Vabariigi Valitsuse arvamus

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse

muutmise seaduse eelnõule 1042 SE

Tulenevalt Riigikogu kodukorra seaduse § 94 lõikest 2 esitame Riigikogu sotsiaalkomisjonile

Vabariigi Valitsuse seisukoha „Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse

muutmise seaduse” eelnõu (1042 SE) kohta korra. Vabariigi Valitsus otsustas oma 21.12.2006

istungil nimetatud eelnõud mitte toetada.

Seaduseelnõu 1042 „Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus“ käsitleb

üldarstiabi kättesaadavuse tagamist kõikidele Eesti kodanikele ja elamisloa alusel Eestis

viibivatele välismaalastele olenemata ravikindlustuse olemasolust. Muudatuse kohaselt viiakse

üldarstiabi rahastamine riigieelarvesse ja teenuse eest tasutakse Sotsiaalministri ja Eesti

Haigekassa vahel sõlmitud lepingu alusel vastavalt ravikindlustuse seadusele. Eelnõu

eesmärgiks on võrdsustada üldarstiabi kättesaadavuse osas kõik Eesti kodanikud ja elamisloa

alusel Eestis viibivad välismaalased ravikindlustatud isikutega.

Vabariigi Valitsus asus seisukohale, et nimetatud eelnõud ei ole võimalik toetada. Eelnõus

käsitletav muudatus kätkeb endas tervishoiuteenuste eest tasumise ja ravikindlustussüsteemi

põhimõttelisi ümberkorraldusi ning vajab seega süsteemset analüüsi mõjude kohta, mida

seletuskiri ei kajasta.

Kehtiva õiguse kohaselt on ravikindlustus tervishoiukulude katmise süsteem kindlustatud isiku

haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ja meditsiiniliste abivahendite ostmise rahastamiseks ja

muudeks seadusega ettenähtud hüvitiste maksmiseks. Ravikindlustus põhineb kindlustatud

isikute solidaarsusel ja piiratud omaosalusel ning lähtub kindlustatud isikute vajadustele vastavate teenuste osutamise, ravi piirkondliku võrdse kättesaadavuse ja ravikindlustusraha otstarbeka kasutamise põhimõttest.

Eesti Haigekassa, kes toimib seaduse alusel avalikes huvides ja kellele on expressis verbis

volitusnormiga antud ülesanne rahastada tervishoiuteenuseid, lähtub üldarstiabi rahastamisel

haigekassa eelarvest ja Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määrusest nr 327 „Eesti Haigekassa

tervishoiuteenuste loetelu” (edaspidi määrus). Nimetatud määruse § 2- 4 sätestavad perearst

tasustamise põhimõtted. Perearstidele makstakse pearaha, baasraha ja lisatasu. 2007. aastaks

on planeeritud üldarstiabiks Eesti Haigekassa eelarves 779 miljonit krooni ja 2008. aastal 911

miljonit krooni. Ravikindlustamata isikute vältimatuks raviks on 2007. aastal riigieelarves ette

nähtud 109,2 miljonit krooni.

Ravikindlustamata isikute ravikindlustusprobleemide leevendamiseks on Riigikogu menetluses

oleva sotsiaalmaksu seaduse muutmise eelnõuga rakendatud mitmeid meetmeid, mis

suurendavad ravikindlustusega hõlmatust. Sotsiaalmaksuseaduse muutmise seadusega

kaetakse ravikindlustusega kõik Tööturuametis arvelolevad töötud, hinnanguliselt 10 900 inimest

lisaks juba kehtiva õiguse alusel kindlustatutele. Nende eest hakkab kuumäära ulatuses maksma

sotsiaalmaksu riik. Kehtivate regulatsioonide kohaselt tasub riik juba praegu sotsiaalmaksu

ravikindlustuse osa töötutoetuse saajate ja Tööturuametis registreeritud tööpraktikal osalejate

eest.

Sotsiaalmaksuseaduse muudatusega tõstetakse 2007. aastal sotsiaalmaksu kuumäära 2000

kroonini ja võrdsustatakse alampalgaga 2009. aastal. Alates 2007. aastast makstakse

sotsiaalmaksu kuumääralt ka äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või FIE töötaja eest,

kes saab töövõimetuspensioni. Ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 2 punktides 1, 2, 4 ja 5

loetletud isikute eest ja sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud isiku ülalpeetava abikaasa eest, kes

kasvatab vähemalt ühte 3-8 aastast last või 8-aastast last kuni esimese klassi lõpetamiseni või

vähemalt kolme alla 16-aastast last kasvatava ühe mittetöötava abikaasa eest ning

sotsiaalhoolekande seaduse § 32¹ alusel sotsiaaltoetust saava isiku eest maksab asutus

sotsiaalmaksu vähemalt kuumääralt.

Ülaltoodud muudatustega võtab riik endale kohustuse tagada ravikindlustus 2007. aastal

täiendavalt ligi 74 000 kindlustamata või vähekindlustatud isiku eest. Eeltoodud meetmete

rakendumisega jääb meie hinnangul ravikindlustusega katmata veel ligikaudu 43 tuhat isikut, sh

akadeemilisel puhkusel viibivad üliõpilased. Soovime veel märkida, et ravikindlustamata isikute

probleemile lahenduse leidmiseks Valitsuses töö jätkuvalt käib.

Täname Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda algatamast tervishoiuteenuste korraldamise seaduse

muutmise seaduse eelnõuga debatti ravikindlustamata isikute arstiabi kättesaadavuse tagamise

teemadel, millist eesmärki käesolev eelnõu esmajoones kindlasti kannab.

Valitsus on seisukohal, et tervishoiuteenuse osutamise ja ravikindlustuse kontekstis vajab

eelnõuga tõstatatud küsimus süsteemsemat lähenemist ja kompleksset käsitlemist, kuna sisaldab

endas nii tervishoiuteenuste osutamise kui ka ravikindlustuse loogika ja põhimõtete põhjalikumat

muutust. Käesolev eelnõu nendele osistele lahendust ei paku, mistõttu otsustas Vabariigi Valitsus

eelnõud mitte toetada.

Lugupidamisega

Jaak Aab

Minister

Teadmiseks: Riigikantselei

Helen Trelin 6269 130

Helen.Trelin@sm.ee