EELNÕU
644 SE I
KORRUPTSIOONI KRIMINAALÕIGUSLIKU REGULEERIMISE
KONVENTSIOONI RATIFITSEERIMISE SEADUS
§ 1. Ratifitseerida juurdelisatud "Korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsioon", mis on koostatud 27. jaanuaril 1999. a Strasbourg'is ning millele Eesti Vabariik on alla kirjutanud 8. juunil 2000. a Londonis.
§ 2. Ratifitseerimisel teha järgmine deklaratsioon:
vastavalt konventsiooni artikli 29 lõikele 1 määrab Eesti Vabariik keskasutuseks Justiitsministeeriumi;
§ 3. Ratifitseerimisel teha järgmised reservatsioonid:
vastavalt konventsiooni artikli 37 lõikele 1 ei määratle Eesti Vabariik kuritegudena artiklites 5 ja 6 nimetatud altkäemaksu võtmist ning artiklis 12 nimetatud otsuse tegemise mõjutamist.
Riigikogu esimees Toomas Savi
Esitanud Vabariigi Valitsus
" " 2000. a
Seletuskiri korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni juurde
I Sissejuhatus
Konventsioon avati allakirjutamiseks 27. jaanuaril 1999. Praeguseks on konventsioonile alla kirjutanud 33 liikmesriiki ja 2 mitteliikmesriiki, ratifitseeritud on see 5 riigis. Eesti Vabariik on konventsioonile alla kirjutanud 8. juunil 2000.
Konventsiooni ratifitseerimisega näitaks Eesti Vabariik oma poliitilist tahet korruptsiooni vastu võidelda. Konventsiooniga ühinemine on oluline ka eurointegratsiooni seisukohalt: Euroopa Liidu kolmanda samba raames on välja töötatud analoogne konventsioon (Convention on the fight against corruption involving officials of the EC or officials of the Member States of the EU, 26.5.1997).
Konventsiooni on tõlkinud Justiitsministeeriumi karistusõiguse osakonna nõunik Ülle Raig Justiitsministeeriumist, keeleliselt toimetanud terminoloogia talituse juhataja Kaia Alasi. Konventsiooni ratifitseerimise seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu liikmete kvalifitseeritud häälteenamus.
II Seaduse eesmärk
Konventsiooni peamisteks eesmärkideks on siseriiklike seaduste ühtlustamine korruptsiooni kuritegude osas ja rahvusvahelise koostöö tõhustamine selles valdkonnas.
Rahvusvahelises koostöös on kahte liiki raskused: esiteks korruptsiooni kuriteo ning ametiisiku mõisted siseriiklikus õiguses. Teiseks puudutab rahvusvahelise koostöö vahendeid ja kanaleid, kus menetluslikud ja ka poliitilised takistused lükkavad edasi või väldivad kurjategijate süüdimõistmist.
III Seaduse sisu ja võrdlev analüüs
Konventsiooni kohaselt peab konventsiooniosaline määratlema kuritegudena järgmised teod:
oma riigi ametiisiku altkäemaksu andmine ja võtmine;
välisriigi ametiisiku altkäemaksu andmine ja võtmine;
erasektori altkäemaksu andmine ja võtmine,
mõjuvõimuga kauplemine (otsuse tegemise mõjutamine);
rahvusvahelise organisatsiooni ametiisiku korruptsioon;
rahvusvahelise või rahvusülese organisatsiooni parlamendiliikme, rahvusvahelise kohtu kohtuniku altkäemaks;
rahapesuga seonduv korruptsioon;
raamatupidamisega seonduv korruptsioon.
Kehtiv kriminaalkoodeks sätestab karistuse korruptsiooni (§ 1642), altkäemaksu andmise (§ 165), vahendamise (§ 1641) ja võtmise (§ 164), mõjuvõimuga kauplemise(§ 1646), samuti altkäemaksu andmise välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni ametiisikule (§ 1651).
KrK § 160 sätestatud ametiisiku mõiste hõlmab praegu ka erasektori ja raamatupidajad. Rahapesuga seonduva korruptsiooni koosseis eeldas Strasbourg'i 1990. a. rahapesu tõkestamise konventsiooni ratifitseerimist, mille Riigikogu võttis vastu 8. märtsil 2000. Karistusseadustiku eelnõus on sätestatud pistise andmine ja võtmine, mis võimaldab karistada igasugust omakasulist ametiisiku mõjutamist. Pistise võtmine tähendab, et ametiisik võtab vastu vara või muu soodustuse vastutasuna selle eest, et ta pani või paneb edaspidi toime mingi ametiseisundist tuleneva seadusliku teo või seaduslikult jättis või jätab edaspidi mingi teo toime panemata. Pistise või altkäemaksu võtmine on andmise ja vahendamise suhtes põhidelikt. Sätestatud on ka pistise ja altkäemaksu andmine välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni ametiisikule.
Reservatsioonid tuleks Justiitsministeeriumi ettepanekul teha artiklite 5 ja 6 (välisriigi ametiisiku altkäemaks) - altkäemaksu võtmise ja artikli 12 (otsuse tegemise mõjutamine) suhtes, ning teatada, et ta ei määratle neid tegusid kuritegudena.
Võimaldamaks eelnimetatud kuritegude toimepanemise eest vastutusele võtta, peab iga riik omama jurisdiktsiooni kuritegude üle, mis on toime pandud osaliselt või täielikult tema territooriumil; toimepanija on selle riigi kodanik, ametiisik või parlamendi/ KOV volikogu liige; ja juhud, mil kuriteost võttis osa riigi ametiisik või isik, kes on rahvusvahelise organisatsiooni ametnik, kes on samal ajal ka selle riigi kodanik.
KrK § 4 (koodeksi ruumiline kehtivus) ja 5 (koodeksi kehtivus tegude suhtes, mis on toime pandud väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi) sätestavad nii territoriaalse kui aktiivse isikuprintsiibi, samuti kaitseprintsiibi ning vastavad seega konventsiooni nõuetele.
Konventsiooni artikkel 18 kohustab riike teatud korruptsiooniga seonduvate kuritegude toimepanemise eest karistama ka juriidilisi isikuid. Samas ei piirduta kriminaalvastutusega - see võib olla ka haldus- või tsiviilvastutus.
Teatavasti ei ole võimalik Eestis praegu juriidilisi isikuid kriminaalvastutusele võtta. Juriidilise isiku kriminaalkorras karistamise alused nähakse ette karistusseadustiku üldosa eelnõus.
Kui korruptsiooni definitsioon on erinevates riikides ühtlustatud, siis on täidetud kahepoolse karistatavuse nõue, mida peetakse rahvusvahelises koostöös oluliseks põhimõtteks. Korruptsioonialaseid kuritegusid ei tohi lugeda poliitilistes kuritegudeks (seega ei tohi sellel alusel keelduda õigusalasest koostööst ega väljaandmisest). Konventsioon näeb ette ka iseenesliku informatsiooni edastamise võimaluse (st selleks ei pruugi olla teise riigi taotlust) ja otsekontaktid justiitsasutuste vahel (st kogu informatsioon ei pruugi olla suunatud keskasutusele).
Seega on oluliselt täiendatud praeguseid õigusalase koostöö instrumente (konventsioon vastastikusest abistamisest kriminaalasjades ja väljaandmise konventsioon). Kriminaalmenetluse koodeksi õigusalase koostöö peatükk on siiski piisav, et täita korruptsiooni tõkestamise konventsiooni nõudeid, kuna KrMK sätteid kohaldatakse üksnes juhul, kui konventsioon ei sätesta teisiti või kui on vaja konventsioonis nimetatud protseduure täpsustada. Konventsiooni sätete täpsustamine ei ole vajalik.
Korruptsioon näeb ette luua spetsiaalsed korruptsiooniga tegelevad organid. Eestis tegelevad korruptsioonijuhtumite uurimisega Politseiamet ja Kaitsepolitseiamet. Samuti on riigid kohustatud võtma meetmed, et tagada siseriiklike asutuste koostöö, tunnistajate kaitse ja koostöötegijate osavõtt.
Konventsiooni täitmist valvab GRECO (Group of States against Corruption- korruptsioonivastane riikide rühm), millega ühinemine on korruptsioonialase konventsiooniga ühinemiseks kohustuslik. Konventsiooni rakendussätetest kohaselt muutub konventsiooni ratifitseerinud riik automaatselt ka GRECO liikmeks, kui ta sellega varem ei ole ühinenud. Eesti on Euroopa Nõukogu osalislepingu GRECO liige alates 1.maist 1999.
Konventsiooniosalise kohustus on määrata keskasutus, kes vastutab taotluste saatmise ja neile vastamise eest ning taotluse täitmise või asjaomasele asutusele edastamise eest. Õigusabi andmise ja taotlemisega tegelevad õigusasutused on Eesti Vabariigi kohtud, Riigiprokuratuur, Siseministeerium ja Justiitsministeerium (KrMK § 398). Justiitsministeerium on kriminaalõiguskoostöö keskasutus ja peab valdama kogu informatsiooni välisriikidega tehtava kriminaalõiguskoostöö kohta. Artikli 29 lõike 1 kohaselt tuleb teha deklaratsioon, et keskasutus on Justiitsministeerium.
IV Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Konventsioon ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega.
V Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused
Konventsiooni rakendamise kulutuste täpset suurust pole võimalik kindlaks määrata. Et Justiitsministeerium on keskasutus, siis nähakse konventsiooni rakendamise kulud ette Justiitsministeeriumi eelarves õigusabikulude hulgas.
GRECOga liitumine tõi endaga kaasa rahalise kohustuse, mille täitmine on Eestile kohustuslik.
VI Seaduse jõustumine
Artikli 32 kohaselt jõustub konventsioon kolm kuud pärast seda, kui 14 riiki on väljendanud oma nõusolekut olla konventsiooniga seotud.
Konventsiooni ratifitseerimine on kooskõlas Põhiseadusega.
Toomas Hendrik Ilves Indrek Tarand
Välisminister Kantsler
Mitteametlik tõlge
KORRUPTSIOONI KRIMINAALÕIGUSLIKU REGULEERIMISE KONVENTSIOON
Preambul
Euroopa Nõukogu liikmesriigid ja muud sellele konventsioonile alla kirjutanud riigid,
arvestades Euroopa Nõukogu eesmärki saavutada liikmesriikide suurem ühtsus;
hinnates kõrgelt koostöö edendamist muude konventsioonile alla kirjutavate riikidega;
veendunud vajaduses seada eelistuseks ühtne kriminaalpoliitika, mille eesmärk on kaitsta ühiskonda korruptsiooni eest ning võtta selleks vastu õigusakte ja rakendada muid õiguskaitseabinõusid;
rõhutades, et korruptsioon ohustab õigusriiki, demokraatiat ja inimõigusi, õõnestab head valitsemistava, ausust ja sotsiaalse õigluse põhimõtet, kahjustab konkurentsi, takistab majanduse arengut ning seab ohtu demokraatlike institutsioonide stabiilsuse ja ühiskonna moraali alused;
uskudes, et korruptsioonivastase võitluse tõhustamiseks on vaja tihendatud, kiiret ja hästi toimivat rahvusvahelist koostööd kriminaalasjades;
tunnustades viimaseid edasist rahvusvahelist mõistmist ja koostööd soodustavaid arenguid korruptsiooni vastu võitlemisel, sealhulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Maailmapanga, Rahvusvahelise Valuutafondi, Maailma Kaubandusorganisatsiooni, Ameerika Riikide Organisatsiooni, OECD ja Euroopa Liidu tegevust;
võttes arvesse Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee poolt 1996. a Euroopa justiitsministrite 19. konverentsi soovitusi (Valletta 1994) järgides vastuvõetud korruptsioonivastast programmi;
meenutades Euroopa Nõukogu mitteliikmesriikide osalemist Euroopa Nõukogu korruptsioonivastases tegevuses ja tunnustades nende väärtuslikku panust korruptsioonivastase programmi rakendamisse;
arvestades, et Euroopa justiitsministrite 21. konverentsil (Praha 1997) vastuvõetud resolutsioonis nr 1 on soovitatud kiiresti rakendada korruptsioonivastast programmi ja kutsutud üles viivitamata vastu võtma korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsioon, mis näeks ette korruptsioonikuriteo eest karistuste mõistmise ühtlustamise, koostöö tihendamise nende õiguserikkumiste eest vastutuse kehtestamisel, ning liikmesriikide ja teistele riikide üle võrdsetel alustel tõhusa järelevalve korraldamise;
pidades meeles, et Euroopa Nõukogu riigipead ja valitsusjuhid otsustasid 10. ja 11. oktoobril 1997. a Strasbourg`is peetud teisel tippkohtumisel otsida ühiseid lahendusi korruptsiooni kasvust tulenevatele väljakutsetele ja võtsid rahvusavahelise koostöö edendamiseks korruptsioonivastases võitluses, sealhulgas tema seostes organiseeritud kuritegevuse ja rahapesuga, vastu tegevusplaani, mis kohustas Ministrite Nõukogu tagama viivitamatult rahvusvaheliste õigusaktide väljatöötamise vastavalt korruptsioonivastasele programmile;
võttes arvesse, et 6. novembril 1997. a Ministrite Komitee 101. istungil vastuvõetud resolutsioon (97) 24 korruptsioonivastase võitluse kahekümne põhimõtte kohta rõhutab vajadust kiiresti lõpule viia rahvusvaheliste õigusaktide väljatöötamine vastavalt korruptsioonivastasele programmile;
silmas pidades 4. mail 1998. a Ministrite Komitee 102. istungil vastuvõetud resolutsiooni (98) 7, mis kinnitab riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) moodustamise osalise- ja laiendatud lepingu. GRECO eesmärk on parandada oma liikmete võimelisust võidelda korruptsiooni vastu jälgides selles valdkonnas võetud kohustuste täitmist.
on kokku leppinud järgmises.
1. PEATÜKK. MÕISTETE KASUTAMINE
Artikkel 1. Mõistete kasutamine
Selles konventsioonis tähendab:
a) ametiisik ametnikku, avalikku teenistujat, linnapead, ministrit või kohtunikku selle riigi seaduste järgi, kus ta täidab oma ülesannet ning kus tema suhtes kohaldatakse kriminaalõigust;
b) kohtunik ka prokuröre ja teisi kohtuametnikke;
c) kui kriminaalmenetlusse kaasatakse ka teise riigi ametiisik, võib menetlev riik kohaldada ametiisiku määratlust niivõrd, kuivõrd määratlus on kooskõlas siseriikliku õigusega;
d) juriidiline isik iseseisvat majandusüksust, kellel on selline seisund siseriikliku õiguse järgi, välja arvatud riigid või riigivõimu teostavad muud organid ja rahvusvahelised organisatsioonid.
2. PEATÜKK. RIIKLIKUD MEETMED
Artikkel 2. Siseriiklikule ametiisikule altkäemaksu andmine
Konventsiooniosaline võtab vajalikud seadusandlikud ja muud meetmed, et määratleda siseriiklikus õiguses kuriteona ametiisikule mitteettenähtud hüve otsene või kaudne lubamine, pakkumine või andmine iga tahtlikult isiku poolt isiku enda või kellegi teise nimel, et ametiisiki oma ülesandeid täites tegutseks või hoiduks tegevusest tema või mõne teise isiku kasuks.
Artikkel 3. Siseriikliku ametiisiku altkäemaksu võtmine
Konventsiooniosaline võtab vajalikud seadusandlikud ja muud meetmed, et määratleda siseriiklikus õiguses kuriteona ametiisiku poolt talle mitteettenähtud hüve otsene või kaudne nõudmine või vastuvõtmine endale või kellelegi teisele või hüve lubamise või pakkumise või lubamise heakskiitmine kuriteona, mille ametiisik otsese või kaudse tahtlusega paneb oma ülesandeid täites toime enda või teise isiku huvides tegutsedes või tegutsemast hoidudes.
Artikkel 4. Seadusandlikku- või täitevvõimu teostava avaliku koguliikme altkäemaks
Konventsiooniosaline võtab seadusandlikud ja muud meetmed, mis on vajalikud, et määratleda siseriiklikus õiguses kuriteona artiklites 2 ja 3 kirjeldatud käitumine, kui selle pani toime siseriikliku seadusandlikku- või täitevvõimu teostava avaliku kogu liige.
Artikkel 5. Välisriigi ametiisiku altkäemaks
Konventsiooniosaline võtab seadusandlikud ja muud meetmed, mis on vajalikud, et määratleda siseriiklikus õiguses kuriteona artiklites 2 ja 3 kirjeldatud käitumine, kui selle pani toime teise riigi ametiisik.
Artikkel 6. Välisriigi seadusandlikku- või täitevvõimu teostava avaliku koguliikme altkäemaks
Konventsiooniosaline võtab seadusandlikud ja muud meetmed, mis on vajalikud et määratleda siseriiklikus õiguses kuriteona artiklites 2 ja 3 kirjeldatud käitumine, kui selle pani toime teise riigi seadusandlikku- või täitevvõimu teostava avaliku kogu liige.
Artikkel 7. Altkäemaksu andmine erasektoris
Konventsiooniosaline võtab seadusandlikud ja muud meetmed, mis on vajalikud, et määratleda siseriiklikus õiguses kuriteona keelatud hüve lubamine, pakkumine või andmine kuriteona, mille erasektori majandusüksuse juht või töötaja otsese või kaudse tahtlusega paneb oma töökohustusi täites toime enda või teise isiku huvides tegutsedes või hoidudes tegutsemast.
Artikkel 8. Altkäemaksu võtmine erasektoris
Konventsiooniosaline võtab õiguslikud või muud meetmed, et määratleda keelatud hüve palumine, vastuvõtmine või lubamise heakskiitmine või hüve pakkumine kuriteona, mille erasektori majandusüksuse juht või töötaja otsese või kaudse tahtlusega paneb oma töökohustusi täites toime enda või teise isiku huvides tegutsedes või hoidudes tegutsemast.
Artikkel 9. Rahvusvahelise organisatsiooni ametiisiku altkäemaks
Konventsiooniosaline võtab õiguslikud või muud meetmed, et artikli 2 või 3 kohaselt määratleda kuriteona selle ametiisiku tegu, kes on sellise rahvusvahelise või rahvusülese organisatsiooni või organi, mille liige konventsiooniosaline on, või ametiisik või muu lepinguline töötaja personalieeskirjade tähenduses, või selle isiku tegu, kes ajutiselt täidab nimetatud ametiisiku ülesandeid või esindab teda.
Artikkel 10. Rahvusvahelise parlamentaarse täiskogu liikme altkäemaks
Konventsiooniosaline võtab õiguslikud või muud meetmed, et määratleda artikli 4 kohaselt kuriteona selle rahvusvahelise või rahvusülese organisatsiooni liikme tegu, mille liige konventsiooniosaline on.
Artikkel 11. Rahvusvahelise kohtu kohtuniku ja muu ametiisiku altkäemaks
Konventsiooniosaline võtab õiguslikud või muud meetmed, et määratleda artikli 2 või 3 kohaselt kuriteona rahvusvahelise kohtu ametiisiku või selle kohtu ametiisiku tegu, kelle pädevust konventsiooniosaline tunnustab.
Artikkel 12. Otsuse tegemise mõjutamine
Konventsiooniosaline võtab õiguslikud või muud meetmed, et määratleda keelatud hüve lubamine, pakkumine või andmine kuriteona, kui see on otsese või kaudse tahtlusega toime pandud isiku suhtes, kes väidab või kinnitab, et tal on võimalik artiklites 2, 4 - 6 ja 9 - 11 nimetatud isiku otsuseid enda või teise isiku huvides oluliselt mõjutada, samuti määratleda kuriteona sellise hüve palumine, vastuvõtmine või hüve lubamise või pakkumise heakskiitmine ning oma mõjukusega arvestamine olenemata sellest, kas seda on kasutatud või kas see oletatav mõjukus viib kavatsetud tulemuseni.
Artikkel 13. Korruptsioonikuritegude tulude rahapesu
Konventsiooniosaline võtab õiguslikud või muud meetmed Euroopa Nõukogu rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise konventsiooni artikli 6 lõigetes 1 ja 2 loetletud tegude määratlemiseks kuriteona, kui eelkuritegu koosneb artiklites 2 - 12 nimetatud kuriteost, mille kohta konventsiooniosaline ei ole teinud reservatsiooni ega deklaratsiooni või ei ole pidanud neid rasketeks kuritegudeks oma rahapesuseadustes.
Artikkel 14. Raamatupidamiskuriteod
Kui isik tegutseb või hoidub tegutsemast nende artiklis 2 - 12 loetletud kuritegude varjamiseks, mille kohta konventsiooniosaline ei ole teinud reservatsiooni ega deklaratsiooni, vaid on näinud ette kriminaal- või muud karistused, võtab konventsiooniosaline õiguslikud või muud meetmed, et määratleda kuriteona:
a) ebatõest või puudulikku informatsiooni sisaldava faktuurarve või muu raamatupidamisdokumendi või teabekandja koostamise või kasutamise;
b) makse sissekande ebaseadusliku tegemata jätmise.
Artikkel 15. Kuriteost osavõtt
Konventsiooniosaline võtab konventsiooni kohaselt õiguslikud või muud meetmed, et oma seadustes määratleda kuritegudena kuriteole kihutamine või kuriteole kaasaaitamine.
Artikkel 16. Immuniteet
Konventsiooniga ei ole vastuolus konventsiooniosalise õigus kohaldada immuniteedi tagasivõtmise suhtes siseriikliku seaduse alusel koostatud lepingut, protokolli või põhikirja.
Artikkel 17. Jurisdiktsioon
1. Konventsiooniosaline võtab õiguslikud või muud meetmed, et kohaldada artiklites 2 -14 nimetatud kuritegude suhtes jurisdiktsiooni, kui:
a) kuritegu on toime pandud täielikult või osaliselt tema territooriumil;
b) kuriteo on toime pannud tema kodanik, ametiisik või parlamendi- või valitsusliige;
c) kuriteost osavõtja on tema ametiisik, parlamendi- või valitsusliige või artiklites 9 - 11 nimetatud isik, kes on tema kodanik.
2. Konventsiooniosaline võib konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja hoiule andes teatada Euroopa Nõukogu peasekretärile, et ta ei kohalda või kohaldab üksnes erijuhtudel või -tingimustel lõike 1 punktides b ja c või selles artiklis käsitletud jurisdiktsiooni.
3. Kui konventsiooniosaline on kasutanud lõikes 2 ettenähtud reservatsiooni, võtab ta meetmed kriminaaljurisdiktsiooni kehtestamiseks, kui kahtlustatav asub tema territooriumil ja kui ta ei anna kahtlustatavat konventsiooniosalisele väljaandmistaotluse alusel välja üksnes tema kodakondsuse põhjal.
4. Konventsiooniga ei ole vastuolus konventsiooniosalise õigus kohaldada kriminaaljurisdiktsiooni siseriikliku õiguse alusel.
Artikkel 18. Juriidilise isiku vastutus
1. Konventsiooniosaline võtab õiguslikud või muud meetmed, et karistada juriidilist isikut, kui altkäemaksu on andnud, mõjujõudu kasutanud või kui rahapesukuriteo on toime pannud enda huvides või juriidilise isiku organi osa kasuks juriidilises isikus juhtival ametikohal olev füüsiline isik, ja kui tema tegutsemise alus on:
a) juriidilise isiku volitus
b) õigus vastu võtta otsuseid juriidilise isiku nimel või
c) õigus teostada kontrolli juriidilise isiku üle.
Sama kehtib ka nimetatud kuriteole kaasaaitamise või kuriteole kihutamise kohta.
2. Peale lõikes 1 nimetatud juhtude võtab konventsiooniosaline õiguslikud või muud meetmed, et karistada juriidilist isikut järelevalve- ja kontrollikohustuse täitmata jätmise eest, mis on võimaldanud füüsilisel isikul panna lõikes 1 nimetatud kuritegu toime juriidilise isiku volitusel.
3. Juriidilise isiku vastutus lõigetes 1 ja 2 nimetatud kuritegude eest ei välista füüsilise isiku karistamist, kui ta on lõikes 1 nimetatud kuriteo toimepanija, kuriteole kihutaja ja kuriteole kaasaaitaja.
Artikkel 19. Karistused
1. Kuritegude raskust arvestades näeb konventsiooniosaline artiklites 2 - 14 nimetatud kuritegude eest ette tõhusad kuriteo raskust arvestavad hoiatavad karistused, mida kohaldatakse ka füüsilisele isikule, nagu vabadusekaotus, mis toob kaasa väljaandmise.
2. Konventsiooniosaline tagab, et juriidilisele isikule, kes vastutab artikli 18 lõigete 1 ja 2 järgi, mõistetakse tõhus kuriteo raskust arvestav ja hoiatav rahaline või muu karistus või kohaldatakse muud mõjutusvahendit.
3. Konventsiooniosaline võtab õiguslikud või muud meetmed, et konfiskeerida või muul viisil ära võtta kuriteovahendid ja tulu või vara, mille väärtus vastab sellistele tuludele.
Artikkel 20. Eriametiisikud
Konventsiooniosaline võtab õiguslikud või muud meetmed, et tagada isikute ja majandusüksuste spetsialiseerumine korruptsioonivastases võitluses. Nad peavad olema sõltumatud oma riigi õiguse põhimõtete järgi, et ülesandeid tõhusalt täita. Konventsiooniosaline korraldab majandusüksuse personali asjakohase väljaõppe ja eraldab raha nende ülesannete täitmiseks.
Artikkel 21. Koostöö riigiasutustega
Konventsiooniosaline võtab õiguslikud või muud meetmed, et tagada riigiasutuste ja ametiisikute koostöö eeluurimis- ja teiste õigusasutustega:
a) informeerides neid omal algatusel, kui on alust arvata, et on toime pandud artiklites 2 - 14 nimetatud kuritegu, ning
b) võimaldades eelnimetatud asutustele vajalikku teavet nende taotlusel.
Artikkel 22. Koostöötegijate ja tunnistajate kaitse
Konventsiooniosaline võtab meetmed, et tagada tõhus ja asjakohane kaitse:
a) neile, kes teatavad artiklites 2 - 14 nimetatud kuritegudest või teevad muul viisil koostööd uurimis- või kohtuasutustega;
b) tunnistajatele, kes annavad ütlusi nende kuritegudega seoses.
Artikkel 23. Tõendite kogumist ja kriminaaltulu konfiskeerimist hõlbustavad meetmed
1. Konventsiooniosaline võtab õiguslikud või muud meetmed, mis artikli 19 lõike 3 kohaselt võimaldavad sätestatud meetmetele korruptsioonivahendite ning kriminaaltulu või kriminaaltulu väärtuses vara avastamise, jälitamise ja arestimise ning artiklites 2 - 14 nimetatud kuritegudes tõendite kogumise hõlbustamiseks kasutada erimeetodeid.
2. Konventsiooniosaline võtab õiguslikud ja muud meetmed, et kohus või muud õiguskaitseasutus saaks anda lõikes 1 nimetatud toimingute tegemiseks korraldusi panga-, finants- ja äridokumentide esitamiseks või arestimiseks.
3. Pangasaladus ei takista kohaldada lõikeid 1 ja 2.
3. PEATÜKK. TÄITMISE JÄRELEVALVE
Artikkel 24. Järelevalve
Konventsiooni täitmist valvab riikide korruptsioonivastane ühendus(GRECO).
4. PEATÜKK. RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ
Artikkel 25. Rahvusvahelise koostöö üldpõhimõtted ja meetmed
1. Konventsiooniosalised teevad oma õiguse põhimõtteid järgides koostööd nende lepingute või kokkulepete alusel, mis käsitlevad rahvusvahelist koostööd kriminaalasjades ning mis on kooskõlas konventsioonis nimetatud kuritegude uurimist ja menetlust reguleerivate siseriiklike seadustega.
2. Kui lõikes 1 nimetatud rahvusvaheline leping või kokkulepe konventsiooniosalise kohta ei kehti, kohaldatakse artikleid 26 - 31.
3. Artikleid 26 - 31 kohaldatakse ka siis, kui need on soodsamad lõikes 1 märgitud rahvusvahelistest lepingutest või kokkulepetest.
Artikkel 26. Vastastikune abi
1. Konventsiooniosalised osutavad üksteisele vastastikust abi, viivitamata menetledes nende asutuste taotlusi, kellel on õigus uurida konventsioonis käsitletud kuritegusid või esitada süüdistus siseriikliku seaduse kohaselt.
2. Lõikes 1 käsitletud õigusabist võib keelduda, kui taotluse saanud konventsiooniosaline leiab, et see õõnestab tema avalikke huve, suveräänsust, riigi julgeolekut või avalikku korda.
3. Pangasaladus ei ole selle peatüki kohaselt koostööst keeldumise alus. Kui siseriiklik seadus sätestab, et konventsiooniosaline võib nõuda pangasaladuse tühistamist, peab nõude kinnitama kohtunik või prokurör või õigusasutus, kes neid kuriteoasju menetleb.
Artikkel 27. Väljaandmine
1. Konventsioonis nimetatud kuritegusid käsitatakse väljaandmiskuritegudena igas konventsiooniosaliste vahelises väljaandmislepingus.
2. Kui konventsiooniosaline saab väljaandmistaotluse teiselt konventsiooniosaliselt, kellega ta ei ole lepingut sõlminud ja ta annab isiku välja üksnes lepingu alusel, siis kohaldatakse konventsioonis nimetatud kuritegude eest väljaandmise suhtes konventsiooni.
3. Konventsiooniosalised, kes annavad isiku välja lepinguta, tunnistavad konventsioonis nimetatud kuriteod väljaandmiskuritegudeks.
4. Isik antakse välja taotluse saanud riigi seaduse või väljaandmislepingu alusel, milles on ette nähtud ka väljaandmisest keeldumise alus.
5. Kui konventsioonis nimetatud kuriteo eest väljaandmisest keeldutakse üksnes isiku kodakondsuse alusel või kui kuriteoasi kuulub taotluse saanud konventsiooniosalise jurisdiktsiooni alla, peab ta andma kriminaalasja menetleda oma asjaomasele asutusele, et see saaks esitada süüdistuse ning ettenähtud ajal ja viisil edastada taotlevale konventsiooniosalisele asjas tehtud otsuse.
Artikkel 28. Omaalgatuslik teavitamine
Konventsiooniosaline võib teisele konventsiooniosalisele edastada andmeid temalt taotlust saamata, kui see ei kahjusta tema enda uurimist või kriminaalmenetlust ja kui ta leiab, et see hõlbustab konventsiooniosalisel kriminaalasja algatamist või menetlemist või selle peatüki alusel taotluse esitamist.
Artikkel 29. Keskasutus
1. Konventsiooniosaline määrab keskasutuse või vajaduse korral keskasutused, kelle ülesanne selle peatüki alusel on saata taotlusi ja neile vastata ning täita taotlusi või edastada need pädevale asutusele.
2. Konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumenti deponeerides teatab konventsiooniosaline Euroopa Nõukogu peasekretärile lõikes 1 nimetatud asutuste nimed ja aadressid.
Artikkel 30. Otsesuhtlemine
1. Keskasutused suhtlevad omavahel otse.
2. Erandkorras võib taotlust esitava lepingupoole kohus või prokuratuur esitada taotluse või teate teise konventsiooniosalise samale asutusele. Taotluse esitanud konventsiooniosalise keskasutuse kaudu saadetakse taotluse koopia taotluse saanud konventsiooniosalise keskasutusele.
3. Lõigete 1 ja 2 alusel võib taotluse edastada Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) kaudu.
4. Kui taotlus on esitatud lõike 2 järgi, kuid asutus ei ole pädev sellega tegelema, edastab ta taotluse riigi asjaomasele asutusele ja teatab sellest konventsiooniosalisele, kes on taotluse esitanud.
5. Lõike 2 alusel esitatud taotlused ja teated, mis ei sisalda soovi rakendada sunniabinõu, võib taotluse esitanud konventsiooniosalise asutus saata taotluse saanud konventsiooniosalise asjaomasele asutusele otse.
6. Konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumenti Euroopa Nõukogu peasekretärile deponeerides teatab riik, et menetluse tõhustamiseks saadetakse selle peatüki alusel tehtud taotlused keskasutusele.
Artikkel 31. Teated
Taotluse saanud konventsiooniosaline teatab käesoleva peatüki kohaselt esitatud taotluse alusel algatatud toimingu ja selle tulemused taotlevale riigile viivitamata teatavaks. Taotluse saanud riik teatab viivitamata ka asjaoludest, mis muudavad taotletud toimingu võimatuks või tõenäoliselt lükkavad selle oluliselt edasi.
V PEATÜKK. LÕPPSÄTTED
Artikkel 32. Allakirjutamine ja jõustumine
1. Konventsioon on allakirjutamiseks avatud Euroopa Nõukogu liikmesriikidele ja selle väljatöötamises osalenud mitteliikmesriikidele. Riigid võivad avaldada nõusolekut olla konventsiooniga seotud:
a) sellele ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisreservatsioonita alla kirjutades; või
b) sellele alla kirjutades ning seejärel konventsiooni ratifitseerides, vastu võttes või kinnitades.
2. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisdokumendid deponeeritakse Euroopa Nõukogu peasekretärile.
3. Konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil neliteist riiki on lõike 1 kohaselt avaldanud nõusolekut olla konventsiooniga seotud. Riik, kes ei ole ratifitseerimise ajal GRECO liige, saab ühinemismenetluseta selle liikmeks konventsiooni jõustumisega ühel ajal.
4. Allakirjutanud riigi suhtes, kes edaspidi avaldab nõusolekut olla konventsiooniga seotud, jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil riik väljendas nõusolekut olla konventsiooniga seotud lõike 1 järgi. Riik, kes ei ole ratifitseerimise ajal GRECO liige, saab ühinemismenetluseta selle liikmeks konventsiooni jõustumisega ühel ajal.
Artikkel 33. Konventsiooniga ühinemine
1. Pärast konventsiooni jõustumist ja konventsiooniosalistega konsulteerimist võib Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee kutsuda Euroopa Nõukogu põhikirja artikli 20 punktis d ettenähtud häälteenamusega vastuvõetud otsuse ning Ministrite Komitees esindatud konventsiooniosaliste esindajate ühehäälse otsuse alusel konventsiooniga ühinema Euroopa Nõukogu mitteliikmesriike ja Euroopa Liitu ning riike, kes ei ole osalenud konventsiooni väljatöötamises.
2. Euroopa Liidu ja ühineva riigi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ühinemisdokumendi deponeerimisest Euroopa Nõukogu peasekretärile. Euroopa Liit ja konventsiooniga ühinev riik saavad ühinemismenetluseta GRECO liikmeks päeval, mil konventsioon nende suhtes jõustub.
Artikkel 34. Territoriaalne kohaldamine
1. Riik võib konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumenti deponeerides täpsustada territooriumi või territooriumid, mille suhtes ta konventsiooni kohaldab.
2. Edaspidi võib riik Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava deklaratsiooni alusel kohaldada konventsiooni deklaratsioonis täpsustatud muul territooriumil. Selle territooriumi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele deklaratsiooni deponeerimisest peasekretärile.
3. Kahe eelmise lõike alusel tehtud deklaratsiooni võib peasekretärile saadetud teatega selles nimetatud mis tahes territooriumi suhtes tagasi võtta. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele teate laekumisest peasekretärile.
Artikkel 35. Selle konventsiooni ning muude konventsioonide ja kokkulepete seos
1. Konventsioon ei ole vastuolus õiguste ja kohustustega, mis tulenevad eriküsimusi reguleerivatest rahvusvahelistest mitmepoolsetest lepingutest.
2. Konventsiooniosalised võivad käesoleva konventsiooniga reguleeritavates valdkondades sõlmida kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid, et konventsiooni sätteid täiendada või et hõlbustada konventsiooni põhimõtete järgimist.
3. Kui vähemalt kaks konventsiooniosalist on selle konventsiooniga reguleeritud valdkonnas kokkuleppe või lepingu juba sõlminud või on oma suhteid selles valdkonnas korraldanud muul viisil, on neil õigus kohaldada konventsiooni asemel kokkulepet või lepingut või muud kokkulepitud korda juhul, kui see hõlbustab rahvusvahelist koostööd.
Artikkel 36. Deklaratsioonid
Riik võib konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumenti hoiule andes deklareerida, et ta määratleb kuritegudena artiklis 5 käsitletud välisriigi ametiisiku altkäemaksu andmise ja -võtmise, artiklis 9 nimetatud rahvusvaheliste organisatsioonide ametnike altkäemaksuvõtmise, samuti artiklis 11 kohtunike ja rahvusvaheliste kohtute altkäemaksuvõtmise üksnes siis, kui avaliku teenistuja või kohtuniku tegutsemist või tegutsemata jätmist võib vaadelda ametikohustuste täitmata jätmisena.
Artikkel 37. Reservatsioonid
1. Riik võib konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumenti hoiule andes jätta endale õiguse jätta siseriiklikus õiguses osaliselt või täielikult kuriteonamääratlemata artiklites 4, 6 - 8, 10 ja 12 kirjeldatud käitumine või artiklis 5 nimetatud altkäemaksu võtmine.
2. Riik võib konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumenti hoiule andes deklareerida, et ta kasutab artikli 17 lõikes 2 ettenähtud reservatsiooni tegemise võimalust.
3. Riik võib konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumenti deponeerides deklareerida, et ta võib keelduda vastastikusest abist artikli 26 lõike 1 alusel, kui taotlus käsitleb kuritegu, mida taotluse esitanud osalisriik loeb poliitiliseks kuriteoks.
4. Riik ei või lõigete 1-3 järgimise kohta teha üle viie reservatsiooni. Muid reservatsioone teha ei või. Sama liiki reservatsioone artiklite 4, 6 ja 10 suhtes vaadeldakse ühe reservatsioonina.
Artikkel 38. Deklaratsioonide ja reservatsioonide kehtivus ning läbivaatamine
1. Artikli 36 deklaratsioonid ja artikli 37 reservatsioonid kehtivad kolm aastat arvates päevast, mil konventsioon jõustus deklaratsiooni või reservatsiooni teinud riighi suhtes. Deklaratsioone ja reservatsioone võib uuendada samaks ajavahemikuks.
2. Euroopa Nõukogu peasekretariaat teatab deklaratsiooni või reservatsiooni kehtimisaja lõppemise asjaomasele riigile kaksteist kuud enne tähtaja lõppemist. Hiljemalt kolm kuud enne tähtaja lõppemist teatab riik peasekretärile, kas ta kinnitab deklaratsiooni või reservatsiooni, muudab seda või võtab selle tagasi. Kui ta seda ei tee, informeerib peasekretariaat riiki, et deklaratsioon või reservatsioon pikeneb kuueks kuuks automaatselt. Kui riik ei teata, kas ta kinnitab deklaratsiooni või reservatsiooni või muudab seda enne selle ajavahemiku lõppemist, siis deklaratsiooni või reservatsiooni kehtivus lõpeb.
3. Kui konventsiooniosaline teeb artiklite 36 või 37 kohaselt deklaratsiooni või reservatsiooni, peab ta enne selle uuendamist või vastava taotluse esitamisel põhjendama tähtaja pikendamist GRECOle.
Artikkel 39. Muudatused
1. Konventsiooniosaline võib teha konventsiooni muutmiseks ettepanekuid ning Euroopa Nõukogu peasekretär edastab need Euroopa Nõukogu liikmesriikidele ja teistele riikidele, kes on konventsiooniga ühinenud või kutsutud ühinema vastavalt artiklile 33.
2. Konventsiooniosalise muudatusettepanek edastatakse Kriminaalasjade Euroopa Komiteele (KEK), kes esitab muudatuse kohta arvamuse Ministrite Komiteele.
3. Ministrite Komitee kaalub muudatusettepanekut ja Kriminaalasjade Euroopa Komitee arvamust ning võib, peale konsulteerimist konventsiooniosalistega, kes ei ole Euroopa Nõukogu liikmeriigid, muudatuse vastu võtta.
4. Ministrite Komitees lõike 3 alusel vastuvõetud muudatuse tekst edastatakse konventsiooniosalistele vastuvõtmiseks.
5. Lõike 3 alusel vastuvõetud muudatus jõustub kolmekümnendal päeval pärast seda, kui kõik konventsiooniosalised on peasekretäri selle vastuvõtmisest teavitanud.
Artikkel 40. Vaidluste lahendamine
1. Euroopa Nõukogu Kriminaalasjade Euroopa Komiteed hoitakse kursis konventsiooni tõlgendamise ja kohaldamisega.
2. Konventsiooni tõlgendamisel või kohaldamisel tekkinud vaidluse korral otsivad konventsiooniosalised lahendust läbirääkimiste teel või nende valitud muul rahumeelsel viisil, sh vaidluse esitamine Euroopa Nõukogu Kriminaalasjade Euroopa Komiteele või vahekohtule, kelle otsus on riikidele kohustuslik, või Rahvusvahelisse Kohtusse, kui konventsiooniosalised selles kokku lepivad.
Artikkel 41. Denonsseerimine
1. Konventsiooniosaline võib konventsiooni Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava teatega igal ajal denonsseerida.
2. Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele teate laekumisest peasekretärile.
Artikkel 42. Teated
Euroopa Nõukogu peasekretär teatab Euroopa Nõukogu liikmesriikidele ja kõigile konventsiooniga ühinenud riikidele:
a) igast allakirjutamisest;
b) ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendi hoiuleandmisest;
c) konventsiooni jõustumise tähtpäevast vastavalt artiklitele 32 ja 33;
d) deklaratsioonist või reservatsioonist, mis on tehtud artiklite 36 ja 37 järgi;
e) muust käesoleva konventsiooniga seotud aktist, teatest ja teadaandest.
Selle tõenduseks on nõuetekohaselt volitatud esindajad konventsioonile alla kirjutanud.
Koostatud 27. jaanuaril 1999 Strasbourg'is inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris, mis antakse Euroopa Nõukogu arhiivi hoiule. Mõlemad tekstid on võrdselt autentsed. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab kinnitatud koopiad kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, konventsiooni väljatöötamises osalenud riikidele ja konventsiooniga ühinema kutsutud riikidele.
Tõlkis: Ülle Raig tel. 620 8224
Keeleliselt toimetas: Kaia Alasi tel. 620 8243