Aseesimees
Lugupeetud kolleegid! Mulle tundub, et meil on veel piisavalt aega, et võtta arutusele eilse päevakorra viimane punkt, eelnõu 868, kultuurikomisjoni algatatud täiskasvanute koolituse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Algab esimene lugemine. Ettekandeks ja kaasettekandeks on sõna kultuurikomisjoni esimehel. Talvi Märja, palun!
T. Märja
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Täiskasvanute koolituse seadus võeti vastu 10. novembril 1993. aastal ja sellest ajast on see elanud kaua ja õnnelikult, kui nii võib öelda, ilma et seda oleks sisuliselt muudetud. Vaid ühel korral, 1996. aastal, seoses Kultuuri- ja Haridusministeeriumi lahutamisega kaheks eri ministeeriumiks, tehti ka nimetatud seaduses minimaalne iluravi. Sõna "Kultuuri-" kadus ministeeriumi nimetusest, alles jäi vaid sõna "Haridusministeerium". See ongi kõik.
Praeguseks on olukord täiskasvanuhariduses oluliselt muutunud ning seadus on mitmes punktis hakanud arengut pidurdama. Samuti on teil, head kolleegid, kindlasti meeles diskussioonid, mis on mitmel aastal toimunud riigieelarve seaduse eelnõu menetlemisel seoses täiskasvanute koolituse seaduse mõningate sätete mitmeti tõlgendamise võimalusega. Initsiatiiv täiskasvanute koolituse seaduse muutmiseks tuli Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni "Andras" 1997. aasta novembris korraldatud seminari "Täiskasvanuharidus seadusel jalus" osavõtjate poolt. Moodustati kaks initsiatiivgruppi, kelle läbitöötatud materjali põhjal see seaduseelnõu ongi kokku pandud.
Millised on siis need põhilised muudatused, mis sisalduvad täiskasvanute koolituse seaduse muutmise seaduse eelnõus? Esiteks, erinevaid täiskasvanute koolitusasutusi on tänaseks tunduvalt rohkem kui 1993. aastal. Samuti on hulgaliselt füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes tegelevad koolitusega. Need uued nimetused kajastuvad seaduseelnõu §s 1, mis viib ühtlasi täiskasvanute koolituse seaduse § 2 vastavusse äriseadustikuga.
Teine suurem muudatus tehakse täiskasvanute koolituse seaduse §s 4, mis on kirjas seaduseelnõu §s 3, kus a) laiendatakse tasemekoolitust võimaldavate haridusasutuste ringi ja b) täpsustatakse tööalase ja vabaharidusliku koolituse vorme ja koolitajaid.
Kolmandaks täiendab eelnõu seadust §ga 4', millega seadustatakse täiskasvanute koolitusasutuste litsentseerimine ning antakse Haridusministeeriumile volitusnorm koolituslubade väljaandmise korra ja tingimuste väljatöötamiseks ning kehtestamiseks. Miks seda vaja on? Nimelt on praeguseks koolitusasutuste ning koolitusega tegelevate firmade ja/või isikute (viimati nimetatute all mõtlen neid, kelle üks põhikirja või põhimääruse kohane tegevus on ka koolitus) arv kasvanud väga suureks. Äriregistri kannete põhjal hakkab see arv lähenema kahele tuhandele. Tõenäoliselt on nende hulgas ka niinimetatud passiivseid koolitusturul osalejaid, kuid ikkagi on see arv liiga suur, et lubada täielikku iseregulatsiooni. Et mingilgi määral oleks võimalik saada neist ülevaadet, aga ka püüda tagada koolituse kvaliteeti, on vaja taastada koolituslubade nõue. Erakooliseadusega, mis võeti Riigikogus vastu 3. juunil käesoleval aastal, on kehtestatud tundide arv, millest alates on koolitusluba kohustuslik. See on teatavasti 120 tundi varem kehtinud 760 tunni asemel.
Neljandaks on täpsustatud Vabariigi Valitsuse ülesandeid täiskasvanuhariduse valdkonnas. Oluline muudatus on Riikliku Täiskasvanuhariduse Nõukogu moodustamine. Usun, et pärast hariduse kui riiklikult tähtsa küsimuse arutelu Riigikogus pole vaja teile pikalt selgitada selle organi tähtsust, sest väljendid "elukestev õpe", "täiskasvanuharidus" ja "õppiv ühiskond" kõlasid sellel arutelul nii tihti ja nii paljude ettekandjate ning sõnavõtjate suust, et usun - siin kaksipidi mõistmist olla ei tohiks.
Viies muudatus. § 7 paneb omavalitsustele kohustuse toetada ka töötute ning tööotsijate koolitust lisaks teiste vähekindlustatud või puuetega inimeste koolituse toetamisele.
Kuuendaks täpsustatakse õppepuhkuse saamise tingimusi ning selle arvestust.
Seitsmendaks. Väga oluline on §s 9 fikseeritu, sest see puudutab täiskasvanute koolituse seaduse § 10, millega täiskasvanute koolituse üldine koordineerimine tehakse ülesandeks Haridusministeeriumile.
Lõpetuseks tahaksin mainida eelnõu § 11, kus käsitletakse täiskasvanute koolituse seaduse § 13 lg 5. See on palju arusaamatusi ja eri tõlgendusi võimaldanud lõige, mille põhjal eraldatakse tööalaseks täiendõppeks raha riigieelarvest. Sõnastust on püütud muuta nii, et see oleks üheselt mõistetav, samuti on uues tekstis sees nõue, et koolituseks ettenähtud vahendid peavad kajastuma eelarve majanduskulude real.
See on kõik, mida ma tahtsin teile öelda. Tänan tähelepanu eest!
Aseesimees
Kas on ettekandjale küsimusi? Mihkel Pärnoja, palun!
M. Pärnoja
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja, ettekande lõpus puudutasite te kehtiva seaduse § 13 lg 5 uut sõnastust ja ütlesite, et riigieelarve seaduse eelnõus peaksid koolituseks ettenähtud vahendid olema kajastatud eelarve majanduskulude real. Mis on selle põhjuseks, et on valitud selline variant?
T. Märja
Aitäh! See variant valiti seepärast, et kui eelarvest eraldatakse täiendõppeks raha töötasuna, siis on võimalik tasustada ainult õpetajate palgaraha ja sotsiaalmaksu. Kuid tänapäeval koolitust nii enam ei korraldata. Koolituskulude hulgas on täna ka ruumide rent, elekter ja kõik muu selle juurde kuuluv, st et koolitust ostetakse paketina ja seda on võimalik teha ainult siis, kui need kulud on majanduskulude hulgas. Nii on meile selgitatud juba mitu aastat, kui me oleme seda küsimust riigieelarve menetlemisel arutanud.
Aseesimees
Tänan! Mihkel Pärnoja, teine küsimus, palun!
M. Pärnoja
Aitäh! Riigieelarve koostamisel on kuluartiklite loetelu üsna detailne ja nende hulgas on ka artikkel, mis käsitleb koolituskulusid. Nii et minu arust oleks praegusel juhul vaja koolituskulude viimist majanduskulude reale veel selgitada. Aga minu teine küsimus puudutab üldse riigieelarvelist toetust haridusele. Milline on kultuurikomisjoni seisukoht, kas riigieelarvelist toetust on vaja kõigile täiskasvanuhariduse vormidele või on ka selliseid täiskasvanuhariduse vorme, mis võiksid kultuurikomisjoni arvates saada hakkama ilma toetuseta riigieelarvest?
T. Märja
Aitäh, härra Pärnoja! Ma pean teile ütlema, et kultuurikomisjon seda probleemi selliselt ei ole käsitlenud. Kuid et ma olen tuttav kehtiva täiskasvanute koolituse seadusega ja olen ka selle muutmise seaduse eelnõu üks autoreid, siis ma võin öelda, et loomulikult on aktsepteeritud kõik hariduse vormid, sealhulgas ka vabahariduslik koolitus, millele te oma küsimusega ilmselt tahtsite viidata. See on kehtivas seaduses sees ja seda ei taha keegi sealt välja võtta. Nii et sees on kõik vormid ja koolitusliigid. Ma võin ka üle korrata, et neid valdkondi, mis saavad lisaks täiendõpperahale (3%) riigieelarvest toetust, on kolm. Ette on nähtud toetus prioriteetsetele kursustele, teadusuuringutele ja vabahariduslikele koolitusasutustele nende juhataja ja ühe õpetaja palga ulatuses.
Aseesimees
Tänan! Kas võiks kuulda ka komisjoni seisukohta ja muudatusettepanekute tähtaega?
T. Märja
Aitäh, härra juhataja! Nende kahe minuti jooksul püüan öelda ka komisjoni seisukoha. Komisjon arutas seda eelnõu kahel istungil, 14. mail ja 2. juunil. Vajaduse seda eelnõu kaks korda arutada tekitas see, et me püüdsime sisse panna ka valitsuse arvamuse. Valitsus seda seaduseelnõu põhimõtteliselt toetab. Me tõime ta teie ette natuke muudetud kujul. Kultuurikomisjon teeb häältega 9 poolt, 0 vastu ja 0 erapooletut Riigikogule ettepaneku täna esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekud palume esitada 11. juuniks kella 10ks. Aitäh!
Aseesimees
Suur tänu! Juhtivkomisjon teeb ettepaneku seaduseelnõu 868 esimene lugemine täna lõpetada. Tundub, et teisi arvamusi ei ole. Eelnõu 868 esimene lugemine on lõpetatud.
Üks praktilise tähtsusega teade Riigikogu liikmetele. Nimelt on Riigikogu juhatus, tuginedes Riigikogu kodukorra seaduse § 13 ple 8 otsustanud määrata Riigikogu liikmete puhkuse ajaks 1998. aasta 29. juuni kuni 2. august, kaasa arvatud. Ja veel on juhatus otsustanud määrata Vabariigi Valitsuse algatatud audiitorite seaduse eelnõu SE 897 uueks juhtivkomisjoniks majanduskomisjoni.
Sellega ei ole meie tänase istungi päevakord küll mitte ammendatud, aga aeg on lõppenud. Ma soovin teile head päeva jätku!
Istungi lõpp kell 13.00