EELNÕU

1087 SE I

LOOMAKAITSESEADUSE MUUTMISE SEADUS

I. Loomakaitseseaduses (RT I 2001, 3, 4; 2006, 21, 162) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahvi 3:

1) lõike 4 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

“(5) Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõudeid täpsustavad loomapidamisnõuded, sealhulgas nõuded looma pidamise ruumi või ehitise kohta, mis tulenevad looma pidamise eesmärgist või looma kuuluvusest teatud liiki või rühma.”.

§ 2. Seadust täiendatakse peatükiga 2¹ järgmises sõnastuses:

“2¹. peatükk

LEMMIKLOOMADE KAITSE

§ 5¹. Lemmiklooma tervis ja heaolu

(1) Lemmiklooma tervist ja heaolu tuleb kontrollida regulaarselt. Looma tervisele ja heaolule tuleb pöörata suuremat tähelepanu looma poegimise või paljunemise ajal, looma haiguse ajal ning juhul, kui lemmiklooma pidamise keskkonnas toimuvad olulised muutused. Kui lemmiklooma tervise ja heaolu kontrollimisel leitakse kõrvalekalle tavapärasest käitumisest, tuleb viivitamata välja selgitada selle põhjus ning võtta meetmed lemmiklooma tervise ja heaolu parandamiseks. Haigestunud või vigastatud lemmikloom peab saama vajalikku ravi.

(2) Siseruumis võib lemmiklooma kinniseotuna pidada vaid lühikest aega ja looma heaolu tagamise kaalutlustel.

§ 5². Lemmiklooma pidamise ruum või ehitis ning vahendid ja seadmed

(1) Lemmiklooma pidamise ruumis või ehitises peab loomal olema vastavalt liigiomastele käitumisharjumustele võimalus näha ja kuulda ruumis või ehitises ja selle ümbruses toimuvat ning võimalus suhelda.

(2) Lemmiklooma pidamise ruum või ehitis ning tema pidamiseks kasutatavad vahendid ja seadmed peavad olema loomale ohutud ja kergesti puhastatavad.

(3) Lemmiklooma söötmise ja jootmise vahendid ja seadmed peavad olema paigutatud ruumis või ehitises nii, et sööda ja joogivee saastumise risk oleks minimaalne.

(4) Lemmiklooma pidamise ruumis või ehitises peab olema loomaliigile sobiv sisustus. Kui lemmikloom ei saa liigiomaseid käitumisharjumusi, nagu näiteks kraapimine, kaevamine, närimine, peitumine, kümblemine, sukeldumine ja pesa ehitamine, järgida väljaspool ruumi või ehitist, peab seal olema selliseks tegevuseks sobivat materjali.”.

§ 3. Paragrahvi 20 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(3) Käesoleva peatüki nõudeid ei kohaldata:

1) üksiku looma vedamise korral, kui loomaga on kaasas loomapidaja, kes vedamise ajal tagab looma tervise ja heaolu;

2) looma mitteärilisel eesmärgil vedamise korral, kui loomaga on kaasas loomapidaja, kes vedamise ajal tagab looma tervise ja heaolu;

3) lemmiklooma vedamise korral, kui loomapidaja reisib koos lemmikloomaga;

4) loomade vedamise korral, kui loomapidaja veab veovahendiga loomi nende karjatamise eesmärgil ühelt karjamaalt teisele.”.

§ 4. Paragrahvi 22 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(2) Isik, kes tegeleb loomade veoga, peab olema registreeritud Veterinaar- ja Toiduameti kohalikus asutuses (edaspidi kohalik järelevalveasutus). Kabjaliste, veiste, lammaste, kitsede ja sigade üle kaheksa tunni kestva veo kohta peab vedaja koostama teekonnaplaani, mille ta peab hiljemalt veo päevale eelneval tööpäeval esitama kohalikule järelevalveasutusele kooskõlastamiseks.”.

§ 5. Paragrahvi 27 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“Tehistingimustes kasvatatud kalu ja loomadega kaupleva isiku loomi võib avalikult näidata ärilisel eesmärgil, kui on tagatud loomade heaolu ja on täidetud nende pidamise nõuded.”.

§ 6. Seadust täiendatakse §-ga 33¹ järgmises sõnastuses:

“§ 33¹. Lemmikloomade pidamine kaupluses

(1) Kaupluses müüa pakutavat lemmiklooma on keelatud pidada kaupluse vaateaknal.

(2) Kaupluses müüa pakutavale lemmikloomale tuleb tagada tema normaalseks elutegevuseks vajalik piisavalt rahulik ja vaikne keskkond. Kaupluses tuleb välistada müüa pakutava lemmiklooma ja kaupluse külastaja vaheline füüsiline kontakt ilma kaupluse töötaja järelevalveta.

(3) Kaupluses müüa pakutava lemmiklooma puur, terraarium ja akvaarium peavad olema samas ruumis müüdavatest lemmikloomatarvetest ja loomasöödast eraldatud vaheseina või muu eraldamist võimaldava vahendiga.”.

§ 7. Paragrahvi 45 lõikes 2 asendatakse sõnad “teaduslik kraad” sõnadega “vähemalt magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon”.

§ 8. Paragrahvi 65 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(1) Loomapidamise õiguse äravõtmine on kohtu mõistetud lisakaristus looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest, mille sisuks on keeld pidada kindlaksmääratud aja jooksul mis tahes looma või teatud loomaliiki kuuluvat looma.”.

§ 9. Seaduse § 66 tunnistatakse kehtetuks.

§ 10. Paragrahvi 66² täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

“(3) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena loomapidamise õiguse äravõtmist kuni viie aastani.”.

§ 11. Paragrahvi 66¹¹ täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

“(3) Käesoleva seaduse §-s 66² sätestatud väärtegu arutab kohus, kui väärteoasja arutades on vaja otsustada loomapidamise õiguse äravõtmine.”.

§ 12. Paragrahvi 81¹ täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

“(4) Enne 2007. aasta 1. märtsi kohtumenetlusse võetud loomapidamise õiguse äravõtmise asjad lahendatakse seni kehtinud alustel ja korras.”.

II. § 13. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2007. aasta 1. märtsil.

(2) Käesoleva seaduse §-d 2 ja 6 jõustuvad 2007. aasta 1. septembril.

Riigikogu esimees Toomas Varek

Tallinn, . 2007

Algatanud Vabariigi Valitsus

08.01.2007 nr 1-6/1

Vabariigi Valitsuse nimel

Heiki Loot

Riigisekretär

SELETUSKIRI

Loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Loomakaitseseaduses (RT I 2001, 3, 4; 2005, 61, 477) tehakse muudatused seaduse rakendamise käigus ilmnenud probleemide lahendamiseks, seaduse täiendamiseks täpsemate nõuetega lemmikloomade kaitse kohta, seaduse kooskõlla viimiseks Euroopa Liidu õigusaktiga, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosakonna loomakaitse ja põllumajandusloomade aretuse büroo peaspetsialist Margus Proses (625 6276, margus.proses@agri.ee) ning sama büroo peaspetsialist Anneli Härmson (625 6289, anneli.harmson@agri.ee). Eelnõu väljatöötamisel osalesid Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu ja loomakaitse osakonna loomakaitsebüroo ametnikud. Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud õigusosakonna nõunik Katrin Tuula (625 6280, katrin.tuula@agri.ee). Eelnõu keeletoimetaja on õigusosakonna peaspetsialist Leeni Silk (625 6523, leeni.silk@agri.ee).

Kuna eelnõu sisaldab sätteid, mis reguleerivad kohtumenetlust loomapidamise õiguse äravõtmise asjades, on eelnõu seadusena vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu koosseisu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Seaduseelnõu eesmärk on soodustada lemmikloomade tervise ja heaolu kaitset, viia loomakaitseseadus (LKS) paremini kooskõlla Euroopa Liidu (EL) Nõukogu direktiiviga 91/628/EMÜ, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal (EÜT L 340, 11.12.1991, lk 17–27), ning muuta loomapidamise õiguse äravõtmise regulatsioon selgemaks ja otstarbekamaks.

Eelnõuga sätestatakse üksikasjalikumad lemmikloomade pidamise nõuded ning muudetakse loomade vedu reguleerivaid sätteid. Täiendatakse erandeid, mille puhul ei kohaldata LKSis vedamise kohta sätestatud nõudeid. Sätestatakse täpsemalt, milliste vedude kohta peab vedaja koostama teekonnaplaani.

Seaduse rakendamise käigus ilmnenud probleemide lahendamiseks täpsustatakse loomkatse läbiviijale esitatavat haridusnõuet ning kaotatakse LKSist loomapidamise õiguse äravõtmise regulatsioon ning asendatakse see loomapidamise õiguse äravõtmisega lisakaristusena looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest peatükist: loomakaitseseaduse muudatused ja seaduse jõustumine.

Eelnõu I peatükk – loomakaitseseaduse muudatused

Peatükk koosneb kaheteistkümnest paragrahvist.

Eelnõu § 1. Paragrahvi 3 lõike 4 punktis 3 sätestatud üldvolitusnorm tunnistatakse kehtetuks, kuna selle sõnastus on toonud kaasa mitmeid tõlgendusprobleeme ja õiguslikke vaidlusi selle üle, millises ulatuses ja milliste loomaliikide või -rühmade kohta võib kõnealuse volitusnormi alusel nõudeid kehtestada. Ettepaneku täpsustada volitusnormi on Põllumajandusministeeriumile teinud Justiitsministeerium oma 18.08.2006. a kirjas nr 3-2-02/8281. Selguse ja üheselt mõistetavuse tagamiseks muudetakse volitusnormi ning esitatakse see LKS § 3 lõikena 5, milles sätestatakse, et Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister võib kehtestada LKS § 3 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõudeid täpsustavad loomapidamisnõuded, sealhulgas nõuded looma pidamise ruumi või ehitise kohta, mis tulenevad looma pidamise eesmärgist või looma kuuluvusest teatud liiki või rühma. Volitusnormi täpsustamine võimaldab vajaduse korral kehtestada loomapidamisnõuded mitte ainult bioloogilistel alustel liikidesse või rühmadesse kuuluvate loomade kohta, vaid ka looma pidamise eesmärgi alusel jagunevate loomade (nt lemmikloomad) kohta. Volitusnormi alusel on kavandatud välja töötada üksikasjalikud lemmikloomade pidamise nõuded enam levinud lemmikloomaliikide (koerad, kassid, närilised ja küülikud, tuhkrud, puurilinnud, roomajad ja kahepaiksed, akvaariumikalad ning selgrootud) kaupa.

Eelnõu § 2. LKSi täiendatakse peatükiga 2¹, milles sätestatakse täpsemad nõuded lemmikloomade kaitse kohta. Lemmiklooma mõiste on avatud LKSi § 2 lõikes 3. Uues peatükis sätestatud nõuded täpsustavad LKSi § 3 lõigetes 2 ja 3 toodud nõudeid, mis üldiselt käsitlevad samuti loomade söötmist-jootmist, hooldamist ja ümbritsevat keskkonda, sealhulgas ruumi või ehitist, milles loom alaliselt viibib. Peatükis sisalduvate nõuete kohta on Põllumajandusministeeriumile esitanud arvamuse ka Justiitsministeerium oma 18.08.2006 kirjas nr 3-2-02/8281, mille kohaselt on need nõuded piisavalt üldised ja mõistlikud, et nende järgimine peaks olema kohustuslik kõigile lemmikloomapidajatele, jättes samas loomapidajale piisava võimaluse otsustada nende nõuete täitmise viisi üle. Üksikasjalikumate nõuete kehtestamine on vajalik, kuna see võimaldab tõhustada järelevalvet ning soodustab lemmikloomade tervise heaolu ja kaitset. Lemmiklooma pidamise nõuete väljatöötamisel on võetud eeskujuks Soomes lemmikloomade pidamist reguleeriv õigusakt. Samuti on arvestatud Euroopa Nõukogu lemmikloomade kaitse konventsiooni (Strasbourg, 13. november 1987) põhimõtteid. Euroopa Nõukogu lemmikloomade kaitse konventsiooni allkirjastamise ja ratifitseerimise protsess on Eestis juba alanud ning konventsiooni ratifitseerimisega kaasneb Eestile kohustus konventsiooni põhimõtted üle võtta.

Uues peatükis esitatakse täpsemad nõuded lemmiklooma tervise ja heaolu kontrollimise ning lemmiklooma pidamise ruumi või ehitise ning vahendite ja seadmete kohta. Sätestatud nõuete kohaselt tuleb loomapidajal regulaarselt kontrollida lemmiklooma tervist ja heaolu. Heaolu kontrollimisel jälgitakse muu hulgas, et loomal oleks olemas tema vajadustele vastav sööt ja joogivesi. Tervise kontrollimisel jälgitakse looma käitumist. Kõrvalekalded tavapärasest käitumisest (nt loidus, isupuudus) viitavad looma tervisliku seisundi halvenemisele. Suuremat tähelepanu tuleb lemmiklooma tervise ja heaolu kontrollimisele pöörata looma poegimise või paljunemise ajal, kui loom on haige või kui lemmiklooma pidamise keskkonnas toimuvad olulised muutused (nt loomapidaja vahetus, uued pidamisruumid). Sätestatakse ka üksikasjalikumad nõuded lemmiklooma pidamise ruumi või ehitise kohta. Nähakse ette, et lemmiklooma pidamise ruum või ehitis ning tema pidamiseks kasutatavad vahendid ja seadmed peavad olema loomale ohutud ja kergesti puhastatavad. Sätestatakse nõue, et lemmiklooma pidamise ruumis või ehitises peab olema loomaliigile sobiv sisustus ning juhul, kui lemmikloom ei saa liigiomaseid käitumisharjumusi, nagu näiteks kraapimine, kaevamine, närimine, peitumine, kümblemine, sukeldumine ja pesa ehitamine, järgida väljaspool ruumi või ehitist, peab seal olema selliseks tegevuseks sobivat materjali. Vajadust kraapimis-, kaevamis-, närimis- jms materjali lisamiseks lemmiklooma pidamise ruumi või ehitisse ei ole juhul, kui lemmikloom saab liigiomaseid käitumisharjumusi järgida väljaspool ruumi või ehitist.

Eelkirjeldatud täpsemate nõuete eesmärgiks on parandada ja kaitsta lemmikloomade heaolu. Erinevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 36² alusel omavalitsusüksuse volikogu kehtestatud koerte ja kasside pidamise eeskirjadest, kus rõhk on asetatud valla või linna territooriumil turvalisuse ja heakorra ning inimese heaolu tagamisele, reguleeritakse uues peatükis lemmikloomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada lemmikloomade tervist või heaolu.

Eelnõu § 3. Paragrahvi 20 lõike 3 muutmisega viiakse seadus kooskõlla nõukogu direktiivi 91/628/EMÜ muudatustega. LKSi § 20 lõike 3 sõnastust parandatakse tulenevalt nõukogu direktiivi 91/628/EMÜ artikli 1 punktist 2a. LKSi § 20 lõike 3 uue sõnastuse kohaselt ei kohaldata LKS-is vedamise kohta sätestatud nõudeid üksiku looma vedamise ja looma mitteärilisel eesmärgil vedamise korral, kui loomaga on kaasas loomapidaja, kes vedamise ajal tagab looma tervise ja heaolu. Nimetatud erandid annavad loomapidajale võimaluse lihtsustada looma veoga seotud igapäevatoiminguid. Näiteks ei pea vedaja olema enne veo algust registreeritud kohalikus järelevalveasutuses ning veetava loomaga ei pea kaasas olema veterinaartõend või -sertifikaat juhul, kui loomapidaja veab looma mitteärilisel eesmärgil ühest pidamise kohast teise. Ka võimaldab uus sõnastus loomapidajal lihtsamas korras vedada näiteks sõiduauto haagises oma kahte hobust juhul, kui vedu ei toimu ärilisel eesmärgil. Vedamine toimub mitteärilisel eesmärgil, kui vedamise eesmärk ei ole saada majanduslikku kasu. Sellest tuleb eristada ärilisel eesmärgil vedamist, millega on tegemist juhul, kui looma veetakse eesmärgiga teda müüa või vahetada või loomast muul viisil tulu saada.

Eelnõu § 4. Paragrahvi 22 lõike 2 uue sõnastuse kohaselt tuleb teekonnaplaan koostada ja esitada kohalikule järelevalveasutusele vaid kabjaliste, veiste, lammaste, kitsede ja sigade üle kaheksa tunni kestva veo puhul. Sellise sõnastusega viiakse LKS kooskõlla nõukogu direktiivi 91/628/EMÜ artikli 5 punkti 2b nõuetega ja hoitakse ära võimalikud arusaamatused järelevalveasutuse suhtlemisel välisriigi vedajatega.

Eelnõu § 5. Paragrahvis 27 lõikes 2 täpsustatakse esimese lause sõnastust ja asendatakse termin “akvaariumikalu” terminiga “tehistingimustes kasvatatud kalu”. Muudatusega laiendatakse sätet nii, et see kehtiks kõigi tehistingimustes kasvatatud kalade kohta, sh ka toidukauplustes ja restoranides müüa ja süüa pakutavate akvaariumis avalikult näidatavate kalade kohta.

Eelnõu § 6. LKSi 7. peatükki täiendatakse §-ga 33¹, milles esitatakse nõuded kaupluses müüa pakutavate lemmikloomade pidamise kohta. Eelnõu kohaselt on keelatud pidada kaupluses müüa pakutavat lemmiklooma kaupluse vaateaknal. Kaupluses müüa pakutavale lemmikloomale tuleb tagada tema normaalseks elutegevuseks vajalik piisavalt rahulik ja vaikne keskkond. Müüa pakutava lemmiklooma puur või looma pidamiseks ettenähtud muu vahend peab olema eraldatud samas ruumis müüdavatest lemmikloomatarvetest ja loomasöödast nii, et loomale oleks tagatud rahulikud tingimused. Nimetatud nõuded sätestatakse, et tagada müüa pakutava lemmiklooma heaolu.

Eelnõu § 7. Paragrahvi 45 lõike 2 muutmisega viiakse LKS kooskõlla ülikooliseaduses tehtud muudatustega ja kasutatavate terminitega ning täpsustatakse loomkatse läbiviijale esitatavat haridusnõuet. Loomkatse läbiviimine eeldab süvendatud teadmisi veterinaarmeditsiini, meditsiini, bioloogia või muul sobival alal. Ülikooliseaduse § 28 kohaselt omandab üliõpilane iseseisvaks tööks vajalikud teadmised ja oskused alles magistriõppe vältel, süvendades erialateadmisi ja -oskusi. Loomkatse läbiviija peab olema saanud väljaõppe kavandatavate loomkatsetega seotud teadusvaldkonnas, peab suutma katseloomadega toime tulla ja neid hooldada ning kogu loomkatse tehakse tema vastutusel. Seetõttu ei saa pidada piisavaks vaid sobiva eriala alusteadmisi ja -oskusi, vaid on vaja sõnaselgelt sätestada loomkatse läbiviimise loa saamise eeldusena vähemalt magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni omandamine. Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991. a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus on sätestatud Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2005. a määruses nr 120. Välisriigi haridust tõendavate dokumentide Eesti õigusaktides nimetatud haridustasemetele ja kõrgharidustasemetele, s.o välisriigi ja piiriüleste kvalifikatsioonide Eesti kvalifikatsioonidele vastavuse hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning antud kvalifikatsioonide nimetuste Eestis kasutamise tingimused ja kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2006. a määrusega nr 89.

Eelnõu § 8. Paragrahvi 65 lõiget 1 muudetakse ning sätestatakse loomapidamise õiguse äravõtmise definitsioon: loomapidamise õiguse äravõtmine on kohtu mõistetud lisakaristus looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest, mille sisuks on keeld pidada kindlaksmääratud aja jooksul mis tahes looma või teatud loomaliiki kuuluvat looma. Loomapidamise õiguse äravõtmine sätestatakse karistusseadustikus lisakaristusena looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest. Samaaegselt käesoleva eelnõuga on Põllumajandusministeeriumis ette valmistatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu kavand, mis esitatakse Justiitsministeeriumile. Ettepaneku loomapidamise õiguse äravõtmise sätestamiseks lisakaristusena tegi Justiitsministeerium käesoleva eelnõu kooskõlastamisel. Kehtiva loomakaitseseaduse kohaselt kuulub loomapidamise õiguse äravõtmine tsiviilkohtus hagimenetluse korras läbivaadatavate asjade hulka ning LKS § 65 lõikes 1 on esitatud alused, mille esinemise korral võib kohus isikult loomapidamise õiguse ära võtta. Senise sõnastuse kohaselt on loomapidamise õiguse äravõtmise eelduseks looma äravõtmine LKSi §-s 64 sätestatud korras. Praktikas on selgunud, et see sõnastus ei ole piisav, sest välistab võimaluse võtta loomapidamise õigus ära juhul, kui isik on põhjustanud looma hukkumise (st looma ei saa enam ära võtta). Loomapidamise õiguse äravõtmise regulatsiooni puhul on tõusetunud ka küsimus võimaliku vastuolu kohta põhiseaduse § 23 lõikega 3 (ne bis in idem põhimõtte rikkumine), mille kohaselt kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. Loomapidamise õiguse äravõtmine mõjub karistusena ning seetõttu tekkis küsimus topeltkaristamise keelu võimalikust rikkumisest. Loomapidamise õiguse äravõtmise kohaldamine lisakaristusena süüteo eest võimaldab paremini kaitsta looma elu ja tervist ning seega ka avalikke huve, on otstarbekam ja toimub kiiremini kui loomapidamise õiguse äravõtmine hagimenetluses tsiviilkohtus.

Eelnõu koostajad on tutvunud loomapidamise õiguse äravõtmise regulatsiooniga erinevates riikides ning peavad kõige otstarbekamaks Soome ja Austria regulatsiooni. Nii Soome kui ka Austria seadus näeb ette võimaluse kohaldada loomapidamise õiguse äravõtmist lisakaristusena ning seda ka väärteo eest karistamise korral.

Eelnõu § 9. LKSi § 66 tunnistatakse kehtetuks, kuna loomapidamise õiguse äravõtmise kui lisakaristuse sisu ja tagajärjed on sõnastatud LKS § 65 lõikes 1. Loomapidamise õiguse äravõtmisega seotud menetluskulude hüvitamise kord tuleneb väärteomenetluse seadustikust ja kriminaalmenetluse seadustikust, seega puudub vajadus kulude kandmise reguleerimiseks LKSis.

Eelnõu § 10. Paragrahvi 66² täiendatakse lõikega 3, millega nähakse ette, et kohus võib kohaldada LKS §-s 66² sätestatud süüteo eest lisakaristusena loomapidamise õiguse äravõtmist kuni viie aastani.

Eelnõu § 11. LKS §-s 66¹¹ reguleeritakse LKSis sätestatud väärtegude menetlust. Eelnõu kohaselt täiendatakse § 66¹¹ lõikega 3, mille kohaselt LKSi §-s 66² sätestatud väärtegu arutab kohus, kui väärteoasja arutades on vaja otsustada loomapidamise õiguse äravõtmine. Kuna lisakaristusena loomapidamise õiguse äravõtmine piirab isiku põhiõigust vabalt valida tegevusala ning tegeleda ettevõtlusega, antakse sellise lisakaristuse mõistmine kohtu pädevusse.

Eelnõu § 12. Seaduse § 81¹ täiendatakse üleminekusättega. Üleminekusäte on vajalik selleks, et käesoleva seaduse jõustumise ajal juba kohtumenetlusse võetud loomapidamise õiguse äravõtmise asjad saaks seni kehtivas korras lõpuni menetleda ja lahendada.

Eelnõu II peatükk – seaduse jõustumine

Eelnõu § 13. Eelnõu kohaselt on seaduse jõustumine kavandatud 1. märtsil 2007. a. Seaduse §-de 2 ja 6 (LKS 2¹. peatükk ja § 33¹), millega reguleeritakse lemmikloomade kaitset ning lemmikloomade pidamist kaupluses, jõustumine on kavandatud 1. septembril 2007. a. Hilisem jõustumise kuupäev on sätestatud, et anda lemmikloomapidajale piisav aeg viia oma lemmiklooma pidamise tingimused nõuetega kooskõlla. Arvestatud on, et oleks aega viia nõuetega kooskõlla ka lemmiklooma pidamine kaupluses.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid. Kasutatavad terminid on sarnased muudetavas seaduses kasutatavate terminitega ning on kooskõlas ELi õigusaktides kasutatavate terminitega.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud nõukogu direktiivi 91/628/EMÜ, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal ja millega muudetakse direktiive 90/425/EMÜ ja 91/496/EMÜ (EÜT L 340, 11.12.1991, lk 17–27), nõudeid. Nimetatud direktiivi ja seaduse eelnõu sätete võrdlustabel on toodud seletuskirja lisas 1.

6. Seaduse mõjud

Seaduse eelnõu vastuvõtmisega kõrvaldatakse mitmed ebatäpsused, täiendatakse LKSi ELi õiguse kohaselt, tagatakse valdkonna tõhusam reguleeritus ja tõrgeteta rakendamine.

LKSi täiendamisega peatükiga 2¹ luuakse eeldused lemmikloomade heaolu parandamiseks. Üksikasjalikumate nõuete sätestamine võimaldab tõhustada järelevalvet ning soodustab lemmikloomade tervise ja heaolu kaitset. Uues peatükis sisalduvad nõuded mõjutavad iga lemmiklooma pidavat isikut. Suurem mõju on nõuetel siiski lemmiklooma pidamise, müümise ja lemmikloomaga seonduva muu tegevusega tegelevale ettevõtjale, kes peab oma tegevuse korraldamisel järgima sätestatud nõudeid.

LKSi §-de 20 ja 22 muutmisega viiakse seadus kooskõlla nõukogu direktiivi 91/628/EMÜ nõuetega. Paragrahvi 20 lõike 3 muutmine mõjutab isikut, kes tegeleb looma veoga, võimaldades tal mitteärilisel eesmärgil looma vedamist lihtsamalt (ilma Veterinaar- ja Toiduameti kohalikus asutuses registreerimata) korraldada. Muudatus lihtsustab loomapidaja igapäevatoiminguid, mis on seotud looma veoga mitteärilisel eesmärgil, ja rõhutab looma saatva isiku vastutust veetava looma tervise ja heaolu eest.

Paragrahvi 22 muutmisega viiakse LKS kooskõlla nõukogu direktiivi 91/628/EMÜ nõuetega, mille kohaselt on teekonnaplaan nõutav vaid kabjaliste, veiste, lammaste, kitsede ja sigade üle kaheksa tunni kestva veo puhul. See muudatus aitab edaspidi ära hoida praktikas ilmnenud arusaamatusi kohalike järelevalveasutuste suhtlemisel välisriigi vedajatega.

Paragrahvi 27 lõike 2 muutmisega tagatakse, et LKSis sätestatud avaliku näitamise nõuded kaitsevad kõiki tehistingimustest kasvatatud ja ärilisel eesmärgil näidatavaid kalu.

Paragrahvi 45 lõike 2 muutmisega tagatakse, et loomkatse läbiviija on vaid iseseisvaks tööks vajalike teadmiste ja oskustega sobival erialal vähemalt magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni omandanud isik.

Paragrahvi 65 muutmisega reguleeritakse otstarbekamalt loomapidamise õiguse äravõtmise kord ning viidatakse, et loomapidamise õiguse äravõtmine on kohtu poolt mõistetud lisakaristus. Loomapidamise õiguse äravõtmise kohaldamine lisakaristusena süüteo eest võimaldab paremini kaitsta looma elu ja tervist ning seega ka avalikke huve.

7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused

LKSis tehtavate muudatuste rakendamisega ei kaasne lisakulutusi riigieelarve vahenditest.

Kohaliku omavalitsuse üksusele on püütud hulkuvate loomade, sealhulgas lemmikloomade püüdmise ja pidamise ülesanne pandud kehtiva LKSi § 5 lõikega 3 ning seetõttu on kohaliku omavalitsuse üksus pidanud oma ülesannete täitmiseks ette nägema vahendid valla või linna eelarves. Lemmiklooma pidamist reguleerivate nõuete puhul on eelnõu väljatöötamise käigus tehtud koostööd hulkuvate loomade varjupaikadega ning on arvestatud, et kohalikud omavalitsusüksused ei peaks võtma kulukaid meetmeid hulkuvate loomade varjupaigas loomade pidamise tingimuste kooskõlla viimiseks eelnõus sätestatud nõuetega.

8. Rakendusaktid

Seaduse eelnõu §-st 1 tulenevalt:

1) võib Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister kehtestada määruse “Lemmikloomade pidamise nõuded”;

2) muudetakse Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määruse nr 245 “Loomaaia planeeringule ja ehitistele ning loomaaialoomade pidamisele esitatavad nõuded” preambulit ning parandatakse viide volitusnormile.

Seaduse eelnõu §-st 2 tulenevalt muudetakse Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2002. a määrust nr 130 “Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kord” ja täpsustatakse viidet LKSis ja selle alusel kehtestatud lemmikloomade pidamise nõuetele, mida tuleb järgida varjupaigas hulkuvate loomade pidamise korral. Nimetatud muudatuse jõustumine on kavandatud 1. septembril 2007. a.

Seaduse eelnõu §-dest 3 ja 4 tulenevalt muudetakse Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2001. a määrust nr 326 “Loomade veo kord¹” (RT I 2001, 84, 508; 2005, 67, 523).

Muudetavate rakendusaktide eelnõude kavandid on toodud seletuskirja lisas 2.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 1. märtsil 2007. a. Seaduse §-d 2 ja 6 jõustuvad 1. septembril 2007. a.

10. Eelnõu kooskõlastamine

Seaduse eelnõu esitati arvamuse andmiseks Eesti Loomakaitse Seltsile ning Eesti Akadeemilisele Loomakaitse Ühingule. Eelnõus on arvestatud Põllumajandusministeeriumi juures tegutseva loomkatse läbiviimise loakomisjoni tehtud ettepanekut ja Eesti Loomakaitse Seltsi ettepanekuid.

Vabariigi Valitsuse nimel

Heiki Loot

Riigisekretär

Lisa 1

Loomakaitseseaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskirjale

EUROOPA LIIDU ÕIGUSALLIKA JA SEADUSE EELNÕU

VÕRDLUSTABEL

Lisa 2

Loomakaitseseaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskirjale

EELNÕU KAVAND

Valmimise kuupäev

07.12.2006

VABARIIGI VALITSUS

M Ä Ä R U S

Tallinn, Toompea . 2006 nr

Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2003. a määruse nr 187 “Loomade veo kord¹” muutmine

Määrus kehtestatakse “Loomakaitseseaduse” § 22 lõike 4 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2003. a määrust nr 187 “Loomade veo kord¹” (RT I 2001, 84, 508; 2005, 67, 523) muudetakse järgmiselt:

1) paragrahvi 1 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 38 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

“(1) Isik, kes tegeleb loomade veoga, peab olema registreeritud kohalikus järelevalveasutuses. Kabjaliste, veiste, lammaste, kitsede ja sigade üle kaheksa tunni kestva veo kohta peab vedaja koostama teekonnaplaani, mille ta peab hiljemalt veo päevale eelneval tööpäeval esitama kohalikule järelevalveasutusele kooskõlastamiseks.”.

§ 2. Määrus jõustub 1. märtsil 2007. a.

Andrus Ansip

Peaminister Ester Tuiksoo Põllumajandusminister Heiki Loot

Riigisekretär

EELNÕU KAVAND

Valmimise kuupäev

07.12.2006

VABARIIGI VALITSUS

M Ä Ä R U S

Tallinn, Toompea . 2006 nr

Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2002. a määruse nr 130 “Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kord” muutmine

Määrus kehtestatakse “Loomakaitseseaduse” § 5 lõike 4 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2002. a määrust nr 130 “Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kord” (RT I 2002, 34, 212) muudetakse ja § 3 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

“(4) Varjupaigas tuleb hulkuvaid loomi pidada “Loomakaitseseaduse” § 3 lõigetes 2 ja 3 ning 2¹. peatükis sätestatud nõuete ja § 3 lõike 5 alusel kehtestatud lemmiklooma pidamise nõuete kohaselt vastavalt looma liigile ja eale.”.

§ 2. Määrus jõustub 1. septembril 2007. a.

Andrus Ansip

Peaminister Ester Tuiksoo Põllumajandusminister Heiki Loot

Riigisekretär

EELNÕU KAVAND

Valmimise kuupäev

07.12.2006

VABARIIGI VALITSUS

M Ä Ä R U S

Tallinn, Toompea . 2006 nr

Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määruse nr 245 “Loomaaia planeeringule ja ehitistele ning loomaaialoomade pidamisele esitatavad nõuded” muutmine

Määrus kehtestatakse “Loomakaitseseaduse” § 3 lõike 5 ja § 28 lõike 3 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määrust nr 245 “Loomaaia planeeringule ja ehitistele ning loomaaialoomade pidamisele esitatavad nõuded” (RT I 2004, 57, 408) muudetakse ja määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:

“Määrus kehtestatakse “Loomakaitseseaduse” § 3 lõike 5 ja § 28 lõike 3 alusel.”.

§ 2. Määrus jõustub 1. märtsil 2007. a.

Andrus Ansip

Peaminister Rein Randver Keskkonnaminister Heiki Loot

Riigisekretär