Riigikogu majanduskomisjoni

istungi protokoll nr. 62

Tallinn, Toompea Teisipäev, 5. detsember 2006

Algus 12.30, lõpp 14.00

PÄEVAKORD:

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega KOM(2006) 594, arutelu ja arvamuse esitamine ELAK-le.

Kutsutud: MKM-i sideosakonna juhataja Edvard Saarma

2. Vabariigi Valitsuse algatatud raudteeseaduse ja teeseaduse muutmise seaduse eelnõu (1039 SE) arutelu 1. lugemisele saatmiseks

Juhtivkomisjoni ettekandja: majanduskomisjoni esimees Mart Opmann

Nõunik: Piia Schults

Kutsutud: majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar; MKM-i teede- ja raudteeosakonna raudteetalituse juhataja Indrek Laineveer

3. Vabariigi Valitsuse algatatud elektriohutusseaduse eelnõu (1045 SE) arutelu 1. lugemisele saatmiseks

Juhtivkomisjoni ettekandja: majanduskomisjoni liige Helle Kalda

Nõunik: Sirje Viitmaa

Kutsutud: majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar; MKM-i siseturuosakonna kvaliteedi infrastruktuuri talituse ekspert Ago Pelisaar

4. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Transpordi arengukava 2006-2013 kinnitamine” eelnõu (1028 OE) arutelu 1. lugemisele saatmiseks

Juhtivkomisjoni ettekandja: majanduskomisjoni liige Henn Pärn

Nõunik: Piia Schults

Kutsutud: majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar; MKM-i majandusarengu osakonna majanduspoliitika talituse juhataja Maria Koidu

5 .Organisatsioonilised küsimused

5.1 Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (995 SE) 3. lugemisele saatmise otsustamine

1. Mart Opmann juhatas sisse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega KOM(2006) 594, arutelu selle vastavuse kohta subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele ning arvamuse esitamine ELAK-le. Komisjoni istungile oli kutsutud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) sideosakonna juhataja Edvard Saarma.

Edvard Saarma selgitas komisjonile ELAKle esitatavat MKMi arvamust eespool nimetatud direktiivi eelnõu kohta, hindamaks arvestamist subsidiaarsuse ning proportsionaalsuse põhimõtetega.

Subsidiaarsuse printsiibi aluseks on idee, mille kohaselt kõrgemal seisvad ühiskondlikud üksused, antud juhul siis Euroopa Ühendus, peaksid enda kanda võtma üksnes need ülesanded mille elluviimiseks alamalseisvad ühiskondlikud üksused ehk liikmesriigid ei ole võimelised. Selles kajastub ka põhimõte, et otsuste vastuvõtmine peaks toimuma võimalikult kodanikule lähedal. MKM lähtus oma arvamuses sellest printsiibist. Edvard Saarma juhtis tähelepanu, et mõiste subsidiaarsus kõrval kasutatakse ka mõistet lähimus s.t lähimuspõhimõte.

Euroopa Komisjoni poolt esitatud postiteenuste direktiivi muutmise ettepaneku põhieesmärgid on jõuda postiteenuste siseturuni, kaotades ainu- ja eriõigused, mis hetkel paljudes liikmesriikides (Eestis 50g lihtkirja puhul) kehtivad. Samuti kindlustada kõikidele kasutajatele ELi riikides universaalteenuste ühesugune tase (riigiti väga erinev) ning kehtestada ühtlustatud põhimõtted postiteenuste reguleerimiseks avatud turu keskkonnas, et vähendada muid takistusi siseturu toimimisele.

MKM analüüsis eelnõus esitatud ettepanekuid ning võrdles kehtiva postiteenuste direktiiviga. Uus eelnõu on palju vabam ja otsustusprotsess on toodud rohkem liikmesriikide pädevusse. Nt artiklis 7 esitatud rahastamismeetod. Juhul kui universaalteenus tekitab universaalteenuse osutajale majanduslikult põhjendamatuid kulusid, võib siseriiklikult otsustada, kuidas seda rahastada, kas fondi abil, mis tegutseb riigieelarvest või turul osalejad maksvad käibe pealt X protsenti. Samuti saab paljuski siseriiklikult otsustada teenindusvõrgule juurdepääsu küsimusi, arvestades oma siseturu spetsiifikat ning turu olukorda. Uus eelnõu ei sisalda ristsubsideerimise jälgimise nõuet (ühe teenuse alt võib katta teisi teenuse kulusid) ning ei nõuta täiendavate sidevaldkonna reguleerimisasutuste loomist.

MKM leidis kaks asjaolu, mis direktiivi eelnõu puhul võivad Eestile tekitada probleeme ja millega pöördutakse ka Vabariigi Valitsuse poole. Esiteks, arvestades Eestis väljakujunenud turusituatsiooni ja olukorda, kus Eestis kehtestati reserveeritud teenus ehk anti universaalteenuse osutajale eriõigus alles k.a 1. juulist, siis universaalteenuse osutaja jaoks oleks see ebaproportsionaalne, kui turg avatakse täielikult aastal 2009. MKM teeb ettepaneku turg avada järk-järgult aastani 2012. Teiseks, lähtudes subsidiaarsuse põhimõttest, on universaalse postiteenuse osutamisel vajalik kulupõhisuse nõude täpsustamine, kuna üldjuhul universaalteenuse hinnad kujundatakse kulupõhiselt. Kehtiva seaduse järgi on universaalteenus ühtse hinnaga üle riigi ja ei eristata, kas tegemist on üksiksaadetistega või partiisaadetistega - siin võiks toimida hoopis teine hinnakujundusmehhanism.

Üldjoontes on Euroopa Komisjon oma töös subsidiaarsuse põhimõtet põhjalikult analüüsinud ning protseduuriliselt on nõuetest kinni peetud.

Komisjoni liikmed esitasid küsimusi ristsubsideerimise ning mõiste lähimuspõhimõte kohta.

Edvard Saarma selgitas, ristsubsideerimine kehtib ainult universaalteenuse raames ning üksnes postiteenuste puhul ning mõiste lähimuspõhimõte ei ole veel ametlik tõlge, kuid seda kasutatakse.

Komisjoni liige Igor Gräzin tekitas diskussiooni mõiste ´subsidiaarsus´ tõlkimise ning mõtestamise osas. Jüri Tamm tegi ettepaneku, et I. Gräzin vormistaks oma mõtte märgukirjana, mille siinkohal esitame: „On sündimas uus terminoloogiline viga. Subsidiaarsus ei ole ligimus, vaid – täienduvus. Ka ELAK-i saadetud tõlkes on see näidatud – õigesti. Subsidiaarsus Asutamislepingus /art 5) tähendab seadusloomet seal, kus rahvuslikest vahenditest ei piisa ja kus eurotase seda täiendab. Proportsionaalsuski tähendab vaid seda, et rakendatavad meetmed on vastavuses taotletavate eesmärkidega, s.t. on nendega proportsioonis. Kas siin on ELAK-il õigus. Kahjuks on neid termineid aga valesti mõistetud MKM-i kirjas ja seetõttu on see vastus mõneti arusaamatu. Kordan: subsidiaarne õigus tähendab täiendavat õigust; proportsionaalsus – meetme vastavust eesmärgile.”

Võttes teadmiseks MKMi esindaja edastatud arvamused ja selgitused direktiivi eelnõu kohta, otsustas majanduskomisjon põhimõtteliselt toetada MKMi seisukohti Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega eelnõu kohta, hindamaks arvestamist subsidiaarsuse ning proportsionaalsuse põhimõtetega. Komisjoni liikmed võtsid teadmiseks, et Vabariigi Valitsus üldist seisukohta direktiivi eelnõu kohta Riigikogule esitanud veel ei ole.

2. Mart Opmann juhatas sisse Vabariigi Valitsuse algatatud raudteeseaduse ja teeseaduse muutmise seaduse eelnõu (1039 SE) arutelu 1. lugemisele saatmiseks. Komisjoni istungile olid kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar ning MKMi teede- ja

raudteeosakonna raudteetalituse juhataja Indrek Laineveer.

Edgar Savisaar tutvustas komisjoni liikmetele nimetatud eelnõu sisu. Seaduse põhiliseks muudatuseks on direktiivis 2004/49/EÜ sätestatud raudtee ohutusjuhtimise süsteemi rakendamine Eestis. Ohutusjuhtimise süsteemi kohaselt on raudtee-ettevõtjal tegutsemiseks vajalik ohutustunnistus. Kehtivas raudteeseaduses on ohutustunnistus küll ette nähtud, kuid eelnõu näeb ette 2-osalist ohutustunnistust. Et kahe ohutustunnistuse nimetus kirjeldaks paremini nende tegelikku sisu, hakatakse lisanduvat ohutustunnistust nimetama ’ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistus’ (ohutustunnistuse esimene osa) ja juba olemas olevat ohutustunnistust ’tegutsemise ohutustunnistus’(ohutustunnistuse teine osa). Eelnõu sisaldab võimalust, et Raudteeinspektsioon võib pikendada ohutustunnistuse kehtivust. Täpsustatakse ka nõudeid raudtee-ehituse eest vastutavale spetsialistile ning samuti Raudteeinspektsiooni ametnike õigusi: näiteks õigus peatada viivitamatult raudteeliiklusest raudteeveerem, kui selle meeskond ei vasta nõuetele. Eelnõu sisaldab ka muudatust, et kehtiva tervisetõendi puudumisel on õigus vedurijuhilt juhiluba ära võtta. Ettekirjutuste täitmise kontrollimiseks Raudteeinspektsiooni ametiisiku poolt paigaldatud kontrollplommi või -kleebise omavolilise muutmise, eemaldamise või rikkumise korral raudtee-ettevõtja poolt on ette nähtud karistus.

Indrek Laineveer lisas, et ohutusjuhtimise süsteem on hea, kuna see peaks põhimõtteliselt tagama, et raudtee-ettevõtja peab kõik tegevused ise läbi mõtlema ning kirja panema ja need tegevused peavad toimuma konkreetse reeglistiku alusel. Sellest tulenevalt ei tohiks jääda raudtee-ettevõtja tegevusse n–ö halle laike. Praegu kehtivad juhendid ei pruugi olla omavahel seotud – seega peaks läbi uue ohutusjuhtimise süsteemi muutuma raudtee-ettevõtja tegevus ohutumaks.

Komisjoni liikmed esitasid küsimusi seoses rahvusvaheliselt kehtivate standardite, lihthäälte enamuse piisavuse, raudteeohutuspoliitika, kutsetunnistuste jms kohta.

Indrek Laineveer selgitas, et sisuliselt vastab uus ohutusjuhtimise süsteem 80–90% ISO standardile ja on kooskõlas samasuguse ülesehitusega ELi direktiiviga. Euroopa Komisjon töötab välja konkreetsed nõuded uuele ohutusjuhtimise süsteemile – seega tulevad nõuded kõikides ELi riikides ühesugused. Raudteeseaduse ja teeseaduse puhul on alati olnud vajalik ainult lihthäälte enamus. Raudteeohutuspoliitika osas on mõeldud, et raudtee-ettevõtte tasandil peab olema kindlaks määratud, kuidas ettevõtja ise seda valdkonda näeb. Süsteemi kiidab heaks Raudteeinspektsioon ning väljastab raudtee ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistuse.

Majanduskomisjoni nõunik Piia Schults palus istungile kutsututel selgitada komisjonile, kui kiire on eelnõu menetlemisega (ohutusealased parandused jõustuvad 1. jaanuaril 2008) ning muudatusi eelnõus, mis on seotud jaotamata jäänud läbilaskevõime osaga. Indrek Laineveer täpsustas, et ELi vastav direktiiv tuli juba 2004. aasta aprillis üle võtta. Seadusandlusesse tuleb sisse viia muudatused ning selleks, et raudtee-ettevõtetel oleks piisavalt aega uut süsteemi välja töötada. Täpsustavad nõuded on Euroopa Komisjoni poolt veel kinnitamata, mis tähendab, et määrust, mis sätestab täpsemad nõuded raudtee ohutusjuhtimise süsteemi, saab hakata välja töötama alles pärast seda, kui täpsustavad nõuded on EK poolt kinnitatud. Edgar Savisaar lisas, et läbilaskevõime jagamist puudutavad muudatused on tehnilist laadi näiteks säte, mille kohaselt ükskõik, mis põhjusel jaotamata jäänud läbilaskevõime osa kohta avalikustab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teabe oma veebilehel ja raudteevõrgustiku teadaandes ning seejärel on kõigil huvilistel võimalik jaotamata läbilaskevõimet taotleda. Indrek Laineveer selgitas, et raudteealaseid kutsetunnistusi saab omandada Tallinna Tehnikakõrgkoolis.

Juhtivkomisjoni ettekandjana tegi Mart Opmann ettepaneku saata Vabariigi Valitsuse algatatud raudteeseaduse ja teeseaduse muutmise seaduse eelnõu (1039 SE) Riigikogu täiskogule 1. lugemiseks k.a 13. detsembril, 1. lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks k.a 20. detsember kell 18.00. (P7, V0, E0)

3. Mart Opmann juhatas sisse Vabariigi Valitsuse algatatud elektriohutusseaduse eelnõu (1045 SE) arutelu 1. lugemisele saatmiseks. Komisjoni istungile oli kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar ning majandus- ja kommunikatsiooni-ministeeriumi siseturuosakonna kvaliteedi infrastruktuuri talituse ekspert Ago Pelisaar.

Edgar Savisaar tutvustas komisjoni liikmetele nimetatud eelnõu sisu. Elektriohutusseadus võeti vastu 2002. aastal ning nüüd seda muudetakse. Kuna eelnõu väljatöötamise käigus ilmnes suur muudatuste maht, otsustati välja töötada uus elektriohutusseaduse terviktekst.

Muudatused on valdavalt kehtivat regulatsiooni parandavat laadi. Samuti oli ajendiks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2004/108/EÜ harmoneerimise vajadus. Elektriohutusseadus on kehtinud neli aastat. Eelnõu on suunatud ka nende probleemide, mis on rakendamise käigus ilmnenud, paremale lahendamisele. Kaasajastatud on elektripaigaldise kaitsevööndi regulatsiooni – uus on täpsem ja põhjalikum; samuti on täpsustatud elektritööde mõistet (lisatud on loetelu lihtsamatest elektritöödest, mida igaüks võib teha). Karmistatud on nõudeid tehnilise kontrolli teostajatele (pädevustunnistuse nõue). Sõnastatud on sõltumatuse ja erapooletuse põhimõte ehk iseennast ei või kontrollida. Põhimõtteliselt on uus regulatsioon pädevustunnistuse kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kohta. Uus regulatsioon on sätestatud välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kohta ja mujalt ELi riikidest Eestis ajutiselt elektritöid tegevate ettevõtjate kohta – see tuleneb ELi õigusest, direktiiv kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta. Eelnõu sisaldab täiendust riikliku järelevalve teostajate osas. Lisaks Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile on sätestatud Päästeameti ja Tööinspektsiooni õigus teha järelevalvet elektriohutuse üle.

Komisjoni liikmed esitasid küsimusi järelevalve võimekuse ning Päästeameti ja Tööinspektsiooni kompetentsi kohta järelevalve teostamisel.

Ago Pelisaar selgitas, et kuna järelevalve võimekus on madal, siis ongi juurde lisatud Päästeameti ja Tööinspektsiooni võimalus järelevalvet teha. Võimekusest on puudus – nii nagu järelevalve valdkonnas kipub Eestis olema. Nende asutuste, mida lisatakse, töötajad käivad niikuinii objektidel ja teevad järelevalvet ning võiksid muu hulgas vaadata, kuidas täidetakse elektriohutusnõudeid: küsida, kas elektripaigaldisel on tehtud tehniline kontroll, mis peaks tehtud olema, selle paberi põhjal saaksid nad hinnata, kas elektriohutusnõuded on täidetud või mitte.

Personalist on puudus ja see tuleneb rahaliste vahendite nappusest, mis omakorda paneb piirid kompetentsusele.

Mati Kepp tundis huvi, kas kontrolli tehakse ka vanades ning ühiskondlikes hoonetes, mida on väga palju, ning kuidas selle kontrolli võimekusega on?

Ago Pelisaar lisas, et ettevõtjatel peaks elektriohutusnõuete tagamise võimekus olemas olema, aga sageli on küsimus jällegi rahas ja selles, et hoonete haldajate prioriteedid on mujal, kuigi elektriohutus peaks eespool olema. Elektriohutusnõuete mittetäitmise kohta on olemas ka sanktsioonid.

Juhtivkomisjoni ettekandja Helle Kalda selgitas, et nimetatud eelnõud arutati töögrupis k.a 4. detsembril. Töögrupis arutati juriidiliselt osakonnalt esitatud arvamust ning ühte eelnõule saabunud ettepanekut. Töögrupp otsustas neid ettepanekuid täiendavalt arutada komisjonis enne 2. lugemisele saatmist.

Juhtivkomisjoni ettekandjana tegi Helle Kalda ettepaneku saata Vabariigi Valitsuse algatatud elektriohutusseaduse eelnõu (1045 SE) Riigikogu täiskogule 1. lugemiseks k.a 13. detsembril,

1. lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks k.a 20. detsember kell 18.00. (P7, V0, E0)

4. 4. Mart Opmann juhatas sisse Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Transpordi arengukava 2006–2013 kinnitamine” eelnõu (1028 OE) arutelu 1. lugemisele saatmiseks. Komisjoni istungile olid kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar ja MKM-i majandusarengu osakonna majanduspoliitika talituse juhataja Maria Koidu. Maria Koidu asemel osales komisjoni istungil MKMi majandusarengu osakonna juhataja Ahti Kuningas.

Edgar Savisaar andis komisjonile ülevaate otsuse eelnõu sisust. Kõnesoleva transpordi arengukava eripära seisneb selle sektoraalses terviklikkuses. Kui seni on transpordipoliitika kajastamine olnud küllaltki killustatud ning lähenetud on transpordiliikide kaupa ja tegeletud eraldi kas maanteede ehitamise, bussiliikluse korraldamise või raudtee probleemidega, s.t puudu on olnud horisontaalsest lähenemisest, siis antud arengukavas on seda püütud ületada. Arengukava on horisontaalse lähenemisega ja püüab katta kogu transpordisektorit, mitte ainult ühistransporti. Transpordisektorit vaadeldakse arengukavas kui tervikut, seetõttu ei sisalda arengukava eraldi nt lennunduspoliitikat jms. Arengukava vaatleb transpordipoliitikaid horisontaalselt ning annab raamid ja püüab ka transpordiga tegelevaid inimesi panna mõtlema kompleksselt ning mõistma, millised võiksid olla komplekssed lahendused, mis puudutavad transporti tervikuna. Arengukava põhiline roll on just eesmärkide ja arengusuundade määratlemises. Esiteks, liikumisvõimaluste parem rahuldamine, kuhu kuulub infrastruktuuri arendamine, ressursside jagatud kasutamine ja ühistranspordi ning kergliikluse arendamine. Teine arengusuund on transpordisektori jätkusuutliku arengu tagamine: ohutuse ja turvalisuse tagamine, keskkonnakaitse jne. Tegevused, mis on olulised riigi konkurentsivõime suurendamise aspektist: kuidas tagada ühendused perifeersete piirkondadega, mis võimaldaks seeläbi ka nendel aladel areneda; kuidas tagada transpordiettevõtjatele niisugune ettevõtlus-keskkond, mis võimaldaks neil endil areneda jne. On selge, et kui infrastruktuur on jaotunud ebaühtlaselt, siis takistab see maapiirkondade arengut ega luba vähendada riigisiseseid arengu erisusi, vaid suurendab koormust tõmbekeskustes. Planeerimise ja järelevalve parandamisele on oluline roll loodaval transpordikomisjonil, kuhu kaasatakse kõik transpordisektori huvipooled. Nimetatud komisjoni alla on plaanis moodustada erinevad probleemi- või sektoripõhised töörühmad, kaasates vajadusel nii kohalikke kui ka välismaiseid sõltumatuid transpordieksperte. Eraldi transpordi arengukava lisas olev „Ühistranspordi arenguprogramm 2006–2010” sisaldab küsimusi n–ö sissepoole suunatud tegevustest: mis on suurem administratiivne suutlikkus ning kuidas seda tõsta, kuidas tagada parem järelevalve, kuidas parandada planeerimis- ja juhtimissüsteemi jms. Samas käsitletakse ka väljapoole suunatud tegevusi, milleks on sõitjate arvu kasvule suunatud tegevused ehk kuidas motiveerida elanikke rohkem kasutama ühistransporti, kuidas hoida praeguseid sõitjaid ja uusi juurde võita. „Transpordi arengukava 2006–2013” on strateegiline lähtedokument transpordisektori arendamiseks. Transpordi arengukavas sätestatakse suunad ja põhimõtted, mida saab rakendada valdkonna üksikküsimuste lahendamiseks.

Ahti Kuningas lisas, et kuna suurt tähelepanu omavad arengukava lisas oleva ühistranspordi arenguprogrammi alla kuuluvad transpordiliigid, nagu nt lennuliiklus, merendus ja raudteetransport, siis on loodava transpordikomisjoni raames alatöögruppide üheks tööülesandeks vastavate programm-dokumentide koostamine.

Jüri Tamm avaldas arvamust, et menetluse osas on see ainulaadne dokument, kuna arengukava tutvustati majanduskomisjonile enne Vabariigi Valitsusele saatmist. Majanduskomisjon tegi mitmeid ettepanekuid arengukava kohta. MKM võiks koostada memo, milliseid majanduskomisjoni ettepanekuid antud arengukavas arvestati ning milliseid mitte ja miks?

Komisjoni liikmed esitasid küsimusi seoses riigi osalusega raudteeinfrastruktuuri arendamisel tulevikus. Edgar Savisaar selgitas, et raudteeinfrastruktuuri arendamine toimub Eesti Raudtee omavahenditest, välisvahenditest ning laenuvahenditest. On selliseid projekte (Tallinna ümbersõit, Koidula piiripunkt), kuhu Eesti riik planeerib investeerida, aga tegu on niisuguste projektidega, mida ei saa käsitleda kitsalt kui Eesti Raudtee kasuks suunatud projekte. Need ei ole Eesti Raudtee majandushuvidega seotud projektid.

Juhtivkomisjoni ettekandjana tegi Henn Pärn ettepaneku saata Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Transpordi arengukava 2006–2013 kinnitamine” eelnõu (1028 OE) Riigikogu täiskogule 1. lugemiseks k.a 13. detsembril, 1. lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks pärast 1. lugemise lõpetamist k.a 15. detsember kell 12.00 (P7, V0, E0).

5 .Organisatsioonilised küsimused

5.1 Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (995 SE) 3. lugemisele saatmise otsustamine.

Komisjon otsustas juhul kui Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (995 SE) 2. lugemine k.a 6. detsembril lõpetatakse, saata eelnõu Riigikogu täiskogule 3. lugemiseks k.a 13. detsembril ning eelnõu seadusena vastu võtta.

5.2 Majanduskomisjoni esimees tutvustas komisjoni liikmetele Soome parlamendi spiikri poolt saadetud kutset, osalemaks 15-17.01.2007 Soome Parlamendis toimuval „The Fifth General Assembly of the IPAIT”

5.3 Mart Opmann tutvustas komisjonile saadetud dokumenti, millised otsused Euroopa Parlament oma k.a 23.–26. oktoobril toimunud osaistungjärgul vastu võttis.

OTSUSTATI:

Mart Opmann Teele Taklaja

Juhataja Protokollija