TSIVIILKOHTUMENETLUSE SEADUSTIK


I osa

ÜLDSÄTTED

1. peatükk

MENETLUSE ÜLDPÕHIMÕTTED

Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi.

Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.

(1) Kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

(2) Seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

(3) Seaduses ettenähtud juhul peab isik olema enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelse menetluse.

(1) Kohus menetleb tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Seaduses sätestatud juhul menetleb kohus tsiviilasja omal algatusel.

(2) Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.

(3) Pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta).

(4) Kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus võib selleks muu hulgas esitada pooltele kompromissilepingu projekti või kutsuda pooled isiklikult kohtusse, samuti teha neile ettepaneku vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks või lepitaja poole pöördumiseks.

(1) Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

(2) Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

(3) Hagita asjas selgitab kohus ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hagiasjas selgitab kohus ise asjaolusid ja kogub tõendeid üksnes seaduses ettenähtud juhul.

Tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi.

Õigusemõistmisel tsiviilasjades on pooled ja muud isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed.

(1) Kohus lähtub asja menetlemisel Eesti tsiviilmenetlusseadusest.

(2) Menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet.

(3) Kui vaieldavale suhtele lähedast suhet reguleeriv seadusesäte samuti puudub, lähtub kohus õiguse üldisest mõttest. Isiku põhiõigusi ja -vabadusi võib seejuures piirata üksnes juhul, kui see võimalus on ette nähtud seaduses.

2. peatükk

TSIVIILASJU LAHENDAVAD KOHTUD

(1) Tsiviilasju lahendavad maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus.

(2) Tsiviilasja võib poolte kokkuleppel anda lahendada vahekohtule, kui seadusest ei tulene teisiti.

(3) Tsiviilasja ei vaata kõrgema astme kohus läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Eesti Vabariigi kohtute pädevus ei laiene:

1) Eesti Vabariigis asutatud diplomaatilise esinduse liikmele, tema perekonnaliikmele ja koduteenijale diplomaatiliste suhete Viini konventsioonis (RT II 1993, 24, 56) ettenähtud ulatuses;

2) Eesti Vabariigis asutatud konsulaarasutuse liikmele konsulaarsuhete Viini konventsioonis (RT II 1993, 23, 53) ettenähtud ulatuses;

3) käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetamata isikule, kui see tuleneb välislepingust, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõttest või seadusest.

(1) Maakohtud vaatavad esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju.

(2) Seadusega võib sätestada, et teatud liiki asju vaatab läbi üksnes mõni maakohus, kui see asja läbivaatamist kiirendab või muul viisil tõhustab.

Ringkonnakohus vaatab läbi tema tööpiirkonnas asuvate maakohtute lahendeid tsiviilasjades nende lahendite peale esitatud apellatsioon- ja määruskaebuste alusel. Ringkonnakohus lahendab ka muid seadusega tema pädevusse antud asju.

Riigikohus vaatab läbi ringkonnakohtute lahendeid tsiviilasjades nende lahendite peale esitatud kassatsioon- ja määruskaebuste alusel. Riigikohus lahendab ka jõustunud kohtulahendite peale esitatud teistmisavaldusi, määrab seaduses sätestatud juhul asja lahendamiseks pädeva kohtu ja lahendab muid seadusega tema pädevusse antud asju.

(1) Kohus võib teha menetlustoiminguid, muu hulgas pidada kohtuistungeid, ka väljaspool oma tööpiirkonda.

(2) Menetlustoimingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et toimingu oleks tööjaotusplaani kohaselt pidanud tegema teine kohtunik või kohtukoosseis.

(3) Kollegiaalse kohtukoosseisu menetlustoimingu võib seaduses ettenähtud juhul teha ka korralduse alusel tegutsev kohtunik. Korralduse alusel tegutsev kohtunik on mõni selle kohtukoosseisu liige, kellel on menetlustoimingu tegemise õigus. Kohtukoosseis võib korralduse alusel tegutseva kohtuniku tehtud määrust muuta.

(1) Kohtud osutavad tsiviilasjade lahendamisel üksteisele abi menetlustoimingute tegemiseks. Kohus pöördub abi saamiseks teise kohtu poole eelkõige juhul, kui menetlustoimingu tegemine teises kohtus lihtsustab asja menetlemist, hoiab kokku menetlusosaliste ja kohtu aega või vähendab menetluskulusid.

(2) Menetlustoimingu tegemiseks abi taotlev kohus pöördub taotlusega kohtusse, kelle tööpiirkonnas tuleb toiming teha.

(3) Abitaotluse saanud kohus (erinõude alusel tegutsev kohus) ei või abist keelduda, välja arvatud juhul, kui toimingu tegemine oleks seadusvastane. Kui taotlus on esitatud kohtualluvuselt ebaõigele kohtule, saadab see taotluse õigele kohtule.

(4) Taotluse esitanud kohus ei kata menetlustoimingu kulusid. Menetlustoimingu teinud kohus esitab andmed kulude kohta taotluse esitanud kohtule ja need loetakse menetletava asja kuludeks.

(5) Välisriigi kohtu taotlusel osutab Eesti kohus abi menetlustoimingu tegemiseks, kui taotletav menetlustoiming kuulub Eesti seaduse kohaselt Eesti kohtu pädevusse ega ole seadusega keelatud ja kui teisiti ei tulene seadusest ega välislepingust. Menetlustoimingu võib teha ja dokumendi võib väljastada ka välisriigi õiguse kohaselt, kui see on vajalik menetluseks välisriigis ja sellega ei kahjustata menetlusosaliste huve.

(6) Euroopa Liidu liikmesriigi kohtu taotlusel Eestis abi osutamisele tõendite kogumiseks ja Eesti kohtu taotlusel mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis abi osutamisele tõendite kogumiseks kohaldatakse käesolevas seadustikus sätestatut niivõrd, kuivõrd EL Nõukogu määruses 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 174, 27.06.2001, lk 1-24) sätestatust ei tulene teisiti.

(7) Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 61 punkti c alusel vastuvõetud määrustega liikmesriigile pandud õigusi ja kohustusi piiriülese õigusalase koostöö reguleerimisel tsiviilasjades täidab Justiitsministeerium.

3. peatükk

KOHTUKOOSSEIS

(1) Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt.

(2) Seaduses sätestatud juhul võib kohtuniku asemel tsiviilasja lahendada kohtunikuabi.

(1) Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

(2) Ringkonnakohtu esimehel on õigus apellatsiooni korras asja arutamisele kaasata kohtukoosseisu sama kohturingkonna maakohtunik tema nõusolekul. Kaasatud kohtunik ei või olla asjas eesistuja ega ettekandja.

(1) Riigikohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

(2) Kui Riigikohtus asja lahendavas kohtukoosseisus tekivad põhimõttelist laadi eriarvamused seaduse kohaldamisel, antakse asi lahendada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule. Kohtukoosseis võib anda tsiviilasja tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule ka juhul, kui see on kohtukoosseisu arvates vajalik kohtupraktika ühtlustamiseks ja edasiarendamiseks.

(3) Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu istungi kutsub kokku ja seda juhatab tsiviilkolleegiumi esimees, tema puudumisel aga ametialaselt vanim tsiviilkolleegiumi liige, võrdse ametialase vanuse puhul vanim liige.

(4) Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu istung on otsustusvõimeline, kui kohal on üle kahe kolmandiku Riigikohtu tsiviilkolleegiumi liikmetest.

(1) Kui Riigikohtus tsiviilasja lahendav kohtukoosseis peab vajalikuks seaduse tõlgendamisel kõrvale kalduda mõne teise kolleegiumi või Riigikohtu erikogu viimasest seisukohast, antakse asi määrusega lahendada erikogule.

(2) Riigikohtu erikogu moodustab Riigikohtu esimees.

(3) Riigikohtu erikogu koosseisu kuuluvad:

1) Riigikohtu esimees eesistujana;

2) kaks riigikohtunikku tsiviilkolleegiumist;

3) kaks riigikohtunikku sellest kolleegiumist, kelle seisukoha seaduse kohaldamise kohta on tsiviilkolleegium vaidlustanud.

(4) Tsiviilasi antakse lahendada Riigikohtu üldkogule, kui:

1) tsiviilkolleegium kogu koosseisus asub oma enamuses seisukohale, mis erineb Riigikohtu üldkogus seni omaks võetud õiguslikust põhimõttest või seisukohast seaduse kohaldamisel;

2) asja lahendamine üldkogus on tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu enamuse arvates oluline seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohast;

3) asja lahendamine eeldab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (RT I 2002, 29, 174; 2003, 4, 22; 24, 148; 2004, 56, 405) alusel läbivaadatava küsimuse lahendamist.

(5) Riigikohtu erikogule ja üldkogule lahendada antud asja kannab üldkogule ette tsiviilkolleegiumi liige kolleegiumi esimehe korraldusel.

(6) Erikogu otsus on seaduse kohaldamisel kohustuslik Riigikohtu kolleegiumidele, kes erikogus osalesid, kuni erikogu või üldkogu ei ole teinud teistsugust otsust. Riigikohtu üldkogu seisukoht on seaduse kohaldamisel kohustuslik Riigikohtu kolleegiumidele ja erikogudele, kui üldkogu ise ei ole seisukohta muutnud.

(1) Kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale. Kui eelmine kohtukoosseis on kogunud ja uurinud tõendeid, ei pea uus koosseis seda kordama, kui pooled seda ei taotle.

(2) Kui menetlus on eeldatavasti pikaajaline, võib asja arutava kohtu esimees menetlusse kaasata varukohtunikuna teise sama kohtu kohtuniku. Varukohtunik viibib asja arutamise juures ja asendab asja menetlevat kohtunikku tema takistatuse korral.

(1) Kohtu loal võib kohtu nõupidamisel ja hääletamisel peale asja otsustavate kohtunike viibida ka samas kohtus oma juriidilise hariduse omandamise raames viibiv või nõustajana töötav isik, samuti kohtunik või kohtunikukandidaat, kes on selle kohtu juures täiendusõppel ja kelle erapooletuses ei ole põhjust kahelda.

(2) Kohtunik ega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muu isik ei või avaldada nõupidamise ajal toimunud arutlusi. Nõupidamissaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu.

(1) Kollegiaalne kohtukoosseis lahendab tsiviilasja puutuvad lahkarvamused hääletamisega.

(2) Kohtukoosseisu liikmel ei ole õigust keelduda hääletamisest ega jääda erapooletuks. Küsimuste järjestikulisel hääletamisel ei ole varem vähemusse jäänud kohtukoosseisu liikmel õigust hääletamast keelduda.

(3) Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav eesistuja hääl.

(4) Hääletamisel vähemusse jäänud kohtunik võib esitada eriarvamuse. Riigikohtu otsusele lisatud eriarvamus avaldatakse Riigi Teatajas koos kohtuotsusega.

4. peatükk

MENETLUSES OSALEMIST VÄLISTAVAD ASJAOLUD

Kohtunik ei või tsiviilasja menetleda ja peab ennast taandama:

1) asjas, milles ta on ise menetlusosaline või isik, kelle vastu võib esitada menetlusest tulenevalt nõude;

2) oma abikaasa või elukaaslase asjas, samuti abikaasa või elukaaslase õe, venna või otseliinis sugulase asjas, isegi kui abielu või kooselu on lõppenud;

3) isiku, kes on tema otseliinis sugulane või muu lähedane käesoleva seadustiku § 257 lõike 1 järgi, asjas;

4) asjas, milles ta on või on olnud menetlusosalise esindaja või nõustaja või milles ta osales või milles tal oli õigus osaleda menetlusosalise seadusliku esindajana;

5) asjas, milles ta on üle kuulatud tunnistajana või arvamuse andnud eksperdina;

6) asjas, milles ta on osalenud kohtueelses menetluses, eelnevas kohtuastmes või vahekohtumenetluses lahendi tegemisel;

7) kui esineb muu asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses.

(1) Menetlusosaline võib käesoleva seadustiku §-s 23 ettenähtud juhul nõuda kohtuniku taandamist.

(2) Kohtuniku taandamise avaldus esitatakse kohtule, kelle koosseisu taandatav kohtunik kuulub.

(3) Taandamise alust tuleb avalduses põhistada.

(1) Menetlusosaline ei või kohtuniku taandamise avaldust esitada käesoleva seadustiku § 23 punktis 7 ettenähtud juhul, kui ta on osalenud kohtuistungil või pärast kohtuniku nime teadasaamist esitanud kohtule sisulise taotluse, ilma et ta oleks taandamisavaldust esitanud.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib menetlusosaline esitada taandamisavalduse ka hiljem, kui taandamise alus tekkis pärast menetlustoimingu tegemist või kui menetlusosaline sai sellest teada pärast menetlustoimingu tegemist. Avalduses tuleb neid asjaolusid põhistada.

(3) Samadel asjaoludel esitatud ja kord juba lahendatud taandamisavaldus jäetakse läbi vaatamata.

(1) Kui kohtunik või kohtukoosseis, kelle suhtes on taandamisavaldus esitatud, peab avaldust põhjendatuks, teeb ta määruse enda taandamise kohta.

(2) Kui kohtunik ennast ei taanda või ei võta taandamisavalduse suhtes seisukohta, lahendab avalduse määrusega kohtukoosseis, kuhu taandatav kohtunik kuulub. Taandatav kohtunik otsustamises ei osale. Häälte võrdse jagunemise korral loetakse, et taandatav kohtunik on taandatud.

(3) Kui avaldus on esitatud kogu asja lahendava kohtukoosseisu või asja üksi lahendava kohtuniku taandamiseks ja nad ennast ise ei taanda, lahendab taandamise kohtu esimees. Kui taandamisavaldus on esitatud kõigi selle kohtu kohtunike vastu, otsustab taandamise järgmise astme kohtu esimees.

(4) Kui taandamisavaldus esitatakse Riigikohtu asja lahendava kogu kohtukoosseisu vastu, lahendab taandamisavalduse see kohtukoosseis.

(5) Kui kohtunik ennast avalduse alusel ei taanda, peab ta viivitamata teatama taandamise otsustamiseks pädevale kohtule või kohtunikule oma seisukoha taandamise aluse kohta.

(1) Kui kohtunik leiab ise, et esineb käesoleva seadustiku § 23 punktides 1-6 nimetatud asjaolu, mis on tema taandamise alus, teeb ta määruse enda taandamise kohta.

(2) Kui kohtunik leiab ise, et esineb käesoleva seadustiku § 23 punktis 7 nimetatud taandamise asjaolu, taotleb kohtunik enda taandamist kohtukoosseisult või kohtu esimehelt käesoleva seadustiku § 26 lõigetes 2-5 ettenähtud korras.

(3) Õigusemõistmisest põhjendamatu keeldumine ei ole lubatud.

(1) Pärast kohtuniku vastu taanduse esitamist ja enne selle lahendamist võib kohtunik teha üksnes edasilükkamatuid menetlustoiminguid, millel ei ole asja lahendi suhtes määravat tähtsust.

(2) Kui taandamisavaldus on ilmselt põhjendamatu, võib kohtunik menetlust jätkata, vaatamata taandamisavaldusele, kuid ei või teha kohtuastmes menetlust lõpetavat lahendit enne taandamisavalduse lahendamist. Taandamisavalduse rahuldamise korral on menetluse jätkamisel tehtud menetlustoimingud tühised.

(1) Taandatud kohtunik asendatakse esimesel võimalusel.

(2) Kohtuniku või kogu kohtukoosseisu taandamise puhul vaatab asja läbi sama kohtu teine kohtunik või teine kohtukoosseis. Kui asja läbivaatavas kohtus ei ole võimalik kohtunikku asendada, saadetakse asi teisele sama astme kohtule vahetult kõrgema astme kohtu kaudu.

Kõrgema astme kohtule esitatud kaebuses võib taotleda lahendi tühistamist seetõttu, et kohtunik kuulus taandamisele, üksnes juhul, kui taandamisavaldus esitati õigeaegselt alama astme kohtus või kui taandamise alus tekkis või kui taandamise alusest saadi teada pärast asja lahendamist selles kohtus.

(1) Ekspert ja tõlk peavad taanduma ja menetlusosaline võib menetluses osaleva eksperdi või tõlgi taandada käesoleva seadustiku §-s 23 nimetatud alusel. Taandamise alus ei ole tema varasem osavõtt asjast eksperdina või tunnistajana.

(2) Taandamisavaldus esitatakse eksperdi määranud või tõlgi kaasanud kohtule enne eksperdi küsitlemist või tõlgi juuresolekut vajava menetlustoimingu algust.

(3) Pärast eksperdi küsitlemise alustamist või tõlgi juuresolekut vajava menetlustoimingu algust või pärast 15 päeva möödumist eksperdi või tõlgi nime teadasaamisest esitatud taandamisavaldus vaadatakse läbi üksnes juhul, kui avaldaja põhistab kohtule, et ta ei ole saanud taandamise alusest mõjuval põhjusel varem teatada.

(4) Taandamise alust tuleb avalduses põhistada.

(5) Asja läbivaatav kohus lahendab eksperdi või tõlgi taandamise määrusega. Kui taandamisavaldus esitatakse kohtuistungil, kuulab kohus ära taandatava enda ja menetlusosaliste arvamuse.

(6) Kõrgema astme kohtule esitatud kaebuses võib taotleda lahendi tühistamist seetõttu, et ekspert või tõlk kuulus taandamisele, üksnes siis, kui taandamisavaldus esitati õigeaegselt alama astme kohtus või kui taandamise alusest saadi teada pärast asja lahendamist selles kohtus.

5. peatükk

KOHTU TÖÖKEEL

(1) Kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles.

(2) Kohtuistung ja muud menetlustoimingud protokollitakse eesti keeles.

(1) Kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, kaebus või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, võib kohus määratud tähtpäevaks nõuda esitajalt avalduse, kaebuse või dokumentaalse tõendi tõlget. Kohus võib nõuda tõlke kinnitamist vandetõlgi või notari poolt või hoiatada ise tõlki, et teadvalt valesti tõlkimise eest kannab ta vastutust. Kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse, kaebuse või dokumentaalse tõendi tähelepanuta.

(2) Muukeelseid dokumente võib menetlusosalisele anda üksnes tema nõusolekul.

(1) Kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus tema taotlusel või omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi. Tõlki ei pea kaasama, kui menetlusosalise avaldused on kohtule ja teistele menetlusosalistele arusaadavad.

(2) Kui kohtul ei ole võimalik tõlki viivitamata kaasata, teeb ta määruse, millega kohustab tõlki vajavat menetlusosalist leidma endale tõlgi või eesti keelt oskava esindaja kohtu määratud tähtaja jooksul. Kohtu nõudmise täitmata jätmine ei takista kohtul asja lahendamast. Kui kohtu nõudmist ei täida hageja, võib kohus jätta hagi läbi vaatamata.

(3) Tõlki hoiatatakse enne menetluses tõlkimise alustamist, et valetõlke eest kannab ta vastutust, ja tõlk annab selle kohta allkirja. Hoiatamine ei ole vajalik, kui tõlk on seda liiki tõlgete tegemiseks vannutatud vandetõlgi seaduses (RT I 2001, 16, 70; 2002, 61, 375; 102, 600; 2003, 18, 100; 2004, 14, 91; 30, 208) sätestatud korras.

Kui menetlusosaline on kurt, tumm või kurttumm, vahendatakse talle menetlust kirjalikult või kaasatakse menetlusse tõlk.

(1) Isik, kes ei valda eesti keelt, annab vande või allkirja tema vastutuse eest hoiatamise kohta keeles, mida ta valdab.

(2) Allkirjastatakse eestikeelne vande või hoiatuse tekst, mis on enne vahetult isikule tõlgitud.

6. peatükk

MENETLUSE AVALIKKUS

(1) Asja arutamine kohtus on avalik, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

(2) Kohus võib asja avalikul arutamisel viibimise keelata kohtu suhtes lugupidamatust väljendanud isikul, samuti alaealisel tema huvide kaitseks.

(1) Kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik:

1) riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks;

2) menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks;

3) menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem;

4) lapsendamissaladuse hoidmiseks;

5) alaealise või vaimse puudega isiku huvides, eelkõige sellise isiku ülekuulamiseks;

6) äri- või autorisaladuse hoidmiseks, kui avaliku aruteluga kahjustataks olulist kaitset väärivat huvi;

7) seaduse alusel isiku eraelu- või ärisaladuse hoidmiseks kohustatud isiku ülekuulamiseks, kui isikul on seaduse järgi õigus saladus menetluses avaldada;

8) posti, telegraafi või telefoni teel või muul üldkasutataval viisil edastatud sõnumi saladuse kaitseks.

(2) Kohus võib kuulutada menetluse või menetluse osa omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestamata juhul, kui selleta oleks ilmselt ohustatud objektiivne õigusemõistmine või kui kinnises menetluses on oluliselt suurem võimalus veenda pooli lõpetama menetlus kompromissiga või neid muul viisil lepitada.

(3) Kohus ei kuuluta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 3 ja 6-8 loetletud juhtudel menetlust või selle osa kinniseks, kui sellele vaidleb vastu isik, kelle huvide kaitseks tuleks menetlus või selle osa kuulutada kinniseks.

Kohus võib kinnisele istungile lubada isiku, kellel on istungil viibimiseks õigustatud huvi või kelle istungil viibimine on ilmselt õigusemõistmise huvides. Menetlusosaliste nõusolekut ei ole selleks vaja.

(1) Menetluse või selle osa kinniseks kuulutamist arutatakse kinnisel istungil, kui seda nõuab menetlusosaline või kui seda peab vajalikuks kohus.

(2) Menetluse või selle osa kinniseks kuulutamise määrus tehakse avalikult teatavaks. Määrus võidakse kuulutada kinnisel istungil, kui võib eeldada, et selle avalik kuulutamine võiks istungil oluliselt häirida korda.

(1) Kinnisel kohtuistungil hoiatab kohus menetlusosalisi ja teisi istungisaalis viibijaid, et kinnisel kohtuistungil arutatut ja seal käsitletud dokumente ei ole lubatud avaldada ulatuses, milles see on vajalik käesoleva seadustiku §-s 38 nimetatud õiguse või huvi kaitseks.

(2) Kohus võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule määrusega kohustada kinnisel istungil viibivat isikut hoidma saladuses talle istungil või asjasse puutuvast dokumendist teatavaks saanud asjaolu, kui see on vajalik käesoleva seadustiku §-s 38 nimetatud õiguse või huvi kaitseks.

(3) Kohus võib menetlusosalisi ja teisi istungisaalis viibijaid määrusega kohustada asja menetlemisel teatavaks saanud asjaolu saladuses hoidma ka juhul, kui menetlus ei ole kinniseks kuulutatud, kuid saladuse hoidmine on ilmselt vajalik käesoleva seadustiku §-s 38 nimetatud õiguse või huvi kaitseks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustuse kohta tehtud määruse peale võib saladuse hoidmiseks kohustatud isik esitada määruskaebuse.

(1) Avalikul kohtuistungil on lubatud teha märkmeid, kui sellega ei segata kohtuistungit. Kohtuistungit võib pildistada, filmida või helisalvestada ja kohtuistungilt võib teha raadio- või televisiooniülekannet või muud ülekannet üksnes kohtu eelneval loal.

(2) Kinnisel kohtuistungil võib kohus lubada üksnes märkmete tegemist.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatut rikkunud isiku võib kohus kohtusaalist eemaldada ja teda trahvida.

7. peatükk

TSIVIILKOHTUMENETLUSE TAGAMINE

(1) Kohus tagab korra kohtuistungil ja korraldab kohtuistungil korra tagamiseks tehtud määruste, sealhulgas kohtuistungil tehtud trahvi- ja arestimääruste täitmise. Menetlusosalised ja teised istungisaalis viibijad peavad tingimusteta täitma kohtu korraldusi.

(2) Käesolevas peatükis sätestatud korra tagamise kohustus ja sellest tulenevad õigused on ka erinõude või korralduse alusel tegutseval kohtunikul ning väljaspool kohtuistungit menetlustoimingut tegeval kohtunikul.

Kohtul on õigus piirata isikute hulka kohtuistungil, kui istungisaal on ületäitunud ja see takistab asja arutamist.

(1) Kohus võib istungilt kõrvaldada menetlusosalise või tema esindaja või nõustaja, tunnistaja, eksperdi, tõlgi või muu istungil viibiva isiku, kes ei täida kohtuistungil korra tagamiseks antud korraldust või käitub kohtuistungil sündsusetult ja kohtu või teise menetlusosalise vastu lugupidamatust väljendaval viisil.

(2) Kohus võib keelata menetlusosalise esindajal või nõustajal teha menetluses avaldusi, kui esindaja või nõustaja ei ole võimeline kohtus nõuetekohaselt esinema või on kohtumenetluses näidanud end ebaausana, asjatundmatuna või vastutustundetuna.

(3) Kui menetlusosaline või tema esindaja kõrvaldatakse kohtuistungilt korra tagamiseks, võib asja menetlemist jätkata nii, nagu menetlusosaline või tema esindaja oleks istungilt vabatahtlikult lahkunud. Menetlusosalise esindaja loetakse istungilt lahkunuks ka juhul, kui tal keelatakse menetluses avalduste tegemine vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule, tingimusel, et esindajal oli avalduste tegemine samas tsiviilasjas keelatud ka mõnel varasemal istungil.

(4) Kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil käitunud isikut trahvida või määrata talle aresti kuni seitse ööpäeva.

(5) Menetlusosalise esindajale käesoleva paragrahvi lõigetes 1-4 sätestatu kohaldamisest teatab kohus viivitamata menetlusosalisele, kui menetlusosaline ei viibi kohtuistungil või muu menetlustoimingu tegemisel, ja teeb talle ettepaneku valida endale uus esindaja kohtu määratud ajaks. Advokaadi suhtes käesoleva paragrahvi lõigetes 1-4 sätestatu kohaldamise teeb kohus teatavaks ka Eesti Advokatuurile.

(6) Kui menetlusosalise või muu isiku käitumises ilmnevad kohtus kuriteo tunnused, edastab kohus kuriteoteate prokuratuurile või politseile. Vajaduse korral peab kohus sellise isiku määruse alusel kinni.

(1) Kui kohtul on käesolevas seadustikus sätestatud juhul õigus määrata rahatrahv, võib selle määrata kuni kahesaja miinimumpäevamäära ulatuses, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Trahvi suurust määrates arvestab kohus isiku varalist seisundit ja muid asjaolusid.

(2) Isikule võib trahvi määrata üksnes siis, kui talle on tehtud trahvihoiatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(3) Kohustuse rikkumise eest isikule määratud trahv ei vabasta teda kohustuse täitmisest. Kui kohustust pärast trahvi määramist ei täideta, võib määrata uue trahvi.

(4) Trahvitule või tema esindajale toimetatakse viivitamata kätte trahvimääruse ärakiri.

(1) Aresti võib kohus tsiviilkohtumenetluses määrusega kohaldada seaduses ettenähtud juhul, kui ta on teinud isikule arestihoiatuse.

(2) Aresti võib kuni kolmeks kuuks määrata ka rahatrahvi asendamiseks trahvi sissenõudmise võimatuse puhul. Trahvi arestiga asendamise võib ette näha juba trahvimääruses. Trahvi arestiga asendamisel kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 44, 284; 56, 350; 64, 390; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40; 46, 329; 54, 387; 56, 401; 88, 600) §-s 72 sätestatut. Kui trahvitu trahvi tasub, vabastatakse ta arestist.

(3) Aresti kandmine toimub määruse teinud kohtu asukoha järgses või arestialuse elukoha järgses arestimajas vangistusseaduses (RT I 2000, 58, 376; 2002, 56, 350; 84, 492; 90, 521; 2003, 4, 20; 20, 116; 26, 157; 58, 387; 78, 524) sätestatud tingimuste kohaselt.

(4) Politseiga sundtoomist võib kohus isiku suhtes määruse alusel kohaldada seaduses ettenähtud juhul, kui ta on teinud isikule sundtoomise hoiatuse.

(5) Sundtoomise määruse täitmiseks võib isikut enne kohtuistungi algust kinni pidada kuni 48 tundi. Sundtoomisele kohaldatakse kriminaalmenetluse seadustiku (RT I 2003, 27, 166; 83, 558; 88, 590; 2004, 46, 329; 54, 387; 56, 403) § 139 lõigetes 3-5 sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti.

Käesolevas peatükis nimetatud trahvi- või arestimääruse peale võib isik, keda trahviti või kelle suhtes aresti kohaldati, esitada määruskaebuse.

8. peatükk

PROTOKOLLID

(1) Kohtuistung ja väljaspool kohtuistungit toimuv menetlustoiming protokollitakse. Sama kehtib kohtu poolt korralduse või erinõude alusel tehtava menetlustoimingu kohta.

(2) Protokolli koostab kohtuistungi sekretär või kohtunik kohtuistungi või muu menetlustoimingu tegemise ajal.

(3) Riigikohtu istung protokollitakse ulatuses, mida kohus peab vajalikuks.

(1) Menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Protokolli märgitakse:

1) menetlustoimingu tegemise aeg ja koht ning asja lühikirjeldus ja number;

2) asja läbivaatava kohtu nimetus ning kohtunike, istungi protokollija ja tõlgi nimed;

3) asja liik;

4) andmed menetlusosaliste ja nende esindajate ning tunnistajate ja ekspertide ilmumise kohta;

5) andmed menetlustoimingu avalikkuse kohta;

6) menetlusosaliste avaldused ja taotlused;

7) hagi tunnustamine, hagist loobumine ja kompromiss;

8) poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides;

9) menetlusosaliste vande all antud seletuste ja tunnistajate ütluste põhisisu, eksperdi suulised vastused, andmed vaatluse kohta;

10) istungil tehtud korraldused ja lahendid;

11) kohtulahendi avalikult teatavakstegemise aeg;

12) kohtulahendi peale edasikaebamisest loobumine;

13) protokollile allakirjutamise kuupäev.

(2) Menetlusosalise taotlusel protokollitakse asjas esitatud asjaolu või seisukoht. Kohus võib jätta taotluse määrusega rahuldamata, kui asjaolul või seisukohal ilmselt ei ole asjas tähtsust.

(3) Protokollimisega võrdsustatakse menetlusdokument, mis lisatakse protokollile ning millele tehakse viide protokollis.

(1) Protokoll koostatakse kohtuistungil masina- või arvutikirjas või jäädvustatakse digitaalsele andmekandjale selliselt, et tagatud on protokolli kirjalik taasesitamine.

(2) Digitaalsele protokollile ja selle kohta esitatud vastuväidete vormistamisele ning protokolli allkirjastamisele esitatavad tehnilised nõuded kehtestab justiitsminister määrusega.

(1) Esialgselt võib kohtuistungi või muu menetlustoimingu täielikult või osaliselt salvestada heli-, video- või muule andmekandjale. Sel juhul koostatakse protokoll viivitamata pärast kohtuistungit või muu menetlustoimingu tegemist.

(2) Tunnistajate, ekspertide ja menetlusosaliste salvestatud ütluste ning vaatluse salvestatud tulemuste kohta tehakse protokolli üksnes märge, välja arvatud juhul, kui pool nõuab menetluse jooksul salvestiste põhisisu protokollimist või kui kohus peab seda vajalikuks.

(3) Salvestis lisatakse toimikule.

(1) Poolte vande all antud seletuste, tunnistajate ütluste ja eksperdi suulise arvamuse ja vastuste kohta protokollitu tehakse kohe istungil teatavaks. Protokolli tehakse parandused asjaomase isiku vastuväite alusel, kui kohus sellega nõustub. Vastuväide, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile.

(2) Menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast.

(3) Kui menetlusosaline esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul protokolli sisulise parandamise taotluse, küsib kohus selle kohta teiste menetlusosaliste seisukoha. Vajaduse korral korraldab kohus taotluse lahendamiseks kohtuistungi. Menetlusosalise istungilt puudumine ei takista taotluse lahendamist.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile.

(5) Kui protokolli sisu on salvestatud, võib isik, kelle ütlused salvestatakse, viivitamata salvestusega tutvuda ja esitada sellele vastuväiteid. Kui kohus vastuväitega nõustub, salvestatakse seletus, ütlus või vastus uues sõnastuses. Kui kohus vastuväitega ei nõustu, salvestatakse vastuväite sisu.

(6) Menetlustoimingu protokollimisel selgitab kohus protokollile vastuväidete esitamiseks õigustatud isikutele käesoleva paragrahvi lõigetes 1-5 sätestatud õigusi.

(7) Protokolli märgitakse andmed protokolli või esialgselt salvestatu tutvustamise või sellest õigusest loobumise kohta ning protokolli sisu kinnitamise või vastuväidete esitamise kohta.

(1) Protokollile kirjutab alla kohtunik. Kui menetlustoiming on tehtud kollegiaalse kohtukoosseisu osalusel, kirjutab protokollile alla eesistuja. Kui protokolli on koostanud kohtuistungi sekretär või muu selleks pädev isik, kirjutab protokollile alla ka tema.

(2) Kui eesistuja ei saa protokollile alla kirjutada, kirjutab tema asemel alla kohtukoosseisu teine liige. Kui protokollile ei saa alla kirjutada menetlustoimingu tegemisel üksi osalenud kohtunik ja protokolli on koostanud kohtuistungi sekretär või muu selleks pädev isik, piisab protokollija allkirjast. Allkirja andmata jätmise põhjus märgitakse protokolli.

(3) Digitaalne protokoll allkirjastatakse digitaalallkirjaga või muul sellesarnasel tehniliselt turvalisel viisil.

Kohtuistungi või muu menetlustoimingu vorminõuete järgimist saab tõendada üksnes protokolliga. Protokolli kohta saab esitada üksnes võltsimise vastuväite.

9. peatükk

TOIMIK

(1) Kohus peab iga tsiviilasja kohta toimikut, kuhu võetakse ajalises järgnevuses kõikide menetlusastmete menetlusdokumendid ja muud asjaga seotud dokumendid, kaasa arvatud protokollid ja kohtulahendid. Seaduses ettenähtud juhul võetakse toimiku juurde muud menetlusega seotud esemed.

(2) Toimikut peetakse kirjalike dokumentide kogumina.

(3) Kohtule edastatud või kohtu koostatud elektroonilist dokumenti säilitatakse toimikus väljatrükina koos andmetega dokumendi koostaja ja väljatrüki tegija ning dokumendi koostamise ja kohtule edastamise ja väljatrüki tegemise aja kohta. Elektroonilise dokumendi võib toimiku juurde võtta ka digitaalsel andmekandjal, kui on tagatud dokumendi koopia salvestus menetluse aja jooksul kohtu infosüsteemis.

(1) Toimikut võib pidada ka täielikult või osaliselt digitaalsena.

(2) Paberil esitatud dokumendid salvestatakse sel juhul digitaalsele või muule sellesarnasele andmekandjale ning need andmekandjad asendavad paberil esitatud dokumente. Sellisele andmekandjale salvestatud dokument peab sisaldama paberdokumendi andmekandjale salvestamise aega ja salvestaja andmeid ning olema tema poolt elektrooniliselt allkirjastatud.

(3) Vajaduse korral säilitatakse paberil esitatud dokumente käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul menetluse lõpuni.

(1) Kui menetlus on lõppenud jõustunud lahendiga, arhiveerib asja menetlenud maakohus toimiku.

(2) Toimikut ja selles sisalduvaid menetlusdokumente säilitatakse pärast menetluse lõppemist üksnes nii kaua, kui see on vajalik menetlusosaliste või muude isikute huvides või avalikes huvides.

(1) Menetlusosalisel on õigus toimikuga tutvuda ja saada seal olevatest menetlusdokumentidest ärakirju.

(2) Muul isikul on õigus tutvuda toimikuga hagimenetluse ajal ja saada toimikus olevast menetlusdokumendist ärakirja üksnes poolte nõusolekul. Pädeva riigiasutuse esindaja võib tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumendi ärakirja asja menetleva kohtu esimehe loal ka poolte nõusolekuta, kui riigiasutus põhistab oma õiguslikku huvi toimikuga tutvumise ja ärakirja saamise vastu.

(3) Kui asjas on menetlus jõustunud lahendiga lõppenud, võib muu isik toimikuga tutvuda ja saada menetlusdokumendi ärakirja asja menetlenud maakohtu loal ka poolte nõusolekuta, kui ta põhistab oma õigustatud huvi dokumentidega tutvumise ja ärakirja saamise vastu. Tutvuda ei või kinnises menetluses arutatud asja toimikuga.

(4) Hagita asjas võib muu isik tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumendi ärakirja üksnes asja menetleva või menetlenud kohtu loal, kui ta põhistab õigustatud huvi toimikuga tutvumise ja ärakirja saamise vastu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Lapsendamist käsitleva menetlusdokumendiga võib tutvuda üksnes lapsendaja ja täisealise lapse nõusolekul.

(5) Elektroonilise menetlusdokumendiga või digitaalsele või muule andmekandjale salvestatud dokumendiga võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1-4 sätestatud alusel tutvuda üksnes selliselt, et oleks tagatud andmekandja puutumatus. Menetlusdokumendist võib saada ka elektroonilise koopia, väljatrüki või väljavõtte.

(1) Kui toimik tsiviilasjas on hävinud või muul põhjusel kaotsi läinud, võib kohus selle taastada menetlusosalise avalduse alusel või omal algatusel.

(2) Toimiku taastamise menetluses nõuab kohus menetlusosalistelt asja kohta üksikasjalike andmete ja dokumentide või nende ärakirjade esitamist.

(3) Toimiku taastamisel kasutab kohus toimiku säilinud osi, enne toimiku kadumist selles asjas väljaantud dokumente või nende ärakirju ja teisi asjasse puutuvaid tõendeid.

(4) Kohus võib tunnistajana üle kuulata isikuid, kes viibisid menetlustoimingute juures, samuti isikuid, kes kuulusid asja arutava kohtu koosseisu, ja isikuid, kes täitsid kohtuotsust.

(5) Kaotatud toimiku taastamise otsustab kohus määrusega hagita menetluses.

(6) Kaotatud toimik taastatakse täielikult või osas, mille taastamist kohus peab vajalikuks. Kui kaotatud toimik taastatakse, tuleb taastada igal juhul asja menetluse lõpetanud kohtulahend või asja menetluse lõpetamise või asja läbi vaatamata jätmise määrus, kui need asjas tehti.

(7) Kui kogutud andmed ja dokumendid ei ole küllaldased toimiku taastamiseks, lõpetab kohus oma määrusega toimiku taastamise menetluse. Sel juhul võib menetlusosaline oma tsiviilõigusi asjas, milles toimik on kadunud, kaitsta hagimenetluses.

(8) Kaotatud toimiku taastamise asjas on avaldaja vabastatud kohtukulude tasumisest. Kui avaldaja on teadlikult esitanud vale avalduse, nõuab kohus kohtukulud avaldajalt riigituludesse.

Justiitsminister kehtestab määrusega tehnilised nõuded digitaalse toimiku pidamisele ja sellega tutvumisele, samuti elektrooniliste dokumentide säilitamisele. Justiitsminister kehtestab määrusega täpsemad nõuded toimiku arhiveerimisele, muu hulgas toimiku ja menetlusdokumentide säilitamistähtajale, ning arhiveeritud toimiku ja menetlusdokumentidega tutvumisele.

10. peatükk

MENETLUSTÄHTAJAD

(1) Menetlustähtaegade arvutamisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses (RT I 2002, 35, 216; 2003, 13, 64; 78, 523) tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

(2) Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtus, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp.

Kohtu määratud tähtaja kulgemine algab menetlusdokumendi, milles on tähtaeg määratud, kättetoimetamisele järgnevast päevast, kui tähtaja määramisel ei ole ette nähtud teisiti. Kui dokumenti ei pea kätte toimetama, algab tähtaja kulgemine tähtaja määramise kohta teate saamisega.

(1) Kohus võib tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Tähtaega võib korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul.

(2) Poolte kokkuleppel võib nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse.

Kui menetlusosalise saadetud dokument saabus kohtualluvuselt ebaõigesse kohtusse, saadetakse see edasi õigele kohtule. Menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud tähtaeg loetakse sel juhul järgituks, kui menetlusdokument jõudis kohtualluvuselt ebaõigesse kohtusse õigeaegselt.

Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati.

(1) Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.

(2) Tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest.

(1) Tähtaja ennistamise avaldus esitatakse samas vormis, mis kehtis menetlustoimingu suhtes, mis tuli teha. Avalduses märgitakse tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus. Avaldus esitatakse kohtule, kus tulnuks teha menetlustoiming.

(2) Üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse.

(3) Tähtaja ennistamise lahendab kohus määrusega.

(4) Maakohtu või ringkonnakohtu menetlustähtaja ennistamise või ennistamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

(5) Tähtaja ennistamisel ennistub menetlus tähtaja möödalaskmisele eelnenud staadiumisse.

(6) Enne tähtaja ennistamise otsustamist võib kohus määrusega peatada täitemenetluse või lubada selle jätkamist üksnes tagatise vastu või tühistada täitetoimingu.

II osa

KOHTUALLUVUS

11. peatükk

ÜLDSÄTTED

(1) Kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Kohtualluvus on üldine, valikuline või erandlik.

(2) Üldise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid, kui seaduses ei ole sätestatud, et hagi võib esitada või toimingu võib teha muus kohtus.

(3) Valikulise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu võib isiku vastu esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid lisaks üldisele kohtualluvusele.

(4) Erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Kohtualluvus hagita asjades on erandlik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(1) Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

(2) Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

(3) Rahvusvaheline kohtualluvus ei ole erandlik, kui seaduses või välislepingus ei ole ette nähtud teisiti.

(4) Käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud EL Nõukogu määrusega 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 012, 16.01.2001, lk 1-23) ja määrusega 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1-29), või muu EL Nõukogu määrusega.

Seaduses ettenähtud juhtudel ja korras võivad pooled sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe. Kohtualluvuse kokkulepe on kokkulepe lahendada vaidlus kindlas kohtus.

(1) Kui asi ei allu üldsätete järgi Eesti kohtule või kui sellist alluvust ei ole võimalik kindlaks teha ja välislepingust või seadusest ei tulene teisiti, lahendab asja Harju Maakohus, kui:

1) välislepingu kohaselt peab kohtuasja lahendama Eesti Vabariigis;

2) avaldaja on Eesti Vabariigi kodanik või tal on Eestis elukoht ning tal ei ole võimalik välisriigis oma õigusi kaitsta või kui seda ei saa avaldajalt oodata;

3) asi on muul põhjusel Eestiga tihedalt seotud ja isikul ei ole võimalik välisriigis oma õigusi kaitsta või kui õiguste kaitsmist välisriigis ei saa avaldajalt oodata.

(2) Harju Maakohus lahendab asja ka juhul, kui asi allub küll Eesti kohtule, kuid ei ole võimalik kindlaks määrata, millisele Eesti kohtule. See kehtib ka juhul, kui kokku on lepitud Eesti kohtualluvuses, aga mitte selles, milline Eesti kohus asja lahendab.

Menetlusosalise taotlusel või avalduse saanud kohtu taotlusel määrab kohtualluvuse kohtuastmelt kõrgema kohtu esimees, kui:

1) kohtualluvuse järgi õige kohus ei saa asjas kohtuvõimu teostada;

2) arvestades eri kohtute tööpiirkondade piire, ei ole selge, millisele kohtule asi allub;

3) ühes kohtuasjas on mitu kohut otsustanud, et asi neile ei allu, kuid neist kohtutest võiks üks asja läbi vaadata.

Kui asi võib alluda üheaegselt mitmele Eesti kohtule, on avaldajal õigus valida, millisesse kohtusse avaldus esitada. Asja menetleb sel juhul kohus, kuhu avaldus esimesena esitati.

(1) Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

(2) Kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.

(3) Isik võib taotleda kohtult määruse tegemist selle kohta, kas asi allub sellele kohtule, juba enne avalduse esitamist. Sel juhul tuleb taotlusele lisada kavandatava avalduse projekt ja muud kohtualluvuse määramiseks olulised dokumendid. Määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

(4) Kõrgema astme kohus ei kontrolli ega muuda kohtualluvust muul alusel kui kohtualluvuse kohta tehtud kohtumääruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisega. Siiski võib kontrollida, kas Eesti kohus võib asja lahendada rahvusvahelise kohtualluvuse järgi.

(1) Kui kohus avastab pärast avalduse menetlusse võtmist, et asi ei allu sellele kohtule, teeb kohus määruse asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi. Kui asi allub mitmele kohtule, annab kohus asja üle ühele neist avaldaja valikul.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

(3) Kohus annab asja alluvuse järgi õigele kohtule üle, kui kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Kui kohtumääruse peale esitati määruskaebus, annab kohus asja üle, kui määruskaebus on jäetud rahuldamata.

(4) Asja menetleda saanud kohus peab selle läbi vaatama. Alluvusvaidlused kohtute vahel ei ole lubatud.

Kui kohus võttis asja õigesti menetlusse, lahendab kohus asja sisuliselt, isegi kui kohtualluvuse määramise aluseks olevad asjaolud pärast avalduse menetlusse võtmist muutusid.

(1) Kui samade poolte vaheline sama sisuga hagi on enne Eesti kohtus menetlusse võtmist võetud kohtualluvuse järgi õigesti välisriigi kohtu menetlusse, võtab Eesti kohus hagi menetlusse, kui muud menetlusse võtmise tingimused on täidetud, kuid peatab menetluse, kui võib eeldada, et välisriigi kohus teeb lahendi mõistliku aja jooksul ja seda otsust Eesti Vabariigis tunnustatakse.

(2) Asi loetakse välisriigi kohtu menetlusse võetuks, kui välisriigi kohus on hagi suhtes teinud esimese menetlustoimingu.

(3) Kohus uuendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel peatatud menetluse käesoleva seadustiku §-s 361 sätestatud korras, kui välisriigi kohus ei ole lahendit mõistliku aja jooksul teinud või kui selgub, et tehtud või tehtavat lahendit Eesti Vabariigis ilmselt ei tunnustata.

(4) Kohus teeb menetluse lõpetamise määruse, kui talle esitatakse välisriigi kohtu lahend, mis kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele. Määruse peale võib esitada määruskaebuse.

12.  peatükk

ÜLDINE KOHTUALLUVUS

(1) Füüsilise isiku vastu võib hagi esitada tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi.

(2) Kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi.

(1) Välisriigis elava Eesti Vabariigi kodaniku vastu, kellele laieneb eksterritoriaalsus, ja välisriigis töötava avalikust teenistujast Eesti Vabariigi kodaniku vastu võib esitada hagi tema viimase Eesti-elukoha järgi.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul ei ole olnud Eestis elukohta, võib tema vastu esitada hagi Harju Maakohtusse.

(1) Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vastu võib esitada hagi selle riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse asukoha järgi, kelle tegevuse tõttu on kavas hagi riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vastu esitada.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigiasutust ei ole võimalik kindlaks teha, esitatakse hagi Harju Maakohtusse. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohaliku omavalitsuse asutust ei ole võimalik kindlaks teha, esitatakse hagi valla- või linnavalitsuse asukoha järgi.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud hagi võib esitada hageja ka oma üldise kohtualluvuse järgi.

(1) Pankrotivõlgniku, pankrotihalduri ja pankrotitoimkonna liikme vastu võib pankrotimenetlusega või pankrotivaraga seotud hagi, muu hulgas vara pankrotivarast välistamise hagi, esitada pankroti väljakuulutanud kohtusse. Pankroti väljakuulutanud kohtusse võib esitada ka nõude tunnustamise hagi.

(2) Pankroti väljakuulutanud kohtusse võib pankrotihaldur esitada hagi, mis on seotud pankrotivaraga, muu hulgas tagasivõitmise hagi.

13.  peatükk

VALIKULINE KOHTUALLUVUS

Varalise nõudega hagi võib füüsilise isiku vastu esitada ka tema viibimiskoha järgi, kui isik on seal pikemat aega töö- või teenistussuhte või õpingute tõttu või muul sellesarnasel põhjusel.

Kostja majandus- või kutsetegevusest tuleneva hagi võib esitada ka tema tegevuskoha järgi.

Liikmesusel põhinev juriidiline isik, muu hulgas äriühing, või selle liige, osanik või aktsionär võib esitada liikmesusest või osalusest tuleneva hagi juriidilise isiku liikme, osaniku või aktsionäri vastu ka juriidilise isiku asukoha järgi.

(1) Kui isiku elukoht on välisriigis, võib varalise nõudega hagi esitada tema vastu ka vara, mille suhtes nõue esitakse, asukoha järgi või isiku muu vara asukoha järgi.

(2) Kui vara on kantud avalikku registrisse, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi esitada selle registri asukoha järgi, milles vara on registreeritud.

(3) Kui varaks on võlaõiguslik nõue, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi esitada võlgniku elu- või asukoha järgi. Kui nõude tagatiseks on asi, võib hagi esitada ka asja asukoha järgi.

Hüpoteegiga tagatud või reaalkoormatisega seotud nõude sissenõudmise hagi või muu sellise nõudega seotud hagi võib esitada ka kinnisasja asukoha järgi, kui võlgnik on ühtlasi hüpoteegiga või reaalkoormatisega koormatud kinnistu omanik.

Hagi korteriühistu või korteriomanike muu ühenduse liikme vastu, mis tuleneb liikmete kaasomandist või kaasomandi valitsemisest või põhineb korteriomandi reaalosal, võib esitada ka korteriomanditega koormatud kinnistu asukoha järgi.

(1) Lepingust tuleneva või lepingu tühisuse tuvastamise hagi võib esitada ka vaidlusaluse lepingukohustuse täitmise koha järgi.

(2) Vallasja müügilepingu puhul loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses kohustuse täitmise kohaks kohta, kus vallasasi anti ostjale üle või pidi üle antama, teenuse osutamise lepingu puhul kohta, kus teenus osutati või kus seda pidi osutatama. Muul juhul loetakse kohustuse täitmise kohaks käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses võlgniku tegevuskohta, selle puudumisel elu- või asukohta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut kohaldatakse niivõrd, kuivõrd pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Tarbija võib võlaõigusseaduse (RT I 2001, 81, 487; 2002, 60, 374; 2003, 78, 523; 2004, 13, 86; 37, 255; 75, 522; 87, 593; 90, 616) §-des 35, 46 ja 52, § 208 lõikes 4, §-des 379 ja 402, § 635 lõikes 4 ning §-des 709, 734 ja 866 nimetatud lepingust või suhtest, samuti muust Eestis asuva või siin tegevuskohta omava ettevõtjaga sõlmitud lepingust tuleneva hagi esitada ka oma elukoha järgi. See ei kehti veolepingust tulenevate hagide suhtes.

(1) Kindlustusvõtja, soodustatud isik või muu kindlustuslepingu järgi kindlustusandjalt täitmist nõudma õigustatud isik võib esitada kindlustuslepingust tuleneva hagi kindlustusandja vastu ka oma üldise kohtualluvuse järgi.

Töötaja võib töölepingust tuleneva hagi esitada ka oma elukoha või töötamise koha järgi.

Vekslist ja t_ekist tuleneva hagi võib esitada ka veksli või t_eki lunastamise koha järgi.

Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise hagi võib esitada ka kahju tekitanud teo toimepaneku või kahju tekitanud sündmuse toimumise koha järgi.

(1) Hagi, mis tuleneb ühest või mitmest laeva asjaõigusseaduses (RT I 1998, 30, 409; 59, 941; 2000, 55, 365; 2001, 34, 186; 56, 336; 93, 565; 2002, 53, 336) nimetatud merinõudest, võib esitada ka kostja laeva asukoha või laeva kodusadama järgi.

(2) Päästetöödest või päästelepingust tuleneva hagi võib esitada ka päästetööde tegemise koha järgi.

(1) Hagi, mille ese on pärimisõiguse tuvastamine, pärija nõue pärandi valdaja vastu, testamentaarsest annakust või pärimislepingust tulenev nõue või sundosa või pärandi jagamise nõue, võib esitada ka pärandaja surma aegse üldise kohtualluvuse järgi.

(2) Kui pärandaja oli Eesti Vabariigi kodanik ja tal ei olnud surma ajal Eestis üldist kohtualluvust, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi esitada ka pärandaja viimase Eesti-elukoha järgi. Kui pärandajal ei ole olnud Eestis elukohta, võib hagi esitada Harju Maakohtusse.

(1) Hagi mitme kostja vastu võib hageja omal valikul esitada ühe kaaskostja elu- või asukoha järgi.

(2) Kui samast asjaolust tulenevalt võib sama kostja vastu esitada mitu hagi, võib hagid esitada ka kohtusse, kuhu võiks esitada üksnes ühe või mõne samast asjaolust tuleneva nõudega hagi.

(1) Vastuhagi võib esitada kohtusse, kuhu esitati hagi, kui on täidetud vastuhagi esitamise tingimused ja vastuhagile ei ole ette nähtud erandlikku kohtualluvust. See kehtib ka juhul, kui vastuhagi tuleks üldsätete kohaselt esitada välisriigi kohtusse.

(2) Iseseisva nõudega kolmanda isiku hagi võib esitada kohtusse, kus vaadatakse läbi põhihagi.

14.  peatükk

ERANDLIK KOHTUALLUVUS

(1) Kinnisasja asukoha järgi esitatakse hagi, mille esemeks on:

1) kinnisasjale omandi, piiratud asjaõiguse või muu asjaõigusliku koormatise või selle puudumise tunnustamine või muu kinnisasjaõigusega seotud nõue;

2) kinnisasja piiri kindlaksmääramine või kinnisasja jagamine;

3) kinnisasja valduse kaitse;

4) korteriomandist tulenev asjaõiguslik nõue;

5) kinnisasja sundtäitmisega seotud nõue;

6) kinnisasja üüri- või rendilepingust või muust kinnisasja kasutamise võlaõiguslikust lepingust või selle kehtivusest tulenev nõue.

(2) Reaalservituuti, reaalkoormatist või ostueesõigust puudutav hagi esitatakse teeniva või koormatud kinnisasja asukoha järgi.

Ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse kasutamise lõpetamise või tingimuse soovitajalt soovitamise lõpetamise ja soovituse tagasivõtmise hagi (võlaõigusseaduse § 45) esitatakse kostja tegevuskoha järgi, selle puudumise korral kostja elu- või asukoha järgi. Kui kostjal ei ole Eestis tegevus-, elu- ega asukohta, esitatakse hagi kohtusse, kelle tööpiirkonnas tüüptingimusi kasutati.

Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise hagi esitatakse juriidilise isiku asukoha järgi.

(1) Abieluasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on:

1) abielu lahutamine;

2) abielu kehtetuks tunnistamine;

3) abielu olemasolu või puudumise tuvastamine;

4) ühisvara jagamine või muu abikaasade varalisest vahekorrast tulenev nõue;

5) abikaasa abielusuhtest tulenev muu nõue teise abikaasa vastu.

(2) Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui:

1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal;

2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis;

3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on.

(3) Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. Kui kostja üldine kohtualluvus ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja üldise kohtualluvuse järgi.

(4) Kui äraolija varale on tema teadmata kadumise tõttu seatud hooldus või kui piiratud teovõimega isikule on määratud eestkostja või kui isikule on mõistetud karistuseks vangistus, võib tema vastu esitada abielulahutushagi ka hageja üldise kohtualluvuse järgi.

(1) Põlvnemisasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on põlvnemise tuvastamine või sünniaktis vanema kande vaidlustamine.

(2) Eesti kohus võib põlvnemisasja lahendada, kui vähemalt üks pooltest on Eesti Vabariigi kodanik või kui vähemalt ühe poole elukoht on Eestis.

(3) Eesti kohtus lahendatavas põlvnemisasjas esitatakse hagi lapse elukoha järgi. Kui lapse elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi kostja üldise kohtualluvuse järgi. Kui kostja üldine kohtualluvus ei ole Eestis, esitatakse hagi hageja üldise kohtualluvuse järgi.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut kohaldatakse ka ülalpidamisasjade suhtes. Ülalpidamisasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on nõue:

1) seadusest tuleneva vanema ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealise lapse suhtes;

2) vanematevahelise ülalpidamiskohustuse täitmiseks;

3) abikaasadevahelise ülalpidamiskohustuse täitmiseks;

4) seadusest tuleneva muu ülalpidamiskohustuse täitmiseks.

15.  peatükk

KOHTUALLUVUSE KOKKULEPE

(1) Kohus võib kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe võib sõlmida ka juhul, kui ühel või mõlemal poolel puudub Eestis üldine kohtualluvus.

(3) Sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kehtib kohtualluvuse kokkulepe ka juhul, kui:

1) selles on kokku lepitud pärast vaidluse tekkimist;

2) kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada.

(4) Kokkulepitud kohtualluvus on erandlik, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Maakohus võib asja kohtualluvuse järgi lahendada nii rahvusvaheliselt kui Eesti kohtute seas, kui kostja vastab hagile ega vaidlusta vastuses kohtualluvust, samuti juhul, kui kostja ei vasta hagile, kuid osaleb kohtuistungil kohtualluvust vaidlustamata.

(1) Kohtualluvuse kokkulepe on tühine, kui:

1) see on vastuolus käesoleva seadustiku § 104 lõikes 1 sätestatuga;

2) see ei käsitle kindlat õigussuhet või sellest tulenevat vaidlust;

3) see ei ole sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

4) hagi esitamiseks on seaduses ette nähtud erandlik kohtualluvus;

5) üks pooltest on hea usu põhimõtte vastaselt jäetud ilma Eesti kohtualluvusest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul ei või kohus asja kohtualluvuse järgi lahendada ka käesoleva seadustiku §-s 105 nimetatud menetlemise korral.

Esimese astme kohus võib asja määrusega üle anda teisele esimese astme kohtule, kui pooled taotlevad seda ühiselt enne esimese kohtuistungi toimumist või enne kirjalikus menetluses seisukohtade esitamiseks antud tähtaja möödumist.

16.  peatükk

HAGITA ASJADE KOHTUALLUVUS

(1) Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitatakse avaldaja vastaspoole üldise kohtualluvuse järgi. Korteriomandiga või kinnisasja kaasomandiga seotud maksekäsu kiirmenetluses esitatakse avaldus kinnisasja asukoha järgi.

(2) Kui isikul, kelle kohta maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitatakse, ei ole Eestis üldist kohtualluvust, esitatakse avaldus kohtusse, kuhu saaks esitada samasuguse nõudega hagi.

(3) Kui maksekäsu ese on elatisnõue, esitatakse avaldus kohtusse, kuhu tuleks esitada samasuguse nõudega hagi.

(1) Eesti kohus võib tunnistada isiku surnuks ja tuvastada tema surma aja, kui:

1) teadmata kadunud isik oli temast viimase teate saamise ajal Eesti Vabariigi kodanik või kui tema elukoht oli sel ajal Eestis;

2) on olemas muu õiguslik huvi, et Eesti kohus tunnistaks isiku surnuks või tuvastaks tema surma aja.

Isiku surnuks tunnistamise ja surma aja tuvastamise avaldus esitatakse teadmata kadunud isiku viimase elukoha järgi. Kui isik on jäänud teadmata kadunuks Eestis registreeritud laeva hukkumise tõttu, esitatakse avaldus laeva kodusadama järgi.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata juhul esitatakse isiku surnuks tunnistamise või tema surma aja tuvastamise avaldus avaldaja elu- või asukoha järgi. Kui avaldaja elu- või asukoht ei ole Eestis, esitatakse avaldus Harju Maakohtusse.

(4) Surmaaja muutmise ja surnuks tunnistamise tühistamise avaldus esitatakse surmaaja tuvastanud või isiku surnuks tunnistanud kohtusse.

(1) Eestkosteasi on isikule eestkostja määramise asi ja eestkostega seotud muu asi. Eesti kohus võib lahendada eestkosteasja, kui:

1) eestkostet vajav isik või eestkostetav on Eesti Vabariigi kodanik või kui tema elukoht on Eestis;

2) eestkostet vajav isik või eestkostetav vajab muul põhjusel Eesti kohtu kaitset, muu hulgas kui Eestis asub tema vara.

(2) Kui eestkoste võib seada nii Eesti kui ka välisriigi kohus ja kui välisriigis on eestkostja juba määratud või eestkostja määramine on menetluses, ei pea Eestis eestkostjat määrama, kui välisriigi kohtu lahend kuulub eeldatavasti Eestis tunnustamisele ja eestkostja Eestis määramata jätmine on eestkostet vajava isiku huvides.

(3) Eestkosteasja lahendab eestkostet vajava isiku elukoha järgne kohus.

(4) Lapsele enne tema sündimist eestkostja määramise lahendab ema elukoha järgne kohus.

(5) Kui eestkostet soovitakse seada neile õdedele või vendadele, kes elavad või viibivad mitme kohtu tööpiirkonnas, määrab eestkostja noorima lapse elukoha järgne kohus. Kui eeskostemenetlus sellisel juhul juba toimub ühes kohtus, lahendab eestkosteasja see kohus.

(6) Kui eestkostet vajaval isikul ei ole Eestis elukohta või kui seda ei ole võimalik kindlaks teha, võib asja lahendada kohus, kelle tööpiirkonnas isik või tema vara kaitset vajab, või Harju Maakohus.

(7) Eestkostetavasse või tema varasse puutuva asja lahendab eestkostja määranud kohus. Mõjuval põhjusel võib asja lahendada ka eestkostetava elukoha või vara asukoha järgne kohus.

(1) Isiku kinnisesse asutusse paigutamise asja lahendab kohus, kes on määranud isikule eestkostja või kus eestkoste asja menetletakse. Muul juhul lahendab asja kohus, kelle tööpiirkonnas asub kinnine asutus.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul kohaldatakse käesoleva seadustiku § 110 lõigetes 1 ja 2 sätestatut.

(3) Menetluses võib esialgset õiguskaitset kohaldada iga kohus, kelle tööpiirkonnas on vaja abinõu rakendada.

(1) Äraolija varale hoolduse seadmise asja lahendab äraolija elukoha järgne kohus.

(2) Kui äraolijal ei ole Eestis elukohta, lahendab varale hoolduse seadmise asja vara, millele hooldust seada soovitakse, asukoha järgne kohus.

(1) Lapsendamisasja võib lahendada Eesti kohus, kui lapsendaja, üks lapsendavatest abikaasadest või laps on Eesti Vabariigi kodanik või kui lapsendaja, ühe lapsendava abikaasa või lapse elukoht on Eestis.

(2) Lapsendamist käsitlev avaldus esitatakse lapsendatava elukoha järgi. Kui lapsendataval ei ole Eestis elukohta, esitatakse avaldus Harju Maakohtusse.

(3) Lapsendamise kehtetuks tunnistamise asja lahendab lapsendamise otsustanud kohus.

(1) Alaealise teovõime laiendamise asja võib lahendada Eesti kohus, kui alaealine on Eesti Vabariigi kodanik või kui tema elukoht on Eestis.

(2) Alaealise teovõime laiendamise ja teovõime laiendamise tühistamise avaldus esitatakse alaealise elukoha järgi. Kui alaealisel ei ole Eestis elukohta, esitatakse avaldus Harju Maakohtusse.

Kui isik taotleb, et tuvastataks põlvnemine isikust, kes on surnud, või kui isik vaidlustab vanema kande lapse sünniaktis pärast vanemana sünniakti kantu surma, esitatakse avaldus kohtule isiku, kellest põlvnemise tuvastamist taotletakse või kelle kohta sünniakti tehtud kannet vaidlustatakse, viimase elukoha järgi. Kui isiku viimane elukoht ei olnud Eestis või on teadmata, esitatakse avaldus Harju Maakohtusse.

(1) Käesolevas jaos nimetamata hagita perekonnasjades kohaldatakse vastavalt käesoleva seadustiku §-s 110 sätestatut, kui seadusest või asja olemusest ei tulene teisiti.

(2) Abikaasade või lahutatud abikaasade vahelist õigussuhet käsitlevat hagita asja lahendab kohus, kelle tööpiirkonnas on abikaasade ühine elukoht või kus viimati oli nende ühine elukoht.

(3) Kui abikaasadel ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul Eestis olnud ühist elukohta või kui kummagi abikaasa elukoht ei ole enam viimase ühise elukoha järgse kohtu tööpiirkonnas, lahendab asja selle abikaasa elukoha järgne kohus, kelle õigust taotletava määrusega kitsendataks. Kui selle abikaasa elukoht ei ole Eestis või kui elukohta ei saa kindlaks teha, lahendab asja avaldaja elukoha järgne kohus.

(4) Kui kohtualluvust ei saa käesoleva paragrahvi lõike 2 või 3 alusel kindlaks teha, lahendab asja Harju Maakohus.

(5) Hagita perekonnaasjas võib esialgset õiguskaitset kohaldada iga kohus, kelle tööpiirkonnas on vaja abinõu rakendada.

(1) Eestis asuva pärandvara hoiumeetmeid võib Eesti kohus rakendada sõltumata sellest, millise maa seaduse järgi pärimine toimub ja millise maa ametiasutus või -isik võib pärandimenetluse kohtualluvuse järgi üldiselt läbi viia.

(2) Pärandvara hoiumeetmeid rakendab pärandi avanemise koha järgne kohus. Kui pärand avaneb välisriigis ja pärandvara asub Eestis, võib pärandi hoiumeetmeid rakendada vara asukoha järgne kohus.

(1) Väärtpaberi kehtetuks tunnistamise avaldus esitatakse kohtule väärtpaberi lunastamise koha järgi, lunastamiskoha puudumisel aga väärtpaberi väljaandja üldise kohtualluvuse järgi.

(2) Kinnisasja omaniku õiguste välistamiseks üleskutsemenetluse algatamise avalduse esitab kinnisasja valdaja asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185; 93, 565; 2002, 47, 297; 53, 336; 99, 579; 2003, 13, 64; 17, 95;78, 523; 2004, 20, 141; 37, 255) §-s 124 sätestatu kohaselt kohtule, kelle tööpiirkonnas kinnisasi asub.

(3) Laeva asjaõigusseaduse §-s 13 ettenähtud juhul esitab õigustatud isik üleskutsemenetluse algatamise avalduse laevaomaniku õiguste välistamiseks Harju Maakohtusse.

(4) Üleskutsemenetluse algatamise avalduse teadmata hüpoteegipidaja õiguste välistamiseks (asjaõigusseaduse § 331) esitab koormatud kinnisasja omanik kohtusse, kelle tööpiirkonnas asub koormatud kinnisasi. Koormatud laeva omanik esitab teadmata laevahüpoteegi pidaja õiguste välistamise avalduse (laeva asjaõigusseaduse § 58) Harju Maakohtusse.

(1) Äriregistrisse kande tegemiseks esitatakse avaldus äriühingu asukoha või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte asukoha järgi. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale esitatakse avaldus mittetulundusühingu või sihtasutuse asukoha järgi.

(2) Kinnistusraamatusse kande tegemiseks esitatakse avaldus kinnistu asukoha järgi. Laevakinnistusraamatusse kande tegemiseks esitatakse avaldus laeva kodusadama, teisaldatava laeva asukoha või ehitatava laeva ehituskoha järgi.

(3) Kommertspandiregistrisse kande tegemiseks esitatakse avaldus pantija asukoha järgi, füüsilisest isikust ettevõtja puhul tema ettevõtte asukoha järgi.

(4) Abieluvararegistrisse kande tegemiseks esitatakse avaldus abikaasa elukoha järgi.

(5) Äriühingu, mittetulundusühingu ja sihtasutuse tegevusse puutuvaid muid hagita asju kui registriasju, muu hulgas juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ning äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramise asju, lahendab registriasjade lahendamiseks õigustatud kohus.

Hagita korteriomandi- või kaasomandiasja lahendab kinnisasja asukoha järgne kohus.

Välisriigi kohtu- ja vahekohtulahendite tunnustamise ja täitmise avaldus või muu avaldus täitemenetluses esitatakse võlgniku elu- või asukoha järgi või kohtule, kelle tööpiirkonnas soovitakse korraldada täitemenetlust, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

III osa

TSIVIILASJA HIND, MENETLUSKULUD JA TAGATISED

17.  peatükk

TSIVIILASJA HIND

(1) Tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind.


(2) Hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

(3) Hagita asja hind on hagita asjas avaldusega taotletu või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus.

(4) Tsiviilasja hinda määrates ei arvestata menetluskulusid.

Tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel, võetakse hinna arvestamisel aluseks lahendi tegemise aeg.

(1) Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Välisvääringus nõue arvestatakse ümber Eesti kroonidesse hagi esitamise aja seisuga Eesti Panga ametliku kursi järgi.

(2) Kui hageja nõuab kostjalt muu kui rahalise kohustuse täitmist ning ühtlasi kahjuhüvitise kindlaksmääramist kohustuse täitmata jätmise juhuks, määratakse hagihind nõutava kahjuhüvitise suurusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka hagita menetluses maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel.

Tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks.

(1) Isiku valdusest asja väljanõudmise või asja kuuluvuse või valduse üle toimuva muu vaidluse puhul määratakse hagihind asja väärtusega.

(2) Õiguse üle peetavas vaidluses määratakse hagihind õiguse väärtusega.

(3) Nõude tagamise ja selle tagatiseks oleva pandiõiguse üle toimuva vaidluse korral määratakse hagihind nõude suurusega. Kui pandieseme väärtus on nõude väärtusest väiksem, lähtutakse eseme väärtusest.

Reaalservituudiga seotud või sellest tulenevas vaidluses määratakse hagihind väärtusega, mida servituut omab valitseva kinnisasja jaoks. Kui summa, mille võrra reaalservituut vähendab teeniva kinnisasja väärtust, on sellest väärtusest suurem, loetakse hagihinnaks summa, mille võrra reaalservituut vähendab teeniva kinnisasja väärtust.

Üüri- või rendilepingu või muu sellesarnase kasutuslepingu kehtivuse või kestuse üle peetava vaidluse korral on hagihind vaidlusalusele ajale, kuid mitte pikemale ajale kui ühele aastale, langevate kasutustasude kogusumma. Lepingu lõppemise tõttu kinnisasja, ehitise või selle osa valduse väljaandmise üle peetava vaidluse korral on hagihind ühe aasta kasutustasude kogusumma.

(1) Korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude üle toimuvas vaidluses on hagihind kohustuste koguväärtus, kuid mitte suurem kui kohustuste aastase koguväärtuse kolmekordne summa.

(2) Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse kasutamise lõpetamise või tingimuse soovitajalt soovitamise lõpetamise ja soovituse tagasivõtmise vaidluse puhul eeldatakse, et hagihind on 10 000 krooni. Sellise vaidluse puhul ei loeta hagihinda kõrgemaks kui 1 000 000 krooni.

(1) Osaühingu või aktsiaseltsi organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagi puhul on hagihind 1/10 aktsia- või osakapitalist.

(2) Muu juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagi puhul on hagihind 1/10 juriidilise isiku netovarast viimase majandusaasta aruande järgi, kuid mitte madalam kui 20 000 krooni.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul ei loeta hagihinda kõrgemaks kui 1 000 000 krooni.

(1) Mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15 000 krooni.

(2) Kohus võib määrata mittevaralise nõude puhul hagihinna erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas asja ulatust ja tähtsust ning poolte varalist seisundit ja sissetulekut.

(3) Hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks nõudeks ka surma põhjustamise, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või au teotamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue, kui nõutava hüvitise summa on hagis märkimata jäetud ja taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel.

(1) Hagihind arvutatakse põhinõude järgi.

(2) Hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, ja kulude hüvitamiseks, vekslist ja t_ekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid mõistlikus ulatuses, kui kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem või sellega võrdne.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka hagita menetluses esitatud nõuetele.

(1) Hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi.

(2) Kui hagi esitatakse mitme solidaarselt vastutava kostja vastu või kui ühises hagiavalduses on mitu hagejat esitanud ühise nõude sama kostja vastu, määratakse hagihind nõude väärtuse järgi.

(3) Kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind.

Tsiviilasja hinna nimetab hageja või muu avaldaja hagis või muus avalduses või kaebuses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud.

(1) Tsiviilasja hinna määrab kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele.

(2) Tsiviilasja hinna määramiseks võib kohus nõuda menetlusosalistelt tõendeid või korraldada vaatluse või määrata hindamise eksperdi poolt.

(3) Eksperdi hindamiskulude kandmine nähakse ette tsiviilasja hinna kindlakstegemise määruses. Kulud võib täielikult või osaliselt jätta selle poole kanda, kes põhjustas hindamise vajaduse asja hinna nimetamata jätmise, ebaõige hinna avaldamise või avaldatud hinna põhjendamatu vaidlustamisega.

(4) Tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja sisulise lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga.

(5) Maakohtu määruse peale tsiviilasja hinna kindlaksmääramise või selle muutmise kohta võib kumbki pool esitada määruskaebuse, kui tsiviilasja hind on määratud summaga üle 100 000 krooni. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

(1) Apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse esitamise puhul on tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust.

(2) Kui pool on edasi kaevanud otsuse nii hagi kui vastuhagi osas, liidetakse kaevatava otsusega lahendatud hagi ja vastuhagi hind kaebuse esitamisel, kui haginõuded teineteist ei välista. Kui haginõuded teineteist välistavad, lähtutakse suurema hinnaga hagist.

(3) Mitme menetlusosalise ühise kaebuse hinna määramisel võetakse aluseks kaebuses taotletu väärtus.

18.  peatükk

MENETLUSKULUD

1. jagu

Üldsätted

(1) Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

(2) Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

(3) Igas kohtuastmes peab kohus arvestust asjas kantud menetluskulude, muu hulgas asja läbivaatamise kulude kohta.

(1) Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma.

(2) Riigilõivu tuleb tasuda:

1) hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt;

2) avalduselt hagita menetluses ja kohtu omal algatusel tehtud toimingult;

3) apellatsioonkaebuselt ja ringkonnakohtule esitatavalt määruskaebuselt.

(3) Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

(4) Hagimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitatud määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu seaduses kindlaksmääratud suuruses, kui seaduse kohaselt ei sõltu lõivu suurus tsiviilasja hinnast.

(5) Riigilõivu ei tasuta menetluse algatamise avalduselt hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel. See ei välista riigilõivu tasumist kohtulahendi alusel.

(6) Riigilõivu ei tasuta menetlusabi taotluselt.

(1) Riigikohtule esitatavalt kassatsioon- või määruskaebuselt ja teistmise avalduselt tasutakse riigilõivu asemel kassatsioonikautsjon.

(2) Kassatsioonkaebuselt tasutakse kautsjonina 1% tsiviilasja hinnast, arvestades kaebuse ulatust, kuid mitte alla 400 ja mitte üle 40 000 krooni. Hagita asjas, mittevaralise hagi asjas, samuti määruskaebuselt tasutakse kautsjonina 400 krooni.

(1) Rahalise nõudega hagi tagamise avalduselt tasutakse hagi tagamise kautsjonina 5% hagi tagamisega taotletu harilikust väärtusest, kuid mitte vähem kui 500 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni.

(2) Kui hagi tagamise korras taotletakse kostja kinnipidamist, aresti või elukohast lahkumise keelamist, tasutakse kautsjon kohtu määratud ulatuses, kuid mitte vähem kui 50 000 krooni ja mitte rohkem kui 500 000 krooni.

(1) Kajalt, menetluse taastamise avalduselt ja menetlustähtaja ennistamise avalduselt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

(2) Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni.

(3) Menetlustähtaja ennistamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule 1/4 hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 krooni ja mitte rohkem kui 50 000 krooni.

Asja läbivaatamise kulud on:

1) tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud;

2) dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud;

3) vaatluse kulud, muu hulgas sellega seotud vajalikud kohtu sõidukulud;

4) menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud;

5) väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud;

6) tsiviilasja hinna määramise kulud.

Kohtuvälised kulud on:

1) menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud;

2) menetlusosaliste sõidukulud;

3) menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek;

4) seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu;

5) kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud;

6) menetluskulude kandmisel menetlusabi taotlemise avalduse menetlemise kulud.

Kohtukulude tasumisest on vabastatud Eesti Vabariik kui menetlusosaline.

2. jagu

Menetluskulude kandmine

(1) Menetluskulud kannab:

1) menetluse algatamist või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik;

2) isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega;

3) isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel.

(2) Kui menetluskulusid ette maksma kohustatud isikud ei ole kulusid maksnud, vastutavad nad maksmata kulude ulatuses solidaarselt nii omavahel kui isikuga, kellelt need kulud riigi kasuks kohtulahendiga on välja mõistetud, samuti muu menetluskulude kandmiseks kohustatud isikuga.

(3) Menetluskulude kandmiseks kohustatud isikute omavahelises suhtes vastutab menetluskulude kandmise eest isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel.

(1) Avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

(2) Kui ühes avalduses on esitatud mitu nõuet või taotlust ja vähemalt ühe eest on riigilõiv tasutud, ei või seda nõuet või taotlust jätta riigilõivu tasumata jätmise tõttu läbi vaatamata.

(3) Kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses. Kui hageja jätab riigilõivu kohtu määratud tähtpäevaks maksmata, jätab kohus hagi selle nõude osas läbi vaatamata.

(4) Nõude suurendamise korral tasutakse täiendavat riigilõivu vastavalt hagihinna suurenemisele. Kui hageja täiendavat riigilõivu ei tasu, loetakse hagi esitatuks esialgses suuruses.

(5) Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist.

(1) Asja läbivaatamise kulud tasub kohtu määratud ulatuses ette menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad, kui kohus ei määra teisiti. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või vaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud võrdselt.

(2) Väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või muu menetlusdokumendi avaldamise kulud tasub ette hageja või muu avaldaja.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulude katteks makstakse raha selleks ettenähtud kohtukontole või tasutakse kohtus sularahas või elektroonilise maksevahendiga. Sularaha võetakse kohtus vastu samas ulatuses nagu riigilõivu.

(4) Kui pool, kes pidi ette maksma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata.

(5) Kohtu määruse peale kohtu tegevuse sõltuvaks tegemise kohta asja läbivaatamise kulude ettetasumisest võib esitada määruskaebuse, kui kaebuse ese ületab 10 000 krooni. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

(6) Kui dokument tuleb ärakirjana kätte toimetada ja menetlusosaline ei ole esitanud nõutaval arvul ärakirju, kannab ärakirjade või väljatrükkide tegemise kulud menetlusosaline, kes pidi ärakirjad esitama.

(1) Kassatsioonikautsjon makstakse ette Riigikohtu selleks ettenähtud kontole.

(2) Hagi tagamise, kaja, menetluse taastamise ja menetlustähtaja ennistamise kautsjon makstakse eelnevalt kohtu, kellelt menetlustoimingu tegemist soovitakse, selleks ettenähtud kontole.

(3) Enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata.

(4) Riigikohtule esitatud kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon Riigikohtu lahendi alusel. Kaebuse menetlusse võtmata jätmise või rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse.

(5) Hagi tagamise avalduse, kaja, menetluse taastamise või menetlustähtaja ennistamise avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

(6) Kautsjoni võib peale kohtukontole tasumise tasuda ka vastavas kohtus sularahas või elektroonilise maksevahendiga. Sularaha võetakse kohtus vastu samas ulatuses nagu riigilõivu.

(1) Tasutud riigilõiv tagastatakse:

1) enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem;

2) kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle;

3) kui hagi jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks.

(2) Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui:

1) pooled sõlmivad kompromissi;

2) hageja loobub hagist;

3) pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

(3) Riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud.

(4) Hageja hagist loobumine ei piira kostja õigust nõuda hagejalt tema menetluskulude, muu hulgas tasutud riigilõivu tervikuna väljamõistmist.

(5) Riigilõivu ja kohtukulude tagastamise nõue riigi vastu lõpeb kolme aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal nõue tekkis, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

3. jagu

Tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning muud tõendamisega seotud kulud

(1) Käesolevas jaos sätestatu kohaselt makstakse tasu menetluses osalenud tunnistajale, eksperdile ja tõlgile.

(2) Käesolevas jaos sätestatut ei kohaldata tõlgina või eksperdina kasutatud kohtu või muu riigiasutuse töötajale, kes täidab tõlkimisega või ekspertiisiga oma teenistuskohustust. Riikliku ekspertiisiasutuse ekspertiisi tegemise kulud ja koosseisulise tõlgi kulud kuuluvad hüvitamisele Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud ulatuses ja korras.

(3) Kui tunnistaja, ekspert või tõlk on oma kohustuse täitnud, maksab kohus talle tasu välja sellest sõltumata, kas pooled on kulud ette tasunud või kas kulud on pooltelt sisse nõutud.

(1) Tunnistajale makstakse tunnistajatasu. Tunnistajatasu on hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest. Tunnistajatasu makstakse ka siis, kui tõendusküsimusele on vastatud kirjalikult.

(2) Tunnistajatasu suurus arvutatakse tunnistaja keskmise brutosissetuleku tunnitasumäära alusel iga töölt puudutud tunni eest.

(3) Kohus määrab tunnistajatasu tunnimäära Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tunnitasu alam- ja ülemmäära piires.

(4) Kui tunnistaja ei ole seoses tunnistuse andmisega sissetulekut kaotanud või kui tal sissetulek puudub, makstakse talle tunnistajatasu madalaima määra järgi.

(1) Eksperdile ja tõlgile makstakse nende ülesannete täitmise eest riigi arvel tasu tunnitasuna Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud alam- ja ülemmäära piirides.

(2) Tunnitasu määrates arvestab kohus eksperdi või tõlgi kvalifikatsiooni, töö keerukust, vajalike vahendite kasutamisega seotud möödapääsmatuid kulusid ning erilisi asjaolusid, mille tingimustes tuli ekspertiis või tõlge teha.

(3) Dokumendi tõlkijale makstakse tasu tõlkelehekülje eest Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud ulatuses. Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada ka teatud ekspertiisi või tõlke tegemise eest kindla tasu.

(4) Tasu võib eksperdi või tõlgi soovil maksta eksperdi või tõlgi tööandjale viimase esitatud arve alusel.

Välisriigis elavale tunnistajale, eksperdile ja tõlgile võib maksta Vabariigi Valitsuse poolt sätestatust kõrgemat tasu, kui selline tasu on tavaline tema elukohamaal ja isiku osalemine menetluses on hädavajalik.

(1) Eksperdile hüvitatakse ka eksperdiarvamuse ettevalmistamise ja koostamisega seotud kulud, kaasa arvatud vajalikud kulutused abitööjõule ning uuringuks kasutatud materjalidele ja vahenditele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulusid ei hüvitata suuremas ulatuses kui 20% eksperditasust.

(1) Tunnistajale, eksperdile ja tõlgile hüvitatakse menetlusega seotud sõidukulud mõistlikus ulatuses.

(2) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada hüvitatavate sõidukulude piirsummad ja täpsustada hüvitamisele kuuluvate kulude koosseisu.

Tunnistajale, eksperdile ja tõlgile hüvitatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud ulatuses ka muud kohtumenetlusest tingitud vajalikud kulud, eelkõige majutus- ja toitlustuskulud.

(1) Kohtusse kutsutud tunnistajale, eksperdile või tõlgile makstakse kulud tema taotluse alusel ette, kui tal ei ole piisavalt raha kohtusse sõitmiseks või kui talt ei saa selle raha maksmist mõistlikult oodata.

(2) Eksperdile või tõlgile tehakse taotluse korral mõistlik ettemakse, kui ta on kohtu ülesandel oma tavapärasest kutsetegevusest täiesti või põhiliselt eemal vähemalt 30 päeva järjest. Ekspert võib ettemakset taotleda ka juhul, kui eksperdiarvamuse koostamine nõuab suuri kulutusi, mille katmist ei saa mõistlikult oodata eksperdi kulul.

(1) Tunnistajale, eksperdile või tõlgile makstava tasu ja hüvitatavad kulud määrab kindlaks kohus, kes on tunnistaja, eksperdi või tõlgi kaasanud. Kohus saadab määruse ärakirja Justiitsministeeriumile.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi kaudu, tunnistaja, ekspert, tõlk ja pool esitada määruskaebuse, kui kohtu määratud summa ületab 1000 krooni. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

(1) Tunnistajale, eksperdile ja tõlgile makstakse tasu üksnes nõudmisel.

(2) Tunnistajatasu maksmise ja tunnistajale kulude hüvitamise nõue lõpeb kolme kuu möödumisel ajast, millal tunnistaja menetluses viimati osales, kui tunnistaja ei esita kohtule taotlust tasu maksmiseks ja kulutuste hüvitamiseks. Kohus teavitab tunnistajat nimetatud tähtajast ja tähtaja möödumise õiguslikest tagajärgedest.

(3) Kohus võib eksperdile või tõlgile määrata vähemalt 30-päevase tähtaja nõude kogusumma esitamiseks. Tähtaja määramisel teavitatakse eksperti ja tõlki ka tähtaja möödumise tagajärgedest.

(4) Eksperdi ja tõlgi nõue lõpeb, kui ta ei esita seda kohtu määratud tähtaja jooksul. Ekspert ja tõlk võivad nõuda tähtaja ennistamist, kui neil ei olnud võimalik tähtajast kinni pidada mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise avalduse võib esitada 14 päeva jooksul, alates takistuse kõrvaldamisest ja tähtaja ennistamise tingimuste põhistamisest.

(5) Eksperdi ja tõlgi nõuded lõpevad käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatust sõltumata ühe aasta jooksul, alates tekkimisest.

(6) Liigselt makstud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgitasu ning kulud võib kohtumääruse alusel tagasi nõuda, kui määrus on maksma kohustatud isikule kätte toimetatud ühe aasta jooksul, alates liigse väljamakse tegemisest. Maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui kaebuse ese ületab 1000 krooni. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

(1) Kui kohtule dokumendi või asitõendi esitanud, vaatlemist võimaldanud või ekspertiisiks asja väljaandnud või ekspertiisi korraldamist võimaldanud isik ei ole selles asjas menetlusosaline, on tal õigus nõuda riigilt nende vajalike kulude hüvitamist, mida ta kandis seoses menetlustoiminguga.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud määrab taotluse alusel kindlaks kohus, kes menetlustoimingu korraldas.

(3) Kulude hüvitamise nõue lõpeb kolme kuu möödumisel ajast, millal menetlustoiming tehti, kui kulude hüvitamiseks õigustatud isik ei esita kohtule taotlust kulud hüvitada. Kohus teavitab kulude hüvitamiseks õigustatud isikut nimetatud tähtajast ja tähtaja möödumise õiguslikest tagajärgedest.

4. jagu

Menetluskulude jaotus

(1) Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

(2) Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud.

(3) Poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud.

(4) Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

(1) Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda.

(2) Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.

(1) Hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

(2) Kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.

(3) Ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.

(1) Kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse.

(2) Kaashageja või -kostja ei kanna menetluses teise kaashageja või -kostja esitatud avaldusest, taotlusest, väitest, tõendist, kaebusest või vaidlustamisest tulenevaid täiendavaid menetluskulusid. See kehtib ka siis, kui kaashageja või -kostja menetlustoimingud kehtivad teiste kaashagejate või -kostjate suhtes käesoleva seadustiku § 207 lõike 3 järgi.

(3) Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut sel juhul ei kohaldata.

Poole asendamisel vaidlusaluse eseme võõrandamise või nõude loovutamise korral kannavad asendatud ja asendav pool solidaarselt vastaspoole menetluskulud, kui otsus tehakse vastaspoole kasuks. Kohus määrab kulude jaotuse teisiti, kui see oleks eelnimetatud viisil ilmselt ebaõiglane.

(1) Iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule.

(2) Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda. See ei välista ega piira kolmanda isiku õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel.

(1) Hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.

(2) Hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

(3) Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

(4) Kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

(5) Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt.

(6) Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

(1) Menetlustoimingu tegemise tähtaja mööda lasknud või vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise põhjustanud pool kannab sellest tulenevad täiendavad menetluskulud.

(2) Tähtaja ennistamisega, tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad tähtaja ennistamise avalduse esitaja või kaja või menetluse taastamise avaldaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

(3) Rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud võib menetluse tulemusest sõltumata jätta poole kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud.

(1) Tõendite tagamiseks või asjaolu eelnevaks tuvastamiseks korraldatud eeltõendamismenetluse kulud kannab menetluse algatanud isik.

(2) Kulude määramise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

(3) Eeltõendamismenetluse kulud võetakse arvesse põhimenetluses kulude jaotamisel.

(1) Vastustaja taotlusel jätab kohus apellatsioon- või määruskaebuse menetluskulud täielikult või osaliselt apellandi või määruskaebuse esitaja kanda, kelle kasuks otsus tehakse, kui ta võidab uue esitatud asjaolu põhjal, millele ta oleks võinud tugineda juba maakohtus.

(2) Kui kostja, kelle kahjuks esimese astme kohus on otsuse teinud, taotleb ringkonnakohtus aegumise kohaldamist, kuigi ta seda esimese astme kohtus ei taotlenud, ja ringkonnakohus aegumist kohaldab, võib kohus hageja taotlusel jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

(1) Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

(2) Täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda.

(3) Hagita menetluses pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivate kulude eest vastutavad pärijad vastavalt pärimisseaduse (RT I 1996, 38, 752; 1999, 10, 155; 88, 807; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 53, 336) sätetele pärandikohustuste kohta.

(4) Äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramise menetluse kulud kannab hüvitise maksmiseks kohustatud isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

(5) Kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on ilmselt põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti.

(6) Vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega.

(7) Maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu sissenõudmise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut.

5. jagu

Menetluskulude kindlaksmääramine

(1) Asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

(2) Kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust.

(3) Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

(1) Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

(2) Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

(3) Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

(4) Asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Sel juhul annab kohus menetlusosalistele enne mõistliku võimaluse esitada oma menetluskulude nimekiri ja tõendid.

(5) Menetlusosaline ei või menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil.

(1) Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

(2) Mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest.

(3) Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad.

(1) Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast.

(2) Kui menetluskulud jagati täielikult või osaliselt murdosade või protsentide järgi, nõuab kohus pärast kulude kindlaksmääramise avalduse talle esitamist, et vastaspool esitaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ka oma menetluskulude nimekirja ja seda tõendavad dokumendid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse üksnes avaldaja menetluskulude kohta.

(1) Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

(2) Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses.

(3) Menetlusosaline võib nõuda kohtult menetluskulude kohta tehtud määruse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Täiendamist võib nõuda kümne päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest.

(1) Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(2) Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

(1) Tasumata või vähem tasutud riigilõivu ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigile tasumist võib kohtumääruse alusel nõuda ka tagantjärele, kui määrus on maksma kohustatud isikule kätte toimetatud ühe aasta jooksul pärast kohtulahendi jõustumist või menetluse muul põhjusel lõppemist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka menetlusosaliselt menetlusabikulude ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigi kasuks väljamõistmise puhul. Kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 1000 krooni. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

(4) Riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata Justiitsministeeriumile või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutusele.

(5) Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.

(6) Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

(7) Kohtulahendi alusel riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude maksmise nõue, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, aegub kolme aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal menetlus jõustunud lahendiga lõppes. Nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses nõuete aegumise kohta sätestatut.

6. jagu

Riigipoolse menetlusabi andmine menetluskulude kandmiseks

(1) Menetlusabi on riigipoolne menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja:

1) vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude kandmisest;

2) võib tasuda riigilõivu, kautsjoni või muud kohtukulud igakuiste osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul;

3) vabastatakse tagatise andmise kohustusest menetluskulude katteks või otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamisega tekkida võiva kahju katteks;

4) ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest;

5) vabastatakse sissenõudjana Eesti Vabariigi arvel täielikult või osaliselt täitemenetlusega seotud kuludest või nähakse ette nende tasumine osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul;

6) vabastatakse täielikult või osaliselt kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kuludest või nähakse ette nende tasumine osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul.

(2) Menetlusosalise, kes on mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või kelle elukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, võib Eestis menetlusabi andmisel vabastada Eesti Vabariigi arvel kohtu nõutud ja menetlusabi taotleja esitatud dokumendi tõlkimise kulust või määrata kulude kandmise osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul, kui dokument on vajalik asja lahendamiseks.

(3) Menetlusosalise, kes on mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või kelle elukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, võib Eestis menetlusabi andmisel vabastada menetlusega seotud sõidukulude kandmisest või määrata kulude kandmise osade kaupa, kui seaduses on sätestatud menetlusosalise isikliku kohaloleku vajadus või kui kohus peab seda vajalikuks.

(4) Menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RT I 2004, 56, 403) ei ole sätestatud teisiti.

(1) Menetlusosalisele antakse menetlusabi, kui:

1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja

2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas, ja

3) menetluses osalemine ilmselt ei ole pahatahtlik.

(2) Menetluses osalemise edukust võib eeldada, kui menetlusosalise esitatud taotlus on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusosalisele.

(1) Menetlusabi antakse füüsilisest isikust menetlusosalisele, kelle elukoht on menetlusabi andmise avalduse esitamise ajal Eesti Vabariigis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on Eesti Vabariigi või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik. Elukoha määramisel käesoleva jao tähenduses lähtutakse EL Nõukogu määruse 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artiklist 59. Muule füüsilisest isikust menetlusosalisele antakse menetlusabi üksnes juhul, kui see tuleneb välislepingust.

(2) Füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui:

1) menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa;

2) menetlusabi taotleja saab menetluskulud kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, millele saab seaduse kohaselt pöörata sissenõude;

3) menetlus on seotud menetlusabi taotleja majandus- või kutsetegevusega ega kahjusta tema majandus- või kutsetegevusega mitteseotud õigusi.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu ei välista menetlusabi andmist, kui menetlusabi taotleja elukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis ja ta tõendab, et ta ei suuda menetluskulusid kohe või tervikuna katta elukohariigi elamiskulude tõttu, mis on suuremad kui Eestis.

(1) Juriidilistest isikutest võib menetlusabi oma eesmärkide saavutamiseks taotleda üksnes tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud või sellega võrdsustatud mittetulundusühing või sihtasutus, mille asukoht on Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, kui taotleja tõendab, et ta taotleb menetlusabi keskkonnakaitse või tarbijakaitse valdkonnas või muud ülekaalukat avalikku huvi arvestades paljude inimeste seadusega kaitstud õiguste võimaliku kahjustamise vältimiseks ja ta ei suuda eeldatavasti menetluskulusid oma vara arvel katta või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena. Muule välismaisele juriidilisele isikule antakse menetlusabi üksnes välislepingu alusel.

(2) Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad.

(1) Menetlusabi taotlus esitatakse kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse.

(2) Menetlusabi taotlus täitemenetlusega seotud kulutuste kandmiseks esitatakse kohtule, kes lahendaks täitemenetlust korraldava kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse, ning kohtueelse menetlusega seotud kulutuste kandmiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas kohtueelne menetlus toimub.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohus on ka menetlusabi taotlusi vastuvõttev asutus EL Nõukogu direktiivi 2003/8/EC õiguskaitsele ligipääsu parandamise kohta piiriüleste vaidluse korral, luues niisuguste vaidluste jaoks ühtsed õigusabi puudutavad miinimumreeglid (ELT L 026, 31.01.2003, lk 41-47), artikli 14 tähenduses. Kohus ei või nõuda taotluse legaliseerimist või muul viisil ametlikku kinnitamist.

(4) Kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi, eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. Kohus kontrollib siiski kaebuse menetlusse võtmisel, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ei ole ilmselt pahatahtlik ning kohus võib igas menetlusstaadiumis kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud.

(5) Kohtu nõudmisel peab menetlusabi saaja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul andma selgitusi, kas tema varaline seisund on muutunud ja esitama vastavad tõendid. Kohtul on õigus vajaduse korral muu hulgas küsida andmeid menetlusabi saaja või tema perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta Maksu- ja Tolliametilt, krediidiasutustelt ja muudelt isikutelt või asutustelt.

(6) Kui sissenõudja taotleb menetlusabi täitemenetluse kulude katteks ja on saanud eelnevalt menetlusabi asja menetlemisel, ei pea kohus täiendavalt kontrollima, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Kohus peab kõiki menetlusabi andmise eeldusi kontrollima, kui menetlusabi taotletakse enam kui ühe aasta möödumisel menetluses tehtud lahendi jõustumisest.

(1) Menetlusabi taotluses märgitakse:

1) menetlus, milleks menetlusabi taotletakse;

2) kellena taotluse esitaja menetluses osaleb või soovib osaleda ja milliseid avaldusi või taotlusi tahab esitada;

3) millel taotluse esitaja nõue või vastuväide põhineb.

(2) Taotlusele lisab taotleja allkirjastatud teatise enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta (perekonnasuhted, elukutse, vara, sissetulek ja kohustused) ning võimaluse korral ka muud dokumendid, mis seda seisundit tõendavad.

(3) Isik, kelle elukoht ei ole Eestis, lisab taotlusele elukohariigi pädeva asutuse teatise tema ja tema perekonnaliikmete kolme viimase aasta sissetuleku kohta. Kui taotleja ei saa teatist mõjuval põhjusel esitada, võib menetlusabi andmise otsustada teatiseta.

(4) Juriidilisest isikust taotleja lisab võimaluse korral menetlusabi taotlusele põhikirja ärakirja ning eelmise majandusaasta aruande kinnitatud ärakirja.

(5) Menetlusabi taotluse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatise näidisvormi ja selles sisalduvate andmete loetelu kehtestab justiitsminister määrusega ning taotluse ja teatise näidisvorm peab olema igaühele vabalt kättesaadav Justiitsministeeriumi veebilehel ning igas kohtus ja advokaadibüroos. Justiitsminister võib kehtestada ka nõudeid taotleja poolt esitatavatele taotlust põhjendavatele dokumentidele.

(6) Menetlusabi taotlus esitatakse eesti keeles. Taotluse võib esitada ka inglise keeles, kui menetlusabi taotleb füüsiline isik, kelle elukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, või juriidiline isik, mille asukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis. Muus keeles kohtule edastatud taotlus tagastatakse.

(1) Taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid.

(2) Taotleja majanduslikku seisundit hinnates ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata menetlusabi taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikke sõiduvahendeid, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga.

(3) Kui menetlusabi taotleja taotleb menetlusabi temaga koos elava perekonnaliikme vastu nõude esitamiseks, ei arvestata taotleja majandusliku seisundi hindamisel selle perekonnaliikme sissetulekut ega temale kuuluvat vara.

(4) Menetlusabi andmise aluseks võetava sissetuleku ja vara arvestamise korra kehtestab justiitsminister määrusega.

(5) Kohus võib menetlusabi taotlejalt nõuda esitatud andmete põhistamist või täiendavate dokumentide ja andmete esitamist või nõuda teistelt isikutelt või asutustelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta. Järelepärimisele tuleb vastata kohtu määratud tähtaja jooksul.

(6) Kui taotluse esitaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud põhistatud andmeid oma isikliku ja majandusliku seisundi kohta või vastanud esitatud küsimustele või on seda teinud ebapiisavalt, ei määra kohus menetlusabi andmist ulatuses, mida ei ole põhistatud.

(7) Maksu- ja Tolliamet esitab kohtu nõudmisel teatise riigi õigusabi taotleja ja tema perekonnaliikmete viimase aasta sissetuleku kohta või sissetulekuandmete puudumise kohta. Teatise vormi kehtestab rahandusminister määrusega.

(1) Menetlusabi taotlus lahendatakse määrusega. Vajaduse korral võib kohus küsida enne taotluse lahendamist teiste menetlusosaliste seisukohta.

(2) Kohus saadab menetlusabi andmise määruse ärakirja viivitamata Rahandusministeeriumile või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusele.

(3) Kui menetlusabi taotluse edastas kohtule mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi menetlusabi taotluste edastamiseks pädev asutus, saadab kohus menetlusabi taotluse kohta tehtud määruse ärakirja ka sellele asutusele.

(1) Kui menetlusabi korras on määratud kohtukulude tasumine osadena, peatab kohus määrusega osamaksete tasumise, kui:

1) on ilmne, et menetlusabi saaja senised maksed katavad kohtukulud;

2) jõustub lahend, mille alusel peab menetluskulud kandma teine menetlusosaline.

(2) Kohus ei peata käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 kohaselt osamaksete tasumist, kui menetluskulude kandmiseks kohtulahendi alusel kohustatud menetlusosalisele on samuti antud menetlusabi menetluskulude kandmiseks või kui muul põhjusel on ilmne, et see menetlusosaline ei suuda kulusid tasuda.

(3) Kohus võib kohtukulude osamaksete suurust ja tasumise tähtaega määrusega muuta, kui menetlusabi saaja majanduslik seisund on oluliselt muutunud. Kohtu nõudmisel peab menetlusabi saaja andma selgitusi, kas tema majanduslik seisund on muutunud, ja esitama vastavad tõendid. Kohtul on õigus vajaduse korral muu hulgas küsida andmeid menetlusabi saaja või tema perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta Maksu- ja Tolliametilt, krediidiasutustelt ja muudelt isikutelt või asutustelt.

(1) Kohus võib menetlusabi andmise tühistada, kui:

1) menetlusabi saaja on menetlusabi taotledes esitanud valeandmeid;

2) menetlusabi saamise tingimused puudusid või on ära langenud;

3) menetlusabi saaja ei ole kohtu määratud osamakseid tasunud kauem kui kolm kuud;

4) menetlusabi saaja ei anna kohtu nõudmisel selgitust oma majandusliku seisundi muutumise kohta või ei esita nõutavaid tõendeid.

(2) Menetlusabi andmise tühistamise korral kannab menetlusabi saanud menetlusosaline oma menetluskulud täies ulatuses.

(1) Menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused.

(2) Pool, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on kohtukulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi kohtukulude tasumiseks. Kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

(3) Kui hageja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral kohtukulud määrusega riigi kasuks täies ulatuses välja.

(4) Kui kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral kohtukulud määrusega riigi kasuks täies ulatuses välja.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud määruses võib kohus mõjuval põhjusel ette näha kulude tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku kohtukulude tasumise kohustusest.

(1) Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, samuti käesoleva seadustiku § 190 lõigetes 3 ja 4 nimetatud määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

(2) Menetlusabi määruse peale ei saa esitada määruskaebust, kui tsiviilasjas endas on tehtud jõustunud kohtulahend.

(3) Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Menetlusabi advokaadi õigusabi tagamiseks või avalduse ja selle lisade tõlkimiseks võib vastavalt riigi õigusabi seaduse §-dele 33 ja 34 Harju Maakohtult taotleda ka menetluseks, mis toimub muus Euroopa Liidu liikmesriigis.

(1) Harju Maakohtu vahendusel võib käesolevas jaos sätestatu kohaselt menetlusabi saamiseks õigustatud isik taotleda menetlusabi andmist ka mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis toimuvas menetluses.

(2) Menetlusabi taotluse edastamiseks esitatakse kohtule menetlusabi taotlus ja sellele lisatud dokumendid selle liikmesriigi keeles, kus menetlusabi andmist taotletakse, tingimusel, et see keel on Euroopa Liidu ametlik keel või et liikmesriik on selle keelega nõustunud vastavalt direktiivi 2003/8/EC artikli 14 lõikele 3.

(3) Kohus abistab menetlusabi taotlejat teises Euroopa Liidu liikmesriigis menetlusabi taotlemisel, hoolitsedes, et menetlusabi taotlusele oleks lisatud kõik tema andmetel taotluse lahendamiseks vajalikud dokumendid ning korraldades vajaduse korral taotluse ja dokumentide tõlkimise. Dokumente ei pea legaliseerima ega muul viisil ametlikult kinnitama.

(4) Kohus lahendab menetlusabi taotluse edastamise avalduse hagita menetluses. Menetlusabi taotluse edastamisest võib põhjendatud määrusega keelduda, kui taotlus on ilmselt põhjendamatu või see ei kuulu ilmselt direktiivi 2003/8/EC kohaldamisalasse.

(5) Kohus edastab menetlusabi taotluse koos lisadokumentidega 15 päeva jooksul, alates nõuetekohases keeles nõuetekohaste taotluse ja lisadokumentide esitamisest või vormistamisest, vastava Euroopa Liidu liikmesriigi taotluse vastuvõtmiseks pädevale asutusele.

(6) Menetlusabi taotluse edastamiselt ei pea tasuma riigilõivu. Muud menetluskulud, eelkõige tõlkekulud, võib kohus määrusega taotluse esitajalt sisse nõuda juhul, kui menetlusabi taotlus jäetakse rahuldamata. Kohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 1000 krooni. Määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

(7) Taotluse edastamisest keeldumise määruse peale võib taotleja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

19.  peatükk

TAGATIS

(1) Kui seaduses on ette nähtud poole kohustus anda tagatis, määrab selle andmise viisi ja tagatise suuruse kohus. Kui kohus ei ole seda teinud ja pooled ei ole kokku leppinud teisiti, antakse tagatis raha või väärtpaberite hoiustamisena kohtu deposiitkontole või Eesti või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse tähtajatu, tagasivõtmatu ja tingimusteta garantiina teise poole kasuks.

(2) Tagatiseks võib olla väärtpaber, kui sellel on turuhind. Väärtpaberit arvestatakse tagatisena mitte suuremas ulatuses kui ¾ väärtpaberi turuhinnast.

(3) Kohtu deposiitkontole hoiustamisele kohaldatakse võlaõigusseaduse hoiustamise sätteid. Justiitsminister kehtestab määrusega hoiustamiseks täpsema korra.

(1) Kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Kui tagatis on antud garantiina, määrab kohus garantii lõppemise.

(2) Enne määruse tegemist saadab kohus tagatise tagastamise avalduse seisukoha võtmiseks poolele, kelle kasuks on tagatis antud.

(3) Tagatise tagastamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse avaldaja. Tagatise tagastamise määruse peale võib määruskaebuse esitada pool, kelle kasuks tagatis anti.

(1) Hagimenetluses võib kohus kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui hageja:

1) ei ole Eesti Vabariigi ega mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik ja tema elukoht ei ole Eestis ega mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis;

2) on juriidiline isik, mille asukoht ei ole Eestis ega mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis;

3) majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja pankrotimenetlus või kui aasta jooksul enne hagi esitamist on hageja vara suhtes toimunud täitemenetlus, ilma et täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud.

(2) Kohus ei või kohustada hagejat tagatist andma, kui hagejal on menetluskulude katteks Eestis piisavalt vara või talle kuuluvad Eestis asjaõigusega piisavalt tagatud nõuded. Kohus ei või käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud juhul kohustada hagejat tagatist andma, kui:

1) välislepingu alusel ei või tagatist nõuda;

2) kostjale menetluskulude hüvitamise otsus kuulub hageja elu- või asukohamaal täitmisele.

(3) Kostja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagejalt nõuda tagatist ka siis, kui tagatise andmise eeldused tekivad alles menetluse ajal, välja arvatud juhul, kui ta on hagi õigeks võtnud. Kui menetluse käigus ilmneb, et antud tagatis ei ole küllaldane, võib kostja nõuda täiendavat tagatist.

(4) Hageja võib esitada tagatise andmist kohustava maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

Kohus määrab käesoleva seadustiku §-s 196 sätestatud juhul hagejale kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja. Kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata.

IV osa

MENETLUSOSALISED JA NENDE ESINDAJAD

20.  peatükk

ÜLDSÄTTED

(1) Menetlusosalised on:

1) hagimenetluses - pooled ja kolmas isik;

2) hagita menetluses - avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud.

(2) Seaduses ettenähtud juhul on menetlusosaline ka avalikku huvi kaitsma õigustatud isik või asutus.

(1) Menetlusosalisel on õigus:

1) tutvuda toimikuga ja saada sellest ärakirju;

2) teada asja arutava kohtu koosseisu;

3) esitada taandusi ja taotlusi;

4) anda kohtule seletusi ja esitada põhjendusi kõigi asja arutamisel tõusetunud küsimuste kohta;

5) esitada tõendeid ning võtta osa tõendite vaatlusest ja uurimisest;

6) vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele;

7) esitada küsimusi teistele menetlusosalistele, tunnistajatele ning ekspertidele;

8) saada dokumendina vormistatud kohtulahendi tõestatud ärakirju.

(2) Menetlusosalisel on ka muud käesolevas seadustikus sätestatud menetlusõigused.

(1) Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt.

(2) Kohus ei luba menetlusosalisel õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida.

(3) Hagejat ja iseseisva nõudega kolmandat isikut, kes on vastaspoolele kahju tekitamise eesmärgil teadlikult esitanud põhjendamata hagi, võib kohus trahvida ja mõista temalt otsuse tegemisel teise poole kasuks välja mõistliku summa varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks ning jätta kohtukulud täielikult või osaliselt tema kanda.

(4) Menetlusosaline peab kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamata teatama oma aadressi või sidevahendite andmete muutumisest.

(1) Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on isiku võime omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi.

(2) Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on ka välismaisel isikute ühendusel ja asutusel ning rahvusvahelisel organisatsioonil, kelle õigusvõimet tunnustatakse Eestis rahvusvahelise eraõiguse sätete alusel.

(1) Tsiviilkohtumenetlusteovõime on isiku võime oma tegudega kohtus teostada tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi.

(2) Tsiviilkohtumenetlusteovõimet ei ole piiratud teovõimega isikul. Vähemalt viieteistaastane alaealine võib menetluses osaleda kõrvuti seadusliku esindajaga.

(3) Kui menetluses esindab tsiviilkohtumenetlusteovõimelist täisealist isikut eeskostja, loetakse, et esindatav on tsiviilkohtumenetlusteovõimetu.

(4) Täisealisele isikule piiratud teovõime tõttu eestkoste seadmise menetluses on eestkostetaval tsiviilkohtumenetlusteovõime. Isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses on isikul oma teovõimest sõltumata tsiviilkohtumenetlusteovõime, kui ta on vähemalt neljateistaastane.

Välismaalane, kellel oma maa õiguse järgi tsiviilkohtumenetlusteovõime puudub, loetakse tsiviilkohtumenetlusteovõimeliseks, kui ta on seda Eesti õiguse kohaselt.

(1) Kohus kontrollib menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda.

(2) Kui kohtul on kahtlus füüsilisest isikust menetlusosalise tsiviilkohtumenetlusteovõimes, võib ta isikult nõuda arsti arvamuse esitamist või korraldada ekspertiisi. Kui isik sellest keeldub või kui esitatud dokumendid ei kõrvalda kohtu kahtlust, algatab kohus menetluse menetlusosalisele eestkostja määramiseks. Hagejale või muu avalduse või kaebuse esitajale eestkostja määramise menetluse algatamise võimatuse korral jätab kohus avalduse või kaebuse läbi vaatamata.

(3) Kohus võib lubada menetluses osaleda ka tsiviilkohtumenetlusteovõimetul menetlusosalisel, kui menetluses osalemise takistatus seab ohtu menetlusosalise olulise huvi. Sel juhul määrab kohus talle tähtaja esindaja määramiseks. Menetlust lõpetavat kohtulahendit ei või menetluses teha enne, kui tähtaeg on möödunud.

(4) Kohus teavitab viivitamata menetlusosalise elukoha järgset valla- või linnavalitsust, kui tal tekib kahtlus menetlusosalise teovõime suhtes.

21.  peatükk

POOLED

(1) Tsiviilkohtumenetluse pooled on hageja ja kostja.

(2) Hageja on isik, kes on esitanud hagi. Kostja on isik, kelle vastu hagi on esitatud.

(1) Lisaks menetlusosalise õigustele on hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Poolel on õigus kohtulahendi peale edasi kaevata ja muud käesolevas seadustikus ettenähtud menetlusõigused.

(2) Pooled võivad asja lõpetada kompromissiga.

(3) Poolel on õigus nõuda kohtulahendi sundtäitmist. Hagita menetluses on see õigus menetlusosalisel.

(1) Mitu isikut võivad esitada ühise hagi ja hagi võib esitada ühiselt mitme kostja vastu, kui:

1) menetluse esemeks on mitme isiku ühine õigus;

2) mitu isikut on õigustatud või kohustatud samast alusest;

3) menetluse esemeks on samalaadsed ja olemuslikult samalaadsest alusest tekkinud nõuded või kohustused.

(2) Iga hageja või kostja osaleb menetluses teise poole suhtes iseseisvalt. Hageja või kostja toimingust ei tulene kaashagejale või -kostjale õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

(3) Kui vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kõigi kaashagejate või -kostjate suhtes ühiselt ja kas või üks kaashageja või -kostja järgib menetlustähtaega, osaleb kohtuistungil, esitab kaebuse või osaleb muu menetlustoimingu tegemisel, kehtivad tema toimingud ka teiste kaashagejate või -kostjate suhtes.

(1) Kui hageja leiab, et hagi on ekslikult esitatud isiku vastu, kes ei peaks olema kostja, võib kohus kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus hageja taotlusel menetlust lõpetamata asendada senise kostja teise kostjaga. Sel juhul loetakse hagi esialgse kostja suhtes tagasivõetuks.

(2) Kui hageja leiab, et hagi ei ole esitatud kõigi isikute vastu, kes on vaidlustatud õigussuhte osalised, võib kohus hageja taotlusel kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus kaasata kostjana ka need isikud.

(3) Pärast kostja asendamist või kaasamist peab hageja esitama kohtule asendatud või kaasatud kostja jaoks hagiavalduse ärakirja koos lisadega. Pärast kostja asendamist või kaasamist alustatakse asja läbivaatamist algusest peale.

(1) Füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis.

(2) Üldõigusjärglasele on kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema õiguseelnejale.

(1) Hagi esitamine ja menetlemine ei puuduta poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue.

(2) Vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust.

(3) Õigusjärglane võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastaspoole nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel. Vastaspoole nõusolekuta võib õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel.

(4) Kui eseme võõrandab hageja ja ese omandatakse tsiviilõiguse sätete järgi heauskselt, võib kostja hagejale esitada vastuväite, et hageja on tema vastu nõudeõiguse kaotanud.

(1) Kui omaniku ja kolmanda isiku vahel on vaidlus kinnisasjaga seotud asjaõiguse või seda tagava märke olemasolu või puudumise või kinnisasjaga seotud kohustuse üle, on õigusjärglasel kinnisasja võõrandamise korral õigus ja vastaspoole taotlusel kohustus astuda menetlusse omandi ülemineku ajast alates poolena senise poole asemel. See kehtib ka kinnisasja üüri- või rendilepingust või selle puudumisest tuleneva vaidluse kohta, kui lepingu kohta on kantud märge kinnistusraamatusse.

(2) Kui vastaspool taotleb teise poole õigusjärglase menetlusse astumist, kuid see taotluse kohtu poolt kättetoimetamisele vaatamata menetlusse ei astu, loetakse õigusjärglus kättetoimetamisega tunnustatuks ja pool asendatuks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata, kui õigusjärglane on kinnisasja tsiviilõiguse sätete kohaselt omandanud heauskselt. Kui sellisel juhul on võõrandaja hageja, võib kostja hagejale esitada vastuväite, et hageja ei või tema vastu nõuet esitada.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatut kohaldatakse ka vaidlusele, mis käsitleb õigust laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile.

22.  peatükk

KOLMANDAD ISIKUD

(1) Kui kolmas isik esitab iseseisva nõude hageja ja kostja vahelise vaidluse eseme suhtes, võib ta kuni asja sisulise arutamise lõppemiseni maakohtus esitada samas menetluses hagi mõlema poole vastu.

(2) Iseseisva nõudega kolmandal isikul on hageja õigused ja kohustused.

(1) Kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks, võib menetlusse astuda hageja või kostja poolel. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku võib käesoleva seadustiku §-s 216 sätestatud alusel ja korras menetlusse kaasata ka poole taotlusel.

(2) Iseseisva nõudeta kolmas isik saab menetlusse astuda ning teda võib menetlusse kaasata menetluse igas staadiumis igas kohtuastmes kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

(1) Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlusse astumiseni või menetlusse kaasamiseni tehtud menetlustoimingud kehtivad ka kolmanda isiku suhtes.

(2) Iseseisva nõudeta kolmas isik võib teha kõiki menetlustoiminguid peale nende, mida saab teha üksnes hageja või kostja. Tema avaldusel ja menetlustoimingul on menetluses õiguslik tähendus üksnes juhul, kui see ei ole vastuolus selle hageja või kostja avalduse või toiminguga, kelle poolel kolmas isik menetluses osaleb.

(3) Iseseisva nõudeta kolmas isik ei või hageja või kostja suhtes, kelle poolel ta menetlusse astus või kaasati, järgnevas menetluses tugineda sellele, et menetluses tehtud lahendi resolutsioon on ebaõige või et asjaolud on ebaõigesti tuvastatud.

(4) Kui pool algatab iseseisva nõudeta kolmanda isiku vastu menetluse eelmisele menetlusele tuginedes, võib kolmas isik esitada ka vastuväite, mille ta on esitanud menetluses kolmanda isikuna ja mis on vastuolus poole avaldustega. Kolmas isik võib esitada ka vastuväite, et ta ei saanud esitada taotlust, väidet või tõendit või kaebust, kuna ta astus menetlusse või kaasati sinna liiga hilja või ta ei saanud neid esitada hageja või kostja, kelle poolel ta menetluses osales, avalduste või toimingute tõttu. Ta võib samuti esitada vastuväite, et hageja või kostja ei esitanud tahtlikult või raskelt hooletult taotlust, väidet, tõendit või kaebust, mis oli kolmandale isikule teadmata.

(1) Iseseisva nõudeta kolmas isik esitab menetlusse astumiseks avalduse asja menetlevale kohtule.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele (§ 338):

1) andmed poolte ja kohtuvaidluse kohta;

2) õigusliku huvi, mida iseseisva nõudeta kolmas isik asjas omab, põhistus;

3) menetlusega ühinemise taotlus.

(3) Kohus toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kätte mõlemale poolele ja annab neile tähtaja seisukoha võtmiseks.

(4) Kohus rahuldab iseseisva nõudeta kolmanda isiku taotluse ja lubab tal menetlusse astuda, kui avaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele ja kolmas isik põhistab oma õiguslikku huvi.

(5) Kui ilmneb, et kolmas isik on astunud menetlusse põhjendamatult, võib kohus ta määrusega menetlusest kõrvaldada.

(6) Määruse peale, millega kohus lubab kolmandal isikul menetlusse astuda või keeldub sellest või kõrvaldab kolmanda isiku menetlusest, võib pool või kolmas isik esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

(1) Pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni lahendi jõustumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks.

(2) Hageja või kostja poolel kolmanda isiku kaasamise avalduses märgitakse:

1) kolmanda isiku nimi;

2) menetluse sisu ja staadium;

3) kolmanda isiku menetlusse kaasamise põhjus ja põhistus.

(3) Kohus toimetab avalduse kätte kolmandale isikule ja teatab avaldusest teisele poolele ning annab neile tähtaja seisukoha võtmiseks.

(4) Kohus kaasab kolmanda isiku määrusega, kui avaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele ja pool põhistab kolmanda isiku kaasamise vajaduse. Kolmas isik loetakse kaasaja poolel menetlusse kaasatuks alates kaasamise määruse kolmandale isikule kättetoimetamisest.

(5) Kui ilmneb, et kolmas isik on kaasatud menetlusse põhjendamatult, võib kohus ta määrusega menetlusest kõrvaldada.

(6) Määruse peale, millega kohus kolmanda isiku menetlusse kaasab või kaasamata jätab või menetlusest kõrvaldab, võib pool või kolmas isik esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

23.  peatükk

ESINDAMINE

(1) Menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisti.

(2) Isiklik osavõtt asjast ei võta menetlusosaliselt õigust omada selles asjas esindajat või nõustajat. Esindaja osavõtt asjast ei piira tsiviilkohtumenetlusteovõimelise menetlusosalise isiklikku osavõttu asjast.

(3) Tsiviilkohtumenetlusteovõimetut menetlusosalist esindab kohtus tema seaduslik esindaja.

(4) Esindusele kohtus kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti.

(5) Esindajal on selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab. Esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt. Asjaolu omaksvõtmise ja muude avalduste kohta kehtib see niivõrd, kuivõrd juuresviibiv menetlusosaline omaksvõttu või avaldust kohe tagasi ei võta või ei paranda.

(6) Esindaja käitumine ja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega.

(7) Kui menetluses esindab last selleks määratud eestkostja, ei ole vanematel õigust menetluses last esindada.

(8) Kui kohus leiab, et menetlusosaliseks olev füüsiline isik ei ole ise võimeline kaitsma oma õigusi ja tema olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kaitseta, selgitab kohus talle võimalust saada riigi õigusabi.

(1) Lepinguline esindaja võib kohtus olla:

1) advokaat;

2) isik, kes on täitnud õigusteaduse akadeemilise õppe riiklikult tunnustatud õppekava;

3) p

4) üks hageja kaashagejate või üks kostja kaaskostjate volitusel;

5) menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa;

6) muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest.

(2) Menetlusosalise töötaja või teenistuja võib kohtus olla menetlusosalise lepinguliseks esindajaks, kui tal on kohtu arvates piisavad teadmised ja kogemused menetlusosalise esindamiseks.

(3) Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

(1) Kui avalduse esitab isik, kellel ei ole tsiviilkohtumenetlusteovõimet, või kui hagi esitatakse tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku vastu, kellel puudub seaduslik esindaja, määrab kohus talle kuni seadusliku esindaja menetlusse astumiseni ajutise esindaja, kui poole menetluses osalemise takistatus seab ohtu poole olulise huvi.

(2) Perekonnaasjas võib kohus määrata tsiviilkohtumenetlusteovõimetule isikule teda puudutavas menetluses esindaja, kui see on vajalik tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvide kaitseks. Esindaja tuleb määrata, kui:

1) tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvid on oluliselt vastuolus tema seadusliku esindaja huvidega;

2) kohus menetleb eestkoste seadmist tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku üle;

3) kohus menetleb abinõude rakendamist lapse heaolu tagamiseks, mis on seotud lapse lahutamisega perekonnast või vanema õiguste äravõtmisega;

4) kohus menetleb lapse äravõtmist kasuperekonnast või ühelt abikaasalt või muult lapsega suhtlemiseks õigustatud isikult.

(3) Tsiviilkohtumenetlusteovõimetule isikule ei pea esindajat määrama ja esindaja määramise määrus tühistatakse, kui teda esindab advokaat või muu kohane esindaja.

(4) Kohtu määratud esindaja esindusõigus lõpeb menetlust lõpetava lahendi jõustumisega või menetluse muul viisil lõppemisega, kui kohus ei lõpeta esindusõigust juba varem või ei ole esindajat määranud vaid ühe kohtuastme jaoks. Kui esindaja on määratud üksnes ühe kohtuastme jaoks, on esindajal esindusõigus ka kaebuse esitamiseks selles kohtuastmes tehtud lahendi peale.

(5) Kohus määrab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul, samuti muul käesolevas seadustikus sätestatud juhul isiku huvide kaitseks tema esindajaks riigi õigusabi seaduses sätestatud korras advokaadi. Advokaadi nimetab kohtule Eesti Advokatuur, kes tagab ka advokaadi osavõtu menetlusest. Advokaadi määramisel ei kontrolli kohus täiendavalt riigi õigusabi saamise eeldusi.

(6) Kohtu määratud advokaat saab tasu riigi arvel riigi õigusabi seaduses ettenähtud ulatuses ja korras. Isikut, kelle huvide kaitseks advokaat määrati, võib kohustada advokaadile tasutu riigile tagastama üksnes juhul, kui isik ei kasuta mõistlikku võimalust kaitsta oma huvisid menetluses teisiti kui kohtu määratud esindaja kaudu, või muul mõjuval põhjusel. See ei vabasta kulude tasumisest menetlusosalist, kes peab kandma menetluskulud kohtulahendi järgi.

(1) Eesti Vabariigi vastu täitevvõimu kandja tegevusest tulenevalt esitatud hagis või tema menetlusse kaasamise korral kolmanda isikuna või hagita menetluses osalemisel esindab Eesti Vabariiki ministeerium, kelle enda või kelle valitsemisalas oleva asutuse või kelle teenistuses oleva ametiisiku tegevusega on tsiviilasi seotud või kelle valitsemisalasse kuulub menetluse esemeks olev tsiviilasi. Kui menetlus seostub maavanema pädevusse kuuluva küsimusega, esindab Eesti Vabariiki asjaomane maavanem. Kui avaldus käsitleb Riigikantselei ülesannete täitmist, esindab Eesti Vabariiki Riigikantselei.

(2) Muu riigivara valitseja tegevusest tulenevalt Eesti Vabariigi vastu esitatud hagis või tegevusega seotud muus tsiviilasjas esindab Eesti Vabariiki selle riigivara valitseja.

(3) Justiitsministeeriumil on õigus esindada Eesti Vabariiki kõigis kohtumenetlustes.

(4) Kohus saadab Eesti Vabariigi vastu esitatud hagiavalduse või Eesti Vabariigi kaasamise avalduse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutustele. Kui kohus ei suuda täpselt tuvastada ministeeriumi, kelle valitsemisalasse esitatud avaldus kuulub, või muud riigivara valitsejat, saadab kohus avalduse Justiitsministeeriumile.

(1) Seadusliku esindaja esindusõigust tõendab dokument, millest nähtub tema seaduslikuks esindajaks olek.

(2) Lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. Kohus võib poolelt vajaduse korral nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja.

(3) Isik võib kohtuistungil volituse anda ka suuliselt. Volituse andmine protokollitakse.

(1) Õigus esindamiseks kohtus annab esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid, sealhulgas järgmisi:

1) hagi või muu avalduse esitamine;

2) asja üleandmine vahekohtule;

3) hagist loobumine;

4) hagi õigeksvõtmine;

5) hagi aluse või eseme muutmine;

6) vastuhagi esitamine;

7) osalemine iseseisva nõudega kolmanda isiku hagi menetlemisel;

8) kompromissi sõlmimine;

9) volituse edasiandmine teisele isikule (edasivolitus);

10) kohtulahendi peale kaebuse esitamine;

11) esindamine hagi tagamisel ja täitemenetluses;

12) hüvitatavate menetluskulude vastuvõtmine.

(2) Abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise avalduse võib tsiviilkohtumenetlusteovõimetu abikaasa esindaja esitada üksnes eestkosteasutuse nõusolekul.

(3) Perekonnaasjas antud volitus peab olema antud sõnaselgelt selle perekonnaasja ajamiseks.

Menetlusosaline võib esindaja esindusõiguse seadusjärgset ulatust piirata. Menetlusosalise esindaja esindusõiguse seadusjärgse ulatuse piiramine kehtib kohtu ja teiste menetlusosaliste suhtes üksnes ulatuses, milles see puudutab õigust lõpetada kohtuvaidlus kohtuliku kompromissiga, loobuda hagist või võtta hagi õigeks, tingimusel, et piirang on kohtule ja menetlusosalistele teatavaks tehtud.

Mitme lepingulise esindaja olemasolu korral võib neist menetlusosalist esindada igaüks eraldi. Teistsugune esindusõiguse ulatuse määramine ei kehti teiste menetlusosaliste ega kohtu suhtes.

(1) Kui esindatav võtab volituse tagasi, lõpeb volitus vastaspoole ja kohtu suhtes volituse tagasivõtmisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega. Eeldatakse, et advokaadi volitus lõpeb ka uue advokaadi nimetamisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega.

(2) Kui esindaja lõpetab volituse aluseks oleva lepingu, võib ta esindatava huvides edasi tegutseda ja teda esindada siiski niikaua, kuni esindatav on korraldanud oma huvide kaitsmise muul viisil.

(3) Volitus ei lõpe volitaja surmaga, tsiviilkohtumenetlusteovõimetuks muutumisega ega tema seadusliku esindaja muutumisega.

(4) Esindatav võib esindaja volituse lõppemisele tähtaja möödumise tõttu menetluses tugineda üksnes juhul, kui esindaja või esindatav on volituse lõppemisest kohtule ja vastaspoolele eraldi teatanud.

(1) Kohus kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Menetlusosaline võib nõuda teiste menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu.

(2) Esindusõiguse puudumise tuvastamise korral võib kohus:

1) jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja nimel hagiavalduse esitanud isikul ei olnud esindusõigust hagi esitamisel;

2) teha otsuse, kui otsuse tegemine on seaduse kohaselt võimalik;

3) kõrvaldada esindusõiguseta isik määrusega menetlusest, kui menetlusosalisel on menetluses mitu esindajat;

4) lubada esindajal menetluses osaleda käesoleva seadustiku § 227 kohaselt;

5) lükata asja arutamine edasi.

(3) Kui esindusõiguse puudumine selgub menetluse kestel, kuid hagi on esitatud õigesti, loetakse, et esindatud menetlusosaline ei ole esindusõiguseta esindatud ulatuses menetluses osalenud, kui menetlusosaline ei kiida esindajana esinenud isiku menetlustoiminguid hiljem heaks.

(1) Kui hageja nimel esitab hagi isik, kes ei tõenda oma esindusõigust, ei toimeta kohus hagi enne esindusõiguse tõendamist kostjale kätte.

(2) Kui menetlusosalise esindaja ei suuda oma esindusõigust kohtus tõendada, kuid väidab seda olevat võimalik hiljem teha, võib kohus asja arutamise edasi lükata või lubada isikul ajutiselt esindajana menetluses osaleda.

(3) Asja arutamise edasilükkamise või ebaselge esindusõigusega isiku esindajana menetlusse lubamise korral määrab kohus talle tähtaja esindusõiguse tõendamiseks ning võib nõuda talt tagatist menetluskulude ja teistele menetlusosalistele tekkida võivate kulutuste ja kahju katteks.

(4) Esindusõiguseta isiku menetlusse lubamise korral võib kohus teha otsuse või menetlust lõpetava määruse alles pärast esindusõiguse tõendamist, volituseta esindamise heakskiidu esitamist või selleks kohtu antud tähtaja möödumist.

(5) Kui hageja nimel esinenud isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud, jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui läbi vaatamata jätmise muud eeldused on täidetud. Kui kostja nimel esinenud isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud, teeb kohus tagaseljaotsuse, kui tagaseljaotsuse muud eeldused on täidetud. Kui menetlusosalise nimel kaebuse esitanud isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud, jätab kohus kaebuse läbi vaatamata, kui läbi vaatamata jätmise muud eeldused on täidetud.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud lahendiga mõistetakse esindusõiguseta isikult teiste menetlusosaliste kasuks välja esindusõiguseta esindaja menetlusse lubamisest tekkinud kulud. See ei välista ega piira menetlusosaliste õigust nõuda kulusid ületava kahju hüvitamist.

(7) Menetlusosalise nimel tehtud menetlustoimingud kehtivad ka juhul, kui menetlusosaline andis esindajale volituse muus vormis kui kirjalikult või notariaalselt kinnitatuna või tõestatuna või kui menetlusosaline kiitis esindaja menetluses osalemise sõnaselgelt või vaikivalt heaks. Eeldatakse, et menetlusosaline on teda menetluses esindanud isiku volituse heaks kiitnud, kui ta andis talle hiljem volituse.

(1) Menetlusosaline võib menetluses nõustajana kasutada tsiviilkohtumenetlusteovõimelist isikut.

(2) Nõustaja võib esineda kohtus koos menetlusosalisega ja anda selgitusi. Nõustaja ei saa teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi.

(3) Nõustaja poolt kohtuistungil esitatu loetakse menetlusosalise poolt esitatuks, kui menetlusosaline seda kohe tagasi ei võta või ei paranda.

V osa

TÕENDID

24.  peatükk

ÜLDSÄTTED

(1) Tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud.

(2) Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi.

(1) Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

(2) Tõendeid esitavad menetlusosalised.

(3) Abieluasjas ja põlvnemisasjas, samuti lapse huve puudutavas vaidluses ja hagita menetluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti.

(4) Ülalpidamisasjas võib kohus kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, hoiatades teda, et võimalik on teha käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud järelepärimine.

(5) Kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul nõuda asjakohast teavet:

1) poole tööandjalt, muu hulgas endiselt tööandjalt;

2) pensioniametilt ja muult asutuselt või isikult, kes teeb vanadusega või töövõime kaotusega seotud väljamakseid;

3) kindlustusseltsidelt;

4) Maksu- ja Tolliametilt;

5) krediidiasutustelt.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isik ja asutus on kohustatud andma kohtule teavet kohtu määratud tähtaja jooksul. Kohustuse rikkumise korral võib kohus kohustatud isikut või asutust trahvida.

(1) Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks.  Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest.

(2) Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega.

(3) Omaksvõtu võib tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetuks.

(4) Omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

(1) Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta.

(2) Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

(3) Kohus on seotud vaieldava asjaolu kindlakstegemisel arvamusega, mille on andnud poolte kokkuleppel määratud asjatundja, kui:

1) tegemist on vaidlusega, mis tuleneb mõlema poole majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingust, ja

2) puudub asjaolu, mis oleks aluseks asjatundja menetluses eksperdina taandamiseks, ja

3) asjatundja määrati vastavalt kokkuleppele, üht poolt eelistamata ja

4) asjatundja arvamus ei ole ilmselt ebaõige.

(1) Kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka muule varalisele vaidlusele, kui poolte vahel on vaieldav nõude suurus ja kõigi selle määramiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on seotud ebamõistlike raskustega.

Väljaspool Eesti Vabariiki kehtivat õigust, rahvusvahelist õigust ja tavaõigust tuleb tõendada üksnes niivõrd, kuivõrd need ei ole kohtule teada. Õiguse väljaselgitamisel võib kohus kasutada ka teisi teabeallikaid ning teha teabe hankimiseks vajalikke toiminguid. Välisriigi õiguse väljaselgitamisel lähtub kohus muu hulgas rahvusvahelise eraõiguse seaduse (RT I 2002, 35, 217; 2004, 37, 255) §-st 4.

Väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

25.  peatükk

TÕENDITE ESITAMINE, KOGUMINE JA UURIMINE

(1) Tõendi esitamine on menetlusosalise poolt kohtule taotluse esitamine, et kohus hindaks menetlusosalise väidet taotluses nimetatud tõendi vastuvõtmise ja uurimise alusel.

(2) Kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Tõendite kogumine on kohtu tegevus menetluses tõendite kättesaadavaks tegemiseks ja nende uurimise võimaldamiseks.

(3) Tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Tõendite kogumise taotluses tuleb märkida ka kogumist võimaldavad andmed.

(4) Kohtule võib mõlema poole nõusolekul tõendeid esitada ja kohus võib tõendeid koguda ka teistsugusel viisil ja vormis, kui on sätestatud käesolevas seadustikus. Pool võib nõusoleku tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra olulise muutumise korral.

(1) Kohus annab menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks. Kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes käesoleva seadustiku §-s 331 sätestatut järgides.

(2) Kui menetlusosalise taotlus tõendeid koguda jäi rahuldamata seetõttu, et menetlusosaline jättis kohtu nõudmisest hoolimata tõendite kogumisega seotud kulud ette maksmata, ei ole tal hiljem õigust taotleda sellist kogumist, kui taotluse rahuldamine põhjustaks asja arutamise edasilükkamise.

(1) Kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui:

1) tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune;

2) asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud.

(2) Kui seadusest või poolte kokkuleppest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga.

(3) Kohus võib keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või keelduda tõendite kogumisest lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule, kui:

1) tegemist on kuriteoga või põhiõiguse õigusvastase rikkumisega saadud tõendiga;

2) tõend ei ole kättesaadav, eelkõige kui teada ei ole tunnistaja andmed või dokumendi asukoht, samuti kui tõendi tähtsus ei ole vastavuses tõendi kättesaamiseks mineva ajakuluga või sellega seotud muude raskustega;

3) tõend esitatakse või tõendite kogumist taotletakse hilinenult;

4) tõendite esitamise ja kogumise vajadust ei ole põhjendatud;

5) tõendite kogumist taotlenud menetlusosaline jätab tasumata kohtu nõutud ettemakse tõendi kogumisega seotud kulude katteks.

(4) Tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest keeldumise kohta teeb kohus põhjendatud määruse.

(5) Kui kohus on juba tõendi vastu võtnud või tõendeid kogunud, võib ta jätta asja lahendamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud juhtudel tõendi arvestamata. Tõendi võib selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne.

(1) Kui tõendi uurimiseks on vaja tõendeid koguda, korraldab kohus selle määrusega, mis tehakse menetlusosalistele teatavaks. Kui on vaja tõendeid koguda väljaspool asja menetleva kohtu tööpiirkonda, võib asja läbivaatav kohus teha määruse menetlustoimingu erinõude korras tegemiseks kohtus, kelle tööpiirkonnas on võimalik tõendeid koguda.

(2) Kohus, sealhulgas asja erinõude alusel menetlev kohus, võib tõendite kogumise määrust vajaduse korral muuta. Menetlusosalistel lastakse oma arvamust avaldada võimaluse korral enne määruse muutmist. Tõendite kogumise määruse muutmine tehakse menetlusosalistele viivitamata teatavaks.

(1) Erinõue täidetakse korras, mis on kehtestatud erinõudes taotletava menetlustoimingu tegemiseks. Menetlusosalistele teatatakse menetlustoimingu aeg ja koht, kuid menetlusosalise puudumine ei takista erinõude täitmist.

(2) Menetlustoimingu protokoll ja erinõude täitmisel kogutud tõendid saadetakse viivitamata asja läbivaatavale kohtule.

(3) Kui erinõude alusel menetleva kohtu poolt tõendite kogumisel tekib vaidlus, mille lahendamisest sõltub tõendite kogumise jätkamine ja mida erinõude alusel menetlev kohus lahendada ei või, lahendab vaidluse põhiasja menetlev kohus.

(4) Kui erinõuet täitev kohus leiab, et asja lahendamise seisukohalt on mõistlik anda tõendite kogumine üle teisele kohtule, esitab ta sellele kohtule asjakohase taotluse ja teatab sellest menetlusosalistele.

(1) Eesti tsiviilkohtumenetluses on lubatud kasutada välisriigis selle riigi seaduste kohaselt kogutud tõendeid, kui nende saamiseks tehtud menetlustoiming ei ole vastuolus Eesti tsiviilkohtumenetluse põhimõtetega.

(2) Tõendite kogumine mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis toimub EL Nõukogu määruses 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades sätestatud korras teise riigi kohtu abil või vahetult.

(3) Tõendite kogumist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrusele taotlenud Eesti kohtu koosseis või korralduse alusel tegutsev kohtunik võib selle määruse kohaselt viibida välisriigi kohtu poolse tõendite kogumise juures ja osaleda selles. Pooled, nende esindajad ja eksperdid võivad osaleda tõendite kogumisel samas ulatuses, nagu nad võivad osaleda tõendite kogumisel Eestis. Määruse artikli 17 lõike 3 kohaselt lubatud Eesti kohtu poolsel vahetul tõendite kogumisel mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis võib osaleda asja lahendav kohtukoosseis, korralduse alusel tegutsev kohtunik või kohtu määratud ekspert.

(4) Kui tõendeid tuleb koguda mujal kui Euroopa Liidu liikmesriigis, taotleb kohus tõendite kogumist selleks pädeva ametkonna kaudu vastavalt tsiviil- ja kaubandusasjades välisriigis tõendite kogumise konventsioonile (RT II 1996, 1/2, 2).

(5) Kui tõendeid tuleb koguda riigis, kes ei ole Euroopa Liidu liige ega käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud konventsiooni osaline ja kellega Eesti Vabariigil ei ole sõlmitud vastavat lepingut, võib kohus koguda tõendeid Eesti Vabariigi pädeva konsulaarasutuse kaudu.

Tõendi esitanud või tõendite kogumist taotlenud pool võib tõendist loobuda ja tõendi tagasi võtta üksnes vastaspoole nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(1) Tõendeid uurib kohus vahetult ja hindab neid lahendi tegemisel.

(2) Kohus määrab tõendite uurimise järjekorra kohtuistungil kindlaks pärast menetlusosaliste arvamuse ärakuulamist.

(3) Menetlusosalisel on õigus osaleda tõendite uurimisel kohtuistungil. Kohtusse kutsutud menetlusosalise puudumine kohtuistungilt, kus uuritakse tõendeid, ei takista tõendite uurimist, kui kohus ei määra teisiti.

(4) Kohtuistungilt, kus uuriti tõendeid, puudunud menetlusosalise taotlusel võib kohus määrata uue või täiendava tõendite uurimise, kui menetlusosaline põhistab kohtule, et ta puudus istungilt mõjuval põhjusel ning et tema puudumise tõttu on kogutud või uuritud tõendusmaterjal oluliselt puudulik.

(5) Erinõude täitmisel või korralduse alusel tegutseva kohtuniku poolt tõendite kogumise kohta koostatud protokoll avaldatakse asja läbivaatava kohtu istungil. Menetlusosalised võivad esitada tõendite kogumise kohta oma arvamuse.

(6) Väljaspool kohtuistungit kogutud tõendid või menetlustoimingu protokoll avaldatakse kohtuistungil, vajalikel juhtudel ka ekspertidele ja tunnistajatele. Pärast seda võivad menetlusosalised anda nende tõendite kohta seletusi.

26.  peatükk

EELTÕENDAMISMENETLUS TÕENDITE TAGAMISEKS JA ASJAOLUDE EELNEVAKS TUVASTAMISEKS

(1) Poole taotlusel võib kohus kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Kohus algatab isiku taotlusel eeltõendamismenetluse tõendite tagamiseks ka siis, kui isik põhistab, et tema autoriõigusi, autoriõigustega kaasnevaid õigusi või tööstusomandiõigusi on rikutud või on olemas nende rikkumise oht.

(2) Eeltõendamismenetluses võib korraldada vaatluse, kuulata üle tunnistaja või teha ekspertiisi või muu menetlustoimingu. Kui eeltõendamismenetlus on algatatud tõendite tagamiseks autoriõiguste, autoriõigustega kaasnevate õiguste või tööstusomandiõiguste rikkumise või rikkumise ohu tõttu, võib kohus muu hulgas korraldada näidiste vaatluse ja kirjelduse detailse protokollimise koos näidiste säilitamisega või ilma selleta või arestida õigusi rikkuva kauba või kauba tootmiseks või turustamiseks vajaliku tooraine, seadmed ja sinna juurde kuuluvad dokumendid hagi tagamiseks ettenähtud korras.

(3) Kui menetlus ei ole alanud, võib isik taotleda kohtult eeltõendamismenetluses ekspertiisi määramist ka siis, kui tal on õiguslik huvi, et tuvastataks:

1) isiku seisund või eseme seisund või väärtus;

2) kahju või eseme puuduse põhjus;

3) kahju või eseme puuduse kõrvaldamiseks vajalikud kulud või abinõud.

(4) Õiguslik huvi on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul olemas, kui tuvastamine aitaks ilmselt vältida kohtuvaidlust.

(5) Eeltõendamismenetluses kohaldatakse tõendite esitamise ja kogumise kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti.

(1) Kui tsiviilasjas on kohtumenetlus alanud, esitatakse eeltõendamismenetluse algatamise taotlus asja menetlevale kohtule.

(2) Kui menetlus ei ole alanud, esitatakse taotlus kohtule, kes võib taotluse esitaja väitel arutada põhiasja. Kui eeltõendamismenetlusele järgneb kohtumenetlus, ei saa taotluse esitaja tugineda asjaolule, et asi tegelikult sellele kohtule ei allu.

(3) Mõjuval põhjusel võib taotluse esitada ka maakohtule, kelle tööpiirkonnas viibib isik, kelle ülekuulamist või kelle suhtes ekspertiisi tegemist taotletakse, või kus asub vaatluse või ekspertiisi esemeks olev asi.

(1) Eeltõendamismenetluse algatamise taotluses tuleb märkida järgmised andmed:

1) menetlusosaliste või eeldatavate menetlusosaliste nimed, aadressid ja sidevahendite andmed;

2) nende asjaolude kirjeldus, mille kohta soovitakse tõendeid koguda;

3) tunnistajate nimed või muu tõendi tähistus;

4) asjaolud, mis põhistavad eeltõendamismenetluse lubatavust ning kohtualluvust.

(2) Kui tõendite kogumise taotleja ei nimeta vastaspoolt, peab ta kohtule põhistama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa.

(1) Kohus lahendab eeltõendamismenetluse algatamise taotluse määrusega. Määruses märgitakse asjaolud, mille kohta tuleb tõendeid koguda, ja tõendid, mida on vaja koguda.

(2) Kui eeltõendamismenetlus algatatakse tõendite tagamiseks enne hagi esitamist isiku autoriõiguste, autoriõigustega kaasnevate õiguste või tööstusomandiõiguste rikkumise või rikkumise ohu tõttu, annab kohus määruses tähtaja, mille jooksul isik peab esitama hagi. Tähtaeg ei või olla pikem kui üks kuu. Kui hagi määratud tähtaja jooksul ei esitata, tühistab kohus eeltõendamismenetluse käigus tehtud toimingud.

(3) Kui eeltõendamismenetlust soovitakse algatada või kui see on algatatud enne hagi esitamist isiku autoriõiguste, autoriõigustega kaasnevate õiguste või tööstusomandiõiguste rikkumise või rikkumise ohu tõttu, võib kohus eeltõendamismenetluse algatamise või jätkumise teha sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkida võiva kahju hüvitamiseks. Tagatis tuleb anda kohtu määratud tähtpäevaks. Kui tagatist määratud tähtpäevaks ei anta, jätab kohus eeltõendamismenetluse algatamata või tühistab eeltõendamismenetluse käigus tehtud toimingud.

(4) Eeltõendamismenetluse algatamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

(1) Kohus ei algata eeltõendamismenetlust, kui avaldaja ei põhista kohtule mõjuvat põhjust, miks ta menetluse vastaspoolt nimetada ei oska.

(2) Kui eeltõendamismenetlus algatatakse taotluse alusel, milles vastaspoolt ei ole märgitud, võib kohus määrata tulevase vastaspoole esindajaks eeltõendamismenetluses advokaadi, kes kaitseb tulevase vastaspoole huve tõendite kogumise juures. Advokaadi tasu ja kulud mõistab kohus riigi õigusabi seaduses ettenähtud ulatuses määrusega välja avaldajalt ja võib kohustada avaldajat enne eeltõendamismenetluse alustamist tasuma kohtu deposiitkontole mõistliku ettemakse. Ettemakse tasumata jätmise korral võib jätta eeltõendamismenetluse algatamata.

(3) Kohus toimetab vastaspoolele või tema esindajale kätte eeltõendamismenetluse algatamise taotluse ja menetluse algatamise kohta tehtud kohtumääruse sellise arvestusega, et vastaspoolel oleks võimalik menetluses oma õigusi kaitsta.

(4) Kui eeltõendamismenetlust taotletakse enne hagi esitamist tõendite tagamiseks isiku autoriõiguste, autoriõigustega kaasnevate õiguste või tööstusomandiõiguste rikkumise või rikkumise ohu tõttu, algatab kohus eeltõendamismenetluse ja viib selle lõpuni vastaspoolt teavitamata, kui viivitamisest võib avaldajale tekkida hüvitamatut kahju või kui tõendid võivad tõenäoliselt hävida või kaotsi minna. Sel juhul toimetatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotlus ja määrus ning abinõu rakendamise määrus vastaspoolele kätte viivitamata pärast vajalike abinõude rakendamist.

(5) Vastaspool võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul taotleda kohtult tõendite tagamise abinõu asendamist või tühistamist, kui tõendeid tagati põhjendamatult. Taotlusest teatab kohus avaldajale, kellel on õigus esitada kohtule taotluse kohta vastuväiteid. Taotluse kohta tehtud määruse peale võivad pooled esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud määruskaebuse esitamine ei peata tõendite tagamise määruse täitmist. Määruskaebuse esitamine tõendite tagamise abinõu tühistamise või ühe tagamisabinõu teisega asendamise määruse peale peatab määruse täitmise.

(1) Eeltõendamismenetluses kogutud tõenditele saab menetluses tugineda samadel alustel põhimenetluses kogutud tõenditega.

(2) Kui vastaspool ei osalenud eeltõendamismenetluse kohtuistungil või muu menetlustoimingu tegemisel, ei või eeltõendamismenetluse tulemusele tugineda, kui vastaspool ei olnud istungile või muu menetlustoimingu juurde õigeaegselt kutsutud või tema õigusi eeltõendamismenetluses muul põhjusel oluliselt rikuti ja ta vaidlustab seetõttu tõendi.

(3) Eeltõendamismenetluse tulemusele võib tugineda juhul, kui vastaspoolt ei teavitatud eeltõendamismenetlusest vastavalt käesoleva seadustiku § 248 lõikele 4.

(1) Eeltõendamismenetluse algatamist taotlenud pool peab hüvitama eeltõendamismenetlusega teisele poolele tekitatud kahju, kui:

1) jõustub kohtulahend, millega jäetakse hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega;

2) ilmneb, et eeltõendamismenetluse algatamise ajal puudus eeltõendamismenetluseks alus;

3) enne hagi esitamist toimunud eeltõendamismenetluse käigus tehtud toimingud on tühistatud põhjusel, et hagi ei esitatud tähtaegselt.

(2) Eeltõendamismenetlusega tekkida võiva kahju hüvitamiseks sissenõutud tagatis tagastatakse eeltõendamismenetlust taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul, alates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajast.

27. peatükk

TUNNISTAJA ÜTLUSED

(1) Tunnistajana võib üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja.

(2) Kohus võib tunnistaja ülekuulamise asendada tema teises kohtumenetluses ülekuulamise protokolli kasutamisega, kui see ilmselt võimaldab menetlust lihtsustada ja võib eeldada, et kohus saab protokolli vajalikul määral hinnata ka tunnistaja vahetu ülekuulamiseta.

Kohus kutsub tunnistaja kohtuistungile ja toimetab kätte kohtukutse. Kutse peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1) menetlusosalised ja vaidluse ese;

2) mille kohta isik üle kuulatakse;

3) korraldus ilmuda kutses märgitud ajal ütlusi andma kutses märgitud kohta;

4) hoiatus rakendada tunnistaja ülekuulamisele ilmumata jäämise korral seaduses sätestatud sunnivahendeid.

(1) Kohus võib määrusega kohustada tunnistajat kirjalikult vastama esitatud küsimusele kohtu määratud tähtaja jooksul, kui tunnistaja kohtusse ilmumine on tunnistajale ebamõistlikult koormav ja kirjaliku ütluse andmine on kohtu arvates küsimuse sisu ning tunnistaja isikut arvestades tõendamiseks piisav.

(2) Tunnistajale tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul selgitada, et teda võidakse kirjalikule ütlusele vaatamata kutsuda kohtuistungile suuliselt ütlusi andma. Tunnistajale tuleb selgitada käesoleva seadustiku §-de 256-259 sisu ning tunnistaja kohustust rääkida tõtt. Tunnistajat tuleb ka hoiatada ütluste andmisest põhjendamatu keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest ning kohustada teda allkirjastama ütluste ja hoiatuse teksti.

(3) Menetlusosalisel on õigus tunnistajale kohtu kaudu kirjalikult küsimusi esitada. Küsimused, mille kohta tunnistaja vastust soovitakse, määrab kohus.

(4) Kui kohus on tunnistaja vastused kätte saanud, saadab ta need koos allkirjastatud hoiatuse tekstiga viivitamata menetlusosalistele.

(5) Vajaduse korral võib kohus kutsuda tunnistaja kohtuistungile ütlusi suuliselt andma.

Tunnistajana väljakutsutud isik on kohustatud ilmuma kohtusse ja andma kohtule tõeseid ütlusi temale teada olevate asjaolude kohta.

(1) Kohus võib tunnistaja ülekuulamiseks minna ise tunnistaja juurde, kui tunnistaja haiguse, vanaduse või invaliidsuse tõttu või muul mõjuval põhjusel ei ole võimeline kohtusse ilmuma või kui see on vajalik muul põhjusel.

(2) Tunnistaja ülekuulamise võib erinõude alusel tegutsevale kohtule või korralduse alusel tegutsevale kohtunikule ülesandeks teha üksnes juhul, kui on alust eeldada, et menetlev kohus saab ülekuulamise tulemust asjakohaselt hinnata ka vahetult ülekuulamisel osalemata, ja kui:

1) tõe väljaselgitamiseks on eeldatavasti vajalik tunnistaja kohapealne ülekuulamine või kui tunnistaja tuleb seaduse kohaselt üle kuulata mujal kui kohtupidamise kohas;

2) tunnistaja ei ole haiguse, vanaduse, invaliidsuse või muu mõjuva põhjuse tõttu võimeline kohtusse ilmuma;

3) tunnistajale ei ole tema ütluste tähendust arvestades asja menetlevasse kohtusse ilmumine suure vahemaa tõttu vastuvõetav;

4) tunnistajat ei ole võimalik üle kuulata menetluskonverentsi teel.

(3) Kui tunnistaja jääb ilmumata või keeldub ütluste andmisest, on tõendite kogumiseks korralduse või erinõude saanud kohtunikul õigus anda seadusest tulenevaid korraldusi ja neid tühistada, otsustada tunnistajale esitatud küsimuse lubatavuse üle ning määrata tunnistaja korduv ülekuulamine.

(1) Eestis registreeritud usuühenduse vaimulikku ega tema abipersonali ei või üle kuulata asjaolude kohta, mis talle usaldati seoses hingelise hoolekandega.

(2) Selle isiku loata, kelle huvides saladuse hoidmise kohustus on kehtestatud, ei või tunnistajana üle kuulata:

1) esindajat tsiviilasjas ja kaitsjat kriminaalasjas ning notarit asjaolu suhtes, mis on saanud neile teatavaks oma ametikohustusi täites;

2) arsti, farmatseuti või tervishoiuteenuse muud osutajat asjaolu suhtes, mis patsient on talle usaldanud, muu hulgas isiku päritolusse, kunstlikku viljastamisse, perekonnasse või tervisesse puutuva asjaolu suhtes;

3) muud isikut, kellele on tema ameti või kutse- või majandustegevuse tõttu usaldatud teavet, mille saladuses hoidmine on talle seaduse kohaselt kohustuslik.

(3) Isiku loata, kelle huvides saladuse hoidmise kohustus on kehtestatud, ei või tunnistajana üle kuulata ka käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute erialast abipersonali.

(4) Kohus võib keelduda tunnistajana üle kuulamast alla neljateistaastast isikut või isikut, kes oma füüsilise või psüühilise puude tõttu ei ole võimeline õigesti tajuma asjas tähtsust omavaid asjaolusid või andma nende kohta tõepäraseid ütlusi.

(1) Õigus keelduda tunnistajana ütluste andmisest on hageja või kostja:

1) alanejal ja ülenejal sugulasel;

2) õel, poolõel, vennal, poolvennal või isikul, kes on või on olnud abielus hageja või kostja õe, poolõe, venna või poolvennaga;

3) võõras- või kasuvanemal, võõras- või kasulapsel;

4) lapsendajal ja lapsendatul;

5) abikaasal, elukaaslasel ja tema vanemal, sealhulgas pärast abielu või püsiva kooselu lõppemist.

(2) Tunnistaja võib keelduda ütluste andmisest ka siis, kui ütlused võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut.

(3) Tunnistajal on õigus keelduda ütluste andmisest asjaolu kohta, mille suhtes kohaldatakse riigisaladuse seadust (RT I 1999, 16, 271; 82, 752; 2001, 7, 17; 93, 565; 100, 643; 2002, 53, 336; 57, 354; 63, 387; 2003, 13, 67; 23, 147; 2004, 2, 7; 43, 300; 46, 329; 54, 387).

Tunnistaja ei tohi käesoleva seadustiku §-s 257 sätestatule vaatamata keelduda ütluste andmisest:

1) sellise tehingu tegemise ja sisu kohta, mille tegemise juurde ta oli kutsutud tunnistajana;

2) perekonnaliikme sünni või surma kohta;

3) asjaolu kohta, mis puudutab perekonnasuhtest tingitud varalist suhet;

4) vaidlusaluse õigussuhtega seotud toimingu kohta, mille tunnistaja on teinud ise ühe poole õiguseelnejana või esindajana.

(1) Ütluste andmisest keeldunud tunnistaja peab esitama hiljemalt ülekuulamiseks määratud kohtuistungil asjaolud, millega ta põhjendab oma keeldumist, ning põhistama neid kohtule.

(2) Keeldumisest enne kohtuistungit teatanud tunnistaja ei pea ilmuma tunnistuse andmiseks määratud istungile. Kohus teeb ütluste andmisest keeldumise avalduse saamise menetlusosalistele teatavaks.

(3) Kohus teeb tunnistaja ütluste andmisest keeldumise õiguspärasuse kohta määruse pärast menetlusosaliste ärakuulamist. Kui kohus ei pea ütluste andmisest keeldumist õiguspäraseks, kohustab ta määrusega tunnistajat ütlusi andma. Tunnistajal on õigus esitada määruse peale määruskaebus. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

(4) Kui tunnistaja keeldub ütluste andmisest riigisaladusele viidates, pöördub kohus riigisaladust valdava asutuse poole taotlusega kinnitada asjaolude tunnistamist riigisaladuseks. Kui riigisaladust valdav asutus ei kinnita asjaolude tunnistamist riigisaladuseks või kui ta ei vasta taotlusele 20 päeva jooksul, on tunnistaja kohustatud andma ütlusi.

(1) Tunnistajad kuulatakse üle üksteisest eraldi. Üle kuulamata tunnistajad ei või asja arutamise ajal viibida kohtusaalis. Ülekuulatud tunnistaja jääb istungisaali kuni asja arutamise lõpetamiseni, kui kohus ei luba tal varem lahkuda.

(2) Kui kohtul on alust arvata, et tunnistaja pelgab või ei räägi muul põhjusel kohtule menetlusosalise juuresolekul tõtt või kui menetlusosaline suunab oma sekkumisega või muul viisil tunnistaja ütlusi, võib kohus tunnistaja ülekuulamise ajaks selle menetlusosalise saalist eemaldada.

(3) Menetlusosalise tagasipöördumise järel loetakse talle tunnistaja ütlused ette ja menetlusosalisel on õigus tunnistajat küsitleda.

(1) Alla neljateistaastane tunnistaja kuulatakse vajaduse korral üle lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja, psühholoogi, vanema või eestkostja juuresolekul, kes samuti võib kohtu nõusolekul tunnistajat küsitleda. Vanema kui neljateistaastase alaealise ülekuulamisele võib kohus kaasata lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja või psühholoogi.

(2) Vajaduse korral võib kohus alla neljateistaastase tunnistaja pärast tema ülekuulamist kohtusaalist eemaldada.

(1) Kohus teeb kindlaks tunnistaja isiku ja selgitab välja tema tegevusala, hariduse, elukoha, samuti seose asjaga ning vastastikused suhted menetlusosalistega. Enne kui tunnistaja annab ütlusi, selgitab kohus talle tunnistaja kohustust rääkida tõtt ja käesoleva seadustiku §-de 256-259 sisu.

(2) Vähemalt neljateistaastast tunnistajat hoiatatakse ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest, mille kohta võetakse tunnistajalt kohtu protokolli või hoiatuse tekstile allkiri. Ei hoiatata tunnistajat, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või vaimutegevuse muu häire tõttu ei mõista hoiatuse tähendust.

(3) Samas asjas toimuval korduval ülekuulamisel ei ole tunnistajat vaja korduvalt hoiatada. Kohus meenutab tunnistajale hoiatuse jõusolekut.

(4) Kohus selgitab tunnistajale ülekuulamise eset ja teeb tunnistajale ettepaneku rääkida selle kohta kõik, mida ta teab.

(5) Menetlusosalistel on õigus esitada tunnistajale küsimusi, mis on nende arvates asja lahendamiseks või tunnistaja asjaga seotuse selgitamiseks vajalikud. Menetlusosaline esitab küsimusi kohtu kaudu. Kohtu loal võib menetlusosaline esitada küsimusi otse.

(6) Esimesena küsitleb tunnistajat menetlusosaline, kelle taotlusel on tunnistaja välja kutsutud, seejärel küsitlevad teda teised menetlusosalised. Kohtu algatusel kutsutud tunnistajat küsitleb esimesena hageja.

(7) Kohus kõrvaldab suunavad küsimused ning küsimused, mis asjasse ei puutu või mille eesmärk on saada võimalus esitada uusi asjaolusid, mida seni ei ole esile toodud, samuti korduvad küsimused.

(8) Ütluste selgitamiseks ning täiendamiseks, samuti tunnistaja teadmiste aluste väljaselgitamiseks esitab kohus vajaduse korral täiendavaid küsimusi kogu ülekuulamise ajal.

(1) Tunnistaja kuulatakse üle sellel kohtuistungil, kuhu ta on kutsutud, kui tema üle kuulamata jätmiseks sellel kohtuistungil ei ole mõjuvat põhjust. Mõjuvaks põhjuseks ei ole üldjuhul mõne menetlusosalise puudumine kohtuistungilt. Ülekuulatud tunnistaja korduv väljakutsumine järgmistele kohtuistungitele sama astme kohtus peab olema põhjendatud.

(2) Vajaduse korral võib kohtus tunnistajat samal istungil korduvalt üle kuulata, samuti tunnistajaid vastastada, kui nende ütlused on vasturääkivad.

(1) Tunnistaja võib ütlust andes kasutada arvandmete ning nimede ja muude raskesti meelespeetavate andmete esitamiseks märkmeid ja muid dokumente. Kohus võib tunnistajal märkmete kasutamise istungil keelata.

(2) Märkmed esitatakse kohtu nõudmisel kohtule ja menetlusosalistele ning kohus võib need tunnistaja nõusolekul toimikule lisada.

(1) Erinõude ja korralduse alusel, samuti eeltõendamismenetluse käigus ja asja arutamise edasilükkamise korral eelmistel kohtuistungitel ülekuulatud tunnistaja ütlused avaldatakse kohtuistungil. Tunnistaja ütlused loetakse avaldatuks, kui kohus ega menetlusosalised ei pea ettelugemist vajalikuks.

(2) Kui eelmistel kohtuistungitel ülekuulatud tunnistajad ilmuvad kohtuistungile, võib kohus nad uuesti üle kuulata.

(1) Kui tunnistaja jätab kohtu kutsel mõjuva põhjuseta kohtusse ilmumata, võib kohus teda trahvida ja kohaldada sundtoomist. Tunnistajat ei trahvita ega kohaldata tema sundtoomist, kui tunnistaja põhistab kohtule, et kutse ei jõudnud õigeaegselt temani või et tal oli puudumiseks muu mõjuv põhjus.

(2) Kui tunnistaja mõjuva põhjuseta keeldub ütlusi või hoiatuse kohta allkirja andmast, võib kohus teda trahvida või kohaldada aresti kuni 14 päevaks. Tunnistaja vabastatakse viivitamata, kui ta on andnud ütlused või allkirja enda hoiatamise kohta või kui asja arutamine on lõppenud või kui tema ülekuulamise vajadus on ära langenud.

(3) Tunnistaja kannab menetluskulud, mis on tingitud mõjuva põhjuseta hoiatuse kohta allkirja andmisest või ütluste andmisest keeldumisest või istungile ilmumata jätmisest.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud asjaoludel tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib tunnistaja esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

28. peatükk

MENETLUSOSALISE VANDE ALL ANTUD SELETUS

(1) Pool, kes ei ole suutnud muude tõenditega tõendada tema poolt tõendamist vajavat asjaolu või kes ei ole muid tõendeid esitanud, võib asjaolu tõendamiseks taotleda vastaspoole või kolmanda isiku vande all ülekuulamist. Juriidilise isiku puhul võib vande all üle kuulata selle seadusliku esindaja.

(2) Kolmanda isiku võib vande all üle kuulata ka tema taotlusel.

Kohus võib vaieldava asjaolu kohta vande all üle kuulata ka tõendama kohustatud poole, kui üks pool seda taotleb ja teine pool sellega nõustub.

(1) Menetlusosalise vande all ülekuulamisele kohaldatakse vastavalt tunnistaja ülekuulamise kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti.

(2) Enne ütluste andmist annab menetlusosaline järgmise vande:

"Mina, (nimi), kinnitan oma au ja südametunnistuse kohaselt, et avaldan asja kohta kogu tõe, midagi varjamata, lisamata või muutmata." Menetlusosaline annab vande suuliselt ja kirjutab vandetekstile alla.

(1) Kui pool keeldub vannet või vande all seletust andmast või kui ta ei tee kohtu nõudmisest hoolimata selle kohta mingit avaldust, võib kohus lugeda seletuse andmist taotlenud poole väidetud asjaolu tõendatuks, arvestades muu hulgas vande või seletuse andmisest keeldumise kohta esitatud põhjendusi.

(2) Kui pool ei ilmu mõjuva põhjuseta tema vande all ülekuulamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus ilmumata jätmise asjaolusid arvestades lugeda ta seletuse andmisest keeldunuks.

(1) Tsiviilkohtumenetlusteovõimetu menetlusosalise asemel kuulatakse vande all üle tema seaduslik esindaja või esindajad.

(2) Kohus võib alaealise teda vannutamata üle kuulata asjaolu kohta, mis seondub otseselt tema enda teoga või mis on olnud tema vahetu kogemuse esemeks, kui kohus peab seda asjaolusid arvestades mõistlikuks.

29. peatükk

DOKUMENTAALNE TÕEND

(1) Dokumentaalne tõend on igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul.

(2) Dokumendid on ka ametlikud ja isiklikud kirjad, kohtulahendid teistes kohtuasjades ning menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused.

(3) Esitatud dokumendi õigsust eeldatakse.

(1) Kirjalik dokument esitatakse algdokumendina või ärakirjana.

(2) Kui menetlusosaline esitab algdokumendi koos ärakirjaga, võib kohus algdokumendi tagastada ja jätta toimikusse kohtuniku kinnitatud ärakirja.

(3) Esitaja palvel võib toimikus oleva kirjaliku algdokumendi pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist tagastada. Toimikusse jäetakse kirjaliku algdokumendi tagasi saanud isiku esitatud ja kohtuniku kinnitatud ärakiri.

(4) Kohus võib määrata esitatud dokumendiga tutvumiseks tähtaja, mille möödudes ta dokumendi tagastab. Toimikusse jääb sel juhul ärakiri.

(5) Kui dokument on esitatud ärakirjana, on kohtul õigus nõuda algdokumendi esitamist või asjaolude põhistamist, miks algdokumenti ei saa esitada. Kui kohtu nõudmist ei täideta, otsustab kohus, missuguse tõendamisjõuga on dokumendi ärakiri.

Elektrooniline dokument esitatakse kohtule väljatrükina või edastatakse elektrooniliselt sellises formaadis, et oleks võimalik sellega tutvuda ja see turvaliselt säilitada kohtu infosüsteemis.

(1) Kui dokument on erakordselt mahukas ning põhiliselt sisaldab menetluse seisukohalt ebaolulisi asjaolusid või kui dokument sisaldab riigi- või ärisaladusena käsitatavaid andmeid ja kohus on seisukohal, et sel või muul sama laadi põhjusel ei ole dokumendi tähtsust ja kaotamise või kahjustamise võimalust arvestades dokumendi tervikuna esitamine mõistlik, võib esitada tõestatud väljavõtte dokumendi osast või viidata kohale, kus kohus ja menetlusosalised võivad dokumendiga tutvuda. Kohus võib nõuda kogu dokumendi esitamist.

(2) Kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul vaadelda ja uurida dokumenti selle hoidmise kohas või teha selle ülesandeks erinõude alusel tegutsevale kohtule või korralduse alusel tegutsevale kohtunikule.

(1) Kui kohus kahtleb ametiasutuse või avalikke ülesandeid täitma õigustatud isiku koostatud dokumendi ehtsuses, võib ta nõuda ametiasutuselt või isikult, kes on dokumendist nähtuvalt selle koostanud, kinnitust dokumendi ehtsuse kohta.

(2) Välisriigi avaliku dokumendi ehtsuse tõendamiseks piisab apostillist dokumendil vastavalt välisriigi avalike dokumentide legaliseerimise nõude tühistamise konventsioonile (RT II 2000, 27, 165) või dokumendi legaliseerimisest selleks volitatud Eesti Vabariigi konsuli või saadiku poolt. Välisriigi apostillita ja legaliseerimata avalikku dokumenti hindab kohus siseveendumuse kohaselt.

(1) Menetlusosaline võib esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse.

(2) Dokumendi ehtsust või võltsitust võib muu hulgas põhistada dokumentide võrdlemisega. Kui võrdlemiseks sobivad dokumendid on vastaspoole või kolmanda isiku valduses, võib need välja nõuda samadel alustel dokumentaalsete tõenditega.

(3) Digitaalallkirjaga varustatud elektroonilise dokumendi ehtsust saab vaidlustada üksnes asjaolude põhistamisega, mille põhjal võib eeldada, et dokumenti ei ole koostanud digitaalallkirja omaja. See kehtib ka sellise elektroonilise dokumendi kohta, mis on koostatud muul turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada koostaja ja koostamise aja.

(4) Kui dokumendi ehtsus on vaidlustatud, võib kohus otsuse tegemisel jätta selle arvestamata või arvata dokumendi määrusega tõendite hulgast välja. Dokumendi võltsituse kontrollimiseks võib kohus määrata ekspertiisi või välja nõuda muud tõendid.

(5) Dokumenti, mille ehtsus on vaidlustatud või mille sisu võib olla muudetud, hoitakse menetluse lõppemiseni toimikus, kui avaliku korra huvides ja dokumendi kaotsimineku vältimiseks ei ole vaja dokumenti üle anda mõnele teisele ametiasutusele. Dokumendi võltsituse kahtlusest teavitab kohus kirjalikult prokuratuuri.

Kui isik taotleb, et kohus nõuaks dokumendi välja teiselt isikult, peab ta taotluses dokumenti ja selle sisu kirjeldama ning märkima, miks ta arvab dokumendi olevat selle isiku käes.

(1) Isik, kelle valduses on dokument, on kohustatud kohtu nõudel esitama selle kohtule kohtu määratud ajaks.

(2) Kui isiku valduses on asja lahendamiseks tähtsaid andmeid, peab ta kohtu nõudel koostama nende andmete alusel dokumendi ja esitama selle kohtule. Sellest võib keelduda samal põhjusel kui dokumendi väljaandmisest.

(3) Dokumenti välja nõudes teatab kohus, millal, kuhu ja mil viisil tuleb dokument esitada või teatada põhjendused, miks dokumenti ei esitata. Dokumendi aluseta esitamata jätnud isikut võib kohus trahvida.

(1) Kui hagi on esitatud autoriõiguste, autoriõigustega kaasnevate õiguste või tööstusomandiõiguste rikkumise või rikkumise ohu tõttu, võib kohus hageja põhjendatud taotlusel kohustada kostjat või muud isikut esitama muu hulgas kirjalikult andmed kaupade või teenuste, mis intellektuaalsest omandist tulenevat õigust rikuvad, päritolu ja turustuskanalite kohta.

(2) Kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt küsida teavet õiguste rikkujalt või muult isikult, kes:

1) valdab õigusi rikkuvaid kaupu või on neid vallanud;

2) kasutas õigusi rikkuvaid teenuseid;

3) osutas õigusi rikkuvaks tegevuseks kasutatud teenuseid;

4) käesoleva lõike punktides 1-3 nimetatud isikute andmetel osales selliste kaupade tootmisel, valmistamisel või turustamisel või teenuste osutamisel.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave võib muu hulgas hõlmata järgmisi andmeid:

1) kaupade või teenuste tootjate, valmistajate ja turustajate, nende kaupade või teenustega varustajate ja kaupade või teenuste varasemate valdajate nimed ja aadressid ning tellijate ja müügikohtade, kellele ja kuhu kaubad või teenused olid määratud, nimed ja aadressid;

2) andmed valmistatud, toodetud, tarnitud, saadud või tellitud kaupade koguste kohta ja hindade kohta, mis kaupade või teenuste eest maksti.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teavet ei või kasutada väljaspool kohtumenetlust, milles andmeid küsiti.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-4 sätestatu ei piira kohtu õigust kuulata lõikes 2 nimetatud isikud menetluses üle tunnistajana. Isikud võivad keelduda teabe andmisest lõikes 1 nimetatud viisil samadel alustel nagu tunnistajana ütluste andmisest. Seda õigust peab kohus neile teabe küsimisel selgitama.

(1) Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutust ja selle avalikku teenistujat ei või kohustada esitama dokumenti, mille sisu kohta ei või teenistujat tunnistajana üle kuulata.

(2) Kohtu nõudmisest sõltumata ei pea dokumenti välja andma:

1) advokaat, kui ta on dokumendi saanud seoses õigusteenuse osutamisega;

2) kui dokument sisaldab andmeid, mille suhtes ei või dokumendi valdajat tunnistajana üle kuulata või mille suhtes on valdajal õigus keelduda tunnistajana ütluste andmisest;

3) isik, kes võib dokumendi väljaandmisest keelduda muul seadusest tuleneval põhjusel.

(3) Muu isik kui pool võib dokumendi väljaandmise nõudele esitada seadusest tulenevaid vastuväiteid, muu hulgas materiaalõigusel põhineva vastuväite. Vastuväidet tuleb põhistada.

(4) Kui isik, kellelt dokumendi väljaandmist taotletakse, teatab kohtule, et dokumenti tema valduses ei ole, võib kohus menetlusosalise taotlusel selle isiku tunnistajana dokumendi asukoha suhtes üle kuulata. See ei kehti juhul, kui dokumendi väljaandmist taotletakse poolelt.

(5) Dokumendi väljaandmisest keeldumise õiguspärasuse kohta teeb kohus määruse pärast menetlusosaliste ärakuulamist. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus menetlusosalistel ja isikul, kellelt on dokument välja nõutud. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

(1) Kui isik esitab dokumendi väljaandmise nõudele põhistatud ja seadusliku vastuväite, võib dokumendi taotleja esitada dokumendi väljanõudmiseks selle valdaja vastu hagi tulenevalt võlaõigusseaduses või muus seaduses või lepingus ettenähtust ja taotleda hagi lahendamiseni põhiasja menetluse peatamist. Kohus määrab sel juhul dokumendi taotlejale dokumendi väljanõudmiseks tähtaja.

(2) Vastaspool võib taotleda menetluse jätkamist enne teise isiku valduses oleva dokumendi esitamise tähtaja möödumist, kui dokumendi valdaja vastu esitatud hagi on lahendatud või kui dokumendi taotleja viivitab esitatud hagi menetlemisega või selle lahendi täitmisega, millega hagi rahuldati.

(1) Kui vastaspool eitab, et dokument on tema valduses, kuulatakse ta dokumendi esitamata jätmise kohta vande all üle. Kui kohus jõuab veendumusele, et dokument on vastaspoole valduses, teeb ta määruse, millega kohustab dokumendi kohtule esitama.

(2) Kui vastaspool ei täida dokumendi kohtule esitamise kohustust või kui kohus jõuab pärast vastaspoole ülekuulamist veendumusele, et vastaspool ei ole dokumenti hoolikalt otsinud, võib kohus lugeda õigeks tõendi esitaja poolt kohtule esitatud dokumendi ärakirja. Kui dokumendi ärakirja ei ole esitatud, võib kohus lugeda tõendatuks tõendi taotleja väited esitamata jäetud dokumendi olemuse ja sisu kohta.

Kui pool kõrvaldab dokumendi või muudab selle kasutamiskõlbmatuks, et takistada vastaspoolt dokumendile tuginemast, võib vastaspoole väiteid dokumendi olemuse, koostamise ning sisu kohta lugeda tõendatuks.

30. peatükk

ASITÕEND

Asitõend on asi, mille olemasolu või omadused võivad aidata selgitada tsiviilasja lahendamiseks tähtsaid asjaolusid. Asitõendiks on ka sellistele tunnustele vastav dokument.

Asitõendi esitamise ja väljanõudmise suhtes kohaldatakse dokumendi esitamise kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti.

(1) Asitõend võetakse asja juurde määrusega.

(2) Asitõend säilitatakse toimikus või antakse kohtu asitõendite hoiukohta. Selle kohta tehakse märge toimikus.

(3) Asitõendit, mida ei saa kohtusse toimetada, hoitakse selle asukohas või antakse hoiule menetlusosalisele või kolmandale isikule, kes peab tagama asitõendi säilimise.

(4) Kohus hoiab asitõendit nii, et asitõend ja selle tõenduslikud omadused säiliksid. Vajaduse korral asitõend pitseeritakse.

(5) Kohtu poolt asitõendite arvelevõtmise, hoidmise, üleandmise ja hävitamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(1) Kohus vaatleb asitõendit kohtuistungil ja esitab selle menetlusosalistele ning vajaduse korral ka ekspertidele ja tunnistajatele.

(2) Asukohas hoitavat asitõendit vaadeldakse selle asukohas. Uurimise juurde võib kutsuda eksperdi või muu asjatundja. Asitõendi uurimine märgitakse kohtuistungi protokolli.

(3) Kiiresti riknevat asitõendit või asitõendit, mille tagastamist asitõendi esitaja mõjuval põhjusel taotleb, vaatleb kohus viivituseta ning tagastab selle isikule, kellelt asitõend on saadud või kellele see kuulub.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud asitõendi vaatlusel kirjeldatakse asitõendit üksikasjalikult. Vajaduse ja võimaluse korral asitõendit pildistatakse või selle olulised omadused salvestatakse muul viisil. Vaatluse kohta koostatakse protokoll.

(5) Asitõendi vaatlusprotokoll avaldatakse kohtuistungil. Pärast seda võivad menetlusosalised anda asitõendi kohta seletusi.

(1) Pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist tagastatakse asitõend isikule, kellelt see on saadud või kellele see kuulub, või antakse üle isikule, kelle õigust sellele on kohus tunnistanud, kui kohus ei määra varasemat tagastamist.

(2) Asi, mis seaduse järgi ei või olla isiku valduses, antakse üle pädevale riigiasutusele.

(3) Isiku taotlusel võidakse temalt saadud asitõend pärast vaatlust ja uurimist tagastada ka enne kohtulahendi jõustumist.

31. peatükk

VAATLUS

Vaatlus on igasugune vahetu andmete kogumine asjaolu olemasolu või olemuse kohta kohtu poolt, muu hulgas paikkonna või sündmuskoha vaatlemine.

(1) Vaatluse korraldamiseks teeb kohus määruse, milles märgitakse vaatluse ese ning vaatluse korraldamise aeg ja koht. Määrusega võib kutsuda vaatluse juurde ühe või mitu eksperti. Kohus võib vaatluse korraldada ka omal algatusel.

(2) Asja menetlev kohus võib anda vaatluse tegemise, sealhulgas vaatlusele kutsutavate ekspertide määramise õiguse korralduse alusel tegutsevale kohtunikule või erinõude alusel tegutsevale kohtule.

(3) Vaatluse korraldamisest teatatakse menetlusosalistele, kuid nende puudumine ei takista vaatluse tegemist.

(4) Vaatlusel osalevad menetlusosalised võivad juhtida kohtu tähelepanu vaatluse täielikkuse ning menetletava asja seisukohast olulistele asjaoludele.

(5) Vaatlusel kirjeldatakse eset, paikkonda või sündmuskohta üksikasjalikult ning vajaduse ja võimaluse korral pildistatakse või salvestatakse selle olulised omadused muul viisil. Vaatluse korraldamine protokollitakse, protokolli kantakse ka vaatlusel tehtud menetlusosaliste märkused.

(1) Kohus võib kohustada menetlusosalist või muud isikut lubama vaatlust korraldada ning määrata talle selleks tähtaja. Muu isik võib vaatluse võimaldamisest keelduda samadel põhjustel ja samas korras nagu dokumendi valdaja kohtu nõudmisel dokumenti välja andmast.

(2) Vaatluse võimaldamisest põhjendamatult keeldunud isikut võib kohus trahvida.

32. peatükk

EKSPERDIARVAMUS

(1) Kohtul on õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Õigusküsimuses võib kohus küsida eksperdi arvamust nii menetlusosalise taotlusel kui omal algatusel väljaspool Eesti Vabariiki kehtiva õiguse, rahvusvahelise õiguse või tavaõiguse väljaselgitamiseks.

(2) Eriteadmistega isiku ülekuulamisele asjaolu või sündmuse tõendamiseks, mille kogemiseks olid vajalikud eriteadmised, kohaldatakse tunnistaja ülekuulamise kohta sätestatut. Kui menetlusosaline on kohtule esitanud eriteadmistega isiku kirjaliku arvamuse ja isikut ei kuulata üle tunnistajana, hinnatakse arvamust dokumentaalse tõendina.

(3) Kohus võib ekspertiisi määramise asendada teises kohtumenetluses kohtu korraldusel esitatud eksperdiarvamuse kasutamisega, kui see võimaldab ilmselt menetlust lihtsustada ja võib eeldada, et kohus saab eskperdiarvamust vajalikul määral hinnata ka uut ekspertiisi korraldamata. Eksperdile võib ka sel juhul esitada täiendavaid küsimusi või kutsuda ta kohtusse küsitlemiseks.

(1) Ekspertiisi teeb riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert või muu asjatundja, riiklikult tunnustatud ekspert või kohtu määratud muu eriteadmistega isik. Eksperdiks võib kohus määrata isiku, kel on arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Eksperdi määramisel arvestab kohus poolte arvamusi.

(2) Kui ekspertiisi tegemiseks on olemas riiklikult tunnustatud ekspert, määratakse muu isik eksperdiks üksnes mõjuval põhjusel.

(3) Kohus võib nõuda pooltelt isikute nimetamist, kes sobivad ekspertiisi tegemiseks.

(4) Kui pooled on eksperdi isikus kokku leppinud, määrab kohus isiku eksperdiks, kui isik võib seaduse kohaselt ekspert olla.

(5) Kohus võib määrata täiendavaid eksperte või määratud eksperte asendada.

(6) Kohus võib eksperdiks määrata ka üksnes ekspertiisiasutuse või muu ekspertiise tegeva isiku, jättes konkreetse eksperdi määramise viimase otsustada.

(1) Eksperdiks määratud isik on kohustatud ekspertiisi tegema, kui ta on kohtuekspert, kui ta on nõutavate ekspertiiside tegemiseks riiklikult tunnustatud või kui tema kutse- või majandustegevus toimub valdkonnas, mille tundmine on ekspertiisi tegemise eeldus.

(2) Ekspertiisi on kohustatud tegema ka isik, kes on teatanud kohtule oma valmisolekust asjas ekspertiis teha.

(3) Eksperdi nõusolek ekspertiisi tegemiseks ei ole vajalik.

(1) Ekspert võib keelduda ekspertiisi tegemisest samadel põhjustel, mis annavad tunnistajale õiguse keelduda ütluste andmisest. Kohus võib eksperdi ka muul põhjusel ekspertiisi tegemise kohustusest vabastada.

(2) Eksperdiks ei või määrata isikut, kes on osalenud asjas eelneva lahendi tegemisel, muu hulgas vahekohtus või kohtueelses menetluses, välja arvatud, kui ta osales menetluses eksperdi või tunnistajana.

(3) Eksperdiks määratud isik võib ekspertiisi tegemisest keelduda ka muul seaduses sätestatud juhul või mõjuval põhjusel.

(1) Kui menetlusosaliste kohalolek ekspertiisi tegemisel on vajalik ja võimalik, märgib kohus selle asjaolu ekspertiisimääruses. Menetlusosaliste puudumine sel juhul ekspertiisi tegemist ei takista, kui ekspert leiab, et tal on võimalik anda arvamus menetlusosaliste kohalolekuta.

(2) Kohus võib anda ekspertiisi suhtes korraldusi.

(3) Hagi aluseks olevate asjaolude vaieldavuse puhul määrab kohus, missugused asjaolud võtab ekspert oma hinnangu andmise aluseks.

(4) Vajaduse korral määrab kohus, millises ulatuses on eksperdil õigus tõendamist vajavat küsimust uurida ja kas ta võib võtta ühendust menetlusosalistega ning kas ja millal peab ta lubama menetlusosalistel ekspertiisi tegemisest osa võtta.

(5) Eksperdile antavatest korraldustest tuleb menetlusosalisi teavitada.

(1) Menetlusosalisel on õigus eksperdile kohtu kaudu kirjalikult küsimusi esitada. Küsimused, mille kohta eksperdi arvamust soovitakse, määrab kohus. Menetlusosalise küsimuse tagasilükkamist peab kohus põhjendama.

(2) Vajaduse korral kuulab kohus eksperdi seisukoha ekspertiisi suhtes enne talle küsimuste esitamist ja eksperdi taotlusel selgitab talle ülesandega seonduvat.

(3) Menetlusosalised peavad esitama kohtule mõistliku aja jooksul oma vastuväited ekspertiisi tegemise suhtes, ekspertiisi tegemist puudutavad taotlused ning ekspertiisi puudutavad lisaküsimused. Kohus võib neile selleks määrata tähtaja. Hiljem esitatut võib kohus arvestada üksnes juhul, kui see ei venita kohtu arvates asja lahendamist või kui menetlusosalisel on hilinemiseks mõjuv põhjus ja ta on seda piisavalt põhistanud.

(1) Kohus võib panna nii menetlusosalisele kui ka muule isikule kohustuse anda asi ekspertiisiks välja või lubada ekspertiisi teha ning määrata talle selleks tähtaja. Muu isik võib asja väljaandmisest keelduda samal alusel dokumendi väljaandmisest keeldumisega ja keelduda muu ekspertiisi talumisest samadel põhjustel, millel tunnistaja võib keelduda ütluste andmisest.

(2) Asja väljaandmisest või ekspertiisi korraldamisest põhjendamatult keeldunud isikut võib kohus trahvida.

(1) Isik peab taluma põlvnemise tuvastamiseks tehtavat ekspertiisi, eelkõige vereproovide võtmist veregrupi määramiseks ja geneetiliseks analüüsiks, kui põlvnemist on võimalik tuvastada teaduse tunnustatud põhimõtete ja meetodite alusel ning uurimine ei põhjusta uuritavale või tema lähisugulastele eeldatavasti tervisekahjustust.

(2) Põlvnemise ekspertiisist keeldumise korral võib kohus määrata ekspertiisi tegemise kohustuslikus korras. Uurimisest korduva õigustamatu keeldumise puhul võib ekspertiisi teha sundkorras kohtu määruse alusel, kaasates vajaduse korral politsei.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse esitamine peatab määruse täitmise.

(1) Ekspert annab eksperdiarvamuse kohtule kirjalikult, kui kohus ei määra, et arvamus tuleb anda suuliselt või eksperdi nõusolekul muus vormis. Eksperdiarvamus peab sisaldama uuringute üksikasjaliku kirjelduse, uuringute tulemusena tehtud järeldused ja põhjendatud vastused kohtu küsimustele.

(2) Kui kohus on määranud mitu eksperti ja eksperdid jõuavad ühesugusele arvamusele, võivad nad koostada ühisarvamuse. Kui eksperdid ühesugusele arvamusele ei jõua, esitavad nad eksperdiarvamused eraldi.

(3) Kui ekspert teeb ekspertiisiga kindlaks asjas tähtsad asjaolud, mille kohta talle küsimusi ei ole esitatud, võib ta esitada oma arvamuse ka nende asjaolude kohta.

(1) Ekspert peab andma talle esitatud küsimustes õige ja põhjendatud arvamuse.

(2) Ekspert võib eksperdiarvamuse andmiseks vajalikus ulatuses tutvuda asja materjalidega, võtta osa tõendite uurimisest kohtus ning küsida kohtult võrdlusmaterjali ja täiendavaid andmeid.

(3) Eksperdil ei ole õigust anda ekspertiisi tegemine üle teisele isikule. Kui ekspert kasutab teise isiku abi, peab ta avaldama kohtule selle isiku nime ja abi ulatuse, kui tegemist ei ole ebaolulise abistamisega.

(4) Ekspert keeldub eksperdiarvamuse andmisest, kui talle esitatud andmed on puudulikud või kui ekspertiisimääruses esitatud ekspertiisiülesanded on väljaspool tema eriteadmisi või kui küsimustele vastamine ei eelda eksperdiuuringuid ja eriteadmistele tuginevate järelduste tegemist. Ekspert kontrollib viivitamata, kas ekspertiisiülesanne puudutab tema eriala või eriteadmisi ja kas ülesande lahendamine on võimalik täiendavate ekspertide kaasamiseta ning peab keeldumisest või kahtlustest kohtule viivitamata teatama.

(5) Kui eksperdil on kahtlusi talle antud ülesande sisu ja ulatuse suhtes, pöördub ta selguse saamiseks viivitamata kohtu poole. Ekspert teatab viivitamata kohtule, kui ilmneb, et tõenäolised ekspertiisikulud on tsiviilasja hinnast suuremad või ületavad oluliselt ekspertiisikulude katteks tehtud ettemaksu.

(6) Ekspert on kohustatud hoidma saladuses talle ekspertiisi tegemisel teatavaks saanud asjaolud. Neid võib avaldada üksnes kohtu loal, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

(1) Eksperdiarvamus avaldatakse kohtuistungil.

(2) Kui eksperdiarvamust ei esitata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, annab ekspert eksperdiarvamuse kohtuistungil. Kohus võib kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis eksperdiarvamuse andnud eksperdi küsitlemiseks kohtuistungile kutsuda. Kohus kutsub eksperdiarvamuse andnud eksperdi kohtuistungile, kui seda taotleb pool.

(3) Pärast eksperdiarvamuse uurimist võivad menetlusosalised kohtuistungil eksperdile arvamuse täpsustamiseks küsimusi esitada, kui ekspert on kohtusse kutsutud. Küsimused võib esitada ka eelnevalt kohtule, kes edastab need eksperdile. Kohus kõrvaldab asjassepuutumatud ja väljaspool eksperdi pädevust olevad küsimused.

(4) Ekspert peab kohtu kutsel kohtusse ilmuma ja andma talle esitatud küsimustes õige ja põhjendatud arvamuse.

(5) Eksperdi ülekuulamisele kohaldatakse tunnistaja ülekuulamise kohta kehtivaid sätteid, kui käesolevas peatükis ei ole ette nähtud teisiti. Muud eksperti kui kohtueksperti või riiklikult tunnustatud eksperti hoiatatakse enne eksperdiarvamuse andmist vastutusest teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest ja võetakse selle kohta allkiri kohtu protokolli või hoiatuse tekstile. Allkirjastatud hoiatus edastatakse kohtule koos eksperdiarvamusega.

(1) Eksperdiarvamuse ebaselguse, vasturääkivuse või puudulikkuse korral, mida ei ole võimalik kõrvaldada täiendavate küsimustega, on kohtul õigus määrata kordusekspertiis. Kordusekspertiis tehakse ülesandeks samale või teisele eksperdile.

(2) Eksperdi taandamise korral teeb kohus kordusekspertiisi ülesandeks teisele eksperdile.

(3) Kui ekspert ei anna vastust asjas tähtsust omavale küsimusele ja sellele küsimusele ei saa ekspert vastata kohtuistungil, on kohtul õigus määrata täiendav ekspertiis. Täiendava ekspertiisi tegemise võib teha ülesandeks samale või teisele eksperdile.

(1) Kohus võib eksperti määrusega trahvida ja nõuda tema tekitatud menetluskulude hüvitamist, kui ekspert mõjuva põhjuseta:

1) ei ilmu kohtu kutse peale kohtuistungile;

2) keeldub allkirja andmisest tema vastutusest hoiatamise kohta;

3) keeldub arvamuse andmisest;

4) ei esita arvamust kohtu määratud tähtpäevaks;

5) põhjendamatult keeldub talle esitatud küsimustele vastamast;

6) keeldub ekspertiisiga seonduvaid materjale välja andmast.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse peale võib ekspert esitada määruskaebuse.

VI osa

MENETLUSDOKUMENTIDE KÄTTETOIMETAMINE

33. peatükk

ÜLDSÄTTED

(1) Menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Saaja on menetlusosaline või muu isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud.

(2) Menetlusdokumendi üleandmine peab kättetoimetamise puhul toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud.

(3) Menetlusdokumentide kättetoimetamist korraldab kohus postiteenust majandustegevusena osutava isiku, kohtutäituri või kohtukordniku vahendusel või muul seaduses nimetatud viisil.

(4) Kohus peab menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid.

(1) Menetlusdokument on kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud menetlusdokumendi ärakirja võib kinnitada pädev kohtuametnik või advokaat. Menetlusdokumendi lisade ja menetlusosaliste poolt kohtule esitatud ja kohtu kätte toimetatud menetlusdokumentide ärakirjad ei pea olema kinnitatud.

(3) Kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis vastavalt seadusele kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest.

(4) Menetlusdokumendi kättetoimetamiseks andmine tuleb märkida kohtutoimikusse.

(1) Kui menetlusosalise poolt kohtule esitatud menetlusdokumendi kättetoimetamisega on seotud menetlustähtaja kulgemise algus või lõpp, loetakse menetlustähtaeg järgituks juba menetlusdokumendi esitamisel kohtusse.

(2) Kui menetlusdokumendi kättetoimetamisega peatub või katkeb aegumistähtaja kulgemine, loetakse aegumine peatunuks või katkenuks menetlusdokumendi kohtule esitamisega.

Menetlusdokumendi võib isikule kätte toimetada igal päeval mis tahes kellaajal igas kohas, kus isik viibib.

(1) Menetlusdokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama käesolevas osas sätestatud korras, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtu valitud viisil.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud menetlusdokument edastatakse posti teel, loetakse dokument kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates, dokumendi saatmise korral välisriiki neljateist päeva möödudes postitamisest arvates, kui menetlusosaline ei põhista kohtule, et ta sai dokumendi kätte hiljem või et ta ei ole seda kätte saanud. Kohus võib määrata dokumendi kättesaaduks lugemiseks pikema tähtaja.

34. peatükk

MENETLUSDOKUMENDI KÄTTETOIMETAMISE VIISID

Menetlusdokumendi võib kätte toimetada selle väljastamisega saajale kohturuumides, kui toimikusse on märgitud väljastamise aeg ja saaja on dokumendi kättesaamise kohta andnud allkirja. Kohtuistungil dokumendi kättetoimetamise korral märgitakse kättetoimetamine kohtuistungi protokolli.

(1) Menetlusdokumendi võib saajale kätte toimetada postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel tähitult väljastusteatega või lihtkirjana.

(2) Tegevusluba omav ja kirjade edastamise teenust osutav postiteenuste osutaja peab kättetoimetamisele kuuluvaid saadetisi edastama sõltumata nende kaalust. Majandus- ja kommunikatsiooniminister võib kehtestada kättetoimetamisteenuse piirhinnad.

(1) Dokumendi kättetoimetamist tõendab dokumendi tähitult saatmise korral väljastusteade, mis tuleb viivitamata kohtule tagastada.

(2) Menetlusdokumendi võib tähitult kätte toimetades anda üle muule isikule kui saajale üksnes käesolevas osas sätestatud juhul. Muust isikust dokumendi vastuvõtjale selgitatakse kohustust anda dokument esimesel võimalusel üle saajale. Kättetoimetamise kehtivus selgituse andmisest ei sõltu.

(3) Väljastusteatel tuleb märkida järgmised andmed:

1) dokumendi kättetoimetamise aeg ja koht;

2) isiku nimi, kellele dokument tuli kätte toimetada;

3) kui dokument anti üle muule isikule kui saajale, selle isiku nimi, kellele on dokument üle antud, ja põhjus, miks kättetoimetamine toimus sellele isikule;

4) kättetoimetamise viis;

5) dokumendi vastuvõtmisest keeldumise korral märge selle kohta ja dokumendi mahajätmise koha andmed;

6) dokumendi kättetoimetanud isiku nimi, amet ja allkiri;

7) dokumendi vastuvõtnud isiku nimi ja allkiri ning dokumendi kättesaamise kuupäev, välja arvatud, kui dokument jäeti seaduses märgitud põhjusel tegelikult üle andmata.

(4) Justiitsminister võib kehtestada väljastusteate vormi.

(1) Menetlusdokumendi võib kätte toimetada lihtkirjana või faksi teel, kui kirjale või faksile on lisatud teatis kinnituse viivitamatu tagastamise kohustuse kohta ning märgitud saatja ning saaja nimi ja aadress ning dokumendi edastanud kohtuametniku nimi.

(2) Menetlusdokumendi võib kätte toimetada elektrooniliselt saaja üldiselt või kohtule teatavaks tehtud elektronposti aadressil. Kohtule edastatud või kohtu koostatud elektroonilised dokumendid edastatakse menetlusosalistele elektronposti teel, välja arvatud juhul, kui elektrooniline edastamine ei ole eeldatavasti võimalik või kui menetlusosaline ei saa eeldatavasti elektroonilise dokumendi sisuga tutvuda või seda välja trükkida.

(3) Dokumendi lihtkirjana või faksi teel või elektrooniliselt edastanud ametnik märgib toimikusse, et dokument on õigesti ja tervikuna edastatud ning kuhu ja millal on dokument kättetoimetamiseks saadetud.

(4) Dokument loetakse lihtkirjana, faksi teel või elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja tagastab kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ja kinnituse peab allkirjastama saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronposti aadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronposti aadressi.

(5) Kui menetlusdokument edastatakse lihtkirjana, faksi teel või elektrooniliselt, peab saaja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kinnituse saatma kohtule viivitamata.

(6) Saaja nõusolekul võib kohus menetlusdokumendi kätte toimetada ka kirja edastamisega saaja aadressil käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kinnitust saamata. Saaja nõusolekul võib menetlusdokumendi toimetada saajale elektrooniliselt kätte ka automaatse saatmiskinnitusega.

(7) Justiitsminister võib menetlusdokumentide elektroonilise kättetoimetamise kohta kehtestada täpsemad nõuded.

(1) Menetlusdokumendi kättetoimetamisel kohtutäituri, kohtukordniku või muu pädeva kohtuametniku vahendusel edastatakse kättetoimetatav dokument kohtukordnikule või muule pädevale kohtuametnikule või kohtutäiturile. Kohtukantselei ametnik märgib toimikusse, millal ja millisel aadressil saatmiseks on dokument üle antud.

(2) Kättetoimetamise kohta koostatakse kättetoimetamisteatis, millel peavad olema märgitud käesoleva seadustiku § 313 lõikes 3 nimetatud andmed. Kättetoimetamisteatis tagastatakse pärast kättetoimetamist viivitamata kohtule. Justiitsminister võib kehtestada kättetoimetamisteatise vormi.

(3) Menetlusdokumendi üleandmisel muule isikule kui saajale selgitatakse vastuvõtjale tema kohustust anda menetlusdokument esimesel võimalusel üle saajale. Kättetoimetamise kehtivus selgituse andmisest ei sõltu.

(4) Dokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise tasu suurus sätestatakse kohtutäituri seaduses.

(1) Menetlusdokumendi kättetoimetamisele mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis kohaldatakse käesolevas seadustikus sätestatut niivõrd, kuivõrd EL Nõukogu määruses 1348/2000 kohtulike ja kohtuväliste dokumentide kättetoimetamise kohta liikmesriikides tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 160, 30.06.2000, lk 37-52) sätestatust ei tulene teisiti. Eesti kohus võib määruse artikli 19 lõikes 2 sätestatud tingimustel asja lahendada ka siis, kui puudub teatis kostjale menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta. Tähtaja ennistamise avalduse vastavalt määruse artikli 19 lõike 4 kolmandale lausele võib kohtule esitada ühe aasta jooksul pärast asjas menetlust lõpetava lahendi tegemist.

(2) Menetlusdokumendi võib välisriigis kätte toimetada ka tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise konventsiooni (RT II 1996, 1/2, 1) või muu välislepingu sätete kohaselt.

(3) Menetlusdokumendi võib välisriigis kätte toimetada ka tähitult väljastusteatega, mis ei pea vastama käesolevas seadustikus sätestatud vorminõuetele. Kättetoimetamise tõendamiseks piisab väljastusteate tagastamisest. Menetlusdokumendi võib välismaale kätte toimetada ka käesoleva seadustiku §-s 314 sätestatud korras.

(4) Kohus võib menetlusdokumendi välisriigis kätte toimetada ka välisriigi pädeva ametiasutuse kaudu või selles riigis Eesti Vabariiki esindava konsuli või saadiku vahendusel.

(5) Eesti Vabariigi kodanikule, kellele laieneb eksterritoriaalsus ja kes kuulub Eesti Vabariigi välisesinduse koosseisu, võidakse menetlusdokument kätte toimetada ka Eesti Vabariigi Välisministeeriumi vahendusel.

(6) Taotluse menetlusdokumendi kättetoimetamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 5 nimetatud isikule esitab asja arutav kohus. Dokumendi kättetoimetamist tõendab seda vahendanud ametiasutuse või ametniku kirjalik kinnitus kättetoimetamise kohta.

(1) Menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui:

1) menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse ega ole kohtule muul viisil teada või kui isik ei ela või ei asu registrisse kantud aadressil ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil;

2) välisriigis ei ole eeldatavasti võimalik dokumenti nõuetekohaselt kätte toimetada;

3) dokumenti ei õnnestu kätte toimetada seetõttu, et kättetoimetamise kohaks on eksterritoriaalse isiku eluruum.

(2) Kohus võib menetlusdokumendi avalikku kättetoimetamist taotlevalt menetlusosaliselt nõuda politsei või valla- või linnavalitsuse kinnitust, et neile on saaja viibimiskoht teadmata, või muid tõendeid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude kohta. Politseiasutus ja valla- või linnavalitsus peavad nõudel selle kinnituse menetlusosalisele andma. Kohus teeb ka ise vajaduse korral järelepärimisi saaja aadressi väljaselgitamiseks.

(3) Avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded vähemalt kahel korral ja vähemalt nädalase vahega. Asja arutav kohus võib teha määruse, mille kohaselt võib väljavõte ilmuda ka teistes väljaannetes või enam kui kahel korral.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud väljavõttes peab olema ära märgitud:

1) asja arutav kohus, pooled ja menetluse ese;

2) kättetoimetatavas dokumendis sisalduv taotlus;

3) lahendi kättetoimetamise puhul selle resolutsioon;

4) kohtukutse kättetoimetamise korral kohtusse kutsumise eesmärk ja aeg;

5) hagi kättetoimetamise korral hagile vastamise ettepanek, ettepaneku sisu ja ettenähtud selgitus.

(5) Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 20 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevast. Asja arutav kohus võib määrata dokumendi kättetoimetatuks lugemiseks pikema tähtaja. Sel juhul avaldatakse tähtaeg koos avaliku kättetoimetamisega.

35. peatükk

MENETLUSDOKUMENDI KÄTTETOIMETAMINE SAAJA ESINDAJALE

(1) Piiratud teovõimega saajale, samuti juriidilisele isikule ning ametiasutusele loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks, kui see on kätte toimetatud saaja seaduslikule esindajale.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul on mitu seaduslikku esindajat, piisab kättetoimetamisest ühele neist.

Menetlusdokument loetakse saajale kättetoimetatuks, kui see on kätte toimetatud tema poolt selleks volitatud isikule. Eeldatakse, et dokumendi saaja prokuristil või saajalt üldvolituse saanud isikul, samuti saaja nimel dokumente tavaliselt vastuvõtval isikul on ka menetlusdokumentide vastuvõtmise õigus.

(1) Kui menetlusdokument toimetatakse kätte välisriigi pädeva ametiasutuse, Eesti Vabariigi konsuli või saadiku või Eesti Vabariigi Välisministeeriumi vahendusel, võib kohus nõuda, et dokumendi saaja määraks menetlusdokumente vastu võtma volitatud Eestis elava või asuva isiku, kui saaja ei ole määranud menetluseks esindajat.

(2) Kohus võib menetlusosalist määrusega kohustada menetlusdokumente vastu võtma volitatud isiku määrama ka muul juhul, kui võib eeldada põhjendamatuid raskusi dokumentide kättetoimetamisel.

(3) Kui menetlusdokumente vastu võtma volitatud isiku määramiseks kohustatud menetlusosaline seda isikut ei nimeta, toimetatakse menetlusdokumendid talle kuni kättesaamiseks volitatud isiku nimetamiseni kätte dokumentide postitamisega lihtkirjana tema enda aadressil.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul loetakse dokument kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel postitamisest, isegi juhul, kui saadetis tagastatakse. Kohus võib dokumendi kätte toimetatuks lugemiseks määrata pikema tähtaja.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud postitamisega toimunud kättetoimetamise kohta tuleb toimikusse märkida, millal ja mis aadressil on dokument postitatud.

(1) Kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult.

(2) Kohtulahendi peale esitatud kaebus toimetatakse kätte menetlusosalise sama menetlusastme kohtu esindajale, kus tehtud lahendi peale kaevatakse. Kui pool on juba määranud esindaja kõrgema kohtuastme jaoks, kus hakatakse kaebust lahendama, võib kaebuse toimetada kätte ka sellele esindajale.

(3) Menetlusosalist esindavale advokaadile loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks ka menetlusdokumendi panemisega kohtu ruumides advokaadi jaoks ettenähtud ja advokaadiga kokku lepitud postkasti.

36. peatükk

KÄTTETOIMETAMINE ERIJUHTUDEL

(1) Kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut ei ole, võib dokumendi toimetada kätte kortermaja haldavale korteriühistule või kaasomandi eseme valitsejale või saaja üürileandjale, kui see on nõus dokumendi vastu võtma ja saajale edastama.

(3) Pikemat aega kaitseväes, vanglas, tervishoiuasutuses või muus sellises kohas viibivale isikule loetakse dokument kättetoimetatuks ka dokumendi üleandmisega selle juhile või tema määratud isikule, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

(1) Majandus- või kutsetegevusega tegelevale füüsilisele isikule loetakse dokument kättetoimetatuks ka juhul, kui dokument toimetatakse kätte tema äriruumis püsivalt viibivale töötajale või muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutavale isikule, kui füüsiline isik ise ei viibi tavalisel tööajal äriruumis või kui ta ei saa dokumenti vastu võtta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juriidilisele isikule, ametiasutusele, notarile ja kohtutäiturile dokumendi kättetoimetamise suhtes.

(3) Dokumendi kätteandmisel Eesti Vabariigi eraõigusliku juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja avalikku registrisse kantud aadressil eeldatakse, et dokument on saajale kätte toimetatud. Seda ei kohaldata, kui saaja on kohtule teatanud muu aadressi või et ta ei asu sellel aadressil või ei saa sellel aadressil menetlusdokumente kätte või kui muu aadress või asjaolu, et saaja ei asu sellel aadressil või ei saa sellel aadressil menetlusdokumente kätte, on kohtule muul viisil teatavaks saanud.

Käesoleva seadustiku §-des 322 ja 323 nimetatud juhtudel ei loeta dokumenti kättetoimetatuks selle kättetoimetamisel saaja asemel isikule, kes osaleb kohtumenetluses saaja vastaspoolena.

Kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. Dokument jäetakse sel juhul saaja elu- või äriruumi või pannakse saaja postkasti. Ruumi ja postkasti puudumisel tagastatakse dokument kohtule.

(1) Kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kätte toimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise.

(2) Kättetoimetamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil on lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud saajale isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja kättetoimetamine ei ole võimalik ka saaja esindajale või käesoleva seadustiku §-des 322 ja 323 nimetatud isikule.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul märgitakse kättetoimetatava saadetise ümbrikule kättetoimetamise kuupäev.

(1) Käesoleva seadustiku §-s 326 sätestatud tingimustel võib dokumendi samuti hoiustada dokumendi kättetoimetamise kohas asuvas postkontoris või valla- või linnavalitsuses või selle maakohtu kantseleis, kelle tööpiirkonnas asub dokumendi kättetoimetamise koht.

(2) Hoiustamise kohta jäetakse või saadetakse saaja aadressil postiga kirjalik teade, selle võimatuse korral aga kinnitatakse teade eluruumi, äriruumi või viibimiskoha uksele või väljastatakse naabruses elavale isikule saajale edastamiseks. Teatest peab selgelt ilmnema, et hoiustatud on kohtu edastatud dokument ning et hoiustamisega loetakse dokument kätte toimetatuks ja sellest võivad kulgema hakata menetlustähtajad.

(3) Dokument loetakse kätte toimetatuks kolme päeva möödumisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kirjaliku teate edastamisest või mahajätmisest. Dokumendi ümbrikule märgitakse kättetoimetamise kuupäev.

(4) Kättetoimetamiseks edastatud dokument tagastatakse saatjale 30 päeva möödumisel kättetoimetatuks lugemisest.

VII osa

MENETLUSOSALISTE AVALDUSED JA TAOTLUSED

37. peatükk

ÜLDSÄTTED

(1) Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed.

(2) Kohus tagab poolele võimaluse vastaspoole taotlustele ja faktilistele väidetele vastata, kui seadusest ei tulene teisiti.

(1) Menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada.

(2) Kui asi lahendatakse kohtuistungil, peavad menetlusosalised esitama oma põhiväited ja -taotlused enne kohtuistungit.

(3) Kohus peab õigeaegselt tegema kõik vajaliku asja arutamise ettevalmistamiseks. Menetluse igas staadiumis aitab kohus kaasa sellele, et pooled teeksid oma avaldused õigeaegselt ning täies ulatuses ja aitaksid kaasa asja võimalikult kiirele ja väikeste kuludega lahendamisele.

(4) Eelmenetluses võib kohus anda menetlusosalistele korraldusi dokumentide esitamiseks, täiendamiseks või selgitamiseks ja vastaspoole esitatud dokumentide suhtes arvamuse andmiseks ning tõendite esitamiseks kohtu määratud tähtaja jooksul. Menetlusosalistele tuleb kõikidest kohtu korraldustest teatada.

(1) Avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited, mille suhtes ei ole vastaspoolel esitatuga tutvumata tõenäoliselt võimalik seisukohta võtta, tuleb esitada enne asja arutamiseks määratud kohtuistungit nii, et vastaspoolel oleks võimalik esitatuga vajalikul määral tutvuda ja kujundada oma arvamus.

(2) Hagi või kaebuse esitamise seadusega lubatavust puudutavad vastuväited tuleb esitada korraga ja vastuses hagile või kaebusele või vastamata jätmise korral esimesel kohtuistungil või esimese sisulise taotluse esitamisel kohtule.

(3) Uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldus tuleb esitada selliselt, et selle saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne asja arutamist kohtuistungil.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avaldusele esitatav vastuavaldus tuleb esitada selliselt, et selle saaks teistele menetlusosalistele edastada mõistliku aja jooksul enne asja arutamist kohtuistungil.

(1) Kui menetlusosaline pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

(2) Kui menetlusosalisele ei ole vastaspoole taotlusest, avaldusest, tõendist või vastuväitest enne kohtuistungit õigel ajal teatatud ja menetlusosaline ei oska vastaspoole esitatu suhtes seetõttu piisavalt seisukohta võtta, võib kohus kohtuistungi edasilükkamisel määrata talle tähtaja, mille jooksul ta võib esitada oma seisukoha.

(1) Kui asja arutamine või lahendamine tuleb edasi lükata või kui asja lahendamine viibib menetlusosalise avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite hilisema esitamise tõttu, mida oleks võinud esitada varem, võib kohus menetlusosalist trahvida.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud trahvimääruse peale võib esitada määruskaebuse.

(1) Menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega.

(2) Kui pool ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et pool teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul ei või pool tugineda veale kohtu tegevuses ka kohtulahendi peale edasi kaevates.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut ei kohaldata, kui kohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse olulist põhimõtet.

38. peatükk

MENETLUSOSALISTE ESITATAVATE MENETLUSDOKUMENTIDE VORM

(1) Avaldused, taotlused, vastuväited ja kaebused esitatakse kohtule selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis. Kohtuistungil esitatud avaldused, taotlused, seisukohad ja vastuväited protokollitakse.

(2) Võimaluse korral esitavad menetlusosalised kohtule kirjalikult esitatud menetlusdokumendid ka elektrooniliselt.

Kirjaliku avalduse või kaebuse esitamiseks antud tähtajast kinnipidamiseks piisab avalduse või kaebuse edastamisest kohtule faksi teel või elektronpostiga selleks ettenähtud aadressil või muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, tingimusel et kirjaliku dokumendi originaal antakse kohtule üle viivitamata pärast seda, kuid hiljemalt asja arutamisel kohtuistungil või kirjalikus menetluses dokumentide esitamise tähtaja jooksul.

(1) Kohtule võib avaldusi ja muid dokumente, mis peavad olema kirjalikus vormis, esitada ka elektrooniliselt, kui kohus saab esitatud dokumendi välja trükkida ja dokumendist teha koopiaid. Dokument peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab saatja tuvastada. Saatja loetakse üheselt tuvastatavaks, kui elektronkirjale on lisatud saatja isikliku võtme abil moodustatud autentsustunnistus.

(2) Elektrooniline dokument loetakse kohtule esitatuks, kui see on salvestatud kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi. Dokumendi saatjale edastatakse selle kohta elektrooniline kinnitus. Kui kohus ei saa dokumenti välja trükkida või sellest koopiaid teha, teatatakse sellest viivitamata saatjale.

(3) Elektroonilise dokumendi kohtule edastamise täpsema korra ja dokumendiformaatidele esitatavad nõuded kehtestab justiitsminister määrusega.

Kui mõlemat poolt esindab menetluses advokaat, saadab advokaat kohtule edastatavad dokumendid ja nende lisad ise vastaspoole advokaadile ja teavitab sellest kohut. Sel juhul eeldatakse, et dokumendid on vastaspoole advokaadile kohtule teatatud ajal kätte toimetatud.

(1) Menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis märgitakse:

1) menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed;

2) kohtu nimetus;

3) asja põhisisu;

4) menetluses olevas asjas tsiviilasja number;

5) menetlusosalise esitatav taotlus;

6) taotlust põhjendavad asjaolud;

7) menetlusdokumendi lisade nimekiri;

8) menetlusosalise või tema esindaja allkiri, faksi teel edastatava dokumendi puhul allkirja koopia, elektroonilise dokumendi puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus.

(2) Füüsilise isiku kohta tuleb menetlusdokumendis märkida ka tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg. Avalikku registrisse kantud juriidilise isiku kohta tuleb märkida tema registrikood, selle puudumisel tegutsemise õiguslik alus.

(3) Kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud.

(4) Kohtule esitatud sisulist taotlust sisaldavas avalduses ja vastuses vastaspoole esitatud taotlusele või väidetele märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud andmetele:

1) seisukoht vastaspoole esitatud faktiväidete kohta;

2) tõendid, mida menetlusosaline soovib kasutada oma väidete tõendamiseks või vastaspoole väidete ümberlükkamiseks;

3) seisukoht vastaspoole esitatud tõendite kohta.

(1) Kui menetlusdokumendi allkirjastab menetlusosalise esindaja, lisatakse asjas esimesele esindaja esitatud menetlusdokumendile volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument. Kui menetlusdokumendi allkirjastab esindajana advokaat, ei pea volikirja esitama, kuid kohtul on õigus selle esitamist nõuda.

(2) Avaldusele lisatakse avalduses viidatud ja menetlusosalise käes olevate dokumentide originaalid või ärakirjad, välja arvatud juhul, kui need on juba kohtule esitatud.

(3) Kui menetlusdokumendis taotletava menetlustoimingu tegemiseks on ette nähtud riigilõiv või kautsjon, tuleb menetlusdokumendis märkida selle tasumise kontrollimist võimaldavad andmed või lisada tõend menetlusabi andmise kohta või taotlus menetlusabi andmiseks riigilõivu või kautsjoni tasumisel.

(1) Menetlusosaline peab kohtusse esitatavad kirjalikud dokumendid ja nende lisad esitama koos dokumentide teistele menetlusosalistele kättetoimetamiseks nõutava arvu ärakirjadega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata dokumentide või nende lisade suhtes, mis on teistel menetlusosalistel olemas originaali või ärakirjana. Sel juhul tuleb kohtule ka teatada, milliste menetlusdokumentide ärakirjasid ei esitata ja miks menetlusosaline arvab, et need on teisel menetlusosalisel olemas.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata ka juhul, kui advokaat saadab menetlusdokumentide ärakirjad teist menetlusosalist esindavale advokaadile ja kinnitab seda kohtule.

(4) Kohtule elektrooniliselt esitatud dokumendist peab menetlusosaline teistele menetlusosalistele edastamiseks kohtule esitama väljatrüki, kui teisele menetlusosalisele ei saa eeldatavasti elektroonilist dokumenti edastada või ta ei saa selle sisuga eeldatavasti tutvuda või seda välja trükkida.

(5) Kui menetlusosaline ei esita nõutavat arvu ärakirju või väljatrükke, korraldab kohus ärakirjade või väljatrükkide tegemise ja nõuab nende kulud menetlusosaliselt eelnevalt või tagantjärele sisse.

VIII osa

KOHTUISTUNG

(1) Tsiviilasi vaadatakse läbi ja lahendatakse kohtuistungil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.

(2) Käeolevas peatükis kohtule ettenähtud õigused ja kohustused kehtivad ka erinõude alusel tegutseva kohtu ja korralduse alusel tegutseva kohtuniku kohta.

(1) Kohus määrab taotluse või avalduse lahendamiseks kohtuistungi, kui avaldust või taotlust ei saa lahendada kohtuistungit pidamata.

(2) Kohtuistungi aeg määratakse viivitamata pärast avalduse või taotluse ja sellele vastuse saamist. Kui kohus vastust ei küsi, määrab ta kohtuistungi aja viivitamata pärast avalduse või taotluse saamist.

(3) Kohtuistungi aja määramisel küsitakse ja arvestatakse võimaluse korral menetlusosaliste arvamust.

(1) Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitamiseks toimetab kohus kohtukutsed kätte menetlusosalistele ja teistele isikutele, kes tuleb kohtuistungile kutsuda.

(2) Kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele peab jääma vähemalt kümme päeva. Menetlusosaliste nõusolekul võib tähtaeg olla ka lühem.

(3) Kohtuistungi toimumise aeg avaldatakse koos asja tähistusega ka Internetis kohtu veebilehel. Kinnise kohtuistungi kohta avaldatakse üksnes märge kinnise kohtuistungi toimumise aja kohta.

(1) Kohtukutses märgitakse vähemalt:

1) kohtusse kutsutava isiku nimi;

2) kohtu nimetus ja aadress;

3) kohtuistungi aeg ja koht;

4) asja põhisisu;

5) kellena isik välja kutsutakse;

6) kohustus teatada kohtusse ilmumata jätmise põhjusest;

7) kohtusse ilmumata jätmise tagajärjed.

(2) Kui menetlusosaline kutsutakse hagimenetluses Riigikohtu istungile ja kohtukutset ei edastata vandeadvokaadile, märgitakse kutses ka, et menetlusosaline võib Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

(3) Kui isikule edastatakse kohtukutse selles tsiviilasjas esimest korda, märgitakse kutses kohustus võtta kohtuistungile kaasa isikut tõendav dokument. Esindajale asjas esimese kohtukutse saatmisel märgitakse kutses esindaja kohustus võtta kohtuistungile kaasa esindusõigust tõendav dokument, välja arvatud juhul, kui esindajaks on advokaat.

(4) Tunnistajale edastataval kohtukutsel viidatakse ka tunnistaja õigusele saada tunnistajatasu ja kulutuste hüvitamise õigusele.

(5) Kohtukutse ei pea olema allkirjastatud.

(6) Kohtukutse ühtse vormi kehtestab justiitsminister määrusega.

Kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline, tunnistaja, ekspert või tõlk ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama.

(1) Kohus võib määruse alusel kohustada poolt või tema seaduslikku esindajat isiklikult kohtuistungile ilmuma, kui see on kohtu hinnangul vajalik asja lahendamiseks tähendust omavate asjaolude selgitamiseks või vaidluse kompromissiga lõpetamiseks. Kohus ei kohusta poolt kohtuistungile isiklikult ilmuma, kui poole isiklikku ilmumist istungile ei saa nõuda suure vahemaa tõttu või muul mõjuval põhjusel.

(2) Abieluasjas ja põlvnemisasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kui pool ei saa kohtusse ilmuda või kui temalt ei saa seda oodata, võib teda ära kuulata ja seletuse võtta asja erinõude alusel menetlev kohus.

(3) Isiklikult kohtusse ilmumise kohustus tehakse kutsega teatavaks poolele isiklikult, isegi kui ta on määranud endale menetluseks esindaja.

(4) Kui pool kohtu korraldusest hoolimata kohtuistungile ei ilmu, võib kohus teda trahvida nagu istungile ülekuulamiseks ilmumata jätnud tunnistajat või kohaldada tema suhtes sundtoomist.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut ei kohaldata, kui pool saadab istungile esindaja, kes on võimeline selgitama faktilisi asjaolusid ja on volitatud tegema nõutavaid avaldusi, eelkõige sõlmima kompromissi. Abielu- ja põlvnemisasjas on kohtul ka sel juhul õigus poolt trahvida ja tema suhtes sundtoomist kohaldada.

(1) Kui kohus istungisaali siseneb või sealt lahkub, tõusevad saalisviibijad püsti.

(2) Kohtuistungi avamisel teatab kohus, millist asja arutatakse. Kohtuistungi alguses teeb kohus kindlaks:

1) kes väljakutsutud isikutest on kohtuistungile ilmunud ja nende isikusamasuse;

2) kas istungilt puuduvatele isikutele on kohtuistungi toimumisest seaduse kohaselt teatatud või kas neid on seaduse kohaselt kohtusse kutsutud;

3) kas menetlusosaliste esindajatel on olemas esindusõigus.

(3) Asja arutamise kohtuistungil selgitab kohus sissejuhatavalt menetluse sisu ning menetluslikku olukorda.

(4) Kui istung korraldatakse üksnes kohtulahendi kuulutamiseks, ei ole kohalolijate tuvastamine ja kontroll vajalik.

(5) Kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus menetlusosalisele või tema esindajale kohtuistungil menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi. Kui menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi on kord selgitatud, ei pea seda hiljem kordama.

(1) Kohus juhib kohtuistungit ning selgitab välja menetlusosaliste arvamuse asjas tähendust omavate asjaolude suhtes ja kõrvaldab asja arutamisest kõik, mis ei oma asja lahendamiseks tähendust.

(2) Kohus hoolitseb selle eest, et asja arutatakse ammendavalt ja edasi lükkamiseta.

(3) Enne poole taotluse lahendamist kuulab kohus ära teiste menetlusosaliste arvamuse selle kohta. Kohus tagab, et menetlusosalistel on iga asja lahendamiseks olulise asjaolu suhtes võimalik avaldada oma arvamust.

(4) Kui menetlusosalist esindab teine isik, tuleb menetlusosalise nõudmisel anda sõna ka isiklikult menetlusosalisele endale.

(5) Kui asja arutab kollegiaalne kohtukoosseis, on kohtu õigused kohtuistungi korraldamisel eesistujal. Eesistuja annab teistele kohtukoosseisu liikmetele nende soovil võimaluse esitada küsimusi.

(1) Asja arutamine kohtuistungil on suuline, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

(2) Kohtule esitatud ja menetlusosalistele edastatud avaldusi, taotlusi ja muid dokumente loetakse kohtuistungil ette üksnes juhul, kui asjas omab tähendust etteloetava avalduse sõnastus või kui kohus peab seda muul põhjusel vajalikuks. Muul juhul üksnes viidatakse dokumentidele.

(1) Kohus võib korraldada istungi menetluskonverentsina selliselt, et menetlusosalisel või tema esindajal või nõustajal on võimalik viibida istungi ajal muus kohas ja teha sealt reaalajas menetlustoiminguid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil võib kuulata üle ka eemalviibiva tunnistaja või eksperdi ning eemalviibiv menetlusosaline võib esitada neile küsimusi.

(3) Menetluskonverentsina korraldatud kohtuistungil peab olema tehniliselt turvaliselt tagatud kõigi menetlusosaliste õigus esitada avaldusi ja taotlusi ning võtta seisukoht teiste menetlusosaliste avalduste ja taotluste suhtes, samuti muud kohtuistungi tingimused nii pildi kui heli reaalajas ülekandmisel eemaloleva menetlusosalise juurest kohtule ja vastupidi. Poolte ja tunnistaja nõusolekul, hagita menetluses üksnes tunnistaja nõusolekul, võib tunnistajat menetluskonverentsi korras üle kuulata ka telefoni teel.

(4) Justiitsminister võib kehtestada täpsemaid tehnilisi nõudeid kohtuistungi menetluskonverentsina pidamisele.

(1) Kohus arutab menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest.

(2) Kohus võimaldab pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha.

(3) Kui pool ei ole võimeline arvamust avaldama seisukoha või kahtluse suhtes, millele on kohus tähelepanu juhtinud, võib kohus määrata talle tähtaja seisukoha esitamiseks.

(1) Mõjuval põhjusel võib kohus istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Asja lõpuni arutamata jätmine kohtuistungil on lubatud üksnes põhjusel, mis takistab asja istungil lõpuni arutamist.

(2) Kohus ei lükka asja arutamist edasi põhjusel, et pool ei saa isiklikult kohtuistungil osaleda, kui kohtuistungil on tema esindaja ja kohus ei ole kohustanud poolt isiklikult istungile ilmuma.

(3) Kohus määrab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võimaluse korral kohe uue istungi menetluse jätkamiseks. Uus istung asja arutamise jätkamiseks korraldatakse menetlusosaliste arvamust mõistlikult arvestades võimalikult kiiresti.

(4) Asja läbivaatamise edasilükkamise korral võib kohus ära kuulata istungile ilmunud poolte seletused ning kuulab ära tunnistaja ütlused ja eksperdi arvamuse, eelkõige kui neil isikutel ei ole võimalik ilmuda hilisemale kohtuistungile ülemääraste kulutusteta või kui see on neile muul viisil ebasobiv. Kui nende isikute ärakuulamisega on tingimata seotud muude tõendite uurimine või mõni muu toiming, tehakse ka see toiming.

(5) Kui asja arutamine lükatakse maakohtus poolte nõusolekuta edasi kauemaks kui kolm kuud, võib pool esitada määruse peale määruskaebuse, kui ta leiab, et asja arutamine on edasi lükatud põhjendamatult pikaks ajaks. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

IX osa

MENETLUSE PEATUMINE JA PEATAMINE

(1) Füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral peatub üldõigusjärgluse puhul menetlus, kuni seda jätkab poole üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik. Pärija ei ole kohustatud menetlust jätkama enne pärandi vastuvõtmist või vastuvõtmisest loobumiseks ettenähtud tähtaja möödumist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul menetlus ei peatu, kui poolt esindab menetluses lepinguline esindaja. Sel juhul peatab kohus menetluse esindaja või vastaspoole taotlusel.

(3) Kui üldõigusjärglane viivitab menetluse peatumise või peatamise puhul menetluse jätkamisega, kutsub kohus vastaspoole avalduse alusel õigusjärglast üles jätkama menetlust kohtu määratud tähtaja jooksul ja asja arutamises osalema. Kutse toimetatakse koos avaldusega kätte õigusjärglasele. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul toimetatakse kutse kätte nii õigusjärglasele kui esindajale.

(4) Kui üldõigusjärglane käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul kohtuistungile ei ilmu, loetakse väidetav õigusjärglus vastaspoole avalduse alusel tema poolt omaksvõetuks ja asja arutamist jätkatakse.

(1) Kui pool kaotab tsiviilkohtumenetlusteovõime või kui tema seaduslik esindaja sureb või seadusliku esindaja esindusõigus lõpeb, ilma et pool oleks muutunud teovõimeliseks, peatub menetlus, kuni seaduslik esindaja või uus seaduslik esindaja teatab kohtule enda määramisest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul menetlus ei peatu, kui poolt esindab menetluses lepinguline esindaja. Sel juhul peatab kohus menetluse esindaja või vastaspoole taotlusel.

(3) Kui seaduslik esindaja on käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud juhul määratud, kuid ta ei teata määramisest kohtule ja vastaspool teatab kohtule oma soovist menetlust jätkata, jätkub menetlus, kui kohus on teate seaduslikule esindajale kätte toimetanud.

Kohus võib poolest tuleneval mõjuval põhjusel menetluse peatada kuni põhjuse äralangemiseni. Poole raske haigestumise korral võib menetluse peatada kuni poole tervenemiseni, kui haigus ei ole krooniline.

(1) Kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni.

(2) Kohus võib menetluse peatada Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamise ajaks kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni, kui see võib mõjutada tsiviilasjas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti kehtivust.

(1) Kohus peatab abielu lahutamise menetluse, kui võib arvata, et abielu saab säilitada. Kohus ei peata menetlust, kui abikaasad on pikemat aega elanud eraldi ja kumbki neist menetluse peatamisega ei nõustu.

(2) Kui menetlus peatatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel, juhib kohus poolte tähelepanu leppimise võimalusele ja võimalusele saada nõu perenõustajalt.

(3) Menetluse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjusel peatada ühe korra kuni kuueks kuuks.

(1) Menetluse peatumise või peatamise korral katkeb kõigi menetlustähtaegade kulgemine ja peatumise või peatamise lõppemisel algab tähtaja kulgemine täies ulatuses uuesti.

(2) Menetluse peatumise või peatamise aja kestel tehtud menetlustoimingud on tühised.

(3) Menetluse peatumine pärast asja arutamise lõpetamist ei takista menetluses otsuse avalikult teatavakstegemist.

(1) Kohus võib menetluse peatada poolte ühisel taotlusel, kui võib eeldada, et see on otstarbekas pooleliolevate kompromissiläbirääkimiste tõttu või muul mõjuval põhjusel, samuti mõlema poole puudumisel kohtuistungilt.

(2) Menetluse peatamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel ei mõjuta menetlustähtaegade kulgemist.

(1) Kohus peatab menetluse määrusega.

(2) Maakohtu või ringkonnakohtu menetluse peatamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

(1) Kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kui menetlus peatati mõlema poole puudumise tõttu kohtuistungilt, uuendatakse menetlus üksnes poole taotlusel.

(2) Käesoleva seadustiku §-s 356 sätestatud juhul võib menetluse uuendada muu hulgas juhul, kui teine menetlus, mille tõttu menetlus peatati, venib ülemäära ja peatatud asja on võimalik lahendada.

(3) Menetlus loetakse uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega.

(4) Uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi.

X osa

HAGIMENETLUS

39. peatükk

ASJA ALGATAMINE

(1) Hagi loetakse esitatuks ja kohtu menetluses olevaks, kui kohus on selle menetlusse võtnud ja hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud.

(2) Menetluse käigus esitatud nõue või taotlus loetakse esitatuks ajal, mil see avaldatakse asja arutamisel kohtuistungil või toimetatakse kätte vastaspoolele.

(3) Tähtaja järgimise ja tähtaja kulgemise katkemise ja peatumise arvestamisel ning hagiavalduse, nõude või taotluse esitamise materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel loetakse hagiavalduse, nõude või taotluse esitamise ajaks selle kohtusse jõudmise aeg, kui hagiavaldus, nõue või taotlus on vastaspoolele hiljem kätte toimetatud.

(1) Hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele:

1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese);

2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus);

3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse;

4) kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil;

5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele.

(2) Kui hageja soovib hagi menetleda dokumendimenetluses (§ 406), tuleb seda hagis märkida.

(3) Kui hagejat esindab menetluses esindaja, tuleb hagis märkida ka esindaja andmed. Kui hageja soovib menetluses kasutada tõlgi abi, tuleb seda hagiavalduses märkida ja võimaluse korral esitada tõlgi andmed.

(4) Kui hagi esitatakse muusse kohtusse kui kostja üldise kohtualluvuse järgsesse kohtusse, peab hagi esitamist sellele kohtule põhjendama.

(5) Abielulahutuse hagiavalduses märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ka abikaasade ühiste alaealiste laste nimed, sünniajad, kes lapsi ülal peab ja kasvatab, kelle juures lapsed elavad ning ettepanek vanemaõiguste ja laste kasvatamise edasiseks korraldamiseks.

(6) Kui hageja või kostja on avalikku registrisse kantud juriidiline isik, lisatakse hagile registrikaardi ärakiri, registri väljavõte või registreerimistunnistus, kui kohtul ei ole võimalik registrist seda ise kontrollida. Muu juriidilise isiku kohta esitakse muud tõendid isiku olemasolu ja õigusvõime kohta.

(1) Hageja võib hagiavalduses nõuda varakogumi väljaandmiseks või vara seisu kohta teavet andma kohustatud kostjalt vara nimekirja esitamist.

(2) Hageja võib nõuda vara valitsemisega seotud sissetulekute või kulude kohta aru andma kohustatud kostjalt korrastatud arvestuse esitamist sissetulekute või kulude kohta ja sellega seotud dokumentide ja muude tõendite esitamist.

(3) Kui hagejal on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nimekirjas või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud arvestuses märgitud andmete suhtes põhistatud kahtlus, et see ei ole õigesti või piisavalt hoolsalt koostatud, võib ta nõuda kostjalt ka vande andmist arvestuse või nimekirja õigsuse kohta kostjale teadaolevate andmete kohaselt. Vande andmine toimub vande all seletuse andmiseks ettenähtud korras.

(4) Kui hageja esitab hagi nii raha saamiseks või muu teo tegemiseks kui ka sellega seotud vara nimekirja või arvestuse esitamiseks sissetulekute või kulude kohta või vande andmiseks, võib hageja jätta oma raha maksmisele või muu teo tegemisele suunatud nõude nimekirja või arvestuse esitamiseni või kinnituse andmiseni või selle nõude suhtes osaotsuse tegemiseni täpselt määratlemata.

(1) Hageja võib hagiavalduses nõuda, et kohus annaks koos hagis taotletava kohustuse täitmise või teo tegemisega kostjale otsuses selle täitmiseks tähtaja.

(2) Kui hagejal on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumisel õigus nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist või leping lõpetada, võib hageja hagiavalduses taotleda samas otsuses ka kahju hüvitise suuruse määramist ja lepingu lõpetatuks lugemist.

Surma põhjustamise, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või au teotamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise hagis võib nõutava hüvitise summa hagis märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel.

Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

(1) Hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.

(2) Täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada tuvastushagi teise poole vastu täitmiseks vajalike asjaolude tuvastamiseks ja täitedokumendi selgitamiseks.

Tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.

(1) Hageja võib ühes hagis esitada kostja vastu mitu erinevat nõuet ja neid võib koos menetleda, kui kõik esitatud nõuded alluvad menetlevale kohtule ning lubatud on sama menetluse liik. Sama kehtib ka erinevatel asjaoludel põhinevate nõuete kohta.

(2) Hagis võib esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata.

(1) Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui:

3) kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast;

4) on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise;

5) kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel;

6) üüri- või töövaidluskomisjoni või muu seadusega sätestatud kohtueelses menetluses, milles võib teha otsuse täitedokumendina, on samade poolte vahel asi sama nõude kohta samal alusel;

7) samade poolte vahel on sama eseme kohta samal alusel vahekohtumenetluses tehtud kehtiv lahend või kui toimub vahekohtumenetlus sellises asjas;

8) pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtukokkuleppe kehtivust;

9) hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid;

10) hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu;

11) hagiavalduses esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist;

12) õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu.

(2) Kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui:

1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust;

2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada.

(1) Kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.

(2) Kui hagiavalduses on selle menetlusse võtmist takistav puudus, mis ei takista asjas uuesti kohtusse pöördumist ja mille ilmselt saab kõrvaldada, jätab kohus määrusega hagiavalduse käiguta ja annab hagejale võimaluse mõistliku tähtaja jooksul puudus kõrvaldada. Kui hageja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast.

(3) Kohus võib vajaduse korral küsida kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise lahendamiseks ja pooled ära kuulata. Sel juhul lahendab kohus hagi menetlusse võtmise viivitamata pärast seisukoha saamist või ärakuulamist.

(4) Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.

(5) Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi ei võetud menetlusse käesoleva seadustiku § 371 lõike 1 punktides 9, 11 ja 12 nimetatud alustel.

(6) Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

(7) Kui hagiavaldust ei võeta menetlusse põhjusel, et asi ei allu sellele kohtule, edastab kohus avalduse kohtualluvuse järgi õigele kohtule ja käesoleva seadustiku § 362 lõikes 3 sätestatu tähenduses loetakse hagi esitatuks selle esitamisel esimesele kohtule. Kohtus ei edasta hagi, kui ta leiab, et Eesti kohus ei saa asja lahendada rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi.

(1) Kostjal on õigus esitada kuni kohtuvaidluseni maakohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (vastuhagi), kui:

1) vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele;

2) vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise;

3) vastuhagi ja põhihagi vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist.

(2) Vastuhagi käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitust hilisema esitamise korral võetakse see ühisesse menetlusse põhihagiga üksnes juhul, kui vastuhagi õigeaegselt esitamata jätmiseks oli mõjuv põhjus ja vastuhagi ühisesse menetlusse võtmine on kohtu arvates asja lahendamise huvides.

(3) Vastuhagi avaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut. Kui vastuhagina esitatud hagi ei võeta vastuhagina menetlusse, võetakse see menetlusse eraldi hagina, kui vastuhagi esitaja ei ole taotlenud, et hagi menetletaks üksnes vastuhagina.

Kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist.

(1) Kui kohus leiab, et ühes hagiavalduses esitatud nõuete või hagi ja vastuhagi eraldi arutamine võimaldab asja kiiremat läbivaatamist või lihtsustab menetlust oluliselt, võib ta määrusega eraldada nõuded iseseisvaks menetluseks.

(2) Kohus võib hagide eraldamise tühistada või liidetud hagid eraldada, kui selgub, et eraldamine ei olnud põhjendatud.

(1) Hagejal on õigus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet, esitades selle kohta avalduse.

(2) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aega, muu hulgas apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses, võib hagi muuta üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet.

(3) Kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige tingimusel, et hagi muutmine põhineb asjaoludel, mida kohus peab käesoleva seadustiku kohaselt ka kõrgemas kohtuastmes arvestama.

(4) Hagi muutmise avaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut. Eelmenetluses hageja poolt hagiga seotud uute asjaolude esitamisel eeldatakse, et hageja täiendab nendega hagi alust.

(5) Hagi muutmiseks ei loeta:

1) esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid;

2) hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist;

3) esialgselt nõutud eseme asemel hilisema asjaolude muutuse tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist.

(6) Kohus võib nõuda hagiavalduse teksti tervikuna esitamist, kui hagi on selle korduva muutmise tõttu või muul põhjusel ebaülevaatlik ja hagiavalduse teksti terviklik esitamine lihtsustab asja menetlemist.

(7) Hageja võib kuni asjas tehtud otsuse jõustumiseni muuta kõrvalnõudena esitatud intressi-, viivise ja leppetrahvi nõuet või loodus- või õigusviljanõuet või vähendada põhinõuet, samuti nõuda esialgses nõudes nimetatud eseme asemel eset asendavat hüvitist rahas ka hagiavaldusele vastavas vormis avaldust esitamata, muu hulgas suuliselt kohtuistungil.

40. peatükk

HAGI TAGAMINE

(1) Kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kui kohtuotsust tuleb ilmselt täita mujal kui Euroopa Liidu liikmesriigis ja välislepingu alusel ei ole tagatud Eesti kohtuotsuste täitmine, loetakse, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

(2) Kohus võib sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust hagi tagamise korras esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel.

(3) Tagada võib ka hagi, milles on esitatud tulevane või tingimuslik nõue, samuti tuvastushagi. Tingimuslikku nõuet ei tagata, kui tingimus ei saabu eeldatavasti menetluse aja kestel.

(4) Ringkonnakohus ja Riigikohus lahendavad hagi tagamise ja hagi tagamise määruse muutmise ja tühistamise taotlused, kui asi, millega seoses taotletakse hagi tagamist või tagamise tühistamist või muutmist, on nende menetluses.

(5) Hagi tagamise abinõu võib rakendada ka sama hageja mitme nõude tagamiseks sama kostja vastu.

(1) Hagi tagamise abinõud on:

1) kostjale kuuluvale kinnisasjale, laevale või õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmine;

2) kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine, muu hulgas vara käsutamise keelumärke tegemine vararegistris;

3) kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine, muu hulgas lähenemiskeelu kohaldamine;

4) teisel isikul kostjale vara üleandmise või kostja suhtes muude kohustuste täitmise keelamine, millega võib siduda ka kohustuse anda vara üle kohtutäiturile või maksta raha kohtu ettenähtud pangakontole;

5) kostja kohustamine asja kohtutäiturile hoiuleandmiseks;

6) täitemenetluse peatamine, täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks;

7) kostjal elukohast lahkumise keelamine, kostja kinnipidamine ja talle aresti määramine;

8) kostja, eelkõige kindlustusandja kohustamine maksete tegemiseks õigusvastaselt kahju tekitamise või kindlustuslepingu asja menetluse kestel ilmselt minimaalselt tasumisele kuuluvate summade ulatuses;

9) kostjal tüüptingimuse kasutamise või tingimuse soovitajal soovitamise peatamine ja soovituse tagasivõtmiseks kohustamine ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse kasutamise lõpetamise või tingimuse soovitajalt soovitamise lõpetamise ja soovituse tagasivõtmise hagi puhul;

10) kohtu poolt vajalikuks peetud muu abinõu.

(2) Autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumisele tugineva hagi tagamiseks võib kohus muu hulgas arestida kauba, mille puhul on intellektuaalse omandi õiguse rikkumise kahtlus, või kohustada sellise kauba välja andma, takistamaks kauba käibesse laskmist või turustamist.

(3) Abieluasjas, ülalpidamisasjas ja muus perekonnaasjas võib kohus menetluse ajaks reguleerida ka:

1) vanema õigusi ühise lapse suhtes;

2) vanema suhtlemist lapsega;

3) lapse väljaandmist teisele vanemale;

4) seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist, muu hulgas kohustada kostjat menetluse ajal elatist maksma või selleks tagatist andma;

5) koduse majapidamise esemete ja abikaasade ühise eluaseme kasutamist;

6) abikaasa või lapse isiklikuks kasutamiseks mõeldud asjade väljaandmist või kasutamist;

7) muid abielu ja perekonnaga seonduvaid küsimusi, mille kiire lahendamine on asjaoludest tulenevalt vajalik.

(4) Hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda.

(5) Kohus võib hagi tagamiseks rakendada üheaegselt mitut abinõu.

(1) Hagi tagamise korras võib kohaldada isiku kinnipidamist, aresti ja elukohast lahkumise keeldu üksnes siis, kui see on vajalik kohtuotsuse täitmise tagamiseks ja muude hagi tagamise abinõudega ei tagataks nõuet ilmselt piisavalt, eelkõige juhul, kui on alust arvata, et isik lahkub välisriiki või toimetab sinna oma vara.

(2) Varalise nõudega hagi tagamiseks võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud abinõu rakendada üksnes juhul, kui hagihind ületab 500 000 krooni.

(3) Juriidilise isiku puhul võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud abinõu rakendada juriidilise isiku juhtorgani liikme suhtes.

(4) Isiku kinnipidamise ja aresti kandmise korraldab kohtumääruse alusel politsei.

(5) Elukohast lahkumise keeld seisneb isiku kohustuses mitte lahkuda oma elukohast kohtu loata kauemaks kui üheks ööpäevaks. Elukohast lahkumise keelu kohaldamiseks kutsub kohus füüsilisest isikust kostja või juriidilisest isikust kostja juhtorgani liikme välja ja võtab temalt selle kohta allkirja.

Hagi tagamise abinõu ei saa määrata avalik-õiguslikule juriidilisele isikule kuuluva eseme suhtes, mis on vajalik avalike ülesannete täitmiseks või mille võõrandamine on vastuolus avalike huvidega.

(1) Hagi tagamise avaldus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1) hagi ese ja hagi hind;

2) hagi tagamise aluseks olevad asjaolud;

3) soovitav hagi tagamise abinõu;

4) avalduse vastaspoole andmed;

5) kohtuliku hüpoteegi seadmise taotlemise puhul mitmele asjale korraga, nõude jagunemine erinevate hüpoteegiga koormatud asjade vahel.

(2) Nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb hagi tagamise avalduses põhistada.

(1) Kohus võib avalduse alusel tagada hagi ka enne hagi esitamist. Avalduses tuleb põhistada, miks hagi kohe ei esitata. Avaldus esitatakse kohtule, kellele kohtualluvuse sätete kohaselt tuleks esitada hagi.

(2) Kui kohus tagab hagi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul, määrab kohus tähtaja, mille jooksul peab avaldaja hagi esitama. Tähtaeg ei või olla pikem kui üks kuu. Kui hagi määratud tähtaja jooksul ei esitata, tühistab kohus hagi tagamise.

(3) Hagi tagamiseks võib vajaduse korral hagi tagamise abinõu rakendada ka kohus, kelle tööpiirkonnas asub vara, mille suhtes hagi tagamise abinõu rakendamist taotletakse, isegi kui hagi on esitatud või tuleb esitada mõnda muusse Eesti või välisriigi kohtusse või vahekohtusse. Avalikku registrisse kantud vara suhtes võib hagi tagamise abinõu rakendada ka registri asukoha järgne kohus, laeva suhtes ka kodusadama asukoha järgne kohus.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohus võib hagi tagamise ka asendada või tühistada, samuti nõuda hagi tagamiseks või tagamise jätkumiseks tagatist.

(5) Seaduses sätestatud juhul võib kohus tagada ka avaldust, mis esitatakse kohtueelse vaidluse lahendamise asutusele.

(1) Kohus võib teha hagi tagamise või tagamise jätkumise sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks.

(2) Tagatis tuleb anda kohtu määratud tähtpäevaks. Kui tagatist määratud tähtpäevaks ei anta, jätab kohus hagi tagamata või tühistab hagi tagamise.

(1) Kohus lahendab hagi tagamise avalduse põhjendatud määrusega hiljemalt avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval. Kohus võib hagi tagamise avalduse lahendada hiljem, kui ta soovib kostja eelnevalt ära kuulata.

(2) Kui hagi tagamise avaldus ei vasta seaduse nõuetele ja puuduse saab ilmselt kõrvaldada, annab kohus avaldajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Puuduse õigeaegse kõrvaldamata jätmise puhul jätab kohus hagi tagamise avalduse rahuldamata.

(3) Kostjale ja teistele menetlusosalistele hagi tagamise avalduse läbivaatamisest ei teatata. Kohus võib kostja eelnevalt ära kuulata, kui see on ilmselt mõistlik, eelkõige kui avalduses taotletakse vaidlusaluse õigussuhte esialgset reguleerimist.

(4) Enne kui kohus reguleerib hagi tagamise korras vanema õigusi lapse suhtes või vanema suhtlemist lapsega või kohustab kostjat last välja andma, tuleb ära kuulata vähemalt kümneaastane laps ja pädev valla- või linnavalitsus. Kui see ei ole võimalik asja kiireloomulisuse tõttu, tuleb nad ära kuulata esimesel võimalusel pärast seda.

(5) Lapse heaolu ohustava asjaolu ilmnemisel võib kohus vaidlusalust õigussuhet esialgselt reguleerida pädeva valla- või linnavalitsuse avalduse alusel sõltumata hagi tagamise avalduse esitamisest.

Rahalise nõudega hagi tagamise määruses ja hagi tagamise määruses isiku kinnipidamise, isikule aresti kohaldamise või isikul elukohast lahkumise keelu kohaldamise kohta määratakse kindlaks rahasumma, mille maksmisel kohtu selleks ettenähtud pangakontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. Kohus tühistab sel juhul kostja avalduse alusel hagi tagamise abinõu ja asendab selle rahaga või pangagarantiiga.

(1) Poole taotlusel võib kohus määrusega asendada ühe hagi tagamise abinõu teisega.

(2) Asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Mitterahalise hagi tagamise võib raha maksmise vastu tühistada või muuta üksnes hageja nõusolekul või mõjuval põhjusel.

(3) Hagi tagamise abinõu asendamise või hagi tagamise tühistamise taotlusest teatab kohus teisele poolele. Teisel poolel on õigus esitada kohtule taotluse kohta vastuväiteid.

(4) Kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

(5) Kohus võib käesoleva seadustiku § 378 lõikes 3 nimetatud asjaoludel tehtud hagi tagamise määrust muuta või selle tühistada ka omal algatusel.

(1) Kohus saadab hagi tagamise määruse viivitamata täitmiseks registripidajale või muule määrust täitma kohustatud isikule või ametiasutusele ja toimetab selle kätte kostjale. Kohus edastab määruse ka hagi tagamist taotlenud isikule.

(2) Kui määruse peab täitma kohtutäitur, edastab kohus määruse hagi tagamist taotlenud isikule. Hagi tagamise määruses tuleb märkida, et määruse täitmiseks peab taotluse esitaja pöörduma kohtutäituri poole.

(3) Määrus, millega jäetakse hagi tagamata või nõutakse hagejalt tagatise andmist, saadetakse üksnes avaldajale.

(1) Kinnisasjale või laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmisel annab kohtulik hüpoteek hagi tagamist taotlenud isikule asja koormavate teiste õiguste suhtes samasugused õigused nagu hüpoteek või laevahüpoteek hüpoteegipidajale või õhusõiduki registerpant pandipidajale, kui seadusest ei tulene teisiti.

(2) Kohtulikku hüpoteeki ei seata alla 10 000-kroonise põhinõude summa puhul, kui on võimalik rakendada kostjat vähem koormavaid hagi tagamise abinõusid.

(3) Hagi tagamise määruse alusel kantakse kohtulik hüpoteek kohtu algatusel kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse või tsiviilõhusõidukite registrisse. Hüpoteek tekib sissekandmisega.

(4) Kohtutäitur võtab laevale või õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmisel laeva või õhusõiduki hagi tagamist taotlenud isiku avaldusel oma järelevalve alla. Sel juhul keelab kohtutäitur täielikult või osaliselt laeva kasutamise ja võib anda laevaga seonduvaid korraldusi.

(5) Kohtuliku hüpoteegi seadmisel mitmele kinnisasjale, laevale või õhusõidukile märgib kohus hagi tagamise määruses iga koormatud asja kohta käiva rahasumma, mille maksmisel kohtu kontole või mille ulatuses pangagarantii esitamisel hagi tagamine tühistatakse.

(6) Hagi tagamise tühistamise või hagi tagamise abinõu asendamise korral omandab hüpoteegi kinnisasja, laeva või õhusõiduki omanik.

(1) Vara arestimisel ei või kostja arestitud vara käsutada. Muu vallasvara kui laevakinnistusraamatusse kantud laeva või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõiduki arestimisega tekib lisaks arestipandiõigus.

(2) Kohus ei aresti kinnisasja, laevakinnistusraamatusse kantud laeva ega tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukit alla 10 000-kroonise põhinõude summa puhul, kui on võimalik rakendada kostjat vähem koormavaid hagi tagamise vahendeid.

(3) Mitme asja arestimisel märgib kohus hagi tagamise määruses iga koormatud asja kohta käiva rahasumma, mille maksmisel kohtu kontole hagi tagamine tühistatakse.

(4) Kinnisasja ja registrisse kantud vallasasja või muu eseme arestimisel saadab kohus arestimist ette nägeva hagi tagamise määruse registripidajale vara käsutamise keelumärke sissekandmiseks.

(5) Kohus võib sissenõudja või võlgniku avalduse alusel määrata arestitud eseme müügi ja müügist saadud raha hoiustamise kohtu kontol, kui eseme väärtus võib oluliselt langeda või kui eseme hoidmine põhjustaks ülemääraseid kulutusi.

(6) Vara arestimise korraldab kohtutäitur. Kohtutäitur võtab arestitud eseme hagi tagamist taotlenud isiku avalduse alusel oma järelevalve alla. Sel juhul keelab kohtutäitur täielikult või osaliselt eseme kasutamise ja võib anda esemega seonduvaid korraldusi, muu hulgas korraldada eseme hoiustamise.

(1) Maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagamise taotluse rahuldas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise tühistas, võib pool esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

(2) Määruskaebuse esitamine ei peata hagi tagamise määruse täitmist. Määruskaebuse esitamine hagi tagamise tühistamise või ühe tagamisabinõu teisega asendamise määruse peale peatab määruse täitmise.

(1) Hagi tagamist taotlenud pool peab hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui:

1) jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega;

2) ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus;

3) enne hagi esitamist tehtud hagi tagamise määrus on tühistatud põhjusel, et hagi ei esitatud tähtaegselt.

(2) Hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajast alates.


41. peatükk

EELMENETLUS

(1) Eelmenetluses selgitab kohus eelkõige välja:

1) hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes;

2) poolte taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes;

3) poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta;

4) tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta;

5) kas asja lahendamine on võimalik kompromissi sõlmimisega või muul viisil määrusega või kirjalikus menetluses;

6) kes on menetlusosalised ning kas ja kuidas neid kohtuistungile kutsuda.

(2) Kui asi tuleb läbi vaadata kohtuistungil, valmistab kohus asja arutamise ette niisuguse põhjalikkusega, et asja saaks katkematult lahendada ühel kohtuistungil.

(3) Eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja küsitleda pooli.

(4) Eelmenetluses kontrollib kohus ka hagi menetlusse võtmise õigsust ja menetluse lubatavuse eeldusi.

(5) Eelmenetluses võib asja lahendada seaduses ettenähtud juhul.

(1) Kui kohus on hagiavalduse menetlusse võtnud, teatab ta sellest viivitamata menetlusosalistele ning toimetab hagiavalduse ärakirja koos lisadega ja asja menetlusse võtmise määrusega kostjale ja kolmandale isikule kätte.

(2) Kohus teeb kostjale hagi menetlusse võtmisest teatamisel teatavaks:

1) kostja kohustuse hagile kohtu määratud tähtpäevaks kirjalikult vastata;

2) mida vastus hagile peab sisaldama;

3) hagile vastamata jätmise, hagi tunnistamise ja hageja väidetega nõustumise tagajärjed, muu hulgas tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kostja kahjuks ja kostja kohustuse kanda menetluskulud;

4) kohtuistungilt puudumise tagajärjed, kui asi vaadatakse läbi kohtuistungil;

5) tõendite kohtu määratud ajaks esitamata jätmise tagajärjed.

(3) Tüüptingimuse kasutamise lõpetamise või tingimuse soovitajalt soovitamise lõpetamise ja soovituse tagasivõtmise hagi puhul kostja vastu, kelle tegevuse üle teostab üldist järelevalvet selleks määratud riigiasutus, edastab kohus hagi ka sellele asutusele kohtule kirjaliku seisukoha andmiseks. Vajaduse korral kuulab kohus asutuse seisukoha ka suuliselt ära.

(1) Kostja peab esitatud hagile kohtule kirjalikult vastama.

(2) Vastuses hagile peab kostja muu hulgas teatama:

1) kas tal on vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis või on alust jätta hagi läbi vaatamata või asjas menetlus lõpetada, kui kostja ei ole selles osas oma seisukohta juba väljendanud;

2) kas ta võtab hagi õigeks, tunnistades hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid;

3) kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga esitatud faktilise väite tõendamiseks;

4) kas ta soovib esitada vastuhagi;

5) kuidas tuleb kostja arvates jaotada kohtukulud;

6) kas ta on nõus kirjaliku menetlusega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil;

7) kas tema arvates on võimalik asi lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel.

(3) Kui kostjat esindab menetluses esindaja, tuleb vastuses märkida ka esindaja andmed. Kui kostja soovib menetluses kasutada tõlki, tuleb seda vastuses märkida ja võimaluse korral esitada tõlgi andmed.

(4) Kui hagiavalduses märgitud kostja andmed on ebaõiged, peab kostja kohtule teatama õiged andmed.

(5) Hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, hagi välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates.

(6) Kostja vastuse hagile edastab kohus hagejale ja kolmandatele isikutele koos hagi vastusele lisatud dokumentide ärakirjadega.

Kohus võib lubada kostjal vastata hagile suuliselt kohtuistungil, kui nii võib asja kohtu arvates ilmselt kiiremini lahendada. Kohus kohustab sel juhul kostjat hagi vastuse esitamist istungil piisava põhjalikkusega ette valmistama, määrab istungi aja ning selgitab kostjale istungil vastuse ja muude kaitsevahendite esitamata jätmise võimalikke tagajärgi.

Kohus nõuab hagejalt hagi vastuse kohta kirjalikku arvamust ja annab selleks mõistliku tähtaja, kui see on vajalik asja kiirema ja õigema lahendamise huvides.

42. peatükk

KOHTUISTUNG HAGIMENETLUSES

Kui asi vaadatakse läbi kohtuistungil, peab ajavahemik hagi kostjale kättetoimetamise ja kohtuistungi toimumise vahel olema vähemalt 30 päeva, dokumendimenetluses vähemalt 14 päeva. Kui kostjale antakse hagile kirjalikult vastamiseks tähtaeg, ei või kohtuistungit määrata enne kostja vastuse saamist ja selle hagejale edastamist või vastamiseks antud tähtaja möödumist.

(1) Kohus võib määrata eelmenetluses eelistungina korraldava kohtuistungi, kui kohtu arvates saab nii paremini ette valmistada asja arutamist põhiistungil või kui eelistungil on rohkem väljavaateid lõpetada menetlus kompromissiga või muul viisil kokkuleppel.

(2) Kohus peab asja arutamise istungi eelistungi jätkuna ja lahendab asja sisuliselt, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asjas tähendust omavad asjaolud ei ole piisavalt välja selgitatud.

(3) Kui asja arutamist ei lõpetata eelistungil, teeb kohus korraldused, mis on veel vajalikud põhiistungi ettevalmistamiseks, ja määrab põhiistungi aja.

Asi vaadatakse asja arutamiseks määratud kohtuistungil läbi järgmises korras:

1) pooled esitavad eelmenetluses esitamata tõendid, kui kohus seda lubab;

2) hageja esitab oma nõuded;

3) kostja teatab, kas ta tunnistab hagi või vaidleb sellele vastu;

4) menetlusosalised annavad seletused, põhjendades oma seisukohti ja esitades oma vastuväited vastaspoole omade kohta;


5) kohus uurib kõiki vastuvõetud tõendeid;

6) menetlusosalised saavad sõna kohtuvaidluseks.

(1) Kohus kuulab ära hageja ja tema poolel osa võtva kolmanda isiku, kostja ja tema poolel osa võtva kolmanda isiku osas, mis neil on eelmenetluses esitatule lisada. Menetlusosalistel on õigus esitada üksteisele küsimusi.

(2) Menetlusosaline, kes tervise tõttu ei saa anda seletust suuliselt, võib seda teha kirjalikult või muul arusaadaval viisil.

(3) Kohus teeb vajaduse korral teatavaks menetlusosaliste kirjalikud seisukohad. Eelmenetluses antud menetlusosalise seisukoha ja avalduse teeb kohus teatavaks üksnes siis, kui see erineb kohtuistungil esitatust.

(4) Kui kohtuistungil osaleb ainult üks pool, teeb kohus teise poole seisukoha vajaduse korral teatavaks varem esitatu põhjal.

(5) Pärast seletuste ärakuulamist võtab kohus lühidalt kokku seletustes esitatu ja võib arutada seletustes esitatud asjaoludele võimaliku õigusliku hinnangu andmist.

(1) Asja läbivaatav kohus arutab menetlusosalistega pärast tõendite uurimist menetluse seisu ja selle lõpetamise väljavaateid.

(2) Pärast kõigi asjas olevate tõendite uurimist küsib kohus menetlusosalistelt, kas nad soovivad täiendada asja arutamist.

(3) Kui tõendite uurimisel ilmneb asjaolu, mida pool ei saanud varem arvestada, võib kohus anda selle poole taotlusel pooltele täiendavalt aega kohtuvaidluse ettevalmistamiseks.

(4) Kui menetlusosalistel ei ole taotlusi asja sisulise arutamise täiendamiseks või kui kohus jätab taotluse rahuldamata, lõpetab kohus asja sisulise arutamise.

(1) Pärast asja sisulise arutamise lõpetamist kuulab kohus menetlusosalise soovil ära kohtuvaidluse.

(2) Menetlusosalisel on õigus kohtuvaidluses esineda kohtukõnega, milles ta esitab tema arvates asja lahendamiseks tähtsate asjaolude lühikokkuvõtte. Kohtukõnes võib viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele.

(3) Kohus võib kohtukõne kestust piirata, tagades kõigile menetlusosalistele võrdse kõneaja. Menetlusosalisele ei või anda kohtukõneks aega vähem kui kümme minutit.

(4) Kohtuvaidluses kõneleb esimesena hageja ja seejärel kostja. Iseseisva nõudega kolmas isik kõneleb pärast pooli. Iseseisva nõudeta kolmas isik kõneleb pärast hagejat või kostjat, kelle poolel ta asjast osa võtab.

(5) Kohus võib määrata käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatust erineva esinemise järjekorra.

(6) Pärast kohtukõnesid võib menetlusosaline vastata teise menetlusosalise kohtukõnele repliigiga. Repliigi kestus ei või olla üle kolme minuti. Viimase repliigi õigus on kostjal.

(7) Kohtuvaidluses võib menetlusosaline esitada kohtule ko