Riigikogu kultuurikomisjoni istungi
protokoll nr 254
Tallinn, Toompea Teisipäeval, 12. detsembril 2006
Algus kell 13.00
Lõpp kell 15.40
Juhataja: Olav Aarna
Protokollija: Merje Noorlind (konsultant)
Võtsid osa: Jaak Allik, Eldar Efendijev(osaliselt), Helmer Jõgi, Elle Kull, Lauri Laasi (osaliselt), Tõnis Lukas, Mart Meri, Indrek Raudne (osaliselt), Mark Soosaar; Terje Põder (nõunik), Atko-Madis Tammar (nõunik)
Kutsutud: 1. pkp: Liina Urboja – KM eelnõude ja juriidilise nõustamise osakonna juhataja; 2. pkp: Siim Sukles – KM kantsler; 3. pkp: Indrek Reimand – HTM teadustalituse juhataja
Puudusid: Andres Taimla
PÄEVAKORD:
1. Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse eelnõu (965 SE) muudatusettepanekute arutelu
2. Vabariigi Valitsuse algatatud riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse muutmise seaduse eelnõu (1047 SE)
3. Arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile Vabariigi Valitsuse seisukohtade suhtes Euroopa Tehnoloogiainstituudi kohta
4. Eelnõu võimalik algatamine. Arutelu
5. Isamaaliidu fraktsiooni ja Res Publica fraktsiooni algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (902 SE) edasine menetlemine. Arutelu
1. Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse eelnõu (965 SE) muudatusettepanekute arutelu
Olav Aarna avab komisjoni istungi ning tervitab külalisi. Eelnõule on laekunud tähtajaks 6 muudatusettepanekut.
1. Eelnõu § 8 lõike 2 punkt 1 muuta ja sõnastada järgmiselt:
“1) olla äriühingu ja mittetulundusühingu asutaja ning äriühingu osanik või aktsionär;”.
Selgitus:
Ettepanekuga soovitakse viia nimetatud punkt kooskõlla sihtasutuste seaduse § 1 lõikega 1, mille kohaselt sihtasutusel ei ole liikmeid, ja luua Rahvusringhäälingule võimalus kaasata vajadusel asutatava sihtasutuse kaudu täiendavaid rahalisi vahendeid mõnede tegevuste (nt arhiivi digitaliseerimine) finantseerimiseks. Käesoleva ettepanekuga on seotud alljärgnev ettepanek 3.
Eesti Televisioon
3. Eelnõu § 21 lõike 2 punkt 5 muuta ja sõnastada järgmiselt:
“5) sihtasutuse asutamine või mittetulundusühingu liikmeks astumine.”
Selgitus:
Ettepanek tuleneb eeltoodud ettepanekust 1.
Eesti Televisioon
Liina Urboja: KM toetab esitatud ettepanekuid.
Olav Aarna: Kes toetab esitatud muudatusettepanekuid? Komisjon toetab konsensuslikult. ARVESTADA TÄIELIKULT.
4. Eelnõu § 40 lõike 4 lause 2 muuta ja sõnastada: “Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni varade ning kohustuste kohta koostatakse auditeeritud lõppbilansid 2007. aasta 31. mai seisuga hiljemalt 2007. aasta 1. juuliks.”
Selgitus:
Ettepanekuga soovitakse viia nimetatud lause kooskõlla hea raamatupidamistavaga.
Eesti Televisioon
Liina Urboja: KM toetab esitatud ettepanekut.
Olav Aarna: Komisjon aktsepteerib ettepaneku konsensuslikult. ARVESTADA TÄIELIKULT.
2. Eelnõu § 15 (NB! Tegelikult peab olema § 14, nagu II lugemise tekstis oli!) tekst muuta ja sõnastada järgmiselt:
Nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest. Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul nimetab Riigikogu kaks esindajat igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni. Nõukogu liikme volitused lõpevad Riigikogu uue koosseisu liikmete nõukogusse nimetamise otsuse jõustumisel.
Eesti Reformierakonna fraktsioon
Eesti Keskerakonna fraktsioon
Olav Aarna: Praeguses §-s 14 on viimase lõikena sees säte, et nimetatud isik, aga nimetatud isik ei ole mitte ainult ekspert, vaid ka RK liige. Kas see on taotluslik, et kirjalik nõusolek välja on jäetud? Kas kõik need laused muudatusettepanekus on mõeldud ühe lõikena või peaks need kuidagi liigendatud olema?
Helmer Jõgi: Mõeldud on ühe lõikena. Mis puudutab kirjalikku nõusolekut, siis see käib rohkem ekspertide kohta.
Mark Soosaar: Kui x-arv RK liikmeid nõukogus mõnes ringhäälinguspetsiifilises küsimuses teadmisi ei oma ning langetavad mõne vale otsustuse, kes siis vastutuse enda peale võtab?
Lauri Laasi: Arvan, et vastutuse suhtes midagi ei muutu.
Jaak Allik: Kui vaadata RHN liikmete pädevusi, siis varaline vastutus on seaduses fikseeritud ning see ei tee vahet, kas on tegemist RK liikme või eksperdiga.
Tõnis Lukas: Teen ettepaneku jääda kultuurikomisjonis ja ka täiskogu saalis aktsepteeritud versiooni juurde (RHN koosneb RK liikmetest ja ekspertidest) ning mitte muuta eelnõus olevat seisu nõukogu koosseisu suhtes.
Mark Soosaar: Tahan koputada Reformierakonna fraktsiooni ja Keskerakonna fraktsiooni liikmete südametunnistusele ja vastutusele, sest ER ja ETV vajavad ühendamist ning selle protsessiga on kiire. Selliste ootamatute ja tasakaalustamata ettepanekute esitamisega te blokeerite protsessi.
Olav Aarna: Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2. Poolt – 3, vastu – 6, erapooletuid – 0. JÄTTA ARVESTAMATA.
5. Eelnõu § 41 tekst muuta ja sõnastada järgmiselt:
“(1) Viivitamata pärast käesoleva seaduse jõustumist esitab Rahvusringhääling väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamiseks teadaande, milles teatatakse Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni võlausaldajatele Eesti Raadio ning Eesti Televisiooni ühendamisest ja võimalusest esitada Rahvusringhäälingule oma nõuded tagatise saamiseks kuue kuu jooksul, alates teadaande avaldamisest.
(2) Rahvusringhääling peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teadaande avaldamisest alates kuue kuu jooksul tagama võlausaldaja esitatud nõude, kui võlausaldaja ei saa nõuda nõude rahuldamist ja põhistab, et ühendamine võib ohustada selle nõude täitmist.”
Selgitus:
Ettepanekuga soovitakse reguleerida võlausaldajate kaitset analoogselt äriseadustiku §-s 399 sätestatuga ja kooskõlas Riigi Teataja seaduse §-ga 241 ning kõrvaldada senises tekstis esinevad ebatäpsused ja vastuolud.
Eesti Televisioon
6. Eelnõu § 43 lõige 2 muuta ja sõnastada järgmiselt:
“(2) Käesoleva seaduse § 40 jõustub üldises korras.”
Selgitus:
Ettepanek tuleneb eeltoodud ettepanekust 5.
Eesti Televisioon
Liina Urboja: KM toetab esitatud ettepanekuid.
Olav Aarna: Komisjon aktsepteerib ettepanekuid konsensuslikult. ARVESTADA TÄIELIKULT
Liina Urboja: Pöördun komisjoni poole ühe täna üles kerkinud muudatusettepanekuga. Eelnõu § 5 lg 1 p 1 paneb kohustuse Rahvusringhäälingule, toota vähemalt kahte teleprogrammi ja nelja ööpäevaringset raadioprogrammi ning edastada neid nii analoogsetel kui digitaalsetel edastusplatvormidel. Tegime kindlaks, et 1. juunil selle seaduse jõustudes võib tekkida probleem selle kohustuse täitmisega ETV-l. Esiteks, ETV edastab täna tegelikult ühte programmi ning lisaks sellele on tal teine programm ETV24, mis ER ja ETV kinnitatud arengukava kohaselt on ETV teine programm. Selle kohaselt programmide arvuga 1. juulil probleem ei teki, aga probleeme tekib kohustusega edastada neid mõlemaid nii analoogsetel- kui digitaalsetel edastusplatvormidel. Ei ole kindel, et 1. juulil suudetakse digitaalselt hakata mõlemaid programme edastama. KM ettepanek on: Eelnõu § 5 lõike 1 punkti 1 esimesest lausest jätta välja sõnad „ning edastab neid nii analoogsetel kui ka digitaalsetel edastusplatvormidel.” Sisuliselt ettepanek midagi ei muuda, sest §-s 2 on öeldud, et Sideameti ettepanekul määrab Valitsus need kanalid ning leiame, et ega see tehniline aspekt §-s ei ole üldse oluline.
Jaak Allik: KM poolt tehtud ettepanek on mõistlik.
Komisjon toetab.
Olav Aarna: Teen ettepaneku minna teise lugemise jätkamisele kolmapäeval, 20. detsembril ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Ühtlasi teen ettepaneku lisada otsusele klausel, et juhul kui Riigikogu täiskogus teise lugemise käigus eelnõu § 14 tekst muutub (kahe fraktsiooni esitatud ettepaneku toetamisega), siis teine lugemine katkestatakse.
Jaak Allik: Kutsun üles komisjonis enamust omavat opositsiooni mitte hakkama blokeerimismängu mängima. Sellega võtate te täieliku vastutuse endale. Kui uus RK koosseis omab enamust, kes arvab, et seadust tuleb muuta, siis saab selle seaduse ka ära muuta. Vastasel korral peab valitsuskoalitsioon minema seda teed, et hakkama kultuurikomisjoni koosseisu muutma. Milleks neid mänge mängida? Minu arvates on prioriteetne see, et see seadus saaks vastu võetud ning et ühinemisprotsess jätkub. Kui rahvas valib teistsuguse Riigikogu, siis saab seda sätet alati muuta. Milleks siis asju blokeerida, sest käesolev RK koosseis ju uut RHN-i nimetama ei hakka.
Olav Aarna: Meeldetuletuseks, minu jaoks on otsustamisel väga kaalukas õiguskantsleri motiiv, et ekspertide olemasolu RHN-is on selle mudeli aktsepteeritavuse jaoks põhimõtteliselt oluline. Aga jutt sai alguse tinglikult kultuurikomisjoni proportsionaalse esindatuse mudelist. Praegu pakutav on sellest erinev.
Tõnis Lukas: Jaak Alliku sõnavõtus oli selgelt toodud, et lisaks koalitsioonile, kes on kokku leppinud, on ka A. Jõesaar positsioonil, et me võtame endale vastutuse blokeerimaks kogu asja ainult nõukogu politiseerimise pärast. Kuid hr Jõesaare tsitaadid tänases Postimehes (12.12.2006) on, et ühinemise edasilükkamine oleks väike kaotus võrreldes sellega, kui nõukogu politiseeritakse.
Jaak Allik: Kui kogu seda asja niimoodi politiseerida, siis vastavalt kehtivale seadusandlusele võib järgmise RK kultuurikomisjon oma esimesel istungil kõik neli spetsialisti määrata kasvõi ühest parteist. Keegi ei ole ju öelnud, et spetsialistid peavad olema parteitud.
Mart Meri: Peaksime ikkagi rohkem mõtlema RHN-i töövõimele. Minu väga sügav veendumus on, et töövõime on suurem siis, kui seal on eksperdid juures. Näeme ju isegi, et kui tekivad poliitilised erimeelsused, siis näiteks praegusel juhul kannatab selle all ka kultuurikomisjoni töö. Tegemist ei ole mänguga, vaid väga põhimõttelise küsimusega.
Jaak Allik: Olen hr Meri sisulise jutuga nõus, aga praegune kultuurikomisjoni koosseis ei suuda sellist arengut kindlustada. Meile on teatatud, et kui läheks läbi olemasolev eelnõu variant, siis Valitsus võtaks eelnõu tagasi ning kõik jääb nullseisu.
Mart Meri: Meil on alati võimalus võtta ette ainult need sätted, mis reguleerivad organisatsioonide ühendamist ning jätta kõik muud teemad välja. Tegemist oleks suhteliselt lühikese eelnõuga. Me ei peaks isegi algatama uut eelnõu, vaid selle saaks külge pookida olemasolevale seadusele. Selliselt oleks ühinemine garanteeritud ja kõige muuga võib tegelda järgmine RK koosseis neli aastat järjest.
Mark Soosaar: Olen väga tänulik Jaak Allikule, kes on valitsuskoalitsiooni esindaja ja kes tunnistas meile, et nõukogu politiseerimine on nii tähtis küsimus, et Valitsus on eelnõu tagasivõtmisega valmis blokeerima ringhäälingu ühendamise. See näitab seda, et nõukogu politiseerimine on ülitähtis küsimus. Mina sellega kuidagi nõus olla ei saa.
Indrek Raudne: Minu seisukoht on, et kui suur saal otsustab teisiti, kui kultuurikomisjon, siis las see jääb Riigikogu südametunnistusele.
Olav Aarna: Kes komisjoni liikmetest on seda meelt, et komisjon peaks vastu võtma otsuse, et kui täiskogus hääletamise käigus komisjoni esitatud tekst muutub, siis teeb komisjon ettepaneku teine lugemine katkestada. Poolt – 6, vastu – 4, erapooletuid – 0. Juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, siis kolmas lugemine toimub 21. detsembril. Juhul kui teine lugemine katkestatakse, siis palume muudatusettepanekute tähtajaks määrata 8. jaanuar 2007, kell 10.00. Komisjon toetab.
OTSUSTATI: Teha Riigikogu juhatusele ettepane võtta 965 SE teise lugemise jätkamine 20. detsembri RK täiskogu päevakorda. Teine lugemine lõpetada, kuid häältega 6 poolt ja 4 vastu otsustati, et kui Riigikogu täiskogus teise lugemise käigus eelnõu § 14 tekst muutub (ettepaneku nr 4 toetamisega), siis teine lugemine katkestatakse.
Juhul, kui Riigikogu täiskogus teine lugemine kultuurikomisjoni esitatud eelnõu tekstiga lõpetatakse, teeb komisjon ettepaneku, et eelnõu kolmas lugemine toimuks 21. detsembril.
Juhul, kui Riigikogu täiskogus teine lugemine ülalnimetatud tingimustel (või fraktsioonide ettepanekul) katkestatakse, palub komisjon määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. jaanuari 2007 kell 10.
2. Vabariigi Valitsuse algatatud riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse muutmise seaduse eelnõu (1047 SE)
Olav Aarna avab komisjoni istungi ning annab eelnõu tutvustamiseks sõna Siim Suklesele.
Siim Sukles: Tegemist on seadusemuudatusega, mis puudutab kultuuriinimeste premeerimist. Teadupärast premeeritakse 24. veebruaril lugupeetud kultuuriinimesi riiklike kultuuripreemiatega, mis praegusel hetkel on: kaks elutöö preemiat (300 000 kr); viis aastapreemiat (150 000 kr). Meie ettepanek on selles, et suurendada elutööpreemia arvu ühe võrra. Oleme ette näinud järgmise aasta eelarveprojektis ka nende preemiasummade suurenemise. Elutööpreemia peaks suurenema 300 000 kroonilt 600 000 kroonini.
Mark Soosaar: Kas see sümpaatne preemia, mida igati tasub toetada, on maksuvaba või mitte?
Siim Sukles: Preemia on maksuvaba.
Olav Aarna: Teen ettepaneku eelnõuga 20. detsembril esimesele lugemisele minna ning esimene lugemine lõpetada. Komisjon toetab üksmeelselt. Muudatusettepanekute tähtajaks võiks olla 8. jaanuar, kell 10.00. Komisjon toetab üksmeelselt.
Jaak Allik: Komisjonipoolne ettekandja võiks olla Elle Kull. Komisjon toetab üksmeelselt.
OTSUSTATI: Teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta 1047 SE Riigikogu täiskogu 20. detsembri päevakorda. Esimene lugemine lõpetada. Etteandja Elle Kull. Muudatusettepanekutetähtajaks palume määrata 8. jaanuar 2007, kell 10.00.
3. Arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile Vabariigi Valitsuse seisukohtade suhtes Euroopa Tehnoloogiainstituudi kohta
Olav Aarna avab päevakorrapunkti ning annab sõna Indrek Reimandile.
Indrek Reimand: Usun, et väga paljud seisukohad ei ole muutunud. Oluline on märkida, et vahetult enne Lahti Ülemkogu esitas Euroopa Komisjon oma määruse eelnõu ETI asutamiseks ja selles oli kirjeldatud mõnevõrra ka rahastamist. Kuna rahastamise küsimused on seni olnud täiesti lahtised, siis sellele tasub tähelepanu pöörata. Euroopa Komisjoni nägemuses võtab ETI järgmises eelarveperspektiivis u 2,37 miljardit eurot. Seda võimalust nähakse ette väga mitmetest vahenditest, sh otse EL eelarvest (määratlemata eelarve osast) üle 300 miljoni euro. On oluline, et selle arvelt ei lõigata ära teisi otsustatud summasid. Kuid kahtlemata 300 miljonit eurot on oluliselt vähem, kui 2,3 miljardit eurot. EL näeb ette, et finantseerimine tuleb kõikidest teistest võimalikest allikatest, sh kaudselt EL eelarvest nn teadusinnovatsiooni kogukondade poolt EL instrumentidest taotletavatest summadest ja sh ka EL tõukefondidest. Mida see täpsemalt tähendab, ei ole seni ikka selge. Samuti ei ole seni selge, kui palju reserveeritakse teaduskogukondadele näiteks 7. raamprogrammist, või kuidas nähakse ette tõukefondide rahastamine. Eelnõus, mille EL Parlament ja Nõukogu peaks vastu võtma, on toodud ka rahastamise tabel, mis näeb ette seda, et kahel esimesel aastal ETI finantseerimiseks palju raha ette ei nähta. See on väga mõistlik, arvestades praegust seisu. Selle info pinnalt on täiendatud ka Eesti positsiooni, mida siis kultuurikomisjon peab vaatama.
Olav Aarna: Mismoodi HTM poolt vaadates ETI protsess edasi kulgema hakkab?
Indrek Reimand: Oleme olnud huvitatud selles protsessis osalemisest eelkõige seetõttu, et tunneme teatavat ohtu. Pigem tahame diskussioonis osaleda, et saavutada väiksemate riikide jaoks vastuvõetav skeem. Tegelikult on ETI ettepanek sisaldanud kogu aeg ebaselgeid elemente ja seetõttu on diskussioonis olemine meile tähtis. Meil ei ole olnud aktiivset positsiooni initsiaatorina. Pigem tahame vaadata, et meie huvid oleksid kaitstud. Me ei näe väga suuri väljavaateid, et Eestisse võiks tulla suured rahad või suured organisatsioonid seoses ETI-ga. Pigem on olemas oht, et sinna näiteks „tõmmatakse” Eesti paremaid noori teadlasi, või vähendatakse 7. raamprogrammi teatavaid summasid, mis vähendavad meie väljavaateid sellest raha saada. Pigem oleme ettevaatlikul ja kontrollival positsioonil.
Olav Aarna: Kas ma saan õigesti aru, et senises protsessis vähemasti esmane soov ja tahtmine mingisugune grandioosne uus institutsioon ükskõik millisesse punkti Euroopas üles ehitada, on kahanenud? Praegu on pigem institutsionaalne küsimus, kuhu suhteliselt tagasihoidlik peakorter panna. Suurelt osalt on tegemist ikkagi virtuaalsel koostöövõrgustikel põhineva asjaga.
Indrek Reimand: Jah, kujunenud on üks tegutsemismudeli valik. Kui alguses oli ETI suur idee ja loosung, siis seda võidi ette kujutada väga mitut moodi. Näiteks üks idee oli, et ETI tehakse Brüsseli Europarlamendi hoonesse. Aga diskussioonide käigus kujunes välja võrgustike idee. Arutelude juures käis kogu aeg kompamine, milline mudel sobib. Alguses ei olnud olemas selget ja ühte versiooni. See idee on arenenud arutelu käigus. Küllap paljud riigid on tundnud ja kartnud sama, et sellest tuleb suur ja grandioosne asi, millest 1-2 võidavad ja kõik teised jäävad millestki ilma. Alguses oli suur idee, mis oli suhteliselt vähe läbitöötatud. Praeguseks hetkeks on see arenenud selliseks, et võib uskuda, et tulla võib loosungile vastav tulemus.
Mart Meri: Kindlasti tuleks silmas pidada, et 7. raamprogramm ei kannataks selle idee tõttu. Teaduse tippkeskused on ju endiselt EL teaduspoliitikas esile tõstetud? Neil on ka teatud mõttes võrgustikupõhine toetussüsteem. Kas ETI puhul ei saaks eeskuju võtta teaduse tippkeskuste võrgustikest? Ei ole vaja institutsiooni, vaid lihtsalt valida välja valdkonnad, mida siis eelistatakse finantseerida.
Indrek Reimand: Täna enam ei mõelda sellele, kas hakata uut struktuuri tegema või mitte. See idee, et ta tuleb teha, on heaks kiidetud kevadisel ülemkogul ja nüüd arutatakse, kuidas teha.
Mart Meri: Aga kas on olemas mingisugune kokkupuutepunkt teaduse tippkeskuste võrgustikega, arendusideoloogiaga?
Indrek Reimand: Teaduste tippkeskuste puhul peame vaatama, millest me täpselt räägime. Väga erinevad asjad on ühe ja sama hüüdlause taga. Kui me mõtleme seda, et on vaja luua struktuure, mida iseloomustaks teaduslik tipptase, siis see on teaduse üks põhiprintsiipidest: teadust peab iseloomustama püüdlus kõrgkvaliteedi suunas. Meil ei ole tarvis madala kvaliteediga uuringutesse investeerida. See idee, et kõrgtase edeneb seal, kus on teatav kriitiline mass või kontsentratsioon - tippkeskus, see idee on üldtunnustatud. Teaduse tipptasemel tegijate kontsentreerimine ühte kohta on teaduse tippkeskuste idee. Sedasama ideed on kasutatud nii EL-is kui Eestis. Ideoloogiliselt on ETI sarnastel alustel, aga konkreetset struktuuri ei ole, on ainult ideoloogia.
Olav Aarna. Kuna küsimusi rohkem ei ole, on põhjust otsustama hakata. Seisukohad ei ole oma põhisisus muutunud, nad on uues olukorras lihtsalt täpsustunud ning me võiksime neid toetada. Minu isiklik arvamus, et üldideed lahjemas variandis ilma imposantse keskasutuseta pean mõistlikuks. Kuid ka selles variandis häirib mind kõige rohkem ambitsioon doktori- ja magistriõppega seoses.
Indrek Reimand: Üks seisukohtadest on ligidal sellele ja ütleb, et ETI ei peaks mitte ainult enda nimel diplomeid andma, vaid sinna jääks ka osalevate ülikoolide nimed. Tegemist on ühisdiplomiga, kus on näha ka meie ülikoolid, et me ei kaotaks identiteeti.
Olav Aarna: Mina oleksin selles küsimuses veelgi radikaalsem. See oleks edasiste diskussioonide teema, et tegelikult ETI-lt see ambitsioon, olla ka selles tähenduses ülikool, et magistri- ja doktorikraade põhimõtteliselt iseseisvalt välja anda, siis see ambitsioon võiks selles mudelis, mis praegu hakkab ilmet võtma, välja jääda. Sõnastatud on, et lisaks ETI logole diplomil oleks konkreetses võrgustikus selle õppekava raames ka osalenud ülikoolide logod. Mina jääksin pigem selle juurde, et las see olla ülikoolide konsortsiumide eesõigus ja ETI-le ei pruugi seda jääda.
Indrek Reimand: Eesti on mingisugustes aruteludes olnud ainukene, kes arvab, et ETI-d ei peaks tegema. See oli käesoleva aasta alguses. See tähendab, et mitteametlikes konsultatsioonides on riigid sageli esitanud vähem toetavamaid seisukohti, kui pärast on välja tulnud. Mis omakorda tähendab seda, et kui meil on mõni jõuline seisukoht, siis selle peale ei tasu minna üksi. Seda tuleks ette läbi rääkida. See on kujunenud praegu selliselt ja meil ei tasu selget initsiatiivi selles küsimuses võtta.
Olav Aarna: Olen sellega nõus, väljendasin pelgalt isiklikku seisukohta. Ma ei tahaks, et Eesti on see, kes selle üldidee ühe nüansi pärast põhja laseb. Kas võime jääda selle juurde, et kultuurikomisjon toetab olemasolevaid positsioone? Komisjon toetab üksmeelselt.
OTSUSTATI: Toetada Eesti täiendatud seisukohti Euroopa Tehnoloogiainstituudi kohta.
4. Eelnõu võimalik algatamine. Arutelu
Olav Aarna: Tegemist on planeerimisseaduse, ehitusseaduse ja veel mitmete seaduste muutmise seaduse eelnõuga, mille on ette valmistanud kolleeg Mark Soosaar koos Eesti Arhitektide Liiduga. Palusime fraktsioonidel kujundada tänaseks arvamus nimetatud eelnõu kohta, et saakime otsustada, kas saame selle eelnõuga edasi minna kultuurikomisjoni nimel või mitte.
Helmer Jõgi: Reformierakonna seisukoht on mittetoetav.
Tõnis Lukas: Isamaaliidu ja Res Publica fraktsiooni arutelu lõppes kokkuvõttega, et kui keegi selle eelnõu algatab, siis toetame vastavat diskussiooni. Aga arvame, et asi ehituse ja planeerimisega ning arhitektuurilise ilu ja võluga on Eestis nii hull, et uue institutsiooni loomine KM valitsemisalas ei aita pildi selginemisele mitte kaasa, vaid pigem killustab seda veelgi. See tähendab, et meie töötaksime pigem variandiga, kus vastav kantselei luuakse Riigikantselei juurde, et tegemist oleks tsentraalse institutsiooniga, kes ühendaks vastavaid tegevusi ning kellel oleks tervikpilt.
Mart Meri: Oleme samuti kahelnud selle institutsiooni loomises KM juurde, aga hetkel toetame olemasolevat eelnõu projekti.
Tõnis Lukas: Eelnõu esitamisel peaks sisu eesmärgile vastama. Eesmärgistatus on arusaadav, aga arvan, et kultuurikomisjoni nimel on mõtet menetlema minna sellist eelnõu, kus põhilahendus on paigas. Põhilahendust ei saa kahe lugemise vahel muuta. Põhilahenduseta eelnõu esitajate hulgas me ei ole nõus olema.
Jaak Allik: Rahvaliit ei toeta eelnõu projekti põhjusel, et igasugused ettepanekud, mis käsitlevad Vabariigi Valitsuse struktuuri muutmist, peaks esitama Vabariigi Valitsus.
Olav Aarna: Kui lähtuda põhimõttest, et kultuurikomisjon algatab eelnõu, kui see on kõikide fraktsioonide ühine soov ja tahtmine, siis seda ühist soovi ja tahtmist välja ei paista. Küll aga on valmidus selle teemaga edasi töötada.
OTSUSTATI: Kultuurikomisjoni poolt eelnõu mitte algatada.
5. Isamaaliidu fraktsiooni ja Res Publica fraktsiooni algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (902 SE) edasine menetlemine. Arutelu
Tõnis Lukas: Vabariigi Valitsuse poolt lubatud keeleseadust puudutav eelnõu on Vabariigi Valitsuse istungil 14. detsembril. Eelnõu on kooskõlastusringidel muutunud päris asjalikuks ning juriidiliselt on eelnõu päris süsteemne. Aga 100% selgust ja kindlust ei ole, et valitsus selle eelnõu 14. detsembril ka heaks kiidab. Kui see aga heaks kiidetakse ja meie menetlusse jõuab ka valitsuse eelnõu ning kui sellega kiiresti liikuda, siis olen nõus eelnõude ühendamisega. Samas tean, et kui valitsuse tegevusgraafikus tekib nihe ning asjad ei lähe nii, nagu planeeritud, siis oleme me heauskselt pannud seisma 902 SE arutamise. Mida teha?
Olav Aarna: Loodan, et valitsus kiidab keeleseadust puudutava eelnõu 14. detsembril heaks ja see antakse 18. detsembril RK menetlusse. Realistlik on see eelnõu 8. jaanuaril komisjoni töökavasse võtta. Eelnõu esimene lugemine saaks sellisel juhul toimuda 17. jaanuaril ning edasi saaks juba kaks eelnõu ühendada. Komisjon toetab.
OTSUSTATI: Jätkata arutelu kultuurikomisjonis.
Olav Aarna Merje Noorlind
Juhataja Protokollija