EELNÕU

1082 SE I

KALANDUSTURU KORRALDAMISE SEADUSE MUUTMISE SEADUS

Kalandusturu korraldamise seaduses (RT I 2003, 88, 593; 2006, 28, 211) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahvi 2 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(1) Kalandusturu korraldamise abinõud käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Kalandusfondi toetuste, turukorralduslike toetuste ja kalamajandusliku riigiabi (edaspidi kalandusturu toetus) andmine.

(2) Euroopa Kalandusfondi toetus käesoleva seaduse tähenduses on nõukogu määrusega (EÜ) nr 1198/2006, Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.08.2006, lk 1–44) asutatud fondi vahenditest kaasrahastatav rahaline abi, mida antakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 17 lõikes 1 nimetatud rakenduskava (edaspidi rakenduskava) alusel ja korras.

(3) Turukorralduslikud toetused käesoleva seaduse tähenduses on kõrvaldamistoetus, ülekandetoetus ja eraladustamistoetus.

(4) Kalamajanduslik riigiabi käesoleva seaduse tähenduses on riiklikud arengutoetused, looduskahjutoetus ning käesoleva seaduse peatükkides 5¹­, 5² ja 5³ sätestatud abi.”

§ 2. Paragrahv 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“§ 3. Eelarveaastal antavate toetuste ja toetuste andmiseks ettenähtud vahendite kindlaksmääramine

(1) Lähtudes rakenduskavas nimetatud meetmetest ja tegevustest, kehtestab põllumajandusminister määrusega igaks eelarveaastaks toetatavate meetmete ja vajaduse korral tegevuste liigid.

(2) Põllumajandusminister määrab käskkirjaga igaks eelarveaastaks Euroopa Kalandusfondi toetusteks ettenähtud vahendite jaotuse meetmete ja vajaduse korral tegevuste kaupa.

(3) Lähtudes riigieelarves riiklike arengutoetuste andmiseks ettenähtud eelarvevahenditest, kehtestab põllumajandusminister määrusega igaks eelarveaastaks antavate riiklike arengutoetuste liigid.

(4) Põllumajandusminister määrab käskkirjaga igaks eelarveaastaks riiklike arengutoetuste andmiseks ettenähtud eelarvevahendite jaotuse riiklike arengutoetuste liikide kaupa.

(5) Euroopa Kalandusfondi toetuse ja riikliku arengutoetuse taotlemise õigust ei teki, kui asjakohase meetme või tegevuse toetamist või riikliku arengutoetuse andmist ei ole eelarveaastal käesoleva paragrahvi lõike 1 või 3 alusel ette nähtud.”

§ 3. Paragrahvi 6:

1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“§ 6. Kalandustoodete tootja ja töötleja”;

2) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

“(3) Kalandustoodete töötleja on isik, kelle majandus- või kutsetegevus on kalandustoodete töötlemine ning kelle ettevõte või selle osa on toiduseaduse alusel tunnustatud või kes on toiduseaduse või söödaseaduse alusel teavitanud järelevalveasutust ettevõttes kalandustoodete töötlemisest.”

§ 4. Seadust täiendatakse §-dega 8¹ ja 8² järgmises sõnastuses:

“§ 8¹. Andmete töötlemine

(1) Andmeid kalandusturu toetuse taotleja ja taotluse kohta ei avaldata kolmandale isikule kuni taotluse rahuldamise või toetuse määramise otsuse tegemiseni. Enne toetuse taotluse rahuldamise või toetuse määramise otsuse tegemist võib avaldada ainult statistilisi ülevaateid.

(2) Andmeid taotleja ja taotluse kohta võib avaldada kalandusturu toetuse taotlemise menetlusse kaasatud eksperdile.

(3) Pärast taotluse rahuldamise või toetuse määramise otsuse tegemist võib avaldada andmed kalandusturu toetuse saaja ning tema taotluse kohta, välja arvatud andmed äriplaani, tehnoloogiliste lahenduste ja toetuse saaja omafinantseeringu allika kohta ning muud andmed, mis loetakse ärisaladuseks või mis on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks. Avaldada võib andmed omafinantseeringu kohta, mis on saadud riigieelarvelistest vahenditest.

(4) Andmeid rahuldamata jäetud taotluse ja selle esitanud taotleja kohta ei avaldata. Sellise taotluse ja selle esitanud taotleja kohta võib avaldada ainult statistilisi ülevaateid.

(5) Kalandusturu toetuse andmise korral avalikustab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi Amet) pärast toetuse määramise otsuse või taotluse rahuldamise otsuse tegemist oma veebilehel toetust saanud isiku nime ja maakonna, kus on tema elu- või asukoht, ning saadud toetuse liigi ja toetuse summa.

(6) Andmed kalandusturu toetuse taotleja ja taotluse ning saadud toetuse kohta kantakse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.

§ 8². Taotluse elektrooniline esitamine

Kui riigi infosüsteemide andmevahetuskihis on avatud asjakohane teenus, siis käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis nimetatud taotlusele, mis esitatakse riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu, ei pea lisama digitaalallkirja.”

§ 5. Seadust täiendatakse peatükiga 3¹ järgmises sõnastuses:

“3¹. peatükk

EUROOPA KALANDUSFONDI TOETUSED

§ 19¹. Euroopa Kalandusfondi toetuse strateegiline kava ja rakenduskava

(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 15 lõikes 1 nimetatud riikliku strateegilise kava kiidab heaks Vabariigi Valitsus.

(2) Rakenduskava kavandi kiidab heaks Vabariigi Valitsus.

§ 19². Euroopa Kalandusfondi toetuse andmist korraldavad asutused

(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 58 lõikes 1 nimetatud korraldusasutuse, tõendava asutuse ja auditeeriva asutuse ülesandeid täidab Põllumajandusministeerium, välja arvatud ülesanded, mida täidab nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 58 lõikes 2 nimetatud rakendusüksus (edaspidi rakendusüksus).

(2) Lisaks käesolevas seaduses sätestatud rakendusüksuse ülesannetele määrab põllumajandusminister käskkirjaga kindlaks korraldusasutuse ja tõendava asutuse ülesanded, mida täidab rakendusüksus. Rakendusüksuse ülesandeid täidab Amet.

§ 19³. Seirekomisjon

Põllumajandusminister moodustab nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklis 63 nimetatud seirekomisjoni ning määrab selle töökorra käskkirjaga.

§ 19⁴. Meetme tingimused

(1) Kooskõlas rakenduskavas sätestatuga kehtestab põllumajandusminister määrusega Euroopa Kalandusfondi toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra meetme või tegevuste kaupa (edaspidi meetme tingimused). Meetme tingimustes võib rakenduskavas sätestatud tingimusi täpsustada ja kitsendada.

2. Meetme tingimustes sätestatakse:

1) toetatavad tegevused;

2) abikõlblikud või mitteabikõlblikud kulud;

3) vajaduse korral toetuse taotlejale ja toetuse taotlusele esitatavad nõuded;

4) toetuse maksimaalne määr;

5) omafinantseeringu nõude korral selle minimaalne määr;

6) toetuse taotluse menetlemise tingimused ja kord;

7) toetuse taotluse hindamise korral taotluse hindamise kriteeriumid ja kord;

8) vajaduse korral toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord;

9) vajaduse korral toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise kord;

10) toetuse väljamaksete tegemise tingimused ja kord;

11) toetuse saaja kohustused;

12) vajaduse korral toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused ja kord ning aruannete vormid.

(3) Euroopa Kalandusfondi toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse toetuse taotluse esitamise tähtpäevast alates 120 tööpäeva jooksul, kui meetme tingimustes ei ole sätestatud lühemat tähtaega.

§ 19⁵. Euroopa Kalandusfondi toetuse taotlejale esitatavad nõuded ja taotleja kohustused

(1) Euroopa Kalandusfondi toetuse taotleja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik, täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutus, kes on esitanud taotluse Euroopa Kalandusfondi toetuse saamiseks.

(2) Euroopa Kalandusfondi toetuse taotlejale võib meetme tingimustes esitada järgmisi nõudeid:

1) taotleja on maksevõimeline;

2) taotleja on majanduslikult jätkusuutlik;

3) taotlejal on projekti elluviimiseks vajalikud vahendid;

4) taotleja on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud tähtpäevaks ja summas;

5) taotleja ei saa sama kulu hüvitamiseks raha riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest;

6) kui taotleja taotleb projekti või projekti üksikute tegevuste kohta toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, esitab ta koos taotlusega sellekohase teabe;

7) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust;

8) taotlejal on projekti elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon, kogemus ning õiguslikud eeldused;

9) taotleja täidab keskkonna-, ohutus- ja hügieeninõudeid;

10) residendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv tegevuskoht maksukorralduse seaduse tähenduses on Eestis;

11) nõue taotleja juriidilise vormi ja osalust omavate isikute kohta;

12) nõue taotleja asjaomasel alal tegutsemise aja kohta;

13) taotleja vastab meetme tingimustes sätestatud muudele nõuetele.

(3) Euroopa Kalandusfondi toetuse taotleja on kohustatud:

1) esitama taotlust menetleva asutuse nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateabe meetme tingimustes sätestatud vormis, viisil ja tähtpäevaks;

2) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja nõuetekohasust, sealhulgas teha paikvaatlust;

3) teavitama taotlust menetlevat asutust viivitamata toetuse taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada toetuse taotluse kohta otsuse tegemist;

4) tõendama taotlust menetleva asutuse nõudmisel meetme tingimustes ettenähtud omafinantseeringu või muude vahendite või dokumentide olemasolu.

(4) Kui Euroopa Kalandusfondi toetuse taotleja ei vasta vähemalt ühele meetme tingimustes sätestatud taotlejale esitatavale nõudele, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

§ 19⁶. Euroopa Kalandusfondi toetuse taotluse kohta esitatavad nõuded

(1) Euroopa Kalandusfondi toetuse taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:

1) taotlus on vormistatud meetme tingimustes sätestatud korras;

2) taotlusele on lisatud meetme tingimustes nõutud dokumendid;

3) toetust taotletakse meetme tingimustes sätestatud toetatavate tegevuste kohta;

4) taotluses sisalduv projekt on kooskõlas käesoleva seaduse §-s 19¹ nimetatud dokumentidega;

5) taotletav toetuse suurus ei ületa meetme tingimustes sätestatud toetuse määra;

6) projekt, mille rahastamiseks toetust taotletakse, viiakse ellu hiljemalt 2015. aasta 31. detsembriks;

7) taotluses sisalduva projekti eelarves on muu hulgas ette nähtud nõutav omafinantseering;

8) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;

9) taotlus vastab meetme tingimustes sätestatud muudele nõuetele.

(2) Euroopa Kalandusfondi toetuse taotlus ei vasta nõuetele, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) taotlus ei vasta vähemalt ühele käesoleva paragrahvi lõikes 1 või meetme tingimustes sätestatud nõudele;

2) taotluses esitatud andmed ei ole õiged või täielikud või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;

3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetekohasust või teha paikvaatlust;

4) taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud.

(3) Kui Euroopa Kalandusfondi toetuse taotlus ei vasta nõuetele, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(4) Kui Euroopa Kalandusfondi toetuse taotleja ei ole esitanud taotlust ettenähtud tähtaja jooksul, jäetakse taotlus läbi vaatamata.

§ 19⁷. Euroopa Kalandusfondi toetuse taotluse hindamine ning taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

(1) Kui meetme tingimustes on sätestatud nõuetekohaste Euroopa Kalandusfondi toetuse taotluste hindamine, hinnatakse nõuetekohaseid taotlusi meetme tingimustes sätestatud korras ja hindamiskriteeriumide alusel. Meetme tingimustes sätestatu kohaselt hindab nõuetekohaseid taotlusi korraldusasutus või rakendusüksus.

(2) Meetme tingimustes sätestatu kohaselt rahuldatakse nõuetekohaste Euroopa Kalandusfondi toetuse taotluste hindamise korral:

1) hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud taotlus;

2) hindamistulemuste alusel välja valitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud parimad taotlused;

3) kõik hindamiskriteeriumide miinimumnõuetele vastavad taotlused.

(3) Hindamise tulemuste alusel Euroopa Kalandusfondi toetuse taotluste paremusjärjestuse koostamisel eelistatakse võrdsete näitajatega taotluste korral meetme tingimustes sätestatu kohaselt taotlust, millel on suurem omafinantseeringu määr, või ajaliselt varem esitatud taotlust.

(4) Kui meetme tingimustes ei ole sätestatud nõuetekohaste Euroopa Kalandusfondi toetuste taotluste hindamist, rahuldatakse nõuetekohased taotlused meetme või tegevuse rahastamise eelarve piires.

(5) Euroopa Kalandusfondi toetuse taotluse täieliku või osalise rahuldamise otsuse (edaspidi taotluse rahuldamise otsus) või taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksus, välja arvatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklis 46 nimetatud toetuse (edaspidi tehniline abi) puhul. Tehnilise abi taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb korraldusasutus.

(6) Kui nõuetekohane Euroopa Kalandusfondi toetuse taotlus ei kuulu rahuldamisele käesoleva paragrahvi lõike 2 punktide 1–3 kohaselt, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(7) Meetme tingimustes võib ette näha, et kui Euroopa Kalandusfondi toetuse taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib taotletud summat või projekti tegevusi taotleja nõusolekul muuta tingimusel, et toetuse summa ei suurene ning taotluses projekti sisaldumise korral saavutatakse projekti eesmärgid. Taotluses ei muudeta andmeid, mille alusel taotlust hinnatakse. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või tegevuste muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(8) Kui meetme või tegevuste rahastamise eelarve jääk ei võimalda teha enam ühtegi Euroopa Kalandusfondi toetuse taotluse rahuldamise otsust, tehakse ülejäänud taotluste kohta taotluse rahuldamata jätmise otsus. Meetme tingimustes sätestatud juhul võib meetme või tegevuste eelarves oleva raha jagada kõigi toetuse saajate vahel.

(9) Kui Euroopa Kalandusfondi toetuse taotluse rahuldamise otsus tehakse meetme või tegevuse järgmiste aastate eelarvevahendite arvel, võib taotluse rahuldamise otsuses kõrvaltingimusena ette näha otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise, kui toetuse väljamaksmise aasta eelarves toetuse maksmise vahendid puuduvad.

§ 19⁸. Euroopa Kalandusfondi toetuse saaja ja tema kohustused

(1) Euroopa Kalandusfondi toetuse saaja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik, täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle taotlus Euroopa Kalandusfondi toetuse saamiseks on rahuldatud.

(2) Euroopa Kalandusfondi toetuse saaja peab toetust kasutama sihtotstarbeliselt ja mõistlikult ning kõige säästlikumal viisil. Kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad olema abikõlblikud.

(3) Euroopa Kalandusfondi toetuse saaja on kohustatud:

1) tagama omafinantseeringu taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määras;

2) kasutama toetust ja toetuse abil soetatud, ehitatud või renoveeritud vara ettenähtud tingimustel;

3) tagama toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetekohasuse ning kulude abikõlblikkuse;

4) esitama teabe toetuse saamise ja kasutamise kohta ning aruanded ettenähtud tähtaja jooksul;

5) taotlema taotluse rahuldamise otsuse teinud asutuse nõusolekut toetuse kasutamise tingimuste muutmiseks;

6) eristama selgelt oma raamatupidamises ja tagama, et projektis osalev isik eristaks oma raamatupidamises, toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;

7) järgima projektiga seotud hangete tegemisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja on ostja riigihangete seaduse mõistes, või meetme tingimustes sätestatud nõudeid, kui toetuse saajale ei kohaldata riigihangete seaduses sätestatud nõudeid;

8) võimaldama teostada auditit või järelevalvet ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks õigustatud isikul viibida toetuse saaja ja projektis osaleva isiku toetuse kasutamisega seotud ruumis ja territooriumil ning kontrollida dokumente ja vara kohapeal;

9) andma õigustatud isiku kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid õigustatud isiku määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt 3 tööpäeva;

10) säilitama projekti elluviimisega seonduvaid dokumente vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;

11) näitama, et tegemist on Euroopa Kalandusfondi toetuse abil elluviidava projektiga, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat ja teavitustegevusi;

12) tagama projekti elluviimise tulemusena soetatud või ehitatud vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ettenähtud tingimustel ja kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklis 56 sätestatuga vähemalt viie aasta jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;

13) teavitama rakendusüksust viivitamata asjaolust, mis seavad ohtu soetatud või ehitatud vara säilimise või sihtotstarbelise kasutamise;

14) täitma muid talle käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktiga pandud ülesandeid.

(4) Euroopa Kalandusfondi toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja korra kehtestab põllumajandusminister määrusega.

§ 19⁹. Euroopa Kalandusfondi toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Euroopa Kalandusfondi toetuse taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks taotluse rahuldamise otsuse teinud asutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel.

(2) Euroopa Kalandusfondi toetuse taotluse rahuldamise otsust võib muuta, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) projekti tegevuste muutmise tõttu muutuks oluliselt projekti sisu või tulemus;

2) muutmist vajab projekti elluviimise tähtaeg või kulude abikõlblikkuse tähtpäev;

3) muutmist vajab projekti abikõlblike kulude eelarve;

4) muutmist vajavad toetuse väljamaksmise tähtajad;

5) esineb meetme tingimustes või toetuse saaja avalduses nimetatud muu asjaolu.

(3) Euroopa Kalandusfondi toetuse saaja esitatud taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse rahuldamisest võib keelduda, kui:

1) muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega;

2) otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada käesoleva seaduse § 19⁶ lõike 1 punktis 6 sätestatud tähtpäevaks;

3) meetme või tegevuste rahastamise eelarve ei võimalda otsust muuta;

4) esineb meetme tingimustes nimetatud muu asjaolu.

(4) Euroopa Kalandusfondi toetuse taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud;

2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;

3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;

4) projekti elluviimist ei ole võimalik lõpetada käesoleva seaduse § 19⁶ lõike 1 punktis 6 sätestatud tähtpäevaks;

5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel;

6) toetuse saaja esitab avalduse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

§ 19¹⁰. Euroopa Kalandusfondi toetusega seotud vaidluse lahendamine

(1) Kui Euroopa Kalandusfondi toetuse taotleja või saaja leiab, et toetuse taotlemise menetluse käigus või toetuse andmisel või andmata jätmisel on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, siis peab ta enne halduskohtule kaebuse esitamist läbima vaidemenetluse haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

(2) Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaide vastuvõtmisest.”

§ 6. Seaduse 4. peatükki täiendatakse §-ga 19¹¹ järgmises sõnastuses:

“§ 19¹¹. Riiklikud arengutoetused

(1) Riiklikku arengutoetust võib anda, kui see vastab Euroopa Ühenduse kalanduse riigiabi suunistele (ELT C 229, 14.09.2004, lk 5-12) või nõukogu määruse (EÜ) nr 994/98, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalsete riigiabi liikide suhtes (EÜT L 142, 14.05.1998, lk 1-4), artikli 1 kohaselt Euroopa Komisjoni vastuvõetud grupierandit käsitlevates määrustes sätestatud nõuetele ning kui toetus on vajalik Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 33 ning artikli 87 lõigetes 2 ja 3 nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetusi võib anda üksnes Euroopa Komisjoni eelneval kirjalikul loal või grupierandiga hõlmatud riigiabi puhul teate esitamise korral. Loataotluse koos vajaliku teabega või teate esitab Euroopa Komisjonile Põllumajandusministeerium.”

§ 7. Paragrahvis 20 asendatakse sõna “kalakasvatuse” sõnaga “vesiviljeluse”.

§ 8. Paragrahvi 21 lõikes 2 asendatakse sõna “kalakasvataja” sõnaga “vesiviljeleja”.

§ 9. Paragrahvis 23 asendatakse sõnad “Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi Amet) sõnaga “Ametile”.

§ 10. Paragrahvi 30 lõikes 1, §-s 31, § 36 lõikes 1 ja §-s 37 asendatakse sõnad “kalandustoodete tootja” sõnadega “kalandustoodete tootja või töötleja” vastavas käändes.

§ 11. Paragrahvi 30 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 12. Paragrahvi 33 lõikes 1 asendatakse arv “80” arvuga “90”.

§ 13. Paragrahvi 54 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(1) Looduskahju toetus on rahaline abi, millega osaliselt või täielikult hüvitatakse kalandustoodete tootjale loodusõnnetuse või ebasoodsate ilmastikutingimuste tagajärjel tekkinud kahju.

(2) Looduskahju toetust võib anda, kui see vastab Euroopa Ühenduse kalanduse riigiabi suunistele (ELT C 229, 14.09.2004, lk 5–12).

(3) Looduskahju toetust võib anda üksnes Euroopa Komisjoni eelneval kirjalikul loal. Loataotluse koos vajaliku teabega esitab Euroopa Komisjonile Põllumajandusministeerium.

(4) Looduskahju toetuse määra, toetuse andmise tingimused ja korra võib kehtestada põllumajandusminister määrusega. Looduskahju toetuseks ettenähtud rahalised vahendid eraldatakse riigieelarves Ametile.”

§ 14. Paragrahvist 54¹ jäetakse välja sõnad “, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes (EÜT L 142, 14.05.1998, lk 1–4),”.

§ 15. Paragrahvi 68:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(2) Amet kontrollib:

1) Euroopa Kalandusfondi toetuse, välja arvatud tehnilise abi, ja kalamajandusliku riigiabi saamiseks esitatavatele nõuetele vastavust;

2) Euroopa Kalandusfondi toetuse, välja arvatud tehnilise abi, ja kalamajandusliku riigiabi kasutamise nõuetele vastavust;

3) Euroopa Kalandusfondi toetuse, välja arvatud tehnilise abi, või kalamajandusliku riigiabi abil soetatud vara kasutamise nõuetele vastavust.”;

2) täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

“(2¹) Tehnilise abi saamiseks esitatavatele nõuetele vastavust ning tehnilise abi või selle abil soetatud vara kasutamise nõuetekohasust kontrollib Põllumajandusministeerium.”;

3) lõikes 3 asendatakse sõnad “kontrollib Põllumajandusministeerium” sõnadega “kontrollivad Põllumajandusministeerium ning Veterinaar- ja Toiduamet”.

§ 16. Paragrahvi 69:

1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(3) Kalandusturu toetuse taotluse rahuldamise või toetuse väljamaksmise otsustamiseks ning väljamakstud toetuse ja toetuse abil soetatud vara kasutamise nõuetekohasuse kontrollimiseks on järelevalveametnikul õigus viibida toetuse taotleja või toetuse saanud isiku või projektis osaleva isiku ettevõttes, sealhulgas territooriumil ja ehitises, ning teha paikvaatlust ja kontrollida dokumente kohapeal. Toetuse ja toetuse abil soetatud vara kasutamise nõuetekohasuse kontrollimiseks on järelevalveametnikul õigus nõuda ka toetuse kasutamise ja isiku majandustegevuse nõuetekohasust tõendavate dokumentide esitamist.”;

2) lõigete 4–6 tekstis asendatakse sõna “Amet” sõnaga “järelevalveasutus” vastavas käändes;

3) täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

“(10) Euroopa Kalandusfondi toetusega seotud rikkumisest, süüteost või muust Euroopa Ühenduse finantshuve kahjustavast tegevusest ning väljamakstud toetuse tagasinõudmisest teavitab rakendusüksus korraldusasutust ja Rahandusministeeriumi.”

§ 17. Paragrahv 71 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“§ 71. Kalandusturu toetuse tagasinõudmine

(1) Amet nõuab toetuse saanud isikult Euroopa Kalandusfondi toetuse või kalamajandusliku riigiabi täielikku või osalist tagasimaksmist, kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et:

1) taotluse rahuldamise otsustamist või toetuse suuruse arvutamist mõjutanud andmed ei vasta tegelikkusele;

2) toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustele võib Amet nõuda Euroopa Kalandusfondi toetuse või kalamajandusliku riigiabi täielikku või osalist tagasimaksmist, kui:

1) ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud;

2) toetust või toetuse abil soetatud, ehitatud või renoveeritud vara ei ole kasutatud ettenähtud tingimuste kohaselt;

3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või tehtud pankrotiotsus;

4) ilmneb, et projekti eesmärke saavutada ei ole võimalik või projekti tegevuste tähtaegu ei ole järgitud;

5) taotluse rahuldamise otsus on tunnistatud kehtetuks;

6) järelevalveametniku ettekirjutus on jäetud tähtpäevaks täitmata;

7) toetuse saaja ei ole täitnud talle pandud kohustusi.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud juhul teeb Amet kalandusturu toetuse tagasinõudmise ettekirjutuse 30 tööpäeva jooksul arvates rikkumisest teadasaamisest.

(4) Kalandusturu toetuse tagasinõudmise ettekirjutus antakse toetuse saajale kätte allkirja vastu või toimetatakse toetuse saajale kätte posti teel või elektrooniliselt 10 tööpäeva jooksul arvates ettekirjutuse tegemisest. Kalandusturu toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul arvates ettekirjutuse kättetoimetamisest.

(5) Euroopa Kalandusfondi toetuse tagasinõudmise ettekirjutuse võib teha hiljemalt 2025. aasta 31. detsembril. Muu kalandusturu toetuse tagasinõudmise ettekirjutuse võib teha 10 aasta jooksul arvates kalandusturu toetuse väljamaksmisest.

(6) Amet võib vajaduse korral peatada toetuse saajale kalandusturu toetuse väljamaksete tegemise kuni nõutava summa tagasimaksmiseni või vähendada sama projekti raames järgnevalt väljamakstavat toetuse summat tagasi maksta jäänud summa ulatuses.

(7) Amet võib ajatada tagasinõutava toetuse tagasimaksmise, kui toetuse saaja esitab asjakohase põhjendatud taotluse ja toetuse tagasimaksmise ajakava. Toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tuleb toetus tagasi maksta vähemalt kuue kuu jooksul tagasimaksmise ajatamise otsuse tegemise päevast arvates. Toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on Ametil õigus nõuda tagatist.

(8) Kui kalandusturu toetust saanud isik ei maksa toetusraha tagasi käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaja või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tagasimaksmise ajakavas ettenähtud tähtaja jooksul, on Ametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

(9) Euroopa Liidu määrustes sätestatud alustel nõuab turukorraldusliku toetuse tagasi Põllumajandusministeerium. Kui Euroopa Liidu määrustes ei ole sätestatud teisiti, nõutakse turukorralduslik toetus tagasi käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

(10) Kalandusturu toetuse tagasinõudmise korral nõutakse tagasimakstava toetuse summalt intressi toetuse väljamaksmise valuutas. Täidesaatva riigivõimu asutus intressi tasuma ei pea.

(11) Euroopa Kalandusfondi toetuse tagasinõudmise korral on intressimäär tagastatava toetuse summalt on eurodes ühe aasta Euribor + 5% aastas või Eesti kroonides ühe aasta Talibor + 5% aastas. Intressimäär fikseeritakse iga aasta 2. jaanuari seisuga ning kehtib üks aasta. Intressiarvestuse aluseks on tegelik päevade arv kuus ja 360-päevane aasta.

(12) Turukorraldusliku toetuse ja kalamajandusliku riigiabi tagasinõudmise korral kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud intressimäära, kui Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

(13) Intressi arvestatakse kalandusturu toetuse tagasinõudmise ettekirjutuse tegemise päevast. Kui tegemist on kelmusega Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni (EÜT C 316, 27.11.1995, lk 48) artikli 1 mõistes, arvestatakse intressi kalandusturu toetuse väljamaksmise päevast. Intressi arvestamisel võetakse aluseks kehtiv intressimäär.

(14) Intressi arvestatakse kuni kalandusturu toetuse tagasimaksmise päevani.

(15) Kui kalandusturu toetust ei maksta määratud tähtpäevaks tagasi, peab toetuse saaja maksma tagasimaksmisele kuuluva toetuse summa jäägilt viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest toetuse väljamaksmise valuutas.

(16) Täidesaatva riigivõimu asutus ei pea tasuma viivist toetuseks või omafinantseeringuks eraldatud vahenditelt. Kui Euroopa Komisjon nõuab viivise tasumist riigilt, peab täidesaatva riigivõimu asutus tasuma viivist viivisesumma ulatuses, mille riik on tasunud Euroopa Komisjonile.

(17) Kalandusturu toetuse tagasimaksmiseks tehtavad maksed loetakse tehtuks järgmises järjekorras: esimeses järjekorras loetakse tasutuks viivis, teises järjekorras intressid vastavalt nende ajalisele tekkele, alustades varaseimast, ning viimases järjekorras tagasimakstav toetus või selle osad, alates varaseimast võlgnevusest.”

§ 18. Paragrahv 71⁴ tunnistatakse kehtetuks.

§ 19. Seaduse 12. peatükki täiendatakse §-ga 74¹ järgmises sõnastuses:

“§ 74¹. Meetme tingimuste kehtestamine enne rakenduskava heakskiitmist

(1) Põllumajandusminister võib määrusega kehtestada meetme tingimused enne, kui Euroopa Komisjon on rakenduskava heaks kiitnud, kuid mitte varem kui pärast kahe kuu möödumist rakenduskava kavandi esitamisest Euroopa Komisjonile.

(2) Rakendusüksus ei tee Euroopa Kalandusfondi toetuse taotluse rahuldamise otsust enne, kui Euroopa Komisjon on rakenduskava heaks kiitnud.

(3) Kui rakenduskava kavand erineb Euroopa Komisjoni poolt heakskiidetud rakenduskavast, võib enne rakenduskava heakskiitmist kehtestatud meetme tingimusi muuta osas, milles meetme tingimused on vastuolus Euroopa Komisjoni poolt heakskiidetud rakenduskavaga.

(4) Kui meetme tingimusi muudetakse käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt, määrab rakendusüksus taotlejale tähtaja taotluse meetme tingimustega kooskõlla viimiseks. Kui taotleja ei ole nõus taotluse muutmisega või ei muuda taotlust määratud tähtaja jooksul, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.”

Riigikogu esimees Toomas Varek

Tallinn, . 2007

Algatanud Vabariigi Valitsus

8. jaanuaril 2007. a nr 1-6/6

Vabariigi Valitsuse nimel

Heiki Loot

Riigisekretär

S E L E T U S K I R I

kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde

I. Sissejuhatus

Kalandusturu korraldamise seadus jõustus 2004. aasta 1. jaanuaril ning sisaldas siis peamiselt kalandusturu korraldamise abinõusid. Hiljem on nimetatud seadust täiendatud kalamajandusliku riigiabi reeglitega, lähtudes Euroopa Liidu asjakohastest õigusaktidest. Kalandusturu korraldamise seaduse muutmine on vajalik, et tagada järgmisel programmperioodil 2007–2013 avaneva Euroopa Kalandusfondi vahendite kasutamise võimalus Eestis. Euroopa Kalandusfondi vahendite kasutamine kaasrahastatavate toetuste andmiseks Eestis eeldab teatud siseriiklike õigusnormide kehtestamist, näiteks peab liikmesriik määrama pädevad asutused (korraldusasutus, tõendav asutus, auditeeriv asutus, seirekomitee) ning tagama haldus- ja järelevalvekorralduse olemasolu.

Praegu antakse kalandussektoris Euroopa Liidu kaasrahastatavaid toetusi Kalanduse Arendusrahastu vahenditest. Kalanduse Arendusrahastu on struktuurifond nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/1999 tähenduses ning siseriiklikult on kõnealuste toetuste andmine reguleeritud struktuuritoetuse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. Järgmiseks programmperioodiks 2007–2013 moodustatakse Kalanduse Arendusrahastu asemele Euroopa Kalandusfond, mis erinevalt Kalanduse Arendusrahastust ei ole struktuurifond, ning edaspidi ei hakata Euroopa Liidu vahenditest kaasrahastatavaid toetusi kalandussektoris andma struktuuritoetuse seaduses sätestatud alustel ja korras.

Euroopa Liidu vahenditest kaasrahastatavate toetuste andmiseks vajaliku õigusliku regulatsiooni kehtestamiseks kaaluti esialgu eraldi seaduse eelnõu väljatöötamist ning arvestades Vabariigi Valitsuse 11. juuni 1996. a määruses nr 160 “Vabariigi Valitsuse reglemendi kinnitamine” sätestatut, esitati seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile. Justiitsministeerium oma 11.01.2006. a kirja nr 3-1-08/552 kohaselt eraldi seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsust ei kooskõlastanud, mistõttu otsustati täiendada kalandusturu korraldamise seadust asjakohase õigusliku regulatsiooniga.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna kalanduse arengu büroo juhataja Kädi-Liis Kangur (625 6521), kalamajandusosakonna turukorralduse, töötleva tööstuse ja vesiviljelusbüroo juhataja kt Hannes Ulmas (625 6264) ning kalamajandusosakonna kalanduse arengu büroo peaspetsialist Kaire Toming (625 6525).

Juriidilise ekspertiisi eelnõule tegid Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Geir Veski (625 6516) ja peaspetsialist Karina Leppoja (625 6147). Keeleliselt toimetas eelnõu Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Leeni Silk (625 6523).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

II. Seaduse eesmärk

Kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse peamine eesmärk on täiendada seadust õigusliku regulatsiooniga, mis on vajalik Euroopa Liidu vahenditest kaasrahastatavate toetuste andmiseks kalandussektoris. Programmperioodil 2007-­2013 kaasrahastab Euroopa Liit kalamajandustoetusi eraldiseisvast Euroopa Kalandusfondist, mis asendab eelmise programmperioodi kalamajanduse rahastamise vahendi Kalanduse Arendusrahastu. Euroopa Kalandusfondi peamiseks eesmärgiks on aidata kaasa Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika edasiarendamiseks vajalike meetmete rakendamisele, et tagada kalandussektori majanduslik, keskkondlik ja ühiskondlik jätkusuutlikkus, ning seetõttu keskendub Euroopa Kalandusfond ainult kalandussektori toetustele. Programmperioodiks 2007-­2013 on Euroopa Liit näinud ette Eesti kalandussektori arengu toetamiseks Euroopa Kalandusfondi kaudu 84,6 miljonit eurot ehk ligikaudu 1,32 miljardit Eesti krooni.

Eelnõu teine eesmärk on täiendada ja täpsustada kalamajandusliku riigiabi ja turukorralduslike toetuste andmise regulatsiooni. Kalandusturu seaduse kehtivate sätete kohaselt on kalamajandusliku riigiabina antavat koolitustoetust ja praktikatoetust võimalik anda ainult kalandustoodete tootjale, eelnõu kohaselt on nimetatud toetusi edaspidi võimalik anda ka kalandustoodete töötlejale. Lisaks sellele täpsustatakse kalamajandusliku riigiabi ja turukorralduslike toetuste saamiseks esitatud taotluses sisalduvate andmete töötlemise korda.

III. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu koosneb 19 paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse seaduse § 2 teksti tervikuna.

Paragrahvi 2 lõike 1 kehtivas redaktsioonis on toodud kalandusturu korraldamise abinõude loetelu (riiklikud arengutoetused, turukorralduslikud toetused, looduskahjutoetus, vähese tähtsusega kalamajanduslik abi ning seaduse peatükkides 5¹ ja 5² ja 5³ sätestatud kalamajanduslik riigiabi). Sedavõrd üksikasjaliku ja pika loetelu esitamise (ja selle loetelu järjekordne täiendamine Euroopa Kalandusfondi toetuste nimetamisega) tõttu kannatab seaduse arusaadavus ning selle järele ei ole ka sisulist vajadust. Seetõttu on eelnõus võetud kasutusele kalandusturu toetuste mõiste, mis hõlmab nii Euroopa Kalandusfondi toetused, turukorralduslikud toetused kui ka kalamajandusliku riigiabi.

Paragrahvi 2 lõike 2 uues redaktsioonis on toodud Euroopa Kalandusfondi toetuse mõiste. Euroopa Kalandusfondi toetus on Euroopa Kalandusfondi vahenditest kaasrahastatav rahaline abi, mida antakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 17 lõikes 1 nimetatud rakenduskava (edaspidi rakenduskava) alusel ja korras. Rakenduskava on liikmesriigi koostatud ja Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud ühtne dokument, mis on vajalik Euroopa Kalandusfondi vahenditest kaasrahastatavate poliitikasuundade ja prioriteetide rakendamiseks. Rakenduskava peab sisaldama prioriteetsete suundade rakendamiseks kavandatud põhimeetmete lühikirjeldust, seega on Euroopa Kalandusfondi toetus rahaline abi, mida antakse rakenduskavas nimetatud tegevuse elluviimiseks ning kaasrahastatakse Euroopa Kalandusfondi vahenditest.

Paragrahvi 2 lõike 3 nii kehtivas kui ka uues redaktsioonis on nimetatud kalanduse turukorralduslikud toetused, need on kõrvaldamistoetus, ülekandetoetus ja eraladustamistoetus. Eelnõu selle sätte sisu võrreldes kehtiva seaduse sättega ei muudeta.

Paragrahvi 2 lõike 4 uues redaktsioonis on nimetatud kalamajandusliku riigiabi liigid seaduse tähenduses. Kalamajandusliku riigiabi mõiste alla on koondatud kõik kehtivas seaduses sisalduvad riigiabi liigid, need on riiklikud arengutoetused, looduskahjutoetus, vähese tähtsusega kalamajanduslik abi ning seaduse peatükkides 5¹­, 5² ja 5³ sätestatud kalamajanduslik riigiabi. Siinjuures on oluline märkida, et kalandusturu korraldamise seaduses edaspidi toodud kalamajandusliku riigiabi mõiste (sisuliselt meetmete loetelu) on antud kalandusturu korraldamise seaduse tähenduses. Kalandussektori ettevõtjatele riigi vahenditest antava muu abi (mille andmine ei ole reguleeritud kalandusturu korraldamise seadusega) puhul võib samuti olla tegemist riigiabiga Euroopa Ühenduse asutamislepingu mõistes ning sellise abi andmise puhul tuleb samuti arvestada Euroopa Ühenduse asjakohaste õigusaktidega. Seega on oluline rõhutada, et kalandusturu korraldamise seaduses nimetatud kalamajandusliku riigiabi meetmete puhul ei ole tegemist loeteluga, mis välistaks kalandussektori ettevõtjate suhtes rakendatavad muud riigiabi meetmed.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse seaduse § 3. Kui seaduse kehtivas redaktsioonis reguleerib § 3 vaid riikliku arengutoetustega seonduvaid küsimusi, siis seoses Euroopa Kalandusfondi toetuse lisamisega seaduse reguleerimisalasse tekkis vajadus ka seaduse § 3 muutmiseks. Eelnõus toodud seaduse § 3 uus redaktsioon reguleerib eelarveaastal antavate Euroopa Kalandusfondi toetuste ja riiklike arengutoetuse andmiseks ettenähtud vahendite kindlaksmääramist. Lähtudes rakenduskavas nimetatud meetmetest ja tegevustest, kehtestab põllumajandusminister igaks eelarveaastaks toetatavate meetmete ja tegevuste liigid ning määrab Euroopa Kalandusfondi toetusteks ettenähtud vahendite jaotuse, et tagada Euroopa Kalandusfondi toetuste tõhus ja otstarbekohane kasutamine. Prioriteetidevaheline rahajaotus on toodud rakenduskavas, mille kavandi kiidab heaks Vabariigi Valitsus. Euroopa Kalandusfondi toetuse taotlemise õigust ei teki, kui asjakohase meetme või tegevuse toetamist ei ole eelarveaastal ette nähtud.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse seaduse § 6, lisades sellesse kalandustoodete töötleja. Samuti täiendatakse seaduse § 6 lõikega 3, milles sätestatakse kalandustoodete töötleja mõiste. Mõiste on seaduses defineeritud arusaadavuse tagamiseks. Kalandusturu tõhusaks korraldamiseks on ilmnenud vajadus anda mõningaid toetusi lisaks kalandustoodete tootjatele ka kalandustoodete töötlejatele. Eesti kalanduse strateegia 2007-­2013 viitab kvalifitseeritud tööjõu puudusele kalatöötlemissektoris. Võimaluseks on siin rakendada koolitus- ja praktikatoetust, et aidata kaasa kvalifitseeritud tööjõu probleemi lahendamisele.

Eelnõu §-ga 4 täiendatakse seadust §-dega 8¹ ja 8².

Paragrahvi 8¹ lõike 1 kohaselt ei kuulu andmed kalandusturu toetuse taotleja ja taotluse kohta kolmandatele isikutele avaldamisele kuni taotluse rahuldamise või toetuse määramise otsuse tegemiseni. Enne toetuse taotluse rahuldamise või toetuse määramise otsuse tegemist võib avaldada ainult statistilisi ülevaateid.

Paragrahvi 8¹ lõike 2 kohaselt võib kalandusturu toetuse taotlemise menetlusse kaasatud eksperdile avaldada andmeid taotleja ja taotluse kohta.

Paragrahvi 8¹ lõike 3 kohaselt võib pärast taotluse rahuldamise või toetuse määramise otsuse tegemist avaldada andmed kalandusturu toetuse saaja ning tema taotluse kohta, välja arvatud andmed äriplaani, tehnoloogiliste lahenduste ja toetuse saaja omafinantseeringu allika kohta ning muud andmed, mida loetakse ärisaladuseks või mis on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks. Avaldada võib andmed omafinantseeringu kohta, mis on saadud riigieelarvelistest vahenditest.

Paragrahvi 8¹ lõike 4 kohaselt ei kuulu rahuldamata jäetud taotluse ja selle esitanud taotleja andmed avaldamisele. Sellise taotluse ja selle esitanud taotleja kohta võib avaldada ainult statistilisi ülevaateid.

Paragrahvi 8¹ lõike 5 kohaselt avalikustab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet kalandusturu toetuse andmise korral oma veebilehel pärast toetuse määramise otsuse või taotluse rahuldamise otsuse tegemist toetust saanud isiku nime ja maakonna, kus on tema elu- või asukoht, ning saadud toetuse liigi ja toetuse summa.

Paragrahvi 8¹ lõike 6 kohaselt kantakse andmed kalandusturu toetuse taotleja ja taotluse ning saadud toetuse kohta põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.

Paragrahvi 8² on toodud erisus digitaalsete dokumentide edastamise kohta võrreldes haldusmenetluse seaduses sätestatud üldise regulatsiooniga. Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 6 kohaselt on elektrooniline asjaajamine haldusmenetluses võrdsustatud kirjaliku asjaajamisega. Samas nõuab haldusmenetluse seaduse § 14 lõige 4, et elektrooniliselt edastatud taotlusele peab olema lisatud digitaalallkiri. Infosüsteemide andmevahetuskihi (X-tee) rakendamisega on riik loonud turvalist Interneti-põhist andmevahetust võimaldava tehnilise ja tehnoloogilise keskkonna, mille kaudu on isikul võimalik suhelda avalikku võimu teostava asutusega. Infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu avatud teenust on võimalik kasutada ainult autenditud kasutajal, taotluse saab esitada infosüsteemis tuvastatud isik ning seetõttu ei ole infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu esitatud taotlusele digitaalallkirja lisamine eriti oluline.

Eelnõu §-ga 5 täiendatakse seadust peatükiga 3¹, milles sätestatakse Euroopa Kalandusfondi toetused, kuna seadust muutmise eesmärgiks on kehtestada siseriiklikud reeglid Euroopa Kalandusfondi toetuste andmiseks. Euroopa Kalandusfondi küsimusi reguleerivate määruste väljatöötamisel on Euroopa Komisjoni kalanduse ja merenduse peadirektoraat üsna suures ulatuses lähtunud struktuuritoetuste küsimusi reguleerivatest Euroopa Liidu õigusaktidest. Seetõttu on Euroopa Kalandusfondi toetustega seotud siseriikliku regulatsiooni väljatöötamisel üsna suures mahus arvestatud Rahandusministeeriumis välja töötatud perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse eelnõus tooduga.

Paragrahvi 19¹ kohaselt kuulub Vabariigi Valitsuse pädevusse kiita heaks nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 15 lõikes 1 nimetatud riikliku strateegilise kava. Riiklik strateegiline kava on dokument, mis sisaldab kokkuvõtet ühise kalanduspoliitika kõigist aspektidest, selles kehtestatakse prioriteedid, eesmärgid, vajaminevate avalike rahaliste vahendite prognoos ning rakendustähtajad. Riikliku strateegilise kava võtab vastu liikmesriik tihedas koostöös Euroopa Komisjoniga. Lisaks riiklikule strateegilisele kavale peab liikmesriik koostama Euroopa Kalandusfondi poolt kaasrahastatavate poliitikasuundade ja prioriteetide rakendamiseks rakenduskava kavandi, mis on kooskõlas riikliku strateegilise kavaga. Rakenduskavas sätestatakse prioriteetsed suunad, mis aitavad kaasa riiklikus strateegilises kavas seatud eesmärkide elluviimisele ning millele taotletakse EL toetust. Rakenduskavades määratletakse ka täpsem rahaline jaotus prioriteetsete suundade vahel. Rakenduskava kinnitab oma otsusega Euroopa Komisjon.

Vabariigi Valitsuse pädevus kiita heaks riiklik strateegiline kava ning rakenduskava kavandi tuleneb asjaolust, et eelarvepoliitika teostamine on üks osa riigi sise- ja välispoliitikast, mis kuulub põhiseaduse § 87 punkti 1 kohaselt Vabariigi Valitsuse kui täidesaatva riigivõimu pädevusse. Riigieelarve seaduse § 9¹ koostoimest riigieelarve seaduse § 4 lõike 4 punktiga 5 (mille kohaselt riigieelarve tulude artikligrupid on ehk tulude koosseisu kuuluvad muuhulgas toetused, sealhulgas välisabi) tulenevalt käsitatakse riiklikku strateegilist kava riigi eelarvestrateegia ühe osana. Riigieelarve seaduse § 9¹ lõike 3 kohaselt kiidab riigi eelarvestrateegia heaks Vabariigi Valitsus, seetõttu kuulub Vabariigi Valitsuse pädevusse riigi eelarvestrateegia üksikute osade heakskiitmine.

Paragrahvi 19⁴ lõike 1 kohaselt kehtestab Euroopa Kalandusfondi toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra meetme või tegevuste kaupa (edaspidi meetme tingimused) põllumajandusminister. Meetme tingimused peavad olema kooskõlas rakenduskavas sätestatuga, kuid seejuures võib rakenduskavas toodud tingimusi täpsustada ja kitsendada.

Paragrahvi 19⁴ lõike 2 kohaselt sätestatakse meetme tingimustes:

1) toetatavad tegevused ehk tegevused, mille elluviimiseks Euroopa Kalandusfondi toetust antakse;

2) abikõlblikud või mitteabikõlblikud kulud – võimaluse korral sätestatakse nii abikõlblike kui ka mitteabikõlblike kulude loetelud. Kui see ei ole võimalik, siis kas ainult abikõlblike kulude loetelu või ainult mitteabikõlblike kulude loetelu ja seejärel saab iga maksetaotluses toodud kulu puhul eraldi otsustada, kas on tegemist abikõlbliku kuluga või mitte;

3) vajaduse korral toetuse taotlejale ja toetuse taotlusele esitatavad nõuded – seaduses on taotleja mõiste defineeritud võimalikult laialt, meetme tingimustes sätestatakse, kes selle meetme raames võib olla taotlejaks. Meetme tingimustes võib taotlejate ringi võrreldes seaduses toodud definitsiooniga kitsendada. Vajaduse korral kehtestatakse meetme tingimustega taotluse vorm ning sätestatakse selle juurde lisatavate dokumentide loetelu. Taotlus moodustub sellisel juhul vormikohasest avaldusest ja sellele lisatud nõutavatest dokumentidest;

4) toetuse maksimaalne määr;

5) omafinantseeringu nõude korral selle minimaalne määr;

6) toetuse taotluse menetlemise tingimused ja kord – nt kas nõuetekohaseid taotlusi tuleb hinnata või mitte;

7) toetuse taotluse hindamise korral taotluse hindamise kriteeriumid ja kord – meetme tingimustes sätestatakse, kas nõuetekohaseid taotlusi hinnatakse ning kuidas seda tehakse (nt kas nähakse ette ekspertide kaasamise või hindamiskomisjoni moodustamise kohustus vms), sätestatakse hindamiskriteeriumid ja nende osatähtsus hindepunktide andmisel, samuti kas hindamistulemuste alusel valitakse välja parim taotlus või mitu parimat või kõik miinimumnõuetele vastavad taotlused ning kuidas toimub paremusjärjestuse koostamine;

8) vajaduse korral toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kord;

9) vajaduse korral toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise tingimused ja kord;

10) toetuse väljamaksete tegemise tingimused ja kord;

11) toetuse saaja kohustused – kui toetuse saajale soovitakse kehtestada lisakohustusi (lisaks seaduses loetletud kohustustele), siis võib need loetleda meetme tingimustes;

12) vajaduse korral toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise tingimused ja kord ning aruande vorm – meetme tingimustes sätestatakse täpsemad nõuded toetuse saajale aruande esitamise korra jms kohta. Lisaks nähakse vajaduse korral ette esitada andmeid, mida nt seire üldise määruse alusel koguma ei pea, kuid mida on vaja korraldusasutusel või rakendusüksusel jms.

Paragrahvi 19⁴ lõike 3 kohaselt tehakse Euroopa Kalandusfondi toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toetuse taotluse esitamise tähtpäevast alates 120 tööpäeva jooksul, kui meetme tingimustes ei ole sätestatud lühemat tähtaega.

Paragrahvi 19⁵ lõike 1 kohaselt on Euroopa Kalandusfondi toetuse taotleja füüsiline või juriidiline isik, täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutus, kes on esitanud taotluse Euroopa Kalandusfondi toetuse saamiseks. Taotleja mõiste määratletakse seaduses võimalikult laialt ning meetme tingimustes sätestatakse täpsemalt, kes võib meetme raames olla taotlejaks.

Paragrahvi 19⁵ lõike 2 kohaselt võib Euroopa Kalandusfondi toetuse taotlejale esitada meetme tingimustes järgmisi nõudeid:

1) taotleja on maksevõimeline – sealhulgas võib meetme tingimustes näiteks sätestada kohustuse, et taotleja on täitnud kõik oma maksekohustuslaseks olemisega seotud kohustused riigi ees (tasunud maksuvõlad, esitanud maksudeklaratsioonid jms);

2) taotleja on majanduslikult jätkusuutlik – näiteks nõue, et taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlust;

3) taotlejal on projekti elluviimiseks vajalikud vahendid – siinjuures mõistetakse nii rahalisi vahendeid kui ka füüsilisi vahendeid (nt projekti elluviimiseks vajalike seadmete olemasolu vms);

4) taotleja on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud tähtpäevaks ja summas – et tagada, et toetust ei antaks isikule, kes ei ole varem saadud toetust või muid vahendeid raha andjale tagasi maksnud, võib meetme tingimustes määrata, milliste vahendite puhul on meetme puhul oluline jälgida, et tagasimaksed on tehtud;

5) taotleja ei saa sama kulu hüvitamiseks raha riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest – mis tähendab, et sama kulu hüvitamiseks mitut erinevat toetust ei saa (on võimalik, et ühe arve alusel antakse toetust mitu korda, aga sellisel juhul kaetakse arvel toodud erinevad kulud, mitte ühte kulu mitu korda);

6) kui taotleja taotleb projekti või projekti üksikute tegevuste kohta toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab ta koos taotlusega esitama sellekohase teabe – see teave on vajalik, et vältida sama kulu hüvitamist mitme erineva toetuse arvelt;

7) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust – majandusliku jätkusuutlikkusega seotud nõue;

8) taotlejal on projekti elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon, kogemus ning õiguslikud eeldused;

9) taotleja täidab keskkonna-, ohutus- ja hügieeninõudeid;

10) residendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv tegevuskoht maksukorralduse seaduse tähenduses on Eestis;

11) nõue taotleja juriidilise vormi ja osalust omavate isikute kohta – võib näiteks nõuda, et taotleja oleks kindlasti mittetulundusühing või et ettevõttes osalust omavad isikud oleksid avaliku sektori esindajad vms;

12) nõue taotleja asjaomasel alal tegutsemise aja kohta – näiteks võib esitada nõude, et taotleja oleks asjaomasel alal tegutsenud vähemalt kolm aastat või vastupidi, et alustavate ettevõtete toetust taotledes ei oleks ettevõte vanem kui aasta vms;

13) taotleja vastab muudele meetme tingimustes sätestatud nõuetele.

Paragrahvi 19⁵ lõike 3 kohaselt on Euroopa Kalandusfondi toetuse taotleja kohustatud:

1) esitama taotlust menetleva asutuse nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateabe meetme tingimustes sätestatud vormis, viisil ja tähtpäevaks;

2) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja nõuetekohasust, sealhulgas teha paikvaatlust – taotluse ja taotleja nõuetekohasuse kontrollimisel kohaldatakse kõiki haldusmenetluse seaduses sätestatud põhimõtteid, sealhulgas ka uurimispõhimõtet, mille kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. Eeltoodust tulenevalt teeb haldusorgan muu hulgas vajaduse korral ka paikvaatlust. Paikvaatlusest keeldumiseks loetakse praktikas olukord, kus taotlejat on eelnevalt teavitatut haldusorgani vajadusest teha paikvaatlust ja taotleja pahatahtlikult takistab selle tegemist, keeldudes põhjendamatult lubamast haldusorganit tutvuda dokumentidega või territooriumiga;

3) viivitamata teavitama taotlust menetlevat asutust toetuse taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada toetuse taotluse kohta otsuse tegemist;

4) tõendama taotlust menetleva asutuse nõudmisel meetme tingimustes ettenähtud omafinantseeringu või muude vahendite või dokumentide olemasolu.

Nimetatud nõuete täitmine on vajalik taotluse võimalikult kiireks ja korrektseks menetlemiseks.

Paragrahvi 19⁵ lõike 4 kohaselt tehakse toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui Euroopa Kalandusfondi toetuse taotleja ei vasta vähemalt ühele meetme tingimustes sätestatud taotlejale esitatavale nõudele.

Paragrahvi 19⁶ lõike 1 kohaselt peab Euroopa Kalandusfondi toetuse taotlus vastama järgmistele nõuetele:

1) taotlus on vormistatud meetme tingimustes sätestatud korras;

2) taotlusele on lisatud meetme tingimustes nõutud dokumendid;

3) toetust taotletakse meetme tingimustes sätestatud toetatavate tegevuste kohta;

4) taotluses sisalduv projekt on kooskõlas §-s 19¹ nimetatud dokumentidega;

5) taotletud toetuse suurus ei ületa meetme tingimustes sätestatud toetuse määra;

6) projekt, mille rahastamiseks toetust taotletakse, viiakse ellu hiljemalt 2015. aasta 31. detsembriks;

7) taotluses sisalduva projekti eelarves on muu hulgas ette nähtud nõutav omafinantseering;

8) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;

9) taotlus vastab muudele meetme tingimustes sätestatud nõuetele.

Paragrahvi 19⁶ lõike 2 kohaselt ei vasta Euroopa Kalandusfondi toetuse taotlus nõuetele, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) taotlus ei vasta vähemalt ühele § 19⁶ lõikes 1 või meetme tingimustes sätestatud nõudele;

2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;

3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetekohasust või teha paikvaatlust;

4) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi.

Paragrahvi 19⁶ lõike 3 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui Euroopa Kalandusfondi toetuse taotlus ei vasta nõuetele.

Paragrahvi 19⁶ lõike 4 kohaselt jäetakse taotlus läbi vaatamata, kui Euroopa Kalandusfondi toetuse taotleja ei ole esitanud taotlust ettenähtud tähtaja jooksul. Seega võib taotluse, kui see on esitatud pärast ettenähtud tähtaega, igal juhul läbi vaatamata jätta.

Paragrahvi 19⁷ lõike 1 kohaselt hinnatakse nõuetekohaseid taotlusi meetme tingimustes sätestatud korras ja hindamiskriteeriumide alusel, kui meetme tingimustes on sätestatud nõuetekohaste Euroopa Kalandusfondi toetuse taotluste hindamine. Meetme tingimustes sätestatu kohaselt hindab nõuetekohaseid taotlusi korraldusasutus või rakendusüksus.

Paragrahvi 19⁷ lõike 2 kohaselt rahuldatakse nõuetekohaste Euroopa Kalandusfondi toetuse taotluste hindamise korral meetme tingimuste kohaselt:

1) hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud taotlus;

2) hindamistulemuste alusel välja valitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud parimad taotlused;

3) kõik hindamiskriteeriumide miinimumnõuetele vastavad taotlused.

Paragrahvi 19⁷ lõike 3 kohaselt tuleb võrdsete näitajatega taotluste korral eelistada taotlust, millel on suurem omafinantseeringu määr, või ajaliselt varem esitatud taotlust. Meetme tingimustes võib sätestada, et igal juhul kohaldatakse vaid ühte eelistusviisi, aga võib ka eraldi määrata juhud, millal kohaldatakse üht eelistusviisi ja millal teist või kolmandat. Erinevate eelistusviiside kohaldamise puhul peab olema meetme tingimustes väga selgelt eristatud, mis juhtudel millist viisi kohaldatakse, et võrdväärseid taotlusi koheldaks võrdselt.

Paragrahvi 19⁷ lõike 4 kohaselt rahuldatakse nõuetekohased taotlused meetme või tegevuse rahastamise eelarve piires, kui meetme tingimustes ei ole sätestatud nõuetekohaste Euroopa Kalandusfondi toetuse taotluste hindamist.

Paragrahvi 19⁷ lõike 5 kohaselt teeb Euroopa Kalandusfondi toetuse taotluse täieliku või osalise rahuldamise otsuse või rahuldamata jätmise otsuse rakendusüksus, välja arvatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklis 46 nimetatud toetuse ehk tehnilise abi puhul. Tehnilise abi taotluse rahuldamise otsuse või rahuldamata jätmise otsuse teeb korraldusasutus.

Paragrahvi 19⁷ lõike 6 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui nõuetekohane Euroopa Kalandusfondi toetuse taotlus § 19⁷ lõike 2 punktide 1–3 kohaselt ei kuulu rahuldamisele.

Paragrahvi 19⁷ lõike 7 kohaselt võib meetme tingimustes ette näha, et kui Euroopa Kalandusfondi toetuse taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib taotletud summat või projekti tegevusi taotleja nõusolekul muuta tingimusel, et toetuse summa ei suurene ning taotluses projekti sisaldumise korral saavutatakse projekti eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või tegevuste muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Taotluses ei muudeta andmeid, mille alusel taotlust hinnatakse.

Paragrahvi 19⁷ lõike 8 kohaselt tehakse ülejäänud taotluste kohta taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui meetme või tegevuste rahastamise eelarve jääk ei võimalda teha enam ühtegi Euroopa Kalandusfondi toetuse taotluse rahuldamise otsust. Meetme tingimustes sätestatud juhul võib meetme või tegevuste eelarves oleva raha jagada kõigi toetuse saajate vahel.

Paragrahvi 19⁷ lõike 9 kohaselt võib taotluse rahuldamise otsuses kõrvaltingimusena ette näha otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise, kui Euroopa Kalandusfondi toetuse taotluse rahuldamise otsus tehakse meetme või tegevuse järgmiste aastate eelarvevahendite arvel ning toetuse väljamaksmise aasta eelarves vahendid toetuse maksmiseks puuduvad.

Paragrahvi 19⁸ lõikes 1 on toodud Euroopa Kalandusfondi toetuse saaja mõiste ­ füüsiline või juriidiline isik, täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle taotlus Euroopa Kalandusfondi toetuse saamiseks on rahuldatud.

Paragrahvi 19⁸ lõikes 2 on toodud nõue, et Euroopa Kalandusfondi toetust peab kasutama sihtotstarbeliselt ja mõistlikult ning kõige säästlikumal viisil ning kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad olema abikõlblikud.

Paragrahvi 19⁸ lõike 3 kohaselt on Euroopa Kalandusfondi toetuse saaja kohustatud:

1) tagama omafinantseeringu taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määras;

2) kasutama toetust ja toetuse abil soetatud, ehitatud või renoveeritud vara ettenähtud tingimustel;

3) tagama toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetekohasuse ning kulude abikõlblikkuse;

4) esitama toetuse saamise ja kasutamise kohta teabe ja aruanded ettenähtud tähtaja jooksul;

5) taotlema taotluse rahuldamise otsuse teinud asutuse nõusolekut toetuse kasutamise tingimuste muutmiseks;

6) eristama selgelt oma raamatupidamises ja tagama, et projektis osalev isik eristaks oma raamatupidamises, toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;

7) järgima projektiga seotud hangete tegemisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja on ostja riigihangete seaduse mõistes, või meetme tingimustes sätestatud nõudeid, kui toetuse saajale ei kohaldata riigihangete seaduses sätestatud nõudeid;

8) võimaldama teostada auditit või järelevalvet ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks õigustatud isikul viibida toetuse saaja ja projektis osaleva isiku toetuse kasutamisega seotud ruumis ja territooriumil ning kontrollida dokumente ja vara kohapeal – sellise nõude sätestamine on vajalik seoses kohustusega teostada järelevalvet, teha kontrolli ja auditit ka kõigi alltöövõtjate (st ka partnerite) üle. Kuna eelnõu regulatsioon ei laiene toetuse saajast allapoole, siis pannakse toetuse saajale kohustus tagada audiitorile või järelevalve teostajale ligipääs projektiga seotud isiku dokumentidele ja territooriumile. Toetuse saaja peab sellise võimaluse olemasolus projektis osaleva isikuga eelnevalt kokku leppima, st näiteks sätestama hankelepingus asjakohase nõude;

9) andma õigustatud isiku kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid õigustatud isiku määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt 3 tööpäeva;

10) säilitama projekti elluviimisega seonduvaid dokumente vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;

11) näitama, et tegemist on Euroopa Kalandusfondi toetuse abil elluviidava projektiga, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat ja teavitustegevusi;

12) tagama projekti elluviimise tulemusena soetatud või ehitatud vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ettenähtud tingimustel ja kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklis 56 sätestatuga vähemalt viie aasta jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;

13) teavitama rakendusüksust viivitamatult asjaoludest, mis seavad ohtu soetatud või ehitatud vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise;

14) täitma muid talle käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktiga pandud ülesandeid.

Paragrahvi 19⁸ lõikes 4 on toodud volitusnorm põllumajandusministrile kehtestada Euroopa Kalandusfondi toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord. Nimetatud kord reguleerib Euroopa Kalandusfondi toetuse Euroopa Liidu osalusele viitamisel tarvitatavate vahendite (nt logod, stendid, tänutahvlid) kasutamist ning sätestab nõuded nimetatud vahendite vormistuse kohta.

Paragrahvi 19⁹ lõike 1 kohaselt muudetakse Euroopa Kalandusfondi toetuse taotluse rahuldamise otsust või tunnistatakse see kehtetuks taotluse rahuldamise otsuse teinud asutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel.

Paragrahvi 19⁹ lõike 2 kohaselt võib Euroopa Kalandusfondi toetuse taotluse rahuldamise otsust muuta, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) projekti tegevuste muutmise tõttu muutuks oluliselt projekti sisu või tulemus;

2) muutmist vajab projekti elluviimise tähtaeg või kulude abikõlblikkuse tähtpäev;

3) muutmist vajab projekti abikõlblike kulude eelarve;

4) muutmist vajaksid toetuse väljamaksmise tähtajad;

5) meetme tingimustes või toetuse saaja avalduses nimetatud muu asjaolu.

Paragrahvi 19⁹ lõike 3 kohaselt võib Euroopa Kalandusfondi toetuse saaja esitatud taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse rahuldamisest keelduda, kui:

1) muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega;

2) otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada § 19⁶ lõike 1 punktis 6 sätestatud tähtpäevaks;

3) otsuse muutmist ei võimalda meetme või tegevuste rahastamise eelarve;

4) esineb meetme tingimustes nimetatud muu asjaolu.

Paragrahvi 19⁹ lõike 4 kohaselt võib Euroopa Kalandusfondi toetuse taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kehtetuks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:

1) ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud;

2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;

3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõudeid või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;

4) projekti elluviimist ei ole võimalik lõpetada § 19⁶ lõike 1 punktis 6 sätestatud tähtpäevaks;

5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel;

6) toetuse saaja esitab avalduse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

Paragrahvi 19¹⁰ lõikes 1 on toodud Euroopa Kalandusfondi toetusega seotud vaidluse puhul kohustusliku vaidemenetluse läbimise nõue, st isik ei saa pöörduda halduskohtusse enne, kui ta on esitanud haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras vaide. Kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse läbimine ei ole üldise kohtusse pöördumise õiguse rikkumine. Täidesaatva riigivõimu teostamine on mahukas ülesanne ja selle täitmiseks on enesekontrolli mehhanism hädavajalik. Kui kohustuslik vaidemenetlus ei kesta ülemäära kaua ning vaideotsuse vaidlustamine kohtus on tagatud, ei riku see kohtusse pöördumise garantiid. Kohustusliku kohtueelse menetluse kohaldamine sellisel juhul on mõistlik ja annab võimaluse kohtuväliselt kokkuleppele jõuda ning vajaduse korral parandada tehtud vigu. See hoiab kokku nii toetuse taotlejate ja saajate kui ka riigi aega ning kohtuvaidlustele kuluvaid vahendeid.

Paragrahvi 19¹⁰ lõike 2 kohaselt lahendatakse Euroopa Kalandusfondi toetusega seotud vaie 30 kalendripäeva jooksul arvates vaide vastuvõtmisest, sest haldusmenetluse seaduse § 84 lõikes 1 sätestatud tavapärane vaide lahendamise tähtaeg (10 päeva) on asjakohaste vaidluste keerulisust ning kuhjumist arvestades ebamõistlikult lühike.

Eelnõu §-ga 6 täiendatakse seaduse 4. peatükki §-ga 19¹¹.

Paragrahvi 19¹¹ lõike 1 kohaselt võib riiklikku arengutoetust anda, kui see vastab Euroopa Ühenduse kalanduse riigiabi suunistele (ELT C 229, 14.09.2004, lk 5-12) või nõukogu määruse (EÜ) nr 994/98, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalsete riigiabi liikide suhtes (EÜT L 142, 14.05.1998, lk 1-4), artikli 1 kohaselt Euroopa Komisjoni vastuvõetud grupierandit käsitlevates määrustes sätestatud nõuetele ning kui toetus on vajalik Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 33 ning artikli 87 lõigetes 2 ja 3 nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

Paragrahvi 19¹¹ lõike 2 kohaselt võib riiklikku arengutoetust anda üksnes Euroopa Komisjoni eelneval kirjalikul loal või grupierandiga hõlmatud riigiabi puhul teate esitamise korral. Loataotluse koos vajaliku teabega või teate esitab Euroopa Komisjonile Põllumajandusministeerium.

Paragrahvi 19¹¹-ga tagatakse riigiabi ühtlane käsitlemine riiklike toetuste puhul, millele on viidanud Rahandusministeerium oma kooskõlastuskirjas.

Eelnõu §-ga 7 asendatakse seaduse §-s 20 sõna “kalakasvatuse” sõnaga “vesiviljeluse”, sest kalakasvatus ei hõlma kõiki vees kasvatatavaid organisme (vähid, rannakarbid jne), kuid kõiki neid käsitletakse kalanduspoliitika objektidena, näiteks vähikasvatajad on olulised kalandustoodete tootjad. Seetõttu on sobivam mõiste vesiviljelus, see hõlmab kõiki vees kasvatatavaid organisme.

Eelnõu §-ga 8 asendatakse seaduse § 21 lõikes 2 sõna “kalakasvataja” sõnaga “vesiviljeleja”, sest vesiviljelus hõlmab nii kala, vähki kui ka muid vees kasvatatavaid organisme, mis on kalanduspoliitika objektiks.

Eelnõu §-ga 9 tehakse normitehniline muudatus seaduse §-s 23. Sõnad “Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet” asendatakse sõnaga “Amet”.

Eelnõu §-ga 10 asendatakse seaduse § 30 lõikes 1, §-s 31, § 36 lõikes 1 ja §-s 37 sõnad “kalandustoodete tootja” sõnadega “või töötleja” vastavas käändes, millega võimaldatakse koolitustoetust taotleda, õppepraktika juhendamise ja korraldamise kulud osaliselt hüvitada ja praktikatoetust taotleda lisaks kalandustoodete tootjale ka kalandustoodete töötlejal.

Eelnõu §-ga 11 tunnistatakse seaduse § 30 lõige 2 kehtetuks, kuna säte ei ole kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) 68/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes.

Eelnõu §-ga 12 asendatakse seaduse § 33 lõikes 1 kehtestatud 80 protsendi määr koolitustoetuse andmiseks 90 protsendiga, lähtudes komisjoni määrusest (EÜ) 68/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes.

Eelnõu §-ga 13 muudetakse seaduse § 54 teksti. Seaduse § 54 lõigetes 2 ja 3 sätestatakse looduskahju toetuse saamise eeldused. Looduskahju toetust võib anda, kui see vastab Euroopa Ühenduse kalanduse riigiabi suunistele ning üksnes Euroopa Komisjoni eelneval kirjalikul loal. Loataotluse koos vajaliku teabega esitab Euroopa Komisjonile Põllumajandusministeerium. Paragrahvi 54 muudatusega tagatakse riigiabi ühtlane käsitlemine looduskahju toetuse puhul, millele on viidanud Rahandusministeerium oma kooskõlastuskirjas.

Eelnõu §-ga 14 muudetakse seaduse § 54¹. Paragrahvist jäetakse välja sõnad “, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes (EÜT L 142, 14.05.1998, lk 1–4),”. Tegemist on normitehnilise muudatusega, sest normitehnika eeskirja kohaselt tuleb EL määruse pealkiri ja avaldamismärked avaldada esimest korda EL määrusele viidates. Edaspidi hakkab esmakordne viide määrusele (EÜ) nr 994/98, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalsete riigiabi liikide suhtes, sisalduma seaduse § 19¹¹ lõikes 1, mistõttu puudub vajadus viidata selle määruse pealkirjale ja avaldamismärkele seaduse §-s 54¹.

Eelnõu §-ga 15 muudetakse seaduse § 68 lõiget 2, täiendatakse seaduse § 68 lõikega 2¹ ja § 68 lõiget 3. Lõikes 2 sätestatakse, et Amet kontrollib Euroopa Kalandusfondi toetuse, välja arvatud tehnilise abi, ja kalamajandusliku riigiabi saamiseks esitatavate nõuete järgimist, kasutamise nõuete järgimist ja soetatud vara kasutamise nõuete järgimist. Lõiget muudeti, et lisaks kalamajandusliku riigiabile oleks tagatud ka Euroopa Kalandusfondi toetuste järelevalve. Lõike 2¹ kohaselt kontrollib tehnilise abi saamiseks esitatavate nõuete järgimist ning tehnilise abi või selle abil soetatud vara kasutamise nõuete järgimist Põllumajandusministeerium. Lõikes 3 asendatakse sõnad “kontrollib Põllumajandusministeerium” sõnadega “kontrollivad Põllumajandusministeerium ja Veterinaar- ja Toiduamet”, millega sätestatakse, et turukorralduslike toetuste saamiseks kehtestatud nõuete järgimist kontrollib lisaks Põllumajandusministeeriumile ja Ametile ka Veterinaar- ja Toiduamet. Kuna tegemist on eelkõige turustusnormide kontrollimisega, mida Veterinaar- ja Toiduamet kontrollib kala töötlemisel, siis on otstarbekas jätta turustusnormide kontrollimine sama asutuse pädevusse ka turukorralduslike toetuste rakendamisel.

Eelnõu §-ga 16 muudetakse seaduse § 69 lõiget 3, et täpsustada järelevalveametniku õigusi. Seaduse § 69 lõigete 4–6 tekstis asendatakse sõna “Amet” sõnaga “järelevalveasutus” vastavas käändes, et ühtlustada kalandusturu ja Euroopa Kalandusfondi toetuste terminoloogiat. Seaduse § 69 täiendatakse lõikega 10, milles sätestatakse, et Euroopa Kalandusfondi toetusega seotud rikkumisest, süüteost või muust Euroopa Ühenduse finantshuve kahjustavast tegevusest ning väljamakstud toetuse tagasinõudmisest teavitab rakendusüksus korraldusasutust ja Rahandusministeeriumi. Eesmärgiks on aidata viia miinimumini ELi finantshuve kahjustavatest rikkumistest riigieelarvele tulenev kahju ja kindlustada Euroopa Komisjonile rikkumisest adekvaatne ülevaade.

Eelnõu §-ga 17 muudetakse seaduse § 71. Seaduse § 71 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse toetuse saajalt toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise alused. Amet teeb kalandusturu toetuse tagasinõudmise ettekirjutuse 30 tööpäeva jooksul arvates rikkumisest teadasaamisest. Kalandusturu toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul arvates ettekirjutuse kättetoimetamisest. Euroopa Kalandusfondi toetuse tagasinõudmise ettekirjutuse võib teha hiljemalt 2025. aasta 31. detsembril. Muu kalandusturu toetuse tagasinõudmise ettekirjutuse võib teha 10 aasta jooksul arvates kalandusturu toetuse väljamaksmisest. Amet võib vajaduse korral peatada toetuse saajale kalandusturu toetuse väljamaksete tegemise kuni nõutava summa tagasimaksmiseni või sama projekti raames järgnevalt väljamakstavat toetuse summat vähendada tagasi maksta jäänud summa ulatuses. Amet võib ajatada tagasinõutava toetuse tagasimaksmise, kui toetuse saaja esitab asjakohase põhjendatud taotluse ja toetuse tagasimaksmise ajakava. Toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tuleb toetus tagasi maksta vähemalt kuue kuu jooksul tagasimaksmise ajatamise otsuse tegemise päevast arvates. Toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on Ametil õigus nõuda tagatist. Vastasel korral on Ametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Euroopa Liidu määrustes sätestatud alustel nõuab turukorraldusliku toetuse tagasi Põllumajandusministeerium. Kui Euroopa Liidu määrustes ei ole sätestatud teisiti, nõutakse turukorralduslik toetus tagasi seaduse §-s 71 sätestatud korras. Seaduse § 71 lõigetes 10-­17 sätestatakse tagasimakstavalt toetuse summalt intresside arvestamine. Toetuse tagasinõudmise korral nõutakse tagasimakstava toetuse summalt intressi väljamaksmise valuutas. Euroopa Kalandusfondi toetuse tagasinõudmise korral on intressimäär tagastatava toetuse summalt eurodes ühe aasta Euribor + 5% aastas või Eesti kroonides ühe aasta Talibor + 5% aastas. Intressimäär fikseeritakse iga aasta 2. jaanuari seisuga ning kehtib üks aasta. Intressiarvestuse aluseks on tegelik päevade arv kuus ja 360-päevane aasta.

Kui tegemist on kelmusega Euroopa Ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artikli 1 mõistes, siis arvestatakse intressi alates toetuse väljamaksmise päevast. Intressi arvestatakse kuni toetuse tagasimaksmise kuupäevani ja täidesaatva riigivõimu asutus intressi tasuma ei pea. Kui toetust ei maksta tagasi rakendusüksuse ette nähtud kuupäevaks, maksab toetuse saaja tagasinõutava toetuse summa jäägilt viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest toetuse väljamaksmise valuutas. Täidesaatva riigivõimu asutus ei pea tasuma viivist toetuseks või omafinantseeringuks eraldatud vahenditelt. Kui Euroopa Komisjon nõuab viivise tasumist riigilt, tasub täidesaatva riigivõimu asutus viivist riigi poolt Euroopa Komisjonile tasutud viivisesumma ulatuses. Toetuse tagasimaksmisel tehtavad maksed loetakse tehtuks järgmises järjekorras: esimeses järjekorras loetakse tasutuks viivis, teises järjekorras intressid vastavalt nende ajalisele tekkele, alustades varaseimast, ning viimases järjekorras tagasimakstav toetus või selle osad, alates varaseimast võlgnevusest.

Eelnõu §-ga 18 tunnistatakse seaduse § 71⁴ kehtetuks, sest säte on viidud § 8¹ lõikeks 7.

Eelnõu §-ga 19 täiendatakse seaduse 12. peatükki §-ga 74¹.

Paragrahvi 74¹ lõike 1 kohaselt võib põllumajandusminister kehtestada meetme tingimused enne rakenduskava heakskiitmist Euroopa Komisjoni poolt, kuid mitte varem kui kaks kuud pärast rakenduskava kavandi esitamist Euroopa Komisjonile. Eelnõus toodud § 19⁴ lõike 1 kohaselt kehtestab põllumajandusminister meetme tingimused kooskõlas rakenduskavas sätestatuga. Enne Euroopa Komisjoni poolt heakskiitva otsuse tegemist on tegu alles rakenduskava kavandiga, mistõttu põllumajandusminister ei saa kehtestada meetme tingimusi üksnes eelnõus toodud § 19⁴ lõike 1 alusel. Käesolev rakendussäte koosmõjus § 19⁴ lõikes 1 toodud volitusnormiga annab põllumajandusministrile võimaluse kehtestada meetme tingimused kooskõlas rakenduskava kavandis tooduga. Seejuures peavad rakendussätte kohaselt kehtestatud meetme tingimused vastama kõikidele seaduses meetme tingimuste kohta toodud nõuetele. Nimetatu on vajalik Euroopa Kalandusfondi toetuse meetmete kiiremaks rakendamiseks. Põllumajandusminister ei või kehtestada meetme tingimusi varem kui kaks kuud pärast rakenduskava kavandi esitamist Euroopa Komisjonile, kuna tulenevalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 17 punktis 5 sätestatust võib komisjon liikmesriigilt taotleda kogu vajaliku lisateabe esitamist ning vajaduse korral kava kohandamist, kui komisjon kahe kuu jooksul pärast kavandatud rakenduskava kättesaamist leiab, et kava ei ole kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklis 4 osutatud eesmärkidega ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklis 19 või riikliku strateegilise kava asjakohases osas kehtestatud juhtpõhimõtetega.

Paragrahvi 74¹ lõike 2 kohaselt ei tee rakendusüksus Euroopa Kalandusfondi toetuse taotluse rahuldamise otsust enne rakenduskava heakskiitmist Euroopa Komisjoni poolt. See lõige paneb kindla piiri enne rakenduskava heakskiitmist kehtestatud meetme tingimuste raames vastuvõetud taotluste menetlemisele. Rakendusüksusel on võimalik näiteks kontrollida taotleja ja taotluse nõuetele vastavust, vajaduse korral hinnata taotlusi ja seada need paremusjärjestusse jms, kuid enne rakenduskava heakskiitmist ei ole võimalik teha taotluse rahuldamise otsust.

Paragrahvi 74¹ lõige 3 annab õiguse enne rakenduskava heakskiitmist kehtestatud meetme tingimusi muuta, kui need tingimused ei ole kooskõlas rakenduskavaga. Kuna Euroopa Kalandusfondi toetust on võimalik anda ainult kooskõlas rakenduskavaga, ei ole võimalik anda toetusi selliste tingimuste järgi, mis rakenduskava eesmärke ja nõudeid ei järgi.

Paragrahvi 74¹ lõike 4 kohaselt annab rakendusüksus taotlejale tähtaja taotluse meetme tingimustega kooskõlla viimiseks, kui meetme tingimusi muudetakse seetõttu, et need ei ole kooskõlas rakenduskavaga. Kui taotleja ei ole nõus taotluse muutmisega või ei muuda taotlust määratud tähtaja jooksul, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

IV. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus on võetud kasutusele uus mõiste kalandusturu toetus, mis hõlmab nii Euroopa Kalandusfondi toetused, turukorralduslikud toetused kui ka kalamajandusliku riigiabi. See mõiste on kasutusele võetud selguse ja arusaadavuse huvides.

Samuti on mõiste “kalakasvatus” asemel võetud kasutusele “vesiviljeluse” mõiste. Kalakasvatus ei hõlma kõiki vees kasvatatavaid organisme (vähid, rannakarbid jne), kuid kõiki neid käsitletakse kalanduspoliitika objektidena, näiteks vähikasvatajad on olulised kalandustoodete tootjad. Seetõttu on sobivam termin vesiviljelus, kuna see hõlmab kõiki vees kasvatatavaid organisme.

Muus osas kasutatakse Eesti ja Euroopa Liidu kehtivates õigusaktides toodud mõisteid.

V. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.

VI. Seaduse mõjud

Seaduses tehtavad muudatused annavad võimaluse anda Eesti kalandussektorile Euroopa Kalandusfondi toetusi ning kehtestada õigusakte, mis on ette nähtud nõukogu määruses (EÜ) nr 1198/2006 (ELT L 223, 15.08.2006, lk 1–44). Euroopa Kalandusfondi kasutusele võtmise eesmärgiks on aidata kaasa Eesti kalanduse arengule ja jätkusuutlikkusele. Euroopa Kalandusfondi rakendamine Eestis aitab ellu viia Eesti kalanduse strateegias 2007-­2013 välja toodud eesmärke. Euroopa Kalandusfondist antavate toetuste abil püütakse saavutada tasakaal püügivõimsuse ja kalavarude vahel, et viia kalandusest sõltuvate kalurite arv vastavusse kalavarudega. Samuti paraneb Euroopa Kalandusfondi abil Eesti kalalaevastiku olukord ning suureneb püügivahendite selektiivsus, pareneb keskkonnanõuete ja laevaohutusnõuete täitmine ning tööohutus, ka püütava kala kvaliteet ning suureneb kalale lisandväärtuse andmine kalurite poolt. Euroopa Kalandusfondi toetused aitavad suurendada ka kalurite organiseeritust ja ühistegevust. Kaluritele avanevad paremad võimalused osaleda ümber- või täiendõppes. Vesiviljelusettevõtete toodangumahud suurenevad ning luuakse ka uusi vesiviljelusega tegelevaid ettevõtteid. Euroopa Kalandusfondi toetused aitavad kaasa ka kalandustoodete ekspordimahtude ning siseriikliku tarbimise suurendamisele. Samuti vähenevad ka kalatöötlemisega kaasnevad keskkonnaohud. Programmperioodil 2007-­2013 toetab Euroopa Liit Eesti kalandussektori arengut Euroopa Kalandusfondi kaudu 84,6 miljoni euroga ehk ligikaudu 1,32 miljardi Eesti krooniga.

VII. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused

Seaduse rakendamisega kaasnevad kulud on kavandatud 2007. aasta riigieelarvesse.

Perioodil 2007–2013 eraldatakse Eestile ligikaudu 1,32 miljardi krooni väärtuses Euroopa Kalandusfondi vahendeid (u 188,57 miljonit aastas), perioodil 2004–2006 oli Eesti jaoks Kalanduse Arendusrahastu eelarve kokku ligikaudu 288 miljonit krooni (96 miljonit aasta kohta). Seega vahendite maht, mida Eestil on aastatel 2007–2013 võimalik taotleda ning kasutada, kasvab võrreldes käesoleva perioodiga märkimisväärselt.

Kuna erinevalt eelmisest programmperioodist kaasrahastab Euroopa Liit programmperioodil 2007-­2013 kalamajandustoetusi Euroopa Kalandusfondist, siis korraldusasutuse ülesandeid hakkab täitma Rahandusministeeriumi asemel Põllumajandusministeerium. Seoses sellega suureneb mõnevõrra ka Põllumajandusministeeriumi administratiivne koormus. Selleks vajaminevad rahalised vahendid kaetakse suuremas osas Euroopa Kalandusfondi 5. prioriteedi tehnilise abi vahenditest. Euroopa kalandusfondi üldmääruse kohaselt saab liikmesriik kasutada Euroopa Kalandusfondi toetuse eelarvest toetuse administreerimisega seotud kulude katmiseks kuni 5%. Samas tuleb neid vahendeid riigieelarvelistest allikatest kaasrahastada .

VIII. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks on vaja seaduse alusel välja töötada järgmised uued põllumajandusministri õigusaktid:

1) põllumajandusministri määrus “Eelarveaastal 2007 Euroopa Kalandusfondist toetatavad meetmed ja tegevuste liigid” (§ 3 lõige 1);

2) põllumajandusministri määrus “ Eelarveaastal 2007 antavate riiklike arengutoetuste liigid” (§ 3 lõige 3);

3) põllumajandusministri määrus “Meetme raames toetuse andmise tingimused ja kord” (§19⁴ lõige 1);

4) põllumajandusministri määrus “Euroopa Kalandusfondi toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord” (§19⁸ lõige 4);

5) põllumajandusministri käskkiri “Euroopa Kalandusfondi toetusteks ettenähtud vahendite jaotus” (§ 3 lõige 2);

6) põllumajandusministri käskkiri “Rakendusüksuse poolt täidetavad korraldusasutuse ja tõendava asutuse ülesanded” (§19² lõige 2);

7) põllumajandusministri käskkiri “Seirekomisjoni moodustamine ja selle töökorra kehtestamine” (§ 19³).

Rakendusaktide kavandid on toodud seletuskirja lisas.

IX. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub üldises korras.

Vabariigi Valitsuse nimel

Heiki Loot

Riigisekretär

Kalandusturu korraldamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja lisa 1

RAKENDUSAKTIDE KAVANDID

KAVAND

PÕLLUMAJANDUSMINISTER

M Ä Ä R U S

Tallinn 2007 nr

Eelarveaastal 2007 Euroopa Kalandusfondist toetatavad meetmed ja tegevuste liigid

Määrus kehtestatakse “Kalandusturu korraldamise seaduse” § 3 lõike 1 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

§ 2. Euroopa Kalandusfondist toetatavad meetmed ja tegevuste liigid

§ 3. Määruse jõustumine

KAVAND

PÕLLUMAJANDUSMINISTER

M Ä Ä R U S

Tallinn 2007 nr

Eelarveaastal 2007 antavate riiklike arengutoetuste liigid

Määrus kehtestatakse “Kalandusturu korraldamise seaduse” § 3 lõike 3 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

§ 2. Riiklike arengutoetuste liigid

§ 3. Määruse jõustumine

KAVAND

PÕLLUMAJANDUSMINISTER

M Ä Ä R U S

Tallinn 2007 nr

Meetme nimi toetuse andmise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse “Kalandusturu korraldamise seaduse” § 19⁴ lõike 1 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

§ 2. Toetuse taotlemine

§ 3. Toetuse kasutamine

§ 4. Määruse jõustumine

KAVAND

PÕLLUMAJANDUSMINISTER

M Ä Ä R U S

Tallinn 2007 nr

Euroopa Kalandusfondi toetuse objekti tähistamise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse “Kalandusturu korraldamise seaduse” §19⁸ lõike 4 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

§ 2. Euroopa Kalandusfondist rahastatud objektide tähistamine

§ 3. Toetuse saajate kohustused

§ 4. Määruse jõustumine

KAVAND

PÕLLUMAJANDUSMINISTER

KÄSKKIRI

Tallinn 2007 nr

Euroopa Kalandusfondi toetusteks ettenähtud vahendite jaotus

Käskkiri kehtestatakse “Kalandusturu korraldamise seaduse” § 3 lõike 2 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

§ 2. Euroopa Kalandusfondi toetusteks ettenähtud vahendite jaotus

KAVAND

PÕLLUMAJANDUSMINISTER

KÄSKKIRI

Tallinn 2007 nr

Rakendusüksuse poolt täidetavad korraldusasutuse ja tõendava asutuse ülesanded

Käskkiri kehtestatakse “Kalandusturu korraldamise seaduse” § 19² lõike 2 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

§ 2. Rakendusüksuse poolt täidetavad korraldusasutuse ülesanded

§ 3. Rakendusüksuse poolt täidetavad tõendava asutuse ülesanded

KAVAND

PÕLLUMAJANDUSMINISTER

KÄSKKIRI

Tallinn 2007 nr

Seirekomisjoni moodustamine ja selle töökorra kehtestamine

Käskkiri kehtestatakse “Kalandusturu korraldamise seaduse” § 19³ alusel.

§ 1. Reguleerimisala

§ 2. Seirekomisjoni koosseis

§ 3. Seirekomisjoni töökord

§ 4. Määruse jõustumine