EELNÕU
595 SE I
VANEMAHÜVITISE SEADUSE MUUTMISE SEADUS
§ 1. Vanemahüvitise seaduses (RT I 2003, 82, 549; 2005, 9, 34) tehakse järgmised muudatused:
1) Paragrahvi 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt:
"(4) Ühe kalendrikuu hüvitise maksimaalne suurus on hüvitise määra kolmekordne suurus."
2) Paragrahvi 4 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt:
"(4) Hüvitis määratakse hüvitisele õiguse tekkimise päevast kuni ajani, mil täitub 548 päeva sünnitushüvitise määramisest, kui lapse ema on jäänud rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnitamiskuupäeva. Õigus hüvitisele väheneb nende päevade võrra, mille võrra lapse ema jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele hiljem. Kui lapse emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele, määratakse hüvitis lapse aasta viie kuu vanuseks saamise päevani."
§ 2. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 1. jaanuaril 2006.aastal.
Riigikogu esimees Ene Ergma
Tallinn, 2005
Algatab Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 08.03.2005
Ivari Padar
Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees
Seletuskiri
VANEMAHÜVITISE SEADUSE MUUTMISE SEADUSE
eelnõu juurde
Sissejuhatus
Eelnõu väljatöötamise tingis vajadus pikendada vanemahüvitise maksmise perioodi ja korrigeerida hüvitise suurust viisil, mis vastab rohkem rahva ootustele.
Vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu on ette valmistanud Riigikogu liige Katrin Saks (tel 631 6479, katrin.saks@riigikogu.ee).
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
Seaduse ülesanne
Vanemahüvitise esimese aasta analüüs näitab, et vaatamata sündimuse mõningasele suurenemisele, mida tuleb kindlasti väga positiivselt hinnata, on vanemahüvitis ise kujunemas ebaõigluse sümboliks. Uuringukeskuse Faktum poolt möödunud aastal läbiviidud küsitlus näitas, et 78% vastanutest eelistaks kõigile võrdset vanemapalka. See näitab selgelt eitavat suhtumist praegu kehtivasse regulatsiooni, mis mõnele võimaldab 17,5 tuhande kroonist hüvitist riigi poolt, samal ajal kui enamus saab vaid alla 3000 krooni. Vanemahüvitise maksimummäära saajate arv 2004.a. ei ületanud küll 4%, samas on märkimisväärne see rahasumma, mis riigieelarvest kulub niigi hästi toime tulevate inimeste elustiili säilitamiseks. Nii näiteks kulus 2004.a. 46,8% rahast neile, kelle eelnev sissetulek oli üle 7000 krooni ja kes moodustasid vaid 19,8 % hüvitise saajatest. 53,2% hüvitise üldsummast jagunes ülejäänud 80,2% vanemate vahel.
Vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse ülesandeks on muuta vanemahüvitise süsteemi õiglasemaks ning pikendada perioodi, mil vanemal oleks võimalik lapsega kodus olla. Vanemahüvitise maksmise perioodi pikendamine lapse poolteise aastaseks saamiseni on eriti oluline arvestades omavalitsuste nõrka päevahoiusüsteemi ja ka alternatiivvariantide puudumist. Samuti mõjuks pikem kodusolemise periood hästi lapse arengule ning tihendaks lapse ja vanema vahelist sidet.
Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõuga antakse uus redaktsioon vanemahüvitise seaduse paragrahvi 3 lõikele 4 ja paragrahvi 4 lõikele 4.
Paragrahvi 3 lõikes 4 muudetakse ühe kalendrikuu hüvitise maksimaalset suurust asendades seni kehtivas redaktsioonis oleva Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kolmekordse suuruse hüvitise määra kolmekordse suurusega.
Paragrahvi 4 lõikes 4 muudetakse vanemahüvitise maksmise perioodi. Seni kehtiva redaktsiooni kohaselt määratakse vanemahüvitist hüvitise tekkimise päevast kuni ajani, mil täitub 365 päeva sünnitushüvitise määramisest. Muudatusega pikendatakse hüvitise määramise perioodi ajani, mil täitub 548 päeva sünnitushüvitise määramisest.
Eelnõu terminoloogia
Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid.
Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Vanemahüvitis kuulub EL sotsiaalkindlustuse koordinatsioonisüsteemi alla (EMÜ määrus 1408/71), millega tagatakse sotsiaalkindlustusõiguste säilimine Euroopa Liidu piires liikuvatele töötajatele, füüsilisest isikust ettevõtjatele ja nende pereliikmetele.
Seaduse mõju
Eelnõu pikendab vanemahüvitise maksmise perioodi ajani, mil laps saab pooleteise aastaseks ja võimaldab vanemal pikemalt lapsega kodus olla. Pikemaajalisem kodus viibimine ja lapsega tegelemine mõjub lapse arengule soodsalt. Eelnõu vähendab vanemahüvitise ülem- ja alampiiri vahet, mis vastab rohkem rahva ootustele.
Seaduse rakendamisega seotud kulutused ja seadusest oodatavad tulud
Antud eelnõu kulutuste prognoosimisel on lähtutud Sotsiaalkindlustusameti statistikast vanemahüvitiste määratud summade kohta 01.01.2004 kuni 01.01.2005 (vanemahüvitiste saajate protsent hüvitise erinevates suuruse vahemikes) ja Sotsiaalkindlustusameti aruandest ''Määratud vanemahüvitised liikide lõikes'' seisuga 31.01.2005 (vanemahüvitise saajate arv).
Eelnõu rakendamine toob kaasa täiendavaid rahalisi kulutusi. 2005. aasta riigieelarve seadusega eraldati vanemahüvitiseks 578 884 512 krooni. Käesoleva eelnõuga seatakse uus ühe kalendrikuu hüvitise maksimaalne suurus, mis on hüvitise määra kolmekordne suurus (6600 krooni), mistõttu vähenevad riigi kulud 103 564 653 krooni võrra aastas. Kärbitud maksimumhüvitise arvelt saaks lisaraha eraldamata pikendada vanemahüvitise maksmise perioodi 2,87 kuud. Eelnõuga pikeneb vanemahüvitise maksmise periood 12 kuult 18 kuuni, millega kasvavad riigi kulud 216 889 099 krooni võrra. Riiklike peretoetuste seaduse (RT I 2001, 95, 587; 2002, 61, 375; 2003, 18, 103; 75, 498; 82, 549; 88, 592; 2004, 56, 404; 89, 603; 2005, 9, 34) § 6 lõike 7 kohaselt ei maksta lapsehooldustasu lapse kohta, kelle sünniga seoses makstakse sünnitushüvitist ravikindlustuse seaduse (RT I 2002, 62, 377; 2003, 20, 116) alusel või vanemahüvitist vanemahüvitise seaduse alusel. Seetõttu vähenevad riigi kulud 34 232 400 krooni võrra aastas. Seega vajab seaduse muutmine täiendavalt 79 092 046 krooni.
Volitusnormide ja rakendusaktide vajadus
Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2004.a. määrusega nr 6 kehtestatud "Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruse arvestamise kord" (RT I 2004, 4, 17), samuti kaob Vabariigi Valitsusel kohustus kinnitada iga-aastaselt Eesti keskmist sotsiaalmaksuga maksustatavat ühe kalendrikuu tulu.
Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 1. jaanuaril 2006.aastal, mis võimaldab sellest seadusest tulenevaid muudatusi arvestada 2006. aasta riigieelarve koostamise protsessis.
Ivari Padar
Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees
08.03.2005