Riigikogu kultuurikomisjoni istungi

protokoll nr 255

Tallinn, Toompea Esmaspäeval, 18. detsembril 2006

Algus kell 11.00

Lõpp kell 13.00

Juhataja: Olav Aarna

Protokollija: Merje Noorlind (konsultant)

Võtsid osa: Jaak Allik, Eldar Efendijev, Helmer Jõgi, Elle Kull, Lauri Laasi, Mart Meri, Indrek Raudne (osaliselt), Mark Soosaar, Andres Taimla, Terje Põder (nõunik), Atko-Madis Tammar (nõunik)

Kutsutud: 1. pkp: Edvard Saarma – MKM sideosakonna juhataja; 4 pkp: Mailis Reps – haridus- ja teadusminister, Kristin Hollo – HTM nõunik, Anno Aedmaa – HTM õigusosakonna juhataja, Reelika Ojakivi – HTM noorteosakonna peaekspert, Maarja-Liisa Masing – õigusosakonna jurist

Puudus: Tõnis Lukas

PÄEVAKORD:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja ringhäälinguseaduse muutmise seaduse eelnõu (1024 SE) muudatusettepanekute arutelu

2. Vabariigi Valitsuse algatatud huvikooli seaduse eelnõu (994 SE) muudatusettepanekute arutelu

3. Vabariigi Valitsuse seaduse § 58 muutmise seaduse eelnõu (989 SE)

4. Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (1035 SE) muudatusettepanekute arutelu

5. Vabariigi Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse (1016 SE) teise lugemise teksti, muudatusettepanekute loetelu ja seletuskirja ülevaatamine

6. Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse eelnõu (965 SE) teise lugemise teksti, muudatusettepanekute loetelu ja seletuskirja ülevaatamine

7. Riigikogu otsuse eelnõu „Riigikogu otsuste muutmine seoses ringhäälingunõukogu uue liikme nimetamisega” eelnõu esitamisest

8. Info, kirjad

1. Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja ringhäälinguseaduse muutmise seaduse eelnõu (1024 SE) muudatusettepanekute arutelu

Olav Aarna avab komisjoni istungi ning palub komisjoni liikmetel üle vaadata nädala töökava. Ühtlasi teeb ettepaneku päevakorra 6. punkt lükata 6. jaanuarile 2007. Komisjon toetab ning kinnitab töökava.

Eelnõule on laekunud 4 muudatusettepanekut, millest kaks esimest on eelkõige terminoloogilised ettepanekud.

1. Asendada eelnõu §-des 1 ja 2 sõna „multipleks” sõnaga „multiplekser” ja sõna „multipleksteenus” sõnaga „multipleksimisteenus”.

Selgitus: Võõrsõnade leksikonist leiame järgmised sõnaseletused: Multipleks (ingl multiplex) universaalne instrument, mida kasutatakse ruumilise fototriangulatsioonivõrgu loomiseks aerofotode järgi ning kontuuride reljeefi joonestamiseks kaartide koostamisel.

Multiplekser (ingl multiplexer) elektroonikalülitus, mis ühendab vastavalt juhtkoodile ühe mitmest sisendist ainsa väljundiga.

Multipleksimine (ingl multiplexing) info protsess, mis võimaldab kahel või enamal andmeallikal jagada ühist edastusmeediumi.

Kultuurikomisjon

2. Sõnastada §-1 elektroonilise side seaduse § 32² järgmiselt:

32²) Multipleksimisteenus on elektroonilise side teenus, millega multiplekseri omanik võimaldab kliendile juurdepääsu tema digitaalsetele ringhäälingu seadetele ja programmidele ning andmesideteenustele, et muuta need ühtseks andmevooks ja edastada raadiosaateseadmesse;”.

Kultuurikomisjon

Edvard Saarma: Toetan esitatud ettepanekuid.

Olav Aarna: Kas ma olen õigesti aru saanud, et „kliendi” all peetakse antud juhul silmas signaali allikat (näit ETV)?

Edvard Saarma: Jah. Elektroonilise side seadus defineerib nii kliendi, tarbija kui ka lõppkasutaja.

Olav Aarna: Kes toetab muudatusettepanekuid nr 1 ja 2? Komisjon toetab üksmeelselt. ARVESTADA TÄIELIKULT.

3. Muuta eelnõu paragrahvi 2 ja sõnastada elektroonilise side seaduse § 90¹ lõige 1 järgmiselt:

„(1) Multipleksiteenuse osutaja peab avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni ja ringhäälinguseaduse § 37 lõike 3 punktide 7 ja 8 nimetatud ringhäälinguloa omaja soovil tagama nende televisioonisaadete ja -programmide edastamise. Käesoleva seaduse § 190 lg 6 kohaselt väljastatud sagedusloa omanik peab võimaldama nimetatud sageduste kasutamise ringhäälinguseaduse § 37 lõike 3 punktides 7 ja 8 nimetatud ringhäälinguloa omajale viimase televisioonisaadete ja –programmide edastamiseks.”

Selgitus: Nimetatud sätte esimene lause kohustab multipleksiteenuse osutajat edastama nende ringhäälinguloa omajate saateid, kellele on juba väljastatud sagedus digitaalringhäälingu edastamiseks.

Arvestades, et esimesed kolm multipleksi eraldatakse erandina ilma konkursita Levira AS-ile ning, et on tõenäoline, et täiendavaid multiplekse ei eraldata enne kui vastavad analoogsagedused vabanevad aastal 2012, siis on oluline, et praegu eetris olevad tasuta kättesaadavad kanalid oleksid ka juba enne 2012. a kättesaadavad digitaalselt (seda loomulikult tingimusel, et nimetatud kanalid on ise selleks tehniliselt valmis).

Ei saa lugeda aktsepteeritavaks olukorda, kus Levira AS annab talle erandina eraldatud sagedused eksklusiivselt Starman AS-iga loodud eraõiguslikule äriühingule, kes vahendaks taolisi kanaleid siis näiteks ETV-le, Kanal 2-le ja TV 3-le. Nimetatud kanalitel peab olema võimalus nõuda vahetult Levira AS-ilt oma programmide edastamist Levira AS-ile erandina eraldatud multipleksidel (ning mitte kasutada kohustuslikus korras Starmani/Levira ühisfirma vahendusteenust).

Eelnimetatud sätte teine lause peab tagama taolise teenuse vahetu osutamise kohustuse Levira AS-i poolt.

Olav Aarna

Jaak Allik: Saan aru, et see kõik juba sisaldub praeguses seaduses. Mida see parandus annab ja kuidas ma seda täiskogule seletama pean?

Edvard Saarma: Põhimõtteliselt sisaldub, aga ta seob selle ära ka rakendussättega. Lg 1 esimene lause on üldine ja ei ole seotud rakendussättega. Kui aasta 2012 saab mööda ja tekib mingisugune teine firma, siis see esimene lause kohustab ka teda. See on üldnorm. Teine lause viitab konkreetsele ettevõttele, e Levira AS-le.

Jaak Allik: Kui nüüd seda täiendust ei oleks, kust on välja loetav see, et Eesti Rahvusringhääling või näiteks Kanal 2 peaks asju Starmaniga ajama hakkama?

Olav Aarna: See ei tulegi tekstist välja, vaid pigem nendest selgitustest, et sisuliselt ei ole multiplekseri omanik mitte Levira AS, vaid multiplekseri omanik on Starmani ja Levira poolt moodustatud AS.

Edvard Saarma: Omanik küll. Aga sagedusluba antakse Levirale ja sagedusloa tingimused kirjutatakse käesolevasse seadusesse sisse. Kui sagedusloa tingimusi ei täideta, siis seda luba enam ei pikendata.

Jaak Allik: Kellega näiteks ETV lepingu sõlmib?

Helmer Jõgi: Mina saan aru selliselt, et multiplekser on Levira oma ning signaali edastamiseks on moodustatud Starmaniga ühine AS.

Edvard Saarma: Just nimelt, tegemist on volitatud teenuse edasimüüjaga ning tegelikult vastutab Levira SA 100 %. MKM toetab esitatud ettepanekut.

Olav Aarna: Kes toetab muudatusettepanekut nr 3? Komisjon toetab üksmeelselt. ARVESTADA TÄIELIKULT.

4. Muuta eelnõu paragrahvi 3 ning sõnastada elektroonilise side seaduse § 190 lg 6 järgmiselt:

„ (6) Sideamet väljastab erandina ilma konkursita kolm esimest üleriigilist sagedusluba digitaalringhäälingu edastamiseks § 21 lõikes 1 nimetatud ettevõtjale. Täiendavad sagedusload digitaalringhäälingu edastamiseks väljastatakse käesoleva seaduse §-des 12-14 sätestatud korras”.

Selgitus: Eelnõu sätestab erandi üldistest sageduste kasutamise põhimõtetest, mis vastavalt eelnõu seletuskirjale on vajalik selleks, et tagada sujuv ja kiire vaatajaskonna üleminek digitaalsele vastuvõtule. On oluline, et seadus sätestaks selgelt et esimese kolme multipleksi eraldamine Levira AS-le on erand ning kõik ülejäänud multipleksid väljastatakse avaliku konkursi alusel.

Olav Aarna

Komisjon toetab üksmeelselt. ARVESTADA TÄIELIKULT.

OTSUSTATI: Jääda seniste otsustuste juurde: teine lugemine 20. detsembril. Teine lugemine lõpetada. Juhul, kui eelnõu 1024 teine lugemine lõpetatakse, toimub kolmas lugemine 21. detsembril.

2. Vabariigi Valitsuse algatatud huvikooli seaduse eelnõu (994 SE) muudatusettepanekute arutelu

Olav Aarna: Palun Terjel selgitada vahepealseid arenguid.

Terje Põder: Eelmisel korral jäid otsused tegemata 1., 2. ja 5. muudatusettepaneku suhtes. Tänaseks juurdetulnud muudatusettepanekud (nr 3 ja 4) on seotud riigilõivuseaduse muutmisega, mis peab olema teistsugune, kui ta praegusel kujul eelnõus sätestatud on, kuna Riigikogu on vahepeal vastu võtnud uue riigilõivuseaduse. See uus seadus sätestab selle, mis hakkab käesoleva huvikooli seaduse järgi kehtima 1. septembrist 2007. Vahepeal tekib aeg, kus uus riigilõivuseadus sätestab midagi, mis huvikooliseadusega veel ei kehti. Uus riigilõivuseadus peab jõustuma 1. jaanuaril.

Mailis Reps: Riigilõivuseaduse suhtes on meil tänaseks juba muudatusettepaneku muudatusettepanek.

Maarja-Liisa Masing: Me toetame kultuurikomisjoni ettepanekut, mis on välja pakutud riigilõivuseaduse muudatuse kohta ning ühtlasi muudaksime § 326¹ huvikooli seaduse alusel tehtavad toimingud ning lisaksime sinna teise lõike: (2) 2008. aasta 31. augustini ei tasuta riigilõivu koolitusluba omava huvikooli Eesti Hariduse Infosüsteemis registreerimise taotluse läbivaatamise eest.”

Olav Aarna: Saan aru, et tehniliselt oli probleem see, et seadus on küll RK-s vastu võetud, aga väljakuulutatud see veel ei ole ning jõustunud samuti mitte. Meie jaoks oli küsimus, kas mitte lükata 1035 SE vastuvõtmist jaanuarisse?

Mailis Reps: Selle jätaks juristide otsustada, aga sisulisi takistusi ei ole.

Olav Aarna: Seega täiendame kultuurikomisjoni ettepanekut HTM poolse täiendusega (lg 2).

3. Eelnõu § 37 muuta ja sõnastada järgmiselt:

„§ 37. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseadust (RT I 2006, . . ., . . .) täiendatakse §-ga 326¹ järgmises sõnastuses:

„§ 326¹. Huvialakooli seaduse alusel tehtavad toimingud

(1) 2007. aasta 1. jaanuarist kuni 2007. aasta 31. augustini tasutakse riigilõivu huvialakooli koolitusloa taotluse läbivaatamise eest vastavalt käesoleva seaduse §-le 53.

(2) 2008. aasta 31. augustini ei tasuta riigilõivu koolitusluba omava huvikooli Eesti Hariduse Infosüsteemis registreerimise taotluse läbivaatamise eest.”

Kultuurikomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT

4. Eelnõu § 42 muuta ja sõnastada järgmiselt

„§ 42. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2007. aasta 1. septembril, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud säte.

(2) Käesoleva seaduse § 37 jõustub käesoleva seaduse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.”

Kultuurikomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT

Jätkame muudatusettepanekutega nr 1 ja 2.

1. Muuta eelnõu § 21 ja lisada sellele lõige 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Riigieelarveline toetus valla- ja linnaeelarvetele huvikoolidega seotud kulude osas peab katma vähemalt kahe huvikoolitunni maksumuse õpilase kohta nädalas.”

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

2. Asendada eelnõu § 21 lõige 4 alloleva lõike 4-ga. Lisada eelnõule § 21 allolevad finantseerimist puudutavad lõiked 5-7.

§ 21. Finantseerimine

 „(4) Lähtudes valla või linna haldusterritooriumil asuvates huvikoolides huviharidust omandavate õppurite arvust, huviala valdkondadest ja riiklikest prioriteetidest, määratakse kooskõlas riigieelarve seadusega igal aastal riigieelarvest toetus (edaspidi toetus) valla- ja linnaeelarvetele huvikoolidega seotud kulude osaliseks katmiseks.

(5) Toetuse arvestamise aluseks on Eesti Hariduse Infosüsteemist nähtuv õppurite arv käesoleva seaduse § 10 lõikes 5 toodud huviala valdkonniti.

(6) Toetuse jaotamise tingimused ja korra ning toetuse arvestusliku suuruse õppuri kohta kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(7) Riigieelarves nähakse vajadusel ette sihtotstarbelised eraldised valla- ja linnaeelarvetele huvikoolidega seotud projektide toetuseks. Haridus- ja teadusminister kehtestab tingimused ja korra projektitoetuste taotlemiseks ja eraldamiseks.”

Seletuskiri:

Vajadus huvikoolide riikliku rahastamise järele on olnud nii lapsevanemate kui kohalike omavalitsuste sooviks juba aastaid ja seetõttu on oluline huvikooli seaduseelnõus rahastamise peatükk lahti kirjutada detailsemalt. Alljärgnevalt - jätta võimalus huvikoole rahastada nii toetusena (baasmaksumuse ja diferentseeritud koefitsiendi põhiselt) kui ka sihtotstarbeliste eraldistena.

Eelnõuga nähakse riigieelarve seadusega igal aastal riigieelarvest toetust huvikoolidega seotud kulude osaliseks katmiseks. Lähtudes huvikoolide erinevast olukorrast, jääb kooli pidaja otsustada, kas kasutada eraldatud vahendeid õppevahendite soetuseks või huvikooli koolitöötajate töötasuga seotud kulude katteks.

Eldar Efendijev

Olav Aarna: Ettepanekute autorid pidid tänaseks rühmatööd tegema.

Mart Meri: See ei õnnestunud. Eldari ettepanek on HTM-is läbitöötatud üsna hea ettepanek. Meie fraktsiooni ettepaneku, tuua seadusesse sisse mingisugune konkreetsus, selle põhimõtte (vähemalt kahe huvikoolitunni maksumuse õpilase kohta nädalas) saaks „haakida” Eldari ettepaneku 4. lõike lõppu. Kuidas seda täpsemalt teha, selle sätestab juba Eldari ettepaneku lõige 6.

Eldar Efendijev: Ei ole võimalik määratleda, milline võiks olla see väikseim tundide maht huvikoolides. Kui rahastamise osa vaadata, siis tekivad samuti probleemid. Mart Meri pakutud vormis ei ole ettepanek vastuvõetav, aga põhimõtteliselt võiksime selles suunas mõelda.

Mark Soosaar: Kaks tundi nädalas on täiesti võimalik ettepanekusse paigutada, sest kui me läheme põhikooli või gümnaasiumisse, siis ka seal on tundide maksumus täiesti erinev. Aga seda, et väga kalleid tunde ei pea täielikult kinni maksma, siis see on ka Eldari ettepanekus sees (lg 4): osaliseks katmiseks. Meie ettepanek näitab teatud suunda. Hariduses ei saa teha väga täpseid raame, et makstakse täielikult kinni kõik õppetunnid.

Eldar Efendijev: Kui koolid hakkavad kunstlikult panema neid kahte tundi, siis rahaliselt tuleb samuti välja selliselt, et ühed saavad rohkem ja teised vähem, hakkab ümberjagamine jne. See ei ole samuti õige.

Andres Taimla: Tähtis on see, mida aluseks võtta: kas õpilaste arv või tundide arv?

Mark Soosaar: Kõige hullem huvikoolide puhul ongi see, et septembris on 100 õpilast, novembris 80 ja jaanuaris 30. Oluline on ka see, et huviharidus ei ole kohustuslik.

Olav Aarna: Mardi ettepanek oli, lisada muudatusettepanekusse nr 2 lõikesse 4 kas eraldi lausena või sama lausena sotsiaaldemokraatide ettepaneku mõte.

Helmer Jõgi: Ettepanek on mõnevõrra ohtlik, lähtudes just huvikoolist ja õpilaste huvidest. Praktika on näidanud, et kui mingi arv ette panna, siis sellest lähtutaksegi, kuigi tegemist on soovitusliku- või miinimumarvuga.

Mailis Reps: Eelmisel korral juba ütlesin, et Eldari poolt väljapakutud ettepanek on üks vaheettepanek, mis erinevatel põhjustel sai vahepeal küll eelnõusse ja vahepeal „prügikasti” visatud. Põhjus, miks me esitasime eelnõu ilma selle ettepanekuta oli see, et RM leidis, et see sõnastus on liiga täpne. Kui me tahame sellest astmest veel täpsemaks minna, siis teadke, et finantsistid on selle peale pahased. Küll aga tuletaksin meelde ühe asja: äärmiselt suur lobbygrupp, kes selle seaduse vastu sõna võttis on muusika- ja kunstikoolid. Nende suur võitlus oli see, et nende eripära arvestataks ning nemad töötavad oluliselt rohkem kui kaks tundi nädalas. Kui me nüüd toome Sotsiaaldemokraatliku erakonna poolt esitatud piirangu sisse, siis ma sügavalt soovitan – võtke eelnõu päevakorrast välja ning kohtuge nendega. Ma ei taha anda kultuurikomisjonis nõusolekut sellele, mis läheb nende ettepanekuga vastuollu. Soovitan mitte panna madalamat standardit, kui nemad ootavad. Samas kui me paneme seadusesse väga kõrge standardi, siis langeb välja väga suur hulk kooli juures toimivaid huvikoole, samuti pühapäevakoole. Huvikooli seadus püüab haarata võimalikult suure ringi erinevaid tegevusalasid ning seoses sellega on täpsustamise aste väga keeruline. Kõige kõrgem täpsustusaste oli see, mille Eldar välja pakub ja mida muusikakoolid väga armastavad, aga mida jällegi finantsistid ei arvestanud. Mina annaksin selle teile otsustada.

Jaak Allik: Minule lg 4 ei meeldi, sest see on huvikoolikeskne ja kõige hullem, on nende omavalitsuste keskne, kus on huvikoolid. Minule oleks lg 4 vastuvõetav sellisel juhul, kui võtta esimesest reast välja sõna „huvikoolid” ning viimasest reast asendada sõna „huvikoolid” sõnaga „huviharidus”.

Mailis Reps: Ei saa Jaagu ettepanekut toetada. Seaduseelnõu mõte on see, et me anname raha sinna, kus on huvikool. Koolile anname raha pearahapõhiselt: mida rohkem on lapsi, seda suurem on toetus.

Andres Taimla: Kompromissina võiksime siiski toetada Eldar Efendijevi ettepanekut.

Olav Aarna: Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1. Poolt – 1, vastu – 4, erapooletuid – 1. JÄTTA ARVESTAMATA

Panen hääletusele ettepaneku nr 2. Komisjon toetab. ARVESTADA TÄIELIKULT.

Panen hääletusele ka muudatusettepaneku nr 5, mis on seotud muudatusettepanekuga nr 1.

5. Muuta eelnõu § 42, lisades sellele lõige 2:

„(2) Käesoleva seaduse § 21 lõige 5 jõustub 2008. aasta 1. septembril.”

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (P - 1, V - 4, E - 1)

OTSUSTATI: Jääda seniste otsustuste juurde: 994 SE teine lugemine 20 detsembril; teine lugemine lõpetada. Juhul kui teine lugemine lõpetakse, toimub 994 SE kolmas lugemine 21. detsembril.

3. Vabariigi Valitsuse seaduse § 58 muutmise seaduse eelnõu (989 SE)

Olav Aarna: Eelnõu 989 SE on teatavasti seotud huvikooli seaduse eelnõuga 994 SE. Seni sõnastati Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 58, et  Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on ka huvialahariduse korraldamine, nüüd, kui võetakse vastu huvikooli seadus, tuleb §-s 58 kirjutada huvialahariduse asemele huviharidus.

Eelnõule 989 SE muudatusettepanekuid ei esitatud. Jääb esimese lugemise tekst. Otsused eelnõu kohta tegime juba enne esimest lugemist. See tähendab, et teine lugemine toimub 20. detsembril, komisjoni otsus on teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis on kolmas lugemine neljapäeval, 21. detsembril. Eelnõu nõuab vastuvõtmiseks koosseisu häälteenamust.

OTSUSTATI: Jääda oma seniste otsustuste juurde: eelnõu 989 SE teine lugemine on 20. detsembril 2006. aastal. Teine lugemine lõpetada. Juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, on kolmas lugemine 21. detsembril.

4. Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (1035 SE) muudatusettepanekute arutelu

Olav Aarna: Jätkame muudatusettepanekute ülevaatamisega.

Terje Põder: Eelnõu sisu puudutavaid muudatusettepanekuid ei laekunud, aga Tõnis Lukase vahendusel laekus 2 ettepanekut, mis peaksid parandama põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tekstis olevad ebatäpsused. Ettepanekute põhjendused oleme lisanud selgitusena ettepaneku juurde.

1. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga järgmises sõnastuses:

„1) paragrahvi 17 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks.”

Selgitus: muudatusettepanekuga tunnistatakse kehtetuks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 17 lõige 7, mis oli sõnastatud järgmiselt: „(7) lapse koolikohustuse täitmata jätmise eest kohaldatakse tema vanematele haldusõigusrikkumiste seadustiku § 153 sätteid.” See muudatusettepanek ei ole küll antud eelnõu temaatikaga seotud, aga kultuurikomisjon võiks selle siiski esitada, kasutades võimalust, et PGS muutmine on menetluses, sest see likvideerib põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses oleva eksitava vea: haldusõiguserikkumise seadustikku pole enam olemas.

Mailis Reps: Loomulikult toetame esitatud ettepanekut.

Olav Aarna: Kultuurikomisjon toetab, seega ARVESTADA TÄIELIKULT.

2. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga järgmises sõnastuses:

„4) paragrahvi 30 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridus- ja teadusministri määruses ning kooli põhimääruses ettenähtud korras.”;”

Selgitus: PGS praegune tekst on järgmine: „(2) Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridus- ja teadusministri määruses, kooli põhimääruses ja kooli sisekorraeeskirjas ettenähtud korras.” Muudatusettepanek jätaks PGS § 30 lõikest 2 välja sõnad „kooli sisekorraeeskirjas”, sest ettepaneku esitaja arvates kooli sisekorraeeskirjades seda ei sätestata. Seega avaldataks õpilastele tunnustust ja laitust haridus- ja teadusministri määruses ning kooli põhimääruses ettenähtud korras.

Kristin Hollo: Üldiselt kasutatakse PGS-is sõna kodukord. Ainult ühes kohas, sellessamas § 30 lõikes 2 viidatakse ka sisekorraeeskirjale ning selle võiks asendada sõnaga kodukord. Aga teksti peaks selle kodukorras ettenähtud võimaluse kindlasti alles jätma.

Terje Põder: Seega tuleks muudatusettepanek nr 2 sõnastada teisiti:

2. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga järgmises sõnastuses:

„4) paragrahvi 30 lõikes 2 asendatakse sõna „sisekorraeeskirjas” sõnaga „kodukorras”.

Helmer Jõgi: Millal tuleb ükskord uus PGS? HTM-ile teadmiseks, et olen selliste PGS-i „tuldkustutavate” muudatusettepanekute vastu, sest neid vigaseid kohti on PGS-is kindlasti veelgi.

Olav Aarna: Me kõik ootame pikisilmi uut PGSi või hoopis uut haridusseadustikku. Komisjon toetab ettepanekut nr 2 HTM sõnastusega, ARVESTADA TÄIELIKULT.

3. Lugeda eelnõu § 3 tekst lõikeks 1 ning täiendada paragrahvi lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1 ja 4 jõustuvad üldises korras.”

Kultuurikomisjon

Selgitus: muudatusettepanek sätestab käesoleva seaduse jõustumise erisuse: § 1 täiendavad punktid jõustuvad üldises korras, samal ajal kui seadus ise jõustub 2007. aasta 1. septembril.

Mailis Reps: Enne, kui otsustada selle sätte üle, on meil omapoolsed ettepanekud. Eelnõus on tõesti kirjas, et seadus jõustub 1. septembril. Ja õpilaste ning lapsevanemate jaoks on õpikud ja töövihikud jne tasuta tõepoolest 1. septembrist 2007. Kuid meie koolid ostavad töövihikud juba juunis. Kui me jõustame seaduse 1. septembrist, siis pole neil raha ja rahade liikumise suhtes tuleks seadus jõustada varem.

Kristin Hollo: Teemegi uue omapoolse ettepaneku seaduse jõustumise erisuste kohta. Selleks tuleb meil aga PGS § 44 lõige 3 kohta anda 2 sõnastust: üks on see, mis on praegu eelnõus olemas, ja mis jõustub 1. septembril 2007, teine aga on uus tekst sama lõike kohta ja see jõustub üldises korras. Seega teeme omalt poolt kaks muudatusettepanekut:

3. Täiendada eelnõu uue punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) paragrahvi 44 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Munitsipaalkooli kulud katab kooli pidaja. Lähtudes munitsipaalkoolide õpilaste arvust, määratakse kooskõlas riigieelarve seadusega igal aastal riigieelarvest toetus valla- ja linnaeelarvetele munitsipaalkoolide pedagoogide palgavahendite ja täienduskoolituse, investeeringute ning põhiharidust omandavatele õpilastele kooli õppekava läbimiseks vajalike õpikute, tööraamatute, töövihikute ja töölehtede ja üldkeskharidust omandavale õpilasele kooli õppekava läbimiseks vajalike õpikutega seotud kulude katmiseks. Kui käesolevas paragrahvis nimetatud õppevahenditega seotud kulud on kaetud või kooli õppekava ei nõua nende õppevahendite kasutamist, võib õppevahenditega seotud kulude katmiseks riigieelarvest eraldatud toetust kasutada teiste kooli õppekava läbimiseks vajalike õppevahenditega seotud kulude katmiseks.””

4. Sõnastada eelnõu § 3 tekst järgmiselt:

„(1) Käesolev seadus jõustub üldises korras.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 3 ja 6–9 jõustuvad 2007. aasta 1. septembril.”

Olav Aarna: Seega meie esialgne ettepanek nr 3 täieneb HTM ettepanekus nr 4 uute punktide võrra ja muudatusettepanekute loetellu lisandub uus ettepanek nr 3. Komisjon toetab muudatusettepanekuid nr 3 ja 4. ARVESTADA TÄIELIKULT. Seega vormistame kokku neli kultuurikomisjoni muudatusettepanekut. Meil pole põhjust eelnõu teise lugemise kohta tehtud varasemaid otsuseid muuta.

OTSUSTATI: Jääda olemasolevate otsustuste juurde: 1035 SE teine lugemine toimub 20. detsembril; teine lugemine lõpetada. Juhul kui teine lugemine lõpetatakse, toimub kolmas lugemine 21. detsembril.

5. Vabariigi Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse (1016 SE) teise lugemise teksti, muudatusettepanekute loetelu ja seletuskirja ülevaatamine

Olav Aarna: Tänaseks on eelnõu, muudatusettepanekud ja seletuskiri nõuetekohaselt vormistatud: komisjon kiidab heaks ning jääb seniste otsustuste juurde.

OTSUSTATI: Jääda seniste otsustuste juurde: 1016 SE teine lugemine toimub 20. detsembril; teine lugemine lõpetada. Juhul kui teine lugemine lõpetatakse, toimub kolmas lugemine 21. detsembril.

6. Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse eelnõu (965 SE) teise lugemise teksti, muudatusettepanekute loetelu ja seletuskirja ülevaatamine

Olav Aarna: Lisaks vormistatud muudatusettepanekutele on tabelis veel üks muudatusettepanek:

2. Asendada eelnõu § 6 lõikes 5 sõnad „valimiskampaaniate ajal” sõnadega „valimiste aktiivse valimisagitatsiooni ajal”.

Kultuurikomisjon

Terje Põder: Valimiskampaania ei ole seaduses fikseeritud, vaid tegemist on tavakeele mõistega. Küll on aga Riigikogu valimiste seaduses sätestatud aktiivse valimisagitatsiooni aeg. See periood algab pärast kandidaatide kirjapanekut ning kestab kuni valimiste päevani. Ka RK juriidiline osakond arvas, et seda mõistet võiks kasutada käesolevas eelnõus.

Jaak Allik: Kes on selle ettepaneku autor?

Terje Põder: See mõte tuli keelelise toimetamise käigus ning hakkasime edasi uurima, kuidas see mujal sätestatud on.

Jaak Allik: Sellisel juhul tuleks samas reas ära mainida ka presidendi valimised.

Olav Aarna: Suure tõenäosusega presidendi valimise seaduses mõistet „aktiivse valimise aeg” ei ole, aga olemuslikult olen Jaagu ettepanekuga nõus. Kas komisjon on nõus Jaagu ettepanekut aktsepteerima ning muutma vastavalt ka lõiget 5: (5) … Eriliselt tuleb poliitilise tasakaalustatuse nõuet järgida Vabariigi Presidendi, Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohalike omavalitsuste volikogude valimiste puhul aktiivse valimisagitatsiooni ajal. Selleks annab Rahvusringhääling Vabariigi Presidendi valimiste puhul võrdsed võimalused kõigile valimistel osalevatele kandidaatidele,… edasi nii, nagu eelnõu tekstis.

Komisjon toetab, ARVESTADA TÄIELIKULT.

OTSUSTATI: Jääda 12. detsembril 2006 tehtud otsuste juurde.

7. Info, kirjad

Saabunud kirjad:

1. Eesti Kirikute Nõukogu presidendi Einar Soone kiri, milles toetatakse religiooniõpetuse õpetamist Eesti üldhariduskoolides

2. MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn, Eesti Paeliit ja Nõmme Tee Selts saadavad oma seisukohad Sakala Keskuse lammutamise ja selle ümber toimuva suhtes

3. Helle Vilu kiri Sakala Keskust puudutavana

4. SA Eesti Rahvuskultuuri fondi tegevdirektor Toivo Toomemetsa ülevaade Fondi tegevusest 2006. aastal.

Olav Aarna

Juhataja Merje Noorlind

Protokollija