EELNÕU
1083 SE I
RAHVUSVAHELISE AATOMIENERGIAAGENTUURI PÕHIKIRJA JA SELLE MUUDATUSTE HEAKSKIITMISE SEADUS
§ 1. Kiita heaks juurdelisatud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri põhikiri, mis on koostatud 1956. aasta 26. oktoobril New Yorgis.
§ 2. Kiita heaks juurdelisatud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri põhikirja muudatused, mis on heaks kiidetud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peakonverentsi 1999. aasta 1. oktoobri resolutsioonidega GC(43)/RES/8 ja GC(43)/RES/19.
Riigikogu esimees
Toomas Varek
Tallinn, "......"....................2007. a
Algatanud Vabariigi Valitsus
Tallinn, 8. jaanuaril 2007. a nr 1-6/5
Vabariigi Valitsuse nimel
Heiki Loot
Riigisekretär
SELETUSKIRI
Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri põhikirja ja selle muudatuste
heakskiitmise seaduse eelnõu kohta
1. Sissejuhatus
Seaduse eelnõu on välja töötatud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (edaspidi IAEA) põhikirja ja selle muudatuste heakskiitmiseks.
IAEA põhikiri jõustus rahvusvaheliselt 29. juulil 1957. Eesti sai IAEA liikmeks 31. jaanuaril 1992 IAEA põhikirja hoidjale Ameerika Ühendriikide valitsusele 2. jaanuaril 1992 saadetud kirja alusel. Kirjas tunnustas välisminister Lennart Meri Eesti Vabariigi nimel IAEA põhikirja.
Eesti peab liikmesust IAEA-s oluliseks. IAEA ei ole pelgalt mõeldud riikidele, kes toodavad ja kasutavad tuumaenergiat. IAEA missiooniks on ka kaitsta inimeste tervist ja keskkonda radiatsiooni eest. Eestil on olnud ja on ka edaspidi IAEA-ga väga tihe koostöö. Põhikirja artikkel 11 sätestab IAEA projektide läbiviimise korra. Selliste projektide läbi on Eesti saanud märkimisväärset kasu (viimase projektina võiks nimetada Põhja-Eesti onkoloogiakeskuse tarbeks muretsetud kiiritusravi lineaarkiirendit). IAEA liikmesusega näitab Eesti oma pühendumust rahumeelsele ja tuumarelvavabale maailmale.
IAEA kompetentsi jääb ka tuumarelvade leviku tõkestamise leping (Non Proliferation Treaty edaspidi NPT), mis on niinimetatud piirileping tuumaenergia rahumeelse ja sõjalise kasutamise vahel. NPT fikseerib lepingu sõlmimise ajaks kujunenud rahvusvahelise olukorra, kus viiel riigil maailmas on tuumarelv, samas keelab selle relvaliigi omandamise ülejäänud riikide poolt. Maailma tuumarelvaleviku tõkestamise reþiimis toimib NPT kaitsemeetmete süsteem kui usaldusmeede, mille kaudu saab IAEA kindlaks teha, et riik täidab rahvusvahelisi kohustusi ja ei arenda tuumarelva. Eesti peab NPT-d ja sellega seotud tegevusi väga tähtsaks, sest seda lepingut nimetatakse ka globaalse julgeoleku nurgakiviks.
Käesolev eelnõu on koostatud põhjusel, et 1992. aastal kiideti IAEA põhikiri heaks riigisiseseid menetlusnõudeid arvestamata. 2. jaanuaril 1992 ei kehtinud veel Eesti Vabariigi põhiseadus, kuid tollase praktika kohaselt oleks pidanud heakskiitmiskirjale eelnema kas valitsuse või seadusandja otsus. Riigikantselei ja Välisministeeriumi arhiivis puudub asjakohane dokument. Samuti on siiani Riigi Teatajas avaldamata IAEA põhikiri ja selle eestikeelne tõlge.
Kuna põhiseaduse kohaselt on rahvusvaheliste organisatsioonidega ühinemiseks vaja Riigikogu heakskiitu, esitab Välisministeerium kooskõlas põhiseaduse § 121 punktiga 3 riigisiseste eeskirjade varasema täitmata jätmise tõttu IAEA põhikirja heakskiitmise seaduse eelnõu. Vaatamata sellele, et Eesti ei täitnud ühinemise ajal kehtinud riigisiseseid menetlusnõudeid, on Eesti käitunud kui IAEA liige (mh maksnud liikmemaksu) ning Eestit peab organisatsiooni liikmeks ka IAEA1.
IAEA põhikirja tagantjärele heakskiitmisel ei ole tähendust rahvusvahelise õiguse järgi. Liikmesusest tulenevad õigused ja kohustused on Eestil sõltumata sellest, kas ühinemisega rikuti riigisiseseid menetlusnorme. Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artikli 46 kohaselt “ei ole riigil õigust viidata asjaolule, et tema nõusolek lepingu kohustuslikkusega oli väljendatud tema siseõiguse ühte või teist lepingute sõlmimise pädevust puudutavat sätet rikkudes kui tema nõusoleku kehtetuse alusele, kui ainult selline rikkumine ei olnud ilmne ega puudutanud tema siseõiguse eriti tähtsaid norme”.
Küll aga võimaldab heakskiitmise tagantjärele menetlemine muuta IAEA põhikirja heakskiitmise korrektseks ka Eesti õiguse järgi ja aitab vältida võimalikke riigisiseseid pädevusvaidlusi. Seda enam, et põhikirja on 1999. aastal kahel korral muudetud ning Eestil on huvi ka need muudatused heaks kiita.
IAEA peakonverentsi 1999. aasta 1. oktoobri resolutsioonidega GC(43)/RES/8 ja GC(43)/RES/19 muudeti IAEA põhikirja artikleid VI ja XIV. IAEA peadirektor on palunud riikidelt muudatuste kiiret heakskiitmist. Sellest tulenevalt sisaldab eelnõu ka IAEA põhikirja 1999. aasta muudatuste heakskiitmist.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi 1. poliitikaosakonna julgeoleku ja relvastuskontrolli büroo kolmas sekretär Ketlin Süsmalainen (637 7122, ketlin.susmalainen@mfa.ee), juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsleri nõunik rahvusvahelise õiguse küsimustes Kristi Land (637 7424, kristi.land@mfa.ee) ja juriidilise osakonna rahvusvaheliste lepingute büroo jurist Martti Peetsalu (637 7427 martti.peetsalu@mfa.ee). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna keeleekspert Riina Martinson (637 7404, riina.martinson@mfa.ee).
IAEA põhikirja on tõlkinud Eesti Õigustõlke Keskus ja keeleliselt toimetanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna keeleekspert Piret Grigorjeva (637 7409, piret.grigorjeva@mfa.ee). IAEA põhikirja muudatused on tõlkinud Välisministeeriumi tõlketalituse tõlk Airis Erme (637 7397, airis.erme@mfa.ee) ja keeleliselt toimetanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna keeleekspert Riina Martinson (637 7404, riina.martinson@mfa.ee).
Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.
2. Seaduse eesmärk
Seaduse eesmärk on kiita heaks IAEA põhikiri ja selle 1999. aasta muudatused. IAEA põhikirja heakskiitmisel täidetakse riigisisene menetluslünk. IAEA põhikirja 1999. aasta muudatuste heakskiitmisega aitab Eesti kaasa nende rahvusvahelisele jõustumisele.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu kohaselt kiidab Eesti IAEA põhikirja ja selle 1999. aasta muudatused heaks.
Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri põhikiri koosneb 23 artiklist.
Põhikirja I artikkel sätestab IAEA asutamise.
Põhikirja II artikli kohaselt on IAEA eesmärk kiirendada ja laiendada tuumaenergia kasutamist rahumeelsel otstarbel kogu maailmas ning tagada kontroll, et tuumaenergiat ei kasutataks sõjalisel otstarbel.
Põhikirja III artikkel sätestab IAEA ülesanded, milleks on muu hulgas tuumaenergia rahuotstarbeliste uuringute soodustamine ja toetamine, teadus- ja tehnikateabe vahetamise edendamine, kaitsemeetmete kehtestamine ning tervisekaitse ohutusnormide vastuvõtmine. Oma ülesandeid täites järgib IAEA ÜRO eesmärke ja põhimõtteid ning rahvusvahelisi lepinguid, kehtestab kontrolli lõhustuvate materjalide üle, et tagada nende rahuotstarbeline kasutamine, jaotab ressursse, võttes arvesse maailma vähearenenud piirkondade erivajadusi, ning esitab igal aastal tegevusaruande ÜRO Peaassambleele ja vajaduse korral Julgeolekunõukogule.
Põhikirja IV artikkel näeb ette IAEA liikmesuse tingimused.
Põhikirja V artikkel määrab kindlaks peakonverentsi istungite toimumise aja ja korra, ülesanded ning liikmete esindamise korra. Peakonverentsi pädevuses on näiteks liikmeõiguste peatamine, aastaaruannete arutamine, IAEA eelarve kinnitamine, IAEA ja ÜRO või muude organisatsioonide vahel sõlmitud lepingute kinnitamine, põhikirja muudatuste heakskiitmine ja peadirektori ametisse nimetamine.
Põhikirja VI artikkel sätestab juhatajate nõukogu koosseisu, selle ametisse nimetamise põhimõtted ja juhatajate nõukogu töö põhimõtted.
Põhikirja VII artikkel sätestab peadirektori vastutusala ja töötajate ametisse nimetamise, tasustamise ja töölt vabastamise põhimõtted.
Põhikirja VIII artikkel käsitleb teabe esitamist IAEA-le ning teabe IAEA poolt kogumise korra.
IX ja X artikkel sätestavad materjali, teenuste ja tehniliste vahendite IAEA-le kättesaadavaks tegemise korra. Nähakse ette, et IAEA vastutab tema käsutuses oleva materjali ladustamise ja kaitsmise eest.
XI artikkel sätestab IAEA projektide elluviimise korra. Artikli kohaselt võib tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise uurimus-, arendus-, või praktilise rakendamise projekti elluviija taotleda IAEA-lt abi.
XII artikkel sätestab IAEA kaitsemeetmete võtmise korra ning IAEA õigused ja kohustused seoses sellega. Näiteks on IAEA-l õigus ja kohustus uurida projekti, et seda ei rakendataks sõjalistel eesmärkidel, nõuda enda kehtestatud tervise- ja ohutusmeetmete järgimist, nõuda tegevuspäeviku pidamist, saada aruandeid, saata riigi territooriumile inspektoreid, lõpetada või peatada abi andmine projekti täitmiseks, kui liikmesriik ei täida oma kohustusi, peatada liikmekohustusi rikkunud riigi liikmesusest tulenevad õigused. Juhatajate nõukogu kannab rikkumistest ette ÜRO Julgeolekunõukogule ja Peaassambleele. Selle artikli täitmiseks sõlmib IAEA riikidega nn kaitsemeetmete lepinguid. Eestil on IAEA-ga sõlmitud kokkulepe kaitseabinõude rakendamise kohta seoses tuumarelvade leviku tõkestamise lepinguga (kehtivus praegu peatunud) ning Eesti on Euratomi ja selle liikmesriikide ning IAEA vahel sõlmitud tuumarelva leviku tõkestamise lepingu III artikli lõigete 1 ja 4 rakendamise kokkuleppe ja selle lisaprotokolli osaline.
XIII artikli kohaselt võib juhatajate nõukogu sõlmida liikmesriigiga lepingu, millega nähakse ette varustuse eest hüvitise maksmine.
XIV artikkel reguleerib IAEA rahastamist, eelarvet ning kulude jaotust. Artiklis sätestatakse kulude jaotus liikmesriikide vahel peakonverentsil kinnitatud astmestiku kohaselt, mille väljatöötamisel lähtutakse ÜRO eelarvesse laekuvate liikmesriikide osamaksude skaalast. Eesti liikmemaksu suuruse kohta vt alapunkt 7.
XV artikkel sätestab IAEA õigusvõime, selle töötajate ning liikmesriikide esindajate puutumatuse. IAEA ja tema töötajate puutumatusega seoses täiendavalt sõlmitud Rahvusvahelise Aatomiagentuuri immuniteetide ja privileegide kokkuleppe osaliseks on ka Eesti.
XVI artikkel sätestab agentuuri suhted teiste organisatsioonidega.
XVII artikkel näeb ette vaidluste lahendamise korra. Selle kohaselt esitatakse läbirääkimiste teel lahendamata jäänud vaidlus Rahvusvahelisele Kohtule, kui pooled ei lepi kokku teisti.
XVIII artikkel määrab kindlaks põhikirja muutmise ja IAEA-st väljaastumise korra.
Põhikirja muutmiseks võib ettepaneku teha iga liige. Muudatused jõustuvad, kui peakonverents on need heaks kiitnud oma kohalolevate ja hääletavate liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega ning kaks kolmandikku liikmetest on need heaks kiitnud kooskõlas oma riigisiseste menetlusnormidega.
IAEA-st on igal riigil õigus välja astuda. Väljaastumine ei mõjuta riigi kohustusi põhikirja artikli XI alusel ega eelarvelisi kohustusi väljaastumise aasta suhtes.
XIX artikkel reguleerib liikme eesõiguste peatamist. Liikmemaksu tasumata jätmise korral näeb artikkel ette riigi hääleõiguse peatamise. Samuti on võimalik peatada liikme eesõigused ja muud õigused, kui ta on pidevalt rikkunud põhikirja või selle alusel sõlmitud lepingut.
Põhikirja XX artiklis selgitatakse põhikirjas kasutatavad mõisted.
XXI-XXVIII artikkel sisaldavad lõpusätteid, mis reguleerivad põhikirjale allakirjutamist, selle heakskiitmist ja jõustumist, põhikirja registreerimist ÜRO juures ning ametlikke keeli.
Põhikirja lisa käsitleb ettevalmistuskomisjoni moodustamist ja selle tegevust. Ettevalmistuskomisjon tegutses kuni IAEA põhikirja jõustumiseni.
IAEA põhikirja 1999. aasta VI artikli muudatusega suurendati juhatajate nõukogu liikmete arvu ning muudeti nende valimise korda. XIV artikli muudatuse kohaselt peab juhatajate nõukogu esitama peakonverentsile IAEA kahe aasta kulude kavandi, senise iga-aastase asemel.
Kuna Eestis tuumaenergiat ei toodeta ega kasutata, puudub vajadus valdkonda riigisiseselt täpsemalt reguleerida. Eesti on aga selles valdkonnas sõlminud rahvusvahelisi lepinguid, nagu tuumaohutuse konventsioon, tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsioon, tuumarelva leviku tõkestamise leping ning kasutatud tuumakütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise konventsioon. Samuti on Eesti Euratomi ja selle liikmesriikide ning IAEA vahel sõlmitud tuumarelva leviku tõkestamise lepingu III artikli lõigete 1 ja 4 rakendamise kokkuleppe ja selle lisaprotokolli osaline. Kokkuleppe eesmärk on IAEA ja Euratomi kaitsemeetmete kohaldamine liikmesriigis. Kõigi nimetatud lepingute eesmärk on ohutuse tagamine ja sellega seonduv ning seetõttu ei ole IAEA põhikiri vastuolus Eesti poolt asjakohases valdkonnas sõlmitud rahvusvaheliste lepingutega.
Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega ning teiste õigusaktidega (välissuhtlemisseadus ja kiirgusseadus).
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrkeelseid termineid. Põhikirjas kasutatud mõisted on määratletud XX artiklis ning need ei erine tavapäraselt kasutusel olevatest.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Euroopa Liit koosneb kolmest Euroopa ühendusest ja ühistest tegevusvaldkondadest. Üheks Euroopa ühenduseks on Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom), mis on juriidiliselt iseseisev üksus ning millel on õigus sõlmida lepinguid teiste rahvusvahelise organisatsioonidega. Euratom ja IAEA on sõlminud näiteks koostöölepingu (Euroopa Liidu Teataja eestikeelne eriväljaanne, peatükk 11, köide 12, lk 73). Kuna IAEA ja Euratom teevad mitmekülgset koostööd ja neil on sarnased tegevuspõhimõtted, on ka IAEA põhikiri kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Nõukogu on võtnud korduvalt ka ühismeetmeid IAEA tegevuse toetamise kohta (nt nõukogu ühismeetmed 2004/495/ÜVJP, 2005/574/ÜVJP ja 2006/418/ÜVJP).
6. Seaduse mõjud
Seaduse vastuvõtmine muudab IAEA põhikirja heakskiitmise korrektseks riigisisese õiguse järgi ja aitab vältida võimalikke pädevusvaidlusi. Kuna rahvusvahelise õiguse kohaselt on Eesti IAEA põhikirja heaks kiitnud ja alates 31. jaanuarist 1992 IAEA liige ning on täitnud kõiki liikmekohustusi, siis praktikas mingeid muudatusi seaduse vastuvõtmine kaasa ei too.
Põhikirja 1999. aasta muudatuste heakskiitmisega aitab Eesti kaasa IAEA põhikirja muudatuste rahvusvahelisele jõustumisele.
7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud
Eesti on IAEA liikmeks saamisest alates maksnud IAEA eelarvesse igal aastal liikmemaksu (370 000 krooni), mis on tasutud Välisministeeriumi eelarvest. Tehnilise abi koostöö fondi tasub makseid Keskkonnaministeerium.
Eestil tuleb kanda ka peakonverentsil osalemise kulud (delegatsiooni lähetamise kulud). Need kulud kannab osaleja lähetanud ametiasutus. Alaliselt võtab peakonverentsist osa Välisministeeriumi esindaja. Vajadusel kaasatakse ka teiste ministeeriumite esindajad.
8. Rakendusaktid
Rakendusaktide väljatöötamine ei ole vajalik.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldkorras.
Põhikiri jõustus Eesti suhtes 31. jaanuaril 1992. Tagantjärele menetlemine selles muudatusi ei tee.
Põhikirja muudatused jõustuvad, kui kaks kolmandikku IAEA liikmetest on need heaks kiitnud.
Vabariigi Valitsuse nimel
Heiki Loot
Riigisekretär
Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri põhikiri
I ARTIKKEL
Agentuuri asutamine
Põhikirjaosalised asutavad Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (edaspidi agentuur) allpool sätestatud tingimustel.
II ARTIKKEL
Eesmärk
Agentuuri eesmärk on kiirendada ja laiendada tuumaenergia kasutamist rahu, tervise ja majandusliku hüvangu heaks maailmas. Agentuur tagab oma võimaluste kohaselt, et tema antud või tema taotlusel, järelevalve või kontrolli all antud abi ei kasutata sõjalisel otstarbel.
III ARTIKKEL
Ülesanded
A. Agentuur on volitatud:
1. soodustama ja toetama tuumaenergia rahuotstarbelisi uuringuid, arendamist ja kasutamist maailmas; taotluse korral olema vahendaja, et tagada teenuste osutamine ja materjalide või tehniliste vahenditega varustamine agentuuri liikmete vahel; tegema toiminguid või osutama teenuseid, mis aitavad kaasa tuumaenergia rahuotstarbeliste uuringute, arendamise või kasutamise edendamisele;
2. põhikirja kohaselt ette nägema materjalid, teenused ja tehnilised vahendid, et rahuldada tuumaenergia rahuotstarbeliste uuringute, arendamise või kasutamise, sealhulgas elektri tootmise vajadusi, võttes asjakohaselt arvesse maailma vähearenenud piirkondade vajadusi;
3. edendama tuumaenergia rahuotstarbelist kasutamist käsitleva teadus- ja tehnikateabe vahetamist;
4. soodustama vahetusi, et koolitada tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise vallas tegutsevaid teadlasi ja eksperte;
5. kehtestama ja võtma kaitsemeetmeid, mille eesmärk on tagada, et agentuuri poolt või tema taotlusel, järelevalve või kontrolli all kättesaadavaks tehtud lõhustuvat materjali ega muud materjali, teenuseid, tehnilisi vahendeid ega teavet ei kasutata sõjalisel otstarbel; võtma osaliste taotlusel kaitsemeetmeid kahe- või mitmepoolsete kokkulepete suhtes või riigi taotlusel selle riigi tegevuse suhtes tuumaenergia valdkonnas;
6. kehtestama või vastu võtma, konsulteerides ja vajaduse korral koostöös Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni pädevate organite ja asjaomaste eriorganisatsioonidega, ohutusnormid tervise kaitseks ning elu ja vara kahjustavate ohtude vähendamiseks (sealhulgas töötingimustega seotud normid) ning tagama nende normide rakendamise oma tegevuses ja samuti toimingutes, milles kasutatakse agentuuri poolt või agentuuri taotlusel, järelevalve või kontrolli all kättesaadavaks tehtud materjali, teenuseid, tehnilisi vahendeid ja teavet; sätestama nende normide kohaldamise osaliste taotlusel kahe- või mitmepoolsete kokkulepete kohaste toimingute suhtes või riigi taotlusel selle riigi tegevuse suhtes tuumaenergia valdkonnas;
7. omandama või rajama oma volitatud ülesannete täitmiseks vajalikke rajatisi, tootmisettevõtteid ja seadmeid, kui selles piirkonnas agentuurile kättesaadavad rajatised, tootmisettevõtted ja seadmed ei vasta nõuetele või neid saab kasutada ainult tingimustel, mida ei saa pidada rahuldavaks.
B. Oma ülesannete täitmisel agentuur:
1. tegutseb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eesmärkide ja põhimõtete kohaselt rahu ja rahvusvahelise koostöö edendamiseks ning kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poliitikaga ülemaailmse turvalise desarmeerimise edendamiseks ja kooskõlas sellise poliitika kohaselt sõlmitud rahvusvaheliste lepingutega;
2. kehtestab kontrolli saadud lõhustuva erimaterjali kasutamise üle, et tagada sellise materjali rahuotstarbeline kasutamine;
3. jaotab oma ressursse viisil, mis tagab nende tõhusa kasutamise ja suurima kasu kõigis maailma piirkondades, võttes arvesse maailma vähearenenud piirkondade erivajadusi;
4. esitab igal aastal tegevusaruande Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassambleele ja vajaduse korral julgeolekunõukogule: kui seoses agentuuri tegevusega peaksid kerkima küsimused, mis on julgeolekunõukogu pädevuses, teavitab agentuur sellest julgeolekunõukogu kui organit, kes esmajoones vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise eest, ning võib samuti võtta põhikirja kohaseid meetmeid, sealhulgas XII artikli punktis C sätestatud meetmeid;
5. esitab majandus- ja sotsiaalnõukogule ning muudele Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni organitele aruandeid küsimustes, mis kuuluvad nende pädevusse.
C. Oma ülesannete täitmisel ei anna agentuur liikmetele abi poliitilistel, majanduslikel, sõjalistel või muudel tingimustel, mis on vastuolus põhikirjaga.
D. Põhikirja ning ühe riigi või riikide rühma ja agentuuri vahel sõlmitud lepingute tingimuste alusel, mis on kooskõlas põhikirjaga, võtab agentuur oma tegevuses nõuetekohaselt arvesse riikide suveräänseid õigusi.
IV ARTIKKEL
Liikmesus
A. Agentuuri asutajaliikmed on need Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni või eriorganisatsiooni liikmesriigid, kes on põhikirjale üheksakümne päeva jooksul alates selle allakirjutamiseks avamisest alla kirjutanud ja ratifitseerimiskirja hoiule andnud.
B. Agentuuri muud liikmed on riigid, olenemata sellest, kas nad on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni või eriorganisatsioonide liikmed, kes annavad hoiule põhikirja heakskiitmiskirja pärast seda, kui peakonverents on juhatajate nõukogu soovitusel nende liikmesuse heaks kiitnud. Riigi liikmeks soovitamisel ja liikmesuse heakskiitmisel teevad juhatajate nõukogu ja peakonverents kindlaks, kas riik on suuteline ja valmis täitma agentuuri liikmesusest tulenevaid kohustusi, võttes asjakohaselt arvesse riigi suutlikkust ja tahet tegutseda Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja eesmärkide ja põhimõtete kohaselt.
C. Agentuur põhineb oma liikmete suveräänse võrdsuse põhimõttel ja liikmed täidavad heas usus endale põhikirjaga võetud ülesandeid, et kõikidele liikmetele oleksid tagatud liikmesusest tulenevad õigused ja soodustused.
V ARTIKKEL
Peakonverents
A. Liikmete esindajatest koosnev peakonverents tuleb igal aastal kokku korralisel istungjärgul ja erakorralistel istungjärkudel, mille võib kokku kutsuda peadirektor juhatajate nõukogu või liikmete enamuse taotlusel. Istungjärgud toimuvad agentuuri peakorteris, kui peakonverents ei otsusta teisiti.
B. Istungjärkudel esindab liiget üks delegaat, kellega võivad kaasas olla asendusliikmed ja nõunikud. Asjaomane liige tasub delegatsiooni osavõtukulud.
C. Peakonverents valib istungjärgu alguses presidendi ja vajaduse korral muud vastutavad isikud. Nad täidavad oma ülesandeid istungjärgu lõpuni. Peakonverents võtab põhikirja kohaselt vastu oma töökorra. Liikmel on üks hääl. Artikli XIV punkti H, artikli XVIII punkti C ja artikli XIX punkti B kohased otsused tehakse kohalolevate ja hääletavate liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Muudes küsimustes, sealhulgas lisaküsimuste või selliste küsimuste rühmade määratlemise puhul, mis vajavad kahekolmandikulist häälteenamust, tehakse otsused kohalolevate ja hääletavate liikmete häälteenamusega. Istung on otsustusvõimeline, kui liikmete enamus on kohal.
D. Peakonverents võib arutada põhikirja reguleerimisalasse kuuluvaid või põhikirjas ette nähtud organite volituste ja ülesannetega seotud küsimusi ning esitada nendes küsimustes soovitusi agentuuri liikmetele või juhatajate nõukogule või mõlemale.
E. Peakonverents:
1. valib juhatajate nõukogu VI artikli kohaselt;
2. kiidab heaks uued liikmesriigid IV artikli kohaselt;
3. peatab liikme liikmesusest tulenevad eesõigused ja muud õigused XIX artikli kohaselt;
4. arutab juhatajate nõukogu aastaaruannet;
5. kooskõlas artikliga XIV kinnitab agentuuri eelarve, mida on soovitanud juhatajate nõukogu, või saadab eelarve koos soovitustega selle terviku või osade kohta juhatajate nõukogule tagasi esitamiseks uuesti peakonverentsile;
6. kinnitab aruanded, mis esitatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile agentuuri ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni vahelisi suhteid käsitleva lepingu kohaselt, välja arvatud XII artikli punktis C nimetatud aruanded, või saadab need koos soovitustega tagasi juhatajate nõukogule;
7. kiidab heaks agentuuri ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni või muude organisatsioonide vahel XVI artikli kohaselt sõlmitud lepingud või saadab need lepingud koos soovitustega juhatajate nõukogule tagasi esitamiseks uuesti peakonverentsile;
8. kiidab heaks juhatajate nõukogu laenuvolitustega seotud eeskirjad ja piirangud XIV artikli punkti G kohaselt; kiidab heaks agentuurile tehtavate vabatahtlike sissemaksete vastuvõtmise eeskirjad ja kiidab heaks XIV artikli punkti F kohaselt viisi, kuidas selles punktis nimetatud üldfondi võib kasutada;
9. kiidab heaks põhikirja muudatused XVIII artikli punkti C kohaselt;
10. kiidab heaks peadirektori ametisse nimetamise VII artikli punkti A kohaselt.
F. Peakonverentsil on õigus:
1. teha otsuseid küsimustes, mis peakonverentsile on konkreetselt sellel eesmärgil saatnud juhatajate nõukogu;
2. esitada küsimusi juhatajate nõukogule arutamiseks ja nõuda juhatajate nõukogult aruandeid agentuuri ülesannetega seotud küsimustes.
VI ARTIKKEL
Juhatajate nõukogu
A. Juhatajate nõukogu koosseis on järgmine.
1. Ametist lahkuv juhatajate nõukogu määrab juhatajate nõukogu liikmeks kümme liiget, kes on kõige enam arenenud tuumaenergia tehnoloogia, sealhulgas lähtematerjali tootmise alal, ja ühe liikme, kes on kõige enam arenenud tuumaenergia tehnoloogia, sealhulgas lähtematerjali tootmise alal, järgmistest piirkondadest, mida eespool nimetatud kümme liiget ei esinda:
1. Põhja-Ameerika,
2. Ladina-Ameerika,
3. Lääne-Euroopa,
4. Ida-Euroopa,
5. Aafrika,
6. Lähis-Ida ja Lõuna-Aasia,
7. Kagu-Aasia ja Vaikne ookean,
8. Kaug-Ida.
2. Peakonverents valib juhatajate nõukogusse:
a) kakskümmend liiget, võttes nõuetekohaselt arvesse punkti A alapunktis 1 loetletud piirkondade liikmete tasakaalustatud esindatust juhatajate nõukogus tervikuna, nii et nõukogu selles rühmas on alati viis esindajat Ladina-Ameerikast, neli esindajat Lääne-Euroopast, kolm esindajat Ida-Euroopast, neli esindajat Aafrikast, kaks esindajat Lähis-Idast ja Lõuna-Aasiast, üks esindaja Kagu-Aasiast ja Vaikse ookeani piirkonnast ning üks esindaja Kaug-Idast. Ühtegi selle rühma liiget ei või ametiaja lõppedes samasse rühma järgmiseks ametiajaks tagasi valida;
b) lisaks ühe liikme järgmistes piirkondades asuvate liikmete hulgast: Lähis-Ida ja Lõuna-Aasia, Kagu-Aasia ja Vaikse ookeani piirkond, Kaug-Ida;
c) lisaks ühe liikme järgmistes piirkondades asuvate liikmete hulgast: Aafrika, Lähis-Ida ja Lõuna-Aasia, Kagu-Aasia ja Vaikse ookeani piirkond.
B. Punkti A alapunktis 1 sätestatud nimetamine toimub vähemalt kuuskümmend päeva enne peakonverentsi korralist aastaistungjärku. Punkti A alapunktis 2 sätestatud valimised toimuvad peakonverentsi korralistel aastaistungjärkudel.
C. Juhatajate nõukogus punkti A alapunkti 1 kohaselt esindatud liikmed on ametis nende nimetamisele järgneva peakonverentsi korralise aastaistungjärgu lõpust kuni peakonverentsi järgmise korralise aastaistungjärgu lõpuni.
D. Juhatajate nõukogus punkti A alapunkti 2 kohaselt esindatud liikmed on ametis selle peakonverentsi korralise aastaistungjärgu lõpust, millel neid valiti, kuni peakonverentsi teise järgneva korralise aastaistungjärgu lõpuni.
E. Juhatajate nõukogu liikmel on üks hääl. Agentuuri eelarve suurust käsitlevad otsused tehakse XIV artikli punkti H kohaselt kohalolevate ja hääletavate liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Muudes küsimustes, sealhulgas lisaküsimuste või selliste küsimuste rühmade määratlemise puhul, mis vajavad kahekolmandikulist häälteenamust, tehakse otsused kohalolevate ja hääletavate liikmete häälteenamusega. Juhatajate nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on kaks kolmandikku liikmetest.
F. Juhatajate nõukogul on õigus täita agentuuri ülesandeid põhikirja kohaselt, võttes arvesse põhikirjas sätestatud kohustusi peakonverentsi ees.
G. Juhatajate nõukogu tuleb kokku enda määratud ajal. Koosolekud toimuvad agentuuri peakorteris, kui nõukogu ei otsusta teisiti.
H. Juhatajate nõukogu valib esimehe ja muud vastutavad isikud oma liikmete hulgast ja võtab põhikirja kohaselt vastu oma töökorra.
I. Juhatajate nõukogu võib moodustada selliseid komiteesid, mida ta peab soovitavaks. Nõukogu võib nimetada isikud, kes esindavad teda suhetes muude organisatsioonidega.
J. Juhatajate nõukogu koostab peakonverentsile agentuuri tegevuse ja agentuuris heakskiidetud projektide kohta aastaaruande. Nõukogu koostab peakonverentsile esitamiseks ka niisugused aruanded, mille koostamist agentuurilt nõuab või võib nõuda Ühinenud Rahvaste Organisatsioon või muu organisatsioon, kelle töö on seotud agentuuri tööga. Need aruanded esitatakse koos aastaaruannetega agentuuri liikmetele vähemalt üks kuu enne peakonverentsi korralist aastaistungjärku.
VII ARTIKKEL
Töötajad
A. Agentuuri töötajaid juhib peadirektor. Juhatajate nõukogu määrab peadirektori peakonverentsi heakskiidul ametisse neljaks aastaks. Peadirektor on agentuuri kõrgeim haldusametnik.
B. Peadirektor vastutab töötajate ametissenimetamise, töökorralduse ja tegevuse eest, ta allub juhatajate nõukogule, kes kontrollib tema tegevust. Peadirektor täidab oma ülesandeid nõukogu vastuvõetud eeskirjade kohaselt.
C. Töötajate hulka kuuluvad agentuuri eesmärkide ja ülesannete täitmiseks vajalikud kvalifitseeritud teaduslikud ja tehnilised töötajad ning muud töötajad. Agentuur juhindub põhimõttest, et alaliste töötajate arv on võimalikult väike.
D. Peatähelepanu töötajate otsimisel ja töölevõtmisel ning teenistustingimuste kindlaksmääramisel tuleb pöörata efektiivsete, tehniliselt pädevate ja usaldusväärsete töötajate leidmisele. Selle kaalutluse kohaselt tuleb asjakohast tähelepanu pöörata liikmete panusele agentuuri töösse ja töötajate töölevõtmisele geograafiliselt võimalikult laialdasel alusel.
E. Töötajate ametissenimetamise, tasustamise ja töölt vabastamise tingimused on kooskõlas juhatajate nõukogu koostatud eeskirjadega, võttes arvesse põhikirja ning juhatajate nõukogu soovitatud ja peakonverentsil heakskiidetud üldeeskirju.
F. Oma ülesannete täitmisel ei tohi peadirektor ega töötajad küsida ega vastu võtta juhiseid agentuuriväliselt allikalt. Nad peavad hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada nende seisundit agentuuri ametnikuna; arvestades nende kohustusi agentuuri ees, ei avalikusta nad tootmissaladusi ega muud salajast teavet, mis saab neile teatavaks agentuuri töökohustuste täitmisel. Liige kohustub austama peadirektori ja töötajate kohustuste rahvusvahelist laadi ega püüa neid ülesannete täitmisel mõjutada.
G. Käesolevas artiklis hõlmab mõiste "töötajad" ka valvetöötajaid.
VIII ARTIKKEL
Teabevahetus
A. Liige peaks tegema kättesaadavaks teabe, mis tema arvates on agentuurile kasulik.
B. Liige teeb agentuurile kättesaadavaks teaduslikud andmed, mis on saadud agentuuri XI artikli kohaselt antud abi tulemusena.
C. Agentuur kogub ja teeb juurdepääsetaval kujul kättesaadavaks teabe, mis talle on tehtud kättesaadavaks punktide A ja B kohaselt. Agentuur võtab meetmeid, et julgustada tuumaenergia laadi ja rahuotstarbelist kasutamist käsitleva teabe vahetust oma liikmete vahel ja tegutseb sellel eesmärgil oma liikmete vahendajana.
IX ARTIKKEL
Materjaliga varustamine
A. Liikmed võivad teha agentuurile agentuuriga kokkulepitud tingimustel kättesaadavaks soovitavas koguses lõhustuvat erimaterjali. Agentuurile kättesaadavaks tehtud materjali võib selle agentuurile kättesaadavaks teinud liikme äranägemisel ladustada liige ise või võib seda ladustada agentuuri nõusolekul agentuuri ladudes.
B. Liikmed võivad agentuurile kättesaadavaks teha ka XX artiklis määratletud lähtematerjali ja muu materjali. Juhatajate nõukogu määrab kindlaks materjali kogused, mille agentuur XIII artiklis sätestatud lepingute kohaselt vastu võtab.
C. Liige teatab agentuurile lõhustuva erimaterjali, lähtematerjali ja muu materjali kogused, vormi ja koostise, mida ta on valmis oma õigusaktide kohaselt kättesaadavaks tegema viivitamata või juhatajate nõukogu määratud ajavahemiku jooksul.
D. Agentuuri taotlusel tarnib liige kättesaadavaks tehtud materjalist viivitamata teisele liikmele või liikmete rühmale selle koguse, mille agentuur võib kindlaks määrata, ja tarnib viivitamata agentuurile materjali selle koguse, mis on tegelikult vajalik agentuuri rajatiste tegevuseks ja teadustööks.
E. Liikme poolt kättesaadavaks tehtud materjali kogust, vormi ja koostist võib muuta juhatajate nõukogu heakskiidul.
F. Punkti C kohane esialgne teade esitatakse kolme kuu jooksul alates põhikirja jõustumisest asjaomase liikme suhtes. Kui juhatajate nõukogu ei ole teinud teistsugust otsust, jäävad esialgu kättesaadavaks tehtud materjalid kättesaadavaks asjaomase liikme suhtes põhikirja jõustumise aastale järgnevaks kalendriaastaks. Hilisemad teated on samal viisil seotud teatamisele järgneva kalendriaastaga, kui nõukogu ei ole teinud teistsugust otsust, ja teated tuleb esitada hiljemalt iga aasta 1. novembril.
G. Agentuur määrab kindlaks kättetoimetamise koha ja viisi ning vajaduse korral selle materjali vormi ja koostise, mille kättetoimetamist ta on liikmelt taotlenud nendest kogustest, mille kohta liige on teatanud agentuurile, et ta on valmis neid kättesaadavaks tegema. Agentuur kontrollib ka kättetoimetatud materjali koguseid ja esitab liikmetele nende koguste kohta korrapäraselt aruandeid.
H. Agentuur vastutab oma käsutuses oleva materjali ladustamise ja kaitsmise eest. Agentuur tagab, et seda materjali kaitstakse:
1. ilmastikumõjude eest,
2. loata või salajase kõrvaldamise eest,
3. kahjustamise või hävitamise eest, sealhulgas sabotaaþ, ja
4. vägivaldse konfiskeerimise eest. Agentuur tagab oma käsutuses oleva lõhustuva erimaterjali ladustamisel selle materjali geograafilise jaotuse nii, et materjali suuri koguseid ei ladustata ühte riiki või ühte maailma piirkonda.
I. Agentuur rajab või omandab võimalikult kiiresti vajalikud:
1. materjali vastuvõtmiseks, ladustamiseks ja väljaandmiseks tootmisettevõtted, seadmed ja rajatised;
2. füüsilised kaitsemeetmed;
3. nõuetekohased tervishoiu- ja kaitsemeetmed.
4. saadud materjali analüüsi ja kontrolli laborid;
5. eespool nimetatuga seoses vajamineva personali elamud ja haldushooned.
J. Käesoleva artikli kohaselt kättesaadavaks tehtud materjali kasutatakse juhatajate nõukogu kindlaksmääratud viisil kooskõlas põhikirjaga. Ühelgi liikmel ei ole õigust nõuda, et materjali, mille ta teeb agentuurile kättesaadavaks, hoiaks agentuur eraldi, või määrata eriprojekti, kus seda materjali tuleb kasutada.
X ARTIKKEL
Teenused ja tehnilised vahendid
Liikmed võivad agentuurile kättesaadavaks teha teenused ja tehnilised vahendid, mis võivad olla agentuurile abiks oma eesmärkide saavutamisel ja ülesannete täitmisel.
XI ARTIKKEL
Agentuuri projektid
A. Agentuuri liige või liikmete rühm, kes soovib ellu viia tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise teadus-, arendus- või praktilise rakendamise projekti, võib taotleda agentuurilt abi selleks vajaliku lõhustuva erimaterjali ja muu materjali, teenuste ja tehniliste vahendite hankimiseks. Taotlused, millega peab kaasas olema projekti eesmärki ja mahtu käsitlev selgitus, vaatab läbi juhatajate nõukogu.
B. Taotluse korral võib agentuur abistada liiget või liikmete rühma ka projektide rakendamiseks vajalike rahaliste vahendite leidmisel agentuurivälistest allikatest. Sellise abi andmisel ei nõuta agentuurilt tagatiste andmist või projektiga seotud rahaliste kohustuste võtmist.
C. Agentuur võib korraldada, et üks või mitu liiget annavad projekti rakendamiseks vajalikud materjalid, teenused ja tehnilised vahendid, või võtta kohustuse hankida need osaliselt või tervikuna ise, võttes arvesse taotluse esitanud liikme või liikmete soovi.
D. Agentuur võib taotluse läbivaatamiseks saata taotluse esitanud liikme või liikmete rühma territooriumile pädeva isiku või pädevad isikud, kes projektiga põhjalikult tutvuvad. Selleks võib agentuur taotluse esitanud liikme või liikmete rühma heakskiidul kasutada oma töötajaid või mõne liikme nõuetekohase ettevalmistusega kodanikke.
E. Enne projekti heakskiitmist käesoleva artikli kohaselt võtab juhatajate nõukogu asjakohaselt arvesse:
1. projekti kasulikkust, sealhulgas selle teaduslikku ja tehnilist teostatavust;
2. kavade, rahaliste vahendite ja tehniliste töötajate nõuetekohasust eduka rakendamise tagamiseks;
3. materjali käitlemiseks ja ladustamiseks ning tehniliste vahendite käitamiseks vajalike tervise- ja ohutusnormide nõuetekohasust;
4. taotluse esitanud liikme või liikmete rühma suutmatust tagada vajalikud rahalised vahendid, materjalid, tehnilised vahendid ja teenused;
5. agentuurile kättesaadavaks tehtud materjalide ja muude ressursside tasakaalustatud jaotust;
6. maailma vähearenenud piirkondade erivajadusi ja
7. muid asjakohaseid küsimusi.
F. Kui agentuur on projekti heaks kiitnud, sõlmib ta projekti esitanud liikme või liikmete rühmaga lepingu, milles:
1. sätestatakse projekti jaoks vajaliku lõhustuva erimaterjali või muu materjali eraldamine;
2. sätestatakse lõhustuva erimaterjali viimine selle säilituskohast, olenemata sellest, kas seda materjali säilitab agentuur või selle agentuuri projektide jaoks kättesaadavaks teinud liige, projekti esitanud liikmele või liikmete rühmale tingimustel, mis tagavad nõutud saadetiste ohutuse ja vastavad kehtivatele tervise- ja ohutusnormidele;
3. esitatakse tingimused, sealhulgas tasud, mille alusel materjali, teenused ja tehnilised vahendid hangib agentuur ise, ja kui need materjalid, teenused ja tehnilised vahendid hangib liige ise, projekti esitanud liikme või liikmete rühma ja tarniva liikme vahel kokkulepitud tingimused;
4. on projekti esitanud liikme või liikmete rühma kohustused:
a) mitte kasutada antud abi sõjalisel otstarbel ja
b) võtta projekti suhtes XII artiklis sätestatud kaitsemeetmeid ning täpsustada asjakohased kaitsemeetmed lepingus;
5. on agentuuri ja selle asjaomase liikme või asjaomaste liikmete õigusi ja huvisid seoses projektist tulenevate leiutiste või avastuste või nendega seotud patentidega käsitlevad asjakohased sätted;
6. on asjakohased sätted vaidluste lahendamiseks;
7. on muud asjakohased sätted.
G. Käesolevat artiklit kohaldatakse olemasoleva projektiga seoses vajaduse korral ka materjali, teenuste või tehniliste vahendite taotluste suhtes.
XII ARTIKKEL
Agentuuri kaitsemeetmed
A. Agentuuri projekti või muu kokkuleppe puhul, kui asjaomased osalised taotlevad agentuurilt kaitsemeetmete võtmist, on agentuuril projektiga või kokkuleppega seotud mahus järgmised õigused ja kohustused:
1. uurida eriseadmete ja rajatiste, sealhulgas tuumareaktorite projekti ja see heaks kiita üksnes selles osas, mis tagab, et see ei teeni sõjalist otstarvet, on kooskõlas kehtivate tervise- ja ohutusnormidega ning loob võimaluse käesolevas artiklis sätestatud kaitsemeetmete tõhusaks võtmiseks;
2. nõuda agentuuri kehtestatud tervise- ja ohutusmeetmete järgimist;
3. nõuda sellise tegevuspäeviku pidamist ja säilitamist, mis aitab tagada projekti või kokkuleppe raames kasutatud või toodetud lähtematerjali ja lõhustuva erimaterjali koguste kindlaksmääramist;
4. nõuda ja saada arenguaruandeid;
5. heaks kiita kiiritatud materjali keemilise töötlemise viisid olemaks kindel, et nimetatud keemiline töötlemine ei muutu materjali sõjaliseks kasutamiseks ja on kooskõlas kehtivate tervise- ja ohutusnormidega; nõuda, et kõrvalsaadusena taastatud või toodetud lõhustuvat erimaterjali kasutatakse rahumeelsetel eesmärkidel agentuuri pideva järelevalve all teadustöös või olemasolevates või ehitatavates reaktorites, mille täpsustab asjaomane liige või asjaomased liikmed; nõuda, et agentuurile antakse hoiule kogu kõrvaltootena taastatud või toodetud lõhustuv erimaterjal, mis jääb eespool nimetatud kasutamisest üle, et vältida nende materjalide ladustamist, tingimusel et asjaomase liikme või asjaomaste liikmete taotlusel sel viisil agentuurile hoiule antud lõhustuv erimaterjal saadetakse viivitamata tagasi asjaomasele liikmele või asjaomastele liikmetele kasutamiseks eespool nimetatud tingimustel;
6. saata vastuvõtva riigi või vastuvõtvate riikide territooriumile inspektoreid, kelle määrab agentuur pärast asjaomase riigi või asjaomaste riikidega konsulteerimist ning kellel on igal ajal juurdepääs kohtadele, andmetele ja isikutele, kes oma ameti tõttu tegelevad materjali, seadmete või rajatistega, mille kaitsmine on põhikirja kohaselt ette nähtud, mis on vajalik tarnitud lähte- ja lõhustuva erimaterjali ja lõhustuvate toodete koguste kindlakstegemiseks ning et kindlaks teha, kas järgitakse XI artikli punkti F alapunktis 4 nimetatud kohustust mitte edendada sõjalisi eesmärke ja käesoleva artikli punkti A alapunktis 2 nimetatud tervise- ja ohutusmeetmeid ning täidetakse kõiki tingimusi, mis on ette nähtud agentuuri ja asjaomase riigi või asjaomaste riikide vahelises lepingus. Agentuuri nimetatud inspektoreid saadavad asjaomase riigi asutuste esindajad, kui nimetatud riik seda nõuab, tingimusel et sellega ei aeglustata inspektorite tööd ega takistata muul viisil neid ülesannete täitmisel;
7. peatada või lõpetada abi andmine ja võtta tagasi agentuuri või liikme antud materjalid ja seadmed, mis on antud projekti täitmiseks, kui vastuvõttev riik või vastuvõtvad riigid ei võta nõutud parandusmeetmeid mõistliku aja jooksul.
B. Agentuur moodustab vajaduse korral inspektorkonna. Inspektorid vastutavad nende toimingute kontrollimise eest, mida agentuur ise teeb, et teha kindlaks, kas agentuur täidab tervise- ja ohutusnõudeid, mis ta on ette näinud kohaldamiseks projektide suhtes, mida ta peab heaks kiitma, mille üle järele valvama ja mida kontrollima, ja kas agentuur võtab nõuetekohaseid meetmeid, et vältida tema säilitatavate või tema tegevuses kasutatavate või toodetavate lähte- või lõhustuva erimaterjali kasutamist sõjaliseks otstarbeks. Agentuur võtab viivitamata heastavad meetmed, et lõpetada rikkumised või nõuetekohaste meetmete võtmata jätmine.
C. Inspektorkonnal on pädevus saada ja kontrollida punkti A alapunktis 6 nimetatud andmeid ja kindlaks teha, kas XI artikli punkti F alapunktis 4 nimetatud kohustust, käesoleva artikli punkti A alapunktis 2 nimetatud meetmeid ning muid agentuuri ja asjaomase riigi või asjaomaste riikide vahel sõlmitud lepingus sätestatud projekti tingimusi täidetakse. Inspektorid teevad rikkumistest ettekande peadirektorile, kes saadab seejärel ettekande juhatajate nõukogule. Nõukogu nõuab vastuvõtvalt riigilt või vastuvõtvatelt riikidelt tuvastatud rikkumiste viivitamatut lõpetamist.
Nõukogu kannab rikkumistest ette liikmetele, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni julgeolekunõukogule ja peaassambleele.
Kui vastuvõttev riik või vastuvõtvad riigid ei võta vajalikke parandusmeetmeid mõistliku aja jooksul, võib nõukogu võtta ühe või mõlemad järgmistest meetmetest: agentuuri või liikme antava abi otsene piiramine või peatamine ning nõue tagastada vastuvõtvale liikmele või liikmete rühmale kättesaadavaks tehtud materjalid ja seadmed. Agentuur võib XIX artikli kohaselt peatada ka rikkunud liikme liikmesusest tulenevad eesõigused ja muud õigused.
XIII ARTIKKEL
Hüvitised liikmetele
Kui juhatajate nõukogu ja agentuuri materjali, teenuste või tehniliste vahendite varustava liikme vahel ei ole kokku lepitud teisiti, sõlmib nõukogu selle liikmega lepingu, millega nähakse ette varustuse eest hüvitise maksmine.
XIV ARTIKKEL
Rahastamine
A. Juhatajate nõukogu esitab peakonverentsile agentuuri iga-aastase kulude kavandi. Nõukogu töö hõlbustamiseks koostab peadirektor esialgse eelarvekavandi. Kui peakonverents ei kiida kavandit heaks, saadab ta selle koos oma soovitustega nõukogule tagasi. Nõukogu esitab seejärel uue kavandi peakonverentsile heakskiitmiseks.
B. Agentuuri kulud liigitatakse järgmistesse rühmadesse:
1. halduskulud:
nende hulka kuuluvad:
a) agentuuri töötajate kulud, välja arvatud töötajate kulud, kes on tööle võetud seoses punkti B alapunktis 2 nimetatud materjali, teenuste ja tehniliste seadmetega; koosolekute kulud; agentuuri projektide ettevalmistamise ja teabe levitamisega seotud kulud;
b) XII artiklis nimetatud kaitsemeetmete rakendamise kulud, mis on seotud agentuuri projektidega või III artikli punkti A alapunkti 5 kohaste kahe- või mitmepoolsete kokkulepetega ning lõhustuva erimaterjali sellise käitlemise ja ladustamise kuludega, mida viib läbi agentuur, välja arvatud punktis E nimetatud ladustamis- ja käitlemistasud;
2. muud kui alapunktis 1 nimetatud kulud seoses materjali, rajatiste, tootmisettevõtete ja seadmetega, mis agentuur on oma volitatud ülesannete täitmisel omandanud või rajanud, ning materjali, teenuste ja tehniliste seadmete kulud, mis agentuur on kandnud ühe või mitme liikmega sõlmitud lepingute kohaselt.
C. Punkti B alapunkti 1 kohaste kulude määramisel lahutab juhatajate nõukogu sellest agentuuri ja kahe- või mitmepoolsete kokkulepete osaliste vaheliste kaitsemeetmete võtmisega seotud lepingute alusel tagasisaadavad summad.
D. Juhatajate nõukogu jaotab punkti B alapunktis 1 nimetatud kulud liikmete vahel peakonverentsi kinnitatud astmestiku kohaselt. Astmestiku kinnitamisel juhindub peakonverents Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni vastuvõetud põhimõtetest Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korralisse eelarvesse laekuvate liikmesriikide osamaksude arvestamise kohta.
E. Juhatajate nõukogu kehtestab korrapäraselt tasude astmestiku, sealhulgas mõistlikud ühtsed ladustamis- ja käitlemistasud materjali, teenuste ja tehniliste vahendite eest, mida agentuur liikmetele annab. Astmestik koostatakse nii, et agentuur saab tulu, mis katab punkti B alapunktis 2 nimetatud kulud, millest on maha arvatud vabatahtlikud sissemaksed, mida juhatajate nõukogu võib punkti F kohaselt selleks kasutada. Tulu niisugustelt tasudelt kantakse eraldi fondi, mida kasutatakse liikmetele nende antud materjali, teenuste või tehniliste vahendite eest maksmiseks ja muude punkti B alapunktis 2 nimetatud kulude katmiseks, mis võivad tekkida agentuuril endal.
F. Punktis E nimetatud tulud, mis ületavad samas punktis nimetatud kulud, ja vabatahtlikud sissemaksed agentuurile kantakse üldfondi, mida võib kasutada peakonverentsi heakskiidul juhatajate nõukogu määratud viisil.
G. Peakonverentsi heakskiidetud eeskirjade ja piirangute kohaselt on juhatajate nõukogul volitused võtta agentuuri nimel laenu, ilma et liikmetel tekiks nende volituste alusel võetud laenude suhtes kohustusi, ja vastu võtta agentuurile tehtud vabatahtlikke sissemakseid.
H. Peakonverentsi otsused finantsküsimuste ja juhatajate nõukogu otsused agentuuri eelarve kohta nõuavad kohalolevate ja hääletavate liikmete kahekolmandikulist häälteenamust.
XV ARTIKKEL
Eesõigused ja puutumatus
A. Agentuuril on liikmete territooriumil agentuuri ülesannete täitmiseks vajalik õigusvõime ning eesõigused ja puutumatus.
B. Liikmete delegaatidel koos asendusliikmete ja nõunikega, nõukokku määratud juhatajatel koos asendusliikmete ja nõunikega, peadirektoril ja agentuuri töötajatel on agentuuriga seotud ülesannete sõltumatuks täitmiseks vajalikud eesõigused ja puutumatus.
C. Käesolevas artiklis nimetatud õigusvõime, eesõigused ja puutumatus määratakse kindlaks eraldi lepingus või lepingutes, mille sõlmivad agentuur, keda sel eesmärgil esindab juhatajate nõukogu juhendite kohaselt tegutsev peadirektor ja liikmed.
XVI ARTIKKEL
Suhted teiste organisatsioonidega
A. Juhatajate nõukogu võib peakonverentsi heakskiidul sõlmida lepingu või lepingud asjakohaste suhete sisseseadmiseks agentuuri ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ning muude organisatsioonide vahel, mille töö on seotud agentuuri tööga.
B. Lepingus või lepingutes, millega seatakse sisse agentuuri ja ÜRO vahelised suhted, nähakse ette, et agentuur:
1. esitab III artikli punkti B alapunktides 4 ja 5 nimetatud aruanded;
2. arutab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni nõukogude agentuuriga seotud resolutsioone, ja esitab taotluse korral Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asjaomasele organile aruanded meetmete kohta, mida agentuur või selle liikmed on pärast sellist arutamist põhikirja kohaselt võtnud.
XVII ARTIKKEL
Vaidluste lahendamine
A. Põhikirja tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlused, mis ei ole lahendatud läbirääkimiste teel, suunatakse lahendamiseks Rahvusvahelisele Kohtule kohtu põhikirja kohaselt, kui asjaomased pooled ei lepi kokku muus lahendusviisis.
B. Peakonverentsil ja juhatajate nõukogul on eraldi volitused taotleda Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee loal Rahvusvaheliselt Kohtult nõuandvat arvamust agentuuri tegevuses tekkivates õiguslikes küsimustes.
XVIII ARTIKKEL
Muudatused ja väljaastumine
A. Liige võib teha ettepaneku põhikirja muutmiseks. Peadirektor teeb muudatusettepaneku tekstist tõestatud koopiad ja edastab need liikmetele vähemalt üheksakümmend päeva enne selle arutamist peakonverentsil.
B. Põhikirja üldise läbivaatamise küsimus pannakse päevakorda põhikirja jõustumisele järgneval peakonverentsi viiendal aastaistungjärgul. Kohalolevate ja hääletavate liikmete enamuse heakskiidul toimub läbivaatamine järgmisel peakonverentsil. Seejärel võib põhikirja üldise läbivaatamise ettepanekuid esitada peakonverentsile, kes teeb selle kohta otsuse sama korra kohaselt.
C. Muudatused jõustuvad liikmete suhtes, kui:
i) peakonverents kiidab need heaks kohalolevate ja hääletavate liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega, olles arvesse võtnud juhatajate nõukogu märkusi iga muudatusettepaneku kohta, ja
ii) kaks kolmandikku liikmetest on need heaks kiitnud oma põhiseadusest tuleneva menetluse kohaselt. Heakskiitmine toimub heakskiitmiskirja hoiuleandmisega XXI artikli punktis C nimetatud hoiulevõtja valitsusele.
D. Pärast viie aasta möödumist põhikirja jõustumisest XXI artikli punkti E kohaselt või kui liige ei soovi põhikirja muudatust heaks kiita, võib ta agentuurist välja astuda, teatades sellest kirjalikult XXI artikli punktis C nimetatud hoiulevõtja valitsusele, kes teatab sellest viivitamata juhatajate nõukogule ja liikmetele.
E. Liikme agentuurist väljaastumine ei mõjuta tema XI artikli alusel võetud lepingulisi kohustusi ega väljaastumise aasta eelarvelisi kohustusi.
XIX ARTIKKEL
Eesõiguste peatamine
A. Agentuuri liikmel, kellel on agentuurile osamaksude tasumisel võlgnevusi, ei ole agentuuris hääleõigust, kui võlgnevuse summa on sama suur või suurem kui liikme eelneva kahe aasta osamaks. Sellest olenemata võib peakonverents lubada sellisel liikmel hääletada, kui tehakse kindlaks, et tasumata jätmise põhjustasid liikmest sõltumatud asjaolud.
B. Kui liige on pidevalt rikkunud põhikirja või põhikirja alusel sõlmitud lepingut, võib peakonverents juhatajate nõukogu soovitusel kohalolevate ja hääletavate liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega peatada selle liikme liikmesusest tulenevad eesõigused ja muud õigused.
XX ARTIKKEL
Mõisted
Põhikirjas kasutatakse järgmisi mõisteid.
1. Lõhustuv erimaterjal ― plutoonium-239, uraan-233, uraaniisotoobi U235 või U233 suhtes rikastatud uraan, materjal, mis sisaldab üht või mitut eespool nimetatud ainet, muud lõhustuvad ained, mille juhatajate nõukogu teatava aja tagant kindlaks määrab; kuid lõhustuv erimaterjal ei hõlma lähtematerjali.
2. Uraaniisotoobi U235 või U233 suhtes rikastatud uraan ― uraan, mis sisaldab uraaniisotoopi U235 või U233 või mõlemat nimetatud uraaniisotoopi sellisel hulgal, et nende isotoopide summaarse koguse suhe isotoobi 238 kogusesse on suurem kui looduslikult esinev isotoopide 235 ja 238 suhe.
3. Lähtematerjal ― looduses esinevat isotoopide segu sisaldav uraan, kahandatud isotoobi 235 sisaldusega uraan, toorium, ükskõik milline eespool nimetatud aine metalli, sulami, keemilise ühendi või kontsentraadi kujul, muu materjal, mis sisaldab üht või mitut eespool nimetatud ainet sellises kontsentratsioonis, mille juhatajate nõukogu teatava aja tagant kindlaks määrab, ja muu niisugune materjal, mille juhatajate nõukogu teatava aja tagant kindlaks määrab.
XXI ARTIKKEL
Allakirjutamine, heakskiitmine ja jõustumine
A. Põhikiri on allakirjutamiseks avatud 26. oktoobril 1956 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni või eriorganisatsioonide liikmesriikidele ja jääb nendele riikidele allakirjutamiseks avatuks üheksakümneks päevaks.
B. Allakirjutanud riikidest saavad põhikirja osalised ratifitseerimiskirja hoiuleandmisega.
C. Allakirjutanud riikide ratifitseerimiskirjad ja nende riikide heakskiitmiskirjad, kelle liikmesus on heaks kiidetud põhikirja IV artikli punkti B kohaselt, antakse hoiule Ameerika Ühendriikide valitsusele, kes tegutseb hoiulevõtja valitsusena.
D. Riigid ratifitseerivad või kiidavad põhikirja heaks oma põhiseadusest tuleneva menetluse kohaselt.
E. Põhikiri, välja arvatud lisa, jõustub, kui kaheksateist riiki on punkti B kohaselt ratifitseerimiskirja hoiule andnud, tingimusel et nende kaheksateistkümne riigi hulka kuulub vähemalt kolm järgmistest riikidest: Ameerika Ühendriigid, Kanada, Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, Prantsusmaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik. Ratifitseerimiskirjad ja heakskiitmiskirjad, mis antakse hoiule pärast seda, jõustuvad nende kättesaamise kuupäeval.
F. Hoiulevõtja valitsus teatab viivitamata põhikirjale allakirjutanud riikidele ratifitseerimiskirjade hoiuleandmise kuupäeva ja põhikirja jõustumise kuupäeva. Hoiulevõtja valitsus teatab viivitamata allakirjutanutele ja liikmetele kuupäevad, millal järgnevalt riikidest saavad põhikirja osalised.
G. Põhikirja lisa jõustub põhikirja allakirjutamiseks avamise esimesel päeval.
XXII ARTIKKEL
Registreerimine Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis
A. Hoiulevõtja valitsus registreerib põhikirja kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikliga 102.
B. Agentuuri ja liikme või liikmete vahelised lepingud, agentuuri ja ühe või mitme organisatsiooni vahelised lepingud ja liikmete vahelised agentuuri heakskiitu vajavad lepingud registreeritakse agentuuris. Agentuur registreerib niisugused lepingud Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis, kui registreerimine on ette nähtud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikliga 102.
XXIII ARTIKKEL
Autentsed tekstid ja tõestatud koopiad
Põhikiri, mis on koostatud hiina, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keeles, kõik võrdselt autentsed, antakse hoiule hoiulevõtja valitsuse arhiivi. Põhikirja nõuetekohaselt tõestatud koopiad edastab hoiulevõtja valitsus teiste allakirjutanud riikide valitsustele ja nende riikide valitsustele, kes võetakse liikmeks IV artikli punkti B kohaselt.
Selle kinnituseks on nõuetekohaselt volitatud esindajad põhikirjale alla kirjutanud.
KOOSTATUD Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peakorteris kahekümne kuuendal oktoobril tuhande üheksasaja viiekümne kuuendal aastal.
LISA
ETTEVALMISTUSKOMISJON
A. Ettevalmistuskomisjon moodustatakse põhikirja allakirjutamiseks avamise esimesel päeval. Sellesse kuulub üks esindaja Ameerika Ühendriikidest, Austraaliast, Belgiast, Brasiiliast, Indiast, Kanadast, Lõuna-Aafrika Liidust, Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidust, Portugalist, Prantsusmaalt, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist ning Tšehhoslovakkiast, ja üks esindaja kuuest riigist, mis valitakse Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri põhikirja arutaval rahvusvahelisel konverentsil. Ettevalmistuskomisjon tegutseb põhikirja jõustumiseni ning seejärel peakonverentsi kokkukutsumiseni ja juhatajate nõukogu valimiseni VI artikli kohaselt.
B. Ettevalmistuskomisjon võib kulude katteks taotleda Ühinenud Rahvaste Organisatsioonilt laenu ja sõlmib selleks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni pädevate asutustega lepingud, sealhulgas laenu tagasimaksmise korra. Kui sellest laenust ei piisa, võib ettevalmistuskomisjon võtta valitsustelt ettemakseid. Need ettemaksed võib maha arvestada asjaomaste valitsuste osamaksust agentuurile.
C. Ettevalmistuskomisjon:
1. valib ametnikud, võtab vastu töökorra, tuleb kokku nii sageli kui vajalik, määrab kohtumispaiga ja moodustab vajalikud komiteed;
2. määrab täitevsekretäri ja vajalikud töötajad ning määrab kindlaks nende volitused ja ülesanded;
3. korraldab peakonverentsi esimese istungjärgu, sealhulgas koostab esialgse päevakorra ja töökorra, istungjärk tuleb pidada võimalikult kiiresti pärast põhikirja jõustumist;
4. nimetab esimese juhatajate nõukogu liikmed VI artikli punkti A alapunktide 1 ja 2 ning punkti B kohaselt;
5. koostab peakonverentsi esimese istungjärgu ja juhatajate nõukogu esimese koosoleku jaoks uuringuid, aruandeid ja soovitusi probleemide kohta, mis vajavad kiiret käsitlemist, sealhulgas:
a) agentuuri rahastamine;
b) agentuuri esimese tegevusaasta programmid ja eelarve;
c) tehnilised probleemid, mis on seotud agentuuri tegevuse kavandamisega;
d) agentuuri töötajate põhikoosseisu määramine ja
e) agentuuri alalise peakorteri asukoha määramine;
6. esitab juhatajate nõukogu esimesele koosolekule soovitused, mis on seotud agentuuri peakorteri asukohta käsitleva lepinguga, milles määratakse kindlaks agentuuri staatus ning agentuuri ja vastuvõtjariigi vastastikused õigused ja kohustused;
7.
a) alustab läbirääkimisi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga, et valmistada ette põhikirja XVI artikli kohase lepingu eelnõu, mis tuleb esitada peakonverentsi esimesele istungjärgule ja juhatajate nõukogu esimesele koosolekule, ning
b) esitab konverentsi esimesele istungjärgule ja juhatajate nõukogu esimesele koosolekule soovitused, milles käsitletakse agentuuri ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide XVI artiklis kavandatud suhteid.
Asendada agentuuri põhikirja artikli VI punkt A järgmisega:
"A. Juhatajate nõukogu koosneb järgmistest
liikmetest:
Ametist lahkuv juhatajate nõukogu määrab nõukogusse kaheksateist liiget, kes on kõige enam arenenud tuumaenergia tehnoloogia, sealhulgas lähtematerjali tootmise alal; määratud kohad jaotuvad piirkondade vahel järgmiselt:
Põhja-Ameerika 2
Ladina-Ameerika 2
Lääne-Euroopa 4
Ida-Euroopa 2
Aafrika 2
Lähis-Ida ja Lõuna-Aasia 2
Kagu-Aasia ja Vaikne ookean 1
Kaug-Ida 3
Peakonverents valib juhatajate nõukogu liikmed:
a) kakskümmend kaks liiget, arvestades punkti A alapunktis 1 nimetatud piirkondadest pärit liikmete võrdse esindatusega nõukogus tervikuna, nii et nõukogusse kuuluvad sellest kategooriast:
neli esindajat Ladina-Ameerika piirkonnast,
neli esindajat
Lääne-Euroopa piirkonnast,
kolm esindajat Ida-Euroopa
piirkonnast,
viis esindajat Aafrika piirkonnast,
kolm
esindajat Lähis-Ida ja Lõuna-Aasia piirkonnast,
kaks
esindajat Kagu-Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnast ja
üks
esindaja Kaug-Ida piirkonnast
b) lisaks kaks liiget järgmiste piirkondade liikmete hulgast:
Lääne-Euroopa
Ida-Euroopa
Lähis-Ida ja
Lõuna-Aasia
c) lisaks üks liige järgmiste piirkondade liikmete hulgast:
Ladina-Ameerika
Ida-Euroopa " .
Lisada artikli VI lõppu järgmine uus punkt:
"K. Käesoleva artikli punkti A sätted, mille peakonverents on heaks kiitnud 1. oktoobril 1999, jõustuvad siis, kui täidetakse artikli XVIII punktis C esitatud nõuded ning peakonverents kinnitab kõigi agentuuri liikmesriikide nimekirja, mille nõukogu on vastu võtnud ja millega iga liikmesriik määratakse ühte selle artikli punkti A esimeses alapunktis nimetatud piirkondadest; mõlemal puhul on vajalik kohalolevate ja hääletavate liikmete üheksakümneprotsendiline häälteenamus. Nõukogu võib edaspidi teha nimekirjas muudatusi peakonverentsi kinnitusel ning üksnes pärast konsensuse saavutamist esitatud muudatuse suhtes igas piirkonnas, mida muudatus mõjutab; mõlemal puhul on vajalik kohalolevate ja hääletavate liikmete üheksakümneprotsendiline häälteenamus.
1090 inglise keeles (http://web.riigikogu.ee/ems/1090_inglise_keel.zip)
1 Vt IAEA koduleht, www.iaea.org