EELNÕU

739 SE I

Tuumaohutuse konventsiooniga ühinemise seadus

Ühineda juurdelisatud tuumaohutuse konventsiooniga, mis võeti vastu 1994. aasta 17. juunil Viinis.

Ene Ergma

Riigikogu esimees

Tallinn, ................. 2005. a

Algatanud Vabariigi Valitsus

27.09.2005 nr 1-6/92

Urmas Paet Priit Kolbre

09.2005 09.2005

Tuumaohutuse konventsiooniga ühinemise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõu kohaselt ühineb Eesti tuumaohutuse konventsiooniga (edaspidi konventsioon).

Konventsioon avati allakirjutamiseks 20. septembril 1994 ja see jõustus 1996. aasta 24. oktoobril - 90. päeval pärast seda, kui 22 riiki olid andnud hoiule konventsiooni ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad, nende seas 17 riiki, kus on töötav tuumarajatis, mille reaktori südamik on kriitilises seisundis.

Konventsiooni artikli 30 lõike 1 kohaselt oli konventsioon avatud allakirjutamiseks kõikidele riikidele 20. septembrist 1994 kuni jõustumiseni. Sama artikli lõikes 2 on sätestatud, et konventsioonile allakirjutanud riigid peavad konventsiooni ratifitseerima või heaks kiitma. Pärast jõustumist on konventsioon avatud ühinemiseks kõikidele riikidele (artikli 30 lõige 3). Kuna konventsioon jõustus 24. oktoobril 1996 ning Eesti ei olnud selleks ajaks konventsioonile alla kirjutanud, on praegu meil võimalus konventsiooniga ühineda artikli 30 lõike 3 kohaselt.

31. märtsi 2005 seisuga oli konventsioonile alla kirjutanud 65 riiki, konventsiooni on ratifitseerinud, heaks kiitnud või sellega ühinenud 55 riiki ning Euroopa Aatomienergiaühendus (edaspidi Euratom). Euratomi liikmesus konventsioonis on võimalik konventsiooni artikli 30 lõike 4 kohaselt.

Konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kiirguskeskuse direktor Merle Lust (Merle.Lust@ekk.envir.ee, 660 3336) ja kiirguskaitse osakonna spetsialist Kristel Kõiv (Kristel.Koiv@ekk.envir.ee, 660 3336). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna jurist Kadri Tubli (Kadri.Tubli@envir.ee, 626 2822), keeleliselt on toimetanud Keskkonnaministeeriumi keeletoimetaja Enel Ormus (Enel.Ormus@envir.ee, 626 2906). Konventsiooni on eesti keelde tõlkinud Eesti Õiguskeele Keskus, tõlget korrigeerisid Kiirguskeskuse spetsialist Kristel Kõiv, Keskkonnaministeeriumi keeletoimetaja Enel Ormus ning Välisministeeriumi keeleekspert Külli Marga (kulli.marga@mfa.ee, 631 7409). Seletuskirja on keeleliselt toimetanud Külli Marga.

Euroopa Liidu nõukogu on oma 9. detsembri 2004. aasta märgukirjas (Action Plan on Nuclear Safety and the Safety of the Management of Spent Fuel and Radioactive Waste) viidanud vajadusele, et liikmesriigid, kes ei ole tuumaohutuse konventsiooni ratifitseerinud või sellega ühinenud, teeksid seda kiiremas korras.

Konventsiooniga ühinemine seadusega toimub Eesti Vabariigi põhiseaduse (RT 1992, 26, 349; RT I 2003, 29, 174; 64, 429) § 121 punkti 2 alusel. Kuna konventsiooni artikkel 7 näeb ette seadusandliku tegevuse ning paneb sellega kohustusi seadusandjale, peab konventsiooni heaks kiitma Riigikogu. Artiklis 7 loetletakse ka konventsiooni rakendamiseks vajalikke norme, mis kokkupuute tõttu põhiõiguste kaitse valdkonnaga peavad olema sätestatud seaduses.

Seaduse vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.

Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega ning asjaomaste õigusaktidega (kiirgusseadus, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus).

2. Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on ühineda tuumaohutuse konventsiooniga. Konventsiooni eesmärk on kohustada maismaal tuumarajatisi omavaid riike säilitama ohutuse kõrge tase, määratledes rahvusvahelised standardid, mida need riigid peavad tunnustama.

Kuigi Eesti territooriumil puuduvad tuumarajatised selle konventsiooni mõistes, peame arvestama meie naaberriikide Soome (Loviisa), Venemaa (Sosnovõi Bor) ja Leedu (Ignalina) tuumajaamades tekkida võivate avariidega ning koostama ja testima kiirgushädaolukorras tegutsemise kavasid. Inimese ja keskkonna kaitsmiseks on oluline tunnustada tuumaohutuse tagamise põhimõtteid, mis on sätestatud selles konventsioonis.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu kohaselt ühineb Eesti tuumaohutuse konventsiooniga, mis on vastu võetud 17. juunil 1994 Viinis.

Konventsioon koosneb 35 artiklist, mis on jagatud nelja peatükki:

1. peatükk - Eesmärgid, mõisted ja kohaldamisala

2. peatükk - Kohustused

3. peatükk - Konventsiooniosaliste koosolekud

4. peatükk - Lõppsätted ja muud sätted

Esimeses peatükis määratakse konventsiooni eesmärgid, esitatakse konventsioonis kasutatud mõisted ning sätestatakse konventsiooni kohaldamisala.

Konventsiooni eesmärk on tuumarajatiste ohutuse tagamine ning inimeste kaitsmine tuumarajatisest lähtuva ohu eest.

Tuumarajatise definitsioon on toodud artiklis 2. Selle kohaselt on tuumarajatis konventsiooniosalise jurisdiktsiooni all olev maismaal asuv rahuotstarbel kasutatav tuumajaam, sealhulgas samas kohas asuva tuumajaama tööga otseselt seotud radioaktiivsete ainete ladustamis-, käitlemis- ja töötlemisruumid. Selline jaam ei ole tuumarajatis siis, kui tuumareaktori südamikust on eemaldatud kõik tuumakütuseelemendid, mida hoitakse ohutult heakskiidetud korra kohaselt, ning kui pädev asutus on tuumarajatise dekomisjoneerimise kava heaks kiitnud.

Nagu eespool märgitud, Eestis tuumarajatisi konventsiooni mõistes ei ole.

Konventsiooni teine peatükk - kohustused - koosneb neljast jaost:

a. üldsätted (artiklid 4-6);

b. õigusaktid ja regulatsioon (artiklid 7-9);

c. üldised ohutusealased kaalutlused (artiklid 10-16);

d. rajatiste ohutus (artiklid 17-19).

Artikli 4 kohaselt peab konventsiooniosaline rakendama oma riigisisese õiguse raames õiguslikke ja haldusabinõusid ning astuma muid samme, mis on konventsioonist tulenevate eesmärkide täitmiseks vajalikud.

24. märtsil 2004 võttis Riigikogu vastu kiirgusseaduse (RT I 2004, 26, 173; 2005, 15, 87), milles sätestatakse põhilised ohutusnõuded inimese ja keskkonna kaitsmiseks ioniseeriva kiirguse kahjustava mõju eest ning isiku õigused, kohustused ja vastutuse ioniseeriva kiirguse kasutamisel.

Artiklis 5 sätestatakse konventsiooniosaliste kohustus esitada ülevaatekoosolekul arutamiseks aruandeid konventsioonis sätestatud kohustuste rakendamiseks võetud meetmete kohta. Eestil tuleb esimene aruanne koostada tõenäoliselt aprillis 2008 toimuvaks ülevaatekoosolekuks. Aruanne tuleb esitada 6 kuud enne ülevaatekoosoleku toimumist. Eesti aruande koostab Keskkonnaministeerium koostöös Kiirguskeskusega.

Artikkel 6 kohustab konventsiooniosalist võimalikult kiiresti hindama konventsiooni jõustumise ajal olemasolevate tuumarajatiste ohutust ning kui ohutus ei ole küllaldane, tuleb viivitamatult teha vajalikud parandused. Kui tuumarajatise ajakohastamine ei ole võimalik, tuleb kaaluda selle sulgemist. Eestile see artikkel hetkel kohustusi ei too, kuna meil tuumarajatisi ei ole.

Artikli 7 lõike 1 kohaselt kehtestab ja täiendab konventsiooniosaline õigusakte, et tagada tuumarajatiste ohutus. Sama artikli lõike 2 kohaselt sätestatakse selliste õigusaktidega:

i. riigisisesed ohutusnõuded ja -eeskirjad;

ii. tuumarajatistele tegevuslubade andmise süsteem ja tegevusloata tuumarajatise käitlemise keeld;

iii. tuumarajatiste ametkondlik inspekteerimis- ja hindamissüsteem, et välja selgitada kohaldatavate määruste ja tegevuslubade tingimuste järgimine;

iv. kohaldatavate määruste ja tegevusloa tingimuste jõustumine, sealhulgas peatamine, muutmine ja tühistamine.

Eestis on kiirgusohutuse põhimõtted ja kiirgustegevusloa omaja kohustused ohutuse tagamisel sätestatud kiirgusseaduses (edaspidi KS). KS § 16 lõige 1 keelab kiirgustegevuse (defineeritud KS §-s 2) alustamise ilma kiirgustegevusloata. Kuna Eestis konventsiooni mõistes tuumarajatisi ei ole ning ei ole ka kavandatud, ei ole tuumarajatiste ohutuse täpsem riigisisene reguleerimine otstarbekas. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (RT I 2005, 15, 87) (edaspidi KMH seadus) § 6 lõike 1 punkti 4 kohaselt on aga tuumaelektrijaama või muu tuumaseadme ehitamine, sulgemine või dekomisjoneerimine olulise keskkonnamõjuga tegevus, mille kavandamisel tuleb keskkonnamõju hinnata (KMH seaduse § 3 p 1).

Artikli 8 kohaselt asutab või määrab konventsiooniosaline pädeva asutuse, kelle ülesandeks on artiklis 7 nimetatud õigusaktide rakendamine ning kellel on nende kohustuste täitmiseks asjakohased volitused, pädevus, raha ja personal. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; ...; 2005, 15, 84) § 61 lõike 1 kohaselt on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas muu hulgas keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, kiirguskaitse tagamine ja keskkonnajärelevalve. Sellest tulenevalt vastutab konventsiooni täitmise eest Keskkonnaministeerium, kes on pädev asutus konventsiooni mõistes.

Konventsiooni artiklis 9 on sätestatud põhimõte, mille kohaselt on esmane vastutaja tuumarajatise ohutuse eest asjaomase tegevusloa omaja. Konventsiooniosalise ülesanne on tagada, et tegevusloa omaja oleks võimeline vastutust kandma.

Kiirgustegevusloa omaja kohustused kiirgusohutuse tagamisel on sätestatud KS 4. peatükis. Paragrahvi 22 alusel keeldub Keskkonnaministeerium kiirgustegevusloa andmisest, kui loa taotlejal puuduvad nõutava erialase ettevalmistusega kiirgustöötajad (p 4), kiirgustegevuseks mõeldud koht ja muud tingimused ei võimalda kiirgusohutusnõuete täitmist (p 5) või ilmnevad asjaolud, mis võivad ohustada riigi või rahvusvahelist julgeolekut (p 1). Kiirgustegevusloa andmisest keeldutakse ka juhul, kui taotleja esitab valeandmeid (p 3) või kui tegevus, milleks luba taotletakse, ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele (p 2).

Artikli 10 kohaselt tagab konventsiooniosaline, et kõik organisatsioonid, kelle tegevus on otseselt seotud tuumarajatistega, koostavad tegevuspõhimõtted, mille kohaselt tuumaohutus on esmatähtis.

KS § 30 sätestab kiirgustegevusloa omaja põhikohustusena muu hulgas vastutuse kiirgusohutuse eest (p 1) ning kohustuse välja töötada ja rakendada kiirgusohutuse kvaliteedisüsteem (p 17). Kiirgusohutuse kvaliteedisüsteem peaks kindlustama KS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ning kiirgustegevusloaga seatud tingimuste täitmise (KS § 32 lg 1). Kiirgusohutuse kvaliteedisüsteem peab sisaldama:

1) kavandatud ja süstemaatilist tegevust, mille eesmärk on kiirgusohutuse tagamine;

2) tööülesannete analüüsi ja kiirgusallika kasutamiseks vajalike oskuste nõudeid;

3) kiirgusohutusnõuete kontrollimise süsteemi;

4) materjalide hankimise ja kasutamise ning kiirgusohutuse järelevalve ja ohutussüsteemide kontrollimise kirjeldust (KS § 32 lg 2).

Kvaliteedikavade koostamise ja täitmise kohustus on sätestatud ka konventsiooni artiklis 13.

Konventsiooni artiklis 11 on sätestatud konventsiooniosalise kohustus tagada piisava raha ja kvalifitseeritud personali olemasolu tuumarajatise kasutusaja kestel. Kuna Eestis tuumarajatisi ei ole, siis ei ole praegu aktuaalne tagada nimetatud artiklis sätestatud kohustus. Kui aga Eestisse peaks kavandatama tuumarajatis, tuleb muu hulgas tagada kvalifitseeritud personal ning eraldada riigieelarvest summasid tuumarajatise ohutuse kindlustamiseks.

Konventsiooni artiklis 14 sätestatakse tuumarajatiste ohutuse hindamine ning kontroll. Tuumarajatiste ehitamiseks, kasutusele võtuks ning kasutamiseks tuleb omada mitmeid erinevaid lubasid, sealhulgas kiirgustegevusluba. Esitatud andmete alusel hinnatakse projektide ohutusnõudeid ning personali teadmisi tööst tuumarajatises. Lubade olemasolul toimuks nende regulaarne järelevalve Keskkonnainspektsiooni poolt. Kuna aga Eestis hetkel tuumarajatisi konventsiooni mõistes ei ole, siis artiklis 11 toodud kohustused Eestit hetkel ei puuduta.

Artikli 15 kohaselt tuleb tagada tuumarajatise põhjustatud töötajate ja elanikkonna võimalikult väike kiiritus, et ükski inimene ei saaks riigisisese eeskirjaga lubatud kiirgusdoosist suuremat kiiritust. Eestis kehtivad samad põhimõtted kiirgustegevuses. Doosipiirangud kehtivad kõigile kiirgustöötajatele, sealhulgas ka tuumarajatistel töötavatele inimestele, kes mahuvad samuti kiirgustöötaja mõiste alla. KS § 3 lõike 3 järgi ei tohi dooside summa, mida kiirgustöötajad ja elanikud saavad kõikidest kiirgustegevusliikidest, ületada seaduse alusel kehtestatud piirmäära. Kiirgusdoosi piirmäärad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 2004. aasta 17. mai määrusega nr 193 "Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmaläätse, naha ja jäsemete ekvivalentdoosi piirmäärad" (RT I 2004, 45, 321).

Artikkel 16 kohustab konventsiooniosalist tagama hädaolukorraks valmisoleku eri plaanide olemasolu ja pideva testimise kaudu. KS sätestab samad põhimõtted. KS § 30 punkti 15 kohaselt on kiirgustegevusloa omaja kohustatud koostama suure ohuga kiirgustegevuse korral tekkida võiva hädaolukorra lahendamise plaani ning testima seda.

Eestit puudutab eelkõige artikli 16 lõige 3. Selle kohaselt võtavad konventsiooniosalised, kelle territooriumil ei asu tuumarajatisi, kuid kes võivad sattuda ohtu läheduses asuvas tuumarajatises toimuva kiirgushädaolukorra tõttu, vajalikke meetmeid, et koostada ja testida oma territooriumil hädaolukorras tegutsemise kavasid. Eesti läheduses asuvates tuumarajatistes tekkida võiva kiirgusohu korral tegutsemise kavasid koostades ja testides tuleb meil eelkõige arvesse võtta naaberriikide Soome (Loviisa), Venemaa (Sosnovõi Bor) ja Leedu (Ignalina) tuumajaamu. Kiirgushädaolukorras tegutsemise õppusi on korraldatud Päästeameti juhtimisel. Ka Kiirguskeskuses on planeeritud korraldada Kiirguskeskuse valvemeeskonna juhtimisel vähemalt kord aastas kiirgushädaolukorra õppus. Eesti läheduses asuvate tuumarajatistes toimuda võivates võimaliku kiirgusohu korral tegutsemise kavade koostamise ja testimise reguleerimine on planeeritud ka kiirgusohutuse korraldamise ja tõhustamise ühe meetmena kiirgusohutuse riiklikus arengukavas. Arengukava on hetkel väljatöötamisel. Kõigi eelduste kohaselt kinnitatakse arengukava 2006. aasta esimesel poolel.

Konventsiooni artiklid 17-19 käsitlevad tuumarajatise ohutust. Artiklitega reguleeritakse tuumarajatise asukoha määramist, projekteerimist, ehitust ning käitlemist.

Konventsiooni kolmandas peatükis käsitletakse konventsiooniosaliste koosolekuid. Artikli 20 kohaselt peavad konventsiooniosalised ülevaatekoosolekuid, mille eesmärk on vaadata menetluskorda järgides läbi artikli 5 kohaselt esitatud aruanded. Artikli 21 lõike 3 kohaselt määravad konventsiooniosalised ülevaatekoosolekul järgmise ülevaatekoosoleku toimumise aja, mis peab olema vähemalt järgneva kolme aasta jooksul. Esimene ülevaatekoosolek toimus 12.-23. aprillil 1999, teine 15.-26. aprillil 2002 ja kolmas 11.-22. aprillil 2005. Eeldatavalt toimub järgmine ülevaatekoosolek aprillis 2008.

Menetlus- ja rahastamiskorra (Rules of Procedure and Financial Rules - avaldatud INFCIRC/573/Rev.2, 2. september 2002) punkti 11 kohaselt tuleb umbes kuus ja pool kuud enne iga ülevaatekoosolekut pidada korralduskoosolek, kus võivad osaleda kõik konventsiooniosalised ning need riigid ja organisatsioonid, kes on oma ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja andnud hoiulevõtjale. Korralduskoosolekul lepitakse kokku ülevaatekoosoleku juhtimine, päevakava, eelarve ja muud korralduslikud küsimused.

Menetlus- ja rahastamiskord on vastu võetud konventsiooni artikli 22 alusel ning nendes on kehtestatud eelkõige:

1) artikli 5 kohaselt esitatavate aruannete vorm ja ülesehitus;

2) nende aruannete esitamise tähtpäev;

3) nende aruannete läbivaatamise menetlus.

Konventsiooniosalised võivad menetlus- ja rahastamiskorda muuta konsensuse alusel (artikkel 22 lg 2).

Artiklis 23 on sätestatud erakorraliste koosolekute kokkukutsumise kord.

Artikli 24 kohaselt osaleb konventsiooniosaline konventsiooniosaliste koosolekul, kus teda esindab üks esindaja ning sellised asendusliikmed, eksperdid ja nõustajad, keda ta vajalikuks peab. Eesti poolt hakkab koosolekutel osalema Keskkonnaministeeriumi kui pädeva ametiasutuse esindaja.

Artiklis 26 on sätestatud, et koosoleku keeled on araabia, hiina, inglise, prantsuse, vene ja hispaania keel, kui menetluskorras ei määrata teisiti. Ülevaatekoosolekule esitatav riigi aruanne on konventsiooniosalise riigikeeles või ühes menetluskorras määratud keeles. Eesti hakkab riigi aruandeid esitama inglise keeles.

Artiklis 27 on käsitletud konfidentsiaalsuse nõuet ning märgitud, et konventsioon ei muuda konventsiooniosaliste õigusaktidest tulenevaid õigusi ja kohustusi kaitsta teavet avalikustamise eest (lg 1). Kui konventsiooniosaline edastab teavet, mida ta on määratlenud kaitstud teabena, kasutatakse seda vaid eesmärgil, mille jaoks teave on saadud, ja selle konfidentsiaalsust kaitstakse (lg 2). Riikide aruannete arutelu ülevaatekoosolekul on konfidentsiaalne (lg 3).

Artiklis 28 on sätestatud sekretariaadi asutamine ja selle ülesanded.

Konventsiooni 4. peatükki on koondatud lõppsätted ja muud sätted: vaidluste lahendamine (artikkel  29), konventsiooni allakirjutamine, ratifitseerimine, heakskiitmine, sellega ühinemine (artikkel 30), selle jõustumine (artikkel 31), selles muudatuste tegemine (artikkel 32) ja selle denonsseerimine (artikkel 33). Artiklis 34 on sätestatud konventsiooni hoiulevõtjana Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (edaspidi IAEA) peadirektor ning määratud tema ülesanded. Artikli 35 kohaselt on konventsiooni araabia-, hiina-, hispaania-, inglis-, prantsus- ja venekeelne tekst võrdselt autentsed ning see antakse hoiulevõtjale, kes saadab selle kinnitatud koopia konventsiooniosalistele.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrkeelseid termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 1. mail 2004 jõustunud kiirgusseaduse koostamise tingis vajadus viia kiirguskaitsealased õigusaktid kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Seaduse aluseks oli põhiliselt EL Nõukogu 1996. aasta 13. mai direktiiv 96/29/Euratom (ELT L 159, 29.10.1996, lk. 1-114), millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest. Kiirgusseadus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, sätestab ka konventsioonile sarnased põhimõtted inimese ja keskkonna kaitsmiseks ioniseeriva kiirguse kahjustava mõju eest.

Konventsiooni on ratifitseerinud, heaks kiitnud või sellega ühinenud 23 Euroopa Liidu liikmesriiki, kõik peale Eesti ja Malta. Euratom andis oma ühinemiskirja hoiulevõtjale 31. jaanuaril 2000, konventsioon jõustus tema suhtes 30. aprillil 2000.

Euratom on konventsiooni artikli 30 lõike 4 punkti iii kohaselt teinud deklaratsiooni, milles loetletakse ühenduse liikmesriigid ning teatatakse, et ühenduse suhtes kohaldatakse konventsiooni artikleid 1-5, 7, 14-35.

Enda suhtes kohaldatavateks ei loe Euratom seega artikleid 6 ja 8-13. Nimetatud artikleid täidavad ainult liikmesriigid.

Euroopa Ühendusel on jagatud pädevus konventsiooni artiklites 7 ja 14-19 käsitletud valdkondades Euratomi asutamislepingu artikli 2 lõikes b ja II jaotise 3. peatüki "Tervishoid ja ohutus" alusel.

6. Seaduse mõjud

Konventsioonis, millega ühinemist eelnõus käsitletakse, loetletakse meetmed, mis tuleb võtta, et saavutada kogu maailmas tuumaohutuse kõrge tase. Eesti võtab endale konventsiooniga ühinemisel rahvusvahelise kohustuse tagada konventsiooniga sätestatud nõuete täitmine.

Mitu konventsiooni sätet ei ole Eestis praegu kohaldatavad, kuna meil puudub tuumarajatis. Samas on meil oluline silmas pidada konventsiooni eesmärke, ohutuspõhimõtteid ning kohustusi seoses meie naabruses asuvate tuumarajatistega. Konventsiooniosalise staatus annab meile võimaluse avaldada arvamust tuumaohutuse poliitika kujundamise kohta. Osaledes konventsiooniosaliste koosolekutel, saame parema ülevaate ja ajakohasema teabe teiste konventsiooniosaliste territooriumidel olevate tuumarajatiste ohutuse kohta ning hea võimaluse esitada täiendavad küsimusi ja nõuda selgitusi.

Konventsiooni olulisemad põhimõtted ja sätted konventsioonist tulenevate nõuete täitmise kohta on reguleeritud 1. mail 2004 jõustunud kiirgusseaduse ning selle alusel kehtestatud määrustega. Nagu eespool märgitud, ei ole Eestis praegu otstarbekas üksikasjalikult tuumarajatiste valdkonda reguleerida. Kui aga peaks tekkima vajadus sellise regulatsiooni järele, siis tuleb konventsiooniga kindlasti arvestada.

Süsteemse kiirgusohutuse riikliku planeerimise seisukohalt on tähtis ka kiirgusohutuse riikliku arengukava kinnitamine. Arengukava on hetkel väljatöötamisel ning kõigi eelduste kohaselt kinnitatakse see 2006. aasta esimesel poolel. Arengukava käsitleb kiirgusohutuse olukorda riigis, kiirgusohutuse korraldamise ja tõhustamise eesmärke ning meetmeid nende eesmärkide saavutamiseks (KS § 7 lg 2).

Konventsiooniga ühinemise korral kaasneb kohustus esitada riigi aruanded üks kord kolme aasta jooksul toimuvateks ülevaatekoosolekuteks.

Konventsiooniosalisena lähetab Eesti konventsiooniosaliste koosolekule vähemalt ühe delegaadi.

Nagu eespool selgitatud, vastutab Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt konventsiooni täitmise eest Keskkonnaministeerium.

7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ning seaduse rakendamise eeldatavad tulud

Seaduse rakendamine ei too kaasa otseseid tulusid, kulud on seotud koosolekutel osalemise ja aruannete koostamisega.

Eespool viidatud menetlus- ja rahastamiskorra kohaselt tasutakse koosolekute kokkukutsumise ja ettevalmistamise kulud, koosolekuruumide üür ning tavalised sekretariaadikulud, sealhulgas tõlkimine, dokumentide jaotamine ja lindistamine IAEA eelarvest.

Konventsiooniosaline peab tasuma oma delegatsiooni reisi- ja majutuskulud ning päevaraha ja riigi aruande ettevalmistamise kulud. Need kulud kaetakse Keskkonnaministeeriumi eelarvest.

Hädaolukorraks valmisolek kuulub mitmete ministeeriumite kohustuste hulka, mida testitakse regulaarselt. Kuna Eestis tuumarajatisi ei ole, siis üldjuhul on tegemist ,,laua-harjutustega", mis endaga suuri kulutusi kaasa ei too.

8. Rakendusaktid

Rakendusaktide vastuvõtmise vajadus puudub.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldkorras.

Konventsioon jõustub konventsiooni artikli 31 lõike 2 kohaselt 90 päeval pärast konventsiooniga ühinemise kirja hoiuleandmist.

Urmas Paet

Välisminister Priit Kolbre

Kantsler

09.09.2005

Tõlkinud Luisa Tõlkebüroo OÜ

Tel. 626 4282

TUUMAOHUTUSE KONVENTSIOON

PREAMBUL

KONVENTSIOONIOSALISED,

i. mõistes, kui tähtis on rahvusvahelise üldsuse jaoks tuumaenergia kasutamise ohutuse, selle korraliku reguleerimise ja selle keskkonnasäästlikkuse tagamine;

ii. kinnitades veel kord vajadust jätkata kogu maailmas kõrgel tasemel tuumaohutuse edendamist;

e. kinnitades veel kord, et tuumaohutuse eest vastutab riik, kelle jurisdiktsiooni all tuumarajatis on;

f. soovides edendada tõhusat tuumaohutuse kultuuri;

(v) mõistes, et tuumarajatistes toimuvatel õnnetusel võib olla piiriülene mõju;

v. pidades silmas tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni (1979), tuumaavariist operatiivse teatamise konventsiooni (1986) ja tuumaavarii või kiirgusliku avariiolukorra puhul abi andmise konventsiooni (1986);

vi. kinnitades tuumaohutuse suurendamiseks tehtava rahvusvahelise koostöö tähtsust olemasolevate kahe- ja mitmepoolsete meetmete ning selle innustava konventsiooni rakendamise kaudu;

vii. tunnistades, et konventsioon toob kaasa kohustuse kohaldada tuumarajatiste ohutuse põhimõtteid, mitte üksikasjalikke ohutusnorme, ning et on olemas rahvusvahelised ohutusstandardid, mida aeg-ajalt ajakohastatakse ning mis seega sisaldavad juhiseid kõrge ohutustaseme saavutamiseks tänapäevaste vahenditega;

viii. kinnitades vajadust alustada radioaktiivsete jäätmete käitlemise rahvusvahelise konventsiooni väljatöötamist viivitamata pärast seda, kui väljatöötatavate jäätmekäitluse ohutuspõhimõtete suhtes saavutatakse ulatuslik rahvusvaheline kokkulepe;

ix. tunnistades täiendava tehnilise töö vajalikkust tuumakütusetsükli teiste etappide ohutuse tagamiseks ning et see töö võib aja jooksul kaasa aidata olemasolevate või tulevaste rahvusvaheliste meetmete arengule.

ON KOKKU LEPPINUD järgmises.

1. PEATÜKK. EESMÄRGID, MÕISTED JA KOHALDAMISALA

ARTIKKEL 1. EESMÄRGID

Konventsiooni eesmärk on:

i. saavutada kogu maailmas tuumaohutuse kõrge tase ning hoida seda, tõhustades selleks riikide meetmeid ja rahvusvahelist koostööd, mis hõlmaks vajaduse korral ohutusealast tehnilist koostööd;

ii. saavutada ja säilitada tuumarajatistes tõhus kaitse võimaliku kiirgusohu vastu, et kaitsta inimesi, ühiskonda ja keskkonda selliste rajatiste ioniseeriva kiirguse kahjustava mõju eest;

iii. vältida radioloogilise mõjuga õnnetusi ning leevendada nende tagajärgi, kui õnnetused peaksid aset leidma.

ARTIKKEL 2. MÕISTED

Konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:

i. tuumarajatis - konventsiooniosalise jurisdiktsiooni all olev maismaal asuv rahuotstarbel kasutatav tuumajaam, sealhulgas samas kohas paiknevad tuumajaama tööga otseselt seotud radioaktiivsete ainete ladustamis-, käitlemis- ja töötlemisruumid. Selline elektrijaam ei ole tuumarajatis siis, kui tuumareaktori südamikust on eemaldatud kõik tuumakütuseelemendid, mida hoitakse ohutult heakskiidetud korra kohaselt, ning kui pädev asutus on tuumarajatise dekomisjoneerimiskava heaks kiitnud.

ii. pädev asutus - asutus, kellele konventsiooniosaline on andnud seadusliku õiguse väljastada tegevuslubasid ning reguleerida tuumarajatiste asukoha valikut, projekteerimist, ehitamist, komisjoneerimist, käitlemist ja dekomisjoneerimist;

iii. tegevusluba - luba, mille loa taotlejale on andnud pädev asutus ja mille alusel loa omaja vastutab tuumarajatise asukoha valiku, projekteerimise, ehitamise, komisjoneerimise, käitlemise või dekomisjoneerimise eest.

ARTIKKEL 3. KOHALDAMISALA

Konventsiooni kohaldatakse tuumarajatiste ohutuse tagamiseks.

2. PEATÜKK. KOHUSTUSED

a. Üldsätted

ARTIKKEL 4. MEETMED

Konventsiooniosaline võtab oma riigisisese õiguse kohaselt õiguslikke, halduslikke ja muid meetmeid, mis on vajalikud konventsioonist tulenevate kohustuste täitmiseks.

ARTIKKEL 5. ARUANDLUS

Konventsiooniosaline esitab enne iga artiklis 20 nimetatud koosolekut seal läbivaatamiseks aruande, milles käsitletakse konventsioonis sätestatud kohustuste täitmiseks võetud meetmeid.

ARTIKKEL 6. OLEMASOLEVAD TUUMARAJATISED

Konventsiooniosaline võtab meetmed, et tagada konventsiooni jõustumise ajal asjaomase konventsiooniosalise suhtes oma olemasolevate tuumarajatiste ohutuse võimalikult kiire hindamine. Kui see on konventsiooni täitmiseks vajalik, tagavad konventsiooniosalised kõigi asjakohaste muudatuste tegemise nii ruttu kui võimalik, et suurendada tuumarajatise ohutust. Kui ohutust ei ole võimalik suurendada, tuleb rakendada tuumarajatise võimalikult kiire sulgemise kava. Sulgemise ajastamisel võib võtta arvesse üldist energiaolukorda ning võimalikke alternatiive, samuti sotsiaalset, keskkonna- ja majanduslikku mõju.

b. Õigusaktid

ARTIKKEL 7. ÕIGUSAKTID

1. Konventsiooniosaline kehtestab ja täiendab õigusakte, millega reguleeritakse tuumarajatiste ohutust.

2. Sellistes õigusaktides sätestatakse:

i. riigisisesed ohutusnõuded ja -eeskirjad;

ii. tuumarajatistele tegevusloa väljastamise süsteem ja tuumarajatise tegevusloata käitlemise keeld;

iii. tuumarajatiste ametkondlik inspekteerimis- ja hindamissüsteem, et välja selgitada kohaldatavate määruste ja tegevuslubade tingimuste järgimine;

iv. kohaldatavate määruste ja tegevusloa tingimuste rakendamine, sealhulgas peatamine, muutmine ja tühistamine.

ARTIKKEL 8. PÄDEV ASUTUS

1. Konventsiooniosaline asutab või määrab pädeva asutuse, kelle ülesandeks on artiklis 7 nimetatud õigusaktide rakendamine ning kellel on nende kohustuste täitmiseks vajalikud volitused, pädevus, raha ja personal.

2. Konventsiooniosaline võtab meetmed, et tagada pädeva asutuse ja muude tuumaenergia edendamise ja kasutamisega tegelevate asutuste ja organisatsioonide ülesannete tõhus jaotus.

ARTIKKEL 9. TEGEVUSLOA OMAJA VASTUTUS

Konventsiooniosaline tagab, et tuumarajatise ohutuse eest vastutab kõigepealt tegevusloa omaja ja et tegevusloa omaja on võimeline vastutust kandma.

c. Üldised ohutusealased kaalutlused

ARTIKKEL 10. OHUTUSE ESMATÄHTSUS

Konventsiooniosaline võtab meetmed, et kõik organisatsioonid, kelle tegevus on otseselt seotud tuumarajatistega, töötavad välja tegevuspõhimõtted, mille kohaselt esmatähtis on tuumaohutus.

ARTIKKEL 11. RAHA JA PERSONAL

1. Konventsiooniosaline võtab meetmed, et iga tuumarajatise ohutuse tagamiseks kogu rajatise eluea jooksul on olemas piisavalt raha.

2. Konventsiooniosaline võtab meetmed, et tagada iga tuumarajatise jaoks kogu selle eluea jooksul piisav arv ohutusega tegelevaid kvalifitseeritud töötajaid, kellel on asjakohane haridus ning kes on saanud vajalikku koolitust ja ümberõpet.

ARTIKKEL 12. INIMTEGURID

Konventsiooniosaline võtab meetmed, et tuumarajatise eluea jooksul võetakse arvesse inimeste võimeid ja võimete piire.

ARTIKKEL 13. KVALITEEDI TAGAMINE

Konventsiooniosaline võtab meetmed kvaliteedikavade koostamiseks ja täitmiseks, et tagada tuumarajatise eluea kestel oluliste tuumaohutusnõuete täitmine.

ARTIKKEL 14. OHUTUSE HINDAMINE JA KONTROLLIMINE

Konventsiooniosaline võtab meetmeid, et tagada:

i. enne tuumarajatise ehitamist ja kasutuselevõtmist, samuti tuumarajatise kasutusaja jooksul selle ohutuse põhjalik ja korrapärane hindamine. Hindamised peavad olema korralikult dokumenteeritud, neid tuleb praktilisi kogemusi ja uut olulist ohutusalast teavet arvesse võttes ajakohastada ning pädeva asutuse järelevalve all läbi vaadata;

ii. analüüsi, järelevalve, katsetamise ja inspekteerimise abil tuumarajatise seisundi ja töötamise kooskõla projekti, riigis kohaldatavate ohutusnõuete, kasutuspiirangute ja -tingimustega.

ARTIKKEL 15. KIIRGUSKAITSE

Konventsiooniosaline võtab meetmed, et tuumarajatisest põhjustatud töötajate ja elanikkonna kiiritus oleks igal tööetapil nii väike kui võimalik ning et ükski inimene ei saaks kiirgusdoosi, mis ületab riigisisese piirmäära.

ARTIKKEL 16. VALMISOLEK HÄDAOLUKORRAKS

1. Konventsiooniosaline võtab meetmed, et tagada tuumarajatistel objektisiseste ja -väliste hädaolukorras tegutsemise kavade olemasolu, mida pidevalt testitakse.

Sellised kavad koostatakse iga uue tuumarajatise jaoks ja neid kontrollitakse pädeva asutusega kooskõlastatult enne, kui tuumarajatis alustab tööd madalal võimsusel.

2. Konventsiooniosaline tagab, et kiirgushädaolukorra korral antakse elanikkonnale ja tuumarajatise läheduses paiknevate riikide pädevatele asutustele vajalik teave hädaolukorra lahendamise kavade ja reageerimise kohta.

3. Konventsiooniosaline, kelle territooriumil tuumarajatisi ei paikne, kuid kes võib sattuda kiirgusohtu läheduses paikneva tuumarajatise tõttu, võtab meetmed, et koostada ja testida oma territooriumil tegevuskavasid sellises olukorras tegutsemiseks.

d. Rajatiste ohutus

ARTIKKEL 17. ASUKOHA MÄÄRAMINE

Konventsiooniosaline võtab meetmed, et tagada sellise korra kehtestamine ja rakendamine, mille kohaselt on võimalik:

i. hinnata kõiki asukohaga seotud asjaolusid, mis võivad mõjutada kavandatava tuumarajatise ohutust selle eeldatava eluea kestel;

ii. hinnata kavandatava tuumarajatise tõenäolist mõju inimesele, ühiskonnale ja keskkonnale;

iii. vajaduse korral ümber hinnata kõik lõikudes i ja ii nimetatud asjaolud, et tagada tuumarajatise jätkuv nõuetekohane ohutus;

iv. teavitada tuumarajatise läheduses paiknevaid konventsiooniosalisi juhul, kui on olemas tõenäoline oht, et kavandatav tuumarajatis võib neid mõjutada, ning anda sellistele konventsiooniosalistele taotluse korral teavet, mis võimaldaks neil ise hinnata tuumarajatise võimalikku mõju nende territooriumile.

ARTIKKEL 18. PROJEKTEERIMINE JA EHITAMINE

Konventsiooniosaline võtab meetmed, et tagada:

i. mitme erineva usaldusväärse kaitsesüsteemi (sügavuti minev kaitse) projekteerimine ja ehitamine tuumarajatisse, et vältida radioaktiivsete ainete eraldumist, ja kui õnnetus siiski aset leiab, leevendada selle tagajärgi;

ii. sobiv ja otstarbekas tuumarajatise projekteerimis- ja ehitustehnoloogia, mis põhineb kogemustel või testide ja analüüsidel;

iii. tuumarajatise usaldusväärsus, stabiilsus ja kergesti käideldavus, võttes arvesse eelkõige inimtegurit ning inimese ja masina vastastikust mõju.

ARTIKKEL 19. KÄITLUS

Konventsiooniosaline võtab meetmed, et tagada:

i. tuumarajatise esmakordse käivitamise loa põhinemine ohutuse analüüsile ning komisjoneerimiskavale, mille kohaselt vastab ehitatud rajatis projektile ja ohutusnõuetele;

ii. ohutusanalüüside, testide ja töökogemuste põhjal selliste käitluspiirangute ja -tingimuste määramine, mis vajaduse korral vaadatakse üle, et kindlaks teha käitluse ohutuspiirid;

iii. tuumarajatise käitlus, tehniline hooldus, inspekteerimine ja testimine heakskiidetud korras;

iv. käitluse ajal tekkida võivate tõrgete ja õnnetuste korral tegevuskava kehtestamine;

v. tuumarajatise eluea kestel kõigi ohutusega seotud valdkondade tehniline tugi;

vi. tegevusloa omaja poolne pädeva asutuse viivitamata teavitamine ohtlikest juhtumitest;

vii. praktiliste kogemuste kogumis- ja analüüsikavade kehtestamine, saadud tulemuste ja järelduste põhjal tegutsemine ning rahvusvaheliste asutuste ja teiste tuumaenergiaga seotud organisatsioonide ja pädevate asutuste kogemustevahetus väljakujunenud viisil;

viii. tuumarajatise käitluse käigus tekkivate radioaktiivsete jäätmete võimalikult väike aktiivsus ja kogus ning tuumarajatises kasutatud kütuse ja jäätmete kohapeal käitlemise ja ladustamise korral konditsioneerimine ja lõppladustamine.

3. PEATÜKK. KONVENTSIOONIOSALISTE KOOSOLEKUD

ARTIKKEL 20. ÜLEVAATEKOOSOLEK

1. Konventsiooniosaliste koosolekute (edaspidi ülevaatekoosolekud) eesmärk on vaadata artiklis 22 käsitletud korras läbi artikli 5 kohaselt esitatud aruanded.

2. Artikli 24 kohaselt võib ülevaatekoosoleku ajaks moodustada konventsiooniosaliste esindajatest koosnevaid töörühmi, kui see on vajalik aruannetes käsitletud teemade läbivaatamiseks.

3. Konventsiooniosalisel peab olema võimalus arutleda teiste konventsiooniosaliste esitatud aruannete üle ning küsida nende kohta selgitusi.

ARTIKKEL 21. AJAKAVA

1. Konventsiooniosalised korraldavad ettevalmistuskoosoleku hiljemalt kuus kuud pärast konventsiooni jõustumist.

2. Ettevalmistuskoosolekul määravad konventsiooniosalised esimese ülevaatekoosoleku päeva. Ülevaatekoosolek peetakse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kolmkümmend kuud pärast konventsiooni jõustumist.

3. Ülevaatekoosolekul määravad konventsiooniosalised järgmise ülevaatekoosoleku päeva. Ülevaatekoosolekute ajavahe ei tohi ületada kolme aastat.

ARTIKKEL 22. PROTSEDUURIREEGLID

1. Artikli 21 kohaselt peetud ettevalmistuskoosolekul koostavad konventsiooniosalised ja võtavad konsensuse alusel vastu menetlus- ja rahastamiskorra. Konventsiooniosalised kehtestavad menetluskorda järgides:

i. artikli 5 kohaselt esitatavate aruannete vormi ja ülesehituse;

ii. nimetatud aruannete esitamise tähtpäeva;

iii. nimetatud aruannete läbivaatamise korra.

2. Kui menetluskord ei näe ette teisiti, võivad konventsiooniosalised vaadata ülevaatekoosolekul üle punktide i-iii kohaselt kehtestatud juhiseid ja neid konsensuse alusel muuta. Konsensuse alusel võivad konventsiooniosalised täiendada ka menetlus- ja rahastamiskorda.

ARTIKKEL 23. ERAKORRALISED KOOSOLEKUD

Konventsiooniosaliste erakorraline koosolek toimub:

i. kui selles lepib kokku enamik koosolekul viibivaid ja hääletavaid konventsiooniosalisi, mittehääletamist käsitatakse hääletamisena;

ii. konventsiooniosalise kirjaliku taotluse korral kuue kuu möödumisel pärast seda, kui taotlus on konventsiooniosalistele edastatud ja kui artiklis 28 nimetatud sekretariaati on laekunud teade selle kohta, et taotlust toetab enamik konventsiooniosalisi.

ARTIKKEL 24. KOHALVIIBIMINE

1. Konventsiooniosaliste koosolekul peavad osalema kõik konventsiooniosalised. Iga konventsiooniosalist esindab koosolekul üks esindaja ja sellised asendusliikmed, eksperdid ja nõustajad, nagu ta vajalikuks peab.

2. Konsensuse alusel võivad konventsiooniosalised kutsuda koosolekule või eriistungile vaatlejaks valitsustevahelisi organisatsioone, mis tegelevad konventsioonis käsitletud küsimustega. Vaatlejalt nõutakse eelnevat kirjalikku nõusolekut artikliga 27.

ARTIKKEL 25. ÜLEVAATLIKUD ARUANDED

Konventsiooniosalised võtavad konsensuse alusel vastu ja avaldavad dokumendi, milles käsitletakse konventsiooniosaliste koosolekul arutatud teemasid ja tehtud järeldusi.

ARTIKKEL 26. KEELED

1. Konventsiooniosaliste koosoleku keelteks on araabia, hiina, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keel, kui menetluskorras ei määrata teisiti.

2. Artikli 5 kohane aruanne koostatakse konventsiooniosalise riigikeeles või keeles, mis määratakse menetluskorras. Juhul, kui aruandes kasutatud riigikeel erineb määratud keelest, tõlgib konventsiooniosaline aruande määratud keelde.

3. Olenemata lõikest 2, tõlgib muus koosolekukeeles koostatud aruande määratud keelde sekretariaat, kui see hüvitatakse.

ARTIKKEL 27. KONFIDENTSIAALSUS

1. Konventsioon ei muuda konventsiooniosaliste õigusaktidest tulenevaid õigusi ja kohustusi kaitsta teavet avalikustamise eest. Selles artiklis tähendab teave muu hulgas: i) isikuandmeid; ii) intellektuaalse omandi õigusega kaitstud või konfidentsiaalset tööstuslikku või kaubanduslikku teavet; iii) riigi julgeoleku, tuumarajatiste ja tuumamaterjalide füüsilise kaitsega seotud teavet.

2. Kui konventsiooniosaline edastab teavet, mille ta on konventsiooni lõike 1 kohaselt määratlenud kaitstud teabeks, kasutatakse seda ainult ettenähtud eesmärgil ja tagatakse selle konfidentsiaalsus.

3. Riigi aruannete läbivaatamine ja arutelu on konfidentsiaalne.

ARTIKKEL 28. SEKRETARIAAT

1. Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (edaspidi agentuur) asutab konventsiooniosaliste koosolekute sekretariaadi.

2. Sekretariaat:

i. kutsub kokku, valmistab ette ja teenindab konventsiooniosaliste koosolekuid;

ii. edastab konventsiooniosalistele konventsiooni kohaselt saadud või ettevalmistatud teavet.

Punktides i ja ii nimetatud ülesannete täitmise käigus tekkivad agentuuri kulutused kaetakse agentuuri eelarvest.

3. Konventsiooniosalised võivad konsensuse alusel taotleda agentuurilt muid konventsiooniosaliste koosolekuga seotud teenuseid. Agentuur võib neid teenuseid osutada oma tegevuskava ja eelarve piires. Kui see ei ole võimalik, võib agentuur osutada nimetatud teenuseid, kui neid rahastatakse vabatahtlikult muust allikast.

4. PEATÜKK. LÕPPSÄTTED JA MUUD SÄTTED

ARTIKKEL 29. VAIDLUSTE LAHENDAMINE

Kui kahe või enama konventsiooniosalise vahel tekib vaidlus konventsiooni tõlgendamise või kohaldamise üle, lahendavad konventsiooniosalised selle konventsiooniosaliste koosolekul.

ARTIKKEL 30. ALLAKIRJUTAMINE, RATIFITSEERIMINE, HEAKSKIITMINE JA ÜHINEMINE

1. Konventsioon on agentuuri peakorteris Viinis avatud allakirjutamiseks kõigile riikidele 20. septembrist 1994 kuni jõustumiseni.

2. Allakirjutanud riigid peavad konventsiooni ratifitseerima või heaks kiitma.

3. Pärast jõustumist on konventsioon avatud ühinemiseks kõigile riikidele.

4. i. Konventsioonile võivad alla kirjutada või sellega ühineda piirkonna majanduskoostöö või muud organisatsioonid tingimusel, et organisatsiooni kuuluvad suveräänsed riigid ning et see on pädev pidama konventsioonis käsitletud teemadel läbirääkimisi rahvusvaheliste kokkulepete üle, neid kokkuleppeid sõlmima ja kohaldama.

ii. Oma pädevusse kuuluvates küsimustes kasutavad need organisatsioonid enda nimel õigusi ja täidavad kohustusi, mis on konventsiooni kohaselt liikmesriikidel.

iii. Saades konventsiooniosaliseks, saadab selline organisatsioon artiklis 34 nimetatud hoiulevõtjale deklaratsiooni, milles on nimetatud organisatsiooni liikmesriigid, organisatsiooni kohta kehtivad konventsiooni artiklid ning organisatsiooni pädevus nendes artiklites käsitletud teemade suhtes.

iv. Sellisel organisatsioonil ei ole lisaks liikmesriikide häältele täiendavaid hääli.

5. Ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskiri antakse hoiulevõtjale.

ARTIKKEL 31. JÕUSTUMINE

1. Konventsioon jõustub üheksakümnendal päeval pärast kahekümne teise ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmist; seejuures peab neist seitsmeteistkümnel olema vähemalt üks töötav tuumarajatis, mille reaktori südamik on kriitilises seisundis.

2. Riigi või piirkonna majanduskoostöö või muu organisatsiooni suhtes, kes selle konventsiooni ratifitseerib, heaks kiidab või sellega ühineb pärast lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmiseks vajaliku viimase kirja hoiuleandmist, jõustub konventsioon üheksakümnendal päeval pärast riigi või organisatsiooni asjaomase kirja hoiuleandmist.

ARTIKKEL 32. KONVENTSIOONI MUUDATUSED

1. Konventsiooniosaline võib teha konventsiooni muutmise ettepaneku. Muudatusettepanekut arutatakse ülevaatekoosolekul või erakorralisel koosolekul.

2. Muudatusettepaneku tekst koos põhjendustega antakse hoiulevõtjale, kes edastab selle konventsiooniosalistele vähemalt üheksakümmend päeva enne koosolekut, millel see arutamiseks esitatakse. Ettepaneku kohta saadud arvamustest teavitab hoiulevõtja konventsiooniosalisi.

3. Konventsiooniosalised otsustavad pärast esitatud muudatusettepaneku arutamist, kas võtta see konsensuse alusel vastu või esitada konsensuse puudumise korral diplomaatilisele konverentsile. Otsus esitada muudatusettepanek diplomaatilisele konverentsile tehakse kohalviibivate ja hääletavate konventsiooniosaliste kahe kolmandikulise häälteenamusega tingimusel, et vähemalt pool konventsiooniosalistest on hääletamise ajal kohal. Mittehääletamist käsitatakse hääletamisena.

4. Diplomaatilise konverentsi konventsiooni muudatuste arutamiseks ja vastuvõtmiseks kutsub kokku hoiulevõtja ja konverents peetakse aasta kestel pärast seda, kui lõike 3 kohaselt on tehtud sellekohane otsus. Diplomaatiline konverents teeb kõik selleks, et võtta muudatused vastu konsensuse alusel. Kui see ei ole võimalik, võetakse muudatused vastu kõigi konventsiooniosaliste kahe kolmandikulise häälteenamusega.

5. Konventsiooniosalised peavad lõigete 3 ja 4 kohaselt vastu võetud konventsioonimuudatused ratifitseerima, heaks kiitma või kinnitama ning need jõustuvad ratifitseerinud, heaks kiitnud või kinnitanud konventsiooniosalise suhtes üheksakümnendal päeval pärast seda, kui hoiulevõtja saab kätte vähemalt kolme neljandiku konventsiooniosaliste sellekohased kirjad. Konventsiooniosalise suhtes, kes muudatused hiljem ratifitseerib, heaks kiidab või kinnitab, jõustuvad need üheksakümnendal päeval pärast seda, kui see konventsiooniosaline annab hoiule oma sellekohase kirja.

ARTIKKEL 33. DENONSSEERIMINE

1. Konventsiooniosaline võib konventsiooni denonsseerida hoiulevõtjale saadetava kirjaliku teatega.

2. Denonsseerimine jõustub pärast aasta möödumist päevast, mil hoiulevõtja on teate kätte saanud, või teates nimetatud hilisemal päeval.

ARTIKKEL 34. HOIULEVÕTJA

1. Konventsiooni hoiulevõtja on agentuuri peadirektor.

2. Hoiulevõtja teatab konventsiooniosalistele:

i. artikli 30 kohase konventsioonile allakirjutamise ja ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise;

ii. artikli 31 kohase jõustumise kuupäeva;

iii. konventsiooni artikli 33 kohase denonsseerimise teate ja denonsseerimise jõustumise kuupäeva;

iv. konventsiooniosaliste esitatud konventsiooni muudatusettepanekud, diplomaatilisel konverentsil või konventsiooniosaliste koosolekul vastu võetud muudatused ja nende jõustumise kuupäeva artikli 32 kohaselt.

ARTIKKEL 35. AUTENTSED TEKSTID

Konventsiooni araabia-, hiina-, hispaania-, inglis-, prantsus- ja venekeelne tekst on võrdselt autentsed ja antakse hoiulevõtjale, kes saadab kinnitatud koopiad konventsiooniosalistele.

Convention on Nuclear Safety

Preamble

THE CONTRACTING PARTIES

i. Aware of the importance to the international community of ensuring that the use of nuclear energy is safe, well regulated and environmentally sound;

ii. Reaffirming the necessity of continuing to promote a high level of nuclear safety worldwide;

iii. Reaffirming that responsibility for nuclear safety rests with the State having jurisdiction over a nuclear installation;

iv. Desiring to promote an effective nuclear safety culture;

(v) Aware that accidents at nuclear installations have the potential for transboundary impacts;

v. Keeping in mind the Convention on the Physical Protection of Nuclear Material (1979), the Convention on Early Notification of a Nuclear Accident (1986), and the Convention on Assistance in the Case of a Nuclear Accident or Radiological Emergency (1986);

vi. Affirming the importance of international co-operation for the enhancement of nuclear safety through existing bilateral and multilateral mechanisms and the establishment of this incentive Convention;

vii. Recognizing that this Convention entails a commitment to the application of fundamental safety principles for nuclear installations rather than of detailed safety standards and that there are internationally formulated safety guidelines which are updated from time to time and so can provide guidance on contemporary means of achieving a high level of safety;

viii. Affirming the need to begin promptly the development of an international convention on the safety of radioactive waste management as soon as the ongoing process to develop waste management safety fundamentals has resulted in broad international agreement;

ix. Recognizing the usefulness of further technical work in connection with the safety of other parts of the nuclear fuel cycle, and that this work may, in time, facilitate the development of current or future international instruments;

HAVE AGREED as follows:

CHAPTER 1. OBJECTIVES, DEFINITIONS AND SCOPE OF APPLICATION

ARTICLE 1. OBJECTIVES

The objectives of this Convention are:

i. to achieve and maintain a high level of nuclear safety worldwide through the enhancement of national measures and international co-operation including, where appropriate, safety-related technical co-operation;

ii. to establish and maintain effective defences in nuclear installations against potential radiological hazards in order to protect individuals, society and the environment from harmful effects of ionizing radiation from such installations;

iii. to prevent accidents with radiological consequences and to mitigate such consequences should they occur.

ARTICLE 2. DEFINITIONS

For the purpose of this Convention:

i. "nuclear installation" means for each Contracting Party any land-based civil nuclear power plant under its jurisdiction including such storage, handling and treatment facilities for radioactive materials as are on the same site and are directly related to the operation of the nuclear power plant. Such a plant ceases to be a nuclear installation when all nuclear fuel elements have been removed permanently from the reactor core and have been stored safely in accordance with approved procedures, and a decommissioning programme has been agreed to by the regulatory body.

ii. "regulatory body" means for each Contracting Party any body or bodies given the legal authority by that Contracting Party to grant licences and to regulate the siting, design, construction, commissioning, operation or decommissioning of nuclear installations.

iii. "licence" means any authorization granted by the regulatory body to the applicant to have the responsibility for the siting, design, construction, commissioning, operation or decommissioning of a nuclear installation.

ARTICLE 3. SCOPE OF APPLICATION

This Convention shall apply to the safety of nuclear installations.

CHAPTER 2. OBLIGATIONS

a. General Provisions

ARTICLE 4. IMPLEMENTING MEASURES

Each Contracting Party shall take, within the framework of its national law, the legislative, regulatory and administrative measures and other steps necessary for implementing its obligations under this Convention.

ARTICLE 5. REPORTING

Each Contracting Party shall submit for review, prior to each meeting referred to in Article 20, a report on the measures it has taken to implement each of the obligations of this Convention

ARTICLE 6. EXISTING NUCLEAR INSTALLATIONS

Each Contracting Party shall take the appropriate steps to ensure that the safety of nuclear installations existing at the time the Convention enters into force for that Contracting Party is reviewed as soon as possible. When necessary in the context of this Convention, the Contracting Party shall ensure that all reasonably practicable improvements are made as a matter of urgency to upgrade the safety of the nuclear installation. If such upgrading cannot be achieved, plans should be implemented to shut down the nuclear installation as soon as practically possible. The timing of the shut-down may take into account the whole energy context and possible alternatives as well as the social, environmental and economic impact.

b. Legislation and regulation

ARTICLE 7. LEGISLATIVE AND REGULATORY FRAMEWORK

g. Each Contracting Party shall establish and maintain a legislative and regulatory framework to govern the safety of nuclear installations.

h. The legislative and regulatory framework shall provide for:

i. the establishment of applicable national safety requirements and regulations;

ii. a system of licensing with regard to nuclear installations and the prohibition of the operation of a nuclear installation without a licence:

iii. a system of regulatory inspection and assessment of nuclear installations to ascertain compliance with applicable regulations and the terms of licences;

iv. the enforcement of applicable regulations and of the terms of licences, including suspension, modification or revocation.

ARTICLE 8. REGULATORY BODY

1. Each Contracting Party shall establish or designate a regulatory body entrusted with the implementation of the legislative and regulatory framework referred to in Article 7, and provided with adequate authority, competence and financial and human resources to fulfil its assigned responsibilities.

2. Each Contracting Party shall take the appropriate steps to ensure an effective separation between the functions of the regulatory body and those of any other body or organization concerned with the promotion or utilization of nuclear energy.

ARTICLE 9. RESPONSIBILITY OF THE LICENCE HOLDER

Each Contracting Party shall ensure that prime responsibility for the safety of a nuclear installation rests with the holder of the relevant licence and shall take the appropriate steps to ensure that each such licence holder meets its responsibility.

c. General Safety Considerations

ARTICLE 10. PRIORITY TO SAFETY

Each Contracting Party shall take the appropriate steps to ensure that all organizations engaged in activities directly related to nuclear installations shall establish policies that give due priority to nuclear safety.

ARTICLE 11. FINANCIAL AND HUMAN RESOURCES

1. Each Contracting Party shall take the appropriate steps to ensure that adequate financial resources are available to support the safety of each nuclear installation throughout its life.

2. Each Contracting Party shall take the appropriate steps to ensure that sufficient numbers of qualified staff with appropriate education, training and retraining are available for all safety-related activities in or for each nuclear installation, throughout its life.

ARTICLE 12. HUMAN FACTORS

Each Contracting Party shall take the appropriate steps to ensure that the capabilities and limitations of human performance are taken into account throughout the life of a nuclear installation.

ARTICLE 13. QUALITY ASSURANCE

Each Contracting Party shall take the appropriate steps to ensure that quality assurance programmes are established and implemented with a view to providing confidence that specified requirements for all activities important to nuclear safety are satisfied throughout the life of a nuclear installation.

ARTICLE 14. ASSESSMENT AND VERIFICATION OF SAFETY

Each Contracting Party shall take the appropriate steps to ensure that:

i. comprehensive and systematic safety assessments are carried out before the construction and commissioning of a nuclear installation and throughout its life. Such assessments shall be well documented, subsequently updated in the light of operating experience and significant new safety information, and reviewed under the authority of the regulatory body;

ii. verification by analysis, surveillance, testing and inspection is carried out to ensure that the physical state and the operation of a nuclear installation continue to be in accordance with its design, applicable national safety requirements, and operational limits and conditions.

ARTICLE 15. RADIATION PROTECTION

Each Contracting Party shall take the appropriate steps to ensure that in all operational states the radiation exposure to the workers and the public caused by a nuclear installation shall be kept as low as reasonably achievable and that no individual shall be exposed to radiation doses which exceed prescribed national dose limits.

ARTICLE 16. EMERGENCY PREPAREDNESS

1. Each Contracting Party shall take the appropriate steps to ensure that there are on-site and off-site emergency plans that are routinely tested for nuclear installations and cover the activities to be carried out in the event of an emergency.

For any new nuclear installation, such plans shall be prepared and tested before it commences operation above a low power level agreed by the regulatory body.

i. Each Contracting Party shall take the appropriate steps to ensure that, insofar as they are likely to be affected by a radiological emergency, its own population and the competent authorities of the States in the vicinity of the nuclear installation are provided with appropriate information for emergency planning and response.

j. Contracting Parties which do not have a nuclear installation on their territory, insofar as they are likely to be affected in the event of a radiological emergency at a nuclear installation in the vicinity, shall take the appropriate steps for the preparation and testing of emergency plans for their territory that cover the activities to be carried out in the event of such an emergency.

d. Safety of Installations

ARTICLE 17. SITING

Each Contracting Party shall take the appropriate steps to ensure that appropriate procedures are established and implemented:

i. for evaluating all relevant site-related factors likely to affect the safety of a nuclear installation for its projected lifetime;

ii. for evaluating the likely safety impact of a proposed nuclear installation on individuals, society and the environment;

iii. for re-evaluating as necessary all relevant factors referred to in sub-paragraphs (i) and (ii) so as to ensure the continued safety acceptability of the nuclear installation;

iv. for consulting Contracting Parties in the vicinity of a proposed nuclear installation, insofar as they are likely to be affected by that installation and, upon request providing the necessary information to such Contracting Parties, in order to enable them to evaluate and make their own assessment of the likely safety impact on their own territory of the nuclear installation.

ARTICLE 18. DESIGN AND CONSTRUCTION

Each Contracting Party shall take the appropriate steps to ensure that:

i. he design and construction of a nuclear installation provides for several reliable levels and methods of protection (defense in depth) against the release of radioactive materials, with a view to preventing the occurrence of accidents and to mitigating their radiological consequences should they occur;

ii. the technologies incorporated in the design and construction of a nuclear installation are proven by experience or qualified by testing or analysis;

iii. the design of a nuclear installation allows for reliable, stable and easily manageable operation, with specific consideration of human factors and the man-machine interface.

ARTICLE 19. OPERATION

Each Contracting Party shall take the appropriate steps to ensure that:

i. the initial authorization to operate a nuclear installation is based upon an appropriate safety analysis and a commissioning programme demonstrating that the installation, as constructed, is consistent with design and safety requirements;

ii. operational limits and conditions derived from the safety analysis, tests and operational experience are defined and revised as necessary for identifying safe boundaries for operation;

iii. operation, maintenance, inspection and testing of a nuclear installation are conducted in accordance with approved procedures;

iv. procedures are established for responding to anticipated operational occurrences and to accidents;

v. necessary engineering and technical support in all safety-related fields is available throughout the lifetime of a nuclear installation;

vi. incidents significant to safety are reported in a timely manner by the holder of the relevant licence to the regulatory body;

vii. programmes to collect and analyse operating experience are established, the results obtained and the conclusions drawn are acted upon and that existing mechanisms are used to share important experience with international bodies and with other operating organizations and regulatory bodies;

viii. the generation of radioactive waste resulting from the operation of a nuclear installation is kept to the minimum practicable for the process concerned, both in activity and in volume, and any necessary treatment and storage of spent fuel and waste directly related to the operation and on the same site as that of the nuclear installation take into consideration conditioning and disposal.

CHAPTER 3. MEETINGS OF THE CONTRACTING PARTIES

ARTICLE 20. REVIEW MEETINGS

10. The Contracting Parties shall hold meetings (hereinafter referred to as "review meetings") for the purpose of reviewing the reports submitted pursuant to Article 5 in accordance with the procedures adopted under Article 22.

11. Subject to the provisions of Article 24 sub-groups comprised of representatives of Contracting Parties may be established and may function during the review meetings as deemed necessary for the purpose of reviewing specific subjects contained in the reports.

12. Each Contracting Party shall have a reasonable opportunity to discuss the reports submitted by other Contracting Parties and to seek clarification of such reports.

ARTICLE 21. TIMETABLE

4) A preparatory meeting of the Contracting Parties shall be held not later than six months after the date of entry into force of this Convention.

5) At this preparatory meeting, the Contracting Parties shall determine the date for the first review meeting. This review meeting shall be held as soon as possible, but not later than thirty months after the date of entry into force of this Convention.

6) At each review meeting, the Contracting Parties shall determine the date for the next such meeting. The interval between review meetings shall not exceed three years.

ARTICLE 22. PROCEDURAL ARRANGEMENTS

5) At the preparatory meeting held pursuant to Article 21 the Contracting Parties shall prepare and adopt by consensus Rules of Procedure and Financial Rules. The Contracting Parties shall establish in particular and in accordance with the Rules of Procedure:

i. guidelines regarding the form and structure of the reports to be submitted pursuant to Article 5;

ii. a date for the submission of such reports;

iii. the process for reviewing such reports.

6) At review meetings the Contracting Parties may, if necessary, review the arrangements established pursuant to sub-paragraphs (i)-(iii) above, and adopt revisions by consensus unless otherwise provided for in the Rules of Procedure. They may also amend the Rules of Procedure and the Financial Rules, by consensus.

ARTICLE 23. EXTRAORDINARY MEETINGS

An extraordinary meeting of the Contracting Parties shall be held:

i. if so agreed by a majority of the Contracting Parties present and voting at a meeting, abstentions being considered as voting; or

ii. at the written request of a Contracting Party, within six months of this request having been communicated to the Contracting Parties and notification having been received by the secretariat referred to in Article 28, that the request has been supported by a majority of the Contracting Parties.

ARTICLE 24. ATTENDANCE

5. Each Contracting Party shall attend meetings of the Contracting Parties and be represented at such meetings by one delegate, and by such alternates, experts and advisers as it deems necessary.

6. The Contracting Parties may invite, by consensus, any intergovernmental organization which is competent in respect of matters governed by this Convention to attend, as an observer, any meeting, or specific sessions thereof. Observers shall be required to accept in writing, and in advance, the provisions of Article 27.

ARTICLE 25. SUMMARY REPORTS

The Contracting Parties shall adopt, by consensus, and make available to the public a document addressing issues discussed and conclusions reached during a meeting.

ARTICLE 26. LANGUAGES

The languages of meetings of the Contracting Parties shall be Arabic, Chinese, English, French, Russian and Spanish unless otherwise provided in the Rules of Procedure.

Reports submitted pursuant to Article 5 shall be prepared in the national language of the submitting Contracting Party or in a single designated language to be agreed in the Rules of Procedure. Should the report be submitted in a national language other than the designated language, a translation of the report into the designated language shall be provided by the Contracting Party.

Notwithstanding the provisions of paragraph 2, if compensated, the secretariat will assume the translation into the designated language of reports submitted in any other language of the meeting.

ARTICLE 27. CONFIDENTIALITY

1. The provisions of this Convention shall not affect the rights and obligations of the Contracting Parties under their law to protect information from disclosure. For the purposes of this Article, "information" includes, inter alia, (i) personal data; (ii) information protected by intellectual property rights or by industrial or commercial confidentiality; and (iii) information relating to national security or to the physical protection of nuclear materials or nuclear installations.

2. When, in the context of this Convention, a Contracting Party provides information identified by it as protected as described in paragraph 1, such information shall be used only for the purposes for which it has been provided and its confidentiality shall be respected.

3. The content of the debates during the reviewing of the reports by the Contracting Parties at each meeting shall be confidential.

ARTICLE 28. SECRETARIAT

1. The International Atomic Energy Agency, (hereinafter referred to as the "Agency") shall provide the secretariat for the meetings of the Contracting Parties.

2. The secretariat shall:

i. convene, prepare and service the meetings of the Contracting Parties;

ii. transmit to the Contracting Parties information received or prepared in accordance with the provisions of this Convention.

The costs incurred by the Agency in carrying out the functions referred to in sub-paragraphs i) and (ii) above shall be borne by the Agency as part of its regular budget.

3. The Contracting Parties may, by consensus, request the Agency to provide other services in support of meetings of the Contracting Parties. The Agency may provide such services if they can be undertaken within its programme and regular budget. Should this not be possible, the Agency may provide such services if voluntary funding is provided from another source.

CHAPTER 4. FINAL CLAUSES AND OTHER PROVISIONS

ARTICLE 29. RESOLUTION OF DISAGREEMENTS

In the event of a disagreement between two or more Contracting Parties concerning the interpretation or application of this Convention, the Contracting Parties shall consult within the framework of a meeting of the Contracting Parties with a view to resolving the disagreement.

ARTICLE 30. SIGNATURE, RATIFICATION, ACCEPTANCE, APPROVAL, ACCESSION

1. This Convention shall be open for signature by all States at the Headquarters of the Agency in Vienna from 20 September 1994 until its entry into force.

2. This Convention is subject to ratification, acceptance or approval by the signatory States.

3. After its entry into force, this Convention shall be open for accession by all States.

4.

i. This Convention shall be open for signature or accession by regional organizations of an integration or other nature, provided that any such organization is constituted by sovereign States and has competence in respect of the negotiation, conclusion and application of international agreements in matters covered by this Convention.

ii. In matters within their competence, such organizations shall, on their own behalf, exercise the rights and fulfil the responsibilities which this Convention attributes to States Parties

iii. When becoming party to this Convention, such an organization shall communicate to the Depositary referred to in Article 34, a declaration indicating which States are members thereof, which articles of this Convention apply to it, and the extent of its competence in the field covered by those articles.

iv. Such an organization shall not hold any vote additional to those of its Member States.

5. Instruments of ratification, acceptance, approval or accession shall be deposited with the Depositary.

ARTICLE 31. ENTRY INTO FORCE

1. This Convention shall enter into force on the ninetieth day after the date of deposit with the Depositary of the twenty- second instrument of ratification, acceptance or approval, including the instruments of seventeen States, each having at least one nuclear installation which has achieved criticality in a reactor core.

2. For each State or regional organization of an integration of other nature which ratifies, accepts, approves or accedes to this Convention after the date of deposit of the last instrument required to satisfy the conditions set forth in paragraph 1, this Convention shall enter into force on the ninetieth day after the date of deposit with the Depositary of the appropriate instrument by such a State or organization.

ARTICLE 32. AMENDMENTS TO THE CONVENTION

1. Any Contracting party may propose an amendment to this Convention. Proposed amendments shall be considered at a review meeting or an extraordinary meeting.

2. The text of any proposed amendment and the reasons for it shall be provided to the Depositary who shall communicate the proposal to the Contracting Parties promptly and at least ninety days before the meeting for which it is submitted for consideration. Any comments received on such a proposal shall be circulated by the Depositary to the Contracting Parties.

3. The Contracting Parties shall decide after consideration of the proposed amendment whether to adopt it by consensus, or, in the absence of consensus, to submit it to a Diplomatic Conference. A decision to submit a proposed amendment to a Diplomatic Conference shall require a two-thirds majority vote of the Contracting parties present and voting at the meeting, provided that at least one half of the Contracting Parties are present at the time of voting. Abstentions shall be considered as voting.

4. The Diplomatic Conference to consider and adopt amendments to this Convention shall be convened by the Depositary and held no later than one year after the appropriate decision taken in accordance with paragraph 3 of this Article. The Diplomatic Conference shall make every effort to ensure amendments are adopted by consensus. Should this not be possible, amendments shall be adopted with a two-thirds majority of all Contracting Parties.

5. Amendments to this Convention adopted pursuant to paragraphs 3 and 4 above shall be subject to ratification, acceptance, approval, or confirmation by the Contracting Parties and shall enter into force for those Contracting Parties which have ratified, accepted, approved or confirmed them on the ninetieth day after the receipt by the Depositary of the relevant instruments by at least three fourths of the Contracting Parties. For a Contracting Party which subsequently ratifies, accepts, approves or confirms the said amendments, the amendments will enter into force on the ninetieth day after that Contracting Party has deposited its relevant instrument.

ARTICLE 33. DENUNCIATION

1. Any Contracting Party may denounce this Convention by written notification to the Depositary.

2. Denunciation shall take effect one year following the date of the receipt of the notification by the Depositary, or on such later date as may be specified in the notification.

ARTICLE 34. DEPOSITARY

1. The Director General of the Agency shall be the Depositary of this Convention.

2. The Depositary shall inform the Contracting Parties of:

i. the signature of this Convention and of the deposit of instruments of ratification, acceptance, approval or accession, in accordance with Article 30;

ii. the date on which the Convention enters into force, in accordance with Article 31;

iii. the notifications of denunciation of the Convention and the date thereof, made in accordance with Article 33;

iv. the proposed amendments to this Convention submitted by Contracting Parties, the amendments adopted by the relevant Diplomatic Conference or by the meeting of the Contracting Parties, and the date of entry into force of the said amendments, in accordance with Article 32.

ARTICLE 35. AUTHENTIC TEXTS

The original of this Convention of which the Arabic, Chinese, English, French, Russian and Spanish texts are equally authentic, shall be deposited with the Depositary, who shall send certified copies thereof to the Contracting Parties.