EELNÕU

Teine lugemine

19.10.2006


902 SE II-1

KEELESEADUSE MUUTMISE SEADUS



Keeleseaduses (RT I 1995, 23, 334; 2005, 1, 1) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

”(3) Võõrkeele toetamise meetmed ei tohi kahjustada eesti keelt.”


§ 2. Paragrahvi 21:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Käesoleva seadusega reguleeritakse eesti keele oskuse nõudeid, eesti keele ja võõrkeelte kasutamist ning käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamist ja vastutust keeleseaduse nõuete rikkumise eest.”;

2) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

”(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.”


§ 3. Paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

”(11) Asjaajamiskeel käesoleva seaduse tähenduses on keel, milles riigiasutus või kohalik omavalitsus peab koosolekuid, menetleb dokumente ja suhtleb isikutega.”


§ 4. Paragrahvi 51:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Eesti keele oskust hinnatakse eesti keele tasemeeksamil.”;

2) täiendatakse lõigetega 11–15 järgmises sõnastuses:

”(11) Tasemeeksamite läbiviijate ja hindajate loetelu kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga.

(12) Tasemeeksameid korraldava asutuse määrab ning tasemeeksamite sooritamise tingimused ja läbiviimise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

(13) Kui eksaminand ei ole rahul tasemeeksami tulemusega, on tal õigus kümne tööpäeva jooksul pärast eksamitulemuse teatavaks tegemist esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile vaie oma tasemeeksami tulemuse läbivaatamiseks.

(14) Tasemeeksami tulemuste kohta esitatud vaiete läbivaatamiseks moodustatakse tasemeeksami vaidekomisjon, mille koosseisu kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga.

(15) Vaidekomisjon vaatab esitatud vaide läbi 30 päeva jooksul vaide esitamisest arvates ning teeb ühe järgmistest otsustest:

  1. jätta vaie rahuldamata;

  2. teha tasemeeksami hindajale ettekirjutus eksamitöö uuesti läbi vaadata;

  3. rahuldada vaie ning vajaduse korral teha tasemeeksameid korraldava asutuse juhile ettekirjutus väljastada eesti keele tasemetunnistus.”;

3) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(3) Eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama isikud, kes on omandanud hariduse eesti keeles vähemalt ühel järgmistest tasemetest:

  1. põhiharidus;

  2. üldkeskharidus;

  3. põhihariduse baasil kutsekeskharidus;

  4. põhihariduse baasil keskeriharidus;

  5. kõrgharidus.”;

4) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(5) Eesti keele tasemeeksami sooritanud isikule väljastab tasemeeksameid korraldava asutuse juht eesti keele tasemetunnistuse, mille vormi ja statuudi kehtestab haridus- ja teadusminister.”;

5) täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

”(6) Eesti keele tasemetunnistuste väljastamise kohta peetakse Haridus- ja Teadusministeeriumi andmekogu, mille põhimääruse kehtestab haridus- ja teadusminister käskkirjaga.

(7) Tasemeeksameid korraldava asutuse juht tunnistab tööalase eesti keele oskuse tunnistuse või eesti keele tasemetunnistuse (edaspidi koos nimetatud keeletunnistus) kehtetuks, kui riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul (edaspidi keeleametnik) on riikliku järelevalve teostamisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et isiku eesti keele oskus ei vasta keeletunnistusel märgitud keeleoskustasemele, ja sellest tulenevalt on isik suunatud tasemeeksamile, kuid ta ei ole kolme kuu jooksul keeleametniku ettekirjutuses määratud tähtaja lõppemise päevast arvates sooritanud vähemalt keeletunnistusel märgitud tasemele vastavat tasemeeksamit.”


§ 5. Seadust täiendatakse §-ga 52 järgmises sõnastuses:

Ӥ 52. Keeletunnistuse kehtetuks tunnistamise kord

(1) Tasemeeksameid korraldava asutuse juht määrab keeletunnistuse kehtetuks tunnistamise menetlust läbiviivad ametnikud.

(2) Keeletunnistuse kehtetuks tunnistamise menetluse alustamisest teatab tasemeeksameid korraldava asutuse juht või tema volitatud isik isikule kirjalikult.

(3) Isikul on õigus esitada 15 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saamisest arvates tasemeeksameid korraldavale asutusele kirjalikud vastuväited.

(4) Tasemeeksameid korraldava asutuse juht teeb keeletunnistuse kehtetuks tunnistamise asjas otsuse pärast 25 päeva möödumist käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saatmise päevast arvates.”


§ 6. Seadust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses:

Ӥ 181. Veebilehtede avalehe keel

Riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse asutuste, notari, kohtutäituri ja vandetõlgi büroode, vähemusrahvuste kultuuriomavalitsuste asutuste ning muude asutuste, äriühingute, mittetulundusühingute ja sihtasutuste veebilehtede avalehed peavad olema eestikeelsed.”


§ 7. Peatükk 51 loetakse peatükiks 52.


§ 8. Paragrahvid 261–267 loetakse §-deks 264–2610.


§ 9. Paragrahvis 2610 asendatakse sõnad ”§-des 261–266” sõnadega ”§ des 264–269”.


§ 10. Seadust täiendatakse pärast § 26 peatükiga 51 järgmises sõnastuses:

”51. peatükk

RIIKLIK JÄRELEVALVE

§ 261. Riikliku järelevalve teostaja

(1) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Keeleinspektsioon (edaspidi inspektsioon).

(2) Riikliku järelevalve prioriteedid, temaatilise riikliku järelevalve läbiviimise, selle tulemuste vormistamise ning tulemustest teavitamise korra igaks aastaks kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega hiljemalt eelmise aasta 1. septembriks.

§ 262. Inspektsiooni pädevus ning riiklikku järelevalvet teostava

ametiisiku õigused ja kohustused

(1) Inspektsiooni pädevuses on kontrollida:

1) eesti keele oskuse ja eesti keele kasutamise nõuete täitmist seaduses ja seaduse alusel sätestatud valdkondades;

2) võõrkeelte kasutamise nõuete täitmist tööalases suhtlemises ja informatsiooni edastamisel;

3) ametliku keelekasutuse vastavust eesti kirjakeele normile;

4) avalikele teenistujatele ja töötajatele keeleoskusnõuete kehtestamist.

(2) Keeleametnikul on õigus:

1) takistamatult kontrollida käesoleva seaduse ning teiste keeleoskust ja keelekasutust sätestavate õigusaktide nõuete täitmist;

2) saada järelevalveks vajalikku teavet, tutvuda järelevalveks vajalike dokumentide või nende koopiatega ning saada nendest ärakirju või väljavõtteid;

3) kontrollida avalike teenistujate ja töötajate eesti keele oskust, suunata nõuetele mittevastava keeleoskusega avalik teenistuja või töötaja või selline avalik teenistuja või töötaja, kelle suhtes keeleametnikul on riikliku järelevalve teostamisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et isiku eesti keele oskus ei vasta keeletunnistusel märgitud keeleoskustasemele, tasemeeksamile ja teha eksameid korraldava asutuse juhile ettepanek tunnistada keeletunnistuse väljastamise otsus kehtetuks, kui isiku keeleoskus ei vasta tunnistusel märgitud tasemele;

4) teha tööandjale ettepanek lõpetada töötajaga tööleping või teha ettepanek tunnistada teenistuja ametisse määramise otsus kehtetuks, kui ta ei oska eesti keelt nõutaval tasemel;

5) teha riigiasutusele, kohaliku omavalitsuse asutusele, riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse hallatavale asutusele, äriühingule, mittetulundusühingule, sihtasutusele või nende ametiisikutele või töötajatele ettekirjutusi käesoleva seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks ja edasiste rikkumiste ärahoidmiseks.

(3) Keeleametnik on kohustatud oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi.

(4) Keeleametnik on kohustatud hoidma talle ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud äri- ja kutsesaladusi ning konfidentsiaalset teavet, kui seadus ei näe ette selle avaldamist.

§ 263. Ettekirjutus ja otsus

(1) Ettekirjutuses märgitakse:

1) isiku või asutuse nimi, kellele ettekirjutus on suunatud;

2) õigusrikkumise asjaolude kirjeldus;

3) õigusrikkumise lõpetamiseks vajalike toimingute tegemise kohustus;

4) ettekirjutuse õiguslik alus;

5) ettekirjutuse tegemise kuupäev;

6) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;

7) riiklikku järelevalvet teostanud keeleametniku nimi, ametikoht ja allkiri;

8) ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg ja kord;

9) hoiatus käesoleva seaduse §-des 264–269 sätestatud meetmete ning asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud sunnivahendite rakendamise võimaluse kohta.

(2) Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib järelevalveorgan rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

(3) Kui isik ei nõustu keeleametniku ettekirjutusega, võib ta esitada vaide inspektsiooni peadirektorile kümne tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates või pöörduda kohtu poole halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(4) Inspektsiooni peadirektor vaatab vaide läbi kümne tööpäeva jooksul vaide esitamise päevast arvates. Lisaasjaolude selgitamiseks võib peadirektor pikendada otsuse tegemise tähtaega kuni 30 tööpäevani.

(5) Inspektsiooni peadirektori otsus tehakse vaide esitajale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.”


§ 11. Paragrahvid 27 ja 28 tunnistatakse kehtetuks.


§ 12. Seadust täiendatakse §-ga 283 järgmises sõnastuses:

Ӥ 283. Riiklik programm venekeelse kooli integreerimiseks Eesti

haridussüsteemi

(1) Vabariigi Valitsus käivitab 2007. aastast riikliku programmi venekeelse kooli, sealhulgas koolieelsete lasteasutuste integreerimiseks Eesti haridussüsteemi, mis muu hulgas hõlmab korraldatavat eestikeelset õpetajakoolitust.

(2) Keeleinspektsioon arvestab õpetajakoolituses osalemist oma töö planeerimisel.”




Riigikogu esimees Toomas Varek


Tallinn, 2006




Esitab kultuurikomisjon teisele lugemisele 17.10.2006

Komisjoni otsus: teine lugemine lõpetada



Olav Aarna

Kultuurikomisjoni esimees

5