Põllumajandusminister

Arupärimine

Enamuses suuremaid linnu ümbritsevates valdades käib hoogne ehitustegevus. Peamisteks maadeks, mida uute elamute ehitamiseks kasutatakse on endine maatulundusmaa, sageli ka taolised põllud-heinamaad, kuhu on rajatud ja funktsioneerib maaparandussüsteem. Käesoleva arupärimise ajendanud juhtumid Ülenurme vallas on heaks näiteks probleemidest, mis taolise protsessiga kaasneb, kui riik ei suuda oma ülesandeid täita.

Ülenurme vallas käib hoogne ehitustegevus, sealhulgas ka Kurepalu tee, Konsu kanali ja Ülenurme aleviku vahelisel soostunud alal. Kahjuks toimub detailplaneeringute koostamine ning ehitustegevus seadusi rikkudes. Tartu maavalitsus on asunud seisukohale, et Ülenurme vallavalitsus ei ole Ülenurme vallas Reola külas asuva Küüni maaüksuse detailplaneeringu koostamisel ja menetlemisel juhindunud planeerimisseaduse § 12 lg 5, § 17 lg 3 p. 2, § 23 lg 1 p 2 ja § 25 lg 5 sätestatust, mis on viinud kehtestatud planeeringu vastuollu maaparandusseaduse § 48 lg 1 ja 2 sätestatuga.

Mõisa, Peetri, Kirsiõie, Kirsioksa, Männi ja Küüni detailplaneeringute algatamise, vastuvõtmise ja kehtestamise dokumentides puuduvad alljärgnevad tingimused ja dokumendid nende täitmise kohta:

1. Kuna tegemist on kuivendatud aladega, siis on vajalik kooskõlastada detailplaneering Tartu Maaparandusbürooga.

2. Kuna tegemist on survelise põhjaveega sooalaga, tuleks läbi viia hüdrogeoloogilised uuringud.

3. Olemasoleva, kuid hävitatava kuivendusvõrgu asemel tuleks projekteerida ja ehitada välja uus, mis kindlustab ehitusnõuete täitmise.

4. Kuna tegemist on tavaliseks ehitustegevuseks sobimatu sooalaga, tuleks viia läbi ehitusgeoloogilised uuringud.

5. Tuleks viia läbi keskkonnamõjude hindamine.

Ühelgi mainitud detailplaneeringul ei ole Tartu Maaparandusbüroo kirjalikku kooskõlastust, millega on rikutud maaparandusseaduse § 48 lg 1 ja 2 nõudeid. Mainitud maa-ala on kaetud tiheda kuivendusvõrguga. Praeguseks on see riigile miljoneid kroone maksma läinud keerukas kuivendussüsteem hävitatud.

Riiklikku järelevalvet maaparandusseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad Teie poolt juhitava ministeeriumi hallatavad riigiasutused maaparandusbüroo oma tööpiirkonnas ja Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo. Tulenevalt eelnevast on arupärimise algatajal Teile vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse § 139-le järgmised küsimused:

1. Kuidas on saanud võimalikuks, et Tartu maakonnas Ülenurme vallas Mõisa elamurajoonis toimus detailplaneeringu menetlemine maaparandusseaduse § 48 lõikeid 1 ja 2 rikkudes, mille tulemusena planeeriti ca 200 maja ehitus soostunud tiheda kuivendusvõrguga ning survelise põhjaveega alale. Olemasolev kuivendusvõrk on lõhutud, uut pole ehitatud, tekitatud kahju nii riigile kui elamute omanikele võib ulatuda ca 100 miljoni kroonini.

2. Kuidas on saanud võimalikuks, et samas piirkonnas on sarnaste seaduserikkumistega kehtestatud poldrialale Küüni maaüksuse detailplaneering?

3. Miks ei ole vastava valdkonna eest vastutavad isikud ega asutused maaparandusseaduse § 48 rikkumise ilmsikstulekul peatanud ehitustegevust ega nõudnud planeeringute viimist kooskõlla seadusega?

4. Millised on maaparandusbüroode ja Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo volitused maaparandusobjektide säilimise või seaduskohase muutmise tagamiseks? Kui need ei ole piisavad, siis milliseid muutuseid peate vajalikuks teha?

5. Kas peate kehtivat seadust piisavalt heaks hoidmaks ära kuivendatud alade hävitamise tulevikus ning kui ei, siis miks pole valitsus tulnud välja initsiatiiviga seadust muuta?

Lugupidamisega

Jarno Laur

Riigikogu liige