murelikuks.
Esimees
Tänan. Kolleeg Liia Hänni, teine küsimus palun!
L. Hänni
Tänan. Austatud ettekandja! Põhiseaduskomisjonis oli kõne all ka see, et integratsioonipoliitika edukus ei sõltu ainult eestlaste ja mitte-eestlaste pingutustest, vaid ka välispoliitilisest kontekstist. Ja oli kõne all, et see tuleks ka kuidagi selles dokumendis kajastada. Praegu me vastavat lõiku siit ei leia. Ma küsiks selle viimase redaktsiooni tegemisel, millised õieti olid motiivid, et see ei saanud sellesse dokumenti? Aitäh!
M. Nutt
Aitäh! See mõte, millega sa välja tulid, tegelikult siia dokumenti sai. Me vaatasime veel viimast korda selle dokumendi üle eile põhiseaduskomisjoni koosolekul, kus kahjuks me ei saanud sinupoolsete kommentaaridega ja ettepanekutega tutvuda, kuna sul ei olnud võimalus sellel viibida. Nii et paraku see mõte, mis on hetkel lisatud ainult ühe lausega, on meie komisjoni nõunike töö. Kas ta on nüüd haarav ja kas ta vastab nüüd päris sellele, mida sa silmas pead, seda on mul raske kommenteerida. Aga see on lisatud punkti 3 ja teise lausesse. Ning see lõige ise kõlab järgmiselt. See on alla joonitud. Rahvusvaheliselt üldtunnustatud tavadest Eesti põhiseaduslikest põhimõtetest. Komisjoni nõunikud ja siis antud juhul mina, olime natuke raskustes sellesse teksti kombineerida sisse pikemalt viiteid rahvusvahelistele aktidele Eesti seadustele. See oleks võib-olla eeldanud täiesti uue punkti kirjutamist. Aga sellist pädevust ei julgenud komisjoni nõunikud endale võtta. Aitäh!
Esimees
Tänan. Kolleeg Harald Mägi, palun!
H. Mägi
Tänan lugupeetud juhataja! Lugupeetud Mart Nutt! Mu küsimus on 5. punkti kohta riikliku integratsioonipoliitika eesmärgid, selle eelviimase alalõigu kohta kodakondsuse määratlemine. Kui see sisse jääb, ma saan nii aru, et siis tuleks ka kodakondsusseaduses teha parandusi ja täiendusi. Tänan.
M. Nutt
Aitäh! Ei tule. Nagu ma juba eespool rõhutasin, nimetatud dokument räägib protsessist, mitte üksikaktidest. See 5. punkt, kui vaadata seda 5. punkti pealkirja, siis see räägib riikliku integratsioonipoliitika eesmärkidest ja kodakondsuse määratlemine ei puuduta mitte seadusesätteid, vaid määratleb inimeste orientatsiooni sellele, et inimesed selle määratlemise, eeskätt puudutab see määratlemata isikuid, et nad selle määratluse teostaksid. Sest kokkuvõttes riigi seisukohalt on kõige halvem olukord, kui päris arvukas rühm ühel ilusal hetkel jääb lihtsalt rahvusvahelise õiguse mõistes kodakondsuseta isikuteks. Praegu Eestis kodakondsuseta isikuid praktiliselt ei ole. Meil on päris ebameeldiva taagana kaelas Nõukogude Liidu pärand endise NSV Liidu kodanikud, kelle puhul osa riike vaatab neid ühemõtteliselt Vene Föderatsiooni kodanikena, osa riike lihtsalt ei julge seda teha. Eesti kuulub antud juhul viimaste riikide hulka. Eesti peab selle realiteediga arvestama, et meil hetkel see määratlemata kodakondsusega inimeste rühm on olemas. Ja põhimõtteliselt Eesti riigi huvides oleks, et nad teeksid mingisuguse valiku. Missugune see valik on, see sõltub kahtlemata nendest inimestest ja see ei tähenda mitte mingil juhul seda, et Eesti peaks oma kodakondsuse saamise sätteid liberaliseerima. Aitäh!
Esimees
Tänan. Kolleeg Igor Sedaðev, palun!
I. Sedaðev
Aitäh! Lugupeetud kaasettekandja! Esimeses lauses mina loen välja, et mitte-eestlaste integratsioonipoliitika on vajalik selle, et seada jalule õigus Eesti rahva ja riigi seisukohalt. Kas lause all "eesti rahvas" mõeldakse ainult eestlasi või kogu Eestis elavat rahvast? Aitäh!
M. Nutt
Aitäh! Eesti rahvast õiguslikus dokumendis räägitakse eesti rahvast, kui Eesti kodanikest seisuga 1940, kelle hulka kuulusid peale etniliste eestlaste ka kõik need mitte-eestlased, kes Eesti kodanikkonda kuulusid. Ebaõiglus teostati mitte ainult etniliste eestlaste seisukohalt, vaid kõikide Eesti kodanike suhtes. Selle kaudu Eesti rahvast ei saa vaadelda etnilise terminina, vaid tegemist on Eesti põliasukatega. Aitäh!
Esimees
Tänan! Kolleeg Endel Lippmaa teine küsimus. Palun!
E. Lippmaa
Nüüd kerkis päris huvitav küsimus ülesse. Rahvusvahelise õiguse seisukohast on kõik endised Nõukogude Liidu kodanikud, kes ei ole võtnud Baltiriikide kodakondsust, kahtlemata vene Föderatsiooni kodanikud, kui nad ei ole täiendavate lepingutega üle läinud teiste endiste liiduvabariikide kodanikeks. Aga Eesti iseseisvumise otsusega, mis tegi Riiginõukogu, Nõukogu Liidu Riiginõukogu 6. septembril täpselt nii jagati presidendi allkirjaga. tol ajal oli ta Gorbatðov, kus jäid siis Eestisse Eesti Vabariigi kodanikud ja Nõukogude Liidu kodanikud. Kuna Vene Föderatsioon on Nõukogude Liidu õigusjärglane, siis kõik need, kes ei olnud Eesti kodanikud ja jäid Eestisse on vaieldamatult Vene Föderatsiooni kodanikud. Ja ma ei saa aru, mis sellega siis halba on, kas on kuidagi paha olla Vene Föderatsiooni kodanik. ma küll aru ei saa, miks?
M. Nutt
Aitäh, härra Lippmaa! Rahvusvahelise õiguse seisukohalt ma pean teiega 100 % nõustuma ja minu arvates olla vene Föderatsiooni kodanik ei ole sugugi mitte ebaväärikas. Aitäh!
Esimees
Tänan! Kolleeg Igor Sedaðev teine küsimus. Palun!
I. Sedaðev
Aitäh! Kas ma sain õieti aru teie vastusest. See integratsioonipoliitika on vajalik kõige enne eestlastele, aga mitte muulastele, sellepärast te ütlesite niimoodi, see puudutab ainult eestlased rohkem kui muulasi?
M. Nutt
Aitäh! Olen kindlalt veendunud ja see minu arvates tuleb sellest dokumendist ka välja, et integratsioonipoliitika on vajalik kõigile neile, kes seovad oma tuleviku Eestiga. See puudutab inimesi, kes on selle maa põliselanikud, kasvõi juba selle kaudu, et ükski rahvas ei taha kaotada oma kodumaad. Kuid see puudutab ka neid inimesi, kes on siia asunud ja soovivad siia elama jääda,s est vastasel korral nad jäävadki elama enklaavi ja enklaavis elamine on umbes nagu elu eraldatud, suletud getos. Ma ei usu, et see on muulaste huvides. Aitäh!
Esimees
Tänan! Kolleeg Jaanus Betlem teine küsimus. Palun!
J. Betlem
Aitäh. Ma tegelikult ütleksin niiöelda samas võtmes, nagu Endel Lippmaa. Ma saan aru, kui räägitakse Eesti kodanikest mitte-eestlaste integreerimisest Eesti ühiskonda ja määraltemata kodakondsusega isikute iontegreerimisest ma saan ka aru. Aga paluks natukene täpsemalt kirjeldada, mida tähendab teiste riikide kodanike integreerimine Eesti ühiskonda, eriti noh, siin käsitletakse nii, nagu ka Andra Veidemann ütles, kõiki neid ka teiste riikide kodanikke mitte-eestlastena ja räägitakse mitte-eestlaste integreerimisest kõikides punktides ühtemoodi v.a. ainult see poliitilise integreerumise punkt. Et kui jäglida, mida need punktid siis räägivad, siis kerkib ülesse mitu küsimus ja võibolla võiksid sa võrrelda, kuidas mujal, no ütleme, siis me ei ole Euroopa Liidu riik veel, aga kandidaatriik vähemalt, et kuidas mijal Euroopa Liidus toimub nendest maadest, mis Euroopa Liidust väljaspoole jäävad nende riikide kodanike integreerimine mingi Euroopa Liidu riigi n.ö. ühiskonda? Aitäh!
M. Nutt
Aitäh! Mul on selline kahtlane tunne, et sa tahad mulle sundida peale 4 tunnist loengut. Aga lühidalt ma saan vastata tõesti võibolla ainult väga lühikese näite varalt. Toome selle näite Saksamaalt. Saksamaa on üks nendest riikides, kus on euroopa mastaabis võrdlemisi suur % võõrsil sündinud ja saksa elanikkonnast umbes 8,5 % ei oma Saksa kodakondsust. Eestiga võrreldes on need arvud muidugi väiksed, aga Euroopa mastaabis on nad suured. Ja kui arvestada seda, et Saksamaal on mitte-sakslaste sündivus keskeltläbi 6, 7 korda kõrgem kui sakslastel, Eestis on tegelikult mitte-eestlaste sündivus madalam kui eestlastel, siis tegelikult Saksamaal kõige raskemad probleemid, mulle tundub et, ootavad neid alles ees. Saksas ei ole seda ebamäärasust, mis on Eestis muulaste kodakondsusega, nad on kas Saksa kodakondsuse saanud, seda on suhteliselt väike arv Saksamaa mittesakslastest, isegi teise, kolmanda põlvkonna sisserändajad on valdavalt ilma Saksa kodakondsuseta, pool neist on umbes Türgi kodakondsuses ja need protsessid antud juhul Saksamaal toimuvad sedapidi, et Saksa seaduste järgi integreerumine või integreeritus on eelduseks kodakondsuse saamisel. See tähendab integreerimine on protsess, mis teeb üldse võimalikuks selle, et isik saab hakata taotlema kodakondsust, järelikult tegelikult on päris loogiline küsimuse asetamine sedapidi, et ühiskond võimaldab integratsiooni ja soodustab integratsiooni nende isikute puhul, kes soovivad oma tulevikku Saksamaaga siduda, sest vastasel korral ei olegi neil võimalik oma Türgi kodakondsust näiteks Saksa kodakondsuse vastu vahetada. Ma lein, et Eesti puhul kehtivad need reeglid täpselt samamoodi kui Saksamaa puhul. Aitäh!
Esimees
Suur tänu Mart Nutt, kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. austatud Riigikogu, avan läbirääkimised, esimesena palun kolleeg Toomas Alatalu.
T. Alatalu
Lugupeetud peaaegu suveöö Riigikogu! Ma julgen öelda, et see dokument võrreldes oma esimese variandiga on muutunud tunduvalt paremaks ja siin on tehtud tegelikult väga tõsiseid kontseptuaalseid muudatusi, kasvõi näiteks visati julgelt välja kiire kodakondsuse andmine, mis tõepoolest on hoopis teiste dokumentide ala jne. Aga ma arvan, et põhimõttelisi puudusi juba proua Veidemann ütles ära ja küsimus on selles, et niisugust poliitilist dokumenti ma rõhutan poliitilist dokumenti, tuleb lasta siiski redigeerida eesti keele spetsialistil. Ja see, millele juhtisid tähelepanu härra Kukk ja härra Peets, kujutage ette, et nii absurdset lauset üritatakse panna vene keelde, üritatakse panna inglise keelde, mis välja tuleb, kes garanteerib selle kvaliteedi. Ja olgu teile öeldud, et ma olen juba ühte varianti sellest dokumendist inglise keeles näinud. Ja siit edasi minnes, tähendab ma arvan, et me teeme õieti kui me seda dokumenti siiski veel kord põhjalikult loeme, ma julgen öelda, et 80 % on valmis, väga hea, aga samas põhimõtteliselt puudjäägid ja minu arvates peamine puudujääk on selles, kuna see on meie praegune peamine sõnum Euroopasse, mida kõik ootavad, kaasaarvatud kõik saatkonnad siin, siis ma arvan, et me ainult võidame kui me ei häbene oma minevikku, siin esimeses variandis tõesti niisugune must minevik tuletati meelde ja see on õieti välja jäetud, aga me võidakse praegu tohutult, kui me paneksime kolm lauset meie rõõmsast tulevikust. Tähendab, et 25 oli Eesti esimene, kes võttis vastu vastava kultuuriautonoomia, miks me kardame seda öelda, et sel ajal kui Euroopa istus sõna otseses mõttes veel puu otsas, kõik Max van der Stoelid ja teised. Eesti Vabariik tegelikult lahendas integratsiooni probleeme. Teine lause, et me saime selle eest ülemaailmse juutide organisatsiooni aukirja ja kolmas lause, et meil praktiliselt puudusid konfliktid. Ja pärast seda, tähendab praegu 1.lõikesse paneksime uue sõna Eesti tänane integratsioonipoliitika ja siis on selge ka kõik see, miks meil on asjad muutunud tolerantsemaks avatumaks jne. Ma arvan, et see ajalooline eksurss on vajalik ja tuleb meile ainult kasuks. Teine probleem terminoloogiline täpsus, seesama integratsioon, loeme koos, integratsiooni alla mõeldakse inimese lülitumist ühiskonnaellu kõigil selle tasanditel. vaadake NLKP programmis oli kirjas kõigil kõigil, ei ole võimalik teha absoluutselt kõigil, tähendab selle erinevatel tasanditel või midagi muud, tähendab tuleb otsida siin sõna. Ja teine lause, vaadake siin tekib vasturääkivus selle esimese lausega, edasi integratsioon tuleb eitus ja siis on jaatus, on nende barjääride mahavõtt, mis täna takistavad paljudel mitteeestlastel täisväärtuslikult osalemast Eesti ühiskonnaelus. Vaadake, ei piisa ainult barjääride mahavõtmisest, peab olema veel üks asi, mis tagapool dokumendis on tegelikult kaudselt mainitud, aga ilma milleta kogu see integratsioon ei toimu. See nimelt osalusvalmidus. Me võime nahast välja pugeda, aga kui teine pool ei ole valmis kaasa tulema. Me ei saavuta mitte midagi. Teine lause pool peab juures olema. Tähendab need barjääride mahavõtmine, millede kaotamine soosib osalusvalmiduse teket ja nii edasi. Ja selle samaga ühenduses viienda punkti esimese lõigu lõpus, kus on öeldud, et valitsuse riikliku poliitika selge väljaütlemine loob vajaliku poliitilise õhustiku, mitte ainult poliitilise, psühholoogilise, sotsiaal-majandusliku jne. Siin tuleks ka seda asja korrigeerida. Õhustiku tegelikus integratsioonis, sealhulgas ka. Sealhulgas asemel eelkõige. Eelkõige osalusvalmiduse kujunemiseks. Sest see on kogu selle asja tuum. Me võime veelkord teha ükskõik mida, aga kui teine pool ei tule kaasa, sellest kõigest on vähe. Ja loomulikult siin ka eelmise neljanda punkti lõpus viimane lause, kahe eraldiseisva ühiskonna mudel suurendab objektiivselt ebakindlust. Vaadake mudel ei tee kunagi mitte midagi. Ikkagi kahe ühiskonna olemasolu, kogukonna olemasolu ja nii edasi, siit tekib see probleem. Tähendab ma nende näidetega, lisaks sellele, mida siin juba kolleegid ütlesid, tahan veelkord rõhutada, et seda dokumenti tuleb korralikult lugeda ja tuleb meeles pidada, see on meie tänane sõnum Euroopale. Teeme korraliku dokumendi. Aitäh!
Esimees
Tänan, Toomas Alatalu! Järgmisena palun Nikolai Maspanov.
N. Maspanov
Tänan, lugupeetud Riigikogu esimees, lugupeetud kolleegid! Tänapäeval Eestis on tegelikult paralleelselt käivad kaks protsessi, integreerimine ja rahvusvähemuste konstentreerimine. See Riigikogu otsus on pöördutud selle jaoks, et integreerida. Integreerimise valdkond puudutab kindlasti nendele, kes seda vajab, poliitilise õiguste, kodaniku õiguste, seal majanduslikult peab õiguste tagatiste kohta. Teine Riigikogu menetluses olev seadus, mis puudutab rahvusvähemuste kultuurautonoomia seadus, see on pööratud konstentreeimisele, sellepärast et rahvusvähemuste keele säilitamine, õppimine, nende kultuuri omapärasus, see on selle jaoks ette nähtud ja see on õige. Kahjuks selles otsuses, esimene pool, millest ma rääkisin, puudub. Ja ma veel tahaks öelda, et ma ei ole nõus väitega, mis tegi põhiseaduskomisjoni poolt kaasettekandja Mart Nutt, et selle otsuse vastuvõtmisega ei ole vaja muuta teisi Riigikogu seadusi. Vähemalt üks peaks muutma kindlasti. See on riigieelarve. Ilma nende kahe ja ilma selle muutmiseta selle Riigikogu otsuse vastu võtta või toetada on raske. Tänan tähelepanu eest!
Esimees
Tänan, Nikolai Maspanov. Järgmisena palun Sergei Issakov, sõnavõtt kohalt.
S. Issakov
Aitäh! Lugupeetud eesistuja, armsad kolleegid! Esialgu ma kavatsesin esineda sealt, kus esines austatud proua minister ja austatud härra Nutt. Aga selle otsuse kohta, mida me arutame, pole eriti palju öelda. On hea, et valitsuse poolt on tõstatatud muulaste integreerimise probleem. Iseenesest integreerimise projekti lähtekohad on minu arvates on enamvähem õiged, aga need on ainult sõnad. Otsuses, mida me arutame, kahjuks ei ole peaaegu midagi sellest, kuidas realiseerida seda projekti. Millised konkreetsed sammud kavatseb ette võtta valitsus, et integratsioon saaks reaalsuseks. Ja ütleks veel niipalju, et põhiseaduskomisjoni parandused ei teinud teksti paremaks. Just vastupidi, aitäh!
Esimees
Tänan, Sergei Issakov! Järgmisena palun kolleeg Arvo Sirendi, kõne.
A. Sirendi
Suur tänu! Head kolleegid! Piiripolitseinik küsib mehelt, kes ületab Kanada ja Ühendriikide piiri, et kas ta on kanadalane või ameeriklane. Ta vastab, et ta on eskimo. Selle peale küsib piirivalve, et näidake passi. Ja vaatab passi ja ütleb, et näete, te olete ju ameeriklane, teil on Ameerika pass. Ta ütleb, ma olen eskimolane, mul on eskimo süda. Nii et siin on põhimõtteline erinevus, kas on tegemist integreerimisega või integreerumisega. Tagapool on lülitumine, mitte lülitamine. Nii et jutt on sellest, kas on valitsuse poliitika suunatud sellele, et seda protsessi läbi viia või on valitsuse poliitika suunatud sellele, et see protsess toimuks. Nende erinevus on siiski küllaltki märgatav, aga ma arvan, et selles tuleks selles otsuse eelnõus vahet teha. Tänan!
Esimees
Tänan, Arvo Sirendi! Järgmisena palun kolleeg Tiit Made, kõne.
T. Made
Austatud eesistuja! Head kolleegid! Meie praegune valitsus armastab saata meile meelelahutuseks mõningaid arengukavasid läbi vaadata ja läbi arutada. Kui suur osa varasematest dokumentidest oli peamiselt suunatud siseriiklikuks tarbimiseks, siis see dokument, see kava, need nägemused on rohkem rahvusvaheliseks kasutamiseks ja välismaise lugeja rahustamiseks. See dokument peaks olema meele järgi või peab saama meele järgi puu otsas istuvale Max van der Stoelile, Jörn Donnerile, Matti Ahtisaarile, Helmuth Kohlile, Jack Chiracile jne., kuid kas see dokument rahuldab ka härrasid Jeltsinit, Þirinovskit, Tðuganovit, Luðkovi, seda ma kahtlen. Nende jaoks on ilmselt siin tekstis vähe. Mulle tundub seda dokumenti lugedes, et sellega me ei lahenda õieti mitte midagi, sellepärast et selles dokumendis ei peegeldu eesti rahva huvid. Kui indiviid soovib integreeruda ühte või teise ühiskonda ja tal on selleks tahe, siis ta seda ka on juba teinud. See, kes integreeruda ei soovi, seda me selle nägemustega, nende teesidega, õieti nende loosungitega integreeruma ka ei sunni, kui me ka eelarvest 5 % raha selleks eraldaksime. Siin on üks tees, mis ütleb, et mitte-eestlaste aktiivne osalemine integratsioonis tegelike subjektidena, kelle vajadused ja ootused leiavad jne. Aga mis on ootused nendel inimestel, kes Eestis elavad, keda nüüd mitte-eestlasteks nimetatakse? Nende ootused on, et nad saaksid igal pool kasutada vabalt vene keelt. Nende ootused on, et nad saaksid välkkiirelt ja ilma pingutusteta kodakondsuse. Nende ootusteks on, et riigi majandust juhitakse tsentraliseeritult. Nende ootusteks on, et me läheneksime võimalikult Venemaale ja SRÜ-le. See on need ootused, mille poole me arvatavasti siis selle dokumendi valgusel hakkame liikuma. Hoiakute muutumine on üks teesidest siin ja on öeldud siin, et mitte-eestlased kui probleem tuleb vahetada mõiste vastu `mitte-eestlased kui arengupotentsiaal'. Mulle tundub, et mitte-eestlased ehk muulased olid, on ja jäävad probleemiks ja jäävad probleemiks nii kaua, kuni aeg selle probleemi lahendab, aga mitte mingid muud dokumendid seda ei lahenda, kui inimestel ei ole oma tahet selles asjas. Ja nüüd ütleksin ma niimoodi, et selle mitte-eestlaste mõiste sissetoomine õhutaks ka tulevikus mõtlema mittemuulaste peale Eesti ühiskonnas. Aitäh!
Esimees
Suur tänu Tiit Made! Järgmisena palun kolleeg Liia Hänni, kõne kõnepuldist.
L. Hänni
Härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu tegevust jälgides, võib tõesti öelda, et meil on saabunud kontseptsioonide aeg. Lisaks seaduse eelnõudele arutame me dokumente, mis ei ole paragrahvidega märgistatud, aga mis siiski on tähtsad. Poliitika ei ole ainult seadused, paragrahvid ja raha, poliitika on ka arusaamad ja eesmärgid. Mina tahaksin teile omalt poolt seda dokumenti, mida me täna arutame, toetada. Sellepärast, et me selle dokumendi kaudu räägime lahti enda jaoks ühe väga olulise teema ja seame ka sihte tulevikuks. Siin on küsitud, kellel õigesti on seda dokumenti vaja ja kas see meid edasi aitab. Seda on vaja meile kõigile, eestlastele, venelastele, teistele rahvastele, kes Eestis elavad. Ja mitte niivõrd riigile, riigile ka, sest riik peab seda protsessi suunama ja kaasa aitama, et need hirmud ja mured meil kaoksid. Seda dokumenti on vaja mitte-eestlastele, nagu me kutsume neid inimesi, kes ei pea ennast eestlaseks ja Eestis elavad. Kui me vaatame praegu olukorda vene noorte hulgas, nende noorte hulgas, kes räägivad vene keelt ja elavad Kirde-Eestis. Siis minul isiklikult oli võimalus ühel konverentsil teada saada neid hirmutavaid andmeid. Näiteks AIDS-I ja narkomaania kohta, mis nende noorte hulgas levivad. See on üks kindel märk sellest, et nendel noortel on erilised kohanemisraskused praegu Eestis. Loomulik oleks, et poliitika ja poliitikud aitavad sellele kaasa, et neid pahesid, mis levivad kahtlemata ka eestlaste hulgas, vähem oleks. Mis jäi selles dokumendis praegu välja, on viide sellele, et meie pingutused võivad tühja jooksta, kui rahvusvaheline olukord nii Ida- kui lääne suunas Eestimaa sellele kaasa ei aita. Me näeme praegu, kuivõrd mures ja hoolikalt jälgivad Euroopa demokraatlikud riigid seda, mis Eestis toimub. Kohati tundub meile, et nad on liiga kannatamatud, ootavad meilt liiga suuri muutusi, sest aeg on ka tõepoolest tähtis. Aga sama oluline on see, kuidas suhtub olukorda Venemaa. Kas jätkub pingete külvamine või siis arusaam sellest, et ka Venemaa omalt peaks kaasa aitama positiivse õhkkonna kujundamisele, selleks et need inimesed leiaksid endale kodumaa kas siis siin Eestis või seal, kus on nende juured. Täna tuleb see dokument loodetavasti lõpphääletusele. Meil ei ole võimalik eriti palju seda kontseptsiooni vaagida või muuta, selleks õieti puudub ka vajadus. Sõnastuse üle võib alati vaielda. Ma loodan väga sellele ja vaatan tähelepanelikult oma Vene rahvusest kolleegide poole, kas ka teie saate aru, et me koos täna astume ühe sammu teineteisele lähemale. Nii et palun seda dokumenti toetada. Aitäh!
Esimees
Tänan Liia Hänni! Järgmisena palun kolleeg Paul-Eerik Rummo, kõne.
P.-E. Rummo
Lugupeetud härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Viimasel ajal on kahetsusväärselt sageli hakanud Valitsuses tulema Riigikogusse väljenduslikult väga lohakalt vormistatud tekste. Eriti käib see selle þanri eelnõude kohta, mida esindab ka praegu arutatav. See tähendab mitmesugused kontseptsioonid, põhiseisukohad, lähtealused ja muud taolised, mis koosnevad otsuse eelnõust ja sellele lisatud omaette tekstist, mille menetlemise üle põhimõtteliselt on Riigikogus alati olnud probleeme. Kas on võimalik ja missugusel viisil on võimalik teha muudatusi sellesse teksti, mida me peaksime teatavaks võtma, heaks kiitma või muud taolist. Viimane kogemus oli minul kui kultuurikomisjoni liikmel eile, kus kultuurikomisjon oli sunnitud väga pikka aega tegelema Valitsuse poolt esitatud kultuurikontseptsiooni, kultuuripoliitika lähtealuste ümbersõnastamisega ja keelelise korrastamisega sellisel viisil, et öelda tahetu oleks üldse hädapärasemaltki mõistetav. Kahjuks on selle vaatelisi lapsusi küllalt sees ka vaatamata põhiseaduskomisjoni poolsele tööle praegu kõnealuses dokumendis. Niivõrd olulise dokumendi puhul me ei saa rääkida kahest eraldi asjad, keeleline ja sisuline külg. Keel kannab ennast kontsentsiooni, kui meil ei ole selgust, mida me ühe isikute grupi kohta sisuliselt arvame, siis me ei oska ka teda keeleliselt nimetada, kas muulasteks, mitte-eestlasteks või kuidagi teisiti. See, et me seda ei oska, väljendab seda, et me ise ei tea, mida öelda tahame. Keel ei ole ainult väljendus, keel väljendab alati teatud mõtteviisi, teatud sisu ja ta võib väljendada ebamäärasust ja ebakindlust. Sellepärast arvestades täna arutatava dokumendi erilist siseriiklikku ja rahvusvahelist välispoliitilist tähendust, teen ma ettepaneku veel üks kord katkestada selle otsuse arutamine, et anda eelnõu esitajale võimalus teksti keeleliseks korrastamiseks. Aitäh!
Esimees
Tänan Paul-Eerik Rummo! Kirjalik avaldus katkestamise kohta on olemas. Kas ma saan aru, et peale muudatusettepanekute läbivaatamist? Aitäh! Kas keegi soovib veel arvamust avaldada? Ekraan on tühi. Kas võin teha ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks? Austatud Riigikogu! Panen hääletusele läbirääkimiste lõpetamise?
Hääletustulemused
Läbirääkimiste lõpetamise poolt on 42 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletuid on 3. Läbirääkimised päevakorraküsimuses on lõpetatud. Lõppsõnavõimalus. Proua minister ei soovi. Kaasetetkandja? Palun, Mart Nutt.
M. Nutt
Aitäh, austatud härra esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon teatavasti tegi ettepaneku panna otsuse eelnõu täna lõpphääletusele, mis tähendab seda, et põhiseaduskomisjon enda poolt ei pea vajalikuks selle teksti katkestamist. Kriitika, mis on esitatu selle eelnõu lisa, antud juhul selle integreerimisprogrammi enda kohta, eriti selle keelelise koha pealt on täiesti õigustatud. Ma saan sellega ainult nõustuda. Samas komisjoni esindajana pean ma ka seda tunnistama, et põhiseaduskomisjon ei pea tegelema keelelise redaktsiooniga, nii nagu sellega ei pea tegelema ka mitte Riigikogu liikmed. Riigikogu liikmetel on targematki teha, kui tegeleda keelelise redaktsiooniga. See, et nimetatud dokument tuli keelelisest nii konarlikult valitsusest parlamenti on kahtlemata kahetsusväärne. Kuid samas ei saa ilmselt pidada õigeks, et riigi seisukohalt olulised poliitilised otsused jäetakse tegemata seepärast, et dokumendil on keelelised probleemid. ma loodan, et ka sel juhul, kui nimetatud dokument täna vastu võetakse, nimetatud dokumendile tehakse keeleline redaktsioon enne, kui see läheb tõlkesse. Aitäh!
Esimees
Tänan, Mart Nutt! Lugupeetud kolleegid, kuna nimetatud otsuse eelnõule on laekunud ka muudatusettepanekud, siis asume neid läbi vaatama ning ma palun Mart Nuti tagasi kõnepulti. 1. muudatusettepanek on laekunud juhtivkomisjonilt. See on põhiseaduskomisjonilt, algataja on seda toetanud. 2. muudatusettepanek on Toomas Alatalult, juhtivkomisjon on seda arvestanud osaliselt. Muudatusettepanekut nr. 3 ja 4 on juhtivkomisjoni arusaama kohaselt üksteist välistavad ning kuuluvad seetõttu konkureerivale hääletamisele koos põühitekstiga. Lauri Vahtre, palun.
L. Vahtre
Tänan! Kuna meile esitatud dokument on märksa edasiarenenud võrreldes tema algusaegadega, siis ma võtan oma parandusettepaneku tagasi.
Esimees
Tänan! Seega on muudatusettepanek nr. 3, mille autor on Lauri Vahtre see on tagasi võetud ja konmkureeriva hääletuse vajadus kaob. 4. muudatusettepanek. Toomas Alatalu, milles on probleem.
T. Alatalu
Aitäh! Ma ei võta tagasi, aga ma palun mitte hääletada.
Esimees
Kodukorra seadus sellist kombinatsiooni küll ette ei näe, aga hilisel õhtutunnile vaadates võib küll nii mõista, et te ei palu seda hääletada. Ja seega oleme me läbi vaadanud kõik. Nikolai Maspanov, palun.
N. Maspanov
Vabandage, ma tahaksin võtta maha, pult ei tööta vast paistab.
Esimees
Seega on muudatusettepanekud kõik läbi vaadatud ja vastavalt Paul-Eerik Rummo ettepanekule katkestada otsuse eelnõu arutelu. peame selle läbi hääletama. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Paul-Eerik Rummo ettepaneku katkestada otsuse 806 arutelu. Palun võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletustulemused
Paul-Eerik Rummo ettepaneku poolt on 17 Riigikogu liiget, vastu on 35, erapooletuid ei ole. ettepanek ei leidnud toetust. Seega asume hääletama põhiseaduskomisjoni ettepaneku viia nimetatud seaduseelnõu lõpphääletusele. Austatud Riigikogu, panan lõpphääletusele Riigikogu otsuse "Eesti riikliku mitte-eestlaste Eesti ühiskonda integreerimise poliitika lähtekohtade heakskiitimise kohta" vastuvõtmise. Palun võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletustulemused
Nimetatud otsuse vastuvõtmise poolt on 40 Riigikogu liiget, vastu on 2, erapooletuid on 9. Otsus on vastu võetud. Tänan! Austatud Riigikogu, võtame järgnevalt arutelule Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse eelnõu. Alustame selle teise lugemisega ning ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti keskkonnaminister Villu Reiljani.
V. Reiljan
Väga austatud juhataja! Väga austatud Riigikogu liikmed! Hilisel tunnil tuleb pöörduda jäätmeseaduse poole. 1992. aastal vastu võetud jäätmeseadus on tänaseks vananenud, eriti vananenud on ta Euroopa kontekstis. See ja mitmed teised puudused, mis vanal seadusel on, ongi viinud selleni, et on täiesti uus tekst ette valmistatud. Tihedas kooskõlas keskkonnakomisjoni ja Keskkonnaministeeirumiga on viimistlenud teksti. Mingeid põhimõttelisi muudatusi ei ole sisse tulnud. Mis puutub nüüd redaktsioonilisse parandustesse, siis peab siiski tunnistmaa seda, et ega meie keskkonna terminoloogiline keel ei ole tänaseks veel välja arenenud, mistõttu tuleb sellesse suhtuda mõistavalt. Valöitsus on seisukohal, et viies muduatused sisse ja parandused võiks selle täna seadusena vastu võtta. Aitäh!
Esimees
Tänan, härra minister! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Näib, et ei.
V. Reiljan
Aitäh, me loobume ka kaasettekandest.
Esimees
Tänan! Riigikogu-poolseks kaasettekandeks palun kõnepulti keskkonnakomisjoni liikme Ants Tamme.
A. Tamme
Lugupeetavad kolleegid! See seaduseelnõu 809 jäätmeseadus onjah, nagu minister juba ütles, siis ettenähtud või mõeldud asendama seda seadust, mis on juba mitmeti aegunud ja aitab mitme jõudsa sammu võrra lähemale nendele nõuetele, mis praegu Euroopa mastaabis on tõusnud päevakorrale keskkonna osas. Ja keskond, kui seesugune on ju üldse tegelikult meie kõigi eluline probleem selles mõttes, et siin kuskil aastat 25 või rohkem tagasi oli ju see väga hästi tuntud, et mitte öelda kurikuulus Rooma klubi see kes, noh, peaaegu et ennustas maailma lõppu keskkonna saastamise läbi, et inimkond leiab oma otsa selle läbi, et ta ei oska enda järelt koristada või kuidas see mõte seal oli. Nii, aga nüüd seaduse juurde. Kõigepealt on komisjon teinud mulle ülesandeks õiendada ära üks trükiviga, mis on tehnilistel põhjustel sinna sisse lipsanud. See on § 7 lõik 4, sõna tasustamise asemel peab nii seaduseelnõu tekstis kui ka muudatusettepanekus nr. 14 olema sõna tasustamine, nii et tasumise asemel tasustamine. Komisjon on käsitlenud pärast esimest lugemist, see oli 22. aprillil, seaduseelnõu mitmel korral ja muudatusettepanekud on tulnud kõik üksnes keskkonnakomisjonist. Riigikogust ei ole neid seekord mitte ühtegi. ja neid on 69 ja enamikus neist on jah, tõesti redaktsioonilist laadi, sest see keelepruuk ja sõna kasutus ei ole meil, jah, ka keskkonna sõnavaras veel kuigi kaugele arenenud. Aga ta on piisavalt selleks, et see üritada täna seadusena vastu võtta. Sisulisi ettepanekuid oli siin poole tosina ümber, näiteks 14. muudatusettepanek, et jäätmekavaga kavandatakse jäätmete sorteerimine ja liigilise kogumise rakendamine. 44. ettepanek, et määratakse kindlaks juhtumid, mil jäätmekäitlusega tegelevad isikud, neid isikuid ei registreeritagi ja veel mõned. Nii et keskkonnakomisjoni ettepanek on see seadusena vastu võtta. Tänan tähelepanu eest.
Esimees
Tänan, Ants Tamme! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Vootele Hansen, palun.
V. Hansen
Aitäh! Austatud kaasettekandja! Minu küsimus on ühe terminoloogilise, ühe termini kohta. Eelnõus on kasutatud terminit reovesi. Ja ei ole kasutatud sõna heitvesi. Kas on mingi sisuline põhjendus või millega te seletate seda just reovee kasutamise otsust? Aitäh!
A. Tamme
Siin tundub, et siin on tähenduslik nüanss, et heitveed on kõik need, mis on kasutusest kõrvale heidetud, aga reoveed on need, mis võivad olla ka sealjuures keskkonna ja inimorganismile kahjulikd. Näiteks eristus oleks seesugune.
Esimees
Tänan! Kolleeg Liia Hänni, palun!
L. Hänni
Aitäh! AUstatud ettekandja! § 24 , mis on üsna oluline §, sest ta räägib reaalkoormatisest jäätmehoolduse korraldamiseks kõigile kinnisvara omanikele. Siin on toimunud muudatus. Missugune tekst selles lõikes ennem oli, missugune asutus oli siis kohaliku omavalitsuse asemel, mis seal praegu allajoonitud ja teine küsimus ka, kas komisjon hindas, kui palju maksukoormus sellise sätte lisamisel kasvab? Aitäh!
A. Tamme
Komisjonis oli see 24. § tõesti üsnagi pikalt kõne all. ja kui ma nüüd peast õigesti mäletan, siis otsustati sellise puhuks kõik need muudatusettepanekud siin läksid meil ühehäälselt, nii et kas 5:0 või 6:0. Ja siin oli ilmselt aspekt sellest, et kohalikud omavalitsused, nagu või me tajusime seda võimalust või ohtu, et kohalikud omavalitsused ei muudaks seda nagu regulaarseks maksekoormatiseks otseselt või jäätmemaksuks, et sellepärast ta on leidnud siin sellise kuju. Aga mis siin kohalikul omavalitsusel, ma ei võtnud paraku seda kaasa, kohalikul omavalitsuse asemel, mis enne oli, tõenäoliselt on siin tegemist mitte niivõrd sisulise kuivõrd redaktsioonilise parandusega selle kohapealt, sest kohalikud omavalitsused ongi ju need, kus nüüd jäätme käitlemise ja kahjutuks tegemise küsimused peavad olema jäätmekavadega lahendatud, sest on olemas ju riiklik jäätmekava, on maakonna oma, mis siis jaotab territoriaalselt laiali nö. ja siis põhitegija on muidugi kohalik omavalitsus, nii et sellest ei saa kuidagi mööda. Peale selle peab § 24 kohta ütlema, et siin on mõningate juristide poolt see leidnud mõnesugust tähelepanu nagunii üldse, aga me leidsime, et sellises vormis tuleks praegu sellega esineda. Aitäh!
Esimees
Tänan Ants Tamme, kolleegidel rohkem küsimusi ei näi olevat. Austatud Riigikogu, avan läbirääkimised. Sooviavaldusi ei näi tulevat, kas võime läbirääkimised lugeda peetuks ja lõpetatuks. Tänan! Läbirääkimised päevakorraküsimuses on lõpetatud. Lõppsõna võimalus, keegi soovi, sellisel juhul ma palun Ants Tamme tagasi kõnepulti ja teil lugupeetud kolleegid, palun võtke enda ette muudatusettepanekute loetelu tabel, kus on kokku 69 muudatusettepanekut. Me alustame 1.muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, eelnõu algataja toetab nii nagu ka 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52, 53, 54, 55, 56, 57, 58, 59, 60, 61, 62, 63, 64, 65, 66, 67, 68 ja viimane 69. Tänan, seega on täiskogu läbivaadanud kõik laekunud muudatusettepanekud ja juhtivkomisjoni ettepanekul alustame lõpphääletusega. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse vastuvõtmise, palun võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletustulemused
Nimetatud seaduse vastuvõtmise poolt on 33 Riigikogu liiget, vastu ei ole kedagi, erapooletuid on 3, jäätmeseadus on vastu võetud. Tänan! Austatud Riigikogu, järgnevalt võtame arutusele Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku, mittetulundusühingute seaduse, sihtasutuste seaduse ning nendega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu, alustame selle teise luegmisega ning ettekandeks palun Riigikogu kõnepulti justiitsminister Paul Varuli.
P. Varul
Härra esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed! Selle mahuka eelnõu peamine eesmärk ütlen seda meeldetuletuse korras, kuna eelmisest lugemisest on tükk aega möödas, on tugevdada ärielu stabiilsust ja õiguskindlust. Õiguskindlus on tagatud äriühingu äriregistrisse kandmisel, mil kandeotsus tehakse notariaalselt tõestatud asutamislepingu alusel. Notar on asutajatele selgitanud asutamisega kaasnevaid õiguslikke tagajärgi ning lepingus fikseeritu vastab lepinguosaliste tegelikule tahtele, see peab olema tagatud. kehtiva äriseadustiku peamine puudus seisneb selles, et hilisemate registrikannete juures tema õiguskindlus langeb. Registripidaja ei tea enam, kas ta teeb andmete muutmise kande õigete osanike või aktsionäride poolt, õige häälteenamusega vastuvõetud otsuse alusel ning meil on siin ka lähiminevikust teada mitmeid nn. ülevõtmisi, mis formaalselt võttes ei olegi seadusevastased, kuid siiski või enamus toimingud mis sellega kaasneb, ei ole seadusvastased, kuid niisugune algläte tuleneb sellest, et üldkoosoleku otsus on tehtud ebaseaduslikult, kuid enne kui jõutakse üldkoosoleku otsuse ebaseaduslikuks tunnistada, on juba mitmeid tehinguig niimoodi tehtud, mida enam tagasi pöörata pärast võimalik ei ole. Ja siit tulenevalt üks läbiv idee äriseadustiku parandamise osas on eelkõige äriregistri õiguskindluse tugevdamine. Nüüd mõningad olulisemad muudatusettepanekud. Muudatusettepanekuid on 128. Need muudatusettepanekud enamuses on tehtud juhtiva komisjoni, õiguskomisjoni eelnõu algataja koostöös ja tahan tunnustada õiguskomisjoni väga põhjalikku ja täpset suhtumist sellesse eelnõusse ja tahan kinnitada ka seda, et kõikide muudatusettepanekute suhtes eelnõu algataja ja juhtivkomisjon on olnud ühel meelel. Mõningad märkused olulisemate muudatusettepanekute osas. Kõigepealt äriseadustikus nr. 3 ja 8. Siin on sätestatud põhimõte, et kohturegistrite pidamisel kohaldatakse tsiviilkohtupidamise korda niivõrd kuivõrd äriseadustikust ei tulene teisiti. See on reegel, millest tegelikult on siiamaani lähtutud, kuid siiski otsene õiguslik alus sellisel reeglil puudus. Praegu kui on tegemist näiteks ka kande tegemisel esitatud asjas erikaebus või on edasi kaevatud, siis peaks menetluse peatama ja niisugustel puhkudel ei ole mõtet hakata neid menetlusreegleid, mis on tsiivilkohtupidamises sätestatud äriseadustikku üle kandma, vaid siin üldine printsiip fikseeritud. 6. parandusettepanek välisinvesteeringute soodustamiseks võimaldatakse kandeavaldustel allkirja tõestada ka legaliseerimise teel välismaise pädeva ametiisiku poolt kui tema volitusi kinnitab Eesti konsulaaresindaja. Oluline põhimõte muudatusettepanekus 28, 58, kus osaühingute ja aktsiaseltside kohta, kus kuritarvituste vältimiseks on lülitatud eelnõusse dividendide maksmise piirang, mis vastab sõnasõnalt Euroopa Liidu teise ühinguõigusliku direktiivi artiklile 15. Kui me räägime eraõiguse valdkonda kuuluvate olulisemate seaduste harmoniseerimisest, siis võime öelda seda, et äriseadustik meil põhilises osas juba koostamise momendil, vastuvõtmise momendil vastab ikkagi Euroopa Liidu õiguse nõuetele, kuid siiski teatud täpsustusi siin veel tuleb teha. Sama allikas on ka muudatusettepanekute 29, 59, laenukeelu suhtes. Ning Euroopa Liidu esimene ühingu õiguslik või avalikustamisdirektiiv, mis seondub muudatusettepanekutega nr. 40 ja 75 ja mille põhimõte seisneb selles, et kolmandad isikud peavad teadma, mis vahenditest on osa- või aktsiakapitali suuruse muutmine läbi viidud. On see uued rahalised või mitterahalised sissemaksed või tasaarveldus või midagi taolist. Seetõttu nõutakse nende asjaolude kajastamist kapitali suurendamise otsustes. Nüüd veel äriseadustikust, parandusettepanekud nr. 77, 78 näevad ette sätted, et aktsiate võõrandamisel kohaldada aktsiate märkijatele samu reegleid nagu aktsionäridele ning märkimisõiguse võõrandamisel aktsiate võõrandamise sätteid. Selles mõttes on ebatäpne rääkida aktsionäridest nagu praegu äriseadustikus on, nende isikute suhtes, kes tegelikult veel aktsionärid ei ole. 79. muudatusettepanekuga tuleb juurde regulatsioon liigmärkimise puhuks, mis on suhteliselt paindlik, tähendab annab nõukogule vajalikke volitusi, kuid näeb väite investeerijate kaitseks üldreeglina ette ülemärgitud aktsiate võrdleva jaotuse ning kohustab aktsiaseltsi liigmärgitud aktsia eest tasutu viivitamatult omal kulul tagastama. Muudatusettepanek 79, samuti 80 ja 83 muudab kapitali suurendamise paindlikumaks, üldkoosolekul vastava delegeerimise võimaluse. Muude seaduste osas, mida see eelnõu eeldab, kui vaadata üksikute seaduste juures olulisemaid, me ei pürgi sugugi ammendavusele siin see pika nimega seadus riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse, selle olulisem täiendus käib selliste sihtasutuste kohta, mille ainuasutajaks on riik. Senikehtinud seaduse tekst võimaldab korraldada riigiesindajate tegevust riigiosalusega äriühingute nõukogudes riiki üldkoosolekul esindava ministri kaudu ning samuti rahandusministri poolt kehtestatavate tasu piirmäärade abil. Kuid sihtasutusel üldkoosoleku poole ning seetõttu on kontroll riigiesindajate üle sihtasutuste osas nõrgem. Ja nii püüavad nende nõukogud iseendale töötasu määrata. Parandusettepanek nr. 96 näeb ette sihtasutuse asutaja õigusi teostava ministri või maavanema tugevama kontrolli riigi poolt asutatud sihtasutuste üle ning tasu piirmäärade kehtestamise rahandusministri poolt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse suhtes § 97 mõte seisneb selles, et kui sinna juba eelnevalt on pakutud parandusena see põhimõte, et siiski eraõiguslikke juriidilisi isikuid saab asutada ainult selliseid, mis on tsiviilseadustiku üldosa seaduses loetletud ja avalikõiguslikke juriidilisi isikuid vastavalt seaduse alusel ja nüüd on oluline, et mitte jätta kirikuid, kogudusi ja koguduste liite juriidilise isiku staatusest ilma, selline olukord võiks tekkida pärast seda, kui praegune eelnõu vastu võtta vastava parandusena ja uut kiriku seadust pole veel vastu võetud selles mõttes, et uues kiriku seaduses on sätestatud siis kirikud, kogudused kui ka mittetulundusühingu ühe liigina. See tähendab seda, et me ei pea siis hakkama tsiviilseadustiku üldosa seaduses neid eraldi hiljem nimetama, aga samal ajal peavad olema nad juriidilise isiku kuuluvusena siiski määratletud. 99. muudatusettepanek mittetulundusühingute seaduse osas Riigikogu liikmelt Vootele Hansenilt on põhjendatud. Kehtiv mittetulundusühingu seadus näeb ette, et mittetulundusühingu üldkoosolekul peab viibima või olema esindatud üle poolte liikmetest ning alles sellise koosoleku nurjumisel võib koguneda järgmine koosolek arutamaks ilma kvooruminõudeta eelmise koosoleku päevakorda ja see muudatusettepanek siis võimaldab põhikirja alusel kvooruminõuet paindlikumalt reguleerida, mis on põhjendatud, üldise suunaga ka kaasa minev, näiteks võime näiteid tuua kasvõi pankrotiseadusest, kus on see põhimõte, et kui on koosolek välja kuulutatud korda järgides ja mitte ühtegi võlausaldajat ei ole kohal, siis ka haldur võib ise koosoleku läbi viia. See on üks äärmuslik näide ja selles suunas siis on see muudatusettepanek ka läinud, et ei ole mõtet kogu aeg siis korrata. 103. muudatusettepanek on olulise praktilise tähendusega, see puudutab eelkõige veel nõukogude-aegseid elamu-, garaaþi-, suvila- ja muid kooperatiive, mis ei ole ennast pärast taasiseseisvumist kuskil registreerinud, kuigi 1994. aasta mittetulundusühingute ja liitude seadus nägi küll ette kõigi seniste ühendust kohustusliku registreerimise ettevõtte registris, kuid samal ajal ei kehtestanud mingeid sanktsioone selle nõude täitmata jätmise korras. Ja praeguseks on tekkinud selline olukord, et väljaspool registrit tegelikult on sellised ühistud või kooperatiivid reaalselt olemas. Kehtiv mittetulundusühingute seadus näeb aga ette, et vaid ettevõtte registris registreeritud ühendused saavad end kohtu juures peetavasse mittetulundusühingute registrisse kanda. Nüüd, et siiski mitte sundida neid reaalselt eksisteerivaid ühistuid, mitte sundida neid likvideerima, siiski on otstarbekas võimaldada neil ka ümber registreerida ilma, et nad oleks sinna ettevõtte registrisse vahepeal kantud. 104. parandusettepanek on ka küllalt olulise tähendusega, siin on muudetud nüüd seda kuupäeva, 1. oktoober 98 1. märtsiks 1999. See siis lükab edasi mittetulundusühingute ümberregistreerimise tähtaja. Põhjus seisneb selles, eelkõige põhjus seisab ametiühingutes. Ametiühingud on samuti mittetulundusühingud ning ümberregistreerimise kohustus kehtib ka neile ja siit tuleks ka sundlõpetuse ähvardus. Samas on aga vastu võtmata uus töötajate ühingute seadus, mis asendaks puhtdeklaratiivse sisuga senise ametiühingu seaduse. Ja uus seadus kehtestaks töötajate ühingutele rahvusvahelise tööorganisatsiooni konventsioonist tulenevad nõuded, mis ei mahu täpselt mittetulundusühingu seadusega seatud raamidesse. Ja selleks, et töötajate ühingud ei peaks pärast ümberregistreerimist hakkama seoses uue seaduse vastuvõtmisega massiliselt põhikirja muutma, pakatakse siis seda ümberregistreerimise tähtaega. Kuid siin veel täna õhtul härra Pöör juhtis minu tähelepanu asjaolule, et sellega ka muutuks tegelikult erakondade kohustuslik registreerimise aeg, mis ilmselt ei oleks õige. Nii et siia tuleks teha täiendav täpsustus, et kui üldine tähtaeg mittetulundusühingute registreerimiseks oleks 1. märts 1999, siis erakondade suhtes peaks ikkagi see senine 1. oktoober 1998 kehtima jääma. Täiendused ühistu seadusse on põhimõttelist laadi. Praeguse ühistu seaduse kohaselt eristatakse tulundusühistut ja mittetulunduslikku ühistut. Kui tulundusühistu on iseseisev äriühingu liik, siis mittetulundusühistu on mittetulundusühingu eriliik. Ja praegu on see põhimõte, et mõlema suhtes kohaldatakse ühistuseadust. Muudatusettepaneku kohaselt peab olema siis niimoodi, et iseseisva äriühingu kohta on siis ühistu seadus ja mittetulunduslike ühistute kui mittetulundusühingu liigi kohta kohaldatakse mittetulundusühingute seadust, pidades silmas, et on olemas ka veel eri seadused, näiteks, korteriühistutele korteriühistu seadus, elamuühistutele elamuseadus, kuid liigilise seadusena jääb siis ühistu asemele mittetulundusühing. Korteriühistu seaduse, korteriomandi seaduse osas olulisem muudatusettepanek seisneb selles, et korteriühistu võiks asutada nii ühe kui mitme maja korteriomandite majandamiseks, kusjuures tagatakse selles majade kaupa eraldamise võimalus. Ja põhjendus seisneb eelkõige selles, et mitut maja on odavam majandada, kulud on väiksemad. Samas võib suurem maja oma hälteenamusega hakata väiksema maja vajadusi eirama, nii on siis eraldamise vajadus tagatud. See on Daimar Liivi üks lemmikteema, ju ta võib seda veel täpsemalt kommenteerida. Krediidiasutuste seaduse osas võibolla olulisem põhimõte, mis tuleneb parandusettepanekust 123, seisneb selles, et enam rakendada seda üld- ja erinormi vahekorda, eelkõige jagunemisel, ühinemisel ja see põhimõte seisneb selles, et enam lähtuda krediidiasutuste seaduses toodud erinormidest, kui siis rakendada niisugusi üldsätteid, mis ka krediidiasutuste puhul kohased ei ole. Kuna muudatusettepanekuid on palju ja ma võiksin veel jätkuvalt kommenteerida, aga ma auditooriumi nägudest Riigikogu liikmete reageeringust saan aru, et oleks aeg see kommenteerimine praegu lõpetada, mida ma ka teen.
Esimees
Tänan, härra minister! Austatud Riigikogu, kooskõlas kodukorra seaduse § 63 lõige 3 katkestan praegu päevakorraküsimuse arutelu selleks, et edastada teile teade, täna toimunud Vanemate Kogus tundsid Riigikogu liikmed huvi, kas peaminister võiks avaldada informatsiooni seoses Maapangaga toimunu üle, peaminister on seda nüüd teinud kirjalikus vormis, juhatus on selle paljundanud ja teile arusaadavalt jagatakse see materjal teile välja. Tänan! Ja nüüd jätkame arutelu ja ma palun esitada küsimusi ettekandjale. Kolleeg Mihkel Pärnoja