Riigikogu kultuurikomisjoni istungi

protokoll nr 253

Tallinn, Toompea Esmaspäeval, 11. detsembril 2006

Algus kell 11.00

Lõpp kell 13.00

Juhataja: Olav Aarna

Protokollija: Merje Noorlind (konsultant)

Võtsid osa: Jaak Allik, Eldar Efendijev, Helmer Jõgi, Elle Kull, Tõnis Lukas, Mart Meri, Indrek Raudne (osaliselt), Mark Soosaar, Andres Taimla; Terje Põder (nõunik), Atko-Madis Tammar (nõunik)

Kutsutud: 2. pkp: Mailis Reps – haridus- ja teadusminister; Erkki Piisang – abiminister, Maarja-Liisa Masing – õigusosakonna jurist, Reelika Ojakivi – HTM noorteosakonna peaekspert; 4. pkp: Anno Aedmaa – õigusosakonna juhataja; Andres Pung – HTM kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja; 4. Kristjan Haller - kõrghariduse ja teaduse asekantsler

Puudusid: Lauri Laasi

PÄEVAKORD:

1. Istungi rakendamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud huvikooli seaduse eelnõu (994 SE) muudatusettepanekute arutelu

3. Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 58 muutmise seaduse eelnõu (989 SE)

4. Vabariigi Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (1016 SE) muudatusettepanekute arutelu

5. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2007–2013” heakskiitmine” eelnõu (1053 OE)

1. Istungi rakendamine

Olav Aarna avab komisjoni istungi ning palub komisjoni liikmetel üle vaadata nädala töökava projekti. Ühtlasi teeb ettepaneku lülitada teisipäevasesse päevakorda: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile Vabariigi Valitsuse seisukohtade suhtes Euroopa Tehnoloogiainstituudi kohta. Komisjon toetab.

Tõnis Lukas teeb ettepaneku täiendada nädala päevakorda ning lülitada teisipäevasesse päevakorda 5. pkp-na Isamaaliidu fraktsiooni ja Res Publica fraktsiooni algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (902 SE) edasine menetlemine. Poolt – 5.

Andres Taimla teeb ettepaneku arutada eelnõu 902 SE järgmisel töönädalal (esmaspäeval, 18. detsembril). Poolt – 3, ettepanek toetust ei leia.

Komisjon kinnitab töökava, täiendades teisipäevast päevakorda.

2. Vabariigi Valitsuse algatatud huvikooli seaduse eelnõu (994 SE) muudatusettepanekute arutelu

Olav Aarna: Huvikooli seaduse eelnõule (994 SE) on laekunud 3 muudatusettepanekut.

1. Muuta eelnõu § 21 ja lisada sellele lõige 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Riigieelarveline toetus valla- ja linnaeelarvetele huvikoolidega seotud kulude osas peab katma vähemalt kahe huvikoolitunni maksumuse õpilase kohta nädalas.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

3. Muuta eelnõu § 42, lisades sellele lõige 2:

„(2) Käesoleva seaduse § 21 lõige 5 jõustub 2008. aasta 1. septembril.”

Sotsiaaldemokratliku Erakonna fraktsioon

Jaak Allik: Esitatud ettepanek (nr 1) vastab põhimõtteliselt Rahvaliidu lähenemisele, aga mulle jääb selle paragrahvi rakendamine arusaamatuks.

Mart Meri: Seda ei pea meie otsustama. Antud on põhimõte.

Jaak Allik: Kas on ükskõik kui palju ala harrastamine maksab, toetust antakse ikka ühepalju?

Mart Meri: See on üks võimalus ja lähenemine. Ilmselt on siin ka teisi võimalusi. Statistikaamet kindlasti teab, mis on see keskmine jne. Tegemist on tehnilise küsimusega.

Tõnis Lukas: Kas tegemist oleks siis nö vautšer süsteemiga – konkreetse summaga? Aga see ei tähenda, et seda arvestatakse ka neile, kes huvikoolis üldse ei käi?

Mart Meri: Toetus läheb koolile.

Helmer Jõgi: § 21 lg 3 räägib, et eelarve kinnitatakse ja otsused teeb kohalik omavalitsus, e kooli pidaja. Kui kirjutatakse ette ebaselged tingimused, mismoodi see raha jaotub, siis sellisel juhul elimineeritakse omavalitsuse või kooli pidaja roll üldse ära.

Mart Meri: Selle jaoks ta ongi eraldi lõikena, mis eeldab riiklikku keskvõimu toetussüsteemi, vastavalt õpilaste arvule huvikoolis.

Tõnis Lukas: Näiteks laps käib muusikakoolis 4 tundi nädalas, 1 tund nädalas on ta puutööringis ning paar korda nädalas on tal ka treening. Kuidas siis seda toetusraha saab kasutada? Tegemist on erinevate hindadega. Perekond ja laps peab kuskilt siit samuti läbi käima, et kus tal ökonoomsem seda tarvitada on.

Mart Meri: Toetus ei ole nimeline. Tegemist on koolipõhise toetusega huvikoolis käivatele õpilastele.

Tõnis Lukas: Kuidas see otsus sünnib, kes valdab koolidevahelist infot, ringid on ju erineva maksumusega? Kuidas käib arvestus, kui laps käib lisaks võistlustantsutreeningule ka puutööringis?

Olav Aarna: Ilmsesti on siin see mehhanism natukene pealiskaudselt läbi mõeldud. Teen ettepaneku, kuulata algatajate arvamust.

Erkki Piisang: Väga hea on see, et huvikoole tahetakse toetada. Kui aga vaadata muudatusettepanekus pakutud lähenemist, siis HTM sellist lähenemist ei toetaks. Peaksime arvestama seda, et haridussüsteemis on olemas toetusteks nö oma ideoloogia. Me võiksime huvikoole toetada samadel põhimõtetel, kui üldhariduskoole. Huvikoolide tegevuskulud makstakse näiteks kinni kohaliku omavalitsuse eelarvest ning õpetamisega seotud kulud tuleksid riigieelarvest. Kaasfinantseerimisega on selliseid asju võimalik tagada. Kindlasti on väga tähtis see, et selles süsteemis oleksid tagatud täpsed andmed EHIS-e kaudu.

Olav Aarna: Kas ma saan õigesti aru, et viidatud ideoloogia seadusetekstis kajastamist ei leia?

Mailis Reps: Huvikooliseaduse saatus oli see, et kuna eelnõu tegemine käis täpselt riigieelarve tegemisega paralleelselt, siis RM nägemus oli, et kuna pole seadust, ei saa teda eelarvesse planeerida, aga kuna seda ei olnud eelarves, ei saa seda huvikooliseadusesse panna. Sõnastus oli lõpuks kokkuleppeliselt selline, et nagu mitmed teised toetused, pannakse see riigieelarvesse ning paika pannakse ka summad. Ainukene probleem ja 1. muudatusettepaneku mure on see, et väga spetsiifiliselt on räägitud huvikoolist. Aga huvikooli seaduse alla lähevad väga erinevad huvikoolid, näiteks ka rahvuskoolid. Saame muudatusettepaneku ideest aru, aga me võiksime koos leida parema sõnastuse pearahade kaudu. Ühes eelnõu tööversioonidest oli väga spetsiifiliselt lahti kirjutatud, mis on koefitsiendid, mis on pearaha jaotuse erisus, kuidas see EHIS-est välja tuleb jne. Seda versiooni aga RM ei toetanud.

Olav Aarna: Mul on kujunenud arvamus, et lõppkokkuvõttes võiks kultuurikomisjon kujundada omapoolse ettepaneku, mis seadusesse sisse võiks minna. Aga jätkame muudatusettepanekuga nr 3.

2. Asendada eelnõu § 21 lõige 4 alloleva lõike 4-ga. Lisada eelnõule § 21 allolevad finantseerimist puudutavad lõiked 5-7.

§ 21. Finantseerimine.

„(4) Lähtudes valla või linna haldusterritooriumil asuvates huvikoolides huviharidust omandavate õppurite arvust, huviala valdkondadest ja riiklikest prioriteetidest, määratakse kooskõlas riigieelarve seadusega igal aastal riigieelarvest toetus (edaspidi toetus) valla- ja linnaeelarvetele huvikoolidega seotud kulude osaliseks katmiseks.

(5) Toetuse arvestamise aluseks on Eesti Hariduse Infosüsteemis nähtuv õppurite arv käesoleva seaduse § 10 lõikes 5 toodud huviala valdkonniti.

(6) Toetuse jaotamise tingimused ja korra ning toetuse arvestusliku suuruse õppuri kohta kehtestab Vabariigi Valitsuse määrusega.

(7) Riigieelarves nähakse vajadusel ette sihtotstarbelised eraldised valla- ja linnaeelarvetele huvikoolidega seotud projektide toetuseks. Haridus- ja teadusminister kehtestab tingimused ja korra projektitoetuste taotlemiseks ja eraldamiseks.”

Selgitus:

Vajadus huvikoolide riikliku rahastamise järele on olnud nii lapsevanemate kui kohalike omavalitsuste sooviks juba aastaid ja seetõttu on oluline huvikooli seaduseelnõus rahastamise peatükk lahti kirjutada detailsemalt. Alljärgnevalt - jätta võimalus huvikoole rahastada nii toetusena (baasmaksumuse ja diferentseeritud koefitsiendi põhiselt) kui ka sihtotstarbeliste eraldistena.

Eelnõuga nähakse riigieelarve seadusega igal aastal riigieelarvest toetust huvikoolidega seotud kulude osaliseks katmiseks. Lähtudes huvikoolide erinevast olukorrast, jääb kooli pidaja otsustada, kas kasutada eraldatud vahendeid õppevahendite soetuseks või huvikooli koolitöötajate töötasuga seotud kulude katteks.

Eldar Efendijev

Olav Aarna: Lõikes 7 on viide sellele, et sihtotstarbelised eraldised kohalikule omavalitsusele on sisuliselt huvikoolidega seotud projektide toetuseks. Mis taotlus selle taga on? Erkki Piisang viitas sellele, et HTM eelistaks lahendust, mis on PGS-iga sarnane. Kui me kirjutame, et on projektitoetused, siis sisuliselt huvikooli õpetajate palgad ei ole projektidega seotud.

Mailis Reps: Esitatud muudatusettepanek oli eelnõu ühes vaheversioonis sees. Meie seisukoht on, et seda on võimalik lahendada mõlemat pidi: eelnõu kohaselt lahendatakse see riigieelarve seletuskirjaga, muudatusettepaneku kohaselt täpsustatakse, et kui õppurite arv ja huvialavaldkonnad on sisse kirjutatud EHIS-esse, siis selle alusel peaks tekkima pearaha korrutis. Aga mis on pearaha algsumma, see on ikkagi eelarve küsimus. Mis puudutab lõiget 7, siis eeldan, et tegemist on ettepanekuga, mis muusika- ja kunstikoolidega seoses oli tõsiselt arutlusel. Uue programeerimisperioodi juures plaanitakse eelarverida, mille all on planeeritud rahastamist soetusteks, e klaver, akordion, keraamikaahi jne. Praegu oleme seda teinud projektipõhiselt.

Jaak Allik: Põhimõtteliselt toetades Eldar Efendijevi ettepanekut, häirib mind üks probleem: kogu huvihariduse toetamist ei saa kanaliseerida huvikooli seadusega. Olulist huviharidust antakse ka koolides ning kogu huviharidust peaks toetama võrdsel alusel.

Mailis Reps: Oleme püüdnud eelnõu võimalikult vähe bürokraatlikuks teha. Aga kui kirjutada ennast sisse EHIS-esse, siis see tähendab seda, et õppekavad on eraldi vormistatud. Võib vormistada ka kooli juures tegutseva ringina ning tegemist on pealetunde kooliga. Osa tegevustest kindlasti lähevad huvikooli alla. Teine pool, kust me tahame rahastada, on pikapäevakooli kaudu, mis on samuti eelarves olemas.

Eldar Efendijev: Hr Allikule vastuseks. Huvikoolid on eksisteerivad üksused. Huviring võib täna olla, aga homme mitte.

Olav Aarna: Probleem on selles, kas rahastamine on institutsiooni- või õpilasekeskne.

Mark Soosaar: Süsteem on väga sümpaatne, püüda rahastada huvikooli selliselt, et kohaliku omavalitsuse poolt on baastoetus ning riigi poolt õpetajate palgad. Teame seda, et PGS-i järgi annavad koolid 2 korda aastas teada, kui palju neil lapsi on. See käib ka üldhariduskoolide kohta. Selle järgi saab ka pearaha liigutada. Aga eelnõu § 11 ütleb, et huvikoolide kohta teatatakse õpilaste arv ainult kord aastas. Huvikool on ju hoopis midagi muud kui üldhariduskool. Üldhariduskoolis peab käima, aga huvikoolis käiakse väga sageli ainult septembris ja oktoobrist on lapsed juba mujal. Kas algatajad ei ole mõelnud sellele, et § 11 viia kooskõlla olemasoleva ideoloogiaga?

Mailis Reps: Pean tunnistama, et PGS-i viimasest muudatusest tulenevalt teatatakse õpilaste arv samuti üks kord aastas. Mark Soosaare idee on väga hea, kuid inimressursi puudusel ei saa seda käivitada. Aga huvikooli seaduse loomise mõte oli süstematiseerida ja saada teada, kes üldse lastega tegelevad. Kui me anname tagasiside, et nad on EHIS-esse kantud, saab ka lapsevanem huvikooli kohta teavet. Ja nendesse huvikoolidesse, kes ei ole registrisse kantud, suhtume ettevaatlikumalt. Aga huvikooli seaduse kõige suurem lobbygrupp oli muusika- ja kunstikoolid: süsteemsed koolid, kus toimub tegelikult professionaalne kutsehariduse andmine. Neil oli kõige rohkem hirmusid, et kui riik ei tule toeks appi, siis omavalitsused üksi ei suuda neid üleval pidada. Seni on nad suutnud ennast entusiasmist tasemel hoida, aga kui ikkagi kõrgharidusega, täiesti lugupeetud viiuliõpetaja saab 4000-5000 kr palka, siis kaua ta vastu ei pea. Seepärast just hakatigi tegelikult huvikooli seaduses rahadest rääkima. Riik kindlasti ei suuda katta kõiki kulusid, aga vähemalt kunsti- ja muusikakoolidele peaks saama mingigi palgalisaga appi tulla. Kui huvikool on EHIS-esse kantud, siis riik annab selle laste arvu kohta munitsipaalile pearaha. Nüüd on see munitsipaali ausõna küsimus, et ta tõepoolest toetab kooli, vaatamata omandivormile, siin me enam vahet ei tee. Me ei kirjuta omavalitsusele ette, kuidas nad seda raha edasi annavad. Selleks võib olla kas õpetajate palk, maja elektriküte, aknavahetus vms.

Jaak Allik: Selles, millest minister rääkis, on üks teatav oluline erinevus võrreldes Rahvaliidu lähenemisega. Meie arvates peaks riik toetama huviharidust mitte selleks, et kergendada kohalike omavalitsuste olukorda, vaid selleks, et kergendada lapsevanemate olukorda. Kui nüüd muudatusettepanek nr 3 läheb seadusesse, millise klausli abil kavatseb HTM garanteerida, et selle võrra ei vähene kohalike omavalitsuste toetus huvikoolidele? Eesti praktikat nähes olen ma selles suhteliselt kindel.

Mailis Reps: Me arutasime tõsiselt ka seda, et võib-olla eraldada see toetusena lapsevanemale. Aga siis tuli väga selge tagasiside, et sellisel juhul ei jõua see huvikoolini, vaid kahjuks kohaliku valla poodi.

Jaak Allik: Ma ei pea silmas seda, et lapsevanemale antakse sularaha selleks, et ta saaks maksta õppemaksu. Seda ei saagi niimoodi teha. Seda tuleb siiski teha lapsekeskselt, aga vanema kaudu.

Mailis Reps: Kahjuks ei jõua ka lapsetoetused tihti lapseni.

Helmer Jõgi: Räägime kogu aeg lastest, aga rahvaülikoolid on samuti huvikoolid.

Mailis Reps: Huvikooli seadus vanusepiirangut ei esita.

Helmer Jõgi: Kas kõik rahastamispõhimõtted kehtivad ka täiskasvanute korral?

Mailis Reps: Kui Riigikogu riigieelarveseaduses selliselt otsustab, siis jah.

Olav Aarna: Olen üsna veendunud, et ettepanekute autorid suudavad ühiselt muudatusettepanekud „läbi seedida” ning need paberile kirja panna. Siis saame 18. detsembril need üle vaadata ning vajalikud otsustused teha. Seoses sellega ei kutsu ma komisjoni üles ümber muutma varasemaid menetlemise otsuseid täiskogu saalis. Komisjon toetab üksmeelselt.

OTSUSTATI: Jätkata arutelu kultuurikomisjonis 18. detsembril.

3. Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 58 muutmise seaduse eelnõu (989 SE)

Olav Aarna: Teen ettepaneku suunata 989 SE teisele lugemisele 20. detsembril. Juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, toimub kolmas lugemine 21. detsembril. Komisjon toetab üksmeelselt.

OTSUSTATI: Teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta 989 SE Riigikogu täiskogu 20. detsembri päevakorda. Teine lugemine lõpetada. Juhul kui teine lugemine lõpetatakse, toimub kolmas lugemine 21. detsembril.

4. Vabariigi Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (1016 SE) muudatusettepanekute arutelu

Olav Aarna: Kõik esitatud muudatusettepanekud on laekunud HTM-i poolt.

1. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga järgmises sõnastuses:

„2) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse punktiga 20 järgmises sõnastuses:

„20) kehtestab riigiharidusasutuste (välja arvatud ülikoolide) ühiselamute ja õpilaskodude kasutusse andmise tingimused ja korra.”

Selgitus: viidatud sätte alusel ühiselamute ja õpilaskodude kasutusse andmise tingimuste ja korra määruse ettevalmistamine, kooskõlastamine ning vastuvõtmine nõuab mõnevõrra aega, mistõttu nimetatud muudatus tuleks jõustada alates 01.01.2008. Vajalik ühtlasi seadusele vastava rakendussätte lisamine.

2. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga järgmises sõnastuses:

„4) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Haridusasutus loob vastavalt oma võimalustele õpilastele ja üliõpilastele koha õpilaskodus või ühiselamus, kui see on vajalik hariduse kättesaadavuse tagamiseks.”

Selgitus: käesoleval ajal ei sisaldu Eesti Vabariigi haridusseaduses sätet, mis näeks haridusasutusele ette volituse luua oma võimalusele vastavalt õpilastele ja üliõpilastele koha ühiselamus, kui see peaks osutuma vajalikuks hariduse kättesaadavuse tagamiseks. Teemat on käsitletud vaid mõningates eriseadustes, nõnda näiteks näeb PGS § 16.1 ette, et vajaduse korral loob kooli pidaja kooli juurde õpilaskodu. Kuna õpilaskodu või ühiselamu olemasolu ning võimalus nende kasutamiseks kujutab endast tihti olulist asjaolu, mis peaks tagama hariduse kättesaadavuse, siis leiame, et võimalus taotleda kohta õpilaskodus või ühiselamus peab olema sätestatud EV haridusseaduse tasandil. Õpilaskodude ning ühiselamute kui hariduse kättesaadavuse tagamist toetavate, kooli juures asuvate asutuste vajalikkusele on korduvalt tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler, samuti on õpilaskodude ning ühiselamute riikliku rahastamise alusena vaja seaduses sätestada nende pidamine hariduse kättesaadavust toetava teenusena. Seadusemuudatus ei loo riigile ning kohalikele omavalitsustele otseseid rahalisi kohustusi, kuna õpilaskodudes/ühiselamutes kohtade loomine toimub vastavalt kooli ning kooli pidaja võimalustele ning eeldusel, et see on vajalik hariduse kättesaadavuse tagamiseks (analoogselt PGS § 16.1 kehtiva sõnastusega).

3. Täiendada eelnõu § 3 uue punktiga järgmises sõnastuses:

„2) paragrahvi  4² lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 

„(4) Kooli arengukava kinnitab kooli pidaja või tema volitatud isik.””

Selgitus: 1. septembril 2006 jõustus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse, kutseõppeasutuse seaduse ja koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seadus, milles nähti ette õppeasutustes sisehindamise süsteemi loomine. Muuhulgas lisati nimetatud seadusega kutseõppeasutuse seadusesse uus § 42², mis lähtudes kehtivast kutseõppeasutuse seaduse sõnastusest sätestas kutseõppeasutuse arengukava koostamise korra. Kahjuks on aga nimetatud kord alates 01.01.2007 vastuolus KutÕS § 27 lõike 6 punktiga 1. KutÕS § 4² lg 4 kohaselt kinnitab kooli arengukava kooli nõukogu. Selline põhimõte on küll kooskõlas praegu kehtiva KutÕS § 27 lg 3 punktiga 1, ent on vastuolus 1. jaanuaril 2007. a. jõustuva KutÕS § 27 lõike 6 punktiga 1, mille kohaselt kooli nõukogu enam ei kinnita kooli arengukava, vaid kooskõlastab ja edastab selle kooli pidajale või tema volitatud isikule kinnitamiseks. Korrektne oleks siiski lähtuda 01.01.2007 jõustuvast seadusemuudatusest, kuna see põhineb ministeeriumi ning sotsiaalsete partnerite kooskõlastatud seisukohal. Teeme ettepaneku muuta KutÕS § 4² lõike 4 sõnastust, nähes ette, et kutseõppeasutuse arengukava kinnitab kooli pidaja või tema volitatud isik.

4. Täiendada eelnõu § 3 uue punktiga järgmises sõnastuses:

„6) paragrahvi 37 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Kutse- või erialade riiklikud õppekavad kehtestatakse hiljemalt 2009. aasta 1. jaanuariks.”

Selgitus: riiklikud õppekavad koostatakse REKK-i poolt juhitavas ja tõukefondide rahalisel toel toimuvas projektis koostatavate kutseõppe kohustusliku osa sisumoodulite alusel. Tõukefondide rakendamise keerukuse tõttu viibis sisumoodulite väljatöötamisega alustamine ning töö lõpetamine nihkub 2008. aastasse. Seetõttu nihkub 2008. aastasse ka osade riiklike õppekavade valmimine. Toodud põhjendustele tuginedes, on korrektne muuta riiklike õppekavade kehtestamise lõpptähtaega. Varem kinnitatavate riiklike õppekavade rakendamist toodud muudatus ei takista.

Erkki Piisang: Soovin juhtida tähelepanu muudatustele, mis HTM esitas. Lähtudes kutsekoolide spetsiifikast anda võimalus kutsekoolide tegevust laiendada ning tuua ühe põhitegevusena sisse ka õpilaskodudega tegelemise küsimus. Täna on Riigikontroll meile ette kirjutanud seda, et õpilaskodudega tegelemine ei ole kutsekoolide põhitegevus. Kutsekooli endise juhina ütlen julgelt, et kutsekoolis on õpilaskodu väga vajalik ja sellega tuleb tegelda. Muudatusega likvideerime ära need vastuolud, mis olid seotud võlaõigusseadusega. Teine muudatuste plokk täpsustab selle, et kooli arengukava kinnitab kooli pidaja. Endises sõnastuses oli segadus mõistetega kooli nõukogu ja pidaja suhtes. Nüüd on see konkreetselt antud pidaja või tema volitatud isiku vastususse. Neljas parandus on seotud õppekavade rakendamisega, mida me kutsehariduses praegu väga tõsiselt läbi töötame. Usun, et sellel aastal saavad esimesed kutsehariduse riiklikud õppekavad ka kinnituse.

Andres Taimla: Miks on vaja lisada „volitatud isik” ( p 3)?

Erkki Piisang: Kui meil on näiteks tegemist Tallinna Linnavalitsusega, siis Tallina Linnavalitsus on volitanud Tallinna Haridusameti tegelema Kopli Ametikooliga.

Andres Pung: Sama võib olla ka riigikoolide suhtes: Koolivõrgubüroo võib olla ministri poolt volitatud isik.

Helmer Jõgi: Miks eelistatakse arengukavade kinnitamisel kooli pidajat kooli nõukogule? Juriidikast sain aru, aga tahan sisulist vastust.

Andres Pung: Praegu sai nõukogu sätetesse sisse kirjutatud printsiip, et nõukogu koosneb olulises mahus sotsiaalsete partnerite – tööandjate ja töövõtjate kutseliitude esindajatest, et tuua koolide juhtimisse sisse laiemat sotsiaalset kõlapinda. Praeguse printsiibiga kooskõlastab nõukogu kindlalt arengukava. Lõppkinnitamine jääks kooli omaniku või pidaja pädevusse.

Olav Aarna: ME nr 2. Saan aru, et „… kui see on vajalik hariduse kättesaadavuse tagamiseks” on õiguskantsleri taotlus. Millega õiguskantsler motiveerib, et selline asi tingimata lisatud peab olema?

Anno Aedmaa: Õiguskantsleri jaoks on probleem see, missugune on seos kinnisvarahalduse ja õppe läbiviimise vahel.

Mark Soosaar: Eelmisel kohtumisel HTM esindajatega viitasin §-le 4 ning nimetasin seda, et päevases õppevormis õppivatele õpilastele hüvitatakse sõidukulu, v.a lennuliin. Kihnu ja Ruhnuga on küll selline lugu, et teatud aastaaegadel ei ole muud võimalust, kui ainult lennuliinid. Oletasin, et see muudatusettepanek tuleb HTM poolt, aga kuna seda ei tulnud, siis võiksime selle muudatusettepaneku esitada komisjoni poolt. Komisjon toetab.

Andres Pung: Hariduse kättesaadavuse suhte on see tervitatav.

Mailis Reps: Toetan ning fikseerime selle ettepaneku:

Jätta eelnõu §-s 4 ühistranspordiseaduse § 28 lõikest 1 välja sõnad „(välja arvatud lennuliin)”.

Olav Aarna: Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1. Poolt – 9, vastu – 0, erapooletuid – 0.ARVESTADA TÄIELIKULT

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2. Poolt – 9, vastu – 0, erapooletuid – 0. ARVESTADA TÄIELIKULT

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3. Poolt – 4, vastu – 2, erapooletuid – 3. ARVESTADA TÄIELIKULT

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4. Poolt – 9, vastu – 0, erapooletuid – 0.ARVESTADA TÄIELIKULT

Terje Põder: Muudatusettepanekute tabelisse lisandub punkt, mis puudutab käesoleva seaduse § 1 p 2 jõustumist (1.01.2008).

6. Täiendada eelnõu uue §-ga 7 järgmises sõnastuses:

„§ 7. Käesoleva seaduse § 1 lõige 2 jõustub 2008. aasta 1. jaanuaril.”

Komisjon toetab. ARVESTADA TÄIELIKULT.

Olav Aarna: Esmaspäeval vaatame üle 1016 SE teise lugemise teksti, muudatusettepanekute loetelu ning seletuskirja teksti. Teen ettepaneku minna eelnõuga teisele lugemisele 20. detsembril. Juhul kui teine lugemine lõpetatakse, toimub kolmas lugemine 21. detsembril.

OTSUSTATI: Teha RK juhatusele ettepanek võtta 1016 SE Riigikogu täiskogu 20. detsembri päevakord. Teine lugemine lõpetada. Juhul kui teine lugemine lõpetatakse, toimub kolmas lugemine 21. detsembril.

5. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2007–2013” heakskiitmine” eelnõu (1053 OE)

Olav Aarna avab päevakorrapunkti ning annab eelnõu tutvustamiseks sõna Mailis Repsile.

Mailis Reps: HTM sai eelnõu väljatöötamise käigus väga palju positiivseid partnereid ning esmakordselt ei olnud eelnõu arutamise käigus tegemist konkureerivate „madinatega”, vaid tõepoolest räägiti asjast. Koostöö HTM ja MKM-i vahel oli väga konstruktiivne. Komisjoni tööd juhtis akadeemik Jüri Engelbrecht ning tegemist oli strateegia väljatöötamise väga intensiivse perioodiga. Vabariigi Valitsuse kabinetiistungil 1. juunil jõuti teise etapini – strateegiat täiendati ning mindi praktiliseks. Väga tõsiselt arutles töörühm teemal, kuhu Eesti edasi läheb? Kõik on ühelt poolt nõus sellega, et Eesti enam ei konkureeri odava tööjõu riigina, aga kui me räägime edasi sellest, kuidas Eesti peaks olema konkurentsis teadmistepõhise ühiskonnana, siis mõistetakse seda väga erinevalt. Tihti ei mõistetagi, vaid räägitakse sellest kui sõnaühendist. Töörühm loomulikult rääkis sellest sisuliselt ja eks vaidlused jätkuvad ka tulevikus selle üle, mis on need võtmevaldkonnad ja kas me oleme sellega rahul. Strateegia põhieesmärgid on: teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõimeline kvaliteet ja mahu kasv; uuendusmeelne ettevõtlus globaalses majanduses uut väärtust loomas; pikaajalisele arengule suunatud ja innovatsioonisõbralik ühiskond.

Kristjan Haller: Dokumenti on tehtud kaks aastat ning see on läbinud väga laia arutelu. Arvamust on avaldanud ning aruteludest osa võtnud üle 120 partner-organisatsiooni. Kui strateegia ülesanne püstitati, siis paluti see püstitada olemasolevale strateegiale. Suur vaidlus oli selle üle, kui palju võtta selle dokumendi haardesse innovatsiooni. Lõpuks jõuti üksmeelsele seisukohale, et tegemist on siiski teadus- ja arendustegevuse strateegiaga, mis kaasab innovatsiooni niivõrd, kuivõrd teadus- ja arendustegevus kaasab innovatsiooni.

Olav Aarna: Mul on hea meel, et strateegias on esimese peatükina sees analüüsiv tagasivaade lõppevale perioodile. Niisugune tagasivaade ja analüüs peab igasuguse jätkuva arengukava või strateegia puhul olema. Üks oluline puudus eelmises perioodis on see, et võtmevaldkondades lubatud riiklikke programme ei käivitatud. Kust peaks tulema see veendumus, et nüüd laialdasem riiklike programmide bukett käivitub?

Kristjan Haller: Veel kehtiva strateegia mõningaid eesmärke ei saavutata, mis kahjuks on seotud sellega, et finantseerimismahud on jäänud märgatavalt väiksemaks, kui kavandatud. Et käivitada vastavat programmi on tarvis kahte poolt, siis on ta ka viljakas. Usun, et meie üldine arengutase ei olnud selline, surve ei olnud piisavalt tugev. Praegu on selline surve juba paljudes sektorites olemas. Olen optimistlik praeguse strateegia suhtes, sest väga detailselt on välja töötatud nn riiklike teadus- ja arendustegevuse programmide kontseptsioon, mis hõlmab horisontaalselt väga mitmeid ministeeriume ning programmide tervikliku teostamise eest vastutab valitsus. Ühe ministeeriumi piires olevad programmid on teadus- ja arendustegevuse seaduse järgi olnud kogu aeg võimalikud ning need on olnud ka lausa kohustuslikud vastavale ministeeriumile. Aga olen veendunud, et kui Eesti riik suudab strateegiast kinni pidada, siis nende programmide käivitamise taha asi jääda ei tohiks.

Olav Aarna: Millel põhineb see veendumus, et me kahe aastaga teadus- ja arendustegevuse koguinvesteeringute osas SKP-st 1,5 kordse hüppe teeme?

Kristjan Haller: 47 % strateegia rahadest on kavandatud tõukefondidest. Kui 2007. aastal on need summad veel tagasihoidlikud, siis 2008. aastal on väga märgatav tõus.

Mailis Reps: Euroopas on teadus prioriteediks võetud ning mis puudutab kaasfinantseerimist, siis need oleme täna juba eelarvestrateegiasse sisse planeerinud. Selles suhtes on toimumas äärmiselt suur hüpe. Aga strateegia arutamise juures nii kabinetis kui ka TAN-is nõustusid kõik osapooled sellega, et me tohi eesmärke madalamaks võtta.

Kristjan Haller: Oleme võtnud tagasihoidlikuma tempo lootuses, et me strateegiat kindlasti ka täidame.

Helmer Jõgi: Lugedes meetmeid – meie probleemid tulenevad suuresti ka Eesti väiksusest. Mulle tundub, et Eestit surutakse üha rohkem EL perifeeriasse: meie projektid on marginaalsed, oleme oma tegevuse killustanud, me ei julge prioriteete paika panna ning see ei kajastu võrreldes eelmisega ka uues strateegias.

Mailis Reps: Väikese riigina peame katma vähemalt mingi taseme kõikides valdkondades. Kui me mitte mingil määral ei panusta teadusesse erinevates valdkondades, mida me toetame, siis ei ole meil midagi õpetada kõrghariduse tasemel.

Kristjan Haller: Tegemist on igihalja teemaga ka märgatavalt suuremates riikides. Kui me tahame tootlikkuses tõusta konkureerivale tasemele, siis ei ole teist võimalust, kui me peame tootmisstruktuuri muutma, e viima selle teadmistetehnoloogia põhiselt tippu. Küsimus on: mis mahus ja millistes valdkondades? Paratamatult peame ja saame leida omale nišid teatud ahelas, aga niisugused, et saaksime müüa lõpp-produkti. Selleks on strateegias ette nähtud niisugused programmid, kus on olemas teaduse tippkompetents maailma tasemel ning asjast huvitatud tööstus. Need ongi prioriteetsed valdkonnad.

Helmer Jõgi: Me võime pabereid kirjutada ja ilusaid eesmärke püstitada, aga kas see on reaalne? Meil ju ei jagu inimesi.

Kristjan Haller: Eestis on u 4500 teadlast ja 3500 täiskohta. Kui selle seltskonna peale on 10 % inimesi, kes on arvestatavad maailma tasemel, siis oleme väga õnnelikud. Aga Eesti on olnud Euroopa grantide turul üks kõige edukamaid maid üldse - 17,5 % teaduse finantseerimist tuleb Eestisse välismaalt (Euroopa keskmine 9%). Saame 2,5 korda rohkem tagasi, kui sisse paneme. Arvan, et Eestil on võimalus leida neid valdkondi, aga probleem on selles, et neid valdkondi ei ole võimalik ette kavandada. Seetõttu on strateegia ja teaduse toetamine püsti pandud kahele „torule”: üks finantseerib ja toetab kompetentsi ning on suhteliselt kvoodivaba; teine lahendab konkreetseid probleeme. Eesmärk on loomulikult need kaks kokku viia.

Olav Aarna: Teen ettepaneku lõpetada tänane arutelu ja jätkata seda 2007. aasta jaanuari esimesel töönädalal kultuurikomisjonis ning minul on veendumus, et jõuame strateegia ka täiskogus jaanuarikuu jooksul ära menetleda.

OTSUSTATI: Jätkata arutelu kultuurikomisjonis jaanuaris 2007. aastal.

Olav Aarna

Juhataja Merje Noorlind

Protokollija